ILUAIANDUSEkäsiraamat

Toimetaja: Mari LaaneKeeletoimetaja: Eha KõrgeKaane kujundanud Mari KaljusteKaanefoto: Tiina Tammet

Fotod: Jüri Annist, Tiit Heinla, Liivi Jääts, Madis Jürima, Mari Kaljuste, Ülle Kunnus, Rein Kuresoo, Mari Laane, Mati Laane, Lembit Lennuk, Kristjan Lepp, Mart Ojamaa, Linda Poots, Mihkel Saar, Sulev Savisaar, Kaari Subbi, Enno Zupping, Taivo Tenso, Toomas Türk, Peeter Vähi, Pille-Riin Villem

Neljas, täiendatud ja parandatud trükk Tekstid ja fotod © Autorid, 2000, 2005, 2012 © Kirjastus Varrak, 2012ISBN 978–9985–3–2480–6Tallinn, 2012www.varrak.ee

Trükikoda OÜ Greif

Rododendron.

5

sisukord

SISUKORDSissejuhatus Mari Laane 9 Iluaiandus taasiseseisvunud Eestis 10

Iluajanduse ajaloost Mati Laane 13

Aia rajamine 21

Iluaia krundi eeldused Mari Laane 21 Krundi asukoht ja eeldused 21 Muld 22 Mulla tüüp 22 Mulla struktuur 22 Mulla happesus 23 Vesi 24 Kliima ja mikrokliima 25 Öökülm 26 Tuul 26 Valgus 27 Iluaedade tüübid Mari Laane 29 Avalikud haljasalad 29 Park 29 Haljak ehk skväär 30 Tänavahaljastus 30 Fassaadihaljastus 32 Suletud haljasalad 32 Siseõu 32 Firma krunt 34 Kalmistu 34 Eraaiad 35 Väike linnaaed 36 Eramaja siseõu 37 Pereaed 37 Taluõu 38 Mõisapark 40 Eriotstarbelised aiad 41 Kooliaed 41 Lasteaia õu 41 Raviasutuse aed 41 Kollektsioonaed 41

Aiastiilid Mari Laane 43 Raam-istutus 43 Maakoduaed 45 Geomeetriline aed 46 Mägi- ehk alpiaed 48 Kõrgpeenar 50 Kuivmüür 51 Mold- ehk künaaed 51 Niiduaed Taavi Tuulik 52 Nõmmeaed Taavi Tuulik 52 Rohtla- ehk stepiaed Taavi Tuulik 53 Luiteaed Taavi Tuulik 54 Veeaed Taavi Tuulik 55 Metsaaed Mari Laane 56 Isoleeritud metsaaed Mari Laane 57 Kivideaed Mari Laane 58 Hiina aed Mari Laane 59 Jaapani aed Mari Laane 60 Muruaed Mari Laane 60 Aiarajatised Mari Laane 63 Aiaveekogu Jüri Annist 63 Tiik Jüri Annist 63 Betoonbassein Jüri Annist 64 Plastbassein Jüri Annist 65 Kangasmaterjalidest bassein Jüri Annist 65 Veemäng aias Jüri Annist 66 Kalad Jüri Annist 67 Aiaveekogu meelespea Jüri Annist 67 Aiaveekogu taimestamine Taavi Tuulik 68 Isteplats Tanel Seppel 69 Välikaminaga isteplats 69 Õuetuba 70 Isteplatsi põrand 70 Aed algab ja lõpeb aiaga Tanel Seppel 72 Piirdeaia tüübid 72 Aiaehitaja meelespea Mari Laane 73 Tee teed! Tanel Seppel 73

Sissesõidutee Tanel Seppel 74 Kõnniteed Tanel Seppel 74 Astekividest tee Tanel Seppel 74 Trepid Tanel Seppel 75 Müürid Tanel Seppel 75 Aia- või suvemaja Tanel Seppel 78 Aia tehnovõrk Tanel Seppel 79 Muru Mari Laane 81 Muru tüübid 81 Ilumuru 81 Tarbemuru 81 Spordimuru 81 Lillemuru 81 Niidumuru 81 Siirdmuru ehk muruvaip 81 Ebamuru 82 Muru aiakujunduses 82 Kuidas muru teha 83 Siirdmuru ehk muruvaiba paigaldamine 84 Muru hooldamine 84 Hekid Mari Laane 87 Eraldav hekk 87 Piirav hekk 88 Elustara 89 Põimitud elustara 90 Tuulekaitseistandik 90 Hekiistutaja meelespea 91 Aia kujundamine Mari Laane ja Taavi Tuulik 93 Kujundamise eeltööd 93 Aiaruumi jaotamine ja stiili valimine 95 Värvi kasutamine kujunduses Rein Kuresoo 97 Värvid aias Rein Kuresoo 98 Kuidas me näeme värve 98 Värvide põhiomadused 99 Põhilised värvikombinatsioonid ja simultaankontrast 100 Värvide arvestamine aiakujunduses 102 Tekstuur kompositsioonis Mari Laane ja Taavi Tuulik 105 Taimede valimine Mari Laane 106 Mõned asjalikud näpunäited Mari Laane ja Taavi Tuulik 109 Taimed kujunduses Mari Laane 111 Puittaimed 111 Rohttaimed 113

Istikud Mari Laane 115 Istikute talvekindlus ja mikrokliima 115 Mida, millal ja kuidas istutada 117 Istikute kvaliteediklassid 117 Paljasjuurne istik 117 Juurepalliga istik 117 Konteinertaim 118 Millise kvaliteediga taime osta 118 Kuidas istutada 119 Mürgised taimed Taavi Tuulik 119 Looduskaitsealused taimed Taavi Tuulik 120 Aianduslikku huvi pakkuvate kaitsealuste taimede nimestik 121

