halala sifunda sasemzinyathi halala - kzn health · 2016. 3. 7. · halala sifunda sasemzinyathi...

10
UNDASA • 2016 Isifo Sofuba Usuku Lomhlaba Lezinso Usawoti SILWA NEZIFO, SILWA NOBUBHA, SINIKA ITHEMBA MAHHALA Nokunye ngaph a- kathi!

Upload: others

Post on 31-Jan-2021

9 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • Undasa • 2016

    Halala Sifunda SaseMzinyathi, Halala!

    Isifo Sofuba Usuku Lomhlaba Lezinso Usawoti

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    mahhala

    Nokunye ngapha-

    kathi!

  • Olunye lwezinsu

    ku olubaluleke

    kakhulu kuNdasa, uSuku Lomhlaba

    Lesifo Sofuba olugujwa zingama-24

    kuNdasa 2016. Nakuba isiFundazwe

    saKwaZulu-Natal sinomthwalo omkh

    ulu wegci-

    wane lesandulela ngculazi kanye ne

    sifo sofuba

    kepha imiphumela yokwelashwa kw

    esifo so-

    fuba iyenyuka unyaka nonyaka; isuke

    ema-55%

    ngowezi-2005 yaya ema-86.3% ngow

    ezi-2014.

    Mikhulu iMizaMo eyenziwayo e

    kwen-

    zeni ‘Umhlaba ongenaso isifo sofub

    a – kun-

    gafi muntu, izifo nokuhlupheka nge

    nxa yesifo

    sofuba,’ njengoba kufiswa yiNhlang

    ano Yo-

    mhlaba Yezempilo. Kokunye kwalok

    hu yimi-

    zamo yabasebenzi bezempilo; u-Op

    eration

    Sukuma Sakhe, imiphakathi yethu, k

    anye

    nesisebenzisana nabo ababambe iq

    haza

    ekuqinisekiseni ukuthi kuyahlolwa

    nemis-

    hanguzo idliwa ngendlela efanele. S

    iqalise

    umkhankaso omkhulu wokuhlolelw

    a isifo

    sofuba kuzo zonke izifunda zezemp

    ilo eziyi-11

    KwaZulu-Natal. Kugcizelelwa ukuhlo

    lelwa isifo

    sofuba kubo bonke abantu abafika e

    zikhun-

    gweni zezempilo.

    kepha isifundazwe sinokuthelel

    eka

    okuyinhlanganisela yesifo sofuba ka

    nye negci-

    wane lesandulela ngculazi okungam

    a-65%

    njengamanje. Inkinga enkulu ukub

    ambezele-

    ka kokuhlolelwa nokwelashelwa isif

    o sofuba

    kubantu abanegciwane lesandulela

    ngculazi.

    Yikho sinxusa umphakthi ukuba uy

    e kohlolel-

    wa impilo okungenani kanye ngony

    aka,

    ukuze uma kukhona izifo zizotholak

    ala bese

    zelashwa kusenesikhathi. Kukonke,

    siyaphu-

    melela ngoba ukuhlinzekwa kwezid

    ingo

    zesifo sofuba negciwane lesandule

    la ngculazi

    sezitholakala ezikhungweni zikahu

    lumeni

    zezempilo ezingama-779.

    izwe lethu selinemishini emining

    i i-

    GeneXpert emhlabeni jikelele (inga

    ma-289),

    kulesi sifundazwe ingama-90. Le mi

    shini

    isisize kakhulu ekuhlonzweni kusene

    sikhathi

    kwesifo sofuba kanye ne-MDR bese

    ivumela

    ukuqaliswa kokwelashwa kwesifo s

    ofuba

    emahoreni angama-24 – 48.

    undasa 10 wezi-2016 Usuku Lom

    hlaba

    Lezinso. Umkhankaso womhlaba wo

    nke

    wokuqwashisa ngokubaluleka kwez

    inso.

    Ngokwe-International Society of Ne

    phrology

    and the International Federation of

    Kidney

    Foundations (IFKF), kumele silandel

    e imiyalelo

    eyisishiyagalombili ukuze sigcine iz

    inso zethu

    ziphilile. Kubandakanya lokhu:

    Ukuzivocavoca

    Ukulawula ushukela emzimbeni

    Ukuqaphela njalo umfutho wegazi

    Ukudla ngendlela efanele

    Ukwehlisa kusawoti

    Ungabhemi

    Ukugwema ukuphuza amaphilisi on

    gawa-

    nikiwe udokotela njalo nje.

    Funda kabanzi ngaphakathi kuleli b

    huk-

    wana ngokusebenza kwezinso zak

    ho kanye

    nokuthi ziyikhubaza kanjani impilo

    yakho.

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    Isifo sofuba SIYELAPHEKA.KULULA ukuhlola.

    Kwelashwa MAHHALA.

    INkosi Inibusise!

