Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 7. detsember 2007 Nr 14

TEISTMOODI PÄKAPIKUD TIIVAD HAKKAVAD KANDMA

Kirjaoskusega on algusest saadik käi-nud kaasas kirjad. Kirja tähtsust näi-tab muuhulgas see, et on avaldatud arvutult kirjavahetusi, kirjade kogu-mikke ja kirju sisaldavaid kirjandus-teoseid. Siinne väljaanne on austus-avaldus kirjale endale. „Ümbrikku“ valitud ilukirjanduskatkendid ei kes-kendu mitte kirja sisule, vaid selle-le, mis jääb kirjakirjutamise ümber. Need nelikümmend viis eritaolist teksti jutustavad kirjutamise ajendi-test, sõnastusraskustest, postkonto-ris toimuvast, takistustest kirja tee-konnal, ärevusest vastust oodates, adressaadi läbielamistest, kirja taga-järgedest ja publitseeritud kirjavahe-tuse hindamisest.

aidanud koostada natuke suuremad, aga sellest polnud ju midagi. Igal ju-hul osutusid kõik 13 PPd tubliks ja asjalikuks: näiteks aitas memme PP õiget rohuvõtmisaega meeles pida-da ja vanema poja PP hoiatas džiibi-ga kiiruse ületamise eest, tüdruklap-selapse PP oli abiks patsipunumisel ja pesamuna PP osutus tubliks ralli-kaaslaseks.

Tiia Soasepp on kirjutanud täna-päeva lastele tänapäevase jõuluraa-matu, milles vanad head väärtushin-nangud on uues uhkes kuues. Kuub on saanud eriti tore tänu piltidele – need on joonistanud Kristi Kindel.

Tädi Tiia enda PP viskas aga pa-raja vembu – märkis kolmekuninga-päeva kuupäeva valesti – ja ikka nii kavalalt, et mitte keegi innukatest osalejatest tähele ei pannud.

MARGIT ROSSPPP-s osaleja

Seni peamiselt nooremale koolieale kirjutanud Reet Made kaheksan-da raamatu „Tuhin tiibades” lugude peategelased on just-just täiskasva-nute maailma astuvad noored ini-mesed, kes on seatud olukordadesse ja sündmuste keskele, kus tuleb oma peaga otsustada. Aga kuidas toimida nii, et mitte teha haiget teistele ini-mestele ja samas ka ise mitte haiget saada, kuidas on õige ja hea, kui puu-dub kogemus. Ja alati pole võimalik ka vanemate käest nõu ning abi pa-luda, sest on asju, mis tuleb igaühel iseenda sees selgeks mõelda ja hinges läbi valutada.

Reet Made ei mängi vormiga, tema lood on kirja pandud lihtsas, kõigile mõistetavas keeles. Kirjani-kule on oluline, et sõnum võimali-kult selgelt lugejani jõuaks. Ähmas-tunud hea-kurja piiriga tänapäevas, kus ilgutakse vale ja kurja üle ala-tihti, kuid selget seisukohavõttu kohtab harva, mõjub Made realism värskendavalt. Seejuures on kirjanik suutnud hoiduda moraliseerimisest, ohust, mis noortele kirjutamisel ikka varitseb.

Jutukogu „Tuhin tiibades” sisaldab viis lugu, millest osal on tõsieluline tagapõhi: 2007. aasta aprilli ärevad sündmused Tallinnas, peast kra-batud suusamüts, salapärane leid pajupõõsast, saatuslik autoõnnetus, pääsupoeg peopesal. Autori tahtel pannakse proovile noorte inimeste sõprus, usaldus, armastus ja õiglus-tunne. Ning võime andestada – see-ga hingesuurus.

„Tuhina tiibades” esimene jutt „Kiri” keskendubki sõpruse ja andes-tuse teemale, taustaks eestlaste ena-must vapustanud pronksiöö sünd-mused. Võib vist julgelt väita, et see jutt kajastab esimesena Eesti ilukir-janduses neid kevadisi sündmusi. Teine jutt „Suusamüts” viib lugeja paarkümmend aastat ajas tagasi, kuid puudutab teemat, mis tänapäeval on ehk aktuaalsemgi kui siis – mis on

kvsov

vtsbpppstg

„tmmjjTppe

KntamtavklNttrk

Tädi Tiia on seekord algatanud õige ebahariliku projekti. Et osalejate seas ka tante Anne, kes elab Saksamaal, on projekt koguni rahvusvaheline.

PPP ehk pesulõksupäkapikkude projekti idee sai alguse ühest päris lihtsast, aga hästi vahvast pesulõk-supäkapikust. Enne kibekiiret jõulu-aega meisterdas tädi Tiia lisaks veel 13 pesulõksupäkapikku – igaüks na-tuke ise nägu – ja saatis need oma kõige kallimatele, et neil päkapiku-ajal ikka abi käepärast oleks.

