kaitsealused liigid elupaigatÜÜbis rohunditerikkad …

EESTI MAAÜLIKOOL

Metsandus- ja maaehitusinstituut

Metsakorralduse osakond

Kadri Mootse

KAITSEALUSED LIIGID ELUPAIGATÜÜBIS

ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD

PROTECTED SPECIES IN NATURA 2000 HABITAT TYPE

HERB-RICH SPRUCE FORESTS

Bakalaureusetöö

Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekava

Juhendaja: nooremteatur Teele Paluots, MSc

Tartu 2015

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________,

(lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________

(allkiri) Tartu, ___________________

(kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele.

_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

3

LÜHIKOKKUVÕTE

Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Bakalaureusetöö lühikokkuvõte

Autor: Kadri Mootse Õppekava: Loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Kaitsealused liigid elupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud Lk.: 38 Jooniseid: 11 Tabeleid: 5 Lisasid: 1 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsakorraldus, looduskaitse Juhendaja(d): Teele Paluots Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2015 Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud on Eestis arvatud kuuse domineerimisega leesikaloo, kastikuloo, naadi, sinilille, sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi metsad. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, milliseid kaitsealuseid liike antud elupaigas leidub ja hinnata, kas kaitsealadel, kus on rohkelt uuritavale metsaelupaigatüübile omaseid liike, on elupaik kaitse-eesmärgiks või mitte.

Lõputöös kasutatud andmed on saadud Keskkonnaagentuuri Info- ja Tehnokeskuse poolt hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Andmeid on analüüsitud Mapinfo Professional käskude abil. Lisaks on andmete korrastamisel kasutatud MS Excelit. Tulemuseks saadi liikide tabelisse kirjeid 175 kaitsealuse liigi kohta.

Uurimustöö tulemused annavad ülevaate kaitsealustest liikidest, kes elupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud elavad, samuti nende jagunemisest kaitsekategooriate järgi. Esitatud on ka tabel kaitealadest, kus biotoobile iseloomulikke kaitstavaid liike kõige enam esineb.

Kaitsealustest liikidest esineb rohunditerikastes kuusikutes enim metsist (Tetrao

urogallus), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), kaunist kuldkinga (Cypripedium

calceolus) ja harilikku ungrukolda (Huperzia selago). Enamus kaitsealuseid liike kuulub III kaitsekategooriasse (85 liiki). Haruldastest (I kaitsekategooria) on esindatud 17 liiki.

Antud biotoobile iseloomulikke liike leidub kaitsealadest kõige rohkem Otepää looduspargis, Mahtra looduskaitsealal ja Paraspõllu looduskaitsealal. Antud elupaika kaitstakse aga enim Otepää looduspargis, Kõnnumaa maastikukaitsealal ja Soomaa rahvuspargis.

Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused on olulised tulevaste kaitsekorralduslike tööde planeerimiseks.

Märksõnad: metsaelupaik, NATURA 2000, kaitsealused liigid, rohunditerikkad kuusikud

4

SUMMARY

Estonian University of Life Science Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Abstract of Bachelor’s Thesis

Author: Kadri Mootse Speciality: Natural Resources Managment Title: Protected species in Natura 2000 habitat type herb-rich spruce forests Pages: 38 Figures: 11 Tables: 5 Appendixes: 1 Department: Forest Managment Field of research: Forest management, nature conservation Supervisor(s) Teele Paluots Place and date: Tartu, 2015 Natura 2000 habitat type „Fennoscandian herb-rich forests with Picea abies“ is included into Arctostaphylos-alvar, Calamagrostis-alvar, Aegopodium, Hepatica, Dryopteris and Filipendula site type in Estonia. Bachelor`s thesis aim is to study which protected species occur in this habitat type and evaluate if this habitat is also protected in areas where the abudance of these species is high. .

The used data is from Estonian Nature Information System (EELIS–abbreviation in Estonian) administrated by Estonian Enviromental Agency. The data was analyzed by using Mapinfo Professional commands. As a result information about 175 protected species was recorded to the

The results of this research provide an overview of protected species, who live in habitat type herb-rich spruce forests. The overview how they are divided into Estonian protection categories and the table of protected areas, where protected species locate most in a certain biotope is also included. From protected species Tetrao urogallus seems to occur the most, but also Neottia nidus-

avis, Cyprideium calceolus and Huperzia selago are widely presented. Most of the protected species belong to third category of protection in Estonia (85 species). There is also 17 very rare species in the first category of protection in Estonia. Certain biotype characteristic species are furthest in Otepää nature park, Mahtra nature preserve and Paraspõllu nature preserve. This habitat is most protected in Otepää nature park, Kõnnumaa landscape protection area and in Soomaa national park. The data and results in this Bachelor`s thesis important for future protection and

managment planning in protected areas.

Keywords: forest habitat, NATURA 2000, protected species, herb-rich spruce forests

5

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 6

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................... 8

1.1. Natura 2000 võrgustik ............................................................................................................. 8

1.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050) ........................................................................................... 9

1.3. Kaitsealused liigid ................................................................................................................. 15

1.3.1. Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ......................................................................... 16

1.3.2. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ..................................................................... 17

1.3.3. Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) .................................................................... 18

1.3.4. Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) .................................................................. 19

1.3.5. Harilik ungrukold (Huperzia selago) ............................................................................. 19

1.4. Kaitsealad .............................................................................................................................. 20

2. MATERJAL JA METOODIKA ............................................................................................... 22

2.1. Materjal ................................................................................................................................ 22

2.2. Metoodika ............................................................................................................................. 22

3. TULEMUSED .............................................................................................................................. 24

3.1 Enamlevinud kaitsealused liigid ............................................................................................. 24

3.2 Haruldased kaitsealused liigid rohunditerikastes kuusikutes ................................................. 26

3.3 Hinnang kaitsealadele ............................................................................................................ 27

4. ARUTELU ................................................................................................................................... 29

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 31

VIIDATUD ALLIKAD .................................................................................................................... 33

LISAD .............................................................................................................................................. 36

Lisa 1. Kaitsealuste liikide nimekiri metsaelupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud ................. 36

6

SISSEJUHATUS

Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitseliselt oluliste alade võrgustik, mille

eesmärgiks on aidata kaasa koosluste, liikide ja elupaikade edasisele hoidmisele ja

kaitsmisele. Looduskaitselised üldeesmärgid on Euroopas kokku lepitud, kuid igas riigis

määratletakse ja hoitakse väärtuslikke loodusalasid seal kehtiva seadusandluse alusel.

(Frey 2005) Loodusdirektiivi lisas I on välja toodud loend Euroopa Liidus väärtustatud

elupaigatüüpidest, mille säilitamine nõuab kaitsepiirkondade rajamist (Paal 2007). Eestis

leidub palju loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpe, järgnevalt keskendume neist aga

ühele – „Hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad“ (edaspidi

rohunditerikkad kuusikud). Eestis on siia tüüpi arvatud kuuse domineerimisega leesikaloo,

kastikuloo, naadi, sinilille, sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi metsad. Selleks, et

meie loodus oleks mitmekesine ja liigirikas on vaja kaitsta haruldasi ja ohualte liike ning

ennekõike nende elupaiku, et oleks tagatud biodiversiteedi säilimine ka tulevikus.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, milliseid liike antud elupaigatüübi kaitsmisel ka

kaitsealustest liikidest kaitstakse. Uuritakse, kas Natura 2000 elupaigatüübis

rohunditerikkad kuusikud on esindatud antud biotoobile iseloomulikud liigid ja kas

kaitsealadel, kus esines kõige rohkem biotoobile iseloomulikke liike on antud elupaik

seatud kaitse-eesmärgiks või mitte. Andmestik on saadud Keskkonnaagentuuri Info- ja

Tehnokeskuse poolt hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (edaspidi EELIS) seisuga

01.10.2014. Andmed on korrastatud ja analüüsitud Mapinfo Professional ja MS Excel

andmetöötlusprogrammidega. Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused on olulised

tulevaste kaitsekorralduslike tööde planeerimiseks.