Aia hooldamine 123

Taimede lõikamine Mari Laane 123 Võra kujundamine 123 Noorendamine 125 Kärpimine 125 Pügamine 125 Kastmine 126 Umbrohi 126 Multš Tõnu Kurissoo 127 Vihmaussid aias 130 Kompostimine ja kompost Tõnu Kurissoo 132 Kihtkompostimine 135 Kuhi- ja kastkompostimine 135 Vermikompost ehk sõnnikuussi kompost 136 Komposti ekstrakt 136 Väetamine Mati Laane 137 Katmine Mari Laane 139 Taimede tervis Mati Laane 139 Mahepõllumajandus ja -aiandus Eve Ader 141 Mis on mahepõllumajandus? 141 Miks hakata tegelema mahepõllumajandusega? 142

Taimed 145

Taimenimede lühikursus Mati Laane 145 Kuidas lugeda taimekirjeldusi Mari Laane 146 Kõrged puud Mati Laane 149 10 m ja kõrgemad 149 Madalad puud ja kõrged põõsad Mati Laane 153 Keskmised ja madalad põõsad Mati Laane 165

6

sisukord

Okaspuud Mati Laane 187 Hapulembesed turbaaia taimed Taavi Tuulik 199 Kanarbik ja teised kääbuspõõsad 199 Kõrgemad turbaaia põõsad Mati Laane ja Taavi Tuulik 203 Rododendronid ehk rodod Taavi Tuulik 204 Rodokasvataja meelespea 205 Rododendroni liigid 206 Igihaljad suurelehelised rododendronid 206 Igihaljad väikeselehelised rododendronid 208 Heitlehised rododendronid 209 Rododendronisordid Mihkel Saar 210 Igihaljad suureõielised ja -lehelised sordid 211 Igihaljad väikeseõielised ja -lehelised sordid 212 Heitlehiste rododendronite sordid 213 Roni- ja vääntaimed Mati Laane 213 Roosid Tiit Juhani 219 Kultuurrooside sordirühmad 219 Antiikroosid 219 Peenraroosid 220 Roniroosid 220 Pargiroosid 220 Avamaa roosisordid 220 Keskmised ja kõrged püsililled Sulev Savisaar 222 Madalad püsililled Sulev Savisaar, Taavi Tuulik 258 Sibullilled Sulev Savisaar, Taavi Tuulik 277 Külmaõrnad sibullilled Taavi Tuulik 299 Mitmeaastased rohtsed ronitaimed ehk püsikliaanid Taavi Tuulik 302 Kõrrelised Taavi Tuulik 303 Üheaastased kõrrelised 303 Püsikkõrrelised 304 Sõnajalad Taavi Tuulik 308 Veetaimed Taavi Tuulik 311 Veesisesed taimed 311 Kinnitumata veesisesed taimed 311 Kinnitunud veesisesed taimed 312 Ujulehised taimed 312 Kinnitumata ujulehised taimed 312 Kinnitunud ujulehised taimed 312 Veepealsed taimed 313 Ühe- ja kaheaastased lilled Sulev Savisaar 315 Üheaastased lilled ehk suvililled 315 Kaheaastased lilled 350

Aiakujundaja abi. TaimenimekirjadTaavi Tuulik, Sulev Savisaar, Mati Laane 355 Taimede valimine aeda 355 Lahja liivase pinnase taimed 355 Savimaa taimed 356 Lupja taluvad ja lubjalembesed taimed 356 Hapulembesed taimed 357 Märja pinnase taimed 358 Varjulembesed ja varjutaluvad taimed 358 Saastunud linnaõhku taluvad taimed 360 Varakevadel õitsevad taimed 360 Mais ja juunis õitsevad taimed 360 Juulis ja augusti alguses õitsevad taimed 361 Sügisel õitsevad taimed 361 Varasuvest hilissügiseni õitsevad taimed 362 Pinnakattetaimed 362 Värviliste lehtedega taimed 365 Ereda sügisvärvi ja viljadega taimed 366 Lõhnataimed 367 Varakult lehtivad 367 Kauni koorega puud ja põõsad 367 Rippoksalised ehk leinapuud 367 Sammasja võraga puud 368 Hekitaimed 368 Nõmmeaia taimed 368 Sooaia taimed 369 Metsaaia taimed 369 Alpiaia taimed 369 Rohtlaaia taimed 370 Mürgised taimed 370

Väike ladina-eesti aiandussõnastikMati Laane 371

Kasutatud ja soovitatavkirjandus 372

Register 374 Ladinakeelsed taimenimed 374 Eestikeelsed taimenimed 407

7

sisukord

8

sissejuhatus

Aediiriste kollektsioon õitseb juunis.

Aian dus on ma jan dus ha ru, mis hõl mab:• hor to noo mia ehk aian dus tea du se;• iluaian du se ehk ehis- ehk de ko ra tii vaian du se;• puu vil jan du se;• köö gi vil jan du se;• kas vu hoo ne- ehk kat mi kaian du se.Aian dus tea dus ehk hor to noo mia ja gu neb aian dus ha ru ti

ja te ge leb iga aian dus ha ru teo ree ti lis te prob lee mi de ga: tai me de int ro dukt sioo ni ja ak li ma ti see ri mi se ga, sor dia re tu se ja tes ti mi-se ga; tai me kait se (kah ju ri te ja tai me hai gus te tõr je), ag ro teh ni ka ja väe ta mi se teo ree ti lis te prob lee mi de ga; aian dus teh no loo gia täius ta mi se ga. Aian dus tea du se vald kon da kuu lub ka aian dus-ha ri du se si su li ne kor ral da mi ne.

Are ne nud aian du se ga rii ki des on kõik aian du se kui ma jan-dus ha ru osad oma va hel ta sa kaa lus ja toe ta vad üks teist. Tar-vit seb ühel loet le tud ha ru dest puu du da, kui ko gu süs teem lon ka ma hak kab.