Et aga iga projekti vältimatu osa on aruandlus, kui tahes vähe see osa-lejatele meeldiks, pidid ka PPP osa-lised projektijuhile igaüks oma aru-ande saatma, range tähtaeg kolme-kuningapäev.

Kolmekuningapäevaks oligi tädi Tiia kätte jõudnud 13 aruannet selle kohta, mida pesulõksupäkapikk head korda saatnud ja kuidas omanikule abiks olnud. Pisemate aruandeid olid õige, mis vale. Ja kuidas see inimese

edasist elukäiku võib mõjutada.„Pajukiisude” peategelased pea-

vad näitama oma otsustusvõimet ja initsiatiivi, jutu „Sandra” nimitege-lane kogeb esimese armastuse valu ja rõõmu.

Kogu raamatu omamoodi kom-mentaariks on viies jutt „Tuul tiiba-des”, mis jutukogule optimistliku ja noori usaldava punkti paneb.

„Mis on hea lastekirjandus?” kü-sib Jaak Urmet aprillikuu Loomin-gus 2006. aastal ilmunud eesti laste-kirjanduse ülevaates. Ja vastab: „Hea lastekirjandus on see, mis meeldib ka täiskasvanule.”

Reet Made jutud väärivad seda, et täiskasvanudki oma kiired ja sageli pealiskaudsed asjatoimetused paa-riks tunniks jätaks ja „Tuhina tiiba-des” pihku võtaks.

Raamatu must-valged illustrat-sioonid on joonistanud noor kunst-nik Jüri Saks.

MEELIS LAINVOOtoimetaja

ÜMBRIKKoostanud Annika Kilgi,

illustreerinud Harry JürgensÜMBRIK

Valik ilukirjanduskatkeid kirjade tekkest ja teekonnast

KUI TUNDUB, ET HEA UUDIS POLEGI HEA UUDISEelmisel reedel, veidi enne õiget aega, ilmusid avalikkuse ette rahvusvaheli-se PISA-testi 2006. aasta tulemused. Eesti osales eelmisel aastal testimises esimest korda 5000 15-aastase õpila-sega ning sai 57 riigi seas 5. tulemu-se. Kirjastus Koolibri õnnitleb kõiki testituid ja nende õpetajaid suure-pärase tulemuse puhul! Raske oleks nende jaoks välja mõelda paremat jõulukinki.

Kummastav on aga see, et sarnaselt paari aasta taguse TIMSS-testi tule-muste avalikustamisele, kahtleb osa inimesi testi usaldusväärsuses, püü-des saavutust kõikvõimalike väidetega maha teha. Küll olevat õpilasi eelne-valt drillitud, küll ei andvad säärased testid õiget pilti riigi hariduselust, küll olevat õpilased tegelikult märksa nõrgemad jne. Selliseid väiteid kuul-des tahaks hüüatada: „Inimesed, mis teil ometi viga on?” Kas me tõesti ei oska saavutatust rõõmu tunda ja tub-lisid õpilasi-õpetajaid tunnustada? Kas tõesti peab iga positiivse haridus-

uudise jalapealt negatiivseks pöörama? Mõelgem, mida võivad tunda testis osalenud õpilased! Kas võtame neilt tõesti oma skepsise ja negativismiga ära rõõmu maailma tarkuselt viien-daks olemise üle? Õnneks tunnustas vähemalt haridus- ja teadusminister

Tõnis Lukas esimest kommentaari andes nii õpilasi kui ka õpetajaid suu-repärase tulemuse eest!

Vägisi tundub, et teatud jõud loo-davadki Eesti õpilaste ebaõnnestu-mistele, et pöörata seeläbi avalikku-se tähelepanu nende arvates Eesti

hariduse kitsaskohtadele. Kas seda ei ole siis tõesti võimalik teha kuida-gi teisiti, säästvamalt? Või ei paista-gi need arvatavad puudujäägid rah-vusvaheliste testide valguses sugugi välja ja oma pettumuse varjamiseks tuleb käiku lasta alatud võtted õpi-

laste saavutuste vähendamisel? Küsi-musi on palju ja vastuseid veel vähe. Ilmselt oleme kõik käesoleva ajalehe-numbri ilmumise ajaks juba märksa targemad kui nende ridade kirjuta-mise ajal, sest hetkel saame opereeri-da vaid kõige esialgsemate meedias-se lekkinud andmetega. Põhjalikum analüüs seisab kõikidel tasanditel veel ees.