Esitatud on ülevaade uuritavatest objektidest. Samuti on antud lühikirjeldus olulisematest

kaitsealustest liikidest, kes kirjandusallikate andmetel on uuritavale elupaigatüübile

iseloomulikud. Välja on toodud uurimuse põhjal saadud andmed ning järeldused tulemuste

ning kirjandusallikate põhjal.

7

Uurimistöö autor soovib tänada oma juhendajat nooremteadur Teele Paluotsa MSc, kellga

koostöös antud lõputöö valmis. Suur tänu ka Eesti Looduse Infosüsteemi haldajatele, kes

nõustusid vajalike andmete kasutamisega.

8

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE

1.1. Natura 2000 võrgustik

Natura 2000 – see on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on säilitada

ning vastavalt olukorrale ka taastada väärtuslikke elupaigatüüpe. Ühtlasi on antud

rohevõrgustiku ülesandeks kaitsta haruldasi ning ohualte liike ja nende elupaiku kogu

Euroopa Liidus. Natura 2000 võrgustik (joonis 1) suudab seega liike ja elupaikasid kaitsta

laiemalt kui ainult ühe riigi piirid seda võimaldavad. Põhimõtted Natura 2000 alade

moodustamiseks on kirjas kahes Euroopa Liidu looduskaitset korraldavas dokumendis –

1992. aastal välja antud Euroopa Nõukogu Direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitseks (ehk Loodusdirektiivis) ja 2009. aastal

välja antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2009/147/EÜ loodsusliku

linnustiku kaitse kohta (ehk Linnudirektiivis). Loodusdirektiivi lisas I on välja toodud

loend Euroopa Liidus väärtustatud elupaigatüüpidest, mille säilitamine nõuab

kaitsepiirkondade, niinimetatud Natura 2000 alade rajamist (Paal 2007). Eestis leidub 60

loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, millest 10 on metsaelupaigatüübid. Järgnevalt

keskendume neist aga ühele metsaelupaigatüübile – rohunditerikkad kuusikud

(elupaigatüübi koodiga 9050).

9

Joonis 1. Natura 2000 võrgustik. Loodusdirektiivi alusel määratud loodusalad on kaardil

märgitud tumepunase ja linnudirektiivi alusel määratud linnualad tumesinisega. (Natura

Network 2015)

1.2. Rohunditerikkad kuusikud (9050)

Elupaigatüüpide kirjeldust alustatakse „Euroopa Liidu elupaikade tõlgendamise

käsiraamatu“ (edaspidi ELET) vastava osa tõlkega (Paal 2007). ELET käsiraamatus on

rohunditerikkaid kuusikuid kirjeldatud kui hea veevarustusega ning toitainerikka pehme

mullahuumusega alasid, mis sageli paiknevad reljeefi madalamates osades. Puurindes on

10

valitsevaks harilik kuusk (Picea abies), kuid küllaltki palju võib leiduda ka laialehiseid

liike nagu harilik vaher (Acer platanoides), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas

(Ulmus glabra) ja harilik saar (Fraxinus excelsior)). Rohurinde, mida võib lugeda küllaltki

liigirikkaks, moodustavad kõrgekasvulised taimed. (Paal 2004)

Antud metsaelupaigatüübis on ELETi järgi tunnustaimedeks: salu-siumari (Actaea

spicata), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), varjutarn (Carex remota), soo-

koeratubakas (Crepis paludosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), õrn lemmalts

(Impatiens nolitangere), lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), harilik laanesõnajalg

(Matteuccia struthiopteris), harilik saluhein (Milium effusum), longus helmikas (Melica

nutans), harilik ussilakk (Paris quadrifolia) ja laanekannike (Viola selkirkii). Sammaldest

on olulisemad lühikuprad (Brachythecium spp.), harilik juuslehik (Cirriphyllum piliferum),

salusamblad (Eurhynchium spp.) ja lehiksamblad (Plagiomnium spp.). (Paal 2007)

Joonis 2. „Rohunditerikaste kuusikute“ paiknemine Eestis (tumerohelised alad tähistavad

rohunditerikkaid kuusikuid) Allikas: (EELIS 2014; Maa-amet 2015)

Rohunditerikkad kuusikud paiknevad hajusalt üle Eesti (joonis 2). Sellesse elupaigatüüpi

kuuluvate metsade eristamine on Eestis üsna keeruline, sest loodusliku suktsessioni tõttu,

on elupaiku raske klassifitseerida (Paal 2004). Rohunditerikastes kuusikutes on kuuse

11

osakaal hakanud mõneti vähenema ja koosseisu on suurendanud mitmed heitlehised liigid

(Palo, Gimbutas 2013).

Antud elupaigatüübile iseloomulikud taimeliigid Eestis on: pruunikas pesajuur (Neottia

nidus-avis) (III kaitsekategooria), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) (II

kaitsekategooria), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) (III kaitsekategooria),

laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (III kaitsekategooria), laanesõnajalg

(Matteuccia struthiopteris), lõhnav varjulill (Asperula odorata), harilik ungrukold

(Huperzia selago) (III kaitsekategooria), käopäkk (Lathraea squamaria) ja kopsurohi

(Pulmonaria officinalis). (Palo 2010)

Joonis 3. Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud Allikas: (T. Paluots 2014)

Paali (1997) klassifikatsiooni järgi võivad rohunditerikkad kuusikud (joonis 3) Eestis

esineda kolmes tüübirühmas ja kuues kasvukohatüübis:

1) 1.1.1. Loometsade ja –põõsastike tüübirühm – ainult rohunditerikkad kuusikud

12

a. 1.1.1.1. Leesikaloo kasvukohatüüp

b. 1.1.1.2. Kastikuloo kasvukohatüüp

2) 1.1.6. Salumetsade tüübirühm – ainult kuusikud

a. 1.1.6.1. Sinilille kasvukohatüüp

b. 1.1.6.2. Naadi kasvukohatüüp

3) 1.3.1. Soostunud metsade tüübirühm – ainult kuusikud

a. 1.3.1.1. Sõnajala kasvukohatüüp

b. 1.3.1.2. Angervaksa kasvukohatüüp

Järgnevalt on kasvukohatüüpide kirjeldamisel lähtutud Paali (1997) klassifikatsioonist,

loometsade tüübirühmi pole järgnevalt kirjeldatud nende vähese leviku tõttu antud

elupaigatüübis.

Sinilille kasvukohatüübi metsad paiknevad tihti lainjatel moreenitasandikkudel, oosides ja

voortel. Mikroreljeef on veidi mätlik või tasane. Puurindes valdavalt kuusk (Picea abies),

vähem on arukase (Betula pendula) või männi (Pinus sylvestris) domineerimisega puistuid.

Põõsarinne on hõre või kuni keskmiselt tihe, sagedamini esinevad liigid: harilik kuslapuu

(Lonicera xylosteum), mage sõstar (Ribes alpinum), türnpuu (Rhamnus catharticus),

sarapuu (Corylus avellana), lodjapuu (Viburnum opulus) ja näsiniin (Daphne mezereum).