Iluaian dus ja gu neb• toot vaks ja• ku jun da vaks iluaian du se ha ruks.Too tev iluaian dus pal jun dab ja kas va tab puu koo li des

(taim la tes) ilu tai me de is ti kuid ja va hen dab neid tar bi ja le ehk ku jun da va le iluaian du se le aiaä ri de ja hul gi müü ja te kau du.

Ku jun dav iluaian dus pro jek tee rib ae da sid ja hal ja sa la sid, ra jab ja hool dab neid. An de ka maas ti ku- või aia ku jun da ja käe all võib igast ku jun da ta vast ob jek tist, üks kõik kui suur või väi ke see ka on või kus ta ka asub, saa da aia kuns ti teos. Na gu kõi gi muu de kuns ti vald kon da de pu hul, on ka aia kuns ti hin da mi sel mää rav see, kui das vaa del dav teos mõ ju tab vaa ta ja tun deid. Et loo dud aia kuns ti teost sel lest kül jest hin na ta, peab se da vaat le-ma vä he malt aas ta väl tel. Õn nes tu nud aed või hal ja sa la ei va ja üm ber te ge mist ei 10 ega 20 aas ta pä rast, küll aga peab te da pi de valt asjatundlikult hool da ma. Na gu kuns tis ik ka, tun dub mõ ne le hin da ja le, et te ge mist on kuns ti teo se ga, tei se le, et kä si-töö ga, see tä hen dab pro fes sio naal se ku jun du se ga, kus on täi de tud kõik tai me de kas vu nõud mi sed nii val gu se, mul la kui ka muu de mik rok lii ma näi ta ja te osas, loo dud hal ja sa la on ots tar be kas ja täi dab kõi ki üle san deid, mi da te malt oo da tak se, kuid puu dub

see ras kes ti sõ nas ta tav osis, mis kä si tööst kuns ti teeb. Kuns tik rii-ti ka üle san ne on väl ja sel gi ta da, kas loo dud aed või hal ja sa la on pro fes sio naal ne kä si töö või aia kuns ti teos. Aia ku jun du se ta se me hin da mi sel vaa del dak se eral di antud töö pro fes sio naal sust (tai me-de õi get va li kut, see tä hen dab so bi vust selle krun di tin gi mus te le) ja loo dud töö funkt sio naal sust, al les siis ku jun du se kuns ti list õn nes tu mist. Hin da jalt nõuab see pea le hea tai me de tund mi se ka või met kuns ti ära tun da ja se da ana lüü si da. Sar na selt kõi gi teis te kuns ti lii ki de ga on ka aia kuns ti loo me au to riõi gu se kait se all. Ka ris ta ma tult ei saa ko pee ri da ei ra ja tud ae da ega jõus tu nud pro jek ti osa li selt ega ter vi ku na.

Maas ti kuar hi tekt on kõr ge ma ha ri du se ga aian duss pet sia list, kes pla nee rib asu la te, tee de, puis tu te, elu- ja töös tus ra joo ni de, vee ko gu de, põl lu ma jan dus kõl vi ku te jms paik ne mi se kä sit le ta val maa-alal. Lää ne li ku kul tuu ri maa des saa vad riik li ke ja oma va lit-sus te maas ti ku ku jun du se ja suur te hal jas tu sob jek ti de võist lus-pak ku mis tel osa le da ja lin naaed ni ku ame ti ko ha le kan di dee ri da ai nult maas ti kuar hi tek ti dip lo mi ga spet sia lis tid. Maas ti ku ar hi tekt võib pro jek tee ri da igasuguses suu ruses hal ja sa la sid ja ae da sid.

Aiaar hi tekt on kõr ge ma või kol ledžiha ri du se ga aian dus -spet sia list, kes pro jek tee rib eraae da sid ja ju hib nen de ra ja mist, kuid kes ei saa asu da lin naaed ni ku ame ti ko ha le ega võis tel da ma hu ka te riik li ke tel li mus te pä rast.

Aed nik on kõr ge ma või kol ledžiha ri du se ga aian duss pet-sia list, kes ju hib puu koo li tööd ja/või igas suu ru ses hal ja s ala-de, par ki de või ae da de hool da mist.

Aia töö li ne on eri ha ri du se ga aian duss pet sia list, kes töö tab toot vas või ku jun da vas aian du se ha rus aed ni ku või aiaar hi-tek ti käe all.

Haljasala on igasugune iluaianduse reeglite järgi kavanda-tud, rajatud ja hooldatav taimestu. Haljasala on näiteks aed, park, skväär ehk haljak, puiestee.

Haljastu on igasugune roheline ala, nii looduslik kui inimtekkeline. Haljastu on nii raba, mets, niit, põld kui ka park ja iluaed.

Mida enam aiaarhitekte, aednikke ja aiatöölisi ehk haljas-tajaid haljasalade rajamise ja hooldamisega ametis on, seda kaunimaks ja inimsõbralikumaks meie elukeskkond muutub.