    Umyalezo ovela ku

    MEC WezeMpilo e-KZN,

    uDkt Sibongiseni Dhlomo

  • I-GLAUCOMA Yazi izimpawu ukugwema ukungaboni

    USUKU LOMHLAbA LEZINSO Kungani? IZINDAbA ZEZEMPILO E-KZN Senza okufanele

    UMFANEKISO Kuphephisa impilo ukuhlamba izandla! NGOKUKHETHEKILE KUGXILWA ESIFWENI SOFUbA Okumele ukwazi

    IZINSUKU ZOKUQWASHISA Izinsuku zezempilo ezibalulekile kuNdasa

    USAWOTI Ongakanani omningi? USUKU LOMHLAbA LOMAMA Isikhathi sokuqaphelisisa

    UN

    DA

    SA

    201

    6 okuqukethwe

    UKUQWASHISA NGEZINSO USAWOTI

    USUKU LWAbESIFAZANE

    I-G

    LAU

    CO

    MA

    Ungakwazi Ukubona i-Glaucoma?

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    KUGXILWA ESIFWENI SOFUbA

    i-tb ngeke ingelapheka

    YAZI AMAQINISO. FUNDA NGEZIMPAWU. UKUGWEMA KUNGUKWELAPHA.

    KONKE OKUMELE UKWAZI...

    Ukuhlolwa okuphelele kwamehlo emva kweminyaka

    emithathu kuya kwemih-lanu uma usuneminyaka

    engama-40 kanye nokuhlola minyaka yonke uma usune-

    minyaka engama-60.

    Ukudla ngendlela efanele: Lokhu

    ngeke kuyivimbe i-glaucoma kepha kuyo-

    siza kuyo yonke impilo yakho.

    Ukuconsisela iso elinenkinga nga-maconsi amehlo.

    Ukulimala kweso kungaholela ku-glaucoma. Gqoka amagogolo uma

    usebenza ngamathu-luzi bese ugqoka

    izibuko zelanga uma uphandle.

    Iyini i-GlaucomaIyisifo esiyingozi samehlo esidalwa umfutho omkhulu oba sesweni. Sivame ukuqala emva kweminyaka engama-40 futhi siyimbangela enkulu yokungaboni.

    Bona izimpawuNakuba i-Glaucoma ize ibonakale ngesikhathi usuqala ukungaboni kahle emehlweni kepha ukwazi lokho okumele ukuqaphele kuchaza ukuthi ingakwazi uku-thi isheshe ibonakale bese yelapheka, kugwemeke ukungaboni. Kubalulekile ngoba zimbili izinhlobo ze-Glaucoma, kukhona i-Acute kanye ne-Chronic. Ake sibheke lokho okumele ukuqaphele:

    1 I-Acute GlAucomA Lena iqala ngekhanda noma ubuhlungu obukhulu esweni. Iso liba bomvu bese kunga-bonakali kahle. Liqina njengomabuli ibhola leso. Ungaqala nokuphalaza bese uqaphela ukuthi okumnyama kweso kuba kukhulu kunakuleli elinye iso eliphilayo. Okumele kwenzIwe Uma kungelashwanga ngokushesha (ngokuhlinzwa), i-Acute Glaucoma idala ukungaboni ezinsukwini ezimbalwa. Uma kubonakala olunye lwalezi zimpawu, kusemqoka ukuthola usizo ngokushesha!

    2 I-chronIc GlAucomA Kulolu hlobo, kwenyuka kancane umfutho osesweni futhi kungabi bikho buhlungu. Ukungaboni kwenzeka kancane kancane umuntu enganakile. Okumele kwenzIwe Uma itholakale kusen-esikhathi, ukwelashwa ngamaconsi akhethekile afakwa esweni kugwema ukungaboni. Um-sebenzi wezempilo uyokunika isikali esifanele okuyomele usilandele.

    InGaGwemeka I-GlaucOma?Ezikhathini eziningi, ukwenza okuthile kungayigwema i-glaucoma. Lokhu kubandakanya:

    Imifanekiso esetshenziswe kwEzEmpiLo eyokucacisa kuphela, ayiqondile ukuveza abantu bangempela futhi ayimele lokho okuqukethwe ushicilelo.

    Siyababonga laba abalandelayo ababe neqhaza:UMNYANGO WEZEMPILO E-KZN: UPHIKO LWEZOKUXHUMANA

    U-ZOHRA MOHAMED TEKE (UMHLELI)

    THANDI ZULU

    THEMBA MNGOMEZULU

    SARA AULD

    DR GUGU MAZIBUKO

    IZITHOMBE: shutterstock.com

    Sinike uvo lwakho, noma usitshele ukuthi ucabangani ngalo magazini! P O Box 25439, Gateway, 4321, UCINGO-031 825 6790. I-EMAIL: [email protected] ILUNGELO LOBUNIKAZI

    Konke okushicilelwe kulo magazini kuyilungelo le-Ezempilo… Health Matters futhi kungase kuphinde kukhiqizwe futhi kusakazwe mahhala ngezinjongo zokufundisa kuphela.

