glaukoom - hcpportalliteee18sep18 · 2019-02-08 · 6 7 • krooniline avatud nurga glaukoom –...

9
GLAUKOOM Infovoldik patsiendile

Upload: others

Post on 09-Mar-2020

3 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

GLAUKOOMInfovoldik patsiendile

3

Kallis patsient!Käesolev voldik on koostatud glaukoomihaigele ja tema lähedastele, et selgitada haiguse olemust ja ravivõimalusi.

Loodame, et see ülevaade on abiks kõigile, keda glaukoom ühel või teisel viisil puudutab.

Mis on glaukoom?Glaukoom on krooniline silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi ja võib oluliselt halvendada nägemist. Tekkinud muutused on pöördumatud. Nägemisnärvi kahjustuse põhjuseks on enamasti silma siserõhu tõus.

Mis on nägemisnärv?Nägemisnärv on miljonist närvikiust koosnev “kaabel”, mis saadab pildi silma võrkkestast aju nägemiskesku-sesse. Võrkkest on valgustundlik kiht silma põhjas. Terve nägemisnärv on hea nägemise eelduseks.

SILMA EHITUSRipskeha

Eeskamber

Sarvkest

Vikerkest

Lääts

Klaaskeha

NägemisnärvVõrkkest

4 5

Miks silma siserõhk tõuseb?Silma eesmine osa on täidetud vesivedelikuga, mida toodab eeskambri nurgas paiknev rips- keha. Vesivedelik ringleb eeskambris, toidab silma kudesid ja väljub äravoolukanalite kaudu, mis paiknevad sarvkesta ja vikerkesta vahelises nurgas. SILMA EESMINE OSA

Normaalses silmas on vesivedeliku teke ja äravool tasakaalus ja silma siserõhk 12-22 mmHg. Äravoolu aeglustudes, kui kanalid mingil põhjusel ahenevad või umbuvad, tõuseb rõhk silmamuna sees. Kõrge silmarõhk kahjustab nägemisnärvi kiude ja need hukkuvad. Kahjustatud närvikiud ei suuda enam silmaga nähtud pilti ajule edasi anda ja vaatevälja tekivad defektid - pimedad alad, kus nägemisvõime on kadunud.

vesivedeliku äravool

vesivedeliku produktsioon

vesivedeliku äravool häiritud

Rõhu tõustes kahjustuvad silmapõhjas paiknevad tundlikud närvikiud

6 7

• Krooniline avatud nurga glaukoom – kõige sagedamini esinev. Silma eeskambri nurgas olevad kanalid ahenevad aastate jooksul ja silma siserõhk tõuseb aeglaselt, mille tagajärjel vaatevälja ninapoolne osa märkamatult aheneb.

Glaukoomi on mitut tüüpi: • Kaasasündinud glaukoom – harva esinev kaasasündinud arenguhäire lapse silmas ei võimalda vedeliku normaalset äravoolu ja selle tagajärjel silmarõhk tõuseb.

• Sekundaarne glaukoom – võib tekkida mõnede silmahaiguste (näiteks diabeedi tüsistused, silma veeni tromboos, põletikud), silma trauma, operatsiooni või kasvaja tagajärjel.

• Okulaarne hüpertensioon – silma siserõhu tõus ilma nägemisnärvi kahjustamata, seisund võib edasi areneda glaukoomiks. Silma eesosa katva sarvkesta paksuse mõõtmine aitab siin selgitada, kui suur on glaukoomi tekkimise risk.

• Madala rõhu glaukoom – mõnede inimeste nägemisnärv on silmarõhule tundlikum kui teistel ja nägemisnärvi kahjustus võib tekkida silma normaalse siserõhu juures.

Avatud nurk

Äravoolukanalid

Vikerkest

Lääts

Vesivedeliku äravool

Äravoolukanalid

Sarvkest

• Suletud nurga glaukoom ja äge glaukoomihoog – suhteliselt harva esineva silma ehituse omapära korral, kus silma eeskambri nurk on väga kitsas, võib silmatera laienedes sulgeda vesivedeliku äravoolukanalid ja silmarõhk tõuseb kiiresti. Silm hakkab valutama, punetama, nägemine ähmastub, haige vajab kiiresti meditsiinilist abi. Seda nimetatakse ägedaks glaukoomihooks.

Suletud nurk

Äravoolukanalid

Vikerkest

Lääts

Äravoolukanalid

Sarvkest

Vesivedeliku äravool

8 9

On võimalik ka silma siserõhu tõus ilma näge-misnärvi kahjustamata — sellist olukorda nime-tatakse okulaarseks hüpertensiooniks, mis võib edasi areneda glaukoomiks.Silma eesosa katva sarvkesta paksuse mõõtmine aitab siin selgitada, kui suur on glaukoomi tekki-mise risk.