9

sissejuhatus

SISSEJUHATUS

Ees ti NSV Põl lu ma jan dus mi nis tee riu mi 1946. aas ta mää-ru se ga ar va ti iluaian dus Ees tis eba pers pek tiiv se te ma jan dus-ha ru de hul ka ja se da asu ti plaa ni pä ra selt lik vi dee ri ma. Tar tu Üli koo li põl lu ma jan dus tea dus kon na baa sil asu ta ti Ees ti Põl lu ma jan du se Aka dee mia, kus puu dus üld se aian dus tea-dus kond. Iluaian dust ei õpe ta tud eria la na mit me põlv kon na väl tel ühes ki Nõu ko gu de Lii du kes ke ri- ega kõr ge mas õp pe-a su tu ses. Ilu tai me de is ti ku te kas va ta mi ne an ti spet sia li see ri-tud era fir ma de käest üle riik li ke le met san dus puu koo li de le, kus ve ge ta tiiv ne pal jun da mi ne hal va va hin na po lii ti ka tõt tu ajapikku väl ja su ri. Eria las pet sia lis ti de puu du sel võt sid lä he-das te eria la de spet sia lis tid aed ni ku funkt sioo nid üle. 50 aas ta jook sul on meil iluaian du se kü si mu si pa ri mal ju hul ot sus-ta nud puu vil jan du se, köö gi vil jan du se või põl lu kul tuu ri de ag ro noo mid, ar hi tek tuu ri, met san du se ja bo taa ni ka eri ha ri-du se ga ini me sed. Tä nu nen de töö le ei ka du nud küll iluaian-dus meie kul tuu ri pil dist, kuid ma ha jää mus lää ne pool se test naa ber maa dest suu re nes kii res ti.

Tä nu mit me te le iluaian du sen tu sias ti de le (Adolf Vaig la Rä pi na Aian dus teh ni ku mis), Tal lin na Kuns tiins ti tuu di ar hi-tek tuu riosa kon na lü hi ke se le ko hus tus li ku le loen gu sar ja le ar hi tek ti de õp pe ka vas, rea le kõrg ta se me ga eraaia le ja iluaian-dus hu vi lis te le mõ le mas Ees ti bo taa ni kaaias, aga ka ise seis va Eesti Va ba rii gi ajal ra ja tud kind la le alu se le, väär tus tab eest la-ne oma ae da ko du kul tuu ri osa na ja os kab hin na ta hea kor-ras ta tud ja hal jas ta tud kesk kon da tä na se ni.

Iluaian du se är ka mi se ga var ju sur mast ja oma ko ha nõu-ta mi se ga kul tuu ri- ja ma jan du se lus hak ka vad esi le ker ki ma ja te rav ne ma prob lee mid nen de amet kon da de ja asu tus te ga, kel le pä de vus se iluaian du se prob lee mid ras ke tel ae ga del olid an tud. Ühed te ra va mad neist on nii lin na- kui mõi sa par ki de taas ta mi se, re konst ruee ri mi se ja kait se kü si mu sed. Tä nu loo-dus kait sest ruk tuu ri de töö le on väär tus li ku mad Ees ti par gid säi li ta tud suu re ma te kah jus tus te ta kui puis tud, kuid hä vi nud või hä vi mas kui kul tuu ri mä les ti sed. Loo dus kait se sea dus vä lis-tab ini me se va he le se ga mi se par gi el lu. See tä hen dab pa ra ta-ma tult, et ise kül vist tär ga nud ja juu re võ su dest le vi vat võ sa ei raiu ta, võ ra sid ei kär bi ta, hai geid ja va nu puid ei asen da ta. Par gi hä vi ta mi seks ei ole gi si su li selt mi da gi ena mat va ja te ha kui ra ken da da par gis või aias loo dus kait se sea dust täie ran gu-

se ga mõ ne(küm ne) aas ta väl tel. Par gid, aiad ja hal ja s alad on eel kõi ge kul tuu ri mä les ti sed, mi da on pi de valt ja vä ga as ja-tund li kult va ja hool da da, res tau ree ri da ja uuen da da.

Pii ri de ava ne des taas tus Ees tis aian dus kau pa de sis se- ja väl ja ve du. Pal jud fir mad pa ku vad laia va li kut se ni tund ma tute ni me dega is ti kuid Ma dal maa de, Sak sa maa, Un ga ri, Poo la, Taa ni ja Root si puu koo li de too dan gust. Pal ju del on kur bi ko ge mu si ilu sa te ja kal li te is ti ku te ga, mis järg mi sel ke va del en dast enam min git elu mär ki ei an na. Lii ga sa ge li ei os ka tar ni ja ost ja le öel da, mil les vi ga oli. Tead ma tus se jää nud ost ja pet tub aian du ses üld se või piir dub „va na hea” sor-ti men di ga. Probleemi vältimiseks on as jao ma sed or ga ni sat-sioo nid ja amet kon nad tar bi ja kait se eest võt tel väl ja töö ta nud ko hus tus li ku eti ke ti vor me li, kus mär gi tak se sel le tai me lii gi tal ve kind lu se tsoon, val guse- ja mullavajadus. Eda si jääb ost ja ot sus ta da, kas ta ris kib os ta õr na tai me või va lib tal ve kind-la is ti ku. Sel le süs tee mi ra ken da mi ne Ees tis eel dab jätkuvalt as ja tund lik ku uurimistööd. Kaht la se tal ve kind lu se ga sor did tu leks tes ti da Ees ti eri klii ma vööt me tes as ja tund ja käe all, et vä lis ta da ag ro teh ni li sed vead ning tai me hai gus te ja kah ju ri te mõ ju. Kat se ta mi sest peak sid see ga osa võt ma vas ta va te eri -a la de spet sia lis tid.

Are ne nud ja ta se mel aian du se lu va jab hea va rus tu se ja väl jaõp pe ga tai me ka ran tii ni tee nis tust, et en ne ta da ja pi dur-da da oht li ke tai me hai gus te le vi kut. Iga aiao ma nik peab tead ma, mil le ga ta ris kib, kui toob oma ae da tai me, kel le ter vis lik ku sei sun dit ühe gi as ja tund ja silm ei ole hin na nud. Tul pi de, hüat sin ti de, gla dioo li de jt si bul lil le de hai gu sed ohus ta vad küll ti he dalt asus ta tud paik kon na ae da sid, kuid ei ku ju ta en dast sel list oh tu na gu „ja la ka surm”, viir puu de, läi ki va tuhk puu, pa ju- ja remmelgalii ki de hai gu sed. Ju mal hoid ku meid aga roo sõie lis te bak ter põ le ti ku (Er wi nia) eest, kui mõ ni as jaar mas ta ja oma vä lis mai se sõb ra na ka tu nud aiast pook ok si võ tab ja need sa la ja maa le toob.