    Zonke izikhangiso ezikulo magazini akukona ukuthi zisekelwa ngokusemthethweni uMnyango Wezempilo Wase-KZN, uMasipala WasEthekwini noma Ezempilo Health Matters

    Ijwayele

    ukuhlasela

    abaneminyaka

    engaphezu

    kwengama-40

  • UK

    UQ

    WA

    SH

    ISA

    NG

    EZ

    INS

    O

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    KHUMbULA! UNGAZIGWEMA IZIFO ZEZINSO – UZIKHETHELA WENA INDLELA YOKUPHILA!

    Kungani kumele ugxile ezinsweni zakho?

    USUkU LomhLaba LezInSo

    UndaSa

    10

    Izimbangela

    ezinkulu zezinkinga

    zezinso lapha

    eningizimu afrika

    umfutho wegazi

    kanye nesifo

    sikashukela.

    Izinso zenza yonke imisebenzi yomzimba wethu ngaphandle kwengqondo. Zenza amakhemikhali adingwa umzimba, Zibulala amakhemikhali ayingozi bese zigcina lawo abalulekile. Nsuku zonke izinso zihlanza uketshezi olungamalitha angama-150 emizimbeni yethu, kubandakanya nomchamo.

    Imbangela yezinkinga zezinsoKubantu abaningi, ziyephuza ukubonakala izifo zezinso ngoba azibonakali kanti izimpawu eziningi ezifana nokukhathala kakhulu kanye nengcindezi ziyizimpawu zezinye izifo. Zize zibonakale uma inkinga isinkulu kakhulu. Ukunakekela izinso zakho kungasiza ekugwemeni izifo zezinso. Okunye kwalokhu ukudla ukudla okufanele kanye nokuzivocavoca.

    kwenzekani uma izinso zethu sezehluleka?Inkinga enkulu eba sezinsweni ukuthi zigcina sezingasasebenzi bese kudingeka ukuba zihlanzwe, okuyinto eyenziwa ezibhedlela ezikhethekile lapho umshini wenza umsebenzi wezinso. Kuyalindwa ukuze uthole lolu hlobo lokwelashwa kanti kuyabiza. Lokhu kuhlanzwa kwezinso kwenziwa ngezinsuku ezithile evikini impilo yakho yonke kuze kutholakale onganikela ngenso. Kuyaba yimpumelelo uku-fakelwa inso ngoba ukufakelwa inso okungama-90% kuyasebenza emva konyaka kwenziwe kepha nakho kudinga ingcophelelo. Inso entsha idinga ukunakekelwa impilo yakho yonke, okubandakanya nokudla imishanguzo yokwenza inso efake-liwe inganqabi emzimbeni wakho.

    ukuGcIna IzInsO zakhO zIphIlIle UNGABHEMI Uma

    ungabhemi, ungabe usaqala. Uma ubhema, yeka! Indlela yokuphila elula nebalulekile ekwehliseni ubungcuphe besifo sezinso.Abantu ababhemayo basemathubeni

    aphindwe kathathu ukuthi izinso zabo zingasebenzi kahle, kanti amathuba aphindwe kane okuba bahlaselwe isifo senhliziyo nesohlangothi.

    UNGAPHUZI KAKHULU Utshwala obuningi bungaholela esifweni senhliziyo kanye nomfutho wegazi ophezulu, kwenyuse ubungcuphe besifo sezinso.

    YIDLA OKUNEMPILO Likhulu iqhaza elibanjwa ukudla okudlayo empil-weni yakho. Kungakusiza ekugwemeni izifo ezithile kanye nasekuzilawuleni ezinye. Abantu abakhu-luphele ngokweqile basengcupheni yesifo sikashukela kanye nom-futho wegazi ophezulu – imbangela enkulu yesifo sezinso.

    KhumbulA uKu: Yidla izithelo nemifino okuningi Khetha inyama enjengeyen-kukhu kanye nenhlanzi kanye ngesonto

    Yidla okunamafuthi ancish-isiwe noma amancane Yehlisa ekudleni okunjengenhlanzi ethosiwe, amachips, inkukhu ethosiwe,njll. (siyithanda sonke inkukhu kepha gwema ethosiwe)

    Yehlisa kusawoti

    ZIVOCAVOCE Ukuzivocavoca kungehlisa ubungcuphe bokuba nesifo senhliziyo kanye nesikashukela. Kumele uzivocavoce okungenani kathathu ngesonto imizuzu engama-30 ukuze uzuze impilo. Akumele uze uye ejimini – ukuhamba nje kwanele.

