Ülevaadekodanikuühiskonnastneli korda aastas

Väljaandmist toetatakse riigieelarvest

EMSL on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste eestkõneleja, kelle

töö on pühendatud kodanikualgatuse ja kodanikuühiskonna arendami-

sele Eestis.

EMSLi visiooniks on osalusel ja kodanikualgatusel toimiv kodaniku-

ühiskond, milles EMSLil on siduv roll avalikes huvides tegutsevate ühen-

duste ja ühiskonna vahel.

7002 N rr e b1- m2 e t( p3 e8 s-3 ) 9

TEU G JANI SH IÜ HS TU AD SN UU TL UU ST TE ET T LI IIM T I T S E E

TEU G JANI SH IÜ HS TU ASD UN TU UL SU TT EE T LT II ITM I T S E E

Kuidas olla hea kodanik?Kaasamisele ja osalemisele keskendub tänavune EMSLi suvekool ning nõnda ka seekordne infoleht: miks mõni ametnik on hea kaasaja ja teine mitte, kuidas kasutada uut osalusveebi, kuidas ühendused ise poliitikuid peaks kaasama? Lk. 8-10

Lilledega sallivuse eestAprillis hirmutas meid pronksiöö. Meid kõiki, kes me Eestis elame, nii eestlasi kui venelasi. Loe, kuidas ettevõtlikud noored koos häid asju tehes kogukondi lähendavad! Lk. 18 ja 21

Ei ole üksi ükski maa

Kari

katu

ur:

Urm

as

Nem

valt

s

Lisaks: kuidas Šotimaal juttu rääkides maailma parandatakse, uued tuuled ühenduste ja avaliku sektori koostöös, EMSLi uued liikmed ja uued koolitused ning muud... kokku seekord 24 lehekülge!

Miljonid toovad liha luudele?Uus aasta toob Eesti ühenduste arenguks juurde kümneid miljoneid kroone – tööd alustab Kodanikuühiskonna Siht-kapital, Norra ja Šveitsi rahastatavad Vabaühenduste fondid, varasemast märksa enam on kodanikuühendustele valla Euroopa Liidu tõukefondid. Milliseid uusi rahastamisvõimalusi need kaasa toovad ja kuidas uusi võimalusi kõige targemalt kasutada, on seekordse infolehe peateemaks. Lk. 2-7

2 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitJuhtkiri

Sihtkapitali virvatuledKodanikuühiskonna sihtkapitali loomine onmõistagi ühendustele oluline saavutus. Ometituleb silmas pidada mitmeid ohte, mis võivadhea idee lörri keerata, kirjutab EMSLi juhatajaUrmo Kübar. Mis need ohud on ja kuidasneid vältida?

Kodanikuühiskonna sihtkapitaltuleb, see on nüüd kindel. Ühen-duste kogu selle sajandi kestnudtöö jõuab ses mõttes – küll soo-vitust väiksemana, aga siiski –sihile. Uuest aastast on EKAKi,KATA, EMSLi, KUAKi jateiste Eesti kodanikuühiskonnaleksikas vältimatute lühenditekõrval veel üks: KÜSK.

Selmet šampus lahti korki-da, mõelgem aga praegu veel kaohtudele, mis meid KÜSKisünnini jäänud teel passivad.Nagu virvatuled eesti rahvalu-gudes, süttivad need siin ja seal,ahvatlevad enda järele tõttamaning võivad hästi alanud teemülkas lõpetada.

Selliseid virvatulesid onKÜSKi juures nii ühenduste kuika poliitikute jaoks.

Kõik saab korda?Ohtlikem neist on ootus, etKÜSK lahendab kõik problee-mid. Ühenduste jaoks tähendabsee eelkõige lootust, et uuestsihtkapitalist hakkab organisat-sioonidesse voolama raha häda-vajalikeks kuludeks nagu pal-gad, üür, kontoritehnika ja-vahendid ning muu, mida senituleb pahatihti kokku lappidaeri projektidest, mis mõistagipärsib arengut.

Aga samas tahaks ju ka rahategevusteks, europrojektideomafinantseeringuks, laenuga-rantiiks, koolitustel ja konve-rentsidel osalemiseks... Ja sedakõike veel eraldi alustavatele jategutsevatele, väikestele jasuurtele, kohalikele ja üleriik-likele organisatsioonidele.

Need on kõik põhjendatudsoovid ning 20 miljonit kroonipaistab enamiku ühenduste

eelarvetega võrreldes tõestiüüratu raha. Samas arvutamahakates näeme, et kui ka kogusee raha ainuüksi ühendustearenduskuludeks kasutada, tä-hendaks see kõigi ühendustepeale pelgalt umbes 60 töökohamaksumust.

Poliitiku vaatenurgast võibKÜSK tekitada tunde, et ühen-duste rahastamisega on nüüdEesti riigis asjad korras ja enamsellele mõtlema ei pea. “Saiteoma 20 miljonit, olete nüüd ra-hul?” küsivad mõned neist era-vestlustes.

Veel halvem variant selleston, kui KÜSKi alla plaanitaksekantida kulud, mis seni tulidnäiteks ministeeriumide eelar-vetest. Loomulikult saame mearu, et raha ei kasva puu otsas,kuid kui KÜSKi loomise mõteoli kodanikuühiskonna arengu-le uut hoogu anda, ei saavuta se-da lihtsalt seniste kulutuste üm-bernimetamisega.

Veel üks ohtlik ootus on eel-dada, et sihtkapitaliga leitaksekõigile sobiv lahendus. Loomu-likult on vaja kontseptsioonikoostamise käigus välja tuuakõik ootused ning EMSLi soovselleks ühenduste kaasamistläbi viies on täiesti siiras.

Kõik saavad rõõmsaks?Tuleb aga jääda realistiks: plaankõigile vastu tulla tähendakskas lõputut ekslemist eri soovi-de rägastikus või siis sihtkapi-tali jagamist nii paljudeks väi-kesteks osadeks, et kõik on küllmidagi saanud, kuid mitte keegipiisavalt oluliste tulemuste saa-vutamiseks.

Kuidas neid virvatulesidvältida?

Esiteks hoides kindlalt sil-me ees pikemat sihti. 20 mil-joni krooniga aastas on võima-lik saavutada olulist muutust,kui KÜSK selgelt fookustadamõnele kodanikuühiskonnaarengu jaoks olulisele teemale,mis on seni puudulikult rahas-tatud. Pigem keskenduda vä-hematele tegevussuundadele,kuid teha neid korralikult.

Kuhu edasi?Teiseks tuleb tegutseda sellenimel, et edaspidi KÜSKi mahtkasvama hakkaks. Eraannetus-test kuigi suurt lisa loota eimaksa. Küll aga võiks lahen-duseks olla mõne senise eba-selge ja -efektiivse riiklikurahastamisskeemi lisamineKÜSKi alla, kus see võiks toi-mida tulemuslikumalt.

Kolmandaks peame seismaselle eest, et KÜSK oleks osa,mitte kogu ühenduste riiklikrahastamine. Nii tuleb jätkatatööd selleks, et ministeeriumidtoetaksid senisest targemaltoma valdkonnas tegutsevaidühendusi ning seda märksaenam ka arengutoetuste, mitteainult projektirahastuse läbi.Sama käib kohalike omavalit-suste ja nende piirkonnas te-gutsevate ühenduste kohta.Häid näiteid siin juba leidub,kuid toimivast süsteemist onveel selgelt vara rääkida.

Need on ka EMSLi edasi-sed sammud, kui KÜSK uuestaastast loodud saab. Töö, mis2001. aastal sihtkapitali ideeesitamisega alguse sai, ei jõuasellega kindlasti lõpule, vaidnõuab pingutamist ka edaspidi.Teeme seda meie ja kutsumeteisigi ühendusi appi.

Septembri alguses andis EMSLsiseministeeriumile üle Ko-danikuühiskonna sihtkapitalikontseptsiooni.

Tegemist on töövõiduga,kuna ühendused on taotlenudsihtkapitali loomist juba kuusaastat. 2007. aasta parlamen-divalimiste eel EMSLi eestve-damisel koostatud vabaühen-duste manifestis oli sihtkapitalsamuti sees ning jõudis lõpuksuue valitsuse aprillis sõlmitudkoalitsioonilepingusse. Siht-kapital alustab 2008. aasta 1.jaanuarist ning riik eraldab sel-le jaoks igal aasta 20 miljonitkrooni.

Kodanikuühiskonna siht-kapital luuakse Eesti vaba-ühenduste tugevdamiseks jasee aitab lahendada ühendustetegevuse rahastamise problee-me, mis praegu takistavad neidoma rolli ühiskonnas kõige ka-sulikumalt täita.

Ühenduste suvetööKevadel otsustati küll, et siht-kapital tuleb, kuid suurem töösiis alles algas. Ühendused pi-did esmalt välja pakkuma, kui-das ja mille jaoks täpsemalt

Teisi ühendustetehtud ettepanekuid,mida KÜSK veelrahastada võiks:

• Laenude või laenugarantiisaamise võimalus

• Toetus rahvusvahelisekskoostööks

• Ühenduste starditoetused

• MTÜde põhivara katmine jaomaosaluse suurendamineEL projektide saamisel

• Mittetulundusühingute majaloomine

• Kohalike MTÜde ja seltsidetoetamine

Kuus aasi

3www.ngo.ee

september 2007 Rahastamine

ToomasTrapido,

Riigikogu liige

EestimaaRohelised

EASi kaudu toetab riik tavaette-võtlust aastas rohkem kui mil-jardi krooniga ning sedapeetakse enesestmõistetavaks.Kodanikuühiskonda on Eesti

riik senini toetanud väga üksi-kute ja juhuslike rahaeraldustekujul.

Seega on praegu hea või-malus kodanikuühiskonna siht-kapitali raames luua kodaniku-ühendustele ja sotsiaalseteleettevõtetele tavaettevõtlusegavõrreldavad tingimused. Sellesvalguses algaks viisakas sum-ma kodanikuühiskonnale 100miljonist aastas.

Eesti Ekspress 16. august

astat tööd Kodanikuühiskonnahtkapitaliga jõuab sihile

Viisakas summa algaks 100 miljonist

neid miljoneid kasutada: kus onsuurimad lüngad ühendustepraeguses rahastamises, millelahendamisega saab KÜSK ko-danikuühiskonna arengule suu-rimat mõju avaldada.

Arutelud üle EestiÜhenduste ootuste väljaselgita-miseks käivitas EMSL kaasa-misprotsessi. Alates juuni lõpustoimunud esimesest, kontsept-siooni koostamise lähtealuseidtutvustanud arutelust Tallinnastoimusid neli maakondlikkuarutelu, üle paarikümne kohtu-mise eri valdkondade katus- jaekspertorganisatsioonideganing teiste sellest huvitatud ini-meste ja ühendustega.

Mõtteid sai esitada ka Inter-neti teel uues osalusveebiswww.osale.ee, mis aga veelkuigi populaarseks ei kujune-nud: selle kaudu vastasidEMSLi esitatud küsimusteleviie ühenduse esindajad ningveel viis avaldasid arvamustkommentaari teel.

Augusti keskpaigaks valmiskontseptsiooni tööversioon,millele ühendustel oli seejärelveel võimalus ettepanekuid

teha. Samuti hakati tagasisidetkoguma poliitikutelt ja ametni-kelt. Hetkel valmistavadki omakommentaare ette ministeeriu-mid. EKAKi ühiskomisjonpeaks kontseptsiooni kinnitamaseptembri keskel.

