5002N rer b4 m( e3 st4) ed

Ülevaadekodanikuühiskonnastneli korda aastas

Väljaandmist toetatakse riigieelarvest

TEUG JANI SH IÜ HS TU AD SN UU TL UU ST TE ETT LI IIM T

I T S E E

TEUG JANI SH IÜ HS TU ASD UN TU UL SU TT EET LT II ITMI T S E E

EMSL on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste eestkõneleja, kelle töö on pühendatud kodanikualgatuse ja kodanikuühiskonna arendami-sele Eestis.

EMSLi visiooniks on osalusel ja kodanikualgatusel toimiv kodaniku-ühiskond, milles EMSLil on siduv roll avalikes huvides tegutsevate ühen-duste ja ühiskonna vahel.

Riigi raha kasutamise plaan

Kodanikuühiskonna trendid

Valmib riigi eelarvestrateegia aastateks 2007-2010. Miks ja kuidas ühendused selle koostamises kaasa lööma peaksid, ning teistest ühenduste rahastamist puudutavatest uudistest lk. 7.

Häid uudiseid meie kodanikuühenduste arengust viimaste aastate jooksul näitasid nii humanitaar-instituudi sotsioloogide uuring kui ka EMSLi läbi viidud maakondlikud jätkusuutlikkuse hindamise seminarid. Mida täpsemalt, loe lk. 8 ja 10.

Riigi raha kasutamise plaan

Kodanikuühiskonna trendid

Kes vastutab?

EKAKi sünnipäev

Ühenduste areng ja rolli kasv ühiskonnas toob kaasa suurema tähelepanu nende toimimise vastu. Kuidas olla legitiimne ja vastutav, sellest saab lugeda lk. 11.

Neil päevil möödub kolm aastat Eesti kodaniku-ühiskonna ühe olulisema dokumendi, EKAKi vastuvõtmisest Riigikogus. Vähesed on seda lugenud, kuid paljud elavad selle tagajärgedega. EKAKiga seotud igavikulistest ja värsketest teemadest lk. 12.

Kes vastutab?

EKAKi sünnipäev

IV Eesti kodanikuühiskonna konverentsil “Väike riik, suur ühis-kond” võrreldi kodanikuühiskonda sipelgapesaga – suur, süsteem-ne, toimekas ja väljast vaadates paljudele hoomamatu. Konve-rentsi vaatleja Aivar Roop suskis seda “sipelgapesa” roikaga (lapsed, ärge tehke seda järele!) – milline pilt Eesti ja maailma kodanikuühiskonnast avanes, sellest lk. 2-5 ja tagakaanel.

Torgimekodanikuühiskonna

sipelgapesa!

Foto

:S

ve

nTu

pits

Lisaks: aasta vabatahtlikest, säästvusest, Venemaa ühenduste probleemidest, ühest erilisest baarist Vilniuses, eakate särasilmsuse saladusest ning muud. Head lugemist!

2 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitJuhtkiri

Kodanikuühiskonnanoorenduskuur

Vaesus nõuab r

kui sõda

Ühe suure Eesti ühenduse juha-tuse liige tunnistas, et pole ko-danikuühiskonna e-posti lististkuulnudki. Lugesin aasta süm-boolseks lõpetamiseks läbi kõiktänavu org.kodanikeyhiskond@lists.ut.ee listi saadetud kirjad.

Omas mahlasMeile meeldib eelkõige iseen-dast kõnelda. Listi peamised tee-mad olid enesedefineerimine,oma tegemistest teavitamine jaühenduste rahastamine. Mituvestlust arenes protsessides osa-lemisest, anarhia veetlusest ningküsimusest, mida me tegelikultesindame, kui kellegi nimelräägime.

Popimaid arutelusid oli veelmeediakajastuse suurendami-sest, millesse sekkus ka sektori-väliseid hääli, tuues sisse huvi-tava ja teistsuguse perspektiivi.Mõned sisulised küsimused jäidkonkreetsusele vaatamataajapikku soiku ja vastuseta,ehkki on taas aktiveerunudnovembri viimastel päevadel.

Enam kui neljasajast listiliik-mest on aktiivseid arutlejaid vaidumbes kümme, sekundeerijaidveel mõni. Usun, et lisaks omateemadele on ühendustes piisa-valt kompetentsi suhtlemaks kasektoriväliste osapooltega!Peaksime looma rohkem võima-lusi aruteludes kaasalöömiseks– küsimus on parema meetodivalikus, mitte huvipuuduses.

Listi potentsiaal on piiratud,ainsana järjekindlalt kodaniku-ühiskonna teemasid kajastavRoheline Värav on tore, aga ühe-poolne infokanal. Oluline olekstõsta ka noorte osalust diskus-

EMSLi nõukogu liige, AIESEC Eesti esindajaUku Lember kutsub ühendusi üles olemaloovamad, leidmaks kanaleid, mille läbikodanikuühiskonna ideed teadvustada ningrohkem inimesi kaasata.

sioonides. Küllap ei koli meiefoorumid noortepärastesse inter-netikeskkondadesse nagu Orkutvõi Rate.ee, kuid peaksime ole-ma teadlikud, et neid kasutavadpeale ennastotsivate ja maailma-avastavate noorte ka ajakirjani-kud, ametnikud ja poliitika-nõustajad.

BlogigemSiit ka idee – kaalugem tõsiseltnäiteks ühenduste kanna kinni-tamist sotsiaalselt tundlikusblogimaailmas (veebipõhine ava-tud päevik), sissekannete tege-mist Wikipedia veebientsüklo-peediasse (www.wikipedia.org)ja aktiivset osalust Minut.eeuudistekeskkonnas – need on kaajakirjanike seas populaarsedinfoallikad.

Kokkuvõttes peaksime küsi-ma, kas me ikka kasutame kõikilihtsaid kaasaegseid võimalusiinimeste kaasamiseks, et arute-lu muutuks sisukamaks ja vaate-nurk mitmekesisemaks. Kas meüldse soovime seda või eelista-me ajada oma asja iseeneses,sest siis on “asi” selgem ningnäime endale omas mahlasnutikamad?

Doris: Tõele au andes tundusmulle aastatuhande kampaaniapäris alguses, kui sellest kuul-sin, ühe järjekordse lootusrik-ka illusioonina, nagu läbi lap-sepõlve lubatud kommunism,mis pidi kohe-kohe saabuma.Aga kui asja süvenesin, mõist-sin, millega on tegemist.

Maailmas, kus iga päev su-reb 30 000 last viletsusse, kuskaks miljardit inimest elavadallpool elatusmiinimumi, kus120 miljonit last ei jõua algkoo-ligi, nagu sa oma ettekandesmainisid, tuleb ja saab viibima-tult tegutseda. See on globaalneväljakutse.

Salil: Jah, ja nagu näed, onkõik kaheksa aastatuhande kam-paania eesmärki omavahel läbipõimunud. Need ei ole kuidagi-moodi kõrgelennulised egaillusoorsed eesmärgid; vastu-pidi, täiesti elementaarsed, häda-vajalikud ja saavutatavad.

Rõõm on näha, kui paljuinimesi üle maailma kampaa-niaga liitub. Aga samas vägapaljud veel ei taju, kui lähedaltäärmine vaesus, mida nad omasilmaga ehk kunagi ei näe, neidometi puudutab. Kui me püüa-me neist probleemidest möödavaadata, pidades neid kellegiteise mureks, koputavad nadvarem või hiljem ja väga muret-tekitaval moel meie endi ukse-le, saavad meie endi probleemiks,nagu hiljutistest sündmustestPrantsusmaal näha.

Doris: Millegipärast tundubmulle, et kõige raskem ja kõige

UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasek-retär Doris Kareva vestleb kodanikuühis-konna konverentsi peaesineja, ÜRO aasta-tuhande eesmärkide saavutamise kampaania(Millennium Campaign) juhi Salil Shetty’ga.

põhilisem osa kogu selles prog-rammis on jäänud sõnastamata.Suurim takistus on ehk inimesteinerts. Vaesed riigid võtavad pal-jut paratamatusena, lootusetussünnitab letargiat. Rikkad riigidaga, kes lähtuvad veendumu-sest, et kõik sõltub inimesest en-dast, annavad küll almust, agaei pea vaeseid tegelikult endagavõrdseks. Olen kohanud mitmeidväga avara silmaringiga inime-si, kes ometi usuvad, et vaesus,harimatus ja kõik sellega kaas-nevad hädad on vaeste endi süü.Mismoodi muuta inimeste mõtle-mist, on põhiküsimus.

Salil: Probleemi teadvusta-mine ongi kampaania esmaneeesmärk. Aga sellest üksi jääbväheks; vaja on ka rajada polii-tiline tahe, vastutus ja valmis-olek muutusteks. Üks meie märk-sõnu on: võtkem isiklikult! Seetähendab, et igaüks teadvustaksomaenese osa kogu protsessis.Valitsused vahelduvad ja ei peamitte alati kord antud lubadusi.Kodanike kohus on neid meeldetuletada.

Doris: Jah, isiklikkus, vahe-tu osavõtt on äärmiselt oluline.See on ka see, mis kaasa haarab,äratab usaldust. Sest suured sõ-nad peletavad pigem eemale.

Üks asi, mis kampaania ees-märkides võrreldes UNESCOprogrammidega mulle silmatorkas, oli, et kusagil ei esinenudmõistet inimväärikus. Ometi onsee minu muljet mööda vaesu-sega – või peaks seda tõlkimapigem viletsusena? – valusaltkokkupuutuv teema.

3www.ngo.ee

detsember 2005 Kodanikuühiskonna konverents

Eri Klasdirigent

Orkester onnagu ühis-kond – omaparemate jahalvematemängijate ja teostega, solistideja dirigendiga. Dirigent peabkuulama takti, järgima parti-tuuri, kiitma pilguga neid, kesmängivad hästi ja parandamateisi. Harmoonia leidmine onaga ka pillimeeste ülesanne.

Olen dirigeerinud 40 riigis,

Mõtteid konverentsiettekannetest

DavidVseviovajaloolane

Kodaniku-ühiskond onesmapilgulvõimule tüli-

kas. Ent kui vaatame minevik-ku, näeme, et kõik kodanikkeignoreerinud kooslused onlõppenud võimu jaoks ka-tastroofiliselt. Tuletage meeldeneljandat ristisõda, Konstanti-noopoli langemist – paartuhatrüütlit võtavad ära sajatuhan-dese linna! Oktoobrirevolut-sioonil paarsada inimest. Sestmitte kedagi ei huvitanud!

Hiinast Ameerikani. Kuidasleida ühist keelt nii erinevatemuusikutega, mida öelda ja mi-da jätta ütlemata? Väljapeetu-sega kaugele ei jõua, mida ava-tum oled, seda selgem muusiku-le. Ainult siis tekib kontakt, midapole vaja sõnades väljendada.Mida rohkem räägid ümber nur-ga, seda vähem sind usutakse.Tähtis pole vanus või haridus,vaid suhted – kas orkester-ühis-kond aktsepteerib dirigenti? Kuikeegi on võimeline looma usal-dust enda ja oma eesmärgi ni-mel, siis tuleb ka tulemus.

Kodanikuinitsiatiiv on seegavõimule elu ja surma küsimus.

Heites põgusa pilgu ajaluk-ku paistab kodanikuühiskondrealiseerimatu idee. Ei saa ollaabsoluutset kodanikuühiskon-da. Kõik suuremad ideed inim-konna ajaloos on realiseerima-tud ja see ongi nende eelis, seevõimaldab edasi minna.

Olete valinud endale töö,mis mitte iialgi ei lõpe. Minasaan kirjutada ajalooraamatuvalmis, aga teie, kes te tegeletekodanikuühiskonna ülesehita-misega, ei saa kunagi panna käsilauale ja öelda: ta on valmis. Taei saa kunagi valmis. Sellepä-rast soovin teile jõudu ja jaksu.

Salil: Programmis sedatõepoolest nimetatud ei ole, küllaga 2000. aastal vastu võetuddeklaratsioonis; seda alusdoku-menti tasub kindlasti lugeda.

Doris: Ja veel üks asi, mismulle rahu ei anna. Mis asi onüldse vaesus? Mismoodi sedaõieti mõista või defineerida,millega mõõta?