Ko he pä rast pii ri de ava ne mist tek ki sid Ees ti aed ni kel ti he dad si de med Soo me ja Root si aed ni ke ja aian du sor ga ni-sat sioo ni de ga. Skan di naa via maa de ga ühen dab Ees tit aja lu gu, naab rus, ve re si de med, kul tuu ri lä he dus ning sa rnane klii ma, ja meie õn neks on meil neilt pal ju õp pi da. Ka käe so lev raa-mat on teoks saa nud tä nu ni me ta tud naa ber maa de aed ni ke

10

sissejuhatus

Iluaian dus taa si se seis vu nud Ees tis

lah ke le abi le. Pal ju tä nu võlg neb au to ri te kol lek tiiv Root si Aian dus selt si (Sälls ka pet Träd går da ma tö rer na ehk STA) Ble-kin ge maa kon na sek re tä ri le Len narth Jons so ni le, kes meie ise seis vu se taas ta mi se ajal tut vus tas Ees tit kui aian dus maad Amee ri kas ja Lää ne-Eu roo pa rii ki des, ai da tes meie aed ni kel luua si de meid pal ju de rah vus va he lis te aian du sor ga ni sat sioo-ni de ga. Ta kor ral das noor te aed ni ke õp pi mist Ing lis maal ja Skan di naa vias, va hen das Ees ti aed ni ke ja bo taa ni ku te ar tik-li te aval da mist Root si aian du sa ja kir jan du ses, va rus tas Ees ti Kut seaed ni ke Ühin gut (EKÜ) rik ka li ku aian dus kir jan du se ga ja Ees ti puu koo le li gi tu han de uue tak so ni ema tai me dega.

Pi ka sam mu eda si as tus Ees ti aian dus Kaa rel Voit ki käe-kõr val, kel le init sia tii vil asu ta ti 1992. a Ees ti Ro do dend ro ni-selts, te ma Stock hol mist Hiiu maa le üle too dud ro do dend ro-ni te kol lekt sioon on üks Bal ti maa de rik kamaid.

Sii rast tä nu päl vi vad Root si Põl lu ma jan du sü li koo li Al nar-pi aian du so sa kon na õp pe jõud, Gö te bor gi Bo taa ni kaaia spet sia lis tid ja te ge vaed ni kud Ken neth Lo rent zon, Hen rik Zet ter lund, Ru ne Bengts son, Tom Ahn by, Step han Matt son, ja pal jud tei sed, kes on va rus ta nud EKÜ-d oma prog ram-mi lis te uu ri mis töö de tu le mus te ga uu te tak so ni te tes ti mi se, ag ro teh ni ka ja hor to noo mia teo ree ti lis te prob lee mi de val las ning lu ba nud lah kelt aval da da oma fo to sid nii meie aian du s -a ja kir jan du ses kui ka käe so le vas raa ma tus.

EKÜ tä nab Ing lis maa Ku ning li ku Aian dus selt si (The Royal Hor ti cul tu ral So cie ty) ju ha tust, Šoti Al piaia Klu bi (The Scot tish Rock Gar den Club) ju ha tust, Amee ri ka Ro do-dend ro ni selt si (The Ame ri can Rho do dend ron So cie ty) ja sel le Mas sac hu sett si osa kon na ju ha tust, Vuok ko Pal vat, Tuo-vi ja Vei jo Miet ti seid Soo me Tar be tai me de Selt sist (Suo men Hyö ty kas viyh dis tys), Mag noo lia selt si (The Mag no lia So cie ty) ju ha tust, USA Krü san tee mi selt si (The Na tio nal Ch ry sant he-mum So cie ty, Inc. U.S.A.) ju ha tust, Amee ri ka Okas puu selt si (The Ame ri can Co ni fer So cie ty) ju ha tust abi eest in for mat-sioo ni han ki mi sel ja vas tu tu le lik ku se eest Ees ti aed ni ke lii tu-mi sel ni me ta tud or ga ni sat sioo ni de ga.

Käe so le va raa ma tu au to ri te kol lek tiiv tä nab Ma dis Jü ri-

mad kä si kir ja ret sen see ri mi se eest ja Guel fi üli koo lis iluaian-dust õp pi des ning hil jem Ha mil to ni Ku ning li kus Bo taa ni-kaaias hor to noo mi na töö ta des ko gu tud tead mis te ja ga mi se eest nii sel le raa ma tu au to ri te le kui ka lu ge jai le.

Tä nu ja tun nus tust aval dab au to ri te kol lek tiiv Pi ret ja Mart Vee ru se le, kel lelt pä ri neb sel le raa ma tu kir ju ta mi se idee ja kes on ai da nud kä si kir ja val mi mi se le kaa sa nii oma tead mis te, tai me ja hi ko ge mus te kui ka eria la se raa ma tu ko gu lah ke lae nu ta mi se ga.

Kõi gi au to ri te sii ras tä nu kuu lub Ka ta rii na Tä he le mit-me te ma jan dusp rob lee mi de la hen da mi se ja pro fes sio naal se rek laa mi kam paa nia kor ral da mi se eest.

„Iluaianduse käsiraamatu” neljas, täiendatud ja paranda-tud trükk on arvesse võtnud viimase kahekümne aasta koge-musi uute sortide kasvatamisel, kajastades nende kohane-misvõimet meie kliimaga, täpsustades nende kasvukiirust ja soovitatavat kohta aiakujunduses. Sortiment pakub nii meie kliimas täiesti talvekindlaid taimi kui ka õrnemaid ja kapriissemaid uustulnukaid seiklushimulisematele aednikele katsetamiseks.