Dokument määratleb siht-kapitali tegevuse eesmärgid –mille jaoks ja kuhu raha suuna-takse –, milline on sihtkapitalijuriidiline vorm ning kuidasseda juhitakse.

Kontseptsioon näeb ettesihtkapitali eesmärgiks Eestivabaühenduste suutlikkuse suu-rendamise kodanikuühiskonnaarendamisel ning kodanikuak-tiivsust soodustava keskkonnakujundamisel.

Kolm fookustSihtkapital hakkaks toetusiühendustele andma kolmelmoel: esiteks pikaajaliste tege-vustoetustena organisatsiooniarendamiseks ja professionaal-suse suurendamiseks; teiseksprogrammide läbiviimiseks,mis parandavad ühendustetegevuskeskkonda; ning kol-mandaks projektitoetustenakohalikul või piirkondlikul ta- sandil kodanikuaktiivsuse suu-

rendamiseks.Tagamaks sihtkapitali sta-

biilsust ja arenguvõimalusi ningrahastamisotsuste parteipoliiti-list sõltumatust, peavad ühen-dused sobivaimaks õiguslikuksvormiks seaduse alusel loodudjuriidilist isikut – kas avalik-õiguslikku või sihtasutust.

KÜSKi hakkaks juhtimanõukogu, kuhu kuuluks ette-paneku kohaselt regionaalmi-nister, kaks Riigikogu nimeta-tud liiget ning 6-8 ühendusteesitatud liiget, kelle selgitakskandidaatide vahel välja EKAKirakendamise ühiskomisjon.KÜSKis asub tööle 3-4 inimest.

Taotlusi hakkaksid hindamaeksperdid, kelle töö tasustatak-se. Halduskulud moodustavad10-15% sihtkapitali eelarvest.

Kaasamisprotsessi EMSLisvedanud Agu Laius hindabühendustega konsulteerimiseperioodi positiivselt: “Vägameeldiv oli näha, et ühendusedolid üsna ühel meelel ja meil eiolnud suuri vaidlusi, millisedpeaksid olema KÜSKi eesmär-gid ja milliseid tegevusi sellekaudu rahastada.”

Eneli Vilismäe

Loe www.ngo.ee/sihtkapital

Sihtkapitali moodustamise lähtealuseid selgitavad tahvli ees juuni-kuisel esimesel arutelukoosolekul EMSLi juhataja Urmo Kübar japrojektijuht Agu Laius. Foto: Alari Rammo

4 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitRahastamine

Mis on peamised vead, midariigid ühenduste rahastami-sel teevad?Esimene küsimus on selgus ra-hastamise eesmärgis. Sageli po-le see valitsustel kuigi hästi läbimõeldud. Üks põhjus, miksühendustele raha anda, võib ollasee, et nad täidavad mingeid ko-hustusi, mis muidu oleks valit-susel, näiteks pakuvad avalikketeenuseid.

Teine põhjus rahastamiseksvõib olla see, et niimoodi eden-dada avalikkuse osalust polii-tikate väljatöötamises. Rahasta-mise mehhanism, kasusaajad,taotlemise kord jne, võib erieesmärkide puhul olla väga eri-nev, seega on vaja esimese asja-na see selgeks saada.

Arvatakse ka, et riigipoolnerahastamine peaks olemavaid tegevuste käivitamiseks,et ühendused saaks jaladalla ja edaspidi ise hakkama?Sõltub jälle eesmärgist. Kuitegu on riigi kohustusega, midatäidab ühendus, näiteks kodu-tute eest hoolitsemine, on loo-mulik, et riik rahastab seda te-gevust seni, kuni probleem kes-tab. Ise ei hakka kodutud selleeest kunagi maksma.

Mõnel teisel juhul võib agaeesmärgiks olla tõesti just hoosisseandmine. Siis on mõistlikkokku leppida ajakavas ja tege-vustes, mida toetatakse, kuniühendus ise piisavalt küpsekssaab.

Kui ühendused ja nende te-gevused on nii erinevad, kassaame üldse rääkida mingi-test ühtsetest riigipoolsetestrahastamise põhimõtetest?Ma arvan, et saab, ja mitmesriigis ongi nendes kokku lepi-tud. Viimati näiteks Horvaatias.

Üks selline põhimõte on protses-side läbipaistvus. Teine peaksolema kaasamine strateegilisteotsuste tegemisse, et selgitadavajadused ja prioriteedid. Sa-muti saab kokku leppida järel-valve ja hindamise põhimõte-tes. See on ühtmoodi oluline,olgu jutt siis tervishoiust, hari-dusest või muust.

Kas on mõistlik sõnastadarahastamise hea tava?Ma ei tea, kas see on mõistlikjust Eestis, aga üldiselt küll.Selle eesmärk on harida niirahastajaid kui rahastatavaid.Viga tehakse mõnikord selles,et ilusatel sõnadel pole tegelik-ku mõju, sest kirjutajad ei oleneed, kes asju ellu viiksid. Kuiselline dokument koostatakse,on hästi oluline, kuidas see viiapraktikuteni. Kel sageli on headtahet, aga pole konkreetset ju-hendmaterjali ega aega seda iseotsida. Kui näiteks ametnikpeab veetma õhtuid ja nädala-vahetusi, tõlkimaks üldiseid põ-himõtteid nagu “läbipaistvus”ja “kaasamine” oma töö jaoksmõtestatud sisusse, siis ta loo-mulikult ei hakka seda tegema.

Mainisid Horvaatiat, kusjuba tegusteb sarnanesihtkapital, mida Eestislooma hakatakse. Mida onmeil oluline silmas pidada?Üks põhiküsimus on, et nii-sugune sihtkapital peab olemaerakordselt strateegiline. Vaja-dused ületavad enamasti või-malusi ning siin tuleb teha va-likuid. Poliitiliselt on sagelikõige mugavam anda natukeraha kõigile, mille tulemus on,et keegi ei kaeba, aga midagiolulist ka ei saavutata.

Ma soovitaksin läbi kaasa-mise luua strateegiline visioon,

kus see raha oleks kõige efek-tiivsemalt kasutatud: mis onsektori suurimad arenguvaja-dused, kus on praegu “augud”ühenduste rahastamises olgusiis valitsuse või eraannetajatepoolt, kus lisaraha annaks kõigesuurema lisaväärtuse?

Näiteks võib selguda, et kuiministeeriumid kannavad hooltvaldkondlike tegevuste toeta-mise eest, siis tähelepanuta onjäänud valdkondade ülesed te-gevused, nagu näiteks ühen-duste tegutsemiskeskkond.

Või kui Eestis otsustatakse,et soovitakse tõsta ava-likkuse osalemist polii-tikate kujundamises,on raha mõistlikkasutada sellistekatusorganisat-sioonide toetami-seks, kes seda töödteha suudaksid.

Kas on võima-lik, et ühendusedjõuavad omavahelkokkuleppele,kuidas riik peaksneid rahastama?See on võimatu.Ja see ongi

Doug Rutzen: Sihtkapital peab tulemkodanikuühiskonna alus – meei ole üks grupp, meil on erine-vad huvid ja seisukohad. Kesk-konnaühendused ütlevad, etnende töö on kõige vajalikum,ja loomulikult ongi. Nagu katöö lastega, puuetega inimes-tega, sõltlastega jne. On võima-tu jõuda konsensusele, kui küsi-mus on rahas, mis peaks mine-ma kellelegi teisele.

Siit tuleb reegel rahastajajaoks: võtta arvesse kõiki seisu-kohti, prioriteedid paika pannaja otsused teha, neid põhjen-dada ja kaitsta, tulla välja stra-teegiatega, kuidas lahendadateisi vajadusi jne. See ongi valit-suse normaalne igapäevane töö!

Valitsusele võib see ollaheaks ettekäändeks juhul, kuinad ei soovi midagi teha – öel-

da, et kui

Aprilli lõpus Tallinnas Avatud Eesti Fondi seminaril “Kodaniku-ühiskond ja riigikassa” esinenud ICNLi president Douglas Rutzenarutleb intervjuus Urmo Kübarale selle üle, mida on Eestil õppidateiste riikide kogemustest ühenduste rahastamisel.

Pomugkõigkee

o

5www.ngo.ee

september 2007 Rahastamine

ma erakordselt strateegilineolete ükskord omavahel kokkuleppinud, küll me siis ka rea-geerime. Vastus oleks, et mõne-ti võib ju olla ka tore, kui kõikpoliitikud omavahel kokkulep-pele jõuaksid, keda neist valimapeaks. Loomulikult ei juhtuseda kunagi.

Mõnigi kord tõstatavad po-liitikud-ametnikud küsimu-se, et mis vabaühendusestme enam räägime, kui tariigilt raha saab – et niimuutub ta riigist sõltuvaks?See seisukoht on nii abstraktne,et on sama hästi kui mõttetu.Siin aetakse eri asjad segi. Kuinäiteks öeldakse, et valitsus eipeaks rahastama avalikku tee-nust pakkuvat organisatsiooni,tuleb jälle küsida, et mis siisvalitsuse roll on? Jah, see ühen-

dus sõltub valitsuse rahast, agaongi ebareaalne arvata, et ühen-dused üksnes erarahaga suudakslahendada suuri sotsiaalseidprobleeme, olgu siis HIV võivaesus. Ungaris öeldakse sellekohta, et valitsus püüab erastadaprobleeme.

Me ei saa lubada riigil niikergesti oma kohustustest kõr-vale hiilida – need on valitsusekohustused ja ta peab selle eestka maksma. Ühendus on aga jät-kuvalt iseseisev ses tähenduses,et tal on sõltumatu juhatus jne.

Kui vaatame eestkosteorga-nisatsioone, on olukord teine.On ennetav ja reageeriv eestkos-te. Ennetava puhul tulevad orga-nisatsioonid ise välja algatuste-ga, mida nad valitsusele esita-vad. Ja paljud leiavad tõesti –tuntud näide on inimõiguste or-ganisatsioon Amnesty Interna-tional –, et siin oleks probleem-ne valitsuselt raha võtta, sest seevõiks neid korrumpeerida.

Aga reageeriv eestkoste, kusvalitsus soovib kuulda asjasse-puutuvate osapoolte arvamusialgatuste ja eelnõude kohta –see on jällegi kui teenus, midaon mõistlikum sisse osta sellekssuutlikelt katusorganisatsioo-

nidelt. Näiteks kui EMSL kon-sulteerib mingit eelnõu, osu-tab ta valitsusele teenust ningon loomulik, et selle eestmakstakse. Kas EMSL on jät-kuvalt sõltumatu – muidugi!Ei saa aga eeldada, et EMSLpeab ise raha leidma, aitamaksvalitsusel oma kohustusi täita.

Kas sa tead riike, kusühendused tegutseksid ilmavalitsuse-poolse rahastuseta?Ei tea. Piiravaks faktoriks võibsiin pigem olla poliitiline süs-teem – need oleks riigid, kusühendustel lihtsalt ei lubatategutseda. Aga sealgi leidubtõenäoliselt mingeid valitsu-sele lojaalseid organisatsioo-ne, keda toetatakse.

Mõnigi ametnik või poliitikon EMSLilt küsinud umbesnii, et öelge summa ja täht-aeg, kui palju vaja on, etmeil ükskord kodaniku-ühiskond “valmis saaks”.Mis sa selle peale kostaksid?Siin võiks vaadata teiste sek-torite poole. Võtame näiteksmajanduskasvu ja ettevõtlus-keskkonna – ükski riik ei ütleju kunagi, et nüüd on asjadkorras, enam pole uusi ettevõt-teid või seaduseid vaja. Täius-likkust ei saavutata iial, seeongi protsess. Sama käib ko-danikuühiskonna kohta. See,mis Eestile praegu sobiv, eipruugi seda olla mõne aastapärast; mingid küsimused leia-vad lahenduse, teised kerki-vad. Kuni on riik, on ka vaja-dus kodanikuühiskonna aren-damise järele.