Kirjastus Koolibri aga napsaks vähemalt paar protsenti edust ka endale. Usume, et PISA-skeptikud ütlevad selle kohta, et „kõrge tulemus saavutati õppekirjanduse küündima-tusest hoolimata”, kuid meie, kes me igapäevaselt õppekirjanduse välja-andmisega tegeleme, oleme küll veendunud, et lisaks tublidele õpeta-jatele oli ka õppekirjandusel õnnes-tumises oma roll kanda.

PISA-uudise valguses soovime rahulikke jõulupühi ja siiramat uut aastat!

TEIE KOOLIBRI

lmIntmdsav

veüstiav

UUED ÕPIKUD R A A M A T U D , M I S H A R I V A D2

2007TOP 10

Elaine WardPiibel kunstis.

Vana Testamendi naised

1

Caroline Lemoine 15 minutit prantsuse keelt

(Oma silm on kuningas)

2

Robert Mcdonald, Caro Ness

Alexanderi tehnika saladusi

3

Toimetanud Brian M. Fagan

Seitsekümmend suurt muistset leiutist

4

Tim Wallace-Murphy Mõistatuslikud

vabamüürlased

5

Jenny Sutcliff e Tugeva selja harjutusi

6

Jennie HardingAroomteraapia

saladusi

7

Russell AshMaailma TOP 10

8

Santiago Arcas, José Fernando Arcas,

Isabel González Perspektiiviõpetus

algajatele

9

Ramón de Jesús Rodríguez

Vesivärvid algajatele

10

KUULA, MÕTLE, KIRJUTAKogumik „Kuula, mõtle, kirjuta” on abiks igale II kooliastme eesti kee-le õpetajale. Brošüüri väljaandmise mõte tuligi pedagoogidelt, sest sel-lelaadset metoodilist materjali on vähe ning olemasolev on vananenud. Kogumiku eesmärk on pakkuda eel-kõige 4.–6. klassi õpetajale etteüt-lusi, ümberjutustusi, kuulamis- ja loovharjutusi, mida eesti keele tun-dides kasutada, kuid arvame, et oma tundi sobivaid ülesandeid leiavad ka näiteks 3. klassi õpetaja või III kooliastme klassides tunde andvad õpetajad.

Kogumik koosneb neljast osast. Esimeses osas on etteütlused, mil-le tekstide valik katab kogu II koo-liastme tähtsamad õigekirja- ja inter-punktsiooni teemad. Rida etteütlusi on täheortograafi ast, algustäheorto-graafi ast, kokku-lahkukirjutamisest ja kirjavahemärgistusest. Osa etteüt-luste tekstidest on sisult seotud, osa koosneb lausetest, kuhu on koonda-tud võimalikult palju konkreetse tee-ma ortogramme. Iga etteütluse juu-res on antud teksti sõnade arv.

Kogumiku järgmises kahes osas on ümberjutustused ja kuulamisharju-tused. Kuulamisharjutuste puhul on

EESTI KEELE ÕPIK VENE ÕPPEKEELEGA KOOLILE

Kahele CD-plaadile salvestatud teksti-harjutused sisalda-vad kõneolukordi ja dialooge, mis aren-davad sõnakasutus-

oskust ning aitavad lihvida hääldust. Osa harjutusi on seotud parasjagu käsitletava grammatikaosaga.

Plaadi salvestamisel osalesid näit-leja Indrek Sammul, telediktor Diana Lorents ja õpilaste eakaaslased Rahu-mäe koolist, kes esitavad tekste ja mängivad läbi kõneolukordi teema-del, millega viienda klassi noortel tu-leb igapäevaelus kokku puutuda: mis võib teha kooliskäimise mõnusaks ja missugused on õpilaste mured kodus ja koolis, kuidas huvitavalt suvevahe-aega veeta, sportida ja Eestimaa loo-dust eri aastaaegadel vaadelda.

Õpiku autoriteks on õpetajad ja õp-pejõud Kalle Velsker, Lea ja Tiit Lep-mann, kellel olemas ka pikaajaline õp-pekirjanduse loomise kogemus. Käes-olev trükk 11. klassi õpikust on juba kolmas; tehtud on rida parandusi, täiendusi ja üksikutes osades on ma-terjali mõningal määral ümber paiguta-tud, mis mõjub materjali esitusele posi-tiivselt; samuti on lihvitud õpiku keelt. Võrreldes eelneva trükiga on õpik sisult ja ülesehituselt jäänud samaks.

