kahjustab kõiki kõrrerooste – kõrrelisi puccinia graminisak.rapina.ee/tairi/haigused ja...
TRANSCRIPT
Kõrrerooste –
Puccinia graminisKahjustab kõiki
kõrrelisi
Kogu taime pinnal
piklikud
helepruunid
suvieospadjandid
Vaheperemeheks
kukerpuu ja
mahhoonia
Saagikadu kuni 70%
Vältida taliviljal varajasi ja
suviviljal hiliseid külve
Lendnõgi odral ja
nisul –
Ustilago spp.
Kõik õieosad
muutunud
tolmavaks
nõgieoste massiks
Nakatumine
õitsemise ajal – kuiv
ja tuuline ilm
Puhtimine süsteemse
fungitsiidiga!!!
Kaera – lendnõgi –
Ustilago avenae
Kõik õieosad muutunud
tolmavaks nõgieoste
massiks
Nakatab vaid kaera
Nakatumine
õitsemise ajal – kuiv
ja tuuline ilm
Puhtimine süsteemse
fungitsiidiga!!!
Nisu kõvanõgi –
Tilletia caries
Kahjustab peamiselt nisu, harva
rukist ja kõrrelisi heintaimi
Terade asemel arenenud
läbipaistva kilega kaetud
nõgiterad – koristamisel tunda
heeringasoolvee lõhna, mida
levitavad nõgieosed
Haigustekitaja talvitub terade
pinnal! Areng soodne külmas
ja märjas mullas
Külvise puhtimine – piisab ka
kontaktse toimega fungitsiididest
9
Kasutusel Soomes, Rootsis, Šveitsis, Leedus ja
Austrias
Toimeaineks bakter Pseudomonas chlororaphis
Seemnete puhtimiseks kasutatav biofungitsiid
helelaiksuse, närbumistõve ja nisu-kõvanõe
ärahoidmiseks, sobib nisule, rukkile ja tritikalele.
Seemneid puhtida kulunormiga 10 liitrit preparaati 1
tonni seemnete kohta. Preparaati säilitada +4...+8 ºC
juures, kasutada ära korraga terve paki sisu. Enne
preparaadiga töötlemist teha seemnetest proov.
Töödeldud seemned võib hoida 1 aasta.
Cerall®
Kõrreliste harilik
juuremädanik –
Cochliobolus sativus
Tervel taimel pruunid
laigud; seemne puhul
idupoolne osa tumenenud,
levib seemnete,
taimejäänustega ja mullas
Rohkem nakatab
otra, rukist ja nisu
Vältida hilist külvi ja
monokultuuri
Lumiseen –
Monographella nivalis
Nakatab põhiliselt talivilju ja
mitmeaastasi kõrrelisi heintaimi
Pärast lume
sulamist
talivilja
orasel
hallikas-
roosakas
ämbliku-
võrgutaoline
kirme
Tüfuloos –
Typhula incarnata
Sood. Lume saabumine külmumata
maale ja lume kestvus 5 kuud
Oras kevadel valkjashalli kirmega,
taimed näivad “keedetuna”
Lehtedel ja vartel
võrsumissõlmedel algul heledad,
siis tumedad pruunikad
seeneeosmügarad (lumiseenel
neid ei ole, kuid haigused võivad
koos esineda)
Säilib mullas 1 cm sügavusel 2
aastat
Kõrreliste jahukaste –
Erysipha graminis
Kahjustab kõiki kõrrelisi
Taimeosadel kohev, valkjas kirme, mis hiljem
pruunistub ja tiheneb. Sügisel
ilmuvad
mustad
eoslad
Säilib
taimejäänustel ja
mitmeaastastel
kõrrelistel, sood
ühekülgne
väetamine
Kõrreliste tungaltera –
Claviceps purpurea
Kahjustab rukist ja kõrrelisi
heintaimi
Teraviljade valmimisfaasis
tekivad pähikutesse suured
tumevioletjad “kõrvad”
On mürgine – kui terade hulgas
üle 0,4% tungalteri, siis ei tohi
teda süüa ega sööta loomadele
Säilib seemnel ja
sklerootsiumitena mullas 1-2a
Puhitud seeme, sügav
sügiskünd, umbrohtude
niitmine enne rukki õitsemist,
orasheinatõrje
Haiguskindlamad sordid:
Nisu - 'Manu', 'Runar`, ´Picolo´, ´Compliment´, ´Gunbo`
(jahukaste, helelaiksus, kollane rooste);
rukis – aastati ülivarieeruv; 'Elvi', 'Sangaste'
Kaer: ´Freja´, 'Freddy', ´Jaak´, 'Flämingsprofi',´Jumbo´,
'Kalle`, ´Vendela´ (kaera-kroonrooste)
Oder: `Philadelphia`, `Ursa`, 'Maali', 'Anni', 'Leeni'
Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda:
http://www.pikk.ee/taimekasvatus/Teraviljakasvatus
Saagikamad sordid ilma tkv-ta:
Talinisu - 'Ramiro', 'Olivin ', 'Lia00134 ', 'Henrik';
Suvinisu – 'Specifik', 'Uffo'
Rukis – 'Elvi', 'Tulvi'
Kaer: ´SW Kerstin´, 'Eugen '
Tritikale – '953422'
Talioder: `Fredericus'
Suvioder: 'Ingmar', `Beatrix`, 'Anni', 'Mercada'
Kokkuvõtte esitatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi
poolt,http://sordiaretus.ee/failid/268.pdf
Lehetäid - Aphididae
Tõrjekriteerium:
ühe
produktiivkõrre
kohta 10-15
isendit võrsete
50-70% asustuse
juures
kõrsumisest
kuni terade
moodustumiseni
Kuumade ja kuivade ilmade korral
tõrjet vaja varakult läbi viia, sest
muidu hiljem peituvad nad
lehetuppedesse
Tugevam
kahjustus 3-5
aasta tagant
lehetäide elussünd:
http://www.youtube.com/watch?v
=hEoo-6InDA8
Ripslased – Thripidae
1,5 mm
Tõrjekriteerium:1 produktiivkõrre
kohta 10-15 isendit võrsete 50-
70% asustuse juures kõrsumisest
kuni terade moodustumiseni
Kõrsvilja maakirp
– Phyllotreta
vittula
Tõrjekriteerium
tõusmete faasis 1 m2
kohta 20-25
mardikat või 20-
25% lehtedest
kahjustatud
Naksurlased - ElateridaeMunetakse mai lõpust juuli alguseni 2-6 cm sügavusele
mulda, eelistab niiskeid looduslikke rohumaid, rohkem
kahjustab happelistel muldadel
Söötis olnud
põldudel
kasvatada 3
aastat
hernest, uba,
lina ning
põlde
lubjata
Rootsi kärbes – Oscinella fritAastas 2 PK (1 PK
suvivilju, teine talivilju)
vaglad vigastavad
keskmise lehe alust –
leht kolletub ja närtsib,
kahjustunud taim võib
seejärel moodustada
puhmiku
Tõrjekriteerium:
kontrollida tärkamisest,
pritsida tõusmete faasist
kuni võrsumise lõpuni, kui
10-15% võrsetest
kahjustatud või 100
kahalöögi kohta 30-40
kärbest
Viljakukk – Lema melanopa
Tõrje: 1m2 kohta 10-15
mardikat, 20-25% lehtedest
kahjustatud
Kartuli haigused ja kahjurid
Koostas: Tairi Albert
Kartuli-lehemädanik,
mugula pruunmädanik –
Phytophthora infestans
Fotos:
A.K.
Axamob
Niisketes
tingimustes lehe
alumisel küljel
valkjas eoslakirme
Kahjustus
mugulates
kiirtena
Suur õhuniiskus,
temp. 13-18°C.
Kartuli-
kuivmädanik –
Fusarium spp.
Levinum
kartuli
säilitushaigus
Põhiliseks
nakkusallikaks muld
Soodustab suur õhuniiskus,
temp. 15-25°C.Säilitada temp.
2-4°C
(toidukartulil 4-
5 °C),
õhuniiskus 85%
Puhitud seeme!
Harilik kärn – Streptomyces scabiesBakterhaigus, talvitub mullas ja mugulatel
Arengut
soodustab:
värske sõnnik,
leeliseline
muld (pH üle
7) ning
niiskuse-
puudus mullas
eriti mugulate
moodustumise
ajal
Puhitud seeme!
Mustkärn, kartuli tõusmepõletik, vilttõbi – Rhizoctonia
solaniwww.viarural.com.ar/viarural.com.ar/agricultu.
Vilttõbi – niiskes kartulivartel kuni
esimeste lehtedeni valkjas kirme – säilib
kuni 7.a. mugulates või mullas
Haigusi sood. külm muld (nakatub ka 9ºC
juures), kõrge umbrohtumus, rohke õlgede
sissekünd!
Puhitud seeme
Õige mahapaneku –
ja koristusaeg!
Naksurlased - ElateridaeMunetakse mai lõpust juuli alguseni 2-6 cm sügavusele
mulda, eelistab niiskeid looduslikke rohumaid, rohkem
kahjustab happelistel muldadel
Söötis olnud
põldudel
kasvatada 3
aastat
hernest, uba,
lina ning
põlde
lubjata
Kartulimardikas –
Leptinotarsa decemlineata
9-11mm
Mullast väljumine - temp 15ºC,
Munemise algus – temp 18ºC,
1 emane =2000 muna
Viljavaheldus, uued põllud
eelmise aasta omadest
kaugemale
Pidev seire!
kartulimardikas:
http://www.youtube.com/watch?v=H1R3htW1oMU
Novodor® - Bacillus
thuringiensis subspecies tenebrionis –
hävitab peale röövikute ka
kartulimardikat
Haiguskindlamad sordid
Reet
Piret
Maret
Anti
Impala
Manitou
Naeri-
hiilamardikasMeligethes
aeneus
1,5 – 3mm
Suur maakirp -
Phyllotreta
nemorum
2,5 – 3 mm
Harilik maakirp –
Phyllotreta
undulata
2 – 2,4 mm
Harilik maakirp – Phyllotreta undulata
2 – 2,4 mm
Sinihelk-
maakirp -Phyllotreta
nigripes2 – 3 mm
Kapsakoi - Plutella
maculipennis
Siruulatus 1 – 1,6 cm
Röövik 11 mm
Kapsakoi - Plutella maculipennis
Röövik 11mm
Suur-kapsaliblikas –
Pieris brassicae
4-5 cm
röövik
Juulukas_ja_kapsaliblikad_
https://www.youtube.com/watch?v=vMG-
LWyNcAs&feature=relatedFirefoxHTML\Shell\Open\Command
4-7cm
4,5cm
Suur-kapsaliblikas –
Pieris brassicae
4-6cm
Väike kapsaliblikas –
Pieris rapae
nukk
Bakterpreparaat -
XenTari®sisaldab looduslikku
valku, (ABTS-1857), mis on
saadud Bacillus
thuringiensis subsp. aizawai DiPel
3cm
Väike kapsaliblikas – Pieris rapae
röövik
muna
kapsakärbesvaglad
Nuuter ristõielistel
Plasmodiophora
brassicae
Kapsa-ebajahukaste –
Peronospora parasitica
Photographer H. Schwartz
фото - Ахатов А.К.)
Ristõieliste
kuivlaiksus –
Alternaria
brassicae
фото - Ахатов А.К.)
Tõusmepõletik
Pythium spp.
Oa – lehetäi –
Aphis fabae2 mm
Lehetäid_ja_afiidius_
https://www.youtube.com/watch?v=rLtUk-W5Gpk
Herne- lehetäi –
Acyrthosiphon
pisum
2,5 – 5 mm
Hernekärsakas
– Sitona lineatus
Herneripslane –
Kakothrips robustus
1,4 – 1,8 mm
Herne-
laikpõletik
– Ascochyta
pisi; Didymella
pinodes
Laikpõletik põldoal –
Ascochyta boltshauseri
Köögiviljade taimekaitse
Sibulakoi –
Acrolepia
assectella
sibulakoi
13 mm
Sibulakärbes
Sibula – ebajahukaste (Peronospora destructor)
Sibula-hahkhallitus (Botryotinia allii )
Sibula-valgemädanik
– Sclerotium
cepivorum
Фото —
А.К.Ахатов
www.infonet-
biovision.org/default/ct/125/crops
www.viarural.com.ar/viarural.com.
ar/agricultu...
Porgandi-lehekirp –
Trioza viridula
1,7-2 mm
porgandikärbes
5mm
Porgandi-
mustmädanik –
Alternaria radicina
Valgemädanik Sclerotinia sclerotiorum
Punane kedriklestAlgul lehel heledad
tähnid (alumine
külg kaetud õrna
valge võrgendiga
Seelärel värvimuutus
kogu lehepinnal
Tetranychus urticae -punane kedriklest
photo.net/photodb/folder?folder_id
=589121
Tetranychus urticae -punane kedriklest
photo.net/photodb/folder?folder_id=589121
Tetranychus urticae -
punane kedriklest
Parasiteerib 900
taimeliigil, elab 30 päeva,
muneb 100 (heades
tingimustes 200) muna
Karilased - Aleurodidae
1 – 1,5 mm
Kasvuhoone karilane –
Trialeurodes
vaporariorum
1- 1,5 mm
Kasvuhoone ripslane –
Heliothrips
haemorrhoidalis
1,5 mm
Kasvuhoone ripslane
- Heliothrips
haemorrhoidalis
1,5 mm
Amblydromalus limonicus -
https://www.youtube.com/watch?v=GCRxz7bLvQs
Tõusmepõletik
Pythium debaryanus
Valgemädanik – Whetzelinia sclerotiorum
Kurgi-jahukaste - Erysiphe cichoracearum
Tomati-ruugehallitus
- Mycovellosiella
fulva
Photos by Paul Bachi
Hahkhallitus –
Botryotinia
fuckeliana
nl.wikipedia.org/wiki/Grauwe_schimmel
Lehemädanik ja
pruunmädanik –Phytophthora infestans
Õunapuu-õielõikaja -
Anthonomus pomorum
3 – 4,5 mm
Õunapuu-õielõikaja -Anthonomus pomorum
3 – 4,5 mm
koostas: Tairi Albert 80
koostas: Tairi Albert 81
Õunakoi - Argyresthia conjugella
Siruulatus 1 – 1,4 cm
Õunakoi -Argyresthia
conjugella
Siruulatus 1 – 1,4 cm
Õunamähkur – Laspeyresia pomonella
Siruulatus 1,5 – 2 cm
1,8 cm
Granupom – Biopesti toode –
õunamähkuri röövikuid hävitav viirus
granuleeritud kujul – saadaval vaid
Belgias
galleryhip.com
Õunapuu-
jahukaste –
Podosphaera
leucotricha
Venturia
pirina
kärntõbi
Kärntõbi pirnil
Esineb ka lodjapuul
ja viirpuul
Puuvilja-
mädanik
Monilia
fructigena
ploomipuu – lehetäi – Hyalopterus pruni
Kirsipuu-
lehetäi –
Myzus cerasi
2 mm
röövtoidulised_putukad_kokku
:https://www.youtube.com/watch?v=RXMXh_DEyAE
Kollane ploomivaablane –
Haplocampa flava
Luuviljaliste mädanik
Luuviljaliste mädanik
Karusmarja – lehetäi – Aphis grossulariae
3 mm
Sõstra-kublatäi (Cryptomyzus
ribis)
1 – 2 mm
Sõstra-pahklest -
(Eriophyes ribis)
Kollane karusmarja lehevaablane -
Valmikul pea ja
rindmikujalad
mustad,
tagakeha
kollane
2cm
Pteronidea ribesii
Karusmarja –
jahukaste
(Sphaerotheca
mors-uvae)
Sõstra-viltrooste -Cronartium ribicola
Sõstra-karusmarja
rooste - Puccinia ribis
Maasika-õielõikaja -
Anthonomus rubi2 – 3 mm
Maasika-
õielõikaja -
Anthonomus
rubi
2 – 3 mm
Maasika-hahkhallitus -
Botryotinia fuckeliana
Maasika –
laik-
põletik
Mycosphaerella
fragariae
Vaarikamardikas – Byturus tomentosos
Vaarika-
mardikas –
Byturus
tomentosos
4 mm
Vaarikamardika -
(Byturus
tomentosos) tõuk
Vaarika-
antraknoos
Vaarika –
varrepõletik –
Didymella
applanata