Loe täispikkuses intervjuudwww.ngo.ee/15077

ICNL – The InternationalCenter for Not-for-Profit Law– on rahvusvaheline vaba-ühendus, mis edendab kodani-kuühiskonda toetavat õigus-keskkonda, ühinemisvabadustja avalikku osalust.

Valmib rahastamise

hea tava

EMSLi veetav projekt ühen-duste riigipoolse rahastamisepõhimõtete korrastamiseks jät-kab tööd kolmes suunas: ko-danikuühiskonna sihtkapitaliloomine, rahastamise hea tavasõnastamine ning rahastusvõi-maluste ühtse veebikeskkonnaloomine.

Aasta alguses tegi EMSLikonsultant Tiit Riisalo (pildil)vahekokkuvõtte 2005. aastalalanud projekti senistest tule-

mustest ningkoostas plaa-ni selle käi-gus välja pa-kutud ettepa-nekute ellu-viimiseks.

M õ n e dettepaneku-

test on juba ellu viidud: kodani-kuühiskonna areng on määrat-letud regionaalministri vastu-tusalaks ning siseministeeriu-mi üheks prioriteediks, millekaudu jõuab see ka riigieelarvestrateegiasse. Samuti on arene-nud ühenduste kaasamine ra-hastamisotsuste tegemisse.

Rahastamise hea tava val-mib ametnike ja ühendustekoostöös aasta lõpuks. Selleeesmärk on anda soovitusi niiavalikule sektorile kui ka ühen-dustele rahastamisprotsessideläbiviimiseks.

Lisaks soovime luua veebi-keskkonna, kuhu hakkakskoonduma info kõigis minis-teeriumides ühendustele ava-tud rahastamisvõimaluste koh-ta. See eeldab seniste praktika-te ühtlustamist, muudaks prot-sessid avatumaks ja annabvõimaluse ka nende tulemus-likkust analüüsida.

Viimases teeb EMSL koos-tööd poliitikauuringute kesku-sega Praxis. Hetkel käib töölähteülesande täpsustamiseganing rahastuse leidmisega.

Rahastuspõhimõtete kor-rastamise projekti on toetanudBAPP, hea tava koostamiseeest maksab siseministeerium.

Allikas: Salamon, Sokolowski “Global civil society, vol. 2: dimensions of the nonprofitsector” (2004)

USA

Tšehhi

Suurbritannia

Soome

Saksamaa

Rootsi

Mehhiko

Keenia

Liikmemaksud ja omatulu Avalik sektor Filantroopia

57%

47%

45%

58%

32%

62%

85%

81%

31%

39%

47%

36%

64%

29%

9%

5%

13%

14%

9%

6%

3%

9%

6%

14%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

liitiliselt on sageli kõigegavam anda natuke rahagile, mille tulemus on, etegi ei kaeba, aga midagiolulist ka ei saavutata.

Vabaühenduste tulude allikadUSA Johns Hopkinsi ülikooli 34 riiki hõlmav uurimus näitab, et arenenud riikides tulebsuurim osa (keskmiselt 48%) ühenduste tuludest avalikult sektorilt, arengumaades –kus kolmas sektor on ka kõige väiksem – liikmemaksudest ja ühenduste omateenitudtulust (61%). Eraannetuste osakaal on mõlemas madalaim (vastavalt 7% ja 17%).

6 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitRahastamine

Välisfondid annavad Eesti ühendustele rahaSelle aasta lõpus avaneb kauaoodatudNorra vabaühenduste fond, järgmisestaastast saavad ühendused taotleda Šveitsiraha. Lähemalt tutvustab uusi võimalusiAvatud Eesti Fondi programmikoordinaatorMaris Jõgeva (jajah, seesama, keda varemtundsime Maris Puurmannina).

Nii Norra ja Euroopa majan-duspiirkonna (EMP) finants-mehhanismi kui ka Šveitsikoostööprogrammi puhul puu-dutavad kodanikuühendusikõige otsesemalt kummagi allloodavad vabaühenduste fon-did. Norra ja EMPi vabaühen-duste fondi suurus on aastateks2007-11 üle 33 miljoni krooni,Šveitsi fondi mahuks kujunebtõenäoliselt ligi 24 miljonitkrooni aastateks 2007-12.

Norra ja EMP fondAprillis kinnitas rahandusmi-nisteerium Norra ja EMP vaba-ühenduste fondi toetusraha ja-gama hakkavaks vahendusasu-tuseks Avatud Eesti Fondi, kesvõitis selleks korraldatud riigi-hanke.

Vabaühenduste fondi ees-märgiks on toetada kodaniku-ühenduste aktiivsemat osale-mist majanduslike ja sotsiaal-sete erinevuste vähendamises.

Selleks hakkab fond rahas-tama näiteks projekte, mille abiltõhustatakse ühenduse tegevus-strateegiaid ning juhtimist, ai-datakse kaasa organisatsioonijärjepidevuse tagamisele, soo-dustatakse koostöövõrgustiketugevnemist, luuakse võimalusisuurema hulga inimeste osale-miseks ja kaasamiseks otsustus-protsessidesse, arendatakse ko-gukonnateenuseid, parandatak-se vabaühenduste tegevuseläbipaistvust ning suurendatak-se vastutavust, hinnatakse ko-danikuühiskonna arenguid.

Projektid peavad olema ka-vandatud ühes kolmest vald-konnast: demokraatia ja koda-

nikuühiskonna areng, keskkondja säästev areng või sotsiaalneintegratsioon ja kohalik areng.

Vabaühenduste fondist saabtaotleda toetust nii väiksema-tele kui suurtele algatustele.Väikeprojektidele taotletav toe-tussumma on 20 000 – 100 000krooni ning projekti maksimaal-ne kestvus 12 kuud.

Suurprojektidele taotletavtoetus võib jääda vahemikku100 000 – 500 000 krooni ningprojekti kestvuseks on kuni 24kuud.

Taotleja peab omalt pooltleidma võimaluse projektikaasfinantseerimiseks vähe-malt 10% ulatuses projektikogumaksumusest.

Hetkel on käimas fondi ra-kendamiseks vajalikud etteval-mistustööd. Esimene taotlus-voor kuulutatakse aga väljajuba 2007. aasta lõpus. Kõigilhuvilistel on piisavalt aega omaprojektiideede läbimõtlemiseks,sest toetuste eraldamiseks onjärgnevateks aastateks kavan-datud kokku kuus regulaarselttoimuvat taotlusvooru.

Vabaühenduste fondist saa-vad toetust taotleda Eestis re-gistreeritud mittetulundusühin-gud ja sihtasutused, mis tegut-sevad avalikes huvi-des, ei ole riigi võikohaliku omavalitsuseasutuse valitseva mõjuall ega poliitilised parteid.

Šveitsi fondMullu Euroopa Liidu ja Šveitsivahel kokku lepitud koostöö-programmi raames, saab Eestiaastatel 2007-12 kasutada 360-

370 miljonit krooni tervist soo-siva elukeskkonna loomiseks,selle sees ka eeldatavasti 23,75miljoni krooni suuruseks kuju-nev toetusskeem ühendustele.

Toimunud aruteludes onühendused toonud välja, et olu-line on kasutada raha mitte ühe-kordsete algatuste, vaid jätku-suutlike projektide toetamiseks,millel võiks olla pikaajalisemmõju nii toetust saanud organi-satsiooni edasisele võimekuselekui ka kodanikuühiskonnaarengule tervikuna.

Nii on toetusskeemi fooku-sena jäänud sõelale ühendustetoetamine tervist soosiva elu-keskkonna loomiseks vajalikekohalike teenuste arendamisel.

Millised saavad olema täp-semad toetatavad tegevused,taotlemise tingimused ning kui-das toetusskeemi rakendamahakatakse, selgub loodetavastiläbi sügisperioodi toimuvatearutelude, mille läbiviimistkoordineerib siseministeerium.

Kõige positiivsema stse-naariumi järgi võib toetusetaotlemise võimalus tekkida2008. aasta märtsis.

Loe lähemalt Norra ja EMPfinantsmehhanismi kohta www.fin.ee/eeagrants, Šveitsi koos-tööprogrammi kohta www.fin.ee/shveits, samuti www.ngo.ee/eurofondid.

7www.ngo.ee

september 2007 Rahastamine

Riikliku arengukava kavanda-mist ja rakendamist aastatel2004-2006 ei õnnestunud ko-danikuühendustel oluliselt mõ-jutada ja neid suisa ignoreeritivõrdväärsete partneritena. Selletulemusena ei olnud ühendusedabikõlbulikud või olid meetme-te tingimused ebasobivad (näi-teks projekti väga kõrge mini-maalne rahaline maht).

Tulemuslikumaks osalemi-seks 2007-2013 aastate tõuke-raha kavandamisel lõid ühendu-sed 2005. aastal oma koostöö-võrgustiku, et tagada läbipaist-vus ning ühenduste professio-naalne osalus ja mõju olulisesriigi arengut suunavas finantsva-hendite planeerimise protsessis.

Koostöö paranebAvatud Eesti Fondi toetatavvõrgustik andis Eesti RoheliseLiikumise eestvedamisel endastkenasti märku ka ministeeriu-midele ning ühistöös tekkinudkompetentsi ei lükatud tagasi.Võrgustikuga ühinenud ühen-duste koostöö käivitus hoogsaltja tehtud ettepanekud kajastu-vad kenasti ka “Riiklikus struk-tuurivahendite kasutamise stra-teegias 2007-2013”.

Tõukeraha kasutamise ette-valmistamisel saame nüüd toe-tuda strateegia seisukohale, etprioriteetides sisalduvate tege-vuste kavandamisel ja hilisemalelluviimisel valdkondlike ra-kenduskavade raames lähtutak-se järgmistest läbivatest väär-tustest: regionaalne areng kõik-jal Eestis, keskkonnahoid, info-ühiskonna edendamine, võrd-sed võimalused ning kodaniku-ühiskonna areng.

Eurofondide võrgustik liigub töötavakaasamise suunas

Kodanikeühendustel on Eesti elu edendamiseks võimalik saada rahanii riigilt, kohalikelt omavalitsustelt kui ka üha rohkem Euroopa Liiduerinevatelt abifondidelt. Ühenduste võimalusi selle planeerimisesosalemiseks tutvustab projekti juht Agu Laius.

2007. aastast jätkus projektEMSL katuse all ja kuna aastaalguses oli teatud vaiksemperiood, sest koostatud stratee-gia ja rakenduskavad ootasidEuroopa Komisjoni hinnangut,siis paaril esimesel kuul saimeaega võrgustiku ridu koondadaja täiendada. Võrgustikuga lii-tus veel seitse ühendust ja käivi-tus uus koduleht aadressilwww.ngo.ee/eurofondid.

Tänavu ei piirdu võrgustikutöö vaid tõukeraha teemaga,vaid osaleme aktiivselt Norrafinantsmehhanismi ja vaba-ühenduste fondi ning Šveitsikoostööprogrammi ja selleNGO fondi kavandamisel.