Rohurindes, mis on küllaltki liigirikas domineerivad: sinilill (Hepatica nobilis), karulauk

(Allium ursinum), jänesekapsas (Oxalis acetosella), metsmaasikas (Fragaria vesca),

ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone neorosa), mets-kurereha (Geranium

sanguineum), koldnõges (Galeobdolon luteum), sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn

(Carex montana), maikelluke (Convallaria majalis), longus helmikas (Melica nutans) ja

jänesesalat (Mycelis muralis). Samblarinne on suhteliselt katkendlik ja selle moodustavad:

lehviksammal (Ptilium crista-castrensis), palusammal (Pleurozium schreberi), harilik

laanik (Hylocomium splendens). (Paal 1997)

Naadi kasvukohatüüpi metsad paiknevad lainjatel moreenitasandikkudel ja voortel.

Mikroreljeef on tasane või veidi kühmuline. Enam kui pooltes selle kasvukohatüübi

metsades on domineerivad kased (Betula pendula, B. Pubescens), rohkesti on ka kuuse

13

(Picea abies) valitsemisega puistuid. Põõsarinne liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest

hõre kuni tihe, olulistemaks liikideks on: sarapuu (Corylus avellana), harilik kuslapuu

(Lonicera xylosteum), näsiniin (Daphne mezereum), harilik vaarikas (Rubus idaeus),

harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), toomingas (Padus avium), paakspuu (Frangula

alnus), lodjapuu (Viburnum opulus) ja mage sõstar (Ribes alpinum). Samblarinne on

katkendlik ja hõre, peamiselt esinevad: kähar salusammal (Eurhynchium angustirete),

metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), harilik juuslehik (Cirriphyllum piliferum),

lainjas lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum), harilik raunik (Plagiochila asplenioides)

ja harilik roossammal (Rhodobryum roseum). (Paal 1997)

Sõnajala kasvukohatüübi metsad paiknevad enamasti nõlvade jalameil, iseloomulik on

mineraalaineterikka maapinnalähedase liikuva põhjavee olemasolu. Vete hea liikuvus tagab

soodsad filtratsioonitingimused. Veetase on kõikuv: kevadeti kõrge, suvel langeb aga

madalamale. Selline veetaseme pidev muutumine tingib kõdu intensiivse lagunemise.

Puurindes domineerivad kased (Betula pendula, B. Pubescens), ja sanglepp (Alnus

glutinosa), vähemsoostunud ja kuivendatud aladel domineerivaks kuusk (Picea abies).

Harvem võib enamuspuuliigiks olla ka haab (Populus tremula), hall lepp (Alnus incana)

või harilik saar (Fraxinus excelsior). Põõsarinne on hõre kuni keskmiselt tihe ja üsna

liigirikas. Rohurinne samuti liigirikas ja lopsakas, puhmarinne puudub. Samblaid kasvab

peamiselt mikrokõrgendikel. Paiknevad piiratud aladel, peamiselt Kirde-, Kesk-, Ida- ja

Edela-Eestis. Olulisemad liigid põõsarindes: must sõstar (Ribes nigrum), toomingas (Padus

avium), mage sõstar (Ribes alpinum), paakspuu (Frangula alnus), harilik kuslapuu

(Lonicera xylosteum), lodjapuu (Viburnum opulus). Rohurindes peamisteks liikideks

mitmed sõnajalgtaimed, lisaks angervaks (Filipendula ulmaria), seaohakas (Cirsium

oleraceum), harilik heinputk (Angelica sylvestris), lepiklill (Chrysosplenium alternifolium),

jänsekapsas (Oxalis acetosella), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), salu-

tähthein (Stellaria nemorum), harilik võsalill (Moehringia trinervia), püsik seljarohi

(Mercurialis perennis), saluhein (Milium effusum), roomav tulikas (Ranunculus repens) ja

mitmed tarnad. Sammaldest on iseloomulikumad metsakäharik (Rhytidiadelphus

triquetrus), tüviksammal (Climscium dendroides), lainjas lehiksammal (Plagiomnium

undulatum), harilik roossammal (Rhodobruym roseum) ja kähar salusammal (Eurhynchium

angustirete). (Paal 1997)

14

Angervaksa kasvukohatüübi metsad esinevad sageli pinnalt läbipestud

moreenitasandikkudel ja oja- ning jõeäärsetel laugetel nõlvadel. Põhjavee tase on sõltuvalt

sademete hulgast ja aastaajast suuresti kõikuv. Kevaditi maapinnani ulatuv vesi võib kuival

ajal laskuda isegi sügavamale kui 1 meeter. Puurindes domineerib sanglepp (Alnus

glutinosa), kasvukoha vähem soostnunud või kuivendusest mõjutatud osades võib

valdavaks olla kuusk (Picea abies). Sekundaarsed on aru- või sookase (Betula pendula, B.

Pubescens), domineerimisega puistud. Põõsarinne on liigirikas, hõre või kuni keskmise

tihedusega. Puhmarinne üldiselt puudub, kuid kännumätastel võib kasvada mustikas

(Vaccinum myrtillus). Rohurinne on liigirikas ja küllaltki lopsakas, samblarinne aga

suhteliselt vähe arenenud. Levinud on seda tüüpi metsad vähesel määral kogu Eestis.

Põõsarindele iseloomulikud liigid: harilik vaarikas (Rubus idaeus), harilik kuslapuu

(Lonicera xylosteum), mage sõstar (Ribes alpinum), näsiniin (Daphne mezereum), must

sõstar (Ribes nigrum), harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), toomingas (Padus avium),

paakspuu (Frangula alnus). Rohurindes esinevad: angervaks (Filipendula ulmaria), soo-

koeratubakas (Crepis paludosa), ojamõõl (Geum rivale), seaohakas (Cirsium oleraceum),

lillakas (Rubus saxatilis), roomav tulikas (Ranunculus repens), mets-tähthein (Stellaria

holostea), sookastik (Calamagrostis canescens), metsosi (Equisetum sylvaticum), kevadine

seahernes (Lathyrus vernus), võsaülane (Anemone nemorosa), maikelluke (Convallaria

majalis), püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), jänesekapsas (Oxalis acetosella).

Samblarindes kasvavad tüviksammal (Climacium dendroides), harilik roossammal

(Rhodobryum roseum), harilik raunik (Plagiochila asplenioides), metsakäharik

(Rhytidiadelphus triquetrus), harilik teravtipp (Calliergonella cuspidata), soovildik

(Aulacomnium palustre), harilik laanik (Hylocomium splendens) ja tüviksammal

(Climacium dendroides). (Paal 1997)

Tunnusloomadeks rohunditerikastes kuusikutes on haudelindudest herilaseviu (Pernis

apivorus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), mänsak (Nucifraga caryocatactes),

laanepüü (Bonasia bonasia) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Putukatest:

orasheinasilmik (Pararge aegeria), niidutäpik (Argynnis laodice), siumarja pisivaksik

(Eupithecia actaeata), põhja-kirivaksik (Pennithera serraria). (Paal 2004)

15

1.3. Kaitsealused liigid

Eestis toimub liikide kaitse Looduskaitseseaduse alusel, kus kaitstavad liigid on jagatud

kaitsekategooriatesse. I ja II kategooria liigid arvatakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse

määrusega (I ja II kaitsekategooriana...2004), ning III kategooria liigid keskkonnaministri

määrusega (III kaitsekategooria...2004).