Õpik on üles ehitatud printsiibil kergemalt raskemale. Õppematerja-li on nii nõrgematele, tugevamatele kui ka olümpiaadiks valmistujatele. Selleks on lisaks tärniga eraldatud õppematerjalile ülesanded jaotatud kahte erineva raskusastmega grup-pi. Materjal sunnib õpilasi mõtlema ja järeldusi tegema, suunab küsimus-tega õppematerjali mõistma, analüü-

iga teksti juures ka küsimused ning ülesanded teksti kohta. Olenevalt klassi tugevusest saab õpetaja valiku-liselt kasutada kas kõiki küsimusi või osa neist. Küsimuste hulgas on lisaks konkreetsetele tekstipõhistele küsi-mustele ka ülesandeid, mis suunavad õpilast kuuldut analüüsima ning oma seisukohta avaldama ja põhjendama.

Kshvdd

oskust ning aitava

UUENENUD MATEMAATIKAÕPIK sima ja hindama. Pärast järelduste tegemist esitatakse vastavad seosed või omadused. Õpikus on ka paras-jagu tõestusi (jada piirväärtuse ra-kendused ringjoone pikkuse ja pind-ala leidmisel, logaritmide omadused jne), samuti on tõestustes kasutatud matemaatilist induktsiooni.

Iga peatüki lõpus on antud ene-sekontrolli osa põhimõistete ja üles-annete näol, mis peaksid andma õpi-lastele võimaluse kontrollida oma teadmisi ja valmistuda arvestus-töödeks. Õpiku lõpus on esitatud ka kogu õppeaasta vältel õpitud ja omandatud teadmiste kohta korda-vad ülesanded. Ka on esitatud üles-annete valikvastused, mis toetavad õpilaste ülesannete lahendamist ja aitavad veenduda selle ülesande la-hendamise õigsuses.

AITA RAUDSEPP Tartu Kommertsgümnaasiumi

matemaatikaõpetaja

Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar on vene õppekeelega koolidele tuntud au-torid. Nende sulest on ilmunud ka eelmine neljanda klassi õpik, mis on aastaid kasutusel olnuna juba õpilas-te ja õpetajate heakskiidu võitnud. Uues õppekomplektis on autorid säi-litanud paljudki väärt ja läbiproo-vitud vanad töövõtted, kuid lisanud ka uut ning seda nii sisus kui vormis. Õppekomplekt – õpik, töövihik ja kuulamisülesannete plaat – on jaga-tud teemadesse, mis järgivad õppe-kava. Iga teema omakorda on püütud esitada võimalikult mitmekesiselt. Eakohaste jutukatkete ja luuletuste näol on alati esindatud eesti ilukir-jandus, sõnaraamatuga lugemiseks on toodud ka teabetekste. Palju on suulisi ja loovaid ülesandeid: kahe-kõnede lugemist ja väljamõtlemist, stseenide lavastamist, intervjuu te-gemist, mänge, mõistatusi, vanasõ-nu jne. Grammatikat ja reegleid on püütud õpetada võimalikult teksti-

keskselt. Siin on tähtis, et laps tajuks keelevormide konteksti ning saaks uusi teadmisi kinnistavates harju-tustes kohe ka rakendada. Muidugi

pole unustatud ka sotsiaalseid oskusi harjutavaid ülesandeid – rühmatööd või koostööd pinginaabriga saab teha paljude ülesannete kaudu. Õpiku ret-sensendid on aga tunnustavalt mär-kinud ainetevahelist integratsiooni õpikus. Kõikide teemade juures leiab tekste ja harjutusi, mis arendavad ka näiteks matemaatika, loodusõpetu-se, kunstiõpetuse või muuks aineks vajalikku sõnavara. Nii et ärgu lapsed ehmatagu, kui õpetaja nad keeletun-nis hoopis eestikeeli liitma-lahutama paneb. Iga uue osa raames on õpila-sel võimalik end ka ühe-kahe suure-ma iseseisva töö läbi proovile panna ning pea kõigi teemade lõpus saab end kontrollida kordamisülesandeid tehes. Ivi Sepa ja Taavi Tammsaare õpiku märksõnadeks on eakohane sõnavara, lihtsus, traditsioonid ning rõõmsameelne ja lapsekeskne stiil.

TIINA TOMINGAStoimetaja

Kuulamisharjutused loeb ette õpeta-ja, kuid võib kasutada ka õpilasi, kes paremini loevad.

Nii ümberjutustuste kui kuula-misharjutuste tekste on eri pikku-se ja raskusastmega. Tekste on nii tuntud eesti kui välisautoritelt, nii uuemast (I. Koff , K. Kass, R. Made, P. Raud jt) kui vanemast (rahvajutud, Fr. R. Kreutzwald, J. Liiv, H. Jõgisalu jt) kirjandusest. Oma liigilt on tekste samuti väga erinevaid: on ilukirjan-dust, aimekirjandust, ajaleheartik-leid. Mitmed kuulamisharjutused ja ümberjutustused on koostatud luu-letekstide põhjal.

Brošüüri lõpus on seitse lõputa lugu. Need on jutud, kus on antud pala algus, millele lapsed peavad ise lõpu kirjutama. Pärast teksti kirju-tamist saab õpetaja lugeda õpilastele ette ka loo originaallõpu, mis on kat-kendi juures antud.

Loodame, et kogumikust leiab õpetaja igale konkreetsele klassi-le lihtsa vaevaga sobiva teksti. On ju eesti keelt õpetavate pedagoogi-de tunnijärgse töö maht niigi suur, loodetavasti aitab kogumik „Kuu-la, mõtle, kirjuta” vähendada nende tööd tunni ettevalmistamisel.

REET BOBÕLSKI, HELIN PUKSANDautorid

Raamat pakub õpetajale soovitusi, kuidas organiseerida õppetööd eesti keele kui võõrkeele tundides põhi-kooli esimestes klassides ning annab täpsemaid näpunäiteid käesoleva õp-pekomplektiga töötamisel.

Sisaldab ka ainult CD-l ilmunud tekste ning mõned kontrolltööd.

Antidea Metsa, Anne JäneseEESTI KEEL VENE ÕPPEKEELEGA KOOLI

5. KLASSILE. KUULAMISÜLESANDED

Malle Rüütli, Ele Viilipus EESTI KEEL VENE ÕPPEKEELEGA

GÜMNAASIUMI 10. KLASSILE. KUULAMISÜLESANDED

Antidea MetsaVAATAME SÜGAVUTI

Nõuandeid eesti keele õpetajale vene õppekeelega kooli 5. klassile

Õpiku iga teema käsitlemist toetavad kuulamisülesanded aitavad kinnistada grammatikat, avarda-vad õpilaste silma-

ringi ja rikastavad sõnavara.CD-l on kakskümmend eriilmelist

teksti, mis täiendavad õpiku järgi kä-sitletavaid teemasid, näiteks „Tartu Miina Härma nimelise gümnaasiu-mi ajalugu” tõsisema ning kuidas on omavahel seotud inimese veregrupp ja iseloom, natuke lõbusama audio-tekstina esimese põhiteema „Hari-dus ja töö” juurde. On intervjuusid tuntud inimestega, soovitusi, kuidas ja mille järgi valida endale sobivaid jalatseid, ning Eesti ja maailma kul-tuuri tutvustavaid tekste.

VARIAR A A M A T U D , M I S H A R I V A D3

FILOSOOFIA AJALUGU JA MAAILMARELIGIOONIDFILOSOOFIA AJALUGURaamat seab endale eesmärgiks anda ülevaade Lääne fi losoofi a enam kui kahe ja poole aastatuhande pikkusest ajaloost, pakkudes võimaluse jälgi-da meie põhiliste tõekspidamiste ja väärtuste kujunemist. See tutvustab suuri ja kuulsaid fi losoofe, kuid pea-tub ka vähemtuntumatel, kes jõuavad harva fi losoofi a-ajalugude kaante va-hele, kuid kelleta fi losoofi a ajalukku jääks lünki ja hüppeid.

Raamat on jaotatud seitsmeks suuremaks peatükiks. See alustab Lääne fi losoofi atraditsiooni tekki-misest Vana-Kreekas, ning jälgib peamiste fi losoofi asuundade – me-tafüüsika, eetika ja loogika – kujune-mislugu hellenismi ja hilisantiigini. Keskaja osa käsitleb fi losoofi a rolli ja staatust kristlikus Euroopas. Renes-sansiaja humanismiga saavad alguse olulised arengusuunad, kus indivii-di hakatakse enam tähtsustama ning vähehaaval heidetakse kõrvale kesk-aja teoloogial põhinevad väärtused ja veendumused.

Pikem peatükk on pühendatud 17. sajandile, sest just siis toimus mõtte-loo seisukohalt oluline murrang: loo-dusteaduste väljakujunemine täna-päevases mõttes. Valgustuse peatükk käsitleb tormilist perioodi Euroopa ajaloos, kus väga jõuliselt nõuti ini-mese vaimset emantsipeerumist ja harimist, müütide purustamist ja eelarvamuste hülgamist. Lugejale tutvustatakse Kanti fi losoofi at ning sellest välja kasvanud saksa idealismi ja selle püüet haarata kogu maailma-protsessi ühes terviklikus mõistesüs-teemis (Fichte, Schelling, Hegel).

Suurte idealistlike fi losoofi asüs-teemide ajale järgneb omamoodi reaktsioon, alates Feuerbachist ja Marxist, kes seadsid eesmärgiks „fi -losoofi a pea pealt jalgadele asetada”, ning suurtest süsteemilõhkujatest Kierkegaardist ja Nietzschest. Raa-

mat tutvustab põgusalt ka 20. sajan-di äärmiselt mitmekesiseid fi losoofi -asuundi.

Kõik distsipliinid, mis püüavad maailma ja inimese elu mõtestada, on omavahel seotud. Seetõttu on ehk üheks raamatu lisaväärtuseks mit-med kunstiteoste reproduktsioonid, mille abil saavad muutused eri ajas-tute maailmakäsituses silmaga näh-tavaks, ning nende kommentaarid, mis aitavad ehk paigutada kunstiaja-lugu sügavamasse, fi losoofi lisse kon-teksti.

Filosoofi a küllaltki keerulises kee-les ja terminoloogias aitab mõne-võrra orienteeruda raamatu lõppu lisatud sõnaseletused. Samuti on iga peatüki alguses lühiülevaade antud ajastu peamistest suundadest ja mõtte-loost. Süvenenud lugeja võib fi losoo-fi a ajalooga tutvudes oma silmaringi ja mõttemaailma märkimisväärselt avardada.

KULDAR TRAKStoimetaja

MAAILMARELIGIOONIDRaamat tutvustab populaarses vormis ja rohkete värviliste illustratsioonidega hinduismi, budismi, Hiina ja Jaapani religioone, judaismi, kristlust ja islamit. Antakse ülevaade nende kujunemisest, ajaloost ja õpetuse põhisisust. Raamat algab kaugemate, keerukamate ja õh-tumaade inimestele raskemini mõis-tetavate idamaade religioonidega, mil-le terminite kirjutusviisiski ei ole meil veel täielikku üksmeelt. Pärast judais-mi ja kristlust järjekorras viimase reli-gioonina leiab tutvustamist islam kui tänapäeva maailmas enim kõneainet andev religioon.

Iseseisva osa raamatust moodus-tavad rööbiti kulgevad ohtrad illust-ratsioonid koos selgitavate allkirjade-ga, mis moodustaksid nagu omaette loo. Ka üksnes pilte vaadates ja nen-de allkirju lugedes on võimalik saa-da ilmekas ülevaade maailmas olulist rolli mänginud religioonide olemu-sest ja eripärast.

Eestis on koolide religiooniõpetuse vajalikkuse üle palju vaieldud. Milleks

on meie kõrgtehnilisel ja -tehnoloogili-sel ajal vaja tunda religioone? Kas pole tegemist millegagi, mis on ajast ja arust ning hakkab minevikku vajuma? Usu-leiges Eestis on säärane küsimusease-tus mõistetav, sest väga vähesed meist seostavad end kirikuga. Ometi ei tä-henda see, et meie enda maailmapildis ei väljenduks varjatult nii kristluse kui ka muistse paganluse mõju.

Eri religioonide põhijoonte tund-mine on peale üldkultuurilise hari-tuse oluline sellegi pärast, et ühtae-gu elame me üleilmastumise ajal, mis viib eri kultuuridest pärit inimesi üks-teisega üha tihedamalt kokku. Paljude mujalt pärit inimeste ellusuhtumine põhineb tänapäevalgi otseselt reli-gioonist pärit põhimõtetel, mida nad ei pruugi ise teistele põhjendada. Nii-siis aitab religioonide tundmine meil mõista inimesi, kes on pärit teisest kultuuriruumist, ning austada ellu-suhtumist, mis erineb meie omast.

Sageli väljendub maailma eri pai-gust pärit inimeste käitumise ja väär-tushinnangute religioosne taust ka ootamatus seoses, sest iga religioon seab inimesele oma ideaali, mille poole ta peab elus pürgima. Näiteks seostatakse just religiooniga jaapan-laste edule orienteeritust. Samuti on religiooniti erinev see, mis on kee-latud ja mida taunitakse. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida: näiteks suh-tub vene õigeusk kerjamisse hoopis teisiti kui luterlus. Dostojevski teo-seid lugedes tundub ajuti, nagu elak-sid need inimesed mõnel väga kau-gel maal. Tegelikult moodustavad vene kultuuriruumi esindajad suure osa Eesti elanikkonnast ja seostavad end kirikuga meist, eestlastest märk-sa tihedamalt. Ka nende suhtumine sümbolitesse on teine, nagu võisime kogeda aprillisündmuste ajal.