Väga tulemuslikult on võr-gustik töötanud Maaelu arengu-strateegia ja -kava väljatööta-misel ja hetkel keskendunudvastavate meetmete tingimusteväljatöötamisse. Mitte kõik ei

ole kulgenud ministeeriumi aja-kava kohaselt, sest kaasamineja konsultatsioonid on vajanudlisaaega ja tingimuste kinnita-mine on veninud.

Kiire sügis tulekulKõike soovitut ei ole saanud kaühendused, sest aeg-ajalt omahuvisid jõuliselt esile tuues ki-pume unustama toetusvahen-dite endi eesmärgi. Kindlastivõib aga kinnitada, et tulemuson hea ja sotsiaalpartneritepoolt ühiselt aktsepteeritud.

Hea koostöö on käivitunudkeskkonnaministeeriumiga ningharidus- ja teadusministeeriu-miga nende vastutusel olevateelukeskkonna ja inimressursiarengu rakenduskavade meet-mete väljatöötamisel.

Hetkel on protsessid ikkanatuke “surnud seisus” – lisaksmainitutele on olemas ka ma-

janduskeskkonna arendamiserakenduskava ning meetmetemääruste eelnõud, aga komis-jonid ei ole veel moodustatudega kaasamine käivitunud.

See kõik seisab ees sügis-kuudel, mil töötatakse väljamäärused, kus sätestatakse toe-tatavad tegevused, tingimusedja kriteeriumid. Septembrispeaksid juhtministeeriumidmoodustama ka vastavad ko-misjonid, kus suur roll on kandasotsiaalsetel partneritel.

Liitu võrgustikugaKomisjonide töö kinnitavadministrid ning mõned meetmedavatakse taotluste vastuvõtmi-seks juba tänavu. Eurofondidevõrgustik jälgib, et see otsustavkaasamisprotsess toimuks ava-likult ja läbipaistvalt.

Kokkuvõttes võib öelda, etkaasamine on saanud tõukefon-dide töös normaalseks koostöö-praktikaks ning võrgustiku tule-musena oleme suutnud mehita-da kõik seirekomisjonid ühen-duste esindajatega, kes ei kaitseseal oma, vaid meie kõigi huve.Neil lasub ka kohustus teavi-tada ühendusi seirekomisjonidetööst ja edastada meie seisu-kohad komisjonile.

Võrgustik on avatud uuteleühendustele, kes tunnevad en-das jõudu järgmised seitse aas-tat ettevalmistavas töös aktiiv-selt osaleda või ka lihtsalt roh-kem teavet saada. Andke endastja oma ootustest teada agu@ngo.ee!

Võrgustiku tegevust rahastabAvatud Eesti Fond. Vaata www.ngo.ee/eurofondid.

Eesti Väitlusselts on tõukefondide raha kasutanud selleks, etarendada meie noorte väitlemisoskuseid ning juurutada mõtte-viisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argu-ment. Pildil mullune keskkoolide meistrivõistluste etapp Pärnus,kus noored väitlesid, kas immigratsioon on Euroopa Liidulekasulik. Foto: Eesti Väitlusselts

8 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKaasamine

Suvekool toob Viinistule kokaasamise ja osalemise prak

Kaasamine ja osalemine avali-kes otsustusprotsessides on tee-ma, kus heade tulemusteni saabjõuda vaid siis, kui selle nimelpingutavad mõlemad osapoo-led – nii avalik võim kui kaühendused. Seepärast ongi su-vekooli kokku kutsutud prakti-kud nii ühendustest kui ka ava-likust sektorist, et ühiselt prae-guseid probleeme arutada janeile lahendusi otsida.

Nii näiteks on ühendusedsageli rahuolematud, et nendearvamust küsitakse alles valmiseelnõude kohta, mitte nendeväljatöötamise ajal, ning esita-

tud ettepanekutele ei anta taga-sisidet. Probleemideks on ka lü-hikesed tähtajad ning pikad jakeerulised dokumendid, millegatöötamiseks ei ole kompetentseega raha.

Ametnikud omakorda hei-davad ette, et ühendused onpassiivsed, ei suuda tähtaegupidada või siis esitavad omakommentaarid viisil, et nende-ga pole eelnõus suurt midagipeale hakata.

Uudne simulatsioonNende probleemide lahenda-mine ning oma töö parandami-

ne eeldab arusaamist teisestpoolest, arvestamist tema vaja-duste ja võimalustega. Nendevastastikune läbiarutamine jatundmaõppimine ongi suve-kooli üks eesmärk. Samutisoovitakse kogemuste ja headepraktikate tutvustamisegasuurendada osalejate arusaamuja loovust teemaga tegelemisel,et selle läbi tõsta edasistekaasamisprotsesside kvaliteetija saavutada paremad otsused.

Uue õppevormina täidabpoole esimesest päevast simu-latsioon, kus osalejad neljasgrupis kaasamisprotsesse

erinevates rollides läbi män-givad. Simulatsiooni juhen-davad Ain Aaviksoo (Praxis),kohtunik Daimar Liiv, MarjeLuup (välisministeerium),Kristina Mänd (EMSL), MartSoonik (MEIS), koolitaja RaitTalvik, Elo Tuppits (majandus-ja kommunikatsiooniministee-rium) ning Daniel Vaarik(Hill&Knowlton).

Praktilised õpitoadTeisest päevast täidavad suu-rema osa õpitoad, kus käiaksedetailselt läbi kaasamisprot-sesside erinevad etapid ningvahetatakse osalejate kogemu-si. Teemadeks on partneritevalik ja hindamine, liikmetekaasamine ühenduse poolt,kaasamise kava koostamine,avalikkuse teavitamine, seisu-

EMSLi 9. suvekool toimub koostöös Riigikantseleiga 7.-8. septembriniViinistul kaasamise ja osalemise teemal. Kui varem on suvekool olnudmõeldud eelkõige ühendustele, siis tänavu samavõrd ka riigi- jakohalike omavalitsuste ametnikele.

Kodanikuühiskonna konverents keskendub headele inimesteleViies Eesti kodanikuühiskonnakonverents toimub 22.-23.novembrini Tallinnas SokosHotel Viru konverentsikeskusesning keskendub headele koda-nikele kui muutuste eestveda-jatele.

Iga kahe aasta tagant toi-muv konverents on tipptegijatekohtumispaik ning kodaniku-ühiskonna-alase mõtte eestve-damise foorum. Viimasel kon-verentsil 2005. aastal rääkisime,et oleme küll riigina väike, agaühiskonnana suur, kui inimesedon teadlikud ja aktiivsed.

Tänapäevastes ühiskonda-des ongi muutuste keskmekshead inimesed. Kõige olulise-mad küsimused on sellised,mille lahendamises saab osale-da igaüks, kuid mida ei saa la-hendada keegi üksi. Kes on

ühes situatsioonis abi andja, onteises abi vajaja; ühe situatsioo-ni ekspert on teises õppija. Iga-ühel on omad eelised, kuid te-

gelike muutuste saamiseks onvaja need ühendada.

Konverentsil toomegi kok-ku head kodanikud, muutuste

eestvedajad vabaühendustest,ärisektorist, poliitikast ja ame-tiasutustest, meediast ja ülikoo-lidest. Otsime lahendusi Eesti jamaailma ees seisvatele problee-midele.

See konverents ei ole loen-gute kuulamise koht, vaid ridakoosolekuid ja ajurünnakuidärksate inimeste ringis, mille tu-lemusena sõnastame olulisedtegevused heade kodanike jaokskodanikuühiskonna tugevdami-sel järgnevate aastate jooksul.

Ideed ja ettepanekud on te-retulnud konverentsi koordinaa-tori Elina Kivinuki e-posti aad-ressil elina@ngo.ee.

Registreerimine konverent-sile algab oktoobrist aadressilwww.ngo.ee/konverents.

Elina Kivinukkkonverentsi koordinaator

Eelmisel konverentsil õpetasid keskkonnaühendused muuhulgasvanapaberit uuesti kasutama. Foto: Sven Tupits

9www.ngo.ee

september 2007 Kaasamine

okkuktikud

kohtade esitamine ja põhjen-damine ning otsuse tegemine jatagasiside andmine.

Lisaks tutvustatakse suve-koolis kaasamise suhtes valit-sevate hoiakute kohta läbi vii-dud uuringute tulemusi, uud-seid kaasamismeetodeid ningsuvel valminud osalusveebiwww.osale.ee kasutusvõima-lusi. Samuti saab arutleda suvejooksul ühenduste osaluselsündinud KodanikuühiskonnaSihtkapitali kontseptsiooni üle.

Kõik loengud ja õpitoadkonspekteeritakse, nii sünnibsuvekoolist õppematerjal, midasaavad kasutada ka need, kesise kohal ei ole.

Suvekooli läbiviimist toetatak-se riigieelarvest läbi siseminis-teeriumi ja Riigikantselei.

Osalusveeb ootab kaasarääkijaidJuuni lõpus avas RiigikantseleiInternetis uue osalusveebiwww.osale.ee, et Eesti elani-kud, kodanikeühendused jahuvigrupid saaksid riigivalitse-mise küsimustes senisest pare-mini kaasa rääkida.

Kui näiteks töörühmades,ümarlaua-aruteludel või kirja-likes konsultatsioonides saabkaasa lüüa vaid piiratud arvkutsutuid, siis avalikus veebi-keskkonnas muutub otsuse ku-jundamine avatuks ning omaseisukoha saavad esitada kõik,kes soovivad.

Praegu on osalusveeb ava-tud konsulteerimiseks. See tä-hendab, et seal on kõigil soovi-jatel võimalik väljendada omaseisukohti valitsusasutuste ette-valmistatud seaduseelnõude,strateegiliste arengukavade ja

teiste oluliste eelnõude kohta.Materjalid ja küsimused,

mille suhtes huvigruppidegakonsulteeritakse, valmistavadette ametnikud. Muidugi kuu-lub korraliku kaasamise juurdeka tagasiside andmine laekunudarvamuste kohta. Selleks aval-datakse protsessi lõpus koond-vastus ehk ülevaate nendestmuudatustest, mis arvamustepõhjal tehti. Hea tava on, etpõhjendada tuleb ka seda, miksosa ettepanekutega ei arves-tatud.

Edaspidi on osalusveebigaplaanis ühendada ka valitsuse2001. aastal loodud e-demok-

raatia portaal TOM (TänaOtsustan Mina), mis praeguasub aadressil www.eesti.ee/tom. Seal võib igaüks esitadaideid, kuidas Eestis elu pare-maks muuta ning avaldadaarvamust ühiskondlike küsi-muste kohta.

Kuidas online-arutelus osa-leda? Kõigepealt on vaja endkasutajaks registreerida ningotsustada, milliste teemadearuteludes soovitakse osaleda.Ühenduse poolt on soovitavvalida üks esindaja, kes avaldabühiselt kujundatud seisukoha.

Kui olete endale huvipak-kuvad valdkonnad valinud,saate oma e-postile teateid, kuivalitsusasutus on sel teemal al-gatanud uue konsultatsiooni.Konsultatsiooni on võimalik ot-sida ka märksõnade järgi.

Arvamuse avaldamine onõigus, aga ka vastutus, sest kõikseisukohad kuvatakse veebile-hel avalikult. Kommentaaridekaudu on võimalik mõttekaas-lastele toetust avaldada või siisvaielda.

Arvamusi ja kommentaaresaavad lugeda kõik veebilehekülastajad.

“Esimeste pääsukestena” onuues portaalis lõpule jõudnudKodanikuühiskonna Sihtkapi-tali kontseptsiooni ning riigiturvalisuspoliitika põhisuunda-de konsultatsioonid. Praegu onvõimalik sõna sekka öeldaEuroopa Liidu poliitika, Eestiintegratsioonistrateegia ja inno-vatsioonipoliitika osas. Rääkigekaasa!