Silmarõhu väärtused vajavad korrigeerimist vas-tavalt sarvkesta paksusele. Normaalseks sarvkesta paksuseks loetakse vahemikku 530-544 μm. Nor-mist õhema sarvkesta puhul on tegelik silmarõhk mõõdetavast väärtusest kõrgem ja paksu sarvkes-ta puhul madalam.Mida varem haigus avastatakse, seda edukam on ravi. Hukkunud närvikiude ja kadunud vaateväl-ja ei ole siiski võimalik taastada. Õigeaegne diagnoosimine ja järjekindel ravi võimaldavad enamasti säilitada nägemise pat-siendi eluea vältel.

Glaukoomi riskifaktorid:• vanus üle 50 a - kroonilise glaukoomi

esinemissagedus tõuseb vanusega• lähisugulastel glaukoom - üle 40 aastased,

kelle peres on glaukoomihaiged, peaksid käima glaukoomiuuringutel iga 2 aasta tagant

• kõrgenenud või liiga madal vererõhk• lühinägelikkus (üle -4Dptr) - glaukoomi

tekkerisk säilib pärast nägemise korrigeerimist laseroperatsiooniga

• tugev kaugnägelikkus• diabeet ja muud veresooni kahjustavad

haigused• õhuke sarvkest• migreen, külmad käed

Kõik, kellel on üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima iga 2 aasta tagant, sest haigus algab vaevusteta ja aeglaselt arenedes võib viia nägemise kaotuseni.

<530 µm 530-544 µm >544 µm

SARVKESTA PAKSUS

10 11

Kuidas glaukoom avaldub?

Kuidas glaukoomi kindlaks teha?Glaukoomi diagnoosib silmaarst pärast silmade põhjalikku uuringut, mille käigus:• kontrollitakse nägemisteravust• mõõdetakse silma siserõhku tonomeetriga,

vajadusel päeva jooksul erinevatel kellaaegadel• hinnatakse nägemisnärvi seisundit silmapõhja

vaatlemisel (oftalmoskoopia) ja fotografeerimisel• uuritakse vedeliku äravooluteid spetsiaalse

peegelluubiga (gonioskoopia)• teostatakse vaatevälja uuring (perimeetria)• uuritakse närvikahjustuse ulatust skaneeriva

laserpolarimeetriga (GDx) või optilise koherentse tomograafiaga (OCT)

Uuringute jaoks tuleks aega varuda umbes tund ning need uuringud ei põhjusta valu.

GLAUKOOM AVALDUB ERINEVALT

Vaateväljas muutuseid ei ole (A), puuduvad osad (B), hägused laigud (C), mustad laigud (D), hägune tunnel (E) või must tunnel (F)

D E F

Glaukoom on salakaval haigus ja kulgeb tihti kaebusteta. Ühes silmas aeglaselt tekkivad muu-tused jäävad tihti mõlema silmaga vaatamisel märkamatuks, sest ühe silma vaateväli ja näge-misteravus kompenseerib teise muutusi. NB! Kontrollige oma nägemist ise, sulgedes vaheldumisi kord ühe, kord teise silma. Prillide olemasolul tehke test kindlasti koos prillidega. Kui märkate erinevust, siis pöörduge silmaarsti poole.

Glaukoomi korral võib esineda: • ebamäärane survetunne silmas, valu kulmu-

piirkonnas• aeg-ajalt nägemise tuhmumine• vikerkaare värvid valgusallika ümber• vaatevälja ahenemine, vaateväljas pimedad

alad, tihti ninapoolse vaatevälja kadu

A B C

12 13

Kuidas glaukoomi ravida?Glaukoomi ravi tähendab silmarõhu alandamist ja hoidmist sellisel tasemel, mis ei kahjustaks nägemist. Ravi kestab kogu patsiendi eluea, sest glaukoomist terveks saada ei ole võimalik. Väga oluline on regulaarselt kontrollida oma silmade seisundit, sest vaid silmaarst oskab hinnata hai-guse arengut ja määrata vajalikku ravi. Puuduliku ravi korral nägemisnärv kärbub ja silm võib kao-tada nägemise.