MARIS MAKKOtoimetaja

ostnltshek

mtgvtmpgesm

KAHE KEISRI KAARDIVÄGI. BORODINORaamat „Kahe keisri kaardivägi. Bo-rodino” kujutab endast kahekeelset illustreeritud jutustust Napoleoni sõdade ühest tuntumast ja dramaa-tilisemast sõjakäigust Vene keisri-riigi vastu 1812. aastal. Tegelikult on antud raamat minu jaoks erilise tähendusega. Huvi sõjaajaloo vas-tu tekkis mul 1966. aastal, kui ma kuueaastase poisikesena sattusin esi-mest korda elus Moskvas muuseum-panoraami „Borodino lahing”. Naka-tusin sõna otseses mõttes „haiguses-

se” nimega 1812. aasta Isamaasõda. Kuna elasin tol ajal tihti Moskvas, pole midagi imestada, et minust sai nimetatud muuseumi sage külasta-ja. Mõne aasta pärast olin seal juba nii tuttav nägu, et sain selga proovida ratsaväekürasse (metallist rinnakait-seid) ning hoida käes nii püsse kui ka mõõkasid 1812. aasta eksponaati-de hulgast. Nii see algas. Hiljem juba Venemaa ajalugu ja kultuuri uurides lugesin läbi kõik teemakohased ma-terjalid, nii sõjamemuaarid (Fjodor Glinka, Barclay de Tolly ja teiste 1812. aasta Isamaasõjast osavõtjate märkmed ja mälestused) kui ka vene ajaloolaste uurimused alates Jevgeni Tarlest ning lõpetades Vladlen Sirot-kini ja Oleg Sokoloviga. Ma ei räägi siin sellest, kui palju olen ise külasta-nud Borodino lahinguvälja. Olin sel-le teemaga niivõrd kokku kasvanud, et kui minu endine ajalooõpetaja tegi mulle lõpuks ettepaneku temaatiline raamat kirjutada, imestasin, et pol-nud ise selle peale tulnud.

Raamat on minu jaoks tähendus-lik ka teises plaanis. Nimelt olen juba aastaid tegelenud mundrite ajaloo-ga ning realistliku sõjaminiatuuriga. Kõik Vene ja Prantsuse kaardiväge kujutavad miniskulptuurid on pärit minu 2003. aasta projektist „Kahe keisri kaardivägi”, mida eksponeeri-

sin Laidoneri Muuseumis 2003. a septembrist 2004. a jaanuarini.

Sõda on alati julm ja kole, kuid samas on ülla-tav avastada, et just äär-muslikes olukordades muutub inimene pare-maks ja õilsamaks. Het-kel enne surma avaldub enamikul inimestest õil-sam ja parem pool. On loo-mulikult ka vastupidiseid näiteid, kuid enamik inimesi muutub surma palge ees ausa-maks ja paremaks kui tavaelus.

1812. aasta Isamaasõda oli Vene poolelt vaadates klassikaline kaitse-sõda. Sellepärast on seda teemat eriti meeldiv käsitleda.

Mundrikatalooge ei ole Eestis eriti tihti avaldatud ning siin avanes mul hea võimalus tutvustada meie luge-jale ligi 200 aastat tagasi käibel olnud sõjaväevorme ja relvastust. Nii mõni-gi munder võib nüüdisaegsele lugeja-le tunduda liialt kirev või isegi edev, kuid sõjaajaloolased teavad, et ehti-mine oli vanadel aegadel just meeste rida. Aegade algusest kuni lähimine-vikuni oli aga peaaegu iga õige mees paratamatult sõjamees. Napoleon kutsus kord enda juurde ühe insene-ri, kes disainis Auleegioni ordeni. Or-

G

maTksnlemrn

lagKkmk

deni konstruktsioonis oli üks nõrk koht – ühenduslüli ordenitähe ja

seda hoidva plangu va-hel murdus tihti. Prantsuse kei-ser nõudis selle vea kohest pa-

randamist, öel-des: „Mehed, kes

lähevad surma keisri ja Prantsus-maa eest, omavad

õigust kanda aumär-ke, mis ei murdu.”Mis puutub see kõik

aga Eesti Vabariigi tänasesse päeva? Arvan, et 1812. aasta sõda, mis kuu-lub vaieldamatult Euroopa ajaloo suursünduste hulka, peaks pakkuma elavat uudishimu ka ühises Euroopa kultuuriruumis olevale Eesti Vabarii-gi lugejaskonnale ning samas huvitab ka igas vanuses tänapäeva poisse sõ-javäega seonduv. Olen üritanud teha oma kollektsiooni nii illustratiivseks kui võimalik. Samas pidasin tähtsaks luua täpne kirjeldus ühest konkreet-sest 19. sajandi hiidlahingust – nii võib Borodino lahingut kahtlemata nimetada.

JÜRI KOTŠINEV Eesti Akadeemilise

Sõjaajaloo Seltsi Liige

Iga laps on omamoodi andekas ja andeid on iga-suguseid. Täiskasvanutel on võimalus laste andeid avastada, toetada ja arendada. Kogemustega õpe-taja Ken Adams tutvustab raamatus „Arenda oma lapse andeid” lapse arengut ja oskuste kujunemist kuni 11-aastaseks saamiseni. Ta juhib lugeja tähe-lepanu sellele, milliste oskuste arendamisele mil-lises vanuses tähelepanu pöörata, et saavutada parimaid tulemusi.