Hille Hinsbergvalitsuse infonõunik

Suvekooli õpimeetoditeks on loengud, seminarid, treeningud, grupitööd ning tänavu esmakordseltka simulatsioon. Mulluses suvekoolis juhendas vabahariduslik koolitaja Uku Visnapuu (paremal)õpituba motivatsiooni hoidmisest. Foto: Alari Rammo

10 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitKaasamine

Avaliku sektori ning vabaühen-duste tegutsemise viisid ja või-malused on väga erinevad. Niion sageli mõlemal poolel kee-ruline hoomata ja mõista seda,mis teisele tundub iseenesest-mõistetav. Koostööni jõudmineeeldab aga erinevuste ületamist,mis praktikas tähendab mõlemajaoks harjumuspärasest kõrva-lekaldumist ning kokkupuu-teid uute tegutsemis- ja mõtte-viisidega.

Kogemus tingib hoiakudÜhe olulise uurimustulemuse-na saabki tuua välja selle, kui-das on omavahel seotud koos-töökogemus ning ametnikuhoiakud üldisemalt. Otsenekokkupuude ühendustega muu-dab märgatavalt ametnike mõt-lemisviisi.

Ilmneb, et pidevalt koos-tööd tegevad ametnikud peavadteistega võrreldes ka oma iga-päevatöös vajalikumaks kom-munikatiivseid, ühistegevuseskasulikke oskusi nagu suhtle-mis- ja enesekehtestamisvõi-met, koostööoskust ja algatus-võimet jne. Lisaks on pidevakoostöö puhul ametnike hin-nang kõrgem nii koostöö sisu-kusele kui ka tulemuslikkusele.

Mis puudutab koostöö alga-tamist, siis küsitluse kohaselton ametnike jaoks sisukamadneed algatused, mis on tulnudühendustelt, ning märksa kesi-sem hinnang antakse endi alga-tatud koostööle.

Üksnes avaliku võimu alga-tatud koostööettepanekuid – eri-ti kui vastuseks on kodanike-ühenduste passiivsus – peavadametnikud pigem vormitäiteks.

Tallinna Ülikooli kodanikuühiskonna uurimis-ja arenduskeskus sai valmis uuringuga, misheidab uut valgust avaliku võimu jaühenduste koostööle. Millal koostöö toimib jamillal mitte, võtab kokku Erle Rikmann.

Miks üks ametnik on hea kaasa

Samas ei usu ametnikud ka,et koostöösuhe võiks kujunedapikaajaliseks, kui selle algatuson tulnud üksnes ühendustelt.Kõige tõenäolisemalt kujunebpidev koostöösuhe välja siis,kui algatus ja huvi on olnudmõlemapoolne. See tähendabaga, et vastastikune infovahe-tus, plaanide, tegevuse jne koos-kõlastamine poolte vahel algabkavandatava tegevuse varasesstaadiumis.

Järelikult võib öelda, etkoostööpraktika (reaalne tege-vus) ning positiivne suhtuminekoostöö teise poolde (hoiakud)on kooskäivad, teineteisest sõl-tuvad tegurid. Olemasolevadkoostöökogemused soodusta-vad koostöötahet ning uusi al-gatusi, hoiakud koostöö suhtesmõjutavad omakorda selle jät-kusuutlikkust.

Ametnike koostööoskusteanalüüsimisel ilmneb, et koos-töövõimalusi pärsib oluliseltavaliku võimu enda madal ad-

ministratiivne suutlikkus. Suurkaadrivoolavus on üks selleprobleemi olulisemaid võtme-tegureid.

Ebareaalsed ootusedTeine tegur on vähese töökoge-musega ametnike ebakindlusoma rollis ning sellest tulenevklammerdumine formaalsus-tesse. Selle üks tagajärgi onebareaalsed ootused kodanike-ühenduste koostöövõimele.

Algaja ametnik kaldub oota-ma kodanikeühenduselt suurtreageerimisvalmidust, viimist-letud tegevuskavasid ning nen-de liikmeskonnalt sarnast töö-korraldust avaliku teenistusega.Eelduste mittetäitumisel sildis-tatakse ühendused ebakompe-tentseteks ning taandataksekoostööpartnerite nimekirjast.

Algajale ametnikule on vä-ga oluline ka koostöömehha-nismide selgus. Kui viimasedon kehtestanud avalik võim, su-jub koostöö enamasti ametniku

jaoks ladusamalt.Keerukamas olukorras, kus

koostöömehhanismid tuleb al-les koos ühendustega kokkuleppida, muutub koostöö prob-lemaatiliseks. Vähese koostööning ka vähese avaliku teenis-tuse töökogemusega ametnik eivõta üldjuhul enda kanda koor-dineerija rolli, vaid eeldab, etkodanikeühenduste esindajad“töötavad ühes asutuses”. Ehksiis, et nad on oma tegevusplaa-nid ning taotlused juba ennetema juurde tulekut kooskõlas-tanud. Kolmas sektor aga üld-juhul nii ei toimi.

Sellises olukorras peavadametnikud ise koostöö nurjumi-se põhjuseks kodanikeühen-duste passiivsust, mis on nendemeelest üks olulisi koostöödpärssivaid tegureid.

Harjumuste orjadÜhenduste esindajad tajuvadaga sama olukorda niisugusena,kus avalik võim kas ei soovinendega koostööd teha või puu-dub vastastikune usaldus.

Samuti kalduvad ametnikudeelistama ühte konkreetset orga-nisatsiooni koostööpartnerina,selmet püüda kokku tuua võima-likult suurem hulk asjaosalisi.

Võib öelda, et koostöö edu-

• Informatsioon peab koostöö-pooltele olema võimalikultvarakult kättesaadav ningvastastikune dialoog pidev.Avalik võim peaks püüdmatagada praktikas end õigus-tavate kommunikatsioonika-nalite olemasolu ning mää-ratlema võimalikult selgeltiseenda ülesanded dialoogis.

• Avalik võim ei tohiks lähtu-da eeldusest, et kodanike-ühendused töötavad samaloogika alusel või samadetööjõuressursi võimalustejuures kui riigiasutused: töö-

Uuringus tehtud ettepanekuidpõhimõtted, eesmärgid jaressursid (sh aeg) on pooltelerinevad.

• Avaliku võimu institutsioo-nide vaheline rollijaotus ko-danikeühenduste kaasamiselja ühistegevuses peab olemaselgepiiriline. Selle kokku-leppimise ning koordineeri-mise kohustuse peaks võtmaendale avaliku võimu insti-tutsioon, mis teavitab sellestka kõiki teisi koostööpooli.

• Koostööprotsessi edukakstoimimiseks tuleb reeglitesühiselt kokku leppida ning

pooled nendega ka kurssiviia. Seda on otstarbekas te-ha ühiste infopäevade võikoolituste abil.

• Koostöö avaliku võimu ja ko-danikeühenduste vahel peabolema avatud. See eeldab või-malikult laia ringi ühendustekaasamist koostöö algetapil.

• Koostöö tasakaalustatus eel-daks ulatusliku tegevustoe-tuste süsteemi loomist ava-likes huvides tegutsevatelekodanikeühendustele.

11www.ngo.ee

september 2007 Kaasamine

Kaasame poliitikuidaja, teine mitte?kus sõltub suurel määral amet-niku valmidusest teha oma töösnatuke rohkem, kui eeldab ot-seselt tema ametijuhend.

Teavitamine või dialoogSee tähendab teatavat proak-tiivset hoiakut: valmidust astu-da välja harjumuspärasest rol-limudelist, õppida tundma teisivõimalikke liitlasi ning aidatakaasa pooli liitvate koostöö-mehhanismide kujundamisele.

Hoiakute kõrval on koostööõnnestumise teine oluline tegurkahesuunalise, dialoogilisekommunikatsiooni olemasolu.Ent viis, kuidas reaalsuses toi-mivast infovahetusest räägitak-se, eriti avaliku võimu esinda-jate poolt, viitab pigem ühe-poolseks jäävale teavitamisele.Info edastatakse, kuid sellele eijärgne arvestatavat vastukaja.Seejärel tekib pooltel teinetei-sele tõsiseid etteheiteid ningvõimalik koostöö takerdub hal-vustavate seisukohtade kujun-damisse.

Just ametnike endi ühesuu-naline teavitamine annab neilesageli aluse rääkida kodanike-ühenduste passiivsusest.

Loiud ühendused?Nii tõdesid avaliku võimu esin-dajad ka intervjuudes, et nendeedastatud teave ei leia koda-nikeühendustelt erilist tagasi-sidet või pole tagasiside lihtsaltadekvaatne.

Terviklik pilt tekib, kui kuu-lata ära ka passiivsuses süüdis-tatav teine pool. On ilmne, etkoostöö saab alata eeskätt justõigel ajal edastatud piisava in-formatsiooni põhjal.

Samuti on väga oluline lei-da oludele vastav ja praktikastoimiv kommunikatsioonimeh-hanism, mitte leppida kõigehõlpsamini teostatava võima-lusega. Seetõttu võib arvata, etsageli jääb puudu ennekõikepraktilistest oskustest leida ning

leppida kokku konkreetsel ju-hul kõige tõhusamad infovahe-tusviisid.

Koostöö toimimise ningparandamise seisukohast onoluline, et partnerid õpiksidvastastikku tundma üksteisetööpõhimõtteid, eesmärke, agaka kasutada olevaid ressurssening võimalusi.

Põletavamaid vastandlikkearusaamu põhjustav küsimusseondub ühenduste tegevusterahastamisega.

Toetus vajalikÜhendused on seisukohal, ettuleks luua tegevustoetustesüsteem, mida saaksid taotledaüksnes avalikes huvides tööta-vad organisatsioonid.

Avaliku võimu ning ühen-duste omavahelise koostööettevalmistamine toimub ühen-dustel enamasti vabatahtlik-kuse alusel ega kuulu tasusta-misele, kompenseerimiseleprojektirahadest. Seda tead-vustades suudaksid ametnikudkoostöö korraldamise paremi-ni läbi mõelda ega kalduks niikergekäeliselt ühendusi pas-siivsuses ja ebakompetentsu-ses süüdistama.

Analüüsitud juhtumid näi-tasid, et ühendustele praktilisteoskuste omandamiseks toetusepakkumine, koolitamine võienesetäienduseks võimalusteloomine toimib väga edukalt.Vastasel juhul saab ühendusteerineva suutlikkuse ja võima-luste üheks väljundiks väikesesriigis paratamatult see, et koos-töös palutakse osalema vaidneed ühendused, kes on hääle-kamad, jõukamad, kogenumaliikmeskonnaga jne.

Siin on tegu niisiis pers-pektiiviga, et nö. koostöö jakaasamise egiidi all toimubtegelikult vaikiv korporatismipõlistamine.

Loe www.ngo.ee/uuringud

Tutvudes aruteluks välja pa-kutud Kodanikuühiskonnasihtkapitali (KÜSK) materja-lidega mõtlesin, et loeksin hu-viga, millist KÜSKi näeksidsotsiaaldemokraadid, millistliberaalid ja millist konserva-tiivid. Seepeale teaksin paljuparemini, millist sihtkapitalimina tahan.

