FINANTSARVESTUSE ALUSED

Peedu Zeiger

Tallinn 2012

1

Sisukord

1. FINANTSARVESTUSE ALUSED, .................................................................................... 2

1.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded .............................................................................. 2

1.1.1. Mõisted ...................................................................................................................................................... 4

1.1.2. Kontod ...................................................................................................................................................... 5

1.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine .......................................................................................... 8

1.1.4. Amortisatsioon ........................................................................................................................................ 10

1.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine.......................................................................................... 12

1.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine .............................................................................................................. 12

1.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne .................................................................................. 13

1.2. Maksustamise põhialused ....................................................................................................... 16

1.2.1. Tulumaks ................................................................................................................................................. 18

1.2.2. Sotsiaalmaks ............................................................................................................................................ 19

1.2.3. Töötuskindlustusmakse ........................................................................................................................... 20

1.2.4. Kogumispensioni makse ......................................................................................................................... 21

1.2.5. Käibemaks ............................................................................................................................................... 21

2. VÄLJAMAKSMISELE KUULUVA TÖÖTASU ARVUTAMINE JA

MAKSUARVESTUS....................................................................................................................23

KORDAMISKÜSIMUSED ........................................................................................................25

LISA 1. BILANSISKEEM ..........................................................................................................26

LISA 2. KASUMIARUANDE SKEEM 1..................................................................................28

LISA 3. KASUMIARUANDE SKEEM 2 .................................................................................29

KASUTATUD KIRJANDUS JA INFORMATSIOONIALLIKAD......................................30

2

1. FINANTSARVESTUSE ALUSED1,2

Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine (raamatupidamine) põhineb rahvusvaheliselt

tunnustatud üldmetodoloogilistel eeldustel, printsiipidel ja piirangutel, mis moodustavad

finantsarvestuse kontseptuaalse raamistiku. Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on

kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine. Et info

oleks kasutatav, peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav.

Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse

kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade

kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed

kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata. Teisalt ei tähenda konservatiivne

suhtumine seda, et varad, tulud ja omakapital tuleb igal juhul alahinnata. Asjakohasus,

usaldusväärsus ja võrreldavus on esmase tähtsusega, konservatiivne lähenemine on vajalik ainult

tõese ja ausa info tootmiseks. Finantsarvestus on vajalik eelkõige seetõttu, et a)

raamatupidamiskohustuslane saaks ise informatsiooni oma varadest, kohustustest, omakapitalist ja

finantstulemusest, b) see tuleneb seadusest ja c) informatsiooni raamatupidamiskohustuslase

varade, kohustuse ja omakapitali ning finantstulemuse kohta vajavad tema lepingupartnerid

(välistarbijad).

Raamatupidamiskohustuslaseks on:

Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna,

kohaliku omavalitsuse üksus,

iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,

füüsilisest isikust ettevõtja,

Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal

1.1. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,

majandustulemusest ja rahavoogudest;

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;

kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki

oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;

koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise

seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;

säilitama raamatupidamise dokumente.

Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata

aruandeperioodi tulud ja kulud.

Majandustehing raamatupidamise tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing,

kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille

tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.

1 Tikk., J. Finantsarvestus, Valgus 2003 2 Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

3

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning

kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist

selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud

raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad

raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid

peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa

kronoloogilises järjekorras.

Raamatupidamisregistreid võib vormistada:

käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;

kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info

autentsus.

Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja

krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav

algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

majandustehingu kuupäev;

raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

majandustehingu lühikirjeldus;

algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad

olema järgmised andmed:

dokumendi nimetus ja number;

koostamise kuupäev;

tehingu majanduslik sisu;

tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

tehingu osapoolte nimed;

tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad),

mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Eelnimetatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed

on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. Aruande koostamisel

tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil

asendab aadressi ja esindava isiku allkirja nõuet algdokumendi koostaja nimi. Elektroonilisel kujul

säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.

Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja

reguleerimiskannete kirjendamiseks.

4

Arvetele esitatavad nõuded.3Arvele tuleb märkida:

arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;

maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;

kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;

kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;

kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;

kauba kogus või teenuse maht;

kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;

kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;

maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;

tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

Parandused dokumentides ja registrites. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat

informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta

parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab

sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine

algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

Parandusdokument peab sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja

raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab

kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute

dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite

pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist,

raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi,

aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise

korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle

majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid,

lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute

arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama

seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud

äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-

eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamisregistreid,

mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama

elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.

1.1.1. Mõisted

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud

raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine

3 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

5

vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või

välja makstud. Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital (netovara) on

raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu – aruandeperioodi sissetulekud,

millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad

raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.

Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste

suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele

tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi

tulude ja kulude vahe.

1.1.2. Kontod

Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase

(edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning

muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline

konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate

majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub

majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele

märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja

lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal.

Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto –

aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina

alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali

üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo.

AKTIVAKONTO PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

algsaldo algsaldo

suurenemis- vähenemis- vähenemis- suurenemis- operatsioonid operatsioonid operatsioonid operatsioonid

..... ..... ..... .....

..... ..... ..... ..... operatsioonide operatsioonide operatsioonide operatsioonide

käive ..... käive ..... käive ..... käive .....

lõppsaldo ..... lõppsaldo .....

Joonis 1. Aktiva- ja passivakontod

Kõik kulud kantakse nende tekkimise momendil kulukonto deebetisse ja kõik tulud kantakse

nende tekkimise momendil tulukonto kreeditisse.