Looduskaitseseadus (2004) § 41 sätestab, et I kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mis on

Eestis haruldased ning esinevad väga piiratud aladel, vähestes elupaikades, isoleeritult või

väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus ning mille arvukus on

inimtegevuse mõjul suuresti vähenenud, elupaigad ja kasvukohad on rikutud väga kriitilise

piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel äärmiselt

tõenäoline. II kategooriasse loetakse liigid, mis on ohustatud, sest nende arvukus on

suhteliselt väike või väheneb ning kelle levik Eestis väheneb elupaikade hävimise,

ülekasutamise või rikkumise tagajärjel ja liigid, mis võivad olemasolevate

keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. III kaitsekategooriasse on arvatud

liigid, mille arvukust ohustab kasvukohtade ning elupaikade hävimine või ka rikkumine ja

mille arvukus on vähenenud nõnda palju, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad suure

tõenäosusega muutuda ohustatud liikideks, samuti arvatakse sellesse kategooriasse liigid,

mis kuulusid II või I kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitsemeetmete rakendamise

tõttu väljaspool hävimisohtu. Tabelis 1 on välja toodud liigid, mis on Eestis esinevatele

rohunditerikastele kuusikutele iseloomulikud ja kuuluvad kaitsealuste liikide hulka.

Alljärgnevalt on neist liikidest antud lühiülevaade.

Tabel 1. Eestis esinevatele rohunditerikastele kuusikutele iseloomulikud kaitsealused

liigid. Allikas: (Palo 2010, Paal 2007)

Liigi nimi eesti keeles Liigi nimi ladina keeles Kaitsekatekooria

Pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III

Kaunis kuldking Cypripedium calceolus II

Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III

Laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III

Harilik ungrukold Huperzia selago III

Väike-konnakotkas Aquila pomarina I

16

Herilaseviu Pernis apivorus III

Laanepüü Bonasa bonasia III

Väike-kärbsenäpp Ficedula parva III

1.3.1. Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)

Pruunikas pesajuur (joonis 4) on Eestis III kaitsekategooria liik. Õisiku moodustavad kuni

50 kollakaspruuni õit. Huul on ligikaudu 1 cm pikkune ja ulatub tunduvalt teiste

õiekattelehtede vahelt välja. Huule kotjas alus sisaldab nektarit. Pruunikat pesajuurt

tolmeldavad kärbsed, kuid võib esineda ka isetolmlemist. Isetolmlemise miinuseks võib

pidada seda, et viljades areneb tunduvalt vähem seemneid kui risttolmlemise puhul. See

taimeliik ei ole roheline, kuid see ei tähenda, et tal klorofüll puuduks, siiski ei ole ta

võimeline fotosünteesima nagu rohelised taimed, sest tal pole võimet eraldada

fotosünteesiks vajalikku vesinikku veest. (Kull, Tuulik 2002)

Joonis 4. Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) Allikas: (J. Paal 2013)

17

1.3.2. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

Kaunis kuldking (joonis 5) on suurima õiega orhidee Eestis, õie läbimõõt võib küündida

kuni 10cm, ühel taimel on neid 1-3. Kuulub II kaitsekategooria liikide hulka. Soodsates

kasvutingimustes kasvab sageli kuni paarikümnest varrest koosneva puhmikuna. Lehed

meenutavad maikellukesi omi, kuid on pisut näärmekarvased. Kaunis kuldking on

ennekõike metsalill, kasvab viljakatel, enamasti lubjarikastel muldadel. Eelistab varjulisi

kasvukohti: kuuse-segametsi ja lehtpuumetsi. Kaunist kuldkinga ohustavad kõige enam

metsade lageraie, puisniitude võsastumine ja maaparandustööd, paiguti vähendavad

taimede arvukust ka väljakaevajad ja noppijad. (Vilbaste 2005) Kaunis kuldking on nii

bioloogia, leviku kui ka kaitse seisukohalt üks paremini uuritud taimeliik Eestis. Ilmselt on

tegu ka kõige laialdasema levikuga Natura liigiga (Frey 2005).

Joonis 5. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) Allikas: (A. Kello 2007)

18

1.3.3. Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)

Vööthuul-sõrmkäpp (joonis 6) on Eestis üks sagedamini esinev käpaline. Kuulub Eestis III

kaitsekategooria liikide hulka. Liigile on iseloomulikud pealt täpilised lehed, mis altpoolt

on selgelt hõbedase tooniga, vahel võivad täpid lehtedel aga ka sootuks puududa.

Vööthuul-sõrmkäppa on üsna kerge segi ajada kuradi-sõrmkäpaga, mis erineb eelpool

nimetatust vaid üldkuju ja õie huule detailide poolest. Vööthuul-sõrmkäpa õite kannused

nektarit ei sisalda, kuid õite nõrk lõhn meelitab putukaid siiski ligi. Paljunemine toimub

enamasti seemnetega, harva võib täiskasvanud taimedel tütarmugulate abil olla ka

vegetatiivseid järglasi. Kasvukohana eelistab hõredamaid metsi, sooservasid, niitusid, teda

võib kohata ka maanteekraavide nõlvadel ning metsaojade kallastel. Kasvukoha suhtes on

ta küllaltki vähenõudlik, kuid eelistab siiski pigem veidi lubjarikkamaid muldasid ja väldib

kuivi kasvukohti. (Kull, Tuulik 2002)

Joonis 6. Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) Allikas: (J. Kõiv 2012)

19

1.3.4. Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)

Laialehine neiuvaip (joonis 7) on Eestis esinevate orhideede hulgast kõige

kõrgekasvulisem kasvades kuni meetri kõrguseks. Lehed on laiad ja suured nagu seda ka

nimi ütleb, mis mõneti sarnanevad kauni kuldkinga omadega. Noori kauni kuldkinga ja

laialehise neiuvaiba taimi on üsna raske üksteisest eristada. Kuldkinga lehed on servadest

ja alt näärmekarvased, laialehise neiuvaiba lehtedel leidub aga vaid näsajaid karvakesi.

Neiuvaip loetakse isetolmlejate hulka, kuid putukad veedavad tema õiel siiski meeledi

aega, sest õie huulelt erituv nektar on putukatele üsnagi joovastava toimega. Metsataimena

kasvab ta väga erinevatel muldadel, erinevate valgus- ja niiskustingimuste juures, kohata

võib teda ka teeservadel. (Kull, Tuulik 2002)

Joonis 7. Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) Allikas: (U. Selgis 2014)

1.3.5. Harilik ungrukold (Huperzia selago)

Harilik ungrukold (joonis 8) on eostaimede hulka kuuluv liik. Harilikul ungrukollal on

püstine peavars, mis harkjalt haruneb. Varred on ruljad, lehed asetsevad tihedalt ja on

20

lineaalsüstja kujuga. Taime kõrgus on varieeruv, kuid jääb 5-20 cm vahele. Kasvukohana

eelistab kuuse- ja segametsi ja hoiab meelsasti varju. Eestis leidub teda väikeste

kogumikena hajusalt. On mitmeaastane taim, kannab eoseid juulist oktoobrini. Eestis on

arvatud looduskaitse III kategooria liikide hulka. (Harilik ungrukold 2015)

Joonis 8. Harilik ungrukold (Huperzia selago) Allikas: (I. Uibopuu 2014)

1.4. Kaitsealad

Kaitsealade võrgustikku Eestis (joonis 9) on kujundatud pikkade aastate jooksul.