See eeldaks poliitikute ak-tiivset osalust. Paraku ei suh-tuta ühendustes poliitikutessejust vaimustusega. Ka KÜSKimaterjalides on toodud mit-med ohud: mõni erakond võibselle oma vankri ette rakenda-da, valitsuse ja parlamendi uuedkoosseisud võivad kõik muu-ta jne. Me ei saa rääkida polii-tikute demoniseerimisest, agaettevaatlikkusest küll.

Ilmselt on aga hea endaleteadvustada, et tegemist onsügavalt poliitilise küsimuse-ga. Ükspuha, milline KÜSKlõpuks saab, igal juhul on talmingi maailmavaateline taust,ning mõnele erakonnale sobibsee rohkem kui teistele.

Poliitikute kaasamist ko-danikuühiskonna arendamissepeljatakse või siis tehakse sedavaid telgitaguselt, lobitööna –mis on samuti vajalik. Miksmitte teha koostööd avalikult?

Poliitikute eemalejääminevõib saada mõnegi projektiläbikukkumise põhjuseks.Näide on haridusstrateegia

“Õpi-Eesti”, kus erakondadeesindajad hakkasid üksteisejärel eemale hoidma, kunilõpuks jäid järele peamiseltsotsiaaldemokraatliku taustagategijad, kes tegid strateegia omanäo järgi. Valmis täiesti rahul-dav strateegia, kuid poliitikudkukutasid ta parlamendis läbi.Kui oleks suudetud neid lõpunikaasas hoida, ehk oleks suhtu-mine olnud teine?

Tuleb muidugi arvestada, etmida rohkem poliitikuid osale-ma kutsutakse, seda rohkem te-kib vaidlusi ja aeglasemaksmuutub protsess. Aga sedakindlamini jõutakse ka rahul-dava lõpptulemuseni.

Teiseks näiteks sobib EestiHaridusfoormi diskussioonilist.Kui selle listi aruteludes on osa-lenud riigikogu liikmed ningministeeriumi ja eksamikesku-se töötajad, on see olnud vägahuvitav ja hariv. Kui poliitikudon kõrvale jäänud, on aruteludetase järsult langenud.

Seega mõtlen siin kaasami-se all seda, et kodanikud ja nen-de ühendused kaasavad polii-tikuid ja ametnikke, mitte vas-tupidi, nagu on tavamõtlemi-seks kujunenud. Alt-üles kaasa-mine on mu meelest kõige vilja-kam. Mõnigi poliitik ei jagaseda arvamust, aga seda enamtuleks püüda neid kaasata.

Raivo Juurak

Üks näide poliitikute kaasamisest oli vabaühenduste valimiseelnemanifest, mida erakondadega arutati veel enne avaldamist.Veebruaris kutsuti poliitikud avalikule debatile oma seisukohtiütlema. Foto: Alari Rammo

12 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitVälismaa

Kuidas lugeda USAID indeksit? Jutut

USA Rahvusvahelise Abi Agen-tuuri (USAID) kümnedat aastatkoostatud indeks Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogu-de Liidu riikide kodanikuühen-duste jätkusuutlikkusest paigu-tab Eesti vaadeldud 29 riigi seasesikohale, nagu ka eelmisel jaüle-eelmisel aastal. On’s asjadmeil nii hästi?

Ühest küljest – jah. Eestiühendused on teinud ja teevadsüsteemset ja tubli tööd nii endikui ka ühiskonna arendamiseks.

Teisalt ei ole muidugi põh-just liigselt vaimustuda tead-misest, et meil on asjad pare-mini kui näiteks Türkmenista-nis. Tervisele ja arengule kasu-likum on end võrrelda pigemSkandinaavia, Inglismaa võiteiste sellistega ning seda me jutegelikult teemegi.

Areng pidurdubNumbrid ja edetabel on seegavähem väärtuslik osa USAIDindeksist. Need koostatakseigas riigis toimuvate vestlusrin-gide põhjal, kus kohalikud eks-perdid ise oma arenguid hinda-vad. Kuigi kriteeriumid on täp-selt ette antud ning hinded läbi-vad võrdleva järelkontrolli, jää-vad need ikka vähemalt mingilmääral vaieldavaks.

Siiski sisaldab indeks pal-jugi väärtuslikku ja kasutatavat,eelkõige neile inimestele jaorganisatsioonidele, kelle ees-märgiks on kodanikuühiskonnaarendamine.

Esiteks annab indeks või-maluse jälgida arenguid omamaal läbi aastate ja eri teemadekaupa. Uuringut on sama me-toodika järgi läbi viidud kümmeaastat, Eesti osaleb sellest aas-tast 2000. Riike hinnatakse seit-smes kategoorias: ühenduste

Rahvusvaheline uuring tõstab Eesti kodanikuühendusi esile kuitugevamaid Kesk- ja Ida-Euroopas ning endise Nõukogude Liidualadel. EMSLi arendusjuht Alari Rammo pakub välja kolm ideed,kuidas seda teadmist kasutada.

tegevuse õiguslik keskkond jainfrastruktuur, ühenduste tegut-semisvõime, majanduslik elu-jõulisus, eestkoste- ja avaliketeenuste osutamise suutlikkusning maine.

Näiteks näeme indeksist, etkuigi kokkuvõttes oleme suhte-liselt heas seisus, on meie arengpidurdunud.

Eesti tugevaimad näitajadõiguslik keskkond ja infrastruk-tuur (katusühenduste ja võrgus-tike kujunemine ning nõusta-mis- ja tugiteenuste kättesaada-vus) on saavutatud juba mõneaasta eest.

Õpime vigadestSamas probleemsetes valdkon-dades nagu ühenduste tegutse-misvõime, majanduslik elujõu-lisus ja teenuste osutamise suut-likkus, on edasiminek olnudnapp ning probleemid suurestisamad, mis mõne aasta eest.

Veel väärtuslikumat infotvõivad anda teiste maade kohtakoostatud raportid. Kuigi ühis-kond ei ole labor, kus katseidkorrata saaks, on võimalik teis-te maade kogemustest näha,mis töötab ja mis mitte. Saabmõelda, miks kusagil just nii-suguste tagajärgedeni on jõutudja mida sellest õppida.

Näiteks tõid Lätis eelmiselaastal tagasilöögi ühendusteleparlamendivalimised, kus mit-med ühendused lasid end ra-kendada parteide valimiskam-paaniate ette.

Uued ideedOlgu teemaks kodaniku-ühiskonna sihtkapital, Norrafinantsmehhanismi vabaühen-duste fond, EKAKi ühiskomis-jon, 1% seadus või muu –kõigele leiab otseseid või kaud-seid analooge teistest riikidest,kelle kogemused võimaldavadmeil nende vigu vältida.

Siit tuleb ka indeksi kolmaskasutusala. Eelkõige tabeli lõ-puosas asuvad endised Nõuko-gude Liidu riigid on praegualustamas seda teed, mida Eestiühendused käisid 10-15 aastattagasi.

Nende olukorraga tutvumi-ne ning oma ühenduse tead-miste-kogemuste vaagimine onväärtuslik koostöö-ideede alli-kas, mille elluviimiseks leiabraha nii Eestist kui välismaalt.Koostöö teadagi ei ole lihtsaltkellegi abistamine, vaid alati kavõimalus ise õppida ja areneda.

Loe raporti täisteksti www.ngo.ee/indeks.

Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikkus tähendab tõe-näosust, et organisatsioon võitegevus suudab täita oma ots-tarvet tulevikus, kui arvesse onvõetud tema seesmised res-sursid ning tegevuskeskkonnavõimalikud ja oletatavad muu-tused.

Mikko Lagerspetz “Kodaniku-ühiskonna lühisõnastik”

www.ngo.ee/sonastik

Seitsmendat aastat toimunudkonverentsi tänavuseks tee-maks oli vastutavus kui tee tu-lemusteni (Accountability:

delivering results). Kuigikõneldi ka valitsustest, ärisek-torist, meediast ja rahvusvahe-listest organisatsioonidest, olipõhitähelepanu suunatud justühenduste endi vastutavusele –me ei ole alati ise sugugi nii au-sad, demokraatlikud ja tule-muslikud kui teistelt ootame,kõlas üks sageli lavalt öeldudpõhjendustest.

Probleem on olemas ja sel-ge. Ometi illustreeris konve-rents, üks maailma esindusli-kumaid kodanikuühendustekogunemisi, ise pigem sedasa-ma probleemi kui lahendust –püüe keskenduda korraga hästipaljule, ebamäärased eesmär-gid, laialivalguvad arutelud,

Mai lõpus Šotimaal GlasgowCIVICUS konverents tõi kokkunurkadest. Tegutseda oleks kajaleht lõpuks. Konverentsil e

Keskuse juhataja Rachel Smilliejutuhoos.

13www.ngo.ee

september 2007 Välismaa

ubades maailma ei parandaw’s kogunenud ülemaailmse kodanikuühenduse

u tuhatkond kodanikuaktivisti kõigist maailmaküll parem, aga rääkida on ka tore, tõdes konverentsiesinenud Urmo Kübar jätkab.

aastast aastasse samade prob-leemide jõuline ja isegi kuri väl-jatoomine, kuid vähe konk-reetseid ja konstruktiivseidlahendusi. Ühendused kipuvadpahatihti rohkem rääkima kuitegutsema.

Samale järeldusele jõudisigal konverentsipäeval ilmunudajalehe “Terraviva” viimanenumber. Kui jätta kõrvaleCIVICUSe peasekretäri KumiNaidoo avaldus, kus ta teatasoma üheksa aastat peetud ametimahapanemisest, ei juhtunudkikonverentsil õieti midagi, tõdesajaleht.

Tõsi, “juhtumiste” allavõiks liigitada esinejate süm-boolse lukustamise Glasgowkonverentsikeskusesse toodudpuuri, mille eesmärk oli juhtidatähelepanu sadadele ebademok-raatlikes riikides vangistatud

kodanikuaktivistidele. Või siis“Vaesuse reekviemi” ettekand-mise, juhtimaks tähelepanu tu-handetele iga päev vaesuse tõttusurevatele inimestele. Või sama-aegselt toimunud CIVICUSenoorteassamblee liikmete hää-lekad piketid, kus nõuti nii õig-lust maailmas kui ka noortearvamusega arvestamist.

Ent kui siis samad nooredkorraldasid mini-plenaari“Noored esitavad väljakutse

tänastele liidritele”, kus nadpahandasid, et ruumis oli ainultkümme üle 25-aastast, ningkaalusid isegi täiskasvanutejõuga kohaletoomist ja kuulamasundimist – kui neilt seal küsiti,et mis siis on need nende arva-mused, millega arvestada tu-leks... ei kostnud vastuseks eritimidagi.

Samal põhjusel jäi õõnsaksüks konverentsi emotsionaal-seid kõrgpunkte, kus 14-aastaneLõuna-Aafrika tüdruk Charlot-te Bertin esitas maailmale küm-me küsimust (“Miks riigid leia-vad raha sõdade pidamiseks,aga mitte laste elude päästmi-seks?”, “Miks antakse lubadusi,mida ei täideta?” jne).

Kuhu jäid lahendused, mida135 riigist kokku sõitnud osa-lejad võiksid oma kodudessekaasa võtta, et konverentsi järeloma tööd paremini teha ja tule-musi saavutada? küsis “Terra-viva” samas stiilis.

Muidugi, osalt ongi sellinekonverents dialoogiruum, kusühendused saavad ühtlustada

oma arusaamu sellest, mis onüleilmsed probleemid, miksneed olulised on ning mis onmeie roll nende juures.

Probleem tekib just laiapõh-jalisusest – et konkreetsed tingi-mused on riikide kaupa nii eri-nevad, jääbki arutelu väga üldi-sele tasandile ning kasutegurväikeseks.