Maheaianduse erinevaid tahke käsitletakse kogu maail-ma aianduskirjanduses aasta-aastalt järjest enam ja järjest üksik asja likumalt, sest teadlik loodussõbralik eluviis on pea sama täh tis kui puhas tootmine. Kui me ei osta ega kasuta mür ke oma kodus ega aias, väheneb keskkonna saaste koor-mus ka he kordselt, sest mida ei tarbita, seda ei ole mõ tet ka toota. Prob leemid, mille seni lahendas keemia, peab maheaiandus la hendama teisiti. Multš ja kompost on esi-me sed tõsised sammud maheaianduse teel, mille põhitõed edastab teile aia hool duse peatükk. Maheaiandusega on nagu aiandusega üld se: kes sellega kord alustab, peab seda rada pidi ka edasi minema. See tähendab aianduses pi devat õppimist, uuri mist ja proovimist. Katse-eksituse meetod on aedniku tee õp pi da maailma tundma. Palju edu teile sel leks!

Ma ri Laa ne

11

sissejuhatus

186

TAIMED

TAIMED

okaspuud

Usaldusväärne, põhjamaine ja elegantne harilik kuusk ‘Pendula’Picea abies

187

TAIMED

TAIMED

Nulg, Abies ∇ ✧ H-N Umbes 50 liigiga taimeperekond põhjapoolkera paras vöötmes, kuid mitte Eestis. Eri nevalt kuusest on nulul pehmed okkad ja püstised käbid. Suure ma tele haljasaladele istutatak se nululii ke, kes ena-masti kasvavad kõrgeteks puudeks. Kodu aedadesse sobivad mitmesuguse kuju ja okka värviga kää bus sordid.

Palsamnulg, Abies balsamea, ↑25, Põhja-Ameerika. Tiheda koo nilise võraga puu horisontaalsete okstega korrapä ras tes männastes. Kuni 3 cm pikkused läikivtumerohelised okkad on valguse käes püsti, varjus kamjalt; hõõ rumisel lõhnavad tugevasti. 17. saj. Ets. 2.

Hudsonia rühm, ↑kuni 0,6. Hallikasroheliste okastega tihe lame ketas.‘Nana’, ↑0,3–0,4. Tihe ümar küngas spiraalselt ümber võrse kinnitunud okastega.

Hall nulg, Abies concolor ◗ ∇ ✧ ↑25, Põhja-Ameerika. Sileda tüvega lai püramiidjas puu. Kuni 6 cm pik ku sed hallikas- kuni sinakas rohe lised okkad kinnituvad kamjalt võr se kül gedele. Ets. 4. 1851.

‘Argentea’, ↑10. Hõbedaste okastega kit sas püra miidjas puu.‘Compacta’ (sün. ‘Glauca Compacta’), ↑0,5 →1. Hallikas-

siniste okaste ja ebakorrapärase võraga lai mätas. 1891.‘Wintergold’, ↑0,5. Erekollased okkad.

Mandžuuria nulg, Abies holophylla, ↑kuni 25, Mandžuuria, Primorje, Korea. Ilusa võra ja omapärase kestendava tüve-koorega puu. Ets. 5.

Korea nulg, Abies koreana, ↑6 (9), Lõuna-Korea. Aeglase kasvu ja väga korrapärase koonusja kujuga puu. Okkad pealt tumero-helised, alt hõbedased. Kuni 7 cm pikkused lillakas punased püstised käbid on nagu küünlad isegi poole meetri kõrgustel puudel. Ets. 5.

‘Compact Dwarf’, ↑kuni 1,2. Lai ja tihe vorm ilma käbideta ja ladvata.

‘Silberlocke’, ↑kuni 2, kooniline. Keer du nud võrsetel on okaste hõbeda sed alumised küljed hästi näha. Lää ne-maailma kõige populaarsem nul usort.

Mäginulg, Abies lasiocarpa, ↑15, USA, Ari zo na. Hallika okastiku ja silindrilis te, noorelt punaste käbidega puu.

‘Arizonica Compacta’ (sün. ‘Com pac ta’). Aeglase kasvu ja sinakate okastega kooniline põõsas. 1927. Ets. 5.

Siberi nulg, Abies sibiri ca, ↑30, Siber. Kit sa püramiidja võraga puu, keda koh tab sageli Eesti mõisaparkides aktsentpuuna. Tumerohelised okkad on peh med, varjus kamjalt, päikese käes võrse tipu poole lidus. Alu mised oksad ripuvad, keskmi sed ho risontaalselt, ülemised tõusevad. Ets. 1.

Jaapani nulg, Abies veitchii, ↑20, Jaapani mäed. Laia koonusja võraga puu ker gelt üles suunatud okkad on pealt tumerohelised, alt lumivalged. 6–7 cm pikkused sinakasvioletjad käbid on okstel püsti. 1879. Ets. 3, 4.

Kalifornia ebaküpress, Chamaecyparis lawsoniana ◗ ∇ ∩ USA edelaosa. Väga paindlik liik, millest on aretatud sadu ilusaid, ereda värvi ja puhta geomeetrilise kujuga sorte. Liik ei talu Eesti kliimat, madalad sordid talvituvad lume või katte all rahuldavalt. Kõik sordid on väga kevad päike setundlikud, seetõttu on neid kind-lam kasvatada poolvarjus, kus aga värviliste sortide lehestik tuhmub. Katmata põõsad enamasti hukkuvad esimesel ebasoodsal talvel. Ets. (6), 7.