Looduskaitseseaduse (2004, § 4 lg 2) kohaselt loetakse kaitsealaks inimtegevusest

puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus kaitstakse, säilitatakse,

taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad jagunevad oma tüübilt kolmeks:

rahvusparkideks, maastikukaitsealadeks ja looduskaitsealadeks. Rahvuspargiks loetakse

ala, mis on loodud looduse, maastike, kultuuripärandi või tasakaalustatud

keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja ka

tutvustamiseks (Looduskaitseseadus 2014, § 26 lg 1). Eestis on viis rahvusparki: Karula,

Lahemaa, Vilsandi, Matsalu ja Soomaa (Looduskaitseseadus 2014, § 26 lg 2).

Looduskaitseala on kaitsealatüüp looduse kaitsmiseks, säilitamiseks, taastamiseks,

uurimiseks ja tutvustamiseks (Looduskaitseseadus 2014, § 27 lg 1). Suurim looduskaitseala

on 1994. aastal asutatud Alam-Pedja, kus kaitstakse rikkumata veerežiimiga tervikliku

maastikku (Ader, Tammur 1997). Maastikukaitseala on kaitseala maastiku kaitsmiseks,

21

säilitamiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks

(Looduskaitseseadus 2014, § 28 lg 1). EELIS-e andmetel on Eestis 919 kaitseala. Joonisel

8. on näidatud nende kaitsealade paiknemine Eestis.

Kaitse-eeskirja alusel jagatakse kaitseala rakendatavate piirangute järgi erinevateks

vöönditeks: sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja loodusreservaadiks. (Sillaots, Timm

2012) Maastikukaitseala puhul on võimalikeks vöönditeks sihtkaitse- ja piiranguvöönd

(Looduskaitseseadus 2014, § 28 lg 3).

Joonis 9. Kaitsealade paiknemine Eestis (tumepunasega piiritletud alad tähistavad

kaitsealasid, rohelisega on tähistatud looduskaitse objektid) Allikas: (EELIS 2014, Maa-

amet 2015)

22

2. MATERJAL JA METOODIKA

2.1. Materjal

Töös on kasutatud Keskkonnaagentuuri Info- ja Tehnokeskuse poolt hallatava Eesti

Looduse Infosüsteemi andmeid. Kasutatud algandmed on Eesti Looduse Infosüsteemist

võetud seisuga 01.oktoober 2014 (viimased inventuurid on EELIS-e andmetel läbi viidud

2004. aastal). Analüüsid on tehtud kasutades Natura elupaikade, I, II ja III

kaitsekategooria loomaliikide leiukohtade I, II ja III kaitsekategooria seente ja samblikute

leiukohtade I, II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtade ja kaitsealade välispiiride

kaardikihte. Inventuuride algandmed on esitatud Mapinfo Professional 12.0

andmetöötlusprogrammi TAB, DAT, MAP, ID ja IND formaadis.

2.2. Metoodika

Algandmete töötlemisel on kasutatud Mapinfo Professional 12.0 ja MS Office Excel 2010

andmetöötlusprogramme, kus tulemuste saamiseks on rakendatud mitmeid erinevaid

võtteid. Esmalt on Natura elupaikade kaardikihist Query – select käsklusega välja otsitud

soovitud metsaelupaigatüüp (rohunditerikkad kuusikud - koodiga 9050) ja saadud tulem on

salvestatud eraldiseisvaks kaardifailiks. Edasine töö toimuski uue saadud kaardifailiga,

millel on esindatud ainult meile huvipakkuva elupaigatüübi alad (1999 polügoni). Erase

käsklust kasutades on tekkinud failist ükshaaval välja lõigatud kõik I, II ja III

kaitsekategooria loomaliikide, seente ja samblike ning taimede leiukohad. Antud käsklus

võimaldab kaardikihtide üksteise peale asetamisel välja lõigata ainult need andmed, mis

ruumilises plaanis kas kattuvad või ei kattu.

23

Lisaks on koostatud kaart kaitsealadest, kus esines kõige rohkem antud biotoobile

iseloomulikke kaitsealuseid liike (kasutades välja lõigatud liikide kaardikihte ja kaitsealade

piiridega kaardikihti). Saadud tulemid on samuti kõik salvestatud eraldiseisvate

kaardifailidena. Edasi on saadud tulemused Mapinfo keskkonnast CSV faili formaadis

eksporditud Excelisse, et arvutada välja liikide esinemine elupaigatüübis ja korrastada

tabelid saadud tulemuste esitlemiseks. Asukohapõhiste nimetuste väljatoomiseks on

kasutatud Maa-ameti Geoportaali põhikaarti (Maa-amet 2015).

24

3. TULEMUSED

3.1 Enamlevinud kaitsealused liigid

Esmaseks tulemuseks saadi kaitsealuste liikide nimekiri, milles on esitatud

metsaelupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud kõige enam esinenud kakskümmend liiki

(tabel 2). Kirjeid originaaltabelisse tuli kokku 175, nendest esimese kaitsekategooria liike

17, teise kategooria liike 73 ja kolmandasse kaitsekategooriasse kuulus neist koguni 85

liiki.

Tabel 2. Nimekiri kahekümnest enim esinenud kaitsealusest liigist elupaigatüübis

rohunditerikkad kuusikud

Järjekorra nr. Liigi nimi ladina keeles Liigi nimi Kaitse-

kategooria Leitud

kattuvusi eesti keeles

1 Tetrao urogallus Metsis II 237 2 Neottia nidus-avis Pruunikas pesajuur III 118 3 Cypripedium calceolus Kaunis kuldking II 97 4 Huperzia selago Harilik ungrukold III 88 5 Listera ovata Suur käopõll III 76 6 Dactylorhiza fuchsii Vööthuul-sõrmkäpp III 68 7 Neckera pennata Sulgjas õhik III 62 8 Epipactis palustris Soo-neiuvaip III 54

9 Dactylorhiza incarnata Kahkjaspunane

sõrmkäpp III

53 10 Epipactis helleborine Laialehine neiuvaip III 49 11 Gymnadenia conopsea Harilik käoraamat III 44 12 Eptesicus nilssonii Põhja-nahkhiir II 34

13 Saussurea alpina subsp.

esthonica Eesti soojumikas II

34 14 Platanthera bifolia Kahelehine käokeel III 34 15 Picoides tridactylus Laanerähn II 33 16 Listera cordata Väike käopõll II 31 17 Phyteuma spicatum Tähk-rapuntsel III 30 18 Dactylorhiza maculata Kuradi-sõrmkäpp III 29 19 Myotis daybentonii Veelendlane II 28

25

20 Bonasa bonasia Laanepüü III 23

Suur osa kaitsealustest liikidest, mis on iseloomulikud elupaigatüübile rohunditerikkad

kuusikud on taimed. Esindatud on ka liigid, kes kirjandusallikatele toetudes antud

biotoobile omased: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), harilik ungrukold (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja laanepüü (Bonasa bonasia)

Kahekümnest liigist seitse on Eestis II kaitsekategooria liigid ja 13 kuuluvad III

kaitsekategooriassse.

Joonis 10. Kaitsealuste liikide jagunemine elupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud

esinemise järgi (autori koostatud)

EELIS-e andmetel on uurimisaluses elupaigatüübis enim esinenud kaitsealune liik metsis

(Tetrao urogallus), järgnevad pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) (koonis 10). Hinnates

visuaalselt kaardiandmestikku (joonis 11) on näha, et enamlevinud kaitsealuse liigi –

metsise andmed on esitatud peamiselt polügonidena ning kattuvad seetõttu rohkem

Rohunditerikaste kuusikute aladega, kui teised kaitsealused liigid. Kuna metsis II

26

kategooria liigina omab palju kaitstavaid mängualasid, siis Euroopa suurima kanalise

esinemine antud elupaigatüübis nõnda arvukalt on kaheldav.