Samas ei tähenda see siiski,et niisuguste ürituste korral-damine või neil osalemine mõt-tetu oleks. Kindlasti on see või-malus tutvustada ja jagada Eestikogemusi.

Samuti toob konverentskokku maailma olulisemadühendused ja nende liidrid –teiste hulgas olid Glasgow’snäiteks Keystone, Oxfam, OneWorld Trust, AccountAbility,GuideStar, fondid, rahvuslikudkatusorganisatsioonid jt – kel-lelt on palju õppida. Nii sõl-tubki lõpuks kasu iga osalejajaoks ikka sellest, kui palju taise viitsib pakutud võimalustestära kasutada.

...või siiski parandab, kui hästi jutustada?Glasgow südamest pooletun-nise bussisõidu kaugusel Pol-lokis käib koos Village Story-telling Centre – külaselts, keskasutab jutustamist kui või-malust sotsiaalseid probleemelahendada.

Algus ei olnud just ambit-sioonikas. Õigupoolest tahtsidkohalikud vanaprouad lihtsaltkoos käia ning teetassi kõrvaleuudiseid vahetada ja endisi ae-gu meenutada. Igakuised mee-nutusõhtud toimuvad siiamaanining on väga popid, kuid nendekõrvale on aastatega tekkinudports teisi tegevusi.

Eesti kontekstis huvitavaimon seltsi integratsioonitöö.Äärelinna Pollokisse tegid või-mud asüülitaotlejate varjupai-

ga. Nagu ikka, oli see kohalikejaoks kole kvartal, kuhu sattu-mist pigem välditi. Võõrad tun-dusid hirmutavad – ja eks mui-dugi tekkiski probleeme kuri-tegevusega – ning nii elasidkaks kogukonda läbi käimatakõrvuti, kumbki oma eelarva-muste kütkeis.

Selts otsustas proovida teistteed. Asüülitaotlejad kutsutivestlusõhtutele jutustama omajuurtest ja olukorrast seniselkodumaal, kohalikud rääkisidomakorda oma elust, esivane-matest ja Polloki ajaloost. Sel-gus, et “teised” on tegelikult üs-na samasugused inimesed.

Ette võeti muudki. Kohali-kust elust kirjutatud näidendiproovis tormasid kaks taidlejat

– asüülitaotleja ja kohalik –stseeni lõpus lavalt maha, võh-mal ja higised. Esimene, noortugev neeger, haaras veepudeli,jõi suurte lonksudega ja ulatassiis naabrile, šoti prouale. Te-magi jõi janu täis, aga tarduspudelit tagasi ulatades.

“Tead, mõtlesin praegu, etveel paar kuud tagasi poleks mae l a d e s söandanud suga ühestpudelist juua,” ütles ta. See onmuutus suhtumises, kas pole?

Selts käib ka Glasgow koo-lides, kus lastele loetakse ettešoti ja teiste rahvaste legende,arutatakse nende üle ning mõel-dakse ise muinasjutte välja.Mõned lood pannakse lauludegisisse. Nii areneb laste loovus jatekib huvi kirjanduse vastu, eriti

ajal, mil raamatute lugeminepole nii enesestmõistetav kuivanasti.

Väikese palgalise meeskon-na ja tosina regulaarse vabataht-liku eestvedamisel toimiv seltson kokku puutunud ka kodani-kuühenduste tüüpiliste problee-midega.

Nii mõnigi huvitav tegevuson katkenud ja heast spetsia-listist tulnud loobuda, sest pro-jekt on lõppenud ning raha sellejätkamiseks ei õnnestu leida.Nüüd arendab selts välja omasotsiaalse ettevõtluse suunda, etoma teenuseid ja kogemusilaiemalt müües kindlustadaseltsile stabiilne rahastamine.

Urmo Kübar

14 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEKAK

Ühendustel on alati palju ideid,millest enamik ei jõua isegiprojektitaotluse faasi, sest na-pib aega ja raha, rääkimata ini-mestest, kes projekti ellu hak-kaksid viima. Samuti peakskõiki tegevusi kuidagi koordi-neerima, et igaüks ise suunasei jookseks.

EKAKi rakendamise ühis-komisjonis käidi juba mitmeaasta eest välja idee luua mõneühenduse juurde üksus (näiteksnimega EKAKi büroo) koda-nikuühiskonna arendamiseksvajalike tegevuste läbiviimi-seks, mis täiendaks siseminis-teeriumi tööd. Niisugune üksustoimib väga hästi näiteksInglismaal.

Idee jäi soiku, mullu kippu-sid samad probleemid aga jällekuhjuma. Büroo loomine saiühiskomisjonis põhimõtteliseheakskiidu ning 2007. aastakspisikese eelarvereagi. Nüüd,sügise hakul, oleme sellestsammukese tagapoolgi, sestvahepeal astus ametisse uusvalitsus ja siis tuli peale suvi.

Miks selline büroo?Miks ühendused büroo loomistüldse taotlevad? Aastatel 2004-06 ehk EKAKi esimese tege-vuskavaga kodanikuühiskonnasihikindlat ülesehitamist eks-perimenteerides sai vähemaltühendustele selgeks mitukonkreetset takistust edasiselarengul.

Esiteks puudub Eestis asu-tus, kes EKAKi rakendamiseeest vastutaks, omaks selleks

EKAKi büroo kiirendakskodanikuühiskonna arengut

Juba üle aasta on EMSL kirjutanud, joonista-nud ja vaata et tantsugagi visandanudsiseministeeriumile tegevusi, kuidas Eestikodanikuühiskonda arenguhüppeksvalmistada. Ringiratast trampimiseks on ideesiiani jäänud. Alari Rammo kirjutab lähemalt.

pädevust, volitusi ja ressursse.Formaalselt on selleks sisemi-nisteerium, kuid mõlemal poolsaadi aru, et ühegi Eestis palkasaava ametniku jaoks polekodanikuühiskond põhitöö ningühendused omakorda ei jaksaega taha ametnike eest ilma ra-hata tööd ära teha.

Juhuslik planeerimineja rahaEKAKi elluviimise viimasteaastate rahastamine on toimu-nud peamiselt lisaeelarvest, misei paku garantiid tuleviku osas.Needki summad pole suure-nenud ning ega tegevusedki janende mõõtmine polnud vägapõhjalikult läbi mõeldud. Vii-mast näitab ka ministeeriumidepoolt kiirkorras koostatudKATA ehk valitsuse kodaniku-algatuse toetamise arengukava.

Lisaks puudub siseminis-teeriumil piisav mõju teisteministeeriumide üle, sest suurosa KATAsse välja käidud ideidlükati nende poolt tagasi väi-tega “see ei lähe meie plaa-nidega kokku”.

Nii sai tänavu pilt klaariks,et ka ühiskomisjoni töökordaning vastutust tuleb tugevalt

reformida ministeeriumide suu-remaks kaasamiseks, aga see onvaid pool lahendusest.

Teise poolena on EMSL jasiseministeerium tegelenud tä-navu kahe teineteist täiendavaüksuse visandamisega – minis-teeriumi juurde loodaks kodani-kuühiskonna osakond sealseressursi ja motivatsiooni suu-rendamiseks ja mõne ühendusejuurde kompetentne ning pü-hendunud büroo, et rakendus-kavade täitmisel oleks selgeühenduste sisend ja nende kaa-samine, paindlikkus töökorral-duses ja võimalused lobitööksja lisarahastuseks, mida minis-teeriumis ei hakka kunagiolema.

Areng on puudunudEKAKi tegevusi elluviivatbürood haldava ühenduse leid-miseks korraldataks avalik kon-kurss ja büroo esimesed üles-anded oleksid järgmiste tege-vuskavade ning uute ideedeväljatöötamine, kuna just aren-gust on EKAKi rakendamiselühenduste (aga ka mitmeteametnike) hinnangul enim puu-dust tuntud.

Samuti on vaja kiiresti mää-ratleda KATA rakendumisehindamise kriteeriumid ningteha ülevaade kõigi ministee-riumide praegustest arengu-kavadest ja muudest strateegi-atest, kuna selgelt on EKAKielluviimist raskendanud sellehaakumatus teiste dokumen-tidega.

Probleeme EKAKiga

• vähe rakendamisega tege-levaid inimesi

• ebaselge vastutus

• vähe ja ebastabiilne rahastus

• vähe arengut ja uusi ideid

Loe www.ngo.ee/ekak

EKAKi kuulaminetuleb sügisel

Riigikogus veebruaris ära jää-nud riikliku tähtsusega arutelukodanikuühiskonna arengusttoimub sügisel.

2005. aasta alguses esimestkorda toimunud arutelu peaksEKAKi vastuvõtmisel tehtudkokkuleppe kohaselt aset leid-ma iga kahe aasta tagant. Täna-vune aeg oli kokku lepitudveebruariks, kuid toonaste koa-litsioonierakondade häältegaotsustati see viimasel hetkel ärajätta.

Põhjenduseks toodi, et en-ne valimisi kujuneks arutelupopulistlikuks ega oleks uueleRiigikogu koosseisule ja valit-susele “moraalselt siduv”.

Arutelu toimub kahes jaos:esimesel päeval toimub Riigi-kogu kolme komisjoni ühis-istung, kus ettekanded EKAKirakendamisest ja kodaniku-ühiskonna arengust teevadvabaühenduste esindajad. Tei-sel päeval toimub arutelu parla-mendisaalis, kus ettekandepeab valdkonna arengu eestvastutav regionaalminister.

Kuulamist korraldab Riigi-kogus moodustatud kodaniku-ühiskonna toetusrühm. Selles-se kuulub 34 parlamendiliigetkõigist erakondadest, toetus-rühma esimees on UrmasR e i n s a l u(pildil).

EMSLilvalmib arute-luks EKAKi2 0 0 4 - 0 6tegevuskavatäitmise ana-lüüs, kus erivaldkondade eksperdid vaatle-vad plaanitud tegevuste täit-mist ning sõnastavad ettepane-kud edasiteks tegevusteks.

Samuti plaanib EMSL kooskodanikuühiskonna toeturüh-maga korraldada Riigikoguliikmetele ühe ringsõidu ühen-dustesse, et eri tüüpi ühendusteolukorda ja arenguvajadusi tut-vustada.

15www.ngo.ee

september 2007 EKAK

Infolehe ilmumise nädalal pidasuues koosseisus esimese koos-oleku valitsuse ja vabaühendus-te ühiskomisjon Eesti kodani-kuühiskonna arengukontsept-siooni (EKAK) rakendamiseks.

Komisjoni uus koosseis onkõrgema tasemega eelkõige va-litsuse poolelt. Kui seni kuulu-sid sinna kõigi ministeeriumideesindajad, kelle ülesanded jaotsustuspädevus olid aga vägaerinevad, siis nüüdsest esinda-vad valitsust rahandus-, sotsiaal-,kultuuri-, haridus- ja teadus-ning majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumi kants-lerid ja siseministeeriumi rah-vastiku ja regionaalala asekants-ler. Komisjoni juhib jätkuvaltregionaalminister.

Kantslerite osalus peaks ai-tama lahendada mitmeid seni-seid komisjoni töö probleeme,mis olid seotud ministeeriumiesindajate rolli ebamäärasuse-ga. Nii sai komisjon sageli vaidnentida, et üks või teine tegevusministeeriumides on jätkuvalttoppamas.