Ravivõimalused • Medikamentoosne ravi - silmarõhku alan-

datakse erinevate silmatilkadega, mis vä-hendavad vedeliku teket silmas või paranda-vad äravoolu – patsient peab tarvitama tilku regulaarselt ja täpselt arsti ettekirjutuse järgi (tilkade toimeaeg võib olla 12 või 24 tundi). Sobivad silmatilgad määrab arst, arvesta-des patsiendi üldtervise näitajaid ja kaasuvaid haigusi.

• Laserravi - kui tilgaravi on efektita, kasutatak-se erinevaid lasereid vedeliku äravoolu paran-damiseks. Protseduur viiakse läbi ambulatoor-selt, paikse tuimestusega.

■ laiendatakse vedeliku äravoolukanaleid (avatud nurga glaukoomi korral)

■ tehakse vikerkesta ava (kinnise nurga glaukoomi korral)

■ vähendatakse vesivedeliku produktsiooni ripskeha laserdestruktsiooniga (tavaliselt suhkruhaigusest ja veenitromboosist tingitud glaukoomi korral) Tavaliselt jätkatakse tilgaravi pärast laserravi teostamist.

• Operatiivne ravi silmarõhu normaliseeri-miseks - operatsiooni käigus moodustatakse lisa äravoolu tee, mille kaudu silma vesivedelik juhitakse limaskesta alla. Operatsioon ei pa-randa nägemisteravust ega vähenda vaateväl-ja kahjustust, kuid hoiab ära närvikahjustuse süvenemise.

Sidekest Sarvkest

Pupill

Lääts

ÄravoolukanalidValgekest

Millist ravimeetodit kasutada, sõltub paljudest teguritest ja seda otsustab silmaarst koos patsiendiga.

Vesivedelik väljub uue ava kaudu

14 15

• Kui kasutate ka muid silmatilku, siis oodake vähemalt 5-10 minutit enne kui neid silma tilgutate (sh niisutavaid silmatilku).

• Kui tilgutate silma liiga palju tilku, võivad silmad muutuda vesiseks ja punaseks.

• Võtke koheselt ühendust silmaarstiga, kui ilmnevad allergianähud (silmalaugude turse, punetav silm, mädane eritis silmast).

• Kui unustate tavalisel ajal ravimit tilgutada, oodake kuni järgmise manustamiskorrani. Ärge tilgutage silma lisatilka ravimit.

• Külastage regulaarselt oma silmaarsti või glaukoomiõde, et kontrollida silma siserõhku.

• Kandke glaukoomipassi kaasas.• Kui te soovite lõpetada ravimi kasutamise,

pidage nõu oma arstiga.

Kuidas silmatilku manustada?• Glaukoomiravimeid tuleb tarvitada

regulaarselt ja vastavalt ettekirjutustele.• Kontaktläätsed tuleb eemaldada ja need võib

tagasi panna 15 minuti pärast.

1. Peske käed ja istuge või seiske mugavalt.2. Keerake lahti pudeli kork.3. Tõmmake nimetissõrmega haige silma

alalaugu kergelt allapoole.4. Lähendage pudeli otsik silmale, kuid ärge

puudutage otsikuga silma.5. Pigistage kergelt pudelit, nii et üks tilk ravimit

kukuks silma ja seejärel vabastage alumine silmalaug.

6. Vajutage sõrmega ühe minuti jooksul silma ninapoolsele nurgale, vajadusel sulgege silm.

7. Kui teie arst on käskinud manustada ravimit ka teise silma, siis korrake samu võtteid.

8. Asetage kork tagasi pudelile.

Koostajad: dr Tiia Jugaste, dr Ingrid Heinmaa

Trükise väljaandmist toetab Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaalA. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

PP-XLB-EST-0022

Mida peaksite veel teadma, kui Teil on glaukoom?Hoolimata asjaolust, et glaukoom on tõsine haigus, võivad glaukoomiga patsiendid elada normaalset elu ning eripiiranguid ei ole.• Peate järgima oma raviskeemi ja regulaarselt külastama

silmaarsti või glaukoomiõde.• Kui kasutate kontaktläätsi, teavitage sellest oma

silmaarsti.• Võite vaadata televiisorit, lugeda ja arvutiga töötada.• Glaukoomiga patsient ei tohiks piirata vedeliku

tarbimist. Kohvi ja tee joomine on lubatud.• Lubatud on mõõdukas alkoholitarbimine.• Suitsetajad on kõrgema glaukoomi riskiga kui

mittesuitsetajad.• Regulaarne füüsiline aktiivsus ja piisav uni on olulised.• Ujumine ei ole keelatud, kuid sukeldumisest huvitatud

patsiendid peaksid konsulteerima oma arstiga.• Saun ja aurusaun on lubatud.• Lennukiga lendamine on lubatud.