6

KULUKONTO TULUKONTO DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

algsaldo algsaldo

suurenemis- vähenemis- vähenemis- suurenemis- operatsioonid operatsioonid operatsioonid operatsioonid

..... ..... ..... .....

..... ..... ..... ..... operatsioonide operatsioonide operatsioonide operatsioonide

käive ..... käive ..... käive ..... käive .....

lõppsaldo ..... lõppsaldo .....

Joonis 2. Kulu- ja tulukontod

lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive

Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid

kontosid. Näiteks kontol Tarnijatele tasumata arved arvestatakse raamatupidamiskohustuslase

tarnijatele tasumata kohustused kokku. Analüütilised kontod on aga detailiseeritud kontod, millel

arvestatakse näiteks raamatupidamiskohustuslase tasumata kohustused üksikute tarnijate lõikes.

Kõigi analüütiliste kontode lõppsaldode summa võrdub neid koondava sünteetilise konto

lõppsaldoga.

Kontraarsed ja põhikontod. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti

maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks.

Kontraarsel kontol on kaks põhitunnust:

kuulub alati põhikonto juurde;

käitub vastupidiselt põhikontole.

Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks.

Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine

deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot.

Materiaalne põhivara (Mat.pv.) Mat.pv.akumuleeritud amortisatsioon

DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT algsaldo 10000 algsaldo 1000

lõppsaldo 10000 lõppsaldo 1000

Eeltoodud näites on konto Materiaalne põhivara põhikonto ja konto Mat. pv. akumuleeritud

amortisatsioon on kontraarne konto (kontraaktiva konto). Kontraarne konto kuulub põhikonto

juurde ja täpsustab ehk antud juhul vähendab põhikonto raamatupidamislikku maksumust

bilansipäeval.

Materiaalse põhivara kirjete väljavõte bilansist bilansipäeva seisuga on järgmine:

Materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 10 000 Mat. pv. akumuleeritud amortisatsioon 1 000 Materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 9 000

Kontrapassiva konto tähendab deebetsaldoga passivakontot. Kontrapassiva konto algsaldo,

suurenemine ja lõppsaldo kantakse deebetisse ning vähenemine kreeditisse.

7

Järgnevas kontraarse konto näite osas ei ole seosed passivakontodega vaid kontraarse konto

iseloomulik näide on toodud kontode Müügitulu (kreeditkäive, kreeditsaldo) ja Müügisoodustused

(deebetkäive, deebetsaldo) omavaheliste seoste vahel. Nimetatud seos iseloomustab

kasumiaruandes väljenduvat informatsiooni, mille puhul konto Müügisoodustused käive vähendab

konto Müügitulu käivet.

Järgnevas näites on põhikontole Müügitulu kantud müügist saadud tulu 10 000 eurot.

Kontraarsele kontole Müügisoodusutused on on kogutud sama perioodi jooksul ostjatele antud

hinnasoodusutused 1000 eurot. Need hinnasoodustused vähendavad sama perioodi müügitulu.

Müügisoodustused Müügitulu

DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

1000 10000

käive 1000 käive 10000

Kasumiaruandes kirjel Müügitulu väljendub müügitulu eeltoodud näite põhjal 9 000 eurot.

Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Tulude ja kulude vahe,

kasum, arvestatakse igal majandusaastal eraldi. Tulu- ja kulukontosid kasutatakse ainult ühe

majandusaasta jooksul, mis annabki neile nimetuse ajutised kontod. Üksikud tulu- ja kulukontod

suletakse Tulude-kulude-koondkontole, mis tähendab tulu- ja kulukontode saldode nullimist. Tulude-

kulude-koondkonto on samuti ajutine konto, millel tuuakse välja perioodi majandustegevuse

lõpptulemus, kas kasum või kahjum. Tulude-kulude-koondkonto suletakse omakapitali kontole

Aruandeaasta kasum-(-kahjum), mis on püsivkonto. Tulud suurendavad omakapitali, kulud

vähendavad omakapitali. Kõik ajutised kontod suletakse aruandeperioodi lõpul ja neil ei ole

järgmisse arvestusperioodi üleminevat saldot. Sellega valmistatakse ajutised kontod ette järgmise

perioodi sissekanneteks.

Sulgemisprotsess toimub järgmiselt:

A. iga üksikut tulukontot debiteeritakse tema kreeditkäibe võrra ja krediteeritakse

sama summa võrra Tulude-kulude-koondkontot. Nende kannetega kogutakse erinevad

tulud Tulude-kulude-koondkonto kreeditisse.

Tulukonto Tulude-kulude koondkonto DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 1000 5000 3000

9000 9000 käive 9000 käive 9000 käive 0 käive 9000

lõppsaldo 0 lõppsaldo

B. iga üksikut kulukontot krediteeritakse tema deebetkäibe võrra ja debiteeritakse

sama summa võrra Tulude-kulude-koondkontot. Nende kannetega kogutakse erinevad

kulud Tulude-kulude-koondkonto deebetisse.

8

Kulukonto Tulude-kulude koondkonto DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 1000

5000 6000 6000 9000

käive 6000 käive 6000 käive 6000 käive 9000 lõppsaldo 0 lõppsaldo

C. debiteeritakse Tulude-kulude-koondkontot kasumisummas (tulud miinus kulud) ja krediteeritakse Aruandeaasta kasumi(-kahjumi) kontot (Tulude-kulude-koondkonto 9000-6000=3000). Selle kandega teisaldatakse puhaskasum omakapitaliks. Kui tegemist on kahjumiga, siis krediteeritakse Tulude-kulude-koondkontot kahjumisummas ja debiteeritakse Aruandeaasta kasumi(-kahjumi) kontot.