Salil: Sellele ei olegi ühestvastust. Aafrika külas mõiste-takse seda ühtmoodi, NewYorgi majandusringkondadeshoopis teistmoodi. On olemassuhteline ja absoluutne vaesus.

Doris: Absoluutne ehk äär-mine vaesus ei vaja vist kom-mentaari. Suhteline vaesus tun-dub aga väga tundliku teemana– isegi tarbimismaailma kehtes-tatud reegleid kõrvale jättes. See,

mis paneb inimese end vaesevõi rikkana, abitu või kindlanatundma, on kultuuriti ja inimesitivägagi erinev. Enne kui kedagiaidata, peame mõistma, mis ontema põhivajadused, mis on te-ma kannatuse põhjus. Ja kuidasaidata, riivamata tema väärikust.

Salil: See ongi väga keeru-line teema. Katrina keeristor-mis New Orleansis hukkusidtuhanded inimesed, kes ei söan-danud vastata üleskutseleevakueeruda, et neil pole autot.Kogu evakueerimisskeem oliüles ehitatud eeldusele, et autoon igal inimesel või vähemastiperekonnal, aga polnud keda-gi, kes oleks teatanud, et ontehtud viga. Samamoodi ei lubamõnikord häbi Aafrika külastunnistada, et saabunud kirja eiosata lugeda. Ja eluvajalik infor-matsioon jääb kätte saamata.

Doris: Nagu on mitmeidvanainimesi, kes ei julge kut-suda kiirabi isegi tõsise tervi-sehäire puhul, olles paar kordahurjutada saanud või olnudsunnitud maksma väljakutseeest üle jõu käivat hinda. Needon varjatud vaesuse ilmingud– aga väga mõtlemapanevad.Need on inimesed, kelles inim-väärikus on alla surutud, keson, nagu Sina ütled – kaotanudhääle. Kes kõneleb nende eest?

Salil: See on globaalne kok-kulepe. Vastutavad oleme kõik.

Aastatuhande

eesmärkide kampaania

2000. aastal võttis ÜRO aasta-tuhande tippkohtumine riigipeadetasandil vastu kaheksa eesmärki– lühidalt kokku võetuna on nen-de sihiks vaesuse vähendamineaastaks 2015.

India päritolu Salil Shetty juhibÜROs kampaaniat, millega ees-märke ja nende olulisust teadvus-tatakse ning juhitakse tähelepanuigaühe võimalusele nende saavu-tamisele kaasa aidata. Sellesträäkis ta ka kodanikuühiskonnakonverentsi l . Loe lähemaltaastatuhande eesmärkidest:www.millenniumcampaign.org

rohkem ohvreid

AndrusAnsippeaminister

Kaasaminepeab saamaavaliku sek-tori tegevusealuspõhimõtteks. See tähendabpartnerlust, viib vastastikusemõistmiseni. Kaasamise headesttavadest võiks saada soovitus-lik käitumisnormistik kõikidele.

Me arutame ikka, kas riikon kodaniku või kodanik riigijaoks. Ei tohi unustada, et riik

on ühe rahva kõrgem iseole-mise vorm ja et me ise peame,saame, võime ja oleme kohus-tatud olema selles riigis osali-sed. Riik on meie kõigi jaoks.

Riik ja seadused pole selle-pärast, et teistel on ka või et niimeeldib Brüsselile. Seadusedon selleks, et oma elu sel maalkõige paremini korraldada.

Mida rohkem kaasame ot-suste langetamisel kõiki osa-pooli, seda parem on meie riik,seda suurem on meie ühiskond.Meil on suur riik ja suur ühis-kond.

Foto: Sven Tupits

4 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKonverentsi töörühmad

Läbiviijad: Kalle Jürgenson(pildil) ja Tiit Riisalo

Mittetulundussektori rahasta-mise küsimuste lahendusedsaavad alguse juba baasdoku-mendist “Riigi eelarvestratee-gia 2007 – 2010”, kus on otstar-bekas riigi strateegilise eesmär-gina sätestada kodanikuühis kon-na arendamine.

Valitsuse tasandil ei ole mää-ratletud kodanikuühiskonnagaseonduvate probleemide eestvastutajat. Kõige loogilisem onsätestada see regionaalministrivastutusalas olevaks. Selle tule-musel on võimalik mittetulun-dussektori organisatsioonidekaasamine riigieelarve kujunda-mise protsessi juba selle alg-faasist alates. Valdkondlikudkatusorganisatsioonid tuleb kaa-sata valdkondlike (ministee-riumide) eelarvekavade etteval-mistamisse ja ka vastavatesseeelarveläbirääkimistesse minis-teeriumi ja rahandusministee-riumi vahel.

Vajalik on luua kodaniku-ühiskonna sihtkapital, millekaudu toimuks kogu sektorifinantseerimine selle jätkusuut-likku arengut silmas pidades.

Sihtkapitali moodustamine javastava eelarvekava ettevalmis-tamine oleks regionaalministrihaldusalas koostatav ja sedakoostöös ühenduste üleriiklikekatusorganisatsioonidega.

Mittetulundussektori rahas-tamine on võimalik kolmel vii-sil: projektitoetused, tegevus-toetused ning lepinguliste töödevõi teenuste tellimine.

Projektitoetustega tegelekskodanikuühiskonna sihtkapitalja seda vastavalt riiklikele javaldkondlikele arengukavadelening strateegiatele.

Tegevustoetusi vahendaksministeeriumid vastava valdkon-na katusorganisatsioonidele, ettagada nende avalikest huvidestlähtuv jätkusuutlik tegevus.

Lepinguliste tööde ja tee-nuste tellimine toimuks minis-teeriumide kaudu.

Läbiviijad: Rait Talvik ja UrmoKübar

Liikmete kaasamise küsimusedmuutuvad üha olulisemaks,mida enam ühendused kesken-duvad eestkostele kui oma tege-vusstrateegiale. Soovides enesekaasamist otsustusprotsessi-desse, peavad ühendused olemasuutelised vastama küsimus-tele, keda ja kuidas nad esinda-vad ning kas nad ise vastavadneile nõudmistele, mida esita-vad näiteks avalikule sektorile.

Legitiimne võib olla ka kaa-samata (näiteks kui legitiimsuseallikaks on su teadmised võikogemused valdkonnas, ehkkika nende tekkimiseks on kaasa-mine hea vahend), küll aga onkaasamine vältimatu, kui orga-

nisatsioon pretendeerib omaliikmete või sihtgruppide huvi-de esindamisele.

Töörühmas käsitleti kolmekaasamise osa: liikmete tundma-õppimine, kommunikatsioon(informeerimine ja konsulteeri-mine) ning otsuste tegemine,organisatsiooni seisukohtadekujundamine. Neile tähelepanupööramine aitab lahendadamitmeid töörühmas osalenuteväljatoodud praktilist probleeminagu liikmete passiivsus, taga-siside kehv kvaliteet, raskusedtulla toime vastukäivate arvamus-tega liikmeskonnas jne. Näpunäi-teid kõigiks neiks tegevusteksleiab www.ngo.ee/konverents.

Liikmete kaasamine

Ühenduste rahastamine

Läbiviija: Tuuli Rasso

Kuna nii hea kui halb eeskujuon nakkavad, siis mõjutavadigapäevase tegevusega kõikoma liikmete ja töötajate, aga kaüritustel osalejate suhtumistümbritsevasse, ka keskkonnasäästmisse.

Mitmete organisatsioonideesindajad töörühmas otsustasidanalüüsida oma tegevuse kesk-konnamõju ja mõelda, kuidasnegatiivset vähendada.

Kõigi levinumaks viisiksosutus paberi korduvkasutus jakahele poole printimine. Mõnesorganisatsioonis on alustatudjäätmete lahus kogumist. Osa-lejad leidsid ühiselt, et suurimatkeskkonnamõju avaldataksetranspordivajaduse tõttu. Kuigi

sõitude arvu on väga raske vä-hendada, saab paremini planee-rida ja sõiduvahendit ühiseltkasutada.

Mõned soovitused organisat-siooni keskkonnamõju vähenda-miseks:• Kaardistage ja analüüsige

keskkonnamõju, seejärel sõ-nastage oma keskkonnasääs-tu eesmärgid, töötage väljaindikaatorid tulemuste hinda-miseks ja hinnake saavutusi vä-hemalt kord aastas.

• Eelistage tooteid, mis on päritEestist, kannavad õiglase kau-banduse ja/või ökomärki.Aidake neid märke tutvustada.

• Mõelge, mis teist lahkudesjärele jääb!

Säästev juhtimine

Eesti poliitiline maastik on suh-teliselt kiiresti muutuv ja ela-nikkonna jaoks järjest vähemusaldusväärne. Me räägime külldemokraatiast, ent paljude huvi-gruppide hääl ei jõua siiski sa-geli valitsemise tasandile.

Põhjused on mõlemapool-sed. Kodanikkond on erinevatetegurite tõttu passiivne ega võtaeluolu puudutavate küsimustearutamisest kuigi palju osa ningteisalt on tagasihoidlik omava-litsuste initsiatiiv kaasata siht-rühmi otsustamisesse.

Koostöö omavalitsustegaon kindlasti kõige olulisem.Aktiivne ning usaldusväärnesuhtlemine kodanike ja võimu

Eestkoste kohalikul tasandil

vahel on koostöö ja kohalikuarengu vaieldamatuks eeldu-seks. Kui jõutakse arusaamale,et mõlemad püüdlevad elujärjeparemaks muutmise ja kodu-koha arendamise suunas, siismiks mitte teha seda koos.

Häälekaalu koolitusel tege-leti kodanike äratamise ja jul-gustamisega osalemaks kohalikuelu arendamisel (sel korral suu-naga kohalikele valimistele).

Lähtudes põhieesmärgist,milleks on koostöö, võiks koo-litustesse olla kaasatud paral-leelselt nii kolmanda sektoriesindajad, aktiivsed kodanikud,ametnikud kui ka volikogudeliikmed.

Läbiviijad: Linnar Viik ja Mai Kolnes

VIRU

TALLINN

British Embassy, Tallinn

EV Siseministeerium

Toetust saadi UNESCO

osalusprogrammi raames

Aitäh! Konverentsi toetasid:

Sokos Hotel Viru, Siseministeerium, Briti saatkond,Eestimaa Looduse Fond, Avatud Eesti Fond,Eesti Televisioon ja UNESCO osalusprogramm.

Täname osalejaid, esinejaid ja vabatahtlikke abilisi! 24 .– 2 5 . N O V E M B R I L 2 0 05

T AL L

I NN

ASIV

EEST

IKO

DANIK

UÜHISKONNA KONVERENTS

IVEE

STI

KODA

NIKUÜHISKONNA KONVERENTS

5www.ngo.ee

detsember 2005 Konverentsi töörühmad

Töörühma eesmärgiks oli aru-tada vastuolusid ja erinevusiväikeste ja suurte, linnas ningmaal tegutsevate ühendustevahel, lähtuvalt nende efektiiv-susest ja jätkusuutlikkusest.

Abimaterjaliks oli raamat“Vabaühenduste arengust Ees-tis: ülevaade 2005”, mis vaatlesläbi seitsme mõõtme ühendustejätkusuutlikkust ja vajadusi.

Osaliselt just konverentsiksvalminud ülevaate põhjal lisatiprogrammi ka see töögrupp,kuna valdav enamik analüüsi-tud mõõtmetest tõi välja erine-vused toimetulekus suurte javäikeste organisatsioonide va-hel. Stereotüüpsed vastuolud eitähenda aga, et väikesed ühen-dused ei oleks tingimata omavaldkonnas või kogukonnasalati hästitoimivad.

Läbiviijad: Kristina Mänd, AguLaius, Kaidi Holm (pildil)

Eetikaküsimused on muutunudüha olulisemaks seoses valitse-miskriisiga, usaldusdefitsiidiga,konkurentsi süvenemisega ningühenduste rolli kasvamisegaühiskonnas. Ühendused on sead-nud endale EKAKiga väärtusedja eesmärgid. Selleks, et omakasvanud mõju ja võimuga toi-me tulla, on oluline, et ühendu-sed vastutaksid järjest rohkemiga oma sammu eest.