‘Dzintra’, ↑kuni 3, (4). Lätis seemikutest valitud ja meil talvekindel sort, kooniline korrapärane võra, lehe-soomused kollased kuni ererohelised. Ets. 5, 6.

‘Ellwood's Empire’, ↑2, 8, 15?. Kollakasroheline sammas, vajab happelist ja niisket savimulda..‘Erecta Viridis’ (sün. ‘Erecta’), ↑kuni 3. Ereroheline sammas.‘Lane’ (sün. ‘Lanei’), ↑kuni 2,5. Kuld kol lane sammas. 1938.

okaspuud

Okaspuud

Korea nulgAbies koreana

Palsaminulg

Palsamnulg‘Nana’

Hall nulg

Hall nulg‘Argentea’

Mäginulg‘Arizonica Compacta’

Siberi nulg

Kalifornia ebaküpress‘Al(l)umii’

Kalifornia ebaküpress‘Ellwoodii’, ‘Erecta Viridis’‘Lane’

Hall nulg‘Compacta’ ja

‘Wintergold’

Korea nulg

Korea nulg‘Compact

Dwarf ’

Mäginulg

Kalifornia ebaküpress

‘Minima Aurea’

‘Minima Glauca’, ↑1. Mereroheline ke ra. 1874.‘Nana Argentea’. Noorelt kreemikas, hil jem hõbedane kääbus-

põõsas. Üks huvitavamaid okaspuid üldse. 1884.‘Pembury Blue’, ↑kuni 2. Hõbesinine koonus. ‘Pygmaea Argentea’. Ümar kääbuspõõ sas hõbevalgete tippu-

dega sinaka okastiku ga. 1891.‘Spek’ (sün. ‘Glauca Spek’), ↑kuni 5. Sinaka okastikuga tihe

sammas.Nutka ebaküpress, Chamaecyparis noot katensis ∇ ↑20, Põhja-

Amee rika rannikumäed. Vajab niisket õh ku. Soo mused alt ja pealt ühte vär vi, tu medama okkaga kui kalifor-nia eba küpress. Rippuvate külgvõr se tega puu. 1793. Ets. (5), 6.

‘Aureovariegata’, ↑kuni 6. Erekolla se laigulise okastikuga puu. 1872.

‘Compacta’, ↑kuni 3. Ererohelise okas tiku ja keerdunud võrse-tega tihe kera. 1873.

‘Glauca’, ↑kuni 10. Tumeda mereroheli se okkaga kooniline puu. 1858.

‘Glauca Pendula’. Rippoksaline sinakasroheline dekoratiivne soolopuu. 1884. Ets. 5.

‘Lutea’, ↑kuni 6. Kollaste okastega koo ni line puu. 1891.‘Variegata’, ↑kuni 6. Kreemvalgekirju okastikuga puu. 1873.

Tömbiokkaline ebaküpress, Chamaecyparis obtusa ∇ ✧ ↑20, Jaapan. Tömbid soomused, okka allküljel hallikas-valged X-kujulised õhulõhe ribad. Kõrge ja laiuva võraga puu. Sordid on meil kalifornia eba küpressi sortidest külmakindlamad, kuid esimesel viiel talvel oleks kind-lam neid katta/varjutada. 1861. Ets. (5), 6.

‘Draht’, ↑1, 3, 5. Roheline kooniline võra, omapärased soomused, vajab liivakat kerget pinnast.

‘Filicoides’, ↑kuni 2. „Sõnajalaküpress”. Õhulised niitjad võrsed ripuvad kimpudena. 1868.

‘Filicoides Compacta’. Eelmise kääbus vorm.‘Lycopodioides’, ↑1,8. Ebakorrapärane sinakashall põõsas. 1861.‘Lycopodioides Aurea’. Eelmise madal kollaseokkane vorm.

1890.‘Minima’. Miniatuurne laiuvkooniline, püs tiste võrsetega

samb lataoline alpiaia ja moldaia taim. Üks hinnatumaid ülikääbuseid. 1923.

‘Nana Gracilis’, ↑kuni 1,5. Puhaskoo ni li ne ereroheline, kaar-jalt keerdunud võrsetega elegantne väikeaia puu. 1874.

Mägi-ebaküpress, Chamaecyparis pisifera ◗ ✧-✦ ↑10–15. Horisontaalsete okste ja koonilise võraga Jaapani puu. Honsu– saare mägedest. Aianduses kasvatatakse põhi liselt sorte. 5 esimest aastat vajavad varakeva dise päikese eest varjuta mist. Ebaküpressidest Eestis kõige talve kindlam liik. 1861. Ets. (5), 6.

‘Boulevard’, ↑1,5. Tihe kooniline võra on pehme hallikas si-nise okkaga, tal vel lisandub purpurne varjund. Üks levi-numaid okaspuusorte. Noo red taimed vajavad kevadtalvel varjuta mist. 1934.

‘Filifera’, ↑kuni 1,5. Roheline laikooniline, pikkade nöörilaad-sete rippuva te võrsetega kaetud kuhik. 1861.

‘Filifera Aurea’. Eelmisest väiksem, kollane. 1889.

188

TAIMED

TAIMED

okaspuud

Nutka ebaküpress ‘Pendula’Chamaecyparis noot katensis

Tömbiokkaline ebaküpress ‘Nana Gracilis’Chamaecyparis obtusa

Kalifornia ebaküpress

‘Minima Glauca’

Kalifornia ebaküpress‘Nana Argentea’

Kalifornia ebaküpress

‘Pembury Blue’

Kalifornia ebaküpress‘Pygmaea Argentea’

Nutka ebakü-press

‘Aureovariegata’Nutkaebaküpress‘Compacta’

Nutka ebaküpress‘Glauca’ ja

‘Lutea’

Nutkaebaküpress‘Pendula’ Tömbiokkaline

ebaküpress‘Bassett’

Tömbiokkalineebaküpress‘Chabo-yadori’

Tömbiokkaline ebaküpress‘Filicoides’

Tömbiokkaline ebaküpress

‘Spiralis’

Tömbiokkalineebaküpress‘Lycopodioides’

Tömbiokkaline ebaküpress

‘Minima’

Tömbiokkalineebaküpress‘Nana Gracilis’

Mägiebaküpress‘Filifera’

Mägiebaküpress‘Boulevard’

‘Filifera Nana’, ↑kuni 1. Tihe nöörjate võr-setega ketas. 1897.

‘Golden Mop’ (sün. ‘Filifera Nana Au rea’). Eelmise kuldkollane vorm.

‘Plumosa’, ↑kuni 7. Tihe kooniline ku ni muna-jas, sulgja rohelise okasti ku ga põõsas. 1861.

‘Plumosa Aurea’. Eelmisega sarnane, noo red kas-vud säravkollased, hiljem kollakasrohelised.

‘Plumosa Aurea Compacta’, ↑kuni 0,6. Kollane koonus. 1891.

‘Squarrosa’, ↑kuni 2. Siniste noorte võr sete ja lainja pinnaga laikooniline põõsas. 1861.

‘Squarrosa Aurea Nana’, ↑kuni 0,5. Tihe kol-lane põõsas.

‘Strathmore’ (sün. ‘Aurea Nana’), ↑0,5. Aeglase kasvuga ümar kollane põõsas. 1891.

Hõlmikpuu, Ginkgo biloba ◗ ∇ L ♀ ♂ ↑kuni 10. Haruldane „lehtedega” okaspuu on looduses peaaegu hävi nud. Kuni 5-aastased istikud vajavad talve kaitset, ei talu meil talvel keskpäe vast päikest ega tuult. Toodi Euroopasse Hiina ja Jaa pani templiaedadest 1727. Ets. 6, 7.

‘Aurea’. Kollane lehestik.‘Mayfield’. ♂ Kitsas sammas. 1948.Pendula rühm. Laiad rippoksalised puud.

Kadakas, Juniperus ✧ Põhjapoolkera, eelkõige mägedes ja rannikul levinud madalate okaspuude pere kond.

Hiina kadakas, Juniperus chinensis, Himaalaja, Hiina, Jaapan. Äärmiselt varieeruva kujuga liik. Aian duses levivad ena-masti koonilised, sammasjad ja laiuvad vormid. Hallid, noorelt nõeljad 1 cm pikkused okkad on kolmekaupa, vanemalt soo musjad 15 mm pikkused lehed. Erinevalt virgiinia ja sabiina kadakast on soomuse tipp pööratud väl japoole. Ümmargused hallid viljad küpsevad teisel aastal. Kultuuris enne 1767. Ets. 4.

‘Blaauw’ (sün. J. ×media ‘Blaauw’), ↑1,5. Sinakasroheliste okaste ja püstiste okstega põõsas. 1924.

‘Blue Alps’. Püstiste kaarduvate okste ja rippuvate võrsetip-pudega sinakasroheline põõsas.

‘Monarch’, ↑kuni 2. Sammasjas kuni kooniline roheline võra.‘Plumosa’ (sün. J. ×media ‘Plumosa’). ♂ ↑0,8 →3. Laiuv põõsas. Rohelised soomused keerduvad sulgjateks

kimpudeks. 1920.‘Plumosa Aurea’ (sün. J. ×media ‘Plumosa Aurea’). Eelmisega sarnane. Püstiste võrsete tipud suvel kollased,

talvel pronksjad. 1885.‘Spartan’, ↑1,5, 3, 5. Teravkooniline roheline võra, Põhja-Ameerika populaarseim sort, osa turust müüb J. virgi-

niana sordina.Harilik kadakas, Juniperus communis ✧ ↑5–8 (15). Kasvab põhjapoolkeral kehvadel liiv- ja loomuldadel,

varieeru des tugevasti kujus ja värvis.‘Abisko Blue’, ↑kuni 0,7. Suvel sinakashalli tiheda okastikuga lehterjas põõsas, kes hilissü gi sel muutub lil-

lakaks.‘Cracovia’, ↑1,5, 3. Korrpärase peene faktuuriga sammas kuni koonus.var. depressa, hariliku kadaka lamav teisend, ↑kuni 0,6 →2. Madal laiuv pruunikasro heli ne, talvel pronksjas

põõsas.‘Depressa Aurea’, ↑0,6 →2. Eelmisega sarnane, okkad ja noored võrsed kuldkollased. 1887.‘Dumosa’, ↑kuni 0,6 →1,5. Hõbedase allkül jega rohelised, talvel pruunid okkad. Hea pinnakattetaim. 1934.‘Green Carpet’. Väga tihe ja madal pinnakattetaim.

189

TAIMED

TAIMED

okaspuud

Mägiebaküpress ‘Filifera’Chamaecyparis pisifera

Mägiebaküpress‘Nana’

Mägiebaküpress‘Filifera Nana’

Mägiebaküpress‘Squarrosa

Aurea Nana’

Mägiebaküpress‘Squarrosa’

Hõlmikpuu‘Pendula’

Hõlmikpuu‘Autumn Gold’

Hõlmikpuu‘Fastigiata’

Hõlmikpuu‘Mayfield’

Hiina kadakas‘Plumosa’ ja‘Blaauw’

Hiina kadakas‘Plumosa Aurea’

Mägiebaküpress‘Plumosa Aurea

Compacta’

Mägiebaküpress‘Plumosa’

HõlmikpuuGinkgo biloba

Harilik kadakas‘Compressa’

Harilik kadakas‘Abisko Blue’

Harilik kadakas‘Dumosa’

Harilik kadakas‘Depressa’ ja‘Depressa Aurea’