Tulude-kulude koondkonto Aruandeaasta kasum (-kahjum) DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 algsaldo 0 6000

3000 3000 9000

käive 9000 käive 9000 käive 0 käive 3000 lõppsaldo 0 lõppsaldo 0 lõppsaldo 3000

Pärast sulgemiskandeid on tulu- ja kulukontode saldod nullitud. Järgmisel majandusaastal

avatakse üksikud tulu- ja kulukontod uuesti.

Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Kõik aktiva- ja

passivakontod on püsivkontod. Püsivkontosid ei suleta arvestusperioodi lõpul vaid arvutatakse

nende kontode lõppsaldod. Püsivkontod kajastavad raamatupidamiskohustuslase varasid,

kohustusi ja omakapitali kontode lõppsaldode arvutamise kuupäeval – bilansipäeval. Püsivkontode

saldod kantakse üle järgmise arvestusperioodi samade kontode algsaldodeks.

1.1.3. Majandustehingute kahekordne kirjendamine

Kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud mõningad erandid, peavad finantsarvestust

pidama tekkepõhiselt. Tekkepõhine arvestus eeldab majandustehingute kahekordset kirjendamist.

Kahekordese kirjendamise puhul toimunud majandustehing kirjutatakse samas summas ühe (või

osadena mitme) konto deebetisse ja teise konto (või osadena mitme konto) kreeditisse.

Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud

majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad

lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe

konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme

konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kõigis

raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de)

kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne

kirjendamine on isekontrolliv meetod. Kui raamatupidamislausendi koostamisel on tehtud viga, on

finantsarvestuslik tasakaal rikutud. Kahekordese kirjendamise puhul saab koheselt selgitada välja

ka majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata.

9

Seost, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tulemusena nimetatakse nende kontode

korrespondeeruvuseks.

Majandustehingute kirjendamise võimalused:

Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;

Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse;

Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;

Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse.

Näide: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse

Majandustehing – müügiarve laekumine panka, 1200 eurot

Raamatupidamislausend:

D: Pank 1200 K: Ostjate võlg 1200

Pank Ostjate võlg DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

1200 1200

Näide: ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse

Majandustehing – koostati ja esitati müügiarve osutatud teenuse eest, 1200 eurot, sealhulgas

käibemaks

Raamatupidamislausend:

D: Ostjate võlg 1200 K: Müügitulu 1000 K: Käibemaks 200

Ostjate võlg Müügitulu Käibemaks DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT 1200 1000 200

Näide: mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse

Majandustehing – saadi arve (kuluarve) saadud teenuse eest, 1200 eurot, sealhulgas

käibemaks

10

Raamatupidamislausend:

D: Kaubad, teenused 1000 D: Käibemaks 200 K: Tarnijatele tasumata arved 1200

Kaubad, teenused Käibemaks Tarnijatele tasumata arved DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

1000 200 1200

Näide: Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse

Majandustehing – töötaja töötasu arvestus 1200 eurot kalendrikuu eest

Raamatupidamislausend:

D: Palgakulu 1200,00 D: Töötuskindlustusmakse (TKM) kulu 12,00 D: Sotsiaalmaksu kulu 396,00 K: Võlgnevus töövõtjatele 940,32 K: Sotsiaalmaks 396,00 K: Tulumaks 211,68 K: Töötuskindlustusmakse 36,00 K: Kogumispensioni makse 24,00

Palgakulu TKM kulu Sotsiaalmaksu kulu DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT 1200 12 396

Võlgnevus töövõtjatele Sotsiaalmaks Füüsilise isiku tulumaks DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

940,32 396 211,68

Töötuskindlustusmakse Kogumispensioni makse DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT

36 24

1.1.4. Amortisatsioon

Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara

amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol

akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks.

Amortisatsiooni meetodid

Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest

ajaühikus

Lihtsustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud

meetod)

Näide: Soetusmaksumus 10000 eurot. Kasulik eluiga 10 aastat.

eurot summaiooniamortisats Aastane 100010

10000

11

Näide: Soetusmaksumus 10000 eurot. Amortisatsiooninorm 10% aastas.

Lineaarne meetod – põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus (vähelevinud

meetod, sest raskendatud on likvideerimismaksumuse prognoosimine kasutusaja lõpus)

(1)

Näide: Soetusmaksumus 10000 eurot. Kasulik eluiga 10 aastat. Likvideerimismaksumus

kasutusaja lõpus 2 000 eurot.

Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad

amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt

esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu

(amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod.

Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem

ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja

amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks. Sobilik kasutada istanduste puhul, kus

esimestel aastatel on saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad.

Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea lõpuks.

Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod.

Masintunni meetod – lähtub põhivara (masinad, seadmed) kasutamise intensiivsusest.

Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu, mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase

amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku.

A. arvutatakse normatiivne kulum ajaühikus, selle mõõtühikuks on eurot/masintunnis.

Normatiivne kasutusaeg masintundides on määratud tootjafirma poolt.

(2)

Näide: Põhivara soetusmaksumus 10 000 eurot. Kasutusaeg masintundides 20160.

Normatiivne kulum ajaühikus = 10000 / 20160 = 0,496 eurot/tunnis

B. arvutatakse amortisatsiooni aastasumma.

Amortisats. aastasumma = normatiivne kulum ajaühikus * aastane kasutusaeg masintundides

eurot summaiooniamortisats Aastane 1000%10*10000

gaastatesekasutusaenormatiivn

uslõppmaksumumussoetusmaks summaiooniamortisats Aastane

eurot summaiooniamortisats Aastane 80010

200010000

gekasutusaenormatiivn

sumusasoetusmakpõhiajaühikus kulum eNormatiivn

var

12

Näide: Normatiivne kulum 0,496 eurot/tunnis. Aastane kasutusaeg 2016 masintundi.