Joonis 11. Metsise (Tetrao urogallus) esinemine rohunditerikastes kuusikutes (metsise

esinemine on esitatud tumesinise ja teiste kaitsealuste liikide esinemine kollase värviga)

Allikas: (EELIS 2014)

3.2 Haruldased kaitsealused liigid rohunditerikastes kuusikutes

Üle kümne korra on leitud haruldaste liikide kattuvusi uuritavas elupaigas järgnevatel

liikidel: väike-konnakotkas (Aquila pomarina), lendorav (Pteromys volans) ja must-toonekurg

(Ciconia nigra) (tabel 3). Haruldaste liikide esinemine lisab elupaigale väärtust ja samuti näitab,

miks on oluline rohunditerikkaid kuusikud kaitsta.

Tabel 3. Nimekiri haruldastest kaitsealustest liikidest elupaigatüübis rohunditerikkad

kuusikud

Liik ladina keeles Liik Kaitse-

kategooria

Leitud kattuvusi

(tk) eesti keeles

Aquila pomarina Väike-konnakotkas I 14

27

Pteromys volans Lendorav I 13

Ciconia nigra Must-toonekurg I 12

Sarcosoma globosum Limatünnik I 10

Buxbaumia viridis Roheline hiidkupar I 6

Haliaeetus albicilla Merikotkas I 5

Aquila chrysaetos Kaljukotkas I 4

Amylocystis lapponica Poropoorik I 6

Ranunculus lanuginosus Vill-tulikas I 3

Aquila clanga Suur-konnakotkas I 2

Pandion haliaetus Kalakotkas I 1

Lagopus lagopus Rabapüü I 1

Inonotopsis subiculosa Taigapässik I 1

Polystichum braunii Brauni astelsõnajalg I 1

Epipogium aphyllum Lehitu pisikäpp I 1

Pulmonaria angustifolia Sinine kopsurohi I 1

Botrychium virginianum Virgiinia võtmehein I 1

3.3 Hinnang kaitsealadele

Kõige enam esineb rohunditerikastele kuusikutele iseloomulikke kaitselauseid liike meil

Otepää looduspargis, Mahtra looduskaitsealal ja Paraspõllu looduskaitsealal. Uurides antud

kaitsealade kaitse-eeskirju näeme, et vaid Otepää looduspargis (Otepää looduspargi kaitse-

eeskirja...1997) ja Kukka maastikukaitsealal (Kukka maastikukaitseala moodustamine...

1998) ei ole „Rohunditerikkad kuusikud (9050)“ konkreetselt kaitse-eesmärgiks. Mahtra

(Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri...2007), Paraspõllu (Paraspõllu looduskaitseala

kaitse-eeskiri...2005), Kõpu (Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri...2007), Haanja (Haanja

looduspargi kaitse-eeskiri...2015), Viidumäe (Viidumäe looduskaitseala kaitse-

eeskiri...2007), Tõrasoo (Tõrasoo looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri...2005) ja Alam-Pedja (Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri...2007)

looduskaitsealadel ja Paunküla (Paunküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri...2006)

maastikukaitsealal on uuritav elupaigatüüp seatud kaitse-eeskirjade alusel ka kaitse-

eesmärgiks.

28

Tabel 4. Nimekiri kümnest kaitsealast, kus esineb rohunditerikastele kuusikutele omaseid

liike kõige enam

Järjekorra nr. Kaitseala nimetus

Leitud kattuvusi (tk)

1 Otepää looduspark 216

2 Mahtra looduskaitseala 197

3 Paraspõllu looduskaitseala 132

4 Kõpu looduskaitseala 82

5 Haanja looduspark 71

6 Viidumäe looduskaitseala 70

7 Tõrasoo looduskaitseala 58

8 Alam-Pedja looduskaitseala 56

9 Kukka maastikukaitseala 55

10 Paunküla maastikukaitseala 50

Kõige enam kaitstakse rohunditerikkaid kuusikuid Otepää looduspargis (tabel 5), kus esines ka antud biotoobile omaseid liike kõige enam. Järgnevad Kõnnumaa maastikukaitseala, Soomaa rahvuspark, Jalase maastikukaitseala, Haanja looduspark, Alam-Pedja looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Mahtra looduskaitseala ja Ohepalu looduskaitseala.

Tabel 5. Nimekiri kümnest kaitsealast, kus esineb elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud

kõige enam

Järjekorra nr. Kaitseala nimetus Leitud kattuvusi

(tk)

1 Otepää looduspark 494

2 Kõnnumaa maastikukaitseala 51

3 Soomaa rahvuspark 48

4 Jalase maastikukaitseala 47

5 Kõrvemaa maastikukaitseala 43

6 Haanja looduspark 42

7 Alam-Pedja looduskaitseala 41

8 Endla looduskaitseala 36

9 Mahtra looduskaitseala 29

10 Ohepalu looduskaitseala 28

29

4. ARUTELU

Rohunditerikkad kuusikud on elupaigaks paljudele kaitsealustele taimeliikidele. Oluliselt

leidub seal käpaliste sugukonda kuuluvaid liike (11), keda Eestist on kokku 37 liiki (Kull,

Tuulik 2002) Kasvutingimuste muutumiste suhtes on käpalised üsnagi tundlikud, metsades

kasvavad käpalised hävivad metsatöödel kas masinate roomikute all või ka raiesmikul

kujunevate uute kasvutingimuste mittesobivuse tõttu. (Kull, Tuulik 2002) Oluline on

orhideede elupaikasid kaitsta, et oleks tagatud nende säilimine Eesti flooras.

Rohunditerikastes kuusikutes leidub kaitsealustest liikidest enim III kategooriasse

kuuluvaid liike (Lisa 1), mõnevõrra vähem on II kategooria liike ja kõige vähem I

kategooriasse kuuluvaid liike. Seega suur osa liikidest, mis uuritavale elupaigale

iseloomulikud, võib pidada suhteliselt tavaliseks, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib

nende arvukus siiski kriitiliselt langeda.

Võrreldes andmete analüüsi tulemusel saadud kaitsealuste liikide sagedustabelit (tabel 2) ja

kirjandusallikates esitatud iseloomulikke liike võime järeldada, et kirjandusallikates

esitatud üheksast liigist (tabel 1) on EELIS-e andmetel ka rohunditerikastes kuusikutes

esindatud: I kaitsekategooria liik väike-konnakotkas (Aquila pomarina), II kaitsekategooria

liik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja III kaitsekategooria liigid pruunikas

pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik ungrukold (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), herilaseviu (Pernis

apivorus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva).

Esinemise rohkuse alusel on antud elupaigatüübis EELIS-e andmetel esikohal metsis

(Tetrao urogallus), kuid kirjandusallikate ja kaardiandmete visuaalse hinnangu andmetel

(joonis 11.) võime eeldada, et tegelikult metsise arvukus antud metsaelupaigatüübis nii

suur ei ole. Eestis on metsise püsivaks elupaigaks soomännik, kuid liik suudab kasutada ka

sobivalt hõredaid majandusmetsi. (Viht, Randla 2002) Kaitsealustest taimedest on

ülekaalus pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis).