  • izikhungo zEzEmpiLo zikahulumeni zivame ukugxekwa ngokuh-linzeka kwazo ngezidingo, okuye kwemboze nemisebenzi emihle eyenziwa yilabo abazibophezele ekusizeni umphakathi. IsiFunda saseMzinyathi siyisibonelo sokusebenza ngokuzikhandla ekuh-linzekeni ngezempilo – ukuzibophezela kwabo kuhambisana nokubambisana nomphakathi wabo.

    uKuSebenZA nGoKuZIKhAnDlA = ImIPhumelA eSeZInGenI elIPheZuluIsiFunda saseMzinyathi, ngokuhlola kwaso ukusebenza kohlelo loMshuwalense Kazwelonke Wezempilo, sihamba phambili ekulun-giseni ezempilo zezwe. Kusimpoziyamu ebikhona ngenyanga eyed-

    lule, baqinisekise ukuthi bonke ababambiqhaza, okubandakanya nabamele umphakathi, bayazi ukuthi isebenze kanjani iPhrojekthi i-Central Chronic Medicine Dispensing and Distribution (CCMDD), njengendlela yokukhiphela umphakathi imithi. Lolu hlelo lwenza kube lula ukuba iziguli zithole imishanguzo yezifo zazo eziyisimbe-lambela ngalolu hlelo olulandelayo:

    I-Medi-Post Pharmacy idilivela iziguli imithi emakhaya noma ezindaweni zokuyilanda.

    Iziguli zithola umqhafazo onenombolo yokulandelela iphasela bese ziyilanda endaweni yokulanda imithi uma ingeke idilivwe emakhaya.

    Ukuncoma umsebenzi omuhle... Sithi halala

    Sifunda Sasemzinyathi

    Kungani lusebenzaIziguli ezidla imishanguzo yezifo eziyisimbelambela azisenalo ijoka lokuvuka izintatha ziye emitholampilo ukuyolanda imishanguzo yazo, zilinde emigqeni emide. Ngale ndlela zithola imithi yazo futhi zikhuthazwa ukuba zingeqisi isikhathi ngoba zibe nenkinga

    yezinto zokuhamba, imigqa, njll. Lolu hlelo lwehlisa nolayini kanye nezikhathi zokulinda ezikhungweni zezempilo.

    Impumelelo yalolu hlelo yenze isiFunda uMzinyathi saklony-eliswa kakhulu emiKlomelweni Yokusebenza Ngokuzikhandla, sithi Viva Mzinyathi Health District Viva!

    ungqongqoshE wEzEmpiLo E-kzn, uDkt sibongisEni DhLomo ujabulele impumelelo yemisebenzi emihle yezempilo, esho nokuthi isifundazwe siyaphumelela ekwehliseni umthwalo oyizifo. Njengoba silungiselela uSuku Lomhlaba Lezempilo ngenyanga ezayo, kuhle sikhulume ngezindaba zempumelelo. Zibandakanya:

    Ukuhlinzekwa Kwezidingo Zentsha

    Imigomo Ye-HPV Ukugqugquzela Indlela

    Yokuphila Enempilo

    Le mikhankaso yayihlose ukwehlisa izinga lokukhulelwa okungahleliwe kubantu abasha, ukutheleleka ngegciwane lesandulela ngculazi kanye nom-dlavuza wesibeletho, okuyizifo ngokocwaningo lwakamuva ezihaqa abantu abasha. Ngoku-hambisana nalokhu, uMnyango wenze umkhankaso wokusokwa kwabesilisa oholele ekusokweni ngempumelelo kwabesilisa abayizi-636 000.

    UMnyango ususabalalise amakhondomu ayizigidi ezi-4.4 anemibala ezikhungweni zemfundo ephakeme kanye nakuma-TVET, kanye nan-gama-600 000 emphakathini jikelele. Lolu hlobo lwamakhon-domu luthakaselwa kakhulu, luthokozelwa kakhulu futhi seluzosatshalaliswa kubantu abaningi.

    umkhankaso Wokugomela i-human Papilloma Virus (hPV)Umgomo i-HPV usiza ekugwe-meni ukuba amantombazane amancane athole igciwane i-HPV, elibanga umdlavuza wesibeletho, kusophwe onke amantombazane enza ibanga lesine aneminyaka eyisishi-yagalolunye nangaphezulu ezikoleni zikahulumeni.

    “Uma amantombazane esheshe egonywa, kusiza ekushesheni kokubonakala nokugwenywa kwezifo ezinye ezihlasela abesifazane. Sicela bonke abazali kanye nababheki bezingane ukuba baqinisekise ukuthi izingane zigonyiwe,” kusho uDkt Dhlomo.

    Kusukela ngoNhlolanja wezi-2014, amantombazane angengaphansi kwayi-135 280 asethole imigomo emibili ed-ingekayo ukugwema igciwane i-HPV. Ukugonywa kwesibili kwangalo nyaka kuyokwen-ziwa ngoNcwaba 2016.

    ukuhlinzekwa kwezidingo ngendlela esebenziseka kalula kubantu abashaUMnyango wethule indlela es-ebenziseka kalula kubantu aba-sha yokuhlinzekwa kwezidingo ngenxa yezikhalo ezethulwa abantu abasha ngezikhungo zethu zezempilo. Lokhu kuhlel-we ngendlela elungele umuntu nomuntu ngokwaleso sikhungo okunjengezindlu zokubonwa kweziguli ezingabantu abasha;

    “indlu yokuphumula” ukufundi-sa ngezempilo kanye nezinhlelo zamakhono; indawo yezemid-lalo ukukhuthaza impilo kanye neHora Lokuthokoza. NgeHora Lokuthokoza abasebenzi baxhumana, bafundise abantu

    abasha ngezinto ezisemqoka mayelana nempilo, endaweni evumayo. Ngokuqaliswa kwe-Hora Lokuthokoza, sebebaningi abantu abasha abathokozela ukuya ezikhungweni zezempilo. Lolu hlelo lusaqhubeka.

    i-KZN iqhuba indlela yokuphila enempilo

    Samukela ngemfudumalo uMphathi omusha wesiBhedlela Inkosi Albert Luthuli, uDkt

    Thandeka Thelumusa Khanyile. Simfisela okuhle kodwa esikhundleni sakhe esisha!

  • izandla ezihlanzekile zisindisa ukuphila

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

  • SO

    FUb

    A

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    ISIFO SOFUbA SIYELAPHEKA. bAMbA IQHAZA.

    USUkU LomhLaba LeSIFo SoFUba

    UndaSa

    24

    Ezempilo e-KZN zenzela ukuphephisa abaningi...

    Selokhu kwaqaliswa um-khankaso “Ukubhekana nesifo sofuba Ezikoleni” ngoMfumfu wezi-2014, sekuhlolwe abafundi abayizi-13,085 – abanga-ma-343 batholwa ben-ezimpawu zesifo sofuba. UMnyango Wezempilo e-KZN uyaqhubeka nalolu hlelo futhi uzoqinisa kakhulu ekubhekaneni nesifo sofuba ngale min-genelelo eqhubekayo:

    Isifo sofuba

    sihlolwa mahhala

    ezibhedlela na-

    semitholampilo

    kahulumeni

    Ukuthola bonke abasolwa ukuba nesifo sofuba ngomkhankaso omkhulu wokuhlola isifo sofuba

    Ukuhlola bonke abafundi abasolekayo

    Ukuhlola bonke abasezikhungweni zokuhlumelelisa izimilo kanye ezinyangeni eziyisi-6

    Ukuhlola osolekayo ngobuchwepheshe be-GeneXpert

    Ukuqalisa ngokushesha ukwelashelwa isifo sofuba

    Ukulandelela zonke izihlobo zalabo abanesifo sofuba

    Ukulandelela abangasayilandi imishanguzo

    Ukuphucula indlela abantu abadla ngayo imishanguzo.

    unGasIGwema IsIfO sOfuBa?yeBo! Ungakugwema ukusabalala kwesifo sofuba ngokwazi izimpawu zaso, ngokuyohlola bese uphothula ukwelashwa. Nazi ezinye izinto ongazenza ukugwema isifo sofuba:

    UkUhlanza izandlaKhuthaza wonke umuntu

    ekhaya ukuba ahlanze izandla ngamanzi nensipho. Fundisa

    izingane zisencane ukuba zivale imilomo yazo uma

    zikhwehlela noma zithimula kanye nokuhlanza izandla.

    inhlanzeko yakhoUma ukhwehlela noma uthimula,

    vala ikhala nomlomo wakho. Uma usebenzisa ithishu, vala umlomo nekhala bese ulahla

    ithishu emgqonyeni. Ungasitha ukukhwehlela nokuthimula

    kwakho ngendololwane noma ukhwehlelele/uthimulele empahleni yokugqoka.

    VUla amawindiAmagciwane esifo sofuba abulawa imisebe yelanga,

    kuhle ukuhlala uvule amawindi ekhaya ukuze ukukhanya

    nomoya kuphephule amagciwane.

    ngabe usengcupheni?

    Abantu abanamasotsha omzimba aphansi njen-galabo abanegciwane lengculazi, abangondle-kile kahle noma abesifo sikashukela, noma abantu ababhemayo basethubeni elikhulu lokugula.

    Abantu abadala kanye nezingane basengcu-pheni ngenxa yamasosha abo omzimba.

    Abantu baba seng-cupheni uma ilungu lomndeni linesifo sofuba esingalashiwe.

    kubaluleke ngani ukuphothula ukwe-lashwa kwakhoKwesinye isikhathi abantu bayayeka ukudla imishanguzo uma sebezizwa bengcono. Akumele kwenziwe lokhu. Kubalulekile ukuphothula

    ukwelashwa kwakho ngoba uma uyeka igciwane liba namandla bese lingazweli ekwelashweni – kwenza kube nzima ukwelapheka. Uma sekwenzeka , uba nesifo sofuba esingumphumela wokungaqedi imishanguzo okunzima ukuselapha. Lesi sidinga ukuthi ujovwe imin-yaka emithathu.

    Enye ingozi yalesi sifo uku-thi singedluliseleka kumuntu ongazange abe nesifo sofuba, oyidle ngendlela imishanguzo bese ethola i-MDR.

    Okungadalwa uku-dla imishanguzoEminye imishanguzo yesifo sofuba yenza ophethwe yisifo sofuba afune ukuyeka imis-hanguzo ngoba:

    Ukuphelelwa amandla Izinyawo ezilumayo Umchamo osawolintshi Ukungaboni kahle

    kusemqoka ukuba ungayeki ukudla imishanguzo kepha buyela emtholampilo uyothola usizo uma kukhona okungakuphathi kahle emishanguzweni.