Ühiskomisjon värskendas koosseisuAvaliku võimu poolt kuulub

komisjoni veel Riigikogu ko-danikuühiskonna toetusrühmaesimees. Uuteks liikmeteks onka kaks riiklikku sihtasutust:maakondlike arenduskeskustevõrgustikku koordineeriv Ette-võtluse Arendamise Sihtasutusja Mitte-eestlaste IntegratsiooniSihtasutus.

Uue koosseisu jaoks vaadatiüle ka ühenduste-poolsed liik-med. Otsustamisel lähtuti sel-lest, et nende kaudu oleks esin-datud võimalikult suur osategutsevatest ühendustest, ja sa-mas oleksid nad suutelised omasihtgruppe kaasama ning ko-misjoni töös aktiivselt osalema.

Suuremaks muutuseks onTööandjate Keskliidu ja Ame-tiühingute Keskliidu lisandumi-ne komisjoni. Lisaks kuuluvadsinna Avatud Eesti Fond,EMSL, Kodukant, Eesti Puue-tega Inimeste Koda, Eesti Vaba-haridusliit, Eesti Olümpiakomi-tee ja Eesti Kirjanike Liit.

Ühendused, kelle esindajakomisjoni ei kuulu, saavad osa-

leda ja oma ettepanekuid esita-da mõne komisjoni kuuluvaorganisatsiooni kaudu, samutiläbi komisjoni juurde moodus-tatavate töögruppide.

Komisjoni uus töökord jakaasamismehhanismid jäid aja-puudusel järgmistel koosoleku-tel otsustamiseks. Esimesel ko-gunemisel jõuti käsitleda vaidKodanikuühiskonna Sihtkapi-tali kontseptsiooni.

2002. aastal Riigikogusvastu võetud EKAK sõnastabavaliku võimu ja kodanikual-gatuse vastastikku täiendavadrollid ja koostoimimise põhi-mõtted avaliku poliitika kujun-damisel ja teostamisel ning Ees-ti kodanikuühiskonna ülesehi-tamisel. Ühiskomisjon EKAKirakendamiseks moodustati2003. aastal.

EMSLi infoleht

Siseministeerium plaanib kodanikuühiskonna osakonda

Ühiskomisjoni juhib regionaalminister Vallo Reimaa.Foto: Alari Rammo

Regionaalministri nõunikud Kadri Jäätma ja Avo Üprus

Siseministeerium soovib luuakodanikuühiskonna arengu toe-tamiseks eraldi osakonna. Esi-mese sammuna on augustistseni teemaga tegelenud ametni-kule Anneli Läänele lisandunudMarion Bobkov.

Plaanitava osakonna üles-andeks saab EKAKi ühisko-misjonis kavandatud tegevusteelluviimine.

Regionaalministri nõunikuAvo Üpruse hinnangul on ükspeamisi takistusi ühiskomisjoni

töös senini olnud see, et komis-jonil endal ei ole täidesaatvatvõimu, mis tähendab, et EKAKirakendamise eest ei vastuta si-suliselt keegi.

Üpruse sõnul ei ole praeguveel teada, millal osakondluuakse, sest rahastust selleks eiole ja läbirääkimised alles käi-vad. Esialgu saab teemaga mi-nisteeriumis praegu tegelevas-se kohaliku omavalitsuse jaregionaalhalduse osakonda võt-ta juurde kaks inimest, kellestloodetavasti saavad tulevikuskodanikuühiskonna osakonnatöötajad.

Avo Üprus ütles, et kaalu-misel on ka EMSLi ettepanekluua EKAKi rakendamise bü-roo mõne selleks pädeva koda-nikeühenduse juurde.

“Kõige üldisemalt hakkaksministeeriumi osakond vastu-tama avaliku sektori ja ühen-duste juures tegutsev bürooühenduste-poolsete ülesannetetäitmise eest EKAKi elluviimi-sel, nii et nad täiendaksid üks-teist,” ütles Üprus. “Samas eiole ükski struktuur eesmärgiksomaette, seega tuleb täpsustadalahendamist ootavate ülesanne-te tähtsuse järjekord, seejärelmääratleda vajalik ressurss.”

Samuti sõltub osakonna loo-mine sellest, milline saab olemaseptembris uues koosseisus ko-gunenud EKAKi ühiskomisjonitöökorraldus ning millised sellejuurde moodustatavate töö-rühmade ülesanded ja kui suurnende teenindamise vajadus.

EMSLi infoleht

16 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEMSLi tegemised

Vigala rahvas asus koostööleJaanuarist juuni lõpuni läks EMSL maale – poole aasta jooksul nõustati Vigala vallasühenduste ja omavalitsuse koostööd. Mida tehti ja mida õpiti, sellest kirjutavad projektijuhtinud Eha Paas ja EMSLi kommunikatsioonijuht Eneli Vilismäe.

Vallavalitsus võiks käia meiltküsimas, mis probleeme on jakuidas neid lahendada – aga nadei tule, kurtsid ühendused.

Ühendused võiksid meiletulla rääkima, mis probleemeon ja kuidas neid lahendada –aga nad ei tule, nentisid vallatöötajad.

“Keskmine” vald?Umbes niisugune pilt avanesdetsembris Raplamaal Vigalavallas, kui EMSL otsis kohtaühe uue idee järgiproovimiseks.Meie soov oli päris inimeste japäris probleemidega aidata kaa-sa koostöö tekkimisele ühen-duste ja omavalitsuse vahel, mi-da saaks edaspidi soovitadateistelegi.

Vaevalt on Eestis tegelikult“keskmist valda”, aga kiirestiläbisõitjale võib Vigala umbessellisena paista. 27 küla, ei mär-kimisväärset jõukust ega vilet-sust, ei silmapaistvat koostöödega lahendamatuid vastuolusid.Vanast ajast meenuvad nimednagu Mathias Johann Eisen jaAnts Laikmaa ning “JõuludVigalas” tsitaat “Peksta ma endei lase, olen vaba eesti mees!”Praegu eelkõige tuntud kuikoht, kust tulevad Gerd Kanterja mozzarella juustud.

Lähemalt vaadates näebmuidugi märksa enamat. Olimekindlad, et koostööd ei saa teki-tada keegi väljaspoolt, vaid sel-leni saavad jõuda ainult koha-likud ise. Nõnda alustasime sel-lest, et inimesed üksteist tund-ma õpiksid.

Viiel laupäeval sõitsimekoos külainimeste ja vallajuh-tidega Vigala külad läbi. Igakord oli bussis oma 30 huvilist– kel ühel korral külas käidi,need olid järgmisel laupäevaljuba ise külastajad. Ragistasimevõsades, vanades majades, käi-

sime ettevõtetes ja külaaktivis-tide pool. Igas paigas oli kel-lelgi midagi meenutada, mõnihuvitav lugu rääkida.

Ning kohe hakkasid sündi-ma ka uued plaanid. Kui võtaksselle võsa maha ja teeks siiakelgumäe? Siia võiks rajadalaudtee matkajatele ja ujumis-koha? Paneks siia üles viidad?Hakkaks tegema koostööd tu-rismitalude vahel? Ideed arutatiiga bussireisi järel läbi teelauasning pandi kirja ka uude küla-blogisse http://vigala.ngo.ee.

Esimesed muutusedMõni asi muutuski kohe: kuikurdeti info halva leviku üle,otsustas vallavalitsus hakatavalla lehte kõigile peredele ta-suta postitama. Senistele säde-inimestele lisandus uusi. Veelolulisem oli aga, et külade eest-vedajad ja vallavalitsus saidümberringi toimuvast pildi,mõistsid paremini teise pooleootuseid ning hakkasid omava-hel infot vahetama.

Kevade saabudes jätkasidsiit külaesindajate koolitused,loomaks hästitoimivat mees-

konda. Arutati ja õpiti, kuidasinfot vahetada, kuidas külaelueest vedada ja inimesi kaasahaarata. Kogemusi käidi saa-mas ka naabruses LäänemaalRidala vallas.

Koostöö püsimineJuuniks jõuti külade ümarlauamoodustamiseni, mille eesmär-kideks on külade omavahelisening valla ja külade koostööedasiviimine, probleemide jalahenduste väljatoomine ningveel “magavate” külade ärata-mine ja aitamine.

Selles etapis astus EMSLpidevast kohaolekust kõrvale,kuid muidugi jääme alles Vi-gala inimestele nõu ja abi and-miseks ning hoiame ka ise sil-ma peal, et hea algus soiku eijääks. Sügisel toimub ümarlauaja vallavolikogu esimene koos-istung ning plaanid, kuidas ees-märkide saavutamisel edasiliikuda, on praegu tehtud aastalõpuni.

Mida me õppisime? Koos-töö käivitamisel ei saa oodatakiireid tulemusi, sest kõigepealtpeavad inimesed selle vajaduse

enda jaoks selgeks mõtlema.Seejärel peavad nad saamaaega, et uue mõttega kohaneda,õppida väljendama oma arva-must. Koostöö käivitamisekstuleb kindlasti varuda aasta,selle arenemine võtab aga isegimitmeid aastaid.

Jututoast ei piisaEsimeseks eelduseks on oma-vaheline tundmaõppimine ningootuste selgeks tegemine: kellejaoks mis oluline on? Siin onvõimalik jälgida, et tärganudhuvi ei raugeks – tuleb kutsuda,toetada, ergutada, veenda.

Kõik valla elanikud ei oleaktiivsed ega teavita teisi omahuvidest ja vajadustest, see agaei tähenda, et neid võiks koos-tööst kõrvale jätta. Lihtsaim viisnendeni jõudmiseks on läbikülade esindajate.

Koostöö loomiseks ja hoid-miseks peab vald panustama,nii inimeste kui ka rahaga. Val-las on vajalik töötaja, kes tege-leks kogukondade ja ühendus-tega, toetaks neid ja annaks nõu.Ning läheks ise nende juurde,mitte ei ootaks vaikselt valla-majas – seda eriti “magavate”külade puhul, kelle “ärkamine”võib nii venida väga kaugele.

Koostöö vajab läbimõeldudvormi, kommunikatsiooni egasaa seisneda üksnes jutu puhu-mises. Alustada võib lihtsamateteemadega, kuid kui tegelikultolulised probleemid on keeru-lised, ei tohi ka neid vältida, sestmuidu kaob inimeste motivat-sioon kaasa lüüa.

Põhjalikumad soovitusedsaavad sügisel üles EMSLikodulehele www.ngo.ee.

Vigala projekti läbiviimist ra-hastas BAPP.

Kui külad said viie laupäevaga külastatud, istus Vigala rahvasarutama, kuidas tekkinud ideid ellu viima hakata. Nõu andisEMSLi projektijuht Eha Paas (vasakult teine). Foto: Alari Rammo

17www.ngo.ee

september 2007 EMSLi tegemised

Sügis toob 15 koolitust uutele ühendustele

EMSLi nõukogus uuedliikmed

Aprillis toimunud EMSLi üld-koosolek valis nõukogus vaba-nenud neljale kohale tagasiLagle Pareki ning uute inimes-tena ajakirjaniku ja ühiskonna-teadlase Barbi Pilvre, kommu-nikatsiooni-spets ia l i s t iDaniel Vaa-riku (pildil) jaEMSLi pika-aegse juhata-ja KristinaMänni.

Nõukogu ülesanne on ka-vandada EMSLi pikemaajalisttegevust, kinnitada eelarved,

Lühiuudisedtegevuskavad ja aruanded, ai-data ja teostada järelvalvet bü-roo üle ning otsustada teisi iga-päevategevuste raamest välju-vaid küsimusi.

Üldkoosolekul osales otsevõi volikirja alusel 52 liikmes-organisatsiooni