1

Kalda kruusakarjääri korrastamine

Sissejuhatus

Arheoloogid on leidnud tõendeid, et vanim kaevandus eksisteeris juba 10 000 a e.kr.

kuningas Saalomoni ajal. Aukkaevandus oli niivõrd suur, et seda on näha veel tänapäeval

satelliidilt (Derbyshire 2008).

See näitab, et kaevanduse korrastamisega ei tegeletud.

Eestis on hulk suuremaid ja väiksemaid korrastamata karjääre. Piisava kontrolli ja täielike

nõuete puudumine on üheks põhjuseks, miks jäid endisaegsed karjäärid ja kaevandused

peale maavara ammendamist korrastamata. See on tekitanud kohalikes inimestes pahameelt

ja väärarvamust, et kaevandamisega rikutakse loodust ja keskkonda.

Antud töö keskendub kruusakarjääri korrastamisele, järgides kehtivaid keskkonna nõudeid

ja Harjumaa keskkonnateenistuse poolt esitatud tingimusi. Artikkel on tehtud bakalaureuse

töö põhjal ja on seotud grantiga „Säästliku kaevandamise tingimused“.

Lühitutvustus

Kalda kruusakarjäär (Joonis 1) kuulub Harju Teedevalitsusele, mis tegeleb teedeehituse ja

korrashoiuga. Karjäärist saadud purustatud kruusa ja killustikku kasutatakse teedeehitusel

ja -remondil. Mäeeraldise pindala on 17,05 ha ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru hinnati

1993. aastal 443,6 tuh.m3-le (Sinisalu 1993), 2008 aasta oktoobri seisuga oli varu

171 tuh m3 (Ramst 2008).

Mäeeraldisel kaevandab hetkel AS Kiirkandur, kaevandatud ala kasutatakse laoplatsina

erinevate killustiku fraktsioonide ladustamiseks. Kaevandatakse pealpool põhjavee taset.

Vastavalt keskkonnaministri 26. mai 2005.a. määrusele nr 43 esitas Harjumaa

Keskkonnateenistus karjäärile korrastamistingimused, mille kohaselt tuleb ala korrastada

metsamaaks.

Korrastamisprojekti koostamiseks tutvuti esmalt ala geoloogiaga, et teha kindlaks, millised

taimed antud tingimustes kasvavad. Geoloogiliselt on maa-ala uurinud eelnevalt Geoloogia

Valitsus (Saadre 1975 ja Sinisalu 1980). Karjäär asub Kalda kruusamaardlas, mis paikneb

Palivere-Riisipere oosahelikul ja kuulub üldlevinud maavarade kohaliku tähtsusega

maardlate hulka.

Maardla kasulikuks kihiks on jääliustiku sulavee poolt kuhjatud jämepurrurikas kruus.

Läbilõike ülemises osas on veeriselise fraktsiooni (üle 70 mm) osakaal suurem. Siia jäävad

ka üksikud tardkivimilised munakad ja rahnud. Lamami suunas kruusa ja veeriste läbimõõt

ja hulk vähenevad, veetasemest allpool esineb 5-50 cm paksuseid puhta liiva kihte.

Vahetult moreeni pealne liiv muutub ülipeeneteraliseks, aleuriitseks. Kruusa paksuse

vähenemine toimub kirde suunas. Kattekiht koosneb 0,2 - 0,6 m paksusest kruusasegusest

kasvukihist. Kruusa ja liiva lamamiks on vähest peent karbonaatset kruusa sisaldav liivsavi

või saviliivmoreen. Moreeni pinna langus toimub lõuna suunas. Karjääri lääneosas tõuseb

2

moreeni ülemine pind kuni 51,2 m üle merepinna, kirdepool langeb tasemeni 47,2 m.

Kruusakihi paksus muutub sõltuvalt maapinna reljeefist 3,1 - 8,6 m.

Joonis 1 Kalda kruusakarjäär

Metoodika

Oosist parema ülevaate andmiseks on ala geoloogiline läbilõige (Joonis 2). Geoloogiline

läbilõige tehti kruusamaardla varu hinnangus (Sinisalu 1993) teostatud puuraukude

andmete alusel. Läbilõike suunaks valiti põhja-lõuna suund (risti oosiga), mis kirjeldab

ooskuhjakese ehitust kõige paremini. Lõike koostamiseks kasutati puuraukude: PA 16,

PA 17, PA 18 ja PA 19 andmeid.

3

Joonis 2 Geoloogiline läbilõige

Geoloogiline läbilõige (Joonis 2) koostati programmiga CorelDRAW X3 (Litsentsi nr:

DR13WCX-0015502-BFE). Joonisel 2 näidatud mäeeraldise alumiseks piiriks on 48,2 m.

Joonisel olevad halli taustaga alade kohta puuraugu andmed puuduvad, seega on need

kantud joonisele tinglikult paremaks ettekujutuseks ala geoloogilisest ehitusest.

Teiseks oli vaja määrata kujunev pinnaseveetase pärast korrastamist. Korrastatud alal ei

tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale, kui 0,7 m maapinna madalamast kohast. See on

vajalik puude ja taimede kasvuks. Pinnasevee taseme kõrgus suurveeajal määrati

markšeidermõõdistamise aruande (Ramst 2008) andmete põhjal. Viimane oli kooskõlas

korrastatud ala maapinna kõrgusega, mille järgi jäi korrastatud ala ja pinnasevee taseme

vahele 1 m.

Jälgides ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi sobib antud alale kõige paremini

istutamiseks arukask. Metsamajanduse teatmiku (Etverk 1980) kohaselt sobivad

kruusakarjääri istutamiseks harilik mänd, arukask ja sanglepp. Harilik mänd ei sobi

sellisesse keskkonda ala kõrge põhjaveetaseme tõttu. Kruusakarjääri istutamiseks valiti

arukask.

Projektis oli vaja näidata ka korrastamise kalenderplaan (Tabel 1). Tabelis 1 on näidatud

tehniliseks korrastamiseks kuluv aeg. Ajakulud on arvutatud kasutades masinate

tootlikkust. Tootlikkuse arvutamisel kasutati hetkel karjääris töötavate masinate andmeid

normaaltööajaga töötamisel (tööefektiivsusteguri 0,9 juures). Tabel 1 on hinnanguline, sest

tuleb arvestada uute masinate ostu või vahetamise võimalusega.

4

Tabel 1 Kalenderplaan

Tehtav töö Aeg, päevades

Madalama karjääri osa täitmine 28

Karjääri põhja ja nõlva tasandamine 41

Karjääri põhja katmine

kasvupinnasega 68

Kokku 145

Kalenderplaani tabelile (Tabel 1) tuleb lisada veel ala metsastamiseks kuluv aeg, et saada

kogu korrastamise kestvus.

Projekti majandusküsimuste osa sisaldavas peatükis arvutati masinate tööaegade põhjal

hinnanguline tehnilise korrastamise maksumus. Bioloogilise korrastamise maksumus on

arvutatud kasutades bioloogilise korrastamise mahtusid. Tehnilise ja bioloogilise

korrastamise maksumuste liitmisel on saadud korrastamise kogu maksumus

510 000 krooni. Hinnanguliselt maksab korrastamine keskmiselt 3 kr/m2.

Tulemus, järeldus

Tulemusena valmis Kalda kruusakarjääri korrastamise projekt. Metsa istutamine karjääri

alale on üks korrastamise võimalustest. Näiteks võib korrastatavale alale projekteerida kas

tehisveekogusid või erinevaid kultuurirajatisi, spordi- ja vabaajakeskusi. Arvestada tuleb,

et korrastamine nõuab teadmisi geoloogiast, hüdrogeoloogiast, seadusandlusest ja

projekteerimistarkvaradest.

Kasutatud kirjandus

1. Derbyshire, D., Solomon's real mine? 3,000 years on, archaeologists uncover fabled

site in desert. [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1081107/Solomons-

real-3-000-years-archaeologists-uncover-fabled-site-desert.html]. 5/12/2008.

2. Etverk, I., 1980. Metsamajanduse teatmik. Tallinn „Valgus“.

3. Keskkonnaministeerium. Harjumaa Keskkonnateenistus. Kalda karjääri

korrastamistingimused.

4. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga,

geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“.

5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsa majandamise

eeskiri“

6. Maavara kaevandamise luba HRAM – 024.

7. Ramst, R., 2008. Kalda mäeeraldise markšeidermõõdistamise aruanne. OÜ EESTI

GEOLOOGIAKESKUS.

8. Riigimetsa Majandamise Keskus – kodulehekülg.

[http://www.rmk.ee/pages.php3/01150605]. 26/11/08.

5

9. Sinisalu, R., 1993. Kalda kruusamaardla varu hinnang (varu arvutus seisuga

01.01.1993). RE EESTI GEOLOOGIAKESKUS, Maavarade osakond, EGF 4643.

Lisa 1

Artikkel on koostatud bakalaureuse töö põhjal, mis käsitleb kaevandatud ala korrastamist.

Karjääri korrastamiseks on rõhk geoloogilistel ja hüdrogeoloogilistel aspektidel. Karjäär

korrastatakse metsa istutamiseks. Sõltuvalt tingimustest on valitud istutatavaks puuliigiks

arukask, mis sobib hästi kõrge põhjavee tasemega kruusakarjääridesse. Projekt

rakendatakse peale kaevandamise lõppu. Bakalaureuse tööd saab kasutada abimaterjalina

sarnaste projektide koostamisel.

Lisa 2

Lõputöö on seotud grantiga „Säästliku kaevandamise tingimused“. Metsa istutamine

karjääri alale tõstab maa väärtust ja jätab esteetiliselt vastuvõetavama mulje. Oskuslikul

käitlemisel võib olla mets korrastatud alal isegi väärtuslikum kui enne kaevandamist.

Taastades loodust metsa istutamisega, luuakse uusi elupaiku metsloomadele ja lindudele.