Eetika

Töörühmas vaadati üle legi-tiimsuse ja vastutavuse taustsüs-teem ning vahetati mõtteid,mida peaks tegema, et hoida ini-mesi, suhteid ja mainet, et oleksstrateegia ja toimivad juhtorganid.

Juhtorganite puhul on olu-line eristada, et sel oleks selgedvolitused ja kompetentsus, etoma ülesannetega toime tulla.Mida oskuslikum on organisat-sioon ja suurem tema mõju,seda rohkem pööratakse tähele-panu juhtorganite liikmete kom-petentsusele – et ei oleks vaidtoredad inimesed, vaid ka osku-sed, teadmised ja motivatsioon.

Mõned praktilised soovitu-sed: määratle oma väärtusahel– panustajad, osalejad, vahen-dajad, kasusaajad; määratle omastandardid ja ootused – arengu-kava, tegevuskava; hinda omategevust – sisemised mõõdikud,välised mõõdikud; arenda omajuhtorganit – missioon, seire,vahendid, teavitus; tee majandus-aasta aruannet, ühiskondlikkuaruannet ja keskkonnaaruannet.

Läbiviijad: Rob John (pildil)ja Artur Taevere

Sotsiaalse ettevõtluse töögrupisarutati, kuidas ühendused saa-vad muutuda ettevõtjalikumaksja leida endale seeläbi stabiil-semad sissetulekuallikad.

Sotsiaalsel ettevõtjal on uusidee, kuidas mõnda muret ühis-konnas paremini lahendada ningtal on ka piisavalt palju ettevõt-likkust, et kõigist raskustest või-tu saada ja oma idee ellu viia.

Kitsamas tähenduses võibrääkida temast kui inimesest,kes on loonud toimiva ärimude-liga ettevõtte – mitte selleks, etomanikele kasumit teenida, vaidet sotsiaalset või keskkondlikku“tulu” luua.

Sellised sotsiaalsed ettevõt-ted on ületamas traditsioonilistlõhet MTÜde ja ettevõtete vahel,teenides järjest suurema osaoma sissetulekust erinevate too-dete ja teenuste müügist. Täna onSuurbritannias üle 15 tuhandesellise ettevõtte, aastakäibega

26 miljardit eurot. Näiteks Oxfamon loonud õiglase kaubandusepropageerimiseks kohvikuteketi, mis teenib ühtlasi tuluOxfami arengukoostööprogram-mide finantseerimiseks.

Millele mõelda, kui MTÜlon tahtmine ettevõtlusega alus-tada? Millist valmisolekut seeühenduselt eeldab? Infot teisteriikide kogemustest võib leidalehekülgedelt www.socialenter-prise.org.uk ja www.nesst.org.

Kodanikuks kasvamine ja ko-danikuna kasvamine ei lõpeteatud teadmiste ja kogemusteomandamisega koolis või muusorganiseeritud õppes. Nagu pal-jude teiste õpivaldkondadepuhul vajab kodanikuks olemi-ne jätkuvat ümbermõtestamistmuutuvate ühiskonnasuhete jaisiksuslikus kontekstis, lähtudeseast ja elu- ning töökogemusest.

Kas meie kooliharidus loobtäna vajaliku pinna elukestvaksõppeks kodanikuhariduse vald-konnas? Või on koos läinud ker-gema vastupanu teed, madalda-des kodanikuks olemise jakodanikuna tegutsemise küsi-mused ja vastuolud päheõpi-tavateks faktiteadmisteks polii-tilisest süsteemist, serveeridesseda ideoloogilises kastmes?Vastus on ilmselt kusagil vahe-peal ja erineb kooliti. Kuidas siiskohalik omavalitsus, kes on

Sotsiaalne ettevõtlus

valdava osa koolide pidaja Ees-tis, saaks ja peaks jagama kooli-ga vastutust selle eest, et ühis-kond oleks jätkusuutlik?

Lisaks on kodanikuharidusEesti jaoks oluline ka päevapo-liitilises kontekstis. Meediasvahenduvad väited ja näited krii-sist ühiskonnaliikmete, polii-tikute ning ametnike väärtus-otsustustes, nn. eetikakriisist.Kodanikuharidus mitte dog-maatilise, vaid analüütilise dist-sipliinina on kindlasti olulinenoorte jaoks, kes kujundavadpraegu oma maailmapilti jateevad tulevikuvalikuid.

On paradoksaalne, et peametänast konverentsi olukorras,kui riiklikku üldhariduse õppe-kava puudutavate otsustegavastandub võim avalikult siin-samas arutatavale kaasamiseheale tavale.

Siiski tulevad paremini toi-me need ühendused, kes on lii-tunud katusorganisatsioonide-ga. Ei tähenda sotsiaalne kapitalju teooriatest lähtudes inim- võirahalist ressurssi, vaid toimivadkoostöösuhteid ja vastastikkustusaldust. Mitte kõikides Eestipiirkondades ei mõisteta koos-töö ja ühise eestkoste vajadust.

Töörühmas ilmnes ka veidiootamatu, pigem tulevikuprob-leem – mis saab siis, kui stabiil-se (nt riigieelarvelise) rahastu-sega ühendused muutuvad liigamugavaks ja bürokratiseeruvad,kui turvatundega kaob entu-siasm? Näiteid sellisest tendent-sist juba leiab.

Kodanikuharidus

Sotsiaalne kapital maal jalinnas

Läbiviijad: Hannes Voolma, Reet Kost, Mare Räis ja Marti Taru

Läbiviijad: Monika Salu ja AlariRammo

Fotod: Sven Tupits

6 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKodanikuühiskonna uudised

Uus keskus hakkab kodaniku-ühiskonda uurima ja arendama

16. novembril kirjutasid TallinnaÜlikooli (TLÜ) rektor MatiHeidmets ja Avatud Eesti Fondijuhataja Mall Hellam alla lepin-gule kodanikuühiskonna uuri-mis-ja arenduskeskusekäivitamiseks ja arendamiseks.

TLÜ Eesti Humanitaarins-tituudi ühiskonnateooria õppe-tooli juures loodud keskus hak-kab läbi viima kodanike orga-niseerumise ja kodanikualga-tustega seotud uurimusi jaanalüüsima kolmanda sektoriarengut ja suhteid teistega.

Keskus luuakse Balti-Ameerika partnerlusprogrammi(BAPP) toel. Tõene ja põhjalikinformatsioon mittetulundus-sektori praegusest olukorrast,võimalustest ja vajadustest onoluline nii BAPPile, kes saabsellele tugineda oma rahastamis-tegevuste plaanimisel, kuiEKAKi rakendamise ühiskomis-jonile ja mittetulundusühen-

dustele endile – ehk kokkuvõt-tes kogu ühiskonnale.

Lisaks kodanikuühiskondapuudutavate alus- ja rakendus-uurimustele hakkab keskus kor-raldama nendes valdkondadeskraadiõpet ning koguma teavetsellealaste uurimuste kohtaEestis ja Balti riikides.

Praegu on käivitunud kes-kuse esimene projekt: kodaniku-

4. detsembril andis presidentArnold Rüütel sajale aasta vaba-tahtlikuks tunnistatud inimeseleEstonia kontserdisaalis üle tänu-kirjad ja rinnamärgid.

Esmakordselt läbi viidud niisuurele üleriiklikule vabatahtli-ke tunnustamisüritusele esitatikokku 354 kandidaati, kõigenooremad neist 12aastased koo-lilapsed, kes aitasid korrastadaMänniku mänguväljakut, jakõige vanem 91aastane vana-proua, kes käib abiks Haaberstisotsiaalkeskuses.

Kandidaate esitasid nii orga-nisatsioonid kui ka eraisikud –esitati näiteks oma naabrinaist,kolleegi, lapsi, emasid-isasid,koolidirektor esitas oma kooliaktiivse õpilase, külaelanikudkohaliku seltsitegevuse eestve-dajaid jne. Ettepanekuid tulikõigist maakondadest ja väga

erinevate tegevuste eest: noor-sootöö, hingelise toe pakkumi-ne, õpiabi, erivajadustega lastegategelemine, vanurite aitamine,huviringide eestvedamine, kodu-kandi edendamine, jõulupeokorraldamine kodututele, pann-koogipäevad eakatele, rõivasteja kasutatud asjade kogumine,annetamine jms.

Nende tegevuste eest eiküsitud inimestelt raha egasaanud tasu ka nende läbiviijad.Tihti kulutati just oma raha, etteistele rõõmu teha.

Saja tunnustatava valimisellähtus komisjon sellest, et needesindaksid erinevaid tegevus-valdkondi ja kohti, automaatseltpääsesid saja hulka kõige noo-remad ja vanemad ning need,keda seadis üles mitu esitajat.

Väljavalitud sada ei ole see-ga ülejäänutest mingil moel

paremad, vaid nad esindavadnii vanuseliselt, piirkondlikultkui tegevusalalt kõiki kandi-daate ja annavad nõnda suure-pärase pildi sellest, kui laial-daselt on vabatahtlik mõtteviisja tegevus Eestis levinud.

Idee vabatahtlike tunnus-tamiseks pakkus välja EKAKikodanikuhariduse ja avalikuteadlikkuse arendamise töö-rühm, eesmärgiga teadvustadanende tegevusi avalikkusele.

Annika Remmel

Initsiatiivgrupi liige,

Avatud Eesti Fond

Uusi trükiseid

“Kuidas muuta maailma?

Sotsiaalsed ettevõtjad ja uute

ideede jõud”

David Bornsteini raamaton hindamatu ideede- ja inspi-ratsiooniallikas igale aktiivselekodanikule ja ühenduse eestve-dajale. Autor vaatleb, kuidaskodanikuühendused saavadolla positiivsete muutuste alga-tajaks ja näitab uuenduslikuvisiooniga ettevõtlikke inimesi– ühenduste eestvedajad, kedame võime kutsuda sotsiaal-seteks ettevõtjateks.

Raamatusse on valitud era-kordsed näited murrangulistestideedest Eestile lähemalt ja kau-gemalt (Ungari, Poola, India,Brasiilia, USA jne). Raamatuandis välja kirjastus Fontes.

“Vabaühenduste arengust

Eestis: ülevaade 2005”

Kuus aastat on EMSL kor-raldanud Eesti ühendustejätkusuutlikkuse hindamist.Nagu aastal 2002, viis EMSLka tänavu läbi hindamise kõi-kides maakondades, millest onvalminudki see ülevaade.

Lisaks jätkusuutlikkuseanalüüsile sisaldab raamatartikleid Eesti kodanikuühen-duste arengust, ühenduste legi-tiimsusest ja vastutavusest,kaasamise headest tavadestjpm. Raamatu pani kokkuEMSLi meediakoordinaatorAlari Rammo ja trükist saabtasuta EMSLi kontorist võielektrooniliselt www.ngo.ee/trykised.

Ingliskeelne ülevaade Eesti

kolmandast sektorist

EMSL andis siseministee-riumi ja EKAKi ühiskomisjonitoel välja ingliskeelse infovol-diku Eesti kodanikuühiskon-nast. Trükis on mõeldud igaleühendusele enda ja Eesti tut-vustamiseks suheldes välis-partneritega. Voldikut saab igaorganisatsioon soovitud kogu-ses tasuta EMSLi kontoristTallinnas või elektrooniliseltwww.ngo.ee/trykised.

algatuse arengut ja hetkeseisukajastava artiklite kogumikukoostamine. Kogumikus aval-datavad uurimustulemused onsuurel määral pärit aasta esi-meses pooles Eesti Humani-taarinstituudi läbi viidud uuri-musest “Kodanikualgatuseinstitutsionaliseerumine Eestis”(vaata ka lk. 10!).

ˆ

Vastse keskuse juhataja kohusetäitja professor Mikko Lagerspetzning teadur Sofia Joons üllatasid lepingu allakirjutamiselekogunenuid bandzo- ja viiuliduetiga. Foto: Alari Rammo

President tunnustas aasta vabatahtlikkeRasmus Raskon töö kõrvaltHansapangasaidanud kaasaTaaskasutuskes-kuse loomiseleja tegevuselening kaasanudka oma kolleege.

Urmo Kübar

7www.ngo.ee

detsember 2005 Kodanikuühiskonna uudised

Riigi eelarvestrateegia (RES)koostamine on protsess, millekäigus arutatakse läbi ja pan-nakse kirja Eesti arengueesmär-gid ning raha jaotamise plaannendeni jõudmiseks. Otsustatak-se valdkonnad, mis vajavadenam tähelepanu, ning tegevu-sed, millega saab tekkinud prob-leeme kõrvaldada või ähvarda-vaid ohte vältida.

Et valikud saaksid tehtudvõimalikult laia ringi huve arves-tades, on oluline ka vabaühen-duste kaasarääkimine kogu prot-sessis – juhtides tähelepanuühiskonna kitsaskohtadele, eri-nevate huvirühmade vajaduste-le, plaanitavate tegevuste või-malikule mõjule ning tulemustele.

RESi kinnitamisega tehak-se valikud riigi arengusuundadeosas küllaltki pikaks perioo-diks. Ülesanne on vastutus-rikas, sest lisaks riigieelarvelekavandatakse sama strateegiaalusel aastas ligi 8 miljardikroonini ulatuvate EuroopaLiidu tugifondide toetuste kasu-tamine.

Pingeline graafik22. novembril tutvustas rahan-dusministeerium strateegia koos-tamise ajakava, mis on küllaltkipingeline laiapõhjalise aruteluläbiviimiseks.

Esiteks paistab, et partneritearvamuste ja erinevate huvide-ga arvestamine sõltub paljuskisellest, kui kiiresti ühendusedsuudavad reageerida ja tegut-seda. Teiseks saab osalemineolla tulemuslik, kui seda tehak-

se jooksvalt kogu protsessiraames.

Näiteks äsja avalikustatud“Riikliku tegevuse strateegiliseraamistiku” hetkeolukorra ana-lüüsi tööversioonile oodataksemitte-ametliku konsulteerimisekorras arvamusi ja ettepanekuidkuni 7. detsembrini. Kuigi amet-lik konsulteerimine kogu RESraamistiku osas toimub järg-mise aasta esimeses pooles, onoluline juba praegu hakata kaa-sa mõtlema – kui järgmistesammudena saavad sõnastatudeesmärgid ja tegevussuunadning hakatakse välja töötamarakenduskavasid, ei saa enam

minna tagasi lähtepositsiooni-de muutmise juurde.

Ühenduste koostööEesti Rohelise Liikumise eest-vedamisel ja Balti-AmeerikaPartnerlusprogrammi toel alga-tati projekt, aitamaks kaasavabaühenduste koostööle suht-lemisel riigiametitega rahasta-misküsimustes. Projekti raamesläbiviidav infovahetus ning sei-sukohtade koondamine on ava-tud kõigile ühendustele. Olulise-maks suhtluskanaliks on veebi-leht www.eurofondid.org.ee.

Strateegiadokumendid, mistekstilt pikad ning keelelt kee-rulised, võivad nii mõnegiühenduse panna esialgu õlgukehitama. Ei ole oluline, et igaorganisatsioon kujundaks riigiarengut mõjutavate dokumen-tide osas oma seisukoha, neisttähtsamatega tasub aga kind-lasti tutvust teha.

RESi koostamisse on aktiiv-semalt kaasatud ministeeriumi-de partnerid, enamasti katusor-ganisatsioonid või võrgusti-kud. Aga ka väiksemates ühen-dustes võib kujuneda arvamu-si, mis tuleks kindlasti edastadaoma valdkonna katusorgani-satsioonile või võrgustikule.

Vabaühenduste koostöö-projekti raames koondatakseühenduste kommentaarid ningsõnastatakse ühised seisukohad.Et leida parim viis oma arva-muste viimiseks dokumentidekoostajateni, võib alati nõu pida-da projekti koordinaatorigaaadressil maris@vormsi.ee.

Sünnib riigi rahakasutamise plaan

Alanud on riigi eelarvestrateegia koostamineaastateks 2007-10, mis hõlmab ka EuroopaLiidult laekuvat raha. Eesti RoheliseLiikumise projekti koordinaator Maris

Puurmann kirjutab, miks ja kuidasühendused selles protsessis osalema peaksid.

Kolm soovitust

Et olla jooksvalt kursis eelarve-strateegia koostamise protsessi,konsulteerimisele esitatud mater-jalide ning osalemisvõimalustega:

• Soojendage üles oma kontaktidministeeriumides, kuna teema-põhine kaasamine leiab asetjust nende kaudu. Probleemi-dest “oma” ministeeriumigaandke teada rahandusminis-teeriumile;

• Jälgige veebilehte www.fin.ee/res2007, kust leiab informat-siooni strateegia koostamiseprotsessi ülesehituse ja käigukohta ning olulisi materjale;

• Eesti Rohelise Liikumise pro-jekti raames on avatud veebi-leht www.eurofondid.org.ee,kuhu riputatakse nii konsultee-rimisele esitatud kui muid tee-makohaseid materjale. Projektiraames koondatakse materja-lidele esitatavad arvamused jaettepanekud, et need edastadaühtse dokumendina vastuta-vatele asutustele.

TulumaksusoodustustäpsustubRahandusministeerium on ettevalmistanud tulumaksuseadusemuutmise, mille väljatööta-mises osales ka EMSL.

Olulisim on paragrahv 11muutmine, mis käsitleb tulu-maksusoodustustega ühen-duste nimekirja, kuhu kuulubüle 1500 avalikes huvidestegutseva ühenduse.

Kehtiva seaduse kohaselton võimalik soodustust taotle-da ja saada ka paljudel ühen-dustel, kes ei tegutse sisuliseltavalikes huvides. Eelnõu koha-selt sätestatakse nimekirjakandmiseks senisest põhjaliku-mad tingimused ja ühendusteesindajatest komisjoni loo-mine. Lähemalt järgmisesinfolehes.

Ootame tagasisidetEMSLi juures rahastamis-konsultandina töötava KalleJürgensoni esimesed ja kõikjärgnevad materjalid ühen-duste riigieelarvelise rahasta-mise skeemide kohta leiabwww.ngo.ee/rahastamine (vt.ka töörühma kokkuvõtet lk.4!). Kommentaarid oodatudaadressil kalle@ngo.ee.

NGO Fondi avalikarutelu15. detsembril kl 13-17 toimubKeskkonnaministeeriumis(Narva mnt. 7a, Tallinn) Norraja Euroopa Majanduspiirkonnafinantsmehhanisme tutvustavarutelufoorum.

Keerulise nimega projektieesmärk on aidata kaasa majan-dusliku ja sotsiaalse ebavõrd-suse vähendamisele arendus-projektide rahastamise kaudu.Eraldi luuakse ka valitsusvälis-tele organisatsioonidele suuna-tud NGO Fond, mille suuru-seks on 7% kogu toetusest ehk34.3 miljonit krooni.

EMSLi poolt juhib NGOFondi projekti Tiit Riisalo,kogu info on leitav või viidatudwww.ngo.ee/ngofond.

8 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEMSLi tegemised

1Kõige rõõmustavam järel-dus on ühenduste enese-

analüüsi suutlikkuse kasv:seda tehakse üha küpsemalt,nähes seoseid tegevuskesk-konda loovate tegurite vahel,ning ka suurema üldistusvõi-mega. Kasvanud on enesevää-rikus ja -teadlikkus, rolli ühis-konnas nähakse laiemalt, pare-mini osatakse sõnastada vaja-dusi. Vähenenud on “meie” ja“nemad” suhtumine sektoritevahel ja rohkem räägitakse ko-danikuühiskonnast. Viimanekehtib ka aruteludes osalenudmaa- või omavalitsuse ja fir-made esindajate kohta.

2Hinnatud kriteeriumideston kõige kiiremini arenenud

ühenduste tegutsemisvõime,mille all hindasime sihtrühma-de loomist ja tundmist, juhti-mist ja sisemist korraldust ningavatust. Planeerimine muutubtäpsemaks ja pikaajalisemaks,samuti sihtrühmade huvidestegutsemine, suutlikkus kaasatapartnereid ja vabatahtlikke. Teo-reetilisi teadmisi annavad koo-litused, kohati on küll proble-maatiline veel õpitu kohanda-mine. Palgalist tööjõudu ühen-dustes endiselt napib, vajadustselle järele tajutakse üha roh-kem. Samuti on kesine (kuidparanemas) tehniline varustatus.

3Mitmekesisemaks on muu-tunud ühenduste rahastajate

ring, mis vähendab sõltuvustühest sissetulekuallikast. Kas-vanud on omatulu teenimine jasuutlikkus selleks ideid leida.Professionaalsem on enese-kontroll ja aruandmine rahasta-jatele. Küllalt väikest rolli män-givad sissetulekuallikana endi-selt liikmemaksud, millel onpigem distsiplineeriv otstarve.

4Eestkoste ning poliitikamõjutamise osas on pilt

omavalitsuste kaupa kirju jasõltub paljuski kohalike tahtestja suutlikkusest, selged meh-hanismid puuduvad, ent häidnäiteid ja märke mõtteviisi muu-tusest leidub. Tõusnud on ühen-duste teadlikkus vajadusest kaise olla hea oma liikmete ja siht-gruppide kaasaja, samuti võimeoma huvide eest seista. Soovidajätab suutlikkus sõnastadapoliitika probleeme ning hoidaend kursis käimasolevateprotsessidega (eriti kui KOV eiole sellest huvitatud).

5Avalike teenuste lepin-guline delegeerimine ühen-

dustele levib, kuid pilt on taasebaühtlane ning valdkonnitikitsas. Sageli pakutakse teenu-seid projekti korras. Ka ühen-duste endi teadlikkus sellesküsimuses jätab veel soovida,terminidki on harjumatud. Ühen-duste pakutavate teenustegaollakse kohapeal rahul, sageliteenitakse kulud tasa, vähesteljuhtudel saadakse ka kasumit.

6Maakondlikelt arenduskes-kustelt saadava toega

ollakse rahul, ootused katus-organisatsioonidele ja võrgus-tikele on erinevad ning seegaka rahulolu. Põhimõtteliselt onkättesaadavad kõikvõimalikudkoolitused ning ühendusedoskavad neid ka tahta, prob-leemiks on suutlikkus nendeeest maksta.

7Ühenduste tegevuse kajas-tamine meedias kasvab,

kuid on enamasti siiski üritusteja persoonide keskne, sügava-mat analüüsi ei kohta. Problee-miks on ka ühenduste endisuutlikkus suhelda meediaga(äratada huvi, pakkuda kiirestikvaliteetset materjali jne) ningteadlikult oma mainet kujun-dada. Avalik imago on posi-tiivne, kuid seda pole põhjustpidada kuigi informeeritudtoetuseks. Samas on positiivnemärk heast mainest suurenevaktiivsus heategevuses võivabatahtlikena.

7 järeldust ühenduste arengustAugustist oktoobrini viis EMSL kõigis maakondades läbi kodaniku-ühenduste jätkusuutlikkuse hindamise. See oli jätkuks kolm aastattagasi tehtud samasugusele uurimusele. Järeldustest teebkokkuvõtte Urmo Kübar, kes oli üks arutelude läbiviijatest.

Kiri valla- jalinnajuhtidele

Tuginedes sel sügisel läbi vii-dud ühenduste jätkusuutlikkusehindamistele ning kahele era-kondade avalikule kuulamise-le, saatis EMSL novembri lõpusettepanekud 227 omavalitsu-sele, kuidas need saavad kaasaaidata oma territooriumil tegut-sevate ühenduste arengule.

EMSL kutsub omavalitsusiüles koostama ja järgima sel-geid põhimõtteid ühendustekaasamiseks ja rahastamiseks,sõlmima nendega lepinguid ava-like teenuste osutamiseks ningkoostama keskkonnaaruandeid.

Nagu näha maakondlikestaruteludest ja pidevast suhtle-misest ühendustega, on olukordühenduste jaoks omavalitsustekaupa väga erinev, ütles EMSLijuhataja Kristina Mänd. “Omakirjas ei esita me nõudmisi, vaidanname oma kogemustele jateadmistele tuginedes nõuan-deid, kuidas omavalitsusjuhidsaavad ühenduste arengut soo-dustada. Ühenduste areng eiole mingi omaette eesmärk,vaid väga selge võimalus koha-likku elu paremaks muuta jainimeste rahulolu tõsta.”

Näiteks kaasamine võimal-dab ennetada probleeme otsus-te tagajärgedega, teenuste dele-geerimine ühendustele tõstanende kvaliteeti jne. Oluline on,et põhimõtted neiks tegevus-teks oleks läbi räägitud ningkõigile ühtsed ja selged, välti-maks juhuslikkust ja korrupt-siooni, seisab kirjas. Kirjagasaab tutvuda www.ngo.ee/8314.

Koolitused katusteleKatusorganisatsioonide aren-damise programmi raames viisEMSL sel sügisel läbi kolmkoolitust: oktoobris räägiti liik-mete kaasamisest ja eestkos-test, novembris säästvast juhti-misest ning viimase koolituse-na sel aastal peeti 1. detsembrilseminar nõukogu ja juhatusearendamisest. Raha koolitus-teks tuli riigieelarvest jaUNESCO programmist.

Maakondlike hindamiste tulemused said novembri lõpulkogumikuks “Vabaühenduste arengust Eestis“. Pildil panebraamatuid kokku trükikoja Iloprint kaanestaja Ingrid Paltser.

Foto: Alari Rammo

9www.ngo.ee

detsember 2005 EMSLi tegemised

Vaatamata sellele, et inimtege-vuse laastava keskkonnamõjukohta on piisavalt teavet, jätkubloodusvarade ning kultuurilisemitmekesisuse hävitamine.Inimene on aga ainus olend, kesmuutust ise planeerib ja ise omaarengu käiku muuta saab. “Kul-tuuriline evolutsioon”, midasuunavad inimese enda valikud,mõjutab inimarengut rohkemkui bioloogiline evolutsioon,väidab Gary Gardner raamatus“Maailm aastatel 2000 ja 2001”.

Hea tahe, napidoskusedJärelikult vajame muutusi. Seeon raske, kuid mitte võimatu.Kõigil – kodanikel, ettevõtetel,ühendustel, avalikul sektoril,meedial – on siin täita oma roll.Selleks tuleb õppida stra-

teegiliselt ja säästvalt mõtlema.Paraku on just oskused, mis

aitaksid inimestel oma arengu-käiku sekkuda ja inimtegevusenegatiivseid kõrvalmõjusid ettenäha, ebapiisavalt arenenud.Samamoodi ei nähta piisavaltinimtegevuse seoseid loodus- jakultuurikeskkonnaga. Neid tu-leb selgitada ja õpetada sellekssüsteemi tervikuna nägema.

Inimestele on loodus- ja kul-tuurivarade ületarbimine meele-pärane, aga säästmine vastumeel-ne. Järelikult peame motivee-rima ja õpetama, kuidas saadaainult isikliku käekäigu eesthuvitatud inimesed tegutsemakeskkonna, ühiskonna ja üld-suse huvides.

UNESCO projekti raameskorraldab EMSL sel aastal kolmkoolitust: katusorganisatsiooni-

dele, Heateo Sihtasutusegasäästlikust juhtimisest ningkoos Avatud Hariduse LiidugaLõuna-Eesti ühendustele.Õpetuste, praktiliste näidetening arutelude käigus saavadneil osalejad teadmisi ja oskusi,kuidas korraldada oma organi-satsiooni juhtimist säästlikultning seeläbi kokku hoida.

Millest räägime?Teemad on põhjalikud: mis onsäästlik strateegiline planee-rimine ja tegevuste elluviimine,mis on organisatsiooni sot-siaalne vastutus ja tegevusekolmekordne tulem, millised oninimtegevuse seosed loodus- jakultuurikeskkonnaga, millisedon keskkonna ja ühiskonnaomavahelised seosed ja sõltu-vus, kuidas oma keskkonna-

mõju mõõta, kuidas aidata ava-likku ja ärisektorit säästvusele,millised on ühenduste vahendidsäästvuse tõstmisel, kuidas info-tehnoloogia aitab kokku hoidakulusid ja säästa keskkonda jne.

Koolitustel osalenuid kutsu-me säästlikku suhtumist kasu-tama nii oma organisatsiooniskui propageerima seda ka omapartnerite seas.

Sotsiaalse vastutuse olulisimosa on ettevõtte, organisatsioo-ni, erakonna ja üksikisiku vas-tutus keskkonna ees. Oma töö-tajatele näiteks tasuta jõusaalipakkuvat või aeg-ajalt annetusitegevat, kuid samal ajal piira-matult keskkonda kahjustavatfirmat ei saa nimetada sotsiaal-selt vastutustundlikuks. Kunasotsiaalse vastutuse alal ei oleveel välja kujunenud häid tava-sid ega seadusandlikku regle-menteeritust, aitab see projektkaasa, et vastutus keskkonnaees muutuks seaduseks ningtraditsiooniks, mis peaks olemanii organisatsioonide, valitsuse,ettevõtete kui inimeste käitu-mise loomulik osa.

Säästkem ühiskondaUNESCO koostööprogrammi projekti raameson EMSL sel sügisel levitanud seminaride,trükiste, meedia ja konverentsi vahenduselsäästva ühiskonna ideed. Miks, kirjutab EMSLijuhataja Kristina Mänd.

EMSLile pooleks aastaksuus juht

EMSLi juhataja KristinaMänd läheb jaanuaris pooleksaastaks Lõuna-Aafika Vabariikitööle ülemaailmsesse ühen-dusse CIVICUS, sel ajal juhibEMSLi Marit Otsing (pildil).

Marit Otsing on praeguEesti Korteriühistute Liidu ju-hatuse esimees, lisaks kuulub ta

EKAKi rakendamise ühisko-misjoni. Ta kirjutab doktoritöödTallinna Ülikoolis ühendustearengu mõjust demokraatiale.

CIVICUSes saab Männiülesandeks käivitada projektkolmanda sektori üldküsimus-tega tegelevate katusorganisat-sioonide arendamiseks ja koos-töö edendamiseks.

Liikmemaksu kordDetsembri lõpus kinnitab EMSLinõukogu 2006. aasta liikme-programmi, mis sisaldab kamuutust liikmemaksu suuruses.Kuus aastat kõigile 900krooni-sena püsinud liikmemaks hak-kab edaspidi sõltuvuma maksjaeelmise aasta sissetulekust, ot-sustas EMSLi üldkoosolek.

Sissetulekuna mõeldaksekogu raha, mis ühendus aastajooksul saanud toetustena,

teenistusena või projektideks.Kui ühenduse sissetulek jääballa 40 000 krooni, on liikme-maksu suuruseks 365 krooni (ükskroon päevas). Kuni 500 000kroonise sissetuleku korral onliikmemaks 700 krooni, sisse-tulekuga kuni 1 000 000 krooni1000 krooni ning üle selle 1500krooni.

Otsuse, milline ta sissetulekoli ning kui suurt liikmemaksumaksma hakatakse, teeb igaliikmesorganisatsioon ise, EMSLliikmete sissetulekuid kontrolli-ma ei hakka. Liikmemaksu tasu-mise tähtaeg on 30. aprill. Soo-dustusi nõukogu enam tegemaei hakka, küll aga on võimalikesitada põhjendatud taotlusmaksetähtaja pikendamiseks.

Ühekordse liitumistasu suu-ruseks jääb plaani kohaseltuuest aastast 500 krooni.

Lühidalt Uued liikmed EMSLinõukogusEMSLi üldkoosolek valis 14.oktoobril nõukogusse kaks uutliiget: Eestimaa Looduse Fonditegevjuhi Jüri-Ott Salmi ningettevõtja Monika Salu.

Senistest liikmetest valititagasi Reet Valing ja MallHellam. Ametiaeg sai täis kaToomas Trapidol, kes otsustasuueks perioodiks mitte kandi-deerida; senine nõukogu liigeMadis Masing palus oma voli-tused lõpetada seoses pikemaviibimisega Eestist eemal.

EMSLi nõukogus on kahek-sa liiget, lisaks nimetatud nel-jale eelmistel aastatel valitudLagle Parek, Rein Voog, UkuLember ning Jaan Manitski.Üldkoosolekul osales viisküm-mend EMSLi liiget 80st.

10 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitUurimus

1990. aastatel kodanikualga-tuses toimunu peamiseks märk-sõnaks on tegevuskeskkonnakujundamine. Viimast viit aas-tat iseloomustab aga ennekõikekodanikualgatusliku mõtteviisining käitumistavade ehk nö.kodanikualgatusliku kultuuritekkimine. Oleme erinevatelaastatel tehtud uurimustes jälgi-nud, kuidas kodanikualgatustkäsitletakse ning kuidas selles-se suhtutakse.

1998. aasta uurimuse tule-mustes hakkas silma paljugi,mida võis pidada nõukogudeühiskonna pärandiks. Kõigetõsisema takistusena oma tege-vusele nimetasid ühendused siisavaliku võimu ja ärisektoriesindajate suhtumist.

Viimastele aga tähendaskodanikualgatus veel aastaidhiljemgi peaasjalikult harras-tustegevust. Ka avaliku võimuesindajatele ei olnud kodani-kualgatus arvestatav ühiskond-lik jõud, ei reaalselt ega ideaa-lis. Temas nähti ehk vaid po-tentsiaali tulevikus riigi kuludekärpijana.

Ühendused aga maadlesidigaüks oma organisatsiooni hu-vi eest. Selmet koostöös kasva-tada ühist seljatagust ning kasu-tada otstarbekalt nappe ressurs-se, kalduti kohtlema üksteistkonkurentidena – seda ka olukor-ras, kus puudus võitluse objekt.

Seesmine kasvamine2005. aastal ei too ühendusedüle-eestilises küsitluses halvus-tavat suhtumist enam eraldiprobleemina välja. Ilmselt an-nab see tunnistust kodanikual-gatuse seesmisest kasvamisest.Ühendused on saanud enese-

kindlamaks, pannud paikaselged sihid ning EKAKi väl-jatöötamise ja vastuvõtmisegateadvustanud end ka ühiskond-liku jõuna. Tänased raskusedühendustele on seotud pigemtegevuse eesmärkide täitmisening organisatsiooni haldami-sega. Seda, et kodanikualgatuson muutunud aktiivsemaks, tun-nistavad ka riigivõimu esin-dajad. Samas ei ole avalikussektoris töötatud välja ühtsetregulatsiooni ega tekkinudkindlat traditsiooni, kuidaskodanikuühendustega suhelda.Riigiasutustest väljaspool teos-tatava avaliku huvi mõiste onjäänud poliitilise diskussioonijaoks siiamaani võõraks.

Eesmärgid täpsustuvadKodanikuühenduste tegevus-valdkondi analüüsides näeme,et suur osa neist tegutseb jät-kuvalt võrdlemisi kitsalt piirit-letud eesmärkide raames. Ka2005. aastal on tegevusvald-kondadest jäänud olulisematekssport ja kehakultuur ning kul-tuur ja kunst, usuühendustening huvikaitse organisatsioo-nide osakaal on varasemaga võr-reldes mõnevõrra vähenenud.

Samas küsisime organisat-sioonidelt, milliseid eesmärkeon neil tegutsemise käigus juur-de tulnud. Selgus, et uute vald-kondadena on ühelt poolt kas-vanud vajadus tegeleda ühis-konna üldise arendamise küsi-mustega; teise olulise lisandu-sena nimetati vajadust pööratarohkem tähelepanu oma liikmes-konna sotsiaalsele tegevusele,sealhulgas vaba aja sisustami-sele. Võrreldes 1998. aastagaon kasvanud mitmed ühenduste

professionaliseerumise näitajad– kuuluvus katusorganisatsioo-nidesse, sisemine töökorraldus,koostööpartnerite arv jne.Need märgid näitavad kodani-kualgatuse vaikset, ent järje-kindlat “ühiskonnastumist”.Vähehaaval õpitakse vaatamaoma isiklikest ning grupihuvi-dest kaugemale ning nägemaühiskondlikku tasandit, kon-teksti, mida muutuste saavuta-miseks tuleb samuti korrastada.

Kodanikualgatuse ühiskonnastumineKodanikualgatus seisab Eestis üha tugeva-matel jalgadel. 1990ndate sokikudujatest,kellena siis nägid ühendusi nii ärisektor kuiavalik võim, ja sageli ühendused isegi, onsaanud ühiskonna protsesside suunajad,tõdeb sotsioloog Erle Rikmann.

Kodanikuühendused Eestis 2005

Artikkel tugineb Eesti Humanitaarinstituudi ühiskonnateooria õppetoolisotsioloogide tänavu suvel valminud uuringule “Kodanikualgatuseinstitutsionaliseerumine Eestis: organiseerumise struktuur ja ressursid”.

See koosnes kahest osast: ankeetküsitlusest, millele vastas 606ühendust, ning intervjuudest, milles osalesid 41 organisatsiooniesindajad. Värske uurimus pakub head võrdlusmaterjali 1998. aastalläbi viidud sarnase ankeetküsitlusega ning 2000. aasta uurimusega,mille meetodiks olid intervjuud.

Registreeritud sihtasutuste, mittetulundusühingute ja nende liitude arvon Eestis 1998-2004 suurenenud 4700-lt 11 300-le. Organisatsioonideasutamine toimub üle Eesti, teistest kiiremini Tallinnas ja väikelinnades.

Samas on ühendused muutunud väiksemaks: pooltel Eesti MTÜdelon kuni 31 liiget, neist aktiivseid kümne kandis. Viimase 4-5 aastajooksul asutatud MTÜde liikmeskonnad on keskmiselt veelgi väikse-mad.

Suurenenud on palgaliste töötajate hulk. Neid kasutab 32% ühen-dustest, sektoris loodud töökohtade arvu võib hinnata kümneletuhandele.

Uuringu läbiviimist toetas Balti-Ameerika Partnerlusprogramm.Uurimisraportit saab lugeda www.ehi.ee/erialad/sotsioloogia/Kodanikualgatuse/file_view.

Ühiskonna, riigi ja kodani-ke suhete paranemine võtabaega. Kodanikuühenduste jaavaliku võimu suhete kujune-misel ei ole olulised üksnes sea-dused või ametlikud reeglid,vaid nende teostumise igapäe-vane praktika. Samas on olulineseda kujunemisprotsessi tead-likult suunata ning läbipaist-vaks muuta: muidu kaldub prak-tika tavaliselt taastootma olemas-olevaid arusaami.

11www.ngo.ee

detsember 2005 Aktuaalne teema

Lühidalt öeldes on meil kaksvõimalust usalduse mahamän-gimiseks: minna vastuollu õigu-sega või õiglusega.

Legitiimsuse mõiste kätkeb-ki endas mõlemat: see on aru-saam, et keegi – olgu siis ava-liku, era- või kolmanda sektoriorganisatsioon – on seaduslik,vastuvõetav ja tema tegevusedpõhjendatud. Protsesse, milleläbi seda tõestatakse, nimetamevastutavuseks.

Seaduslikkusega on loodenamasti üsna lihtsad: organi-satsioon peab olema loodud jategutsema lähtuvalt õigusak-tidest. Küllalt selge on ka vastu-võetavuse küsimus: üldjuhuloleme üsna üksmeelel, mis onhea ja mis halb.

Legitiimsuse allikadKuid seadustega on reguleeri-tud küllalt piiratud osa meietegevustest. Ka üllad eesmärgidei ole piisavad: põrguteegi ollasillutatud heade kavatsustega.Pea iganädalaselt nii Eestis kuimujal kõneainet pakkuvad skan-daalid veenavad, et ühegi insti-tutsiooni legitiimsus pole ettegaranteeritud, vaid tuleneb otse-selt tema tegevustest.

Pole tähtsust, et enamikskandaale on seotud avalikusektori ja firmadega. Usalduselangus nende vastu paneb kaühenduste puhul küsima:kuidas nad tõestavad, et onparemad?

Liiati esineb kuritarvitusi –olgu rahakantimisi, katteta

sematele ühendustele saavadsiin appi tulla katusorgani-satsioonid: näiteks EMSLpakub uuest aastast oma liikme-tele võimaluse avaldada aru-andeid EMSLi kodulehel.

Ent ka internet pole kätte-saadav kõigile, seega on vajalikvälja töötada terviklikud kaasa-mismehhanismid lähtudes omaorganisatsiooni eripärast.

Teadlikkus tõusebSilmas peab pidama, et aruand-mine ei tähenda pelgalt raha-numbreid ja tegevuste kirjel-dusi, vaid on märksa enam kok-kuvõte tulemustest, mõjudest,meetoditest, suhetest jne. Eestiühendused on päris hästi oman-danud sõnavara oma tähtsusestühiskonnas.

See on hea, sest näitab tead-likkuse tõusu oma rollist, kuidteisalt sunnib küsima, mis onkaunite sõnade taga. Oma legi-tiimsuse tõestamiseks peavadühendused õppima adekvaatselthindama oma tegevuse ühiskond-likke ja keskkonnamõjusid.

Meil on olemas ühendusteeetikakoodeks ja kaasamisehead tavad. See on hea algus, kustiga organisatsioon saab edasimõelda, kuidas tema talle kehti-vatele õigustatud ootustelevastab.

Vaata kodanikeühendusteeetikakoodeksit internetistwww.ngo.ee/6044

Kuidas olla legitiimsem javastutavam?

Usaldus institutsioonide vastu kõigub niiEestis kui mujal maailmas. Ühiskonnaheakskiit pole garanteeritud ühelegiorganisatsioonile, vaid tuleb igaühel väljateenida. Tee sellele käib läbi vastutavuse,kirjutab EMSLi liikmeprogrammi juhtUrmo Kübar.

Vastutavuse viis

küsimust

1. Mille eest ma vastutan?

See küsimus peab saama vas-tuse strateegilise planeerimiseetapis: milline on praegune olu-kord, milline minu visioon, missõltub selle saavutamisel minustja mis teistest, mis on minu tuge-vused ja nõrgemad kohad, millis-tele tegevustele ja sihtrühmadelema keskendun? Millised jätankõrvale ning miks, millised ees-märgid ja mis ajaks endale sean,millised tegevused ja strateegiadplaanin nende saavutamiseks?

Vastused võimaldavad tehtut hinnata.

2. Kelle ees ma vastutan?

Kes on need inimesed ja grupid,kellest mu tegevus sõltub – ja kui-das? Tavaliselt on ühendusetegevusest huvitatud osapoolipalju: sihtrühmad/kliendid, nõu-kogu/juhatus, rahastajad, avaliksektor, koostööpartnerid, liikmed,töötajad, vabatahtlikud, kohalikkogukond jne. Nende käsutusesolevad vahendid ühenduse tege-vuse mõjutamiseks (raha, tege-vusluba või leping, moraalnetoetus, ekspertiis, tööjõud jne)erinevad, seetõttu on kaardis-tamine ja järjestamine vajalik.

3. Kuidas kommunikeerida?

See on küsimus kaasamisest –keda kuhu, millal ja kuidas kaa-sata, millal piisab informeerimi-sest, millal on vaja konsulteerida,mil lal hääletada? Osapoolteootused on siin erinevad: keshuvitub eelkõige rahanumbritest,kes lepingu täitmisest, kes mõ-just; kes tahab detailset ülevaa-det, kes olulisi põhipunkte. Erineb

ka suutlikkus infot kätte ja sellestaru saada. Põhitingimuseks onausus ja läbipaistvus.

4. Kuidas ma tulemusi hindan?

Lihtne on koostada finants- jategevusaruandeid, keerulisemhinnata tegevuse tulemusi jamõju ühiskonnale ning kesk-konnale. Samas on just needkõige olulisemad. Siit väljakutse:õppida oma toimimist hindamaläbi küsimuse “kuidas on eluminu tegevuse tulemusena pare-maks muutnud?” Tulemusegasama tähtis on hinnata ka prot-sessi: kas see on olnud eetiline,õiglane, avatud jne.

5. Kuidas ma eelnevast õpin?

Vastutavuse mõte pole rahulda-da kellegi ootusi info järele, vaideelkõige peab see olema õpiva-hend ühendusele: kuidas ma rea-geerin protsessi käigus laekuvaletagasisidele, kuidas kasutan infotenda arendamiseks – mida peanmuutma oma töökorralduses võitegevustes, et suurendada omalegitiimsust.

lubadusi vms – ka kolmandassektoris. Et ühendused apellee-rivad sageli oma suuremalemoraalsusele, on siin need küsi-mused veel olulisemad.

Ühenduse tegevusest tule-nevad legitiimsuse allikad või-vad olla tema saavutused eluparemaks muutmisel, kogemu-sed ja teadmised ning kontaktidoma valdkonnas, toetus (näi-teks liikmeskond, aga ka rahul-olevad kliendid, rahastajad,vabatahtlikud jne) ja maine.

Vastutavuse mehhanismidekujundamine sõltub nii sellestkui ka ühenduse tegevusalast,-strateegiast (eestkoste, teenus-te pakkumine, uuringute läbi-viimine vms), -haardest (koha-lik, üleriigiline või rahvusvahe-line) jne – ühtseid, kõigile sobi-vaid lahendusi ei ole. Küll agaon ühised mõned põhiprintsii-bid (vaata infokasti!).

Meie väljakutsedEesti ühendused käsitlevadvastutavust seni eelkõige aruan-dekohustusena rahastajatele janäiteks maksuametile. Sellel onselge praktiline põhjendus: jä-tad aruande esitamata ning võidolla kindel, et edaspidi raha ei saaning võid kohtussegi sattuda.

Samas on rahastajad ja riikvaid ühed ühenduse tegevuseosapooltest. Teised ei pruugiolla küll sarnasel jõuposit-sioonil, ent on ometi ühen-dusele samuti eluliselt tähtsad.

Nii peab leidma võimalusedlaiemaks aruandmiseks. Väik-

12 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

Eesti Humanitaarinstituudisuvel valminud uuring Eestikodanikuühiskonna hetke-seisust avaldas nukravõitu, kuidmitte väga üllatavad arvud:kuigi Eesti KodanikuühiskonnaArendamise Kontseptsioon(EKAK) on üks olulisemaidverstaposte siinse kodanikual-gatuse arengus ja tegutsemis-keskkonna loomisel, polekolmandik vabaühendustestEKAKist kuulnudki. Ligipooled teavad dokumenti, kuidpole seda lugenud, ning vaidveerand on kursis, millest sealjuttu, neistki vaid väheseddokumenti praktikas kasutanud.

Tuttav tugevateleUuring osutab, et EKAKiga onrohkem kursis ning oskavadseda kasutada tugevamad japrofessionaalsemad ühendused,kelle eesmärgiks ühiskonnaareng ning kes näevad selleskasu ka konkreetselt oma orga-nisatsiooni arendamisele.EKAKi sünni juures olnud AguLaius seepärast madalat tead-

likkust suureks probleemiks eipeagi: “EKAK kui strateegia onennekõike oluline neile ühen-dustele, kes tegelevad vahetultsuhete arendamisega avalikuvõimuga. Vajalik on, et EKAKitunneks suur osa ametnikest.”

Avaliku ja mittetulundus-sektori vahelisi koostööleppeiduurinud Külvi Noor väidab omabakalaureusetöös, et teadlik-kuse suurendamiseks EKAKist“kaubamärgina” ei ole lihtsaltsüsteemset tööd tehtud. Laiusesõnul on küll algusest saati rää-gitud EKAKi nö. rahvaversioo-ni koostamisest, ent siiani poletekkinud arusaama, milline seeolema peaks.

“Koolitades alustavaid ühen-dusi olen jõudnud arusaamale,et kolmanda sektori ees seisvaidülesandeid saab selgitada ainultinimestele lähedaste problee-mide kaudu ning näidata, et üksja teine neist ongi EKAKi prio-riteedid ja nendega tegeletak-se,” lisab Laius.

Ka sotsioloog Ivi Proosisõnul on lühendite promomi-

sest mõistlikum seletada tee-masid üksikult – näiteks rää-kida ühenduste rahastamisest,ühiskonnaõpetamise uutestpõhimõtetest jms.

Kõnekad saavutusedVähene teadlikkus pole takis-tanud EKAKi elluviimist:tegevuskava põhjal on vähemkui kahe aastaga toimima pan-dud valitsuse ja ühenduste ühis-komisjon, sõnastatud kaasami-se head tavad, tehtud ministee-riumidele ettepanekuid ühendu-si puudutava statistika kogu-mise ja analüüsi parandamiseks.

Samuti käib töö vabatahtli-ku tegevuse õigusliku regulee-rimise ja riigieelarvelise rahas-tamise põhimõtete väljatööta-misega ning novembris käivituskodanikuühiskonna uurimis- jaarenduskeskus, mis jäi EKAKitegevuskavas tegelikult nö. joo-nealuseks eesmärgiks

Eraldi teavituskampaaniakaasamise heade tavade tutvus-tamisest ja seniste praktikateuurimisest kogu avalikus sek-toris käivitub Riigikantseleieestvedamisel veel tänavu.

Viimasest loodab Agu Laius,et kaasamise tähtsustamisekõrval muutub sedavõrd olulineriiklik strateegia nagu EKAKavalike teenistujate koolitus-programmide loomulikuks osaks:“Ja seda nii, et nad ei hakkakskusagilt pooltühjalt kohaltpihta, vaid seletaks ka kaasamis-vajaduse tausta läbi EKAKi.”

EMSLi abil on valmimastäiendused portaali www.ees-ti.ee, kus iga teema juurde lisa-takse ühendustega seotud infotning luuakse eraldi rubriik koda-nikuühiskonna põhimõtetest.

Vähetuntud, kuid toimivEhkki täpselt kolm aastat tagasi Riigikogusheaks kiidetud EKAK ja selle tegevuskava onEesti kodanikuühiskonna arengu alustalad,teavad dokumentide sisust vähesed. Kas sellepärast peaks muret tundma, küsib EMSLimeediakoordinaator Alari Rammo.

EKAKi ühis-komisjonistEKAKi rakendamise ühis-komisjoni koosolekul 22. no-vembril tehti ülevaade viimastekuude jooksul toimunust.

Kaasamise ja seadusand-luse töögrupi teemadest onlõppvormi saanud kaasamisehead tavad, mille andis IVkodanikuühiskonna konve-rentsil sümboolselt ühendus-tele üle peaminister AndrusAnsip. Edasi liigutakse ka va-batahtliku tegevuse õiguslikureguleerimisega ning TuulikeMänd Tartu VabatahtlikeKeskusest nimetati töögrupiuueks kaasesimeheks.

Rahastamise ja statistikatöögrupp laiendab oma haaretka avalikele teenustele ja infra-struktuurile ning nimetatakseümber jätkusuutlikkuse töö-grupiks. Kodanikuharidusetöögrupp on tegelenud peami-selt 4. detsembril toimunud va-batahtlike tunnustamisüritu-sega ning õppekavadega.

Augustist novembrini toi-musid ühiskomisjoni tööd tut-vustavad seminarid, mida kor-raldas EMÜ.

Siseministeeriumisse ontööle asunudKülvi Noor

(pildil), kelleüheks ülesan-deks on koda-nikualgatuset o e t a m i s estrateegia väljatöötamise koor-dineerimine. Strateegia esita-mise tähtaeg valitsusele on 1.juuni 2006.

Kristina Mänd tutvustasettepanekut luua üksus, misviib ellu EKAKi rakendamisetegevuskavas sisalduvaid suu-niseid ja otsuseid. EKAKi ra-kendamise hindamiseks luuak-se indikaatorite süsteem, milleväljatöötamine usaldati äsja-loodud kodanikeühiskonnauurimis- ja arenduskeskusele.

Protokollid asuvad: www.sisemin.gov.ee/atp/?id=5635

EKAK

Kas olete tuttav EKAKiga?

30%

46%

16%

6% 2%

Ei ole sellest kuulnud

Olen kuulnud, kuid mitte tekstiga tutvunud

Olen tekstiga tutvunud

Olen osalenud EKAKi aruteludel

Olen toetunud EKAKile suheldes riigiasutustega

13www.ngo.ee

detsember 2005

Oktoobri lõpus CAF Russia(Charities Aid Foundation)korraldatud ülevenemaaliseleühenduste aktivistide konve-rentsile “Kodanikuühendusteekspertpotentsiaal kui Venemaareformide ressurss” kutsutikogemusi jagama ka EMSL.Meiepoolse ettekandega esinesKristina Mänd.

Läbivaks teemaks konve-rentsil kui ka Venemaal üldseoli dialoogi arendamine koda-nikuühenduste ja riigi vahel.See on teema, mis Eestiski jubaammu kõneaineks ning kusmeil on mitmeid otsuseid vastuvõetud ning tegutsemisraamis-tik näiteks EKAKi ja kaasamis-mudelite osas loodud.Idanaabrite arutelud on allesalgusjärgus ning tulised vaidlu-sed konverentsil osalejate vahelnäitasid, kui keeruline on suur-tes mastaapides nagu Venemaalühiste seisukohtadeni jõuda.

Ühe põhiküsimusena seatiüles probleem, kes üldse on eks-pert ja millistele standarditelenad vastama peavad, samuti

see, kes peaks neid hindama.Tinglikult jaotati ekspertiis kol-me rühma: ühiskondlik (ko-danikuühenduste initsiatiiv-grupid), valitsuse tellitud (föde-raalsel, regionaalsel ja kohali-kul tasandil) ning äriühingutetellitud ekspertiis.

Vaidlusi tekitas näiteks see,kas ekspertarvamusena peaksalati arvestama valitsuse poolttellitud ning tasutud arvamustkõrgkoolidelt või uurimisasu-tustelt, sest sama töö saavad ärateha ka sõltumatud ühendused.

Jagame kogemusiEestis oleme juba läbinud dis-kussioonid kodanikuühiskonnakonsolideerumise vajalikku-sest, me ei kasuta karmi sõna-paari nagu “ühiskondlik kont-roll”. Pigem räägime kaasami-sest ning koostööst.

Positiivsena jäi konverentsilläbivalt kõlama arusaam, etühendustel on suur potentsiaalaitamaks kaasa reformide läbi-viimisele Venemaal.

Vene ühendustel on jätkuvhuvi Eesti kogemuste ja ühis-projektide vastu. Konverentsiosalejate hulgas oli neid, kesvahetasid meiega kontakte,soovides plaanida ühisprojektevõi lihtsalt kuulda kogemusi,kuidas me oma arengutes täna-sele tasemele oleme jõudnud.

CAF Russial on kavas jubajärgmisel aastal koostöösEMSLiga tuua Eestisse seitseVene kodanikeühenduste esin-dajat, et spetsiaalselt välja töö-tatud programmi alusel andaedasi Eesti kogemusi.

Venemaalkogemusi jagamas

Eesti kogemusi kodanikuühiskonna eden-damisel hinnatakse Venemaal kõrgelt ningmeie arengutase ja tegutsemiskeskkond onidanaabritega võrreldes ka tõesti head, tõdesMoskvas konverentsil käinud EMSLi info- jaarendusprogrammi juht Katrin Kala.

Vilniuse peatänavalt paari mi-nuti kaugusel asub baar nime-ga Mano Guru. Üks šikimaidkohti, kus olen käinud: maitse-kas ja mugav, kümme suppi jaumbes 50 salatit. Toidud onkallivõitu, kuid sööjaid palju.

Eriliseks muudab koha veelüks asi: rohkem kui pooled selletöötajatest on pikka aega olnudnarkomaanid. Guru ongi loodud,et anda endistele sõltlastele või-malus jalad taas alla saada.

Vanim töötaja on 26aastane,noorim 17. On leedulasi, venela-si, poolakaid. Kõik nad on olnuduimastite küüsis 5-10 aastat.

Väljavalitud rehabilitat-sioonikeskuse noored läbivadkõigepealt koolituse. Siis tehak-se 10-päevane leping ning kuimõlemad pooled rahul on, pi-kendatakse lepingut pooleleaastale. Selle järel tulevad uuednoored ning vanadel tegijatelaidatakse leida uus töökoht.

Kuigi Gurus töötavate noor-te lugu on mõtlemapanev jakurb, on see samas ka üks hel-gemaid, mida olen kuulnud.

Mulle jäi mulje, et Guru onkui suur perekond. Nad toeta-vad teineteist, aitavad uutel tuli-jatel kosuda ning õppida. Seeon tohutult tähtis eriti, kui oledolnud pikka aega sõltlane, kuisul on kool pooleli jäänud ja kuisul pole mingit töökogemust.

Guru juhataja ütleb, et nadei ole avamisest möödunudaasta jooksul pidanud ühegitöötajaga lepingut katkestama.

Kõik noored on olnud motivee-ritud ja head töötajad.

Miks? Sest Gurus töötami-ne annab neile ainukese posi-tiivse võimaluse elus. Ainsavõimaluse, et tulevik võiks tuuamidagi helget ja head, midagisellist, mida tasub oodata.

Baaris töötav Alla ütleb, etmitte keegi ei taha lasta sellelvõimalusel käest libiseda. Jamina jäin mõtlema, et kui neilon lootust, siis annab see ilmseltlootust teistele, kes on praeguise narkootikumide küüsis.Lootustandev on ka see, et kõikneed kuus Gurust “välja kasva-nud” noort on juhataja sõnulleidnud endale uue töökoha japüsiva sissetuleku.

Miks see lugu mulle hingeläks, lisaks sellele, et ma polnudkunagi varem rääkinud pike-malt aastaid heroiinisõltuvusesolnud inimesega, püüdnud endette kujutada tema olukorras?

Narkomaania ja AIDSi levi-ku osas on meie olukord Eestispalju hullem kui Leedus. 2003.aastal registreeriti Leedus 32uut HIV-positiivset juhtumitmiljoni inimese kohta, Lätis175, Venemaal 275 ja Eestis –620! Ametlik statistika ütleb, etEestis on praegu umbes 5000HIV-positiivset. Tegelik arv võibolla veel suurem. AIDS ei oleEestis enam ammu ainult süsti-vate vene narkomaanide prob-leem, vaid puudutab meid kõiki.

Artur Taevere

Eriline baar

Välismaa

Artur Taevere ja Guru ettekandja Alla

14 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitLiikmete uudised

1. novembril avati Põhja-Tallinna linnaosa ja MTÜCaritas Eesti koostöös perekes-kus, et pakkuda linnaosa väike-lastega peredele kooskäimise jalastega koostegutsemise kohta.

Keskus on mõeldud kõigileväikeste lastega vanematele,kes soovivad koos lapsega kaväljaspool kodu ühiselt tegut-seda. Keskuses on loovruum,lugemispesa, mudilaste mängu-saal ning kööginurk emadele.

Esimesena alustasid tege-vust alaealiste emade tugigruppCaritase eestvedamisel ja bee-bide loovusekool Christina

Mis eristab Tallinnas Kadriorusimeilusas majas asuvat VanuriteEneseabi- ja Nõustamisühingutkümnetest teistest eakate päe-vakeskustest ja abiasutustest?Vast see, et siia ei tulda eelkõigesaama, vaid andma.

Kui kümnendat hooaegategutsev VENÜ alustas, kaht-lesid selle idees paljud. Elameju praktilisel ajal, kes sul tulebsiia ilma rahata huviringe läbiviima, öeldi juhatuse liikmeleEne Veiperile toona. Või kui tul-laksegi – kes siis ei teaks, mil-lest vanainimesed omavahelrääkima hakkavad: ikka et pen-sion väike, tervis kehv, nooredhukas ja elu raske. “Kartsin isegi,et äkki kujuneb õhkkond nii kur-vaks, et hüppa aknast alla,” mee-nutab Veiper.

Piisab vaid mööduda ruu-mist, kus parajasti käib prouadevõimlemisring, veendumaks, etkahtlused olid asjatud – uksetagant kostev kilkamine mee-nutaks pigem gümnaasiumi-plikade kehalise kasvatuse tun-di. “Meil käib siin ekstra elurõõ-mus seltskond,” sõnab Veiper.Ning tõtt öelda, ega ta selliseidvirisevaid vanureid, keda mee-dia enamasti kajastama kipub,ka mujal kohta.

40 huviringiKust peakski kurtmiseks aegajääma, kui majas tegutseb 40huviringi: kolme võõrkeele,erinevate käsitööde, liikumise,kultuuri, bridzi ja male ningmuu harrastamiseks. Tegutsebkohvik ja raamatukogu, toimu-vad kontserdid, peod, kohtumi-sed ja ekskursioonid, tervise-alast, juriidilist või psühholoo-gilist nõu pakuvad konsultan-did. Uusi ideid tuleb pidevalt:alles äsja võttis üks proua kätteja korraldas kreeka päeva, kuslauldi ja tantsiti, söödi kreekaroogasid ning räägiti reisimuljeid.

Märkimisväärne on, et ühin-

gu tegevus põhineb täielikultvabatahtlikkusel. Umbes poole-tuhandest ühingu liikmest onerinevate ülesannetega raken-datud pea 200. Palka ei saa üks-ki ringijuht ega teised abilised– kes käib valvelauas, kes töö-tab aias, kohvikus, köögis võiraamatukogus, kes hoolitsebtoataimede või majarahva lem-mikute, papagoide eest. Meilpole neid muuga meelitada kuimeeldiva miljööga, ütleb Veiper.

Ning seltskond on väärikasmitte ainult ea poolest: pensio-nil õppejõud, treenerid, kunst-nikud, raamatute autorid ja niiedasi. Nii tõdeb Ene Veiper, et

Andmisrõõmust tulvil majateatmeteoseid pole majas vajagi– kui tahad midagi teada, tuleblihtsalt koridori pealt selle alaasjatundja üles leida. Kokku toobneid siia soov olla teiste teotah-teliste inimestega koos ningteha midagi, millest on kasu niiendale kui ka teistele.

Oma külalistemajaLiikmemaksude (15 krooni kuus,mille eest võib osaleda nii pal-judes VENÜ tegevustes, kuiaga vähegi jaksad), toetuste japrojektide kõrval annab oluliseosa ühingu sissetulekust nendekrundi kõrvalhoones asuv küla-listemaja. Saksamaal tegutsevaanaloogse ühingu rahaga kordatehtud majas on 13 kohta, midamüüakse täitsa tavalise väike-hotelli hinnaga. Suvel on majaenamasti täis, talvel mõistagitühjem. “Arvan, et iga mittetu-lundusühing peaks mõtlemamõnele sellisele võimalusele,kuidas ise endale sissetulekuidkorraldada,” ütleb VENÜ juha-tuse esimees Heino Hankewitz.

VENÜ tegevused ei piirduainult oma majaga: äsja lõppesrahvusvaheline projekt “Aktiiv-sena eluteel”, mille eesmärk oliedendada eakate ja noorte koos-tööd, läbi on viidud projekt vana-vanematele, kes kasvatavadüksi lapselapsi ja teisi projekte.

Urmo Kübar

Lääne juhendamisel. Edaspidion Caritasel plaanis pakkudaperedele huvitavaid kursuseidja loenguid ning korraldadaemadele-isadele-mudilasteletemaatilisi õpitubasid ja mui-nasjutuõhtuid.

Soovime perekeskusest ku-jundada aktiivse suhtlemise jakokkusaamise koha, kus onhuvitav olla ja kust saab midagikasulikku õppida.

10. novembril kogunesidkeskusesse neli aktiivset peret,kes pakkusid välja palju ideid,mida keskuses läbi viia. Caritassoovib, et keskuse juures oleks

aktiivsetest peredest koosnevnõukogu, kelle liikmed teavad,millised vajadused peredel on,ning oleksid nõuandjateks kes-kuse töötajatele, mida, millal jamilleks korraldada.

Kalamaja ja Kopli piiril,Erika 7A asuv keskus on avatudtööpäevadel kella 10-17. Tele-fonil 682 8414 ja e-aadressilperekeskus@caritas.ee saabperenaiselt Karmen Noormetsaltküsida, millal midagi toimub.

Heidi KrimpeCaritas Eesti

pereprogrammide juht

Caritas avas perekeskuse

ˆ

Poska tänaval asuva maja ees ja sees käib pidevalt vilgas sagimine.Pildil toimub parasjagu seeniortantsu tund. Foto: Alari Rammo

Uues keskuses tunnevad end

hästi viiekuune Mattias ja temaisa Kalev.

15www.ngo.ee

detsember 2005 Liikmete uudised

Heateo Sihtasutuse korraldatudsotsiaalse ettevõtja konkursilelaekus ligi 50 eeltaotlust. Kon-kursi parimad kuulutatakse väl-ja 2006. aasta alguses.

Konkursi ajendiks oli soovjulgustada inimesi haarama iseinitsiatiivi ja pakkuma uuen-duslikke lahendusi olulisteleprobleemidele ühiskonnas.

Eeltaotlustes pakuti väljaideid, kuidas luua puuetega ini-mestele paremaid võimalusitööd teha ja endale sissetulekutteenida, võimaldada lastekodu-lastele töökogemust nn. abima-

Sotsiaalse ettevõtja konkursile 50 ideeddele, kes valmistavad käsitööd,aga kel ei ole võimalusi tegele-da oma loomingu müügiga.

Konkursil teise vooru jõud-nud projektidele leiab HeateoSihtasutus nõustaja, kes annabidee osas tagasisidet ja aitab se-da edasi mõelda.

Jaanuaris esitletakse projek-te züriile, kes valib välja parimadsotsiaalsed ettevõtjad. Parima-tele tagab sihtasutus idee ellu-viimiseks nõustaja abi, samutiotsitakse koostööpartnereid.

Artur TaevereHeateo Sihtasutuse juhataja

Moosikampaania lõpusirgel

jandites, parandada eakate sot-siaalhoolekannet jne.

Esitati ka mitmeid ideid hari-duse, kultuuri ja tervishoiu vald-konnas.

Eraldi võib välja tuua, et ka-hel kolmandikul osalejatest olivaldkonnas varasem kogemus,neist pooled esitasid plaani, kui-das praegust tegevust laiendadavõi edasi arendada.

Hea näitena võib esile tõstaärijuhtimist õppinud noorte al-gatuse abistada puuetega ini-mestel käsitööd turustada. Seeannaks lisasissetulekut palju-

Naiste Koostöökettliitus EMSLiga

Oktoobris sai EMSLi liikmeksMTÜ Eesti Naiste Koostöö-kett, mis ühendab kümmetnaisorganisatsiooni.

Viie erakonna naisühen-duse kõrval kuuluvad koostöö-ketti Eesti Naisliit, puueteganaiste ühing, naisettevõtjate liitning ühendused Kodanikujul-gus ja Innovaatilised Naised.

Koostööketi eesmärkidekson toetada naiste osalemist ühis-kondlikus elus ning saavutadavõrdõiguslikkuse põhimõteterakendamist seadusandluses,poliitikas ja igapäevaelus.

Kahe aasta jooksul on kor-raldatud mitmeid Eesti-sise-seid ja rahvusvahelisi seminareja konverentse, neist tuntuimiga-aastane foorum “Naisedotsustama” koostöös MTÜ-gaKodanikukoolitus. Kord aastasannab Koostöökett välja ka“Teenäitaja” auhinda inimese-le, kes oma tegevusega eden-danud ühiskonna eetilisi väär-tushinnanguid.

EMSLil on praegu 81 liiget.

Signe Ratso aastanaiseks

BPW Estonia(Eesti Ette-võtlike NaisteAssotsiatsioon)andis oma 13.sünnipäevalüle traditsioo-nilise aasta naise tiitli, milletänavu võitis majandus- jakommunikatsiooniministee-riumi asekantsler Signe Ratso.

Ratso on viimased 10 aas-tat tegelenud Eesti ja EuroopaLiidu lõimimisega, järgmisestaastast asub ta tööle EuroopaKomisjoni kaubanduse peadi-rektoraadi juhtivnõunikuna,mis on kõrgemaid ametniku-positsioone eestlastele.

BPW Estonia ühendab roh-kem kui 200 naist kuueteist-kümnes klubis.

Tartumaa Põllumeeste Liidukorraldatud suhkrutrahvi vasta-ne moosikampaania lõppes 3.detsembril suure moosimessigaOlustveres.

Lisaks kõigis maakondades30. novembrini kogutud moosi-dele tulid oma hoidistega mes-sile Kodukandi perenaised üleEesti. Kodukandi tegevjuhi EhaPaasi sõnul ühineti kampaa-niaga ka seetõttu, et väärtustadarohkem Eesti oma toitu ja ärgi-tada aktiivset arutelu sellest,kuidas ja millistel võimalustelmeie kodutehtud moosid võik-sid jõuda laste toidulauale koha-likus maakoolis ja lasteaias.

EMSLi infolehe trükkimi-neku ajaks ei osanud liidu juhtJaan Sõrra veel öelda, mil moelrealiseerub kogumiskampaanialõppeesmärk – sõita moosipur-kidega Brüsselisse ja tõmmatasellega tähelepanu Eestile mää-ratud suhkrutrahvile. Sõrra onkindel, et mingi kogus purkeenne või pärast jõule Eestist tee-le läheb: “On seda sada või viis-sada, aga ära tuleb see teha. Siitsaame küll üle piiri, iseasi, kassealt poolt üle lastakse.”

Juriidilistele takistustele pro-testimooside piiriületusega onviidanud veterinaar- ja toidu-amet. Samamoodi ei luba Eestiseadused tunnustamata kööki-

des valmistatud ja omal käelkogutud moose jagada lasteko-dudele, nagu oli algul plaanis.

Positiivset tähelepanu onprojektile pööranud lisaks kodu-maisele ajakirjandusele ka rah-vusvaheline uudisteagentuurReuters. Hiljuti põllumeestegakohtudes nimetas Sõrra sõnulsäärast kodanikualgatust vägapositiivseks peaminister AndrusAnsip.

Eestis seni ainulaadse kam-paaniaga ühines ka Eesti Euroo-pa Liikumine, kes korraldasmoosikogumist oma kontoris jaEesti Rahvusraamatukogus.Esialgne eesmärk oli koguda

3000-4000 purki, lõpptulemusjäi küll alla tuhande.

Kampaania korraldati, juh-timaks tähelepanu suhkru-trahvi ebaõiglusele. Üleliigsest91 000 tonnisest suhkruvarustumbes 40 000 tonni on erineva-tel hinnangutel ostetud kodu-majapidamistesse ega peaksseetõttu trahvi alla minema,leiab Tartumaa PõllumeesteLiit. Et euroametnikud on aval-datud kahtlust, kas Eestis niipalju moosi keedetakse, otsus-tatigi korraldada taolineaktsioon.

Alari RammoEMSLi meediakoordinaator

ˆ

Eesti Euroopa Liikumise juhataja Ulrika Hurt (vasakul) ja sekretär

Piret Koll moosidega Kodukandi kontoris. Foto: Alari Rammo

Eesti Mittetulundusühingute jaSihtasutuste LiitUus 5, 10111 TallinnTel 631 1430Faks 631 1432E-post: info@ngo.ee

Adressaat:

Toimetaja: Urmo Kübar |urmo@ngo.ee Kujundaja: Külli Reinup | kyllir@hot.ee

Paku kandidaate kodanikuühiskonna aasta tegijaks!

EMSL valib veebruaris 9. korda kodanikuühiskonna aasta tegijad. Seekord soovime tunnustada neid, kes on

silmapaistvalt tegutsenud poliitika mõjutamise ning oma sihtgruppide esindamise alal.

aasta mittetulundusühing

aasta sihtasutus

hea ettevõte

missiooniinimene

aasta kaasaja (esmakordselt!)

Kandidaate võivad esitada nii organisatsioonid kui üksikisikud. Selleks saatke nii enda kui kandidaadi nimi,

ametikoht ja kontaktandmed ning lühike põhjendus 31. jaanuariks 2006

EMSLi: info@ngo.ee või Uus 5, Tallinn 10111

Visioonitöögruppidest naasnuid üllatas konverentsikeskuse fuajees jalgpalli-ainelise tantsu-etendusega “Mängu-uni”MTÜ Tee Kuubis.

Teise päeva sissejuhatuseks õpetasid Eesti Rohelise Liikumise esindajadAllan Kokkota ja Tiiu Sullakatko konverentsilisi kasutatud paberistümbrikke tegema. Taas üks väike võimalus maailma parandada.

Väikese riigi esindaja, regionaalminister Jaan Õunapuukonverentsikeskuse tehnikapuldi veel väiksema ekraaniruudu sisse püütuna.

Valitakse viis parimat:

Kodanikuühiskonna konverents “Väike riik, suur ühiskond” 24.-25. novembrini Tallinnas