Amortisatsiooni aastasumma = 0,496 * 2016 = 999,9 eurot

Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule.

Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase

amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku.

A. arvutatakse normatiivne kulum tooteühikule

(3)

Näide: Põhivara soetusmaksumus 10000 eurot. Planeeritud toodangu kogumaht

kasutusperioodil 201600 ühikut.

Normatiivne kulum = 10000 / 201600 = 0,0496 eurot/tooteühikule

B. arvutatakse amortisatsiooni aastasumma

Amortisatsiooni aastasumma = normatiivne kulum tooteühikule * aastane toodangumaht

Näide: Normatiivne kulum 0,0496 eurot/tooteühikule. Aastane toodangumaht 20160

tooteühikut.

Amortisatsiooni aastasumma = 0,0496 * 20160 = 999,9 eurot

1.1.5. Immateriaalsete põhivarade amortiseerimine

Immateriaalset põhivara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest alates ning

seda tehakse kuni vara kasuliku tööea lõpuni. Immateriaalne põhivara on vara, millel puudub

füüsiline substants (litsentsid, frantsiisid, kaubamärgid, tarkvara jne).

Immateriaalsete põhivarade tööea hindamisel tuleb arvestada järgmiste teguritega:

seadusandlikud või lepingulised tingimused, mis võivad piirata vara kasutusiga;

moraalne vananemine;

nõudluse muutus;

immateriaalne põhivara võib koosneda mitmest erineva tööeaga komponendist.

Immateriaalsete põhivarade lõpetamismaksumus on üldjuhul null. Immateriaalsed põhivarad

amortiseeritakse Eestis tavaliselt viie aasta jooksul. Erandina võib mõne immateriaalse põhivara

ühiku amortisatsiooniperioodiks kehtestada kuni kakskümmend aastat. Erandina käsitatakse

olukorda, kus immateriaalse vara kasutamise lepingute tähtaeg ületab viie aastast perioodi.

Immateriaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse tavaliselt lineaarset meetodit, kusjuures ei

ole välistatud ka teiste meetodite kasutamine kui need on õiglasemad. Immateriaalsed põhivarad

kajastatakse bilansis reeglina jääkmaksumuses. Igal amortisatsiooniperioodil vähendatakse

amortisatsioonikulu summa võrra vastava immateriaalse põhivaraühiku soetusmaksumust.

1.1.6. Kontoplaan ja selle koostamine

Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja

kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete

kirjendamiseks. Ei ole ühtset ja standardiseeritud raamatupidamiskohustuslasele kehtestatud

kontoplaani. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et

dilutusperiooogumahtkasvtoodangukplaneerita

sumusasoetusmakpõhiletooteühiku kulum eNormatiivn

var

13

seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks

ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase

raamatupidamise sise-eeskirjade lisa.

Kontoplaani koostamisel lähtutakse:

majandusüksuse põhitegevusest ning majandustehingute olemusest;

majandusüksuse klientide ja kreeditoride arvust ning asukohast;

majandusüksuse tulude liikidest ja tulude struktuurist;

majandusüksuse kulude liikidest ja kulude struktuurist;

majandusüksuses kasutatavatest aruandeskeemidest.

Raamatupidamiskohustuslane võib avada ja kasutada piiramatut arvu kontosid.

Majandustehingu kirjendamiseks vajaliku konto loomist nimetatakse konto avamiseks. Kontode

hulk peaks olema optimaalne. Liiga suur kontode arv muudab neis orienteerumise keerukaks, on

töömahukas ja võib põhjustada vigu. Liiga väike kontode arv nõuab aga täiendavaid arvutusi

majandustegevuse tulemuste analüüsimisel. Kontode nimetused võivad, kuid ei pea ühtima

vastavate bilansikirjete nimetustega.

1.1.7. Raamatupidamisregistrid, bilanss, kasumiaruanne4

Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse

väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks

registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub

tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras.

Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes.

Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse,

kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine

koronoloogilises järjestuses. Käesolevas peatükis antakse selgitused majandustehingute

registreerimiseks ühtses registris – žurnaal-pearaamatus.

Järgnevas žurnaal-pearaamatu näites on algdokumentide alusel raamatupidamisregistrisse

kirjendatud neli majandustehingut.

Majandustehing 1. Raamatupidamiskohustuslase poolt osutati teenus (tulu), 120 eurot,

sealhulgas käibemaks, alus arve.

Raamatupidamislausend:

D: Ostjate võlg 120 K: Müügitulu 100 K: Käibemaks 20

Majandustehing 2. Raamatupidamiskohustuslane sai oma ettevõtlusega seotud teenust (kulu),

60 eurot, sealhulgas käibemaks, alus arve.

4 Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

14

Raamatupidamislausend:

D: Teenuste kulu 50 D: Käibemaks 10 K: Tarnijatele tasumata arved 60

Majandustehing 3. Raamatupidamiskohustuslase pangakontole laekus ostja poolt tasumata

arve (summa on kajastatud algsaldos), 350 eurot, algdokument panga arvelduskonto väljavõte.

Raamatupidamislausend:

D: Pangakonto 350 K: Ostjate võlg 350

Majandustehing 4. Raamatupidamiskohustuslane tasus tarnijale tasumata arve (summa on

kajastatud algsaldos), 150 eurot, algdokument panga maksekorraldus.

Raamatupidamislausend:

D: Tarnijatele tasumata arved 150 K: Pangakonto 150

Kalendrikuu. A. Raamatupidamiskohustuslase žurnaal – pearaamat

Jrk

nr

Kuupäev Kirjendi

sisu

Dok

nr

Käive Pank Ostjad Tarnijad KM Müügitulu Kulu Osakap

D K D K D K D K D K D K D K

ALGSALDO 2300 350 150 0 0 0 2500

1. 02.01.A Osutati

teenus

1 120 120 20 100

2. 03.01.A Saadi

teenus

7 60 60 10 50

3. 04.01.A Ostja

tasus arve

33 350 350 350

4. 05.01.A Tasuti

tarnijale

11 150 150 150

31.01.A Käibed kokku 680 350 150 120 350 150 60 10 20 0 100 50 0 0 0

31.01.A LÕPPSALDO 2500 120 60 10 100 50 2500

Konto perioodi käibesse ei arvutata algsaldot!

lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive

DK (deebetkäive 350+120+150+10+50) 680 KK (kreeditkäive 150+350+60+20+100) 680

DLS (deebetlõppsaldo 2500+120+50) 2670 KLS (kreeditlõppsaldo 60+10+100+2500) 2670

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase

finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase

15

vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil (pilt) (Lisa 1). Bilansikirjete summad

moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest.

Bilansi aktiva moodustub varakontode lõppsaldodest ja passiva moodustub kohustuste ja

omakapitali kontode lõppsaldodest. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid

avaldada summeeritult. Tulenevalt raamatupidamise seaduses toodud bilansikirjete nimetustest

võib bilansikirjete nimetusi täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete

alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele.

Joonis 3. Bilansi skeem

Järgnevas näites on toodud raamatupidamiskohustuslase bilanss tuginedes eeltoodud

žurnaal-pearaamatu saldodele. Ülevaatlikustamise eesmärgil on eelolevas registris jäetud välja

tulude-kulude koondamine ja aruandeperioodi kasumi kirjendamine. Bilansikirje Aruandeperioodi

kasum on leitud müügitulu konto perioodi käibe ja kulukonto perioodi käibe vahena, mis on 50

eurot.

Raamatupidamiskohustuslase BILANSS

31.12.A 31.01.A1

AKTIVA (varad)

Pank 2300 2500

Ostjate tasumata arved 350 120

AKTIVA (varad) KOKKU 2650 2620

PASSIVA (kohustused ja omakapital)

Kohustused

Tarnijatele tasumata aved 150 60

Käibemaks 0 10

Kohustused kokku 150 70

Omakapital

Osakapital 2500 2500

Aruandeperioodi kasum 0 50

Omakapital kokku 2500 2550

PASSIVA (kohustused ja omakapital) KOKKU 2650 2620

Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab

raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või

kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude

saavutamiseks tehtud kulusid. Tulenevalt tekkepõhisest arvestusprintsiibist ei näita kasumiaruandes

toodud arvud raha tegelikku laekumist ja väljaminekut. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest

kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande

kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode

perioodi käivete summadest. Kasumiaruande koostamiseks on kehtestatud kaks skeemi,

Kasumiaruande skeem 1 (Lisa 2) ja Kasumiaruande skeem 2 (Lisa 3). Kasumiaruande skeemi

valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate

VARA (bilansi aktiva) = KOHUSTUSED (bilansi passiva) + OMAKAPITAL (bilansi passiva)

16

majandusüksuse majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat

antud tegevusvaldkonnas. Kasumiaruande skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi

(tööjõukulud, amortisatsioon jne), Kasumiaruande skeem 2 rühmitab kulude nende funktsiooni

järgi majandusüksuses (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid

jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. Kumba kasumiaruande skeemi raamatupidamiskohustuslane

kasutab, otsustatakse igas majandusüksuses eraldi ja kehtestatakse raamatupidamise sise- eeskirjaga.

Kasumiaruande skeemi 1 kasutatakse sagedamini väiksemates majandusüksustes ja teenindusega

seotud majandusüksustes, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja

amortisatsioonikulud ning puudub vajadus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel.

Järgnevas näites on toodud raamatupidamiskohustuslase kasumiaruanne, tuginedes eeltoodud

raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) tulu ja kulukonto arvestusperioodi käivetele.

Kasumiaruanne täpsustab bilansikirjel „Aruandeperioodi kasum“ saadud tulemust. Kasutatud on

kasumiaruande skeemi 1.

Raamatupidamiskohustuslase KASUMIARUANNE

01-31.01.A

ÄRITULUD

Müügitulu 100

Äritulud kokku 100

ÄRIKULUD

Ostetud kaubad ja teenused 50

Ärikulud kokku 50

Ärikasum (-kahjum) 50

Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 50

1.2. Maksustamise põhialused5

Käesolevas peatükis antakse ülevaatlikult algteadmised maksustamise põhialustest ja

valikuliselt riiklikest maksudest, millega ettevõtluses kokku puututakse. Kuna kõik järgnev

käesolevas peatükis on ülevaade maksukorralduslikest alustest ja maksudest, tuleb igal konkreetsel

juhul täpsemat informatsiooni ja teavat vaadata viidatud allikatest.

Maksu mõiste. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi

või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks

maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele

seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene

vastutasu maksumaksja jaoks.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud:

riiklikest maksudest ning

5 Maksukorralduse seadus RT I 2002, 26, 150 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

17

seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest

kohalikest maksudest.

Riiklikud maksud on:

tulumaks;

sotsiaalmaks;

maamaks;

hasartmängumaks;

käibemaks;

tollimaks;

aktsiisid;

raskeveokimaks.

Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike

maksude seaduses sätestatud tingimustele.

Maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse:

kogumispensionide maksele:

töötuskindlustusmaksele:

saastetasule;

vee erikasutusõiguse tasule;

maavara kaevandamisõiguse tasule;

Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult

seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu

määrustes sätestatud määrades ja korras.

Maksuseaduses sätestatakse:

maksu nimetus;

maksu objekt;

maksumäär;

maksumaksja;

maksu saaja või laekumise koht;

maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood;

maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;

võimalikud maksusoodustused.

Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on

valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.

Maksukohustuslane on:

maksumaksja;

maksu kinnipidaja;

muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja

maksukohustuse eest.

18

Maksumaksja on:

füüsiline isik või

juriidiline isik või

riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud

maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja

mitterahalisi kohustusi.

Maksu kinnipidaja on:

füüsiline isik või

juriidiline isik või

riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud

teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri

pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud

rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

1.2.1. Tulumaks6

Maksu objekt. Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega

lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.

Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse poolt tehtud

kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja

väljamaksed.

Maksumaksja. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes

saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist

juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti

riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi. Tulumaksu

maksjaks on ka residendist juriidiline isik.

Maksustamisperiood, maksumäär. Füüsilise isiku tulumaksu maksustamisperiood on

kalendriaasta. Muudel juhtudel tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksu määr

on 21%.

Residendist füüsilise isiku tulu. Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt

maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:

palgatulu;

ettevõtlustulu;

kasu vara võõrandamisest;

renditulu ja litsentsitasud;

intressid, dividendid;

pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;

kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist

Palgatulu. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või

avalikule teenistujale, sealhulgas:

palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu;

6 Tulumaksuseadus RT I 1999, 101, 903 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

19

avaliku teenistuse seaduse alusel makstav puhkusetoetus;

töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis;

kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis;

haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.

Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel

makstud töö- või teenustasu ning kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või

kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest. Residendist füüsilise isiku

maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot (144 eurot kalendrikuus).

Tulumaksu kinnipidaja on:

residendist juriidiline isik;

riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus;

füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja;

samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb

füüsilisele isikule või mitteresidendile tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.

Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu vastavalt

sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Residendist füüsilise isiku

maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1

ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kogumispensioni maksed.

Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse

alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama Maksu-

ja Tolliametile tähtpäevaks maksudeklaratsiooni.

1.2.2. Sotsiaalmaks7

Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks

maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele seaduses ettenähtud korras,

suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult,

kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär

kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega (2011. aastal 278,02 eurot).

Maksuobjekt. Sotsiaalmaksu makstakse:

töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;

avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses

pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt;

füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel makstud tasudelt;

erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning

erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;

eelpoolnimetamata seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt

tasudelt.

7 Sotsiaalmaksuseadus RT I 2000,102, 675 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

20

Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja sotsiaalmaksuga maksustamise

periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga

maksustamise periood on kalendriaasta.

1.2.3. Töötuskindlustusmakse8

Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on:

tööturuteenuste osutamine;

tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine;

kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline

kompenseerimine;

töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise

hüvitamine koondamise korral;

töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Kindlustatu on:

töötaja,

avalik teenistuja,

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik

Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, ku i nad

on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.

Seaduse mõttes ei ole kindlustatu isik, kes on:

füüsilisest isikust ettevõtja;

notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti

vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses, keda käsitatakse

maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana;

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses, kellele ei

laiene töölepingu seadus.

Töötuskindlustusmakse ja makse maksja. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik

töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad:

kindlustatu;

tööandja.

Tööandja seaduse tähenduses on:

residendist juriidiline isik;

riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;

füüsilisest isikust tööandja, kes teeb kindlustatule väljamakseid;

tulumaksuseaduse tähenduses Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana

tegutsev mitteresident, kes teeb kindlustatule väljamakseid.

Töötuskindlustusmakse objekt, töötuskindlustusmakse määr. Töötuskindlustusmakset makstakse

kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud

8 Töötuskindlustuse seadus RT I 2001, 59, 359 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

21

töötuskindlustusmakse määras. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alates 01.01.2013.a. on

2,0 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määr on 1,0 protsenti eelnimetatud summadelt.

Töötuskindlustusmakse maksmise kord. Tööandja on kohustatud:

arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta;

maksma tööandja töötuskindlustusmakseid;

üle kandma maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja

esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule

struktuuriüksusele vastava deklaratsiooni.

Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad

töötuskindlustusmaksete summad ümardatakse sendi täpsusega. Töötuskindlustusmaksele

rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Tööandja suhtes kohaldatakse

maksukorralduse seaduses maksukohustuslase kohta sätestatut.

1.2.4. Kogumispensioni makse9

Kogumispensionide seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise

tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused

pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustatud isik on

residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või

kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni

makset.

Makse objekt:

töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;

avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses

pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt;

füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku

lepingu alusel makstud tasudelt;

Makse tasumise periood on kalendrikuu. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse

tasumise periood kalendriaasta. Makse määr on 2%.

1.2.5. Käibemaks10

Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud KM seadusest

tulenevatel erijuhtudel. Käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus ning

kauba või teenuse omatarve. Käibemaksu kogutakse osadena, mahharvamise süsteemi abil,

kusjuures maksukohustuslased saavad oma käibemaksuvõlgnevusest maha arvata selle

maksusumma, mille nad on maksnud või peavad maksma teistele maksukohustuslastele oma

9 Kogumispensionide seadus RT I 2004, 37, 252 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

10 Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

22

majandustegevuseks vajalike ostude eest. See mehhanism tagab maksu sõltumatuse, hoolimata

sellest, mitu tehingut tehakse.11

Käibemaksu objekt on:

käive, välja arvatud maksuvaba käive;

kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import.

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline

isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima

maksukohustuslasena.

Käibe tekkimise, kauba importimise ja teenuse saamise aeg. Käive on tekkinud või teenus on saadud

päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:

kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;

kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või

täielik maksmine;

Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Käibe ja saadava teenuse

maksustatava väärtuse moodustab kauba või teenuse müügihind.

Maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib, kui isiku tehtavate tehingute, välja arvatud

põhivara võõrandamine, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Sellel

hetkel tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena

registreerida.

Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile

maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Käibemaksusumma arvutamine. Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

on maksustamisperioodil tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha

arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase

poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks. Maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni

esitamise kuupäevaks. Käibemaks laekub riigieelarvesse.

11 Zeiger, P., Käibemaks ja selle rakendamise praktilisi probleeme, Doktoriväitekiri, Tartu 2005

23

2. VÄLJAMAKSMISELE KUULUVA TÖÖTASU ARVUTAMINE JA MAKSUARVESTUS12

Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja

maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu

makstakse rahas. Töötasu või palgatulu mõiste ja tema koostisosad on lahti kirjutatud alapeatüki

1.2.1. Tulumaks juures. Väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamise juures on vajalik teada

kalendrikuu jooksul tehtud töö eest kokku arvutatud tasu ehk nn. brutotöötasu ja sellest tehatavid

mahaarvamisi. Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks,

kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse.

Näide: Töötaja töölepinguga kokkulepitud tasu on 1000 eurot kalendrikuus. Tööandja

ühekordese korraldusega on lubatud tööülesannete eeskujuliku täitmise eest maksta töötajale

kalendrikuus lisatasu 100 eurot. Kokku on töötajale arvutatud töötasu 1100 eurot. Tööandja

kohustus on arvestada ja töötaja töötasust kinni pidada ja maksuhaldurile üle kanda ettenähtud

maksud ja maksed ning arvestada ja maksta tööandja poolt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed.

Töötaja tulumaksuga maksustatavat töötasu vähendab ka maksuvaba tulu 144 eurot kalendrikuus

(1728 eurot aastas). Siinjuures tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et maksuvaba tulu arvestamiseks

tööandja poolt peab tööandjal olema töötaja kirjalik avaldus maksuvaba tulu mahaarvamiseks

maksustatavast tulust. Seda seetõttu, et ainult ühe tööandja juures saab rakendada maksuvaba tulu.

Töötades samaaegselt ka teis(t)e tööandja(t)e juures, ei ole nendel õigust maksuvaba tulu rakendada

tulumaksuga maksustatava tulu arvutamisel, kui seda on juba ühe tööandja juures tehtud. Antud

näite puhul eeldatakse, et töötaja on liitunud ka kogumispensioni maksetega.

Kinnipidamisele kuuluvate maksude, maksete, väljamaksmisele kuuluva töötasu ja tööandja

maksukohustuse arvutamise arvutuskäik on järgmine:

1. Kogumispensioni makse arvutamine 1100 * 2,0% = 22,00 eurot

2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvutamine 1100 * 2,0% = 22,00 eurot

3. Tulumaksuga maksustatava summa leidmine 1100 – 22 – 22 – 144 = 912,00 eurot

4. Tulumaksu arvutamine 912 * 21,0% = 191,52 eurot

5. Väljamaksmisele kuuluva summa leidmine 1100 – 22 – 22 – 191,52 = 864,48 eurot

6. Tööandja töötuskindlustusmakse arvutamine 1100 * 1,0% = 11,00 eurot

7. Tööandja sotsiaalmaksu arvutamine 1100 * 33,0% = 363,00 eurot

Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust

kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas

kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul ei ole oluline,

kuna mõlemad maksed arvutatakse kokku arvutatud töötasult. Eeltoodu on esitatud ülaltoodud

arvutuskäigu ridadel 1 ja 2. Seejärel leitakse tulumaksuga maksustatav summa, milleks töötasust

lahutatakse kogumispensioni makse summa, kindlustatu töötuskindlustusmakse summa ja

12 Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

24

maksuvaba tulu, vt arvutuskäigu rida 3. Tulumaksu summa leitakse tulumaksuga maksustava

summa korrutamisel tulumaksumääraga, arvutuskäigu rida 4. Kui on leitud kõik töötasust

kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed, lahutatakse töötasust nende summad ja nii leitakse

väljamaksmisele kuuluv töötasu, arvutuskäigu rida 5.

Eeltoodu puudutas töötaja töötasust kinnipeetavaid makse ja makseid. Lisaks sellele on

tööandjal kohustus arvutada tööandja poolt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed, mida ei peeta

kinni töötaja töötasust, vaid need on tööandja kulu. Nendeks on tööandja töötuskindlustusmakse,

mille väljaarvutamine on toodud arvutuskäigu real 6 ja sotsiaalmaks, mis on arvutuskäigu real 7.

Raamatupidamislausendi koostamisel tuleb tuleb palgakuluna arvestada töötajale kokku

arvutatud töötasuga, millest ei ole kinni peetud ettenähtud makse ega makseid, sest sellised maksud

ja maksed on töötaja kohustus, milles tööandjal on ainult nende kinnipidamise ja maksuhaldurile

ülekandmise kohustus (lausend rida 1). Sellised maksud ja maksed ei ole tööandja kulu vaid

tööandja kuluna on need juba palgakulus. Eraldi on tööandja kulu tööandja poolt tasumisele

kuuluv töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaks (lausend rida 2 ja 3).

Tööandja võlgnevus töötajale on töötasu summa, millest tööandja on kinni pidanud ja

kohustub maksuhaldurile üle kandma: a) tulumaks (lausend rida 6), b) kindlustatu

töötuskindlustusmakse (sisaldub lausendi rea 7 summas) ja c) kogumispensioni makse (lausendi

rida 8).

Seoses töötasu arvestamisega töötajale tekib tööandjal kohustus töötaja töötasult arvutada ja

maksuhaldurile üle kanda sotsiaalmaks (lausendi rida 5) ja tööandja töötuskindlustusmakse

(sisaldub lausendi rea 7 summas).

Raamatupidamislausend:

1. D: Palgakulu 1100,00 2. D: Töötuskindlustusmakse kulu 11,00 3. D: Sotsiaalmaksu kulu 363,00 4. K: Võlgnevus töövõtjatele 864,48 5. K: Sotsiaalmaks 363,00 6. K: Tulumaks 191,52 7. K: Töötuskindlustusmakse 33,00 8. K: Kogumispensioni makse 22,00

25

Kordamisküsimused

1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest

tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel?

2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded.

3. Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamiskohustuslasel

seoses majandustehingu toimumisega?

4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus?

5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust.

6. Kuidas arvutatakse konto käive?

7. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo?

8. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid.

9. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan?

10. Selgita raamatupidamiskohustuslase majandustehingu, raamatupidamise algdokumendi,

kontode ja raamatupidamisregistri omavahelisi seoseid.

11. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne, selgita nende vajadust ja iseloomusta

nende omavahelisi seoseid.

12. Majandustehing – müügiarve laekumine panka, 1400 eurot. Koosta

raamatupidamislausend.

13. Majandustehing – koostati ja esitati müügiarve osutatud teenuse eest, 2400 eurot,

sealhulgas käibemaks. Koosta raamatupidamislausend.

14. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu?

15. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel?

16. Millised maksud ja maksed kuuluvad töötasult arvutamisele ja maksmisele tööandja poolt?

26

Lisa 1. Bilansiskeem

Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist,

võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti

võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele

ja loetavusele.

Aktiva (varad)

Käibevara

Raha

Lühiajalised finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Ettemaksed teenuste eest

Kokku

Varud

Tooraine ja materjal

Lõpetamata toodang

Valmistoodang

Müügiks ostetud kaubad

Ettemaksed varude eest

Kokku

Käibevara kokku

Põhivara

Pikaajalised finantsinvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringud

Materiaalne põhivara

Maa

Ehitised

Masinad ja seadmed

Muu materiaalne põhivara

Lõpetamata ehitised ja ettemaksed

Kokku

Immateriaalne põhivara

Firmaväärtus

Arenguväljaminekud

Muu immateriaalne põhivara

Ettemaksed immateriaalse põhivara eest

Kokku

Põhivara kokku

Aktiva (varad) kokku

Passiva (kohustused ja omakapital)

Kohustused

Lühiajalised kohustused

27

Laenukohustused

Lühiajalised laenud ja võlakirjad

Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil

Konverteeritavad võlakohustused

Kokku

Võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele

Võlad töövõtjatele

Maksuvõlad

Muud võlad

Saadud ettemaksed

Kokku

Lühiajalised kohustused kokku

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused

Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused

Konverteeritavad võlakohustused

Kokku

Muud pikaajalised võlad

Pikaajalised eraldised

Pikaajalised kohustused kokku

Kohustused kokku

Omakapital

Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses

Ülekurss

Oma osad või aktsiad (miinus)

Kohustuslik reservkapital

Muud reservid

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)

Aruandeaasta kasum (kahjum)

Omakapital kokku

Passiva (kohustused ja omakapital) kokku.

28

Lisa 2. Kasumiaruande skeem 1

Müügitulu

Muud äritulud

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Muud tegevuskulud

Tööjõukulud

palgakulu

sotsiaalmaksud

pensionikulu

Põhivara kulum ja väärtuse langus

Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)

Finantstulud ja -kulud

finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt

finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt

finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt

intressikulud

kasum (kahjum) valuutakursi muutustest

muud finantstulud ja -kulud

Kokku finantstulud ja -kulud

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist

Tulumaks

Aruandeaasta kasum (kahjum)

29

Lisa 3. Kasumiaruande skeem 2

Skeem 2

Müügitulu

Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu

Brutokasum (-kahjum)

Turustuskulud

Üldhalduskulud

Muud äritulud

Muud ärikulud

Ärikasum (-kahjum)

Finantstulud ja -kulud

finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt

finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt

finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt

intressikulud

kasum (kahjum) valuutakursi muutustest

muud finantstulud ja -kulud

Kokku finantstulud ja -kulud

Kasum (kahjum) enne maksustamist

Tulumaks

Aruandeaasta kasum (kahjum)

Kasutatud kirjandus ja informatsiooniallikad

Tikk., J. Finantsarvestus, Valgus 2003

Zeiger, P., Käibemaks ja selle rakendamise praktilisi probleeme, Doktoriväitekiri, Tartu

2005

Kogumispensionide seadus, RT I 2004, 37, 252 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Käibemaksuseadus, RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Maksukorralduse seadus, RT I 2002, 26, 150 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Raamatupidamise seadus, RT I 2002, 102, 600 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Sotsiaalmaksuseadus, RT I 2000,102, 675 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Tulumaksuseadus, RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega

Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega