Agressiivne vs Krooniline parodontiit.

Kuidas ja milleks eristada?

Julia Dmitrijeva

STOM IV

Agressiivne parodontiit Esineb umbes 1%-l elanikkonnast. Patsiendid kaotavad kõik hambad enne 30-35. eluaastat. Tavaliselt haigestutakse piimahammaste lõikumise ja puberteedi vahele jääval perioodil. - Prepubertaalne - Juveniilne - Lokaliseeritud agressiivne vorm - Geniraliseerunud vorm

• Põhilised muutused on sarnased kroonilise täiskasvanuea parodontiidiga, kuid

on ka teistsuguseid iseloomulikke jooni, mistõttu neid haigusi käsitletakse eraldi. • Haiguse järsk algus ja kiire progresseerumine. • Agressiivset parodontiiti iseloomustab puberteedieas või 20-ndates algav

igemete kinnitus kudede ja alveolaarluu hävimine. • Mõnedel juhtudel haaratakse protsessist kiiresti ka teised hambad ning haigus

areneb raskeks generaliseerunud vormiks. • Igemed eriti punetavad, valulikud ja veritsevad. Patsiendid on muidu terved.

Agressiivne parodontiit

17-year-old patient with generalized aggressive periodontitis. Degradation of the tooth-bearing bone in the anterior region to the root tip. Photos: Dental Clinic

Krooniline parodontiit • Mikroobide poolt põhjustatud hammaste tugikudede põletik

• Tekib progresseeruv alveolaarluu ja periodontaalligamendi destruktsioon, igemetaskute moodustumine, igeme retsessioon või mõlemad kahjustused kombineeritult.

• Põhiliselt täiskasvanute haigus. Aeglane progresseerumine.

• Algab tavaliselt 30-ndates aastates.

• Võib kahjustada kas kõiki või üksikuid hambaid.

• Ravi hilinemisel või puudumisel lõppeda hammaste kaotusega.

• Umbes 10%-l progresseerub haigus kiiresti ja tavapärane ravi ei anna tulemusi.

• Kulgeb krooniline parodontiit tavaliselt valutult.

• Aktiivset faasi iseloomustavad: - hamba kinnitusidemete ehk ligamentide hävinemine, - intensiivne alveolaarluu hävimine ning sellest tulenevalt ka igemepiiri taandumine.

• Parodontaalsed abstsessid (ägenemise tunnus)

• Aktiivse perioodi järel saavutatakse uuesti regeneratsiooni ja destruktsiooni tasakaal ning haigus stabiliseerub.

Krooniline parodontiit

A 60 year old patient with severe chronic periodontitis.

Etioloogia Agressiivne parodontiit Krooniline paradontiit

Perekondlik eelsoodumus. Parodontopatogeenid võivad levida emalt lapsele, vanavanemalt lapsele, hoidjalt lapsele, mehelt naisele ja vastupidi. Peab uurima ja ravima pereliikmeid samaaegselt. Tõelisteks parodontopatogeenideks loetakse: - Aggregatibacterium actinomycetemcomitans - Porphyromonas gingivalis - Tannerella forsythia Täiendavalt võib igemetaskutest leida: - P. Intermedia - P. Nigrescens - Campylobacter rectus - Fusobacterium nucleatum - Micromonas micros - Spirochetes

Peale hambakatu ja pärilikkuse, on tekkepõhjustuse hulgas: kahjustatud immuunvastus; neutrofiilide, granulotsüütide ning leukotsüütide defektid. Põletiku tekitatud kahjustuste spetsiifilise lokaliseerumise ( esimesed jäävmolaarid, esimesed premolaarid ja lateraalsete intsisiivide piirkond).

Puudulik suuhügieen . Põhjus – hambakatu kogunemine Põhimehhanism: I. Mikroobid ja nende toksiinid hävitavad otseselt

parodondi kudesid. II. II. Mikroobid ja nende toksiinid käivitavad

põletikureaktsiooni, mille kaudu peremeesorganism ise hävitab oma kudesid.