Raamatu eesti keele peatükid on koostanud aabitsate ja emakeeleõpikute autorid Lilian Kivi ja Milvi Roosleht, matemaatikat puudutava on üle vaadanud samuti paljude õpikute autor Endel Noor. Nii on igati arvestatud eesti keele spetsiifi ka ning Eestis kehtiva õppekavaga. Raamatusse on otsitud ka eesti lastesalme, -laulukesi ja mõistatusi, mis elavdavad mängu, õppimist ja igapäevategevusi.

Raamat on jaotatud üheksaks peatükiks. Esi-meses on lühidalt tutvustatud, kuidas toimub õp-pimine. See on jaotatud alateemadeks: kujutlus-pildi loomine, info meenutamine, mõtlemine ja loovus, õpijärgnevused, lapse motiveerimine. Esi-mesed viis eluaastat on eraldi peatükkidena lah-ti kirjutatud. Seejärel on lapse arengut käsitletud kahe aasta kaupa: 5–7-, 7–9- ja 9–11-aastased lapsed. Kõigi vanuserühmade kohta on antud üldi-ne iseloomustus ning hulk praktilisi näpunäiteid, soovitusi ja harjutusi. Näiteks milliseid mänge mängida, milliseid raamatuid (ette) lugeda, milli-seid laule laulda. Tõlkes on kasutatud paralleelselt kahte sõnastust: näiteks kui juttu on 1–2-aastas-test lastest, siis on tegemist lapse 2. eluaastaga jne (oluline on seda õigesti mõista, kuna esimestel eluaastatel arenevad lapsed väga kiiresti).

Autor õpetab, kuidas kõneleda lapsega ning kuidas teda stimuleerida 1. eluaastal. Teise eluaasta peatükis on käsitletud esemete nimetamist, suuru-se, vormi ja värvide tundmaõppimist, loendamist, avastamist, loovat ning arendavat mängu. Veelgi rohkem saab keelt arendada 3. eluaastal (kõne-mängud, arutlusele suunavad mängud, pildikaar-tide kasutamine); veel on põhjalikult tutvustatud, kuidas tegeleda 3. eluaastal loendamise, liigitami-se, sobitamise, avastamise ja igasuguste loovtege-vustega. Neljandal eluaastal soovitab Adams alus-tada tegevustega, mis last otseselt õppetööks ette valmistavad, käsitledes pikkust, kaalu ja kogust; matemaatikat, lugemist, probleemülesandeid, uuri-vaid tegevusi ning loovmänge. Lugemine, arvuta-mine, mõõtmine ja loovmängud on põhivaldkon-nad, millega Adams soovitab tegeleda 5. eluaastal. Viimased kolm peatükki (5–7-, 7–9- ja 9–11-aas-tased) on jaotatud nelja alapeatükki: emakeel, matemaatika, loodusteadused ja tegevused.

Ken Adamsi raamat innustab lapsevanemaid ja kõiki lastega tegelejaid mõtlema laste arengule, märkama nende andeid ja ka nõrkusi ning nende-ga järjepidevalt tegelema. Samas on originaalteo-se keele ja kõnelemisega seotud peatükid oluliselt ümber tehtud, lähtudes eesti keele ja selle oman-damise seaduspärasustest. Nii ei ole tegemist ta-valise tõlgitud nõuandekirjandusega – kõik ees-tikeelse raamatuga tegelenud inimesed on igati püüdnud arvestada just pisikeste eestlaste ja nen-dega tegelevate täiskasvanutega, et valmiks üks praktiline ja kasulik raamat.

MAREMAI KÕNNOraamatu toimetaja

ARENDA LAST!

Koolibri Uudiseid annab välja AS Koolibri. Leht ilmub neli korda aastas.Projektijuht Katrin Kliimask / Toimetaja Kadri Haljamaa / Kujundaja Tiit Tõnurist / Küljendaja Lauri Haljamaa

www.koolibri.ee / Hiiu 38, Tallinn / Telefon 651 5300 / koolibri@koolibri.ee

Eesti rahva ennemuistsed jutud 459.- 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt 325.- PPP ehk pesulõksupäkapikkude projekt 183.-Saaremaa 2 1029.- Egiptus. Vaaraode maailm 649.- Juugendstiil 649.- Gootika. Arhitektuur, skulptuur, maalikunst 649.-

Mõistatuslikud vabamüürlased 205.- Seitsekümmend suurt muistset leiutist 309.- Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade 309.-