    Isifo sofuba negci-wane lengculaziKwezinye izimo isifo so-fuba negciwane lengculazi kuyahambisana. Kuvamile ukuthi umuntu onegciwane lengculazi aguliswe yisifo sofuba.

    uthi bewazi ukuthi kunemishanguzo yabantu abanegciwane lesandulela ngculazi ebasiza ekugwemeni isifo sofuba? Le mishanguzo ibizwa nge-INH Prophylax treatment (IPT). Buza emtholampilo noma esibhedlela esiseduzane uma unegciwane lengculazi kepha ungaphethwe yisifo sofuba.

    ukuthOlakala kusenesIkhathI = ukwelashwa nOkunakekelwa kusenesIkhathI

    Kubalulekile ukwazi izim-

    pawu zesifo sofuba ukuze

    uhlolwe kusenesikhathi.

    Ezinye zibandakanya lokhu:

    Ukukhwehlela ngaphezu

    kwamasonto amabili

    Izinhlungu esifubeni

    Ukukhwehlela igazi

    Ukuphelelwa amandla

    nokuba ntekenteke

    Ukungakuthandi ukudla,

    ukwehla kwesisindo

    nokujuluka ebusuku.

    Ngesikhathi umuntu

    engenwa yisifo sofuba

    ezinye izimpawu azisheshe

    zibonakale. Lokhu kunga-

    bambezela ukutholakala

    konakekelo bese nabanye

    betheleleka ngegciwane.

    Abantu abanesifo so-

    fuba bangathelela abantu

    abayi-10 – 15 ngokuson-

    delana nabo ngonyaka nje

    owodwa. Qala ubone umsebenzi

    wezempilo ozoqinise-

    kisa ukuthi unaso isifo

    ngaphambi kokuba akufake

    ohlelweni lokwelashwa

    olufanele.

    Nawe uyalibamba iqhaza?

  • UNDASA

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    ISIXOLISONgoNhlolanja wezi-2013 iMagazi

    ni Ezempilo yashicilela udaba lokuziqambela olwalusihloko sithi

    “Zivikele ezifweni zocansi” kusetshenziswa igama lomlingiswa u

    Neli. Imagazini yasebenzisa isithombe

    sikaSnenhlanhla Mabaso ngokwakhe aziwa ngoNeli. Isithombe s

    atholwa ngemvume ngokwelayisensi

    yemifanekiso yakwaShutterstock.

    Konke okwakusendabeni kwakungahlangene noSnenhlanhla Ma

    baso kepha kwakungokomlingiswa

    uNeli. Siyaxolisa kakhulu kuSnenhlanhla ngobuhlungu abuzwile

    kanye nokwehliswa isithunzi okube

    umphumela walokhu. Sithi Yobe! Okuqukethwe udaba akumthin

    ti nhlobo uSnenhlanhla Mabaso.

    USnenhlanhla ufisa imagazini ikucacise ukuthi akazange athand

    ane nomuntu omdala, akhulelwe

    noma abe nesifo socansi.

    UndaSa 4 - 8

    Isonto Lezempilo ezikoleniImpilo ezikoleni imayelana n

    okufundisa

    izingane ngokugwema izifo ukuze zibe

    nempilo futhi ziphile isikhathi eside.

    UMnyango WezeMpilo e-KZN unezinhlelo

    eziningi ezigqugquzela impilo ezikoleni.

    Sebenzisa leli sonto ukukhuthaza ukudliwa

    kokudla okunempilo emakhaya kanye

    nokugwema izifo – kakade konke kuqala

    ekhaya.

    UndaSa 6 - 12

    Usuku Lomhlaba LweGlaucomaIGlaucoma iyimbangela eng

    eyesibili

    ekuholeleni ekungabonini lapha eNingizimu

    Afrika. Leli sonto elokuqwashisa ngalokho.

    Ucwaningo luveza ukuthi labo bantu abadla

    ukudla okufanele baba ngcono.

    UndaSa 16 - 22

    Usuku Lomhlaba Lokuqwashisa ngosawoti Izakhamizi zaseNingizimu Af

    rika zidla

    usawoti omningi ongadingekile. Lokho

    kuchaza ukuthi bazoba baningi abazog-

    uliswa umfutho wegazi ophezulu. Ake

    uqale ukupheka ngosawoti omncane

    ubone umehluko empilweni yomndeni

    wakho. Fundisa izingane ukuba

    zejwayele ukudla ukudla okuno-

    sawoti omncane ukuze zejwayele

    ukudla ngendlela enempilo

    noma sezindala.

    Usuku Lomhlaba LabesifazaneNakuba izwe lethu lithuthukis

    a abantu

    besifazane kepha ziseningi izinselelo ezikhona. Enye

    yezinkinga eyokwenyuka kwezinga lokuhlukunyezwa

    kwabesifazane. Lolu suku lugujwa emhlabeni wonke

    ukuhlonipha imizamo yabesifazane abamashela

    ukulingana kwamalungelo eminyakeni eyi-101,

    kubuye kugqugquzelwe abesifazane ukuba

    bakhulume ngokuhlukunyezwa. U-MEC uDhlomo

    uqalise umkhankaso wokulwa nokudlwengulwa

    nokuhlukunyezwa kwabesifazane, wabe esecela wonke

    umuntu ukuba alwe nalokhu.