Parodondiidi lokaalseteks tekkepõhjusteks on: - halb suuõõne hügieen; ravimata või halvasti ravitud hambad; halvasti valmistatud proteesid; sülje hulk ja koostis; suuhingamine; mehhaanilised, keemilised, termilised, allergilised ärritused; kiirituse toime; funktsiooni häired; hammaste asendi anomaaliad; keele-, huule- ja põsekidade madal või kõrge kinnitumine lõualuudele. Parodondiidi teket soodustavad üldised tegurid: rasked üldhaigused; geneetiline disponeeritus; stress; sisesekretsioonihäired; verehaigused; nahahaigused; hormonaalsed nihked; rasedusvastaste suukaudsed preparaatid; süsteemsete haiguste raviks mõeldud ravimite kõrvaltoimed; mürgistused; suitsetamine ; krooniline alkoholism

Sümptomid Agressiivne parodontiit Krooniline paradontiit

Visuaalsed sümptomid: igemed veritsevad igemed punetavad Muud (heli, lõhn jm) sümptomid: horisontaalne luukadu halb hingeõhk / suu haiseb halb maitse suus Iseloomulik on progresseeruv hamba kinnituskudede kadu koos sügavate taskute moodustumisega ning väljendunud hammaste liikuvus ning reast nihkumine. Igemed võivad olla suhteliselt väheste põletiku nähtudega. Katu kogunemine on vähene. Iseloomulik on vähe või üldse mitte hambakivi.

Visuaalsed sümptomid: igemed veritsevad, punetavad, ige on paistes (mädapunn), igemed on tursunud/vohavad, igemepiir on taandunud, hammaste asukoha muutus, igemepealne hambakivi, igemealune hambakivi, vahed hammaste vahel, puuduvad hambad/hammas, igemetaskust eritub mäda, parodontaalne abstsess, haavandid Tunnetuslikud sümptomid: igemed on valulikud hammaste tundlikkus valulikkus söömisel Muud (heli, lõhn jm) sümptomid: luu destruktsioon, vertikaalne luukadu, horisontaalne luukadu, hamba kinnitussidemete kadu, puudulik suuhügieen, suitsetamine, stress, tahkele toidule pehmema eelistamine, halb hingeõhk / suu haiseb, halb maitse suus

Diagnoos

Agressiivne parodontiit Krooniline paradontiit

Ei pruugi olla nähtavaid lokaalseid faktoreid. Parodontaaltasku kindlakstegemine: • Haigus algab pehmetest kudedest ja levib seejärel luusse. • Parodontaaltasku on pehmete kudede muutus. • Tasku sügavus on igemepiiri ja tasku põhja vaheline distants. Mikrobioloogiline uuring: • määrata Actinobacillus actinomycetemcomitans ja Porphyromonas gingivalise olemasolu Patsiendi üldanamnees koos suuõõne uurimisega on diagnoosi aluseks. Andmed kogutakse lapselt ja lapsevanemalt või saatjalt. NB! Parodondi seisundi hindamine lastel peaks olema suuõõne uuringu rutiinne osa!

Diagnoos peab kajastama haigust põhjustavat patoloogilist protsessi ning selle põhjust. Diagnoos peab sisaldama patsiendi üldhinnangut ning selle seost suuõõne tervisega. Kerge (Levis) parodontiit: Verejooks; ige taandunud või mitte; horisontaalne luukadu ei õleta 1/3 juure pikkusest; 4-5 mm igemetaskud Raske (Gravis) parodontiit: Mäda ja/või verejooks igemest; horisontaalne luukadu ületab 1/3 juure pikkusest; 6 mm sügavad igemetaskud; II või III astme liikuvus Komplitseeritud periodontiit (Complicata): vertikaalsed luutaskud; furkatsiooni paljastumine; parodontaalsabstsess

Mõlemad: Kinnituse kaotus, luukadu, põletikulised muutused, apikaalne epiteeli migratsioon, sidekoe põletikuline hävitamine

Kiire, remissioonidega, luukadu on 3-4 korda kiirem

Pidev ja aeglane kulg

Agressiivne parodontiit Krooniline paradontiit

- ladestuste mehhaaniline eemaldamine - riskitegurite analüüs ja nende kõrvaldamine - koduse suuhügieeni õpetus - kirurgiline ravi Kirurgilise ravi eelis on, et pääseb ligi kohtadesse, kuhu visuaalse piiratuse tõttu ja/või anatoomilistel põhjustel ei ole võimalik ulatuda. Kirurgilise ravi miinus on igemete avamisel tekkiv luu-ja kinnituskudede kaotus. Eeldused: • eelnevalt on teostatud põhjalik ravi • põletik on kontrolli all • patsienti on õpetatud enda suuhügieeni eest kvaliteetselt

hoolitsema Kirurgilist ravi ei teostata patsientidele, kelle suuhügieen on puudulik. Ravi on pikaajaline ja nõuab patsiendilt järjekindlust. Actinobacillus actinomycetecomitans elimineerimiseks on vaja teostada nii kirurgilist kui ka AB ravi. A.a. on üks kõige mõjusam haigustekitaja paropatogeenide hulgas. • Tetratsükliin • Rasketel juhtudel - Metronidasool ja Amoksitsilliin

Parodontiidi ravi seisneb spetsiifiliste parodontopatogeenide elutegevuse maha surumises. Ravi on individuaalne ja kompleksne ning ka hambakaare erinevates segmentides võib olla raviskeemis erinevusi. Põhiravi hõlmab endas: • patsiendi informeerimine • patsiendi motiveerimine koostööks tervistumise nimel • patsiendi insrueerimine (individuaalne hügieeniõpetus,

dieedi analüüs, stress) • supragingivaalse ja subgingivaalse kivi eemaldamine ning

juurepinna tasandamine • kaariese ravi; • lootusetute hammaste eemaldamine; • juureravi; • proteetiline ravi • hambumuse tasakaalustamine • patsiendi poolse omavastutuse tähtsuse selgitamine – • vajadusel määratakse antibakteriaalne ravi, et

kõrvaldada ja/või vähendada haigust tekitavate mikroobide hulka ja nende patogeensust

Vajalikuks võivad osutuda ka kirurgilist ravi.

Ravi

Väga raske peatada, ideaalseks stsenaariumiks on aeglane parodonti halvenemine

Ravitulemus sõltub patsiendi poolsest omavastustest ja koostööst

Järelkontroll

Agressiivne parodontiit Krooniline paradontiit

Agressiivse parodontiidi ärahoidmiseks on vajalik sekundaarne preventsioon. Seetõttu on oluline varakult väljaselgitada haiguse riskigruppi kuuluvad indiviidid. Kontroll iga kuu 6 kuu jooksul, siis iga 3 kuu järel

Patsient, kellel on diagnoositud ja adekvaatselt ravitud parodontiit, vajab igaastast regulaarset kontrolli ja professionaalset hammaste puhastamist Järekontrollide sagedused määratakse individuaalselt olenevad haiguse raskusastmest. Ravijärgsel aastal on soovitav järelkontrollide skeem: 1kuu - 3k.-6k.-1a - visiitide vaheaegadega. Edaspidi kõrgenenud parohaiguste riskiga patsiendid ning mõnda üldhaigust põdevad patsiendid 4 x aastas ning motiveeritud ja kõrge omavastustusega patsiendid 2-3x aastas.

Järekontrollide käigus: - hinnatakse patsiendi suuhügieeni - täpsustatakse parodontoloogiline staatus - hinnatakse hammaste tervislikku seisundit - hinnatakse suuhügieeni seisundit ja antakse täiendavaid juhtnööre - kõrvaldatakse lisandunud riskitegurid (juurepinna puhastamine ladestustest ja poleerimine) - uute kahjustuskollete tuvastamine - sobiva külastuste vahelise intervalli määramine

Agressiivne parodontiit Krooniline paradontiit

Agressiivset parodontiiti on pikka aega peetud väga halva prognoosiga haiguseks. Paremaid tulemusi on saadud kombineerides lokaalset ravi antibakteriaalse üldraviga. Täheldatud on, et sügavamad taskud ≥6mm võivad alluda ravile efektiivsemalt kui madalamad ≥4mm. Mõnedel juhtudel protsess peatub iseenesest patsiendi vanemaks saades ning ei laiene teistele hammastele, kuid haigus võib üle minna kroonilise kuluga täiskasvanu parodontiidiks.

Efektiivse raviga saab taastada mõneti luutaskuid ja tõsta luu tihedust. Kui patsient ei saa õigeaegselt ravi, hävineb alveolaarluu ja ta kaotab ajapikku oma hambad. Lisaks kliinilisele ravile on oluline patsiendi poolne omavastutus ja koostöö. Ravitulemust võivad mõjutada: - süsteemsed haigused - mitteküllaldane katu kontroll - anatoomilised iseärasused, mida ei saa

muuta - pulpiit / periodontiit - tervist kahjustavad harjumused

(suitsetamine, tasakaalustamata dieet, jt) - lootusetute hammaste suhu jätmine - ravi vähene integreeritus - patsiendi

vähene motiveeritus

Prognoos

Tänan tähelepanu eest!

Kasutatud kirjandus

• http://www.med.uni-jena.de/klinikmagazin/archiv/km109/kmonline/titel.htm

• http://diagnosis-nerd.blogspot.com/2012/09/wotd-periodontitis.html

• http://kiku.hambaarst.ee/robot/21/ • http://kiku.hambaarst.ee/robot/17 • http://www.rdhmag.com/articles/print/volume-30/issue-

8/columns/chronic-vs-aggressive.html • http://kkepler.weebly.com/chronic-vs-aggressive-

periodontitis.html • http://perio.quintessenz.de/perio0404_s335.pdf