30

Enamlevinud kaitsealustest linnuliikidest esineb lisaks metsisele rohunditerikastes

kuusikutes veel laanerähn (Picoides tridactylus) ja laanepüü (Bonasa bonasia).

Kaitsealustest imetajatest on esindatud põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja veelendlane

(Myotis daybentonii).

Haruldastest liikidest on rohunditerikastes kuusikutes esindatud 17 liiki (tabel 3). Neist

kõige rohkem esineb väikest-konnakotkast (Aquila pomarina), lendoravat (Pteromys

volans), musta-toonekurge (Ciconia nigra), limatünnikut (Sarcosoma globosum), rohelist

hiidkupart (Buxbaumia viridis), merikotkast (Haliaeetus albicilla), kaljukotkast (Aquila

chrysaetos) ja poropoorikut (Amylocystis lapponica). Haruldaste liikide esinemine tõstab

elupaiga kaitseväärtust oluliselt ja näitab, miks on oluline antud elupaika kaitsta.

Kõige enam esineb biotoobile omaseid kaitsealuseid liike Otepää looduspargis (tabel 4).

Kaitsealadest järgnevad Mahtra looduskaitseala, Paraspõllu looduskaitseala, Kõpu

looduskaitseala, Haanja looduspark, Viidumäe looduskaitseala, Tõrasoo looduskaitseala,

Alam-Pedja looduskaitseala, Kukka maastikukaitseala ja Paunküla maastikukaitseala.

Otepää looduspargis ja Kukka maastikukaitsealal ei ole metsaelupaigatüüp rohunditerikkad

kuusikud (9050) konkreetselt kaitse-eesmärgiks, teistes eelnevalt nimetatud kaitsealadest

on see elupaigatüüp kaitse-eeskirjas eesmärgiks.

Elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud alasid on kõige enam samuti Otepää looduspargis

(tabel 5). Seda tüüpi elupaikasid leidub rohkelt veel ka Kõnnumaa maastikukaitsealal,

Soomaa rahvuspargis, Jalase maastikukaitsealal, Haanja looduspargis, Alam-Pedja

looduskaitsealal, Endla looduskaitsealal, Mahtra looduskaitsealal ja Ohepalu

looduskaitsealal.

31

KOKKUVÕTE

Rohunditerikkad kuusikud on Eestis elupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele. Kõige

enam esineb kaitsealustest liikidest antud elupaigatüübis metsist (Tetrao urogallus)

pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis). Järgnevad kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), harilik ungrukold (Huperzia selago), suur käopõll (Listera ovata), vööthuul-

sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sulgjas õhik (Neckera pennata), soo-neiuvaip (Epipactis

palustris), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), kahelehine

käokeel (Platanthera bifolia), laanerähn (Picoides tridactylus), väike käopõll (Listera

cordata), tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata),

veelendlane (Myotis daybentonii) ja laanepüü (Bonasa bonasia). Kõige rohkem on

elupaigas esindatud kolmanda kaitsekategooria liike, mis lähtudes liikide haruldusest on ka

loogiline.

Rohunditerikkad kuusikud on elupaigaks paljudele meie kodumaa käpalistele, mida

EELISE andmetel on uuritavas elupaigas 11 erinevat liiki. Väga haruldastest liikidest (I

kaitsegategooria) on esindatud 17 erinevat liiki.

Kaheksal kaitsealal, kus antud metsaelupaigatüübile kõige enam kaitsealuseid liike esines,

on elupaik ka kaitse-eesmärgiks. Neljal kaitsealal: Otepää looduspark, Mahtra

looduskaitseala, Haanja looduspark ja Alam-Pedja looduskaitseala, kus esines kõige

rohkem biotoobile iseloomulikke liike, oli ka antud elupaigatüübi alasid rohkelt esindatud.

Rohunditerikastes kuusikutes esineb küll kaitsealustest liikidest oluliselt neid, kes on Eestis

rohkem levinud, kuid oluline on siiski pöörata tähelepanu nende kaitsele, et oleks tagatud

biodiversiteedi säilimine ka tulevikus. Lisaks on esindatud haruldased liigid: väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), lendorav (Pteromys volans), must-toonekurg (Ciconia

nigra), limatünnik (Sarcosoma globosum), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis),

32

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), poropoorik

(Amylocystis lapponica), vill-tulikas (Ranunculus lanuginosus), suur-konnakotkas (Aquila

clanga), kalakotkas (Pandion haliaetus), rabapüü (Lagopus lagopus), taigapässik

(Inonotopsis subiculosa), Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii), lehitu pisikäpp

(Epipogium aphyllum), sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) ja virgiinia võtmehein

(Botrychium virginianum), mis tõstavad selle elupaiga väärtust veelgi.

33

VIIDATUD ALLIKAD

Ader, A., Tammur, E. (1997). Alam-Pedja looduskaitseala. Alam-Pedja nature reserve. Tallinn: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. 64 lk

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 18.05.2007), muudetud, täiendatud, viimati

jõustunud 01.04.2010). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13292556 (04.04.2015).

EELIS. (Eesti Eluslooduse Infosüsteem – Keskkonnaregister). 2014. Keskkonnaagentuur [WWW]

(01.10.2014)

Frey, T. (toim.) Natura 2000 Eestis. (2005) OÜ Vali Press, Tartu 93 lk. Haanja looduspargi kaitse-eeskiri. (vastu võetud 22.01.2015), muudetud, täiendatud, viimati jõustunud

22.01.2015). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/123012015006 (04.04.2015). Harilik ungrukold. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas. [WWW]

http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=180 (04.04.2015) I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu. (vastu võetud 20.05.2004, muudetud,

täiendatud, viimati jõustunud 16.06.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020 (04.04.2015).

III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine. (vastu võetud 30.05.2004, muudetud, täiendatud, viimati


Kello, A. (2007). Kauni kuldkinga foto. Erakogu Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. (vastu

võetud 29.04.1998), muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.02.2009). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13127851 (04.04.2015).

Kull, T., Tuulik, T. (2002) Kodumaa käpalised. Digimap, Tallinn OÜ. 95 lk

Kõiv, J. (2012) Vööthuul-sõrmkäpa foto. EELIS Infoleht. [WWW]

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=lnim&obj_id=938150425 (01.04.2015)

Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 30.03.2007), muudetud, täiendatud, viimati jõustunud

01.04.2010). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13294380 (04.04.2015).

34

Linnudirektiiv. (2009). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta. Loodusdirektiiv. (1992). Euroopa Nõukogu Direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitseks. Looduskaitseseadus. (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 19.06.2014). –

Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS (04.04.2015). Maa-amet. 2015. Maa-ameti Geoportaali põhikaart. [WWW]

http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Avalik-WMS-teenus-p65.html (01.04.2015) Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 03.04.2007), muudetud, täiendatud, viimati


Natura Network. 2015. Natura 2000 Network Viewer. [WWW] http://natura2000.eea.europa.eu/#

(25.05.2015) Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. (vastu võetud 18.03.1997,

muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2006). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/980025 (04.04.2015).

Paal, J. (1997). Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn

298 lk.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Ilo Print, Tallinn 111 lk

Paal, J. (2007). „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn. OÜ. 308 lk.

Paal, J. (2013). Pruunika pesajuure foto. Looduskaitsebioloogia töörühm. [WWW]

http://www.ut.ee/lkb/arhiiv_2012.htm (01.04.2015) Palo, A. (2010) Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu. 70 lk.

Palo, A., Gimbutas, M. (2013). Dynamics of tree layer composition, tree age and large diameter trees in

Habitats Directive Annex I forest habitats in Estonia on the basis of monitoring data collected from 2010-2012. – Forestry Studies Metsanduslikud Uurimused 58, 57-73.

Paluots, T. (2014). Elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud foto. Erakogu. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 06.06.2005), muudetud, täiendatud, viimati


35

Paunküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 16.04.2006), muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.04.2010). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13295003 (04.04.2015).

Salumetsad. Tartu Ülikooli LO veebipõhine õpikeskkond. [WWW]

http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm (02.04.2015).

Selgis, U. (2014) Laialehise neiuvaiba foto. EELIS Infoleht. [WWW]

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=lnim&obj_id=-1862297482 (01.04.2015)

Sillaots, T., Timm, U. (2012) Eesti kaitsealad. Eesti Entsüklopeedia [WWW]

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kaitsealad (02.04.2015). Tõrasoo looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. (vastu võetud 10.07.2005), muudetud,

täiendatud, viimati jõustunud 01.04.2010). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13291711 (04.04.2015).

Uibopuu, J. (2014) Hariliku ungrukolla foto. EELIS Infoleht. [WWW]

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=lnim&obj_id=-504554766 (01.04.2015)

Viht, E., Randla T. (2002) Metsis: Eesti asurkonna seisund ja säilimise väljavaated. Hirundo

Supplementum 5. Eesti Ornitoloogiaühing. 48 lk. Viidumäe looduskaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 18.05.2006), muudetud, täiendatud, viimati


Vilbaste, K. (koost.) (2005) Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Ilo Print, Tallinn.

127 lk.

36

LISAD

Lisa 1. Kaitsealuste liikide nimekiri metsaelupaigatüübis rohunditerikkad kuusikud

Esinemine Objekti nimi ladina keeles

Objekti nimi eesti

keeles Kaitsekategooria

237 Tetrao urogallus Metsis II

118 Neottia nidus-avis Pruunikas pesajuur III

88 Huperzia selago Harilik ungrukold III

76 Listera ovata Suur käopõll III

68 Dactylorhiza fuchsii Vööthuulsõrmkäpp III

62 Neckera pennata Sulgjas õhik III

54 Epipactis palustris Soo-neiuvaip III

53 Dactylorhiza incarnata

Kahkjaspunane sõrmkäpp III

49 Epipactis helleborine Laialehine neiuvaip III

44 Gymnadenia conopsea Harilik käoraamat III

34 Platanthera bifolia Kahelehine käokeel III

30 Phyteuma spicatum Tähk-rapuntsel III

29 Dactylorhiza maculata Kuradi-sõrmkäpp III

23 Bonasa bonasia Laanepüü III

23 Lobaria pulmonaria Harilik kopsusamblik III

21 Platanthera chlorantha Rohekas käokeel III

19 Goodyera repens Roomav öövilge III

18 Myrica gale Harilik porss III

16 Ficedula parva Väike-kärbsenäpp III

14 Aquila pomarina Väike-konnakotkas I

14 Epipactis atrorubens Tumepunane neiuvaip III

13 Pteromys volans Lendorav I

13 Ulmus laevis Künnapuu III

12 Ciconia nigra Must-toonekurg I

11 Orchis militaris Hall käpp III

11 Cladium mariscus Läänemõõkrohi III

10 Sarcosoma globosum Limatünnik I

9 Buteo buteo Hiireviu III

9 Dryocopus martius Musträhn III

9 Dactylorhiza baltica Balti sõrmkäpp III

37

9 Orobanche pallidiflora Ohakasoomukas III

9 Picus canus Hallpea-rähn III

8 Dendrocopos minor Väike-kirjurähn III

8 Iris sibirica Siberi võhumõõk III

6 Lycopodium clavatum Karukold III

6 Viola uliginosa Lodukannike III

6 Buxbaumia viridis Roheline hiidkupar I

5 Haliaeetus albicilla Merikotkas I

5 Lopinga achine Sõõrsilmik III

5 Thelotrema lepadinum

Harilik koobassamblik III

4 Coenonympha hero Vareskaera-aasasilmik III

4 Pernis apivorus Herilaseviu III

4 Aquila chrysaetos Kaljukotkas I

4 Leucobryum glaucum Harilik valvik III

4 Anastrophyllum hellerianum Helleri ebatähtlehik III

4 Gymnocarpium robertianum Paaskolmissõnajalg III

3 Strix uralensis Händkakk III

3 Formica polyctena Palukuklane III

3 Lycaena dispar Suur-kuldtiib III

3 Euphydryas maturna Suur-mosaiikliblikas III

3 Lecidea erythrophaea Puna-näsasamblik III

3 Megalaria grossa Suur nööpsamblik III

3 Skeletocutis odora Taiga-peenpoorik III

6 Amylocystis lapponica Poropoorik I

3 Lecidea erythrophaea Puna-näsasamblik III

3 Megalaria grossa Suur nööpsamblik III

3 Skeletocutis odora Taiga-peenpoorik III

3 Thalictrum lucidum Ahtalehine ängelhein III

3 Allium ursinum Karulauk III

3 Ranunculus lanuginosus Vill-tulikas I

2 Strix aluco Kodukakk III

2 Grus grus Sookurg III

2 Aquila clanga Suur-konnakotkas I

2 Tetrao tetrix Teder III

2 Ophiogomphus cecilia Rohe-vesihobu III

2 Evernia divaricata Pikk lõhnasamblik III

2 Menegazzia terebrata Harilik poorsamblik III

2 Menegazzia terebrata Harilik poorsamblik III

2 Thamnobryum alopecurum Kähar põõsassammal III

2 Vicia cassubica Püstine hiirehernes III

1 Grus grus Sookurg III

1 Tringa nebularia Heletilder III

1 Pandion haliaetus Kalakotkas I

38

1 Euphydryas aurinia

Teelehe-mosaiikliblikas III

1 Tringa glareola Mudatilder III

1 Tringa totanus Punajalg-tilder III

1 Lagopus lagopus Rabapüü I

1 Numenius arquata Suurkoovitaja III

1 Numenius phaeopus Väikekoovitaja III

1 Glaucidium passerinum Värbkakk III

1 Columba oenas Õõnetuvi III

1 Caprimulgus europaeus Öösorr III

1 Junghuhnia pseudozilingiana Haavanääts III

1 Nephroma parile Harilik neersamblik III

1 Sclerophora nivea Lumi-nuisamblik III

1 Ramalina thrausta Niitjas rihmsamblik III

1 Sclerophora nivea Lumi-nuisamblik III

1 Ramalina thrausta Niitjas rihmsamblik III

1 Inonotopsis subiculosa Taigapässik I

1 Leptogium saturninum Haava tardsamblik III

1 Arthonia byssacea Rant-tähnsamblik III

1 Pulsatilla pratensis Aaskarukell III

1 Trifolium alpestre Alpi ristik III

1 Polystichum braunii Brauni astelsõnajalg I

1 Epipogium aphyllum Lehitu pisikäpp I

1 Lunaria rediviva Mets-kuukress III

1 Malus sylvestris Mets-õunapuu III

1 Potamogeton filiformis Niitjas penikeel III

1 Pulmonaria angustifolia Sinine kopsurohi I

1 Scapania apiculata Süstjas skapaania III

1 Botrychium virginianum Virgiinia võtmehein I

1 Sphagnum wulfianum Wulfi turbasammal III

1 Serratula tinctoria Värvipaskhein III

kaitsealused liigid elupaigatÜÜbis rohunditerikkad …

Documents