    Uthi bewazi ukuthi ukuguliswa yinso kubantu

    besifazane kuyinto eyejwayelekile? Abesifazane

    bedlula abesilisa kasithupha ngokuguliswa yizinso.

    Lokhu kwenziwa ukuba lula kokungena kwegciwane

    emzimbeni wowesifazane bese libanga ukugula

    ezinsweni. Abasengozini kakhulu yilabo besifazane

    abasebancane abenza njalo ucansi nalabo

    abakhulelwe. Okuyiyona ndlela engugo ekugwemeni

    isifo sezinso ukuphuza amanzi amaningi!

    Usuku Lomhlaba Lokuqwashisa ngoku-limala ekhanda Njalo ngo-

    nyaka kuleli zwe kubikwa ukulimala kwasekhanda okunga-

    phezu kwezi-89 000 iningi lakho okubangelwa yizingozi. Lo

    lu

    suku olokusikhumbuza ngezindlela zokuphepha emgwaqe

    ni

    ezingasindisa impilo yethu. Lokhu kubandakanya ukufasa a

    m-

    abhande kanye nokungaphuzi utshwala bese ushayela.

    Usuku Lwamalungelo abantu Eminyakeni engama-54 eyadlula,

    izinkulungwane zabantu zamasha ngokuthula eSharpville, eG

    oli

    zilwa nobandlululo. Uhulumeni wadubula, wabulala abantu a

    ban-

    gama-69 kwalimala abayi-180 okwenza lolu suku lwabizwa n

    gol-

    wesiBhicongo saseSharpeville. Kuhulumeni wentando yenin

    gi

    kwathathwa isinqumo sokuthi lolu suku lubizwe ngolwamaL

    ung-

    elo Abantu ukuze kuhlonishwe labo bantu abafa ngalolo suk

    u.

    Usuku Lomhlaba Lwe-downs Syndrome

    I-Downs Syndrome ihlonzwa ingane isandakuzalwa kanti iy

    isifo

    esenza ingane ibe ngumuva kwezinye ekukhuleni nasekufu

    ndeni.

    Nakuba singelapheki kepha abantu abanalesi sifo bangasiz

    wa

    ukuze baphile impilo yokuzimela futhi bejabule.

    8

    1020

    21

    21Usuku Lomhlaba Lwe-Tb

    Lolu suku olokuqwashisa umphakathi ukuthi i-TB isewubhubhane emhlabeni wonke. Umyalezo wanamuhla uthi i-TB

    ingelapheka. Funda kabanzi ngayo.

    24

  • US

    AWO

    TI

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba

    Abantu baseNingizimu Afrika badla usawoti ongamathispuni amabili ngosuku – kuphindwe kabili kulokho iNhlangano Yomhlaba Yezempilo ethi kuyimpilo. Nakuba imizimba yethu iwudinga kepha uma uzitshela ukuthi awunabungozi, cabangisisa!

    QAPHELA USAWOTI!

    YEKA! USAWOTI OMNINGI UNGAHOLELA ESIFWENI SENHLIZIYO NESOHLANGOTHI

    Q siyawudinga usawoti?Siyawudinga usawoti ukuze siphile. Njengoba umzimba ungeke uwakhe usawoti ngakho kumele uwuthole ekudleni. Imizimba yethu idinga usawoti ukubhalan-sisa amazinga oketshezi olusemzimbeni, ukugcina umfutho wegazi usesimweni, ukuthumela ulwazi emizweni nasemisi-pheni kanye nokusiza ukumuncwa kom-soco emathunjini amancane. Kuhle ukudla usawoti omncane kepha uma usumningi ungaholela kulokhu:

    Umfutho wegazi ophezulu Inhliziyo Isifo sohlangothi Amatshe ezinsweni

    Q abesifazane abakhulelwe nezingane? Nakuba abesifazane abakhulelwe bewudinga usawoti kepha kubalulekile ukukhumbula ukuthi usawoti omningi unganyusa umfutho wegazi, okun-gaholela esifweni esiyingozi esibizwa ngo-kuthi yi-pre-eclampsia. Yilapho amazinga amaphrotheyini asemchamweni eba phezu-lu, okungabeka impilo yakho neyengane engcupheni. Khumbula ukuthi izingane zid-inga usawoti omncane kunabantu abadala – ukudla usawoti omningi kudala izinkinga ezifanayo nezabantu abadala njengom-

    futho wegazi ophezulu kanye namatshe ezinsweni, besebancane. Usawoti omningi ekudleni kwengane ungaholela ekupheleni kwamanzi emzimbeni.

    Q ngazi kanjani ukuthi ngidla usawoti omningi? Uma uphendula ngo yebo kule mibuzo,

    kumele wehlise kusawoti:

    Udla kakhulu izibiliboco noma ukudla okugayisisiwe?

    Uhlala womile bese uphuza kakhulu? Uzizwa noma ubukeka uqunjelwe?

    Q Qaphela usawoti ofihle-kile! Akuwona kuphela usawoti esiwufaka uma sipheka noma sidle – kuno-sawoti ofihlekile cishe kukho konke ukudla esikuthenga ezitolo. Abakhiqizi bokudla bayazi ukuthi siyakuthanda ukudla okuno-sawoti, ngakho baye bawufake ekudleni ukuze kudayiseke ngokushesha ukudla kwabo. Uhulumeni wethule inqubomgomo yokuqinisekisa ukuthi abakhiqizi bokudla bafaka usawoti omncane ekudleni okuthile – okubandakanya isinkwa, amasiriyeli, ibhotela, amazambane, amasnekhsi, inyama egayisisiwe, namasobho. Kubukeka kusebenza lokhu, kukuwe ukuzikhethela okunempilo uma uthenga.

    amathIphu okwehlisa kusawoti

    Phuza amanzi amaningi ukwehlisa ukuqunjelwa okudalwa usawoti

    omningi.

    Yidla kancane ukudla okugayisisiwe nokuthengwa

    sekuvuthiwe – zenzele okwakho ukudla okusha

    usawOtI Omncane

    kwehla uBunGcuphe

    BesIfO sOhlanGOthI

    kwehla umfuthO weGazI

    Usawoti ungumkhuba – ungawufaki ekudleni uma usudla!

    Funda amalebula asekudleni – thenga okunosawoti omncane

  • Abesifazane ababili kwabathathu lapha eNingizimu bayahlupheka. Kuqala ngokuthi abesifazane bagcine ngempilo yabo kanye nabo uqobo. Ngisho owesifazane esegula kepha akasheshi ukuya emtholampilo. “Akekho oyophekela anakekele umndeni wami uma ngiya emtholampilo” kuhlala kuyisizathu. baningi abesifazane kunabesilisa ababulawa isifo sofuba ngoba abayi njalo ukuyolanda imishanguzo.

    US

    UK

    U L

    WA

    bE

    SIF

    AZ

    AN

    E

    E zempilo e-KZN zenze impilo yabesi-fazane yaba ngeyokuqala ukuqinise-kisa ukuthi iningi labesifazane bathola ukwelashwa – kepha kumele abesifazane bazifundise ukufinyelela osizweni.

    kungani kumele abesifazane bafundisekeUkuzifundisa ngokwakho njengomuntu wesifazane kuchaza ukuhlomula kukawonke-wonke – wena, umndeni wakho kanye nom-phakathi wakho!

    ukuzikhethela kwezocansiUkuthembeka kumlingani wakho ngeke kuku-vikele egciwaneni lesandulela ngculazi uma umlingani wakho engathembekile. Uma unok-wesaba, ungathuli, abesifazane bayazikhethela ukungazitholi izifo zocansi kanye nokukhulelwa okungahleliwe. Khuluma nomsebenzi wezem-pilo oyokuchazela kabanzi ngokuzivikela.

    Imibono yakudalaAbesifazane asebebadala benza iphutha loku-cabanga ukuthi izifo zocansi zihlasela kuphela abantu abasebasha, kube bonke abantu abenza ucansi baminyaka yonke kumele benze ucansi oluphephile.

    shesha ubhukheUma usola ukuthi sengathi ukhulelwe, ungachithi isikhathi ungayi emtholampilo. Hamba njalo emtholampilo uyohlolwa, ungag-cini ngempilo yakho. Uma ungazizwa kahle ungakuzibi lokho. Zigcine uphilile – uzigcinele wena, umndeni wakho kanye nekusasa lakho!

    USUkU LomhLaba LabeSIFazane

    UndaSa

    8Impilo yabesifazane iwudaba lomphakathi

    BanGasIza kan-JanI aBesIlIsa

    Nanoma yimuphi owesilisa angasiza impilo yowesifazane ngoku:

    Khulisa izingane zakhe ngokuhlonipha abesifazane nokuphatha abafana naman-tombazane ngokulinganayo.

    Ukulalela umlingani wakhe kanye namadodakazi kanye nokubona ukuthi zingatholaka-la yini izisombululo ekhaya.

    Ukuhlela umndeni Ukukhuthaza umlingani wakhe

    ukuba aye kohlola bese ele-kelela ngemali edingekayo

    Ukulekelela ekukhulisweni kwezingane kanye nasemise-benzini yasekhaya

    Ukwethembeka kumlingani wakhe, uma ehluleka enze ucansi oluphephile

    Ukungavumeli noma yikuphi ukuhlukunyezwa kowesifazane

    Ukukhuthaza izingane zakhe ukuba zinakekele impilo yazo

    Ukushintsha ukuthi in-doda enamandla yileyo elala nabesifazane abaningi. Indoda enamandla ngenamandla neth-embekile kumlingani wayo!

    Silwa Nezifo, Silwa Nobubha, SiNika ithemba