kahjurid tunnustajatele esitlus.ppt19.06.2018 4 • talvituvad vastse- või valmikujärgus mulla...

19.06.2018

1

Taimekahjurid

Katrin Jõgar

[email protected]

Tartus, 14.06.2018

Lehetäilased (Aphididae)

• talvituvad munana• pistmis-imemissuistega

• arenguks sobiv temperatuur on 23-25°C

• kahjustavad vastsed ja valmikud•suvel paljunevad

partenogeneetiliselt •

Lehetäid: a-tiibadeta; b- alles sündinud

nümf; c- ja d-tiibadega; e- nümf

• sügisel munetakse puudele, põõsastele või teistele taimedele (põhitoidutaimele)

• aastas mitu põlvkonda• eritavad mesinestet

• siirutavad viirusi

Tiklid

Kahjustus koos viirushaigusega

Leht kahvatub

Lehed kipruvad ja

muudavad värvi

Roosinupud ei avane

Lehetäide kahjustus

Eritavad mesinestet,

lehed kleepuvad, seejärel tahmuvad

Imevad mahla, tekitavad mesinestet, kannavad

viirushaigusi

• kolmnurkse kehaga putukad • pistmis-imemissuised

• hüppejalad• talvitub valmikuna põõsastes,

põllupeenardel jm. varjulistes kohtades• aastas 1 põlvkond

• eelistavad kuiva ja sooja• kahjustuse tagajärjel lehtedel

kollakad tähnid ja laigud, mis hiljem värvuvad pruunikaks ja kattuvad vahakihiga

• mitmetoiduline

Lehetirtlased(Cicadellidae)

www.commanster.eu

Tirtlaste arengutsükkel

Mitmetoidulistest levinumad:

• Triibuline tirt

(Psamotettix alienus)• Kartulitirt(Empoasca solani)

• Roheline tirt(Empoasca viridula)

• Harilik vahtlane (Philaenus spumarius)

valmik

4.kasvu-

järk

5.kasvu-

järk

3.kasvu-

järk

2.kasvu-

järk

1.

kasvu-järk

muna

n

19.06.2018

2

• talvituvad nii muna kui noorlutikanataimejäänustel

• munetakse lehesoontesse vartesse, viljadesse, õitesse

• pistmis-imemissuised• esimene põlvkond toitub umbrohtudel

• teine põlvkond rändab aedadesseja põldudele kultuurtaimedele

Rohulutiklased (Miridae)

Roheline, nurme- e. kirju-rohelutikas

(Lygus pratensis)

Kartuli-rohulutikas (Lygus pabulinus)

• pikiliku saleda kehaga• haukamissuised

• pulmalendlus mais (munetakse maist juulini)

• munetakse 2-6 cm sügavusele mulda (üksi-kult või kogumikuna)• vastsestaadium kestab 3-5 aastat

• valmikud kahjustavad taimede lehti ja õisi, vastsed kahjustavad taimede maa-aluseid osi

• nukkub mullas• põlvkonna arenguks kulub kuni 6 aastat

Naksurlased (Elateridae)

Tume viljanaksur (Agriotes obscurus)

Triibuline viljanaksur(A. lineatus) Vaskjas nurmenaksur

(Selatosomus aeneus)

• kahjustus tugevam happelistel muldadel• kuivas pinnases tungivad vastsed

sügavamale ja niiskes jäävad pindmisesse kihti• eelistavad toitumiskohtadena heina - ja

karjamaid

Oraseöölane - Agrotis segetum

Öölased (Noctuidae)

• talvitub röövikuna mullas• munetakse taimedele ja

taimejäänustele

• esimesed kolm vastsejärku toituvad lehtedest, järgmised kolm toituvad

mullas

• aastas üks põlvkond• kahjustatakse teravilja, köögivilju

Herneöölane (Mamestra pisi)

• talvitub nukuna mullas

• liblikad lendlevad juulis-augustis

• munad munetakse lehtedealumisele küljele suurtekogumikena, isegi kuni 400 muna

• kahjustavad röövikud närides

lehtedesse mulke

• paljutoiduline

• aastas 1 põlvkond

Öölased (Noctuidae)

19.06.2018

3

Nälkjad (Agriolimax sp)

• kraabivad taimedesse auke (hõõrel),

võivad hävitada kogu taime

• talvituvad varjatud kohtades

• elutsükkel 1-2 aastat (ebasoodsatel

tingimustel pikem)• põlvkonnad võivad kattuda

• kasvu kiirus sõltub temperatuurist

Kõrreliste kahjurid

Toominga-lehetäi (Rhopalosiphum padi)

Kaera-lehetäi (Sitobion avenae)

Lehetäilased Kõrsvilja-lehetäi (Schizaphis graminum)

• kaera-lehetäi ja kõrsvilja-lehetäi talvituvadmunana taliteraviljadel, toominga-lehetäi

talvitub munana toominga punga alustel, sealtsiirdutakse suviteraviljadele

• kahjustavad teravilju ja kõrrelisi heintaimi imedes taimemahla

• suvise põlvkonna areng kestab

8-15 päeva

• mitu põlvkonda aastas

LutikalisedHarilik viljalutikas (Eurygaster maura)

• talvituvad valmikuna varjatud kohtades

• munetakse kõrreliste ülemistele lehtedele (ridadena)

• kahjustavad peamiselt vastsed, vähemal määral valmikud (imevad taimelehtedest mahla), lehed keerduvad, känguvad

• pärast loomist siirduvad vastsed peadesse ja tulemuseks on kõlujad terad, tühjad

pähikud (valgepähiksus)


Vilja-nokislutikas (Aelia acuminata)

• talvituvad valmikuna varjatud kohtades

• munetakse kõrreliste ülemistele lehtedele (ridadena)

• kahjustavad peamiselt vastsed, vähemal määral valmikud (imevad taimelehtedest mahla), lehed keerduvad, känguvad

• pärast loomist siirduvad vastsed peadesse ja tulemuseks on kõlujad terad, tühjad pähikud (valgepähiksus)


19.06.2018

4

• talvituvad vastse- või valmikujärgus mulla ülemistes kihtides (10-20 cm sügavusel), vahel ka kõrretüügastel

• kevadel kui mulla temperatuur 10-12°Cväljuvad ripslased mullast

• munetakse pähikutele, pea alusele, pähiku soomuste koe sisse väikeste

kuhjadena (30–100 muna)• vastsed on tiibadeta• nisuripslane kahjustab peamiselt

nisu, vähem rukist

Nisuripslane (Haplothrips tritici)

Ripstiivalised

http://www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/6haptri.htm

Viljaripslane (H. aculeatus)

Vilja-toruripslane (Stenothrips graminum)

http://www.griggsdakota.com/2009_06_14_archive.html

•viljaripslased eelistavad suvi- ja talinisu (vähem kahjustatakse

otra, kaera, maisi, rukist) • vilja-torusripslane eelistab kaera

• kahjustatakse ka aas-rebasesaba ja aasnurmikat

Kahjustus pähikul

Kõige kriitilisem periood viljatupe paisumisest kuni väljumiseni lehekaenlast

Kahjustus mõjutab saaki

tera suurust ja kvaliteeti seemne idanevust

saastumist mükotoksiinidega

Kõrsvilja-maakirp (Phyllotreta vittula)

• vastsed (tõugud) toituvad kõdust ja juureosakestest

• valmikud närivad lehetippudesse pikitriipe,lehed koltuvad ja kuivavad

• nukkuvad mullas• aastas 1 põlvkond

• talvituvad valmikutena taimejäänuste ja mullatükkide all

• munetakse mulda 1-3 cm sügavusele

Poilased

• elavad peamiselt rohttaimedel, nende seas on palju teraviljade

kahjureid• kahjustavad teravilja- ja

linapõldudel, samuti aedades

vilja-rohuhüpik (Chaetocnema

aridula) on metalliläikega mardikas

• tõugud toituvad kõrreliste vartes• noormardikas toitub veel sügiseltaliteraviljadel

• talvitub noormardikana kõdus• aastas üks põlvkond

Hüpikpoilased

Harilik viljakukk (Oulema melanopus)

Viljakuked

sinise viljakuke nukud

Viljakuked

• talvituvad noormardikana mullas

• munetakse mais-juunis kõrreliste lehtedele(pikiridadesse)

• kahjustavad nii vastsed (tõugud) kui valmikud

• valmikud närivad lehtedesse pikki kandilisilohukesi, vastsed roodavad lehti ja teevad

akensööma

• nukkuvad mullas


Harilik viljakukk (Oulema melanopus)

19.06.2018

5

Sinine viljakukk (Oulema lichenis)


• munetakse mais-juunis kõrrelistelehtedele (pikiridadesse)

• kahjustavad nii vastsed (tõugud) kuivalmikud

• valmikud närivad lehtedesse pikki

kandilisi lohukesi, vastsed roodavadlehti ja teevad akensööma


Viljakuked

Rukkiöölane (Mesapamea secalis)

• liblikas muneb lehtedele• noor röövik sööb kõrre seest

tühjaks, hiljem toitub ka taimel• kahjustab mitut taime

• talvitub röövikuna kõrrelistel kultuurtaimedel või umbrohtudel Teraöölane (Agrotis sordens)

• liblikas muneb kas pähikule võilehtedele

• röövik kahjustab valmimata teri odralkaeral, nisul jt kõrrelistel• talvitub röövikuna koristusjäätmetel

(ka teraviljahoidlas)• sageli kaks põlvkonda

Öölased

Kõrrevaablane (Cephus pygmaeus)

• talvitub vastsejärgus kõrretüükas

• munetakse kõrrelistele ülemissesõlmevahesse (üksikult)

• kahjustavad ainult vastsed(ebaröövikud), vastne liigub kõrres

ülevalt alla ja närib läbi kõikkõrresõlmed

• nukkub kevadel tüükas


AgroAtlas

• talvitub viimase kasvujärgu ebaröövikuna mullas nahkses

kookonis, kus kevadel nukkuvad

• munetakse kõrreliste lehtede alumisele küljele (üksikult)

• kahjustavad ainult vastsed(ebaröövikud), toitudes lehtedel

(leheservad tõmbuvad kipra jamuutuvad laineliseks)


Lehevaablased (Tenthredinidae)

KahetiivalisedRootsi kärbes (Oscinella frit)

• talvitub vastsejärgus taliteraviljadel,kevadel nukkuvad

• munetakse tärkavate kõrreliste kasvu-kuhikule või mullale (2-3 kaupa)

• esimese põlvkonna vaglad kahjustavadkasvukuhikutes, vigastades ka keskmise lehe alust, mis kolletub.

Koltunud lehe alumine osa on märg jatundub mälutuna

• teine põlvkond kahjustab kaera- jaodrapähikuid – terad muutuvadkõlujateks

• kolmas põlvkond kahjustab taliteravilja,kahjustus sarnane esimese põlvkonna

kahjustusega• aastas kuni 3 põlvkonda

KahetiivalisedSadulsääsk (Haplodiplosis marginata (H. equestris))

• talvituvad vastsetena (vaglad) mullas,kevadel nukkuvad, valmikud ilmuvad

mais-juunis

• munad munetakse kõrreliste lehtedeülemisele küljele pikki lehesoonikogumikena, 1 emane muneb kuni 200

muna

• munade areng 18°Cjuures 7 päeva

• vaglad liiguvad taime-

vartele ja tungivadenne kõrresõlmivartesse, sissetungimise

kohad paisuvad

19.06.2018

6

• vastsete toitumise tulemuseks on

kohrutavad marrastusetaolisedmoodustised. Kõrresõlmede vahed jäävad

lühikeseks ja kõrred võivad murduda.Kahjustatud viljapead jäävad tuppedesse,moodustub atrofeerunud taim

• vastsed arenevad 18°C juures 6-8 päeva,

seejärel laskuvad mulda 6-10 cmsügavusele, kus diapauseeruvad kunikevadeni


• kahjustatakse põlluservi

• eelistatakse raskemaid muldi ja põlde, kusteravili külvikorras domineerib

• kahjustab otra, rukist, ka kaera ja kõrrelisi

heintaimi

KahetiivalisedNisu-pahksääsk (Contarinia tritici)

• talvituvad vastsetena mullas, kevadelnukkuvad

• munad munetakse pähikutesse

kogumikena

• kahjustavad vastsed (vaglad), kes

imevad talinisu ja rukki pähikutestmahla, vigastades tolmukaid, emakaid

ja noori teri, terad ja pähikud kuivavad

• toitumise lõpetanud vastsed laskuvadmulda, kus talvituvad


Viljakärbes (Chlorops

taeniopus / pumilionis) • valmik on 3-5 mm pikkune kollane kärbes, rindmikul kolm iseloomulikku

pikitriipu• esimese põlvkonna emased munevad

suviteravilja loomise ajal pea kattelehele või lehekaenlasse• teise põlvkonna emased munevad

taliviljadele, kus koorunud vaglad ka talvituvad

• nukkuvad kevadel• üks emane muneb kuni 150 muna

Kahetiivalised

• vaglad kahjustavad taimi, süües pea aluselt kuni ülemise kõrresõlmeni pikivao

• sellega jääb ülemine sõlmevahe lühemaks ja pea ei arene normaalselt

• kahjustatud orasel on lehed laienenud ja lainja servaga• viljakärbes kahjustab põhiliselt otra

viljakärbse kahjustus

ja nukk

Timutikärbes(Amaurosoma flapies)

• valmikud (kärbsed) munevad kõrreliste lehtedele pea loomise ajal

• vastsed (kollase peaga ja hallikasmusta kehaga vaglad)

uuristavad peasse spiraalse käigu ning söövad pea kohati paljaks. • vaglad alustavad söömist loomise algul

või ajal, kuid kahjustust näeb alles peale loomist

• kahjustuse tagajärjel muutub peatelg pruuniks • aastas 1 põlvkond

• talvituvad nukkudena mullas• põhiliselt kahjustab timutit, harvem

keraheina ja teisi kõrrelisi heintaimi

Kahetiivalised

P. Sooväli

KahetiivalisedViljasääsk (Mayetiola destructor)

• talvituvad vastsetena kookonis teraviljaorastel, kevadel nukkuvad

• munad munetakse kõrreliste lehtedeülemisele küljele pikiridadena

• vastsed (vaglad) tungivad lehetuppedevahele ja toituvad taimemahlast. Kõrresein jääb kahjustuskohal õhukeseks,

mille tagajärjel kõrs põlvjalt kõverdub• 2 põlvkonda aastas

• esimene põlvkond nukkub lehetuppedevahel linaseemet meenutavates kookonites

• teine põlvkond kahjustab taliorast javarisenud teradest tärganud orasel, võrsed

muutuvad kahjustuse tõttu jämedamaks jakuivavad

19.06.2018

7

Liblikõieliste kultuuride kahjuridHerne-lehetäi

(Acyrthosiphon pisum)

• talvituvad munana kõrrejäänustel jamitmeaastastel liblikõielistel

• kahjustavad liblikõielisi, eelistadeshernest

• nii vastsed kui valmikud imevad taimemahla, taimede kasv kängub,lehed ja noored võrsed keerduvad ja

kuivavad, kaunad ebanormaalsed

• suvise põlvkonna areng kestab8-10 päeva


Lehetäilased

Oa-lehetäi(Aphis fabae)

• talvituvad munana kõrrejäänustel jamitmeaastastel liblikõielistel

• kahjustavad liblikõielisi, eelistadeshernest

• nii vastsed kui valmikud imevad taimemahla, taimede kasv kängub,lehed ja noored võrsed keerduvad ja

kuivavad, kaunad ebanormaalsed• suvise põlvkonna areng kestab

10-12 päeva• mitu põlvkonda aastas

Lehetäilased

Herneripslane (Kakothrips robustus)

• talvituvad vastsetena mullas (20-30 cm

sügavusel)

• valmikud väljuvad mullast mais

• lendlus juunis juulis

• valmik on tumepruun 1,4–1,8 mm suurune

• munetakse (üksikult) herne õiepungadesse

ja lehtedele (kuni 40)

• vastsed kollakat värvi

• nii valmikud kui vastes imevad taimemahla

• kahjustatud kohtadesse tekivad hõbedased

laigud,

• õied kuivavad (muutuvad steriilseks)

• kaunad kõverduvad ja jäävad väikeseks

• üks põlvkond aastas

https://www7.inra.

fr/hyppz/IMAGES

/7031780.jpg

Ripstiivalised

• kahjustavad hernest, uba, lutserni, läätse,

vikki, metsikuid liblikõielisi

• valmikud võivad toituda ka põldsinepil ja kukemagunal

• kasvuks ja arenguks hea soe ja kuiv suvi

• arvukam kergetel muldadel

• hiline külv (sordid) rohkem ohustatud

Väheneb herne saak (kaunas ainult 2-3

seemet), seemne idanevus, tera suurus ja

kvaliteet

Lutsernilutikas (Adelphocoris lineolatus)

Sale rohulutikas (Leptopterna dolobrata)

• talvituvad munana taimejäänustel• munetakse liblikõieliste vartele

• vastsed ja valmikud imevad taimemahla peamiseltnoorematest taimeosadest ja õisikute ümbruses.

• alguses lehtedel pruunid täpid, hiljem pruunideservadega mulgud. Taimede kasv kängub, arvukalesinemisel õied varisevad (eriti lutsernil)

• aastas 2 põlvkonda

Rohulutiklased

19.06.2018

8

Herne-teramardikas (Bruchus pisorum)

• talvitub noormardikana teras, harva põllul• noormardikad toituvad kevadel

umbrohtudel ja munevad üheleõiealgmele 30-40 muna

• tõugud tungivad kauna ja toituvadteradest (ühes teras üks tõuk)

• nukkuvad teras

• talvituvad samas teras• aastas 1 põlvkond

TeramardiklasedLiduskarvaline hernekärsakas

(Sitona lineatus)

• talvitub noormardikana mullas

• munevad liblikõieliste taimedealumistele lehtedele või mullale (üksikult)

• munade arenguks vajalik kõrge õhuniiskus (75-80%)

• vastsed (tõugud) toituvad kaunviljadejuuremügaratel, nukkuvad ja

noormardikad talvituvad


Kärsaklased

• kärsakad närivad äsja tärganudliblikõieliste taimede lehti, taimede areng

võib pidurduda

• tõusmefaas väga kriitiline periood

• kahjustatakse erinevaid liblikõielisi (nii metsikuid kui ka kultuurtaimi)

• päikeselise ja sooja ilmaga mardikad

aktiivsemad (üle12°C)

www.rhs.org.uk/advice/profile?pid=800

www7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/6sitlin.htm

http://www.cesaraustralia.com/sustainable-agriculture/pestnotes/insect/Sitona-weevil

Ristikunirp(Apion apricans)

Kollajalgnirp(Apion flavipes)

• talvituvad noored kärsakadtaimejäänuste ja mullatükkide all

• kärsakad toituvad ristiku lehtedest(närivad mulke)

• munetakse üksikult ristikuavanemata õitesse• tõugud toituvad nutis süües ära

sigimiku ja seemnealgmed,vigastavad ka õisikutelge.

• õied kuivavad, seemnesaak langeb

Kärsaklased

• ristikunirp nukkub nutialuses, kuhuvalmistab nukukoopa

• kollajalgnirp nukkub nutis• aastas 1 põlvkond

Ristiku-varrenirp (Apion seniculus)

• talvituvad noored kärsakad taimejäänuste ja mullatükkide all

• kärsakad toituvad ristiku lehtedest (närivad mulke)

• munemine algab kui ristikul moodustuvad varred. Munadpaigutatakse ühekaupa lehtedele, hiljem tugevamatessevartesse (kuni 15 muna ühes varres)

• vastsed (tõugud) toituvad ristiku, lutserni, hiireherne jt.

liblikõieliste vartes süües sinna käike ja uurdeid. Kasvseiskub, taim muutub lillakaks ja võib närtsida, hiljem kuivada

• nukkuvad juurekaela lähedal või

mullas


Kärsaklased

19.06.2018

9

Lutsernikärsakas (Phytonomus variabilis)

• talvituvad valmikuna taimejäänuste jamullatükkide all

• munetakse lutserni vartesse (ühekaupa)

• kärsakad ja vastsed (tõugud) süües vartesseja lehtedesse mulke (lehtedest sageli alles

vaid rood). Vastsed närivad ka õiepungi jaõisi, mis kuivavad ja varisevad

• vastne koob lehed enne nukkumistvõrgendiga kokku (nukupesa)

• noored kärsakad kooruvad suve lõpul


Kärsaklased

Hernemähkur (Laspeyresia nigricana)

munad

• talvitub mullas röövikuna kookonis• väikesed hallikaspruunid liblikad (tiibade

siruulatus13-15 mm) • liblikate ilmumine sõltub

mullatemperatuurist

• liblikad lendlevad herneste

õitsemise ajal• nädal peale liblikate ilmumist hakatakse

munema• lendlevad õhtuti ja munemisperiood

kestab 10-14 päeva (kuni 300 muna)

• munad (0,7-0,8mm) munetakse taime ülemistele lehtedele, õieraole, õiele ja

kauna algmetele (1-2 muna)

Mähkurlased

© Ian Kimber

https://www

7.inra.fr/hyppz/RAVAGEUR/6cydni

g.htm

• munast koorunud röövikud närivad end kauna sisse, edasine areng kulgeb seal

lõpuks laskuvad alla mulda• vastsed (röövikud) on kuni 14mm pikad

• vastseperiood kestab 3-4 nädalat• aastas 1 põlvkond• kahjustatakse ka hiirehernest, vikki,

läätse, ristikuid, kikerhernest, lupiini

• talvituvad diapausis vastsed elavad ülepika perioodi -13-14°C

• lumerohketel talvedel talvituvad hästi

© Ben Smart

https://www7.inr

a.fr/hyppz/RAVAGEUR/6cydnig.htm

Seemnekireslane (Brychophagus gibbus)

• talvituvad vastsejärgus seemnetesees, kevadel nukkuvad

• munetakse liblikõieliste õitesse või

rohelistesse seemnetesse (üksikult)

• vastsed (vaglad) söövad seemne

sisemuse tühjaks (seemnekest jääbterveks)

• pärast talvitumist ja nukkumist teeb

seemnekesta ümmarguse ava javäljub sealt

• võib säilida diapausis seemnete seeskuni 3 aastat


Kiletiivalised

Ristõieliste kultuuride kahjurid

• kahjustavad nii vastsed kui valmikud

• imevad taimemahla

• kahjustuskoht muutub kollaseks, kortsub,

muutub

• viltjaks, heledad laigud võlvuvad kühmudena

üles

• taim kängub ning muutub violetseks

• siirutab viirushaigusi

• nõgiseen mesikastel

Kapsa tuhktäi (Brevicoryne brassica)

https://www.ipmimages.org

19.06.2018

10

• kahjustavad nii vastsed kui valmikud• kahjustus ohtlik noorematele taimedele

• kahjustatakse kapsast redist, kaalikat, vähem kõrrelisi ja kartulit

• siirutab viirushaigusi• munetakse ridadena lehtedele või vartele• talvitub valmikuna taimejäänustel

• aastas üks põlvkond

LutikalisedHarilik kapsalutikas (Eurydema oleraceum)

Foto: Guido Gerdingwww.inra.fr/hyppz/IMAGES/7031732.jpg www.inra.fr/hyppz/IMAGES/7031731.jpg

Maakirbud

Harilik maakirpPh. undulata

Kurmtriibuline maakirp Phyllotreta vittata

• munevad mulda

• vastsed toituvad ristõieliste juurtest, valmikud lehtedest


• nukkuvad mullas


• kahjustatakse kõiki ristõielisi taimi

• munevad taimede lehtedele• mädarõika maakirbu vastne toitub leheroodudes,

suure maakirbu vastne kaevandab lehekoes• üks põlvkond aastas

• nukkuvad mullas• talvituvad noormardikana mullas• kahjustatakse kõiki ristõielisi taimi

Mädarõika maakirpPh. armoraciae

Suur maakirpPh. nemorum

Maakirbud Maakirbud

• munevad mulda• vastsed toituvad ristõieliste juurtest, valmikud lehtedest


• nukkuvad mullas


• kahjustatakse kõiki ristõielisi taimi

Must maakirp – Ph. atraSinihelk maakirp – Ph. nigripes

Naerimardikas (Phaedon cochleariae)

• talvituvad valmikutena taimejäänuste ja mullatükkide all

• kevadel toituvad noormardikadristõielistel umbrohtudel, hiljem

liigutakse kultuurtaimedele• munetakse lehe alumisele küljele• vastsed (tõugud) toituvad lehtedel

(akensööm), kuid suure arvukusekorral võivad ka roodada kogu lehe

• valmikud närivad lehtedesse lohukesija mulke

• kahjustavad kapsast, naerist,

kaalikat, redist, rõigast• nukkuvad mullas


Hiilamardiklased

Naeri-hiilamardikas (Meligethes aeneus syn. Brassicogethes aeneus)

Sinepi-hiilamardikas (Meligethes viridescens)

• talvituvad noormardikatena kõdus või mullas• toituvad noormardikad erinevatel taimedel, hiljem

liigutakse ristõielistele kultuurtaimedele• munevad õiepungadesse

• kahjustavad nii valmikud kui vastsed, peamist majanduslikku kahju teevad valmikud

• valmikud toituvad tolmukatest ja nektarist

• vastsed (tõugud) toituvad õietolmust• nukkuvad mullas


19.06.2018

11

Kõdra-peitkärsakas(Ceutorhynchus assimilis)

• talvituvad noormardikana kõdus või mullas

• kevadel toituvad noormardikad metsikutel ristõielistel, hiljem

ristõielistel kultuurtaimedel• munetakse kõdra-algmesse (üksikult)• kahjustavad nii vastsed (peamiselt) kui

valmikud• valmikud toituvad õiepungadest,

kahjustatakse ka kõtru

• vastsed (vageltõuk) toituvad kõtrade sees• nukkuvad mullas• aastas 1 põlvkond

http://www.canolacouncil.org/crop-production/canola-grower%27s-manual-contents/chapter-10b-insects/chapter-

10b

Peitkärsaklased

Juure-peitkärsakas (Ceutorhynchus pleurostigma)

• vastsed kahjustavad veel söödakapsast ja peakapsast, juurekaeltele tekkivad pahad

• valmik toitub taimede tõusmetest, õiepungadest ja õitest

• nukkuvad mullas• aastas 1 põlvkond

• talvituvad noormardikana• kevadel toituvad noor-

mardikad ristõielistel umbrohtudel, hiljem ristõielistel

kultuurtaimedel• munetakse juurekaela

(kogumikuna)

• kahjustavad nii vastsed kui valmikud

Peitkärsaklased

Naeri-peitkärsakas (Ceutorhynchus rapae)

• valmik toitub taimede lehtedest• nukkuvad mullas

• aastas 1 põlvkond• ülemine osa võrsest võib närbuda, põhjustab kõrvalvõrsete

teket

• talvituvad noormardikana• kevadel toituvad noor-

mardikad ristõielistel umbrohtudel, hiljem ristõielistel

kultuurtaimedel• Muneb mai lõpust juulini võrse

ülemisse ossa

• Vastsed kaevandavad säsis

Peitkärsaklased

Varre-peitkärsakas (Ceutorhynchus pallidactylus)

• nukkuvad mullas

• aastas 1 põlvkond• käpalülid punased

insektenfotos.de/Ceutorhynchus%20pallidactylu

• talvituvad noormardikana• munetakse lehe, lehevarre või varre

epidermisesse (kogumikuna)• kahjustavad nii vastsed kui valmikud

• valmikud toituvad ristõielistel umbrohtudel ja kultuurtaimedel

• vastsed (tõugud) kaevandavad kapsa,

lillkapsa, rapsi jt. vartes, leheroodudes, õievartes

Peitkärsaklased

• talvitub täiskasvanud vastse või nukuna mullas

• muneb lehekaenaldesse või pungade alusele (kogumikuna)

• vastsed (vaglad) kahjustavad südamiku lehtede alusel või kasvukuhikus, eritavad seede-ensüüme – moodustuvad

pahad

• vigastustega kaasnevad seen- või bakterhaigused ja taim võib mädanema minna

• kahjustavad valdavalt ristõielisi taimi

• nukkuvad mullas

• aastas 2 põlvkonda

PahksääsklasedKapsa-pahksääsk (Contarinia nasturtii)

www.invasive.org/images/192x128/2134065.jpg

Pahksääsklased Kõdrasääsk (Dasineura brassicae)

• talvitub vastsena mullas

• sääsed ilmuvad kui temp. >16°C• muneb juba vigastatud kõtradesse (kuni 50

muna)

• kahjustab valdavalt ristõielisi kultuurtaimi (aga toituvad ka umbrohtudest)

• vastsed (vaglad) närivad seemne pinnale või

kõdra siseseinale vaokesi • kahjustatud kõdrad ebanormaalse kujuga,

keerduvad ja valmivad enneaegselt• nukkub mullas• aastas 2 põlvkonda

www.agriculture-de-demain.fr/.../larve.jpg

inra.fr

19.06.2018

12

• talvitub viimase kasvujärgu ebaröövikuna

• valmik koorub mai lõpul–juuni algul

• munad munetakse ristõieliste lehtede alumistele külgedele

• emase viljakus võib olla kuni 300 muna• vastsed söövad lehe sisse augukesi

tugeva kahjustuse korral jäävad taimest järele vaid varred

• kahjustus sarnaneb suur-kapsaliblika kahjustusega

• nukkuvad mullas kookonis• Kaks, vahel kolm põlvkonda aastas

LehevaablasedNaeri-lehevaablane (Athalia rosae)

aramel.free.fr/Athalia-rosae-2.jpg

www.bayercropscience.ro/.../athalia23010.jpg

uni-bielefeld.de

Liblikalised

• Kapsakoi , Plutella xylostella

• Kapsaleedik, Evergestis forficalis

• Kapsaöölane, Mamestra brassicae

• Suur-kapsaliblikas, Pieris brassicae

• Väike-kapsaliblikas, Pieris rapae

kahjustavad erinevaid ristõielisi

taimi

Kapsaleedik (Evergestis forficalis)

Kapsaleediku vastne (suurem)

Kapsakoi vastne (väiksem)

• kahjustab peamiselt kapsast• noored röövikud vanemate

lehtede alumisel

• küljel hõreda võrgendi all

• vanemad röövikud söövad

kapsa sisemiste lehtede vahel

kapsapea sisse ei kaevu

Kapsakoi (Plutella xylostella)

nukk

• Liblikad munevad lehekoe sisse

• kahjustavad vastsed

• 1 kj vastne lehe soontes ja sammaskoes

alates 2. kj. lehtede alumisel küljel

• kahjustus tüüpiline akensööm, mis hiljem rebeneb

• nukkuvad lehel

• aastas kaks põlvkonda

• Eestis ei talvitu

Kapsaöölane (Mamestra brassicae)

• liblikas muneb kogumikuna lehe alaküljele

• nooremad vastsed välimistel vanematel

lehtedel

• vanemad vastsed liiguvad kapsa

sisemusse, kuni südamikuni välja

• nukkuvad mullas

• talvituvad nukuna mullas

• mitmetoiduline – toitub peale ristõieliste

kultuuride ka peedil, sibulal, hernel jt.


https://www7.inra.fr/hyppz/

Suur-kapsaliblikas Pieris brassicae

• liblikas muneb lehtede alumisele küljele kogumikuna

• röövikud toituvad välimistel lehtedel

• noortele lehtedele röövikud meelsasti ei lähe ja peadesse ei tungi

• nukkuvad taimel(I põlvkond) ja ülevalpool lumepiiri puutüvedel,

seintel jm. (II põlvkond)


http://www.wildlifeinsight.com/guide-to-

19.06.2018

13

Väike kapsaliblikas(P. rapae)

• liblikas muneb lehtedele

(üksikult)

• röövikud toituvad välimistel lehtedel

• esimene põlvkond toitub

umbrohtudel, teine

kultuurtaimedel

• nukkuvad taimel


• talvituvad nukuna

rohurindes

http://www.pyrgus.de/

http://ketenewplymout

h.peoplesnetworknz.info/friends_of_te_henui/images/

https://www.flickr.com/photos/

Porgandikahjurid

Köömne-lamekoi (D. daucella (D.

nervosa))

Sarikaliste-lamekoi (Depressaria

depressella)

Liblikalised

• talvituvad valmikutena varjulistes kohtades

• kevadel munetakse sarikõieliste lehtedele (üksikult)

• vastsed (röövikud) toituvad algul lehekoes, seejärel roodudes ja vartes

• vanemad kasvujärgud liiguvad õisikusse (tõmbavad selle

võrgendiga kokku) ning hävitavad seemnealgmed• nukkuvad kahjustuskohas• aastas 1 põlvkond

KahetiivalisedPorgandikärbes (Psila rosae)

muneb porgandi juurekaela

lähedale mulda

vastne

nukk

• talvituvad nukuna mullas• munetakse juunis niisketesse

varjulistesse kohtadesse (rühmitivõi üksikult)

• vastsed (vaglad) tungivadporgandi peajuurde ja uuristavadseal käike

• kahjustuse kohalt porgand mõruja rikneb

• teine põlvkond lendleb augustialguses

19.06.2018

14

LehekirbulisedPorgandi-lehekirp

(Trioza viridula (T. apicalis))

munad

vastne

valmik

• talvituvad valmikutena okaspuudel

• munetakse juunis sarikaliste leheservadele (üksikult)

• vastsed kooruvad 20 päeva pärast

• vastsed on peaaegu liikumatud

• vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla (lehed kipruvad)

• kahjustuse tulemusena juurikal palju narmasjuuri, vili maitsetu


Tänan tähelepanu eest!

kahjurid tunnustajatele esitlus.ppt19.06.2018 4 • talvituvad vastse- või valmikujärgus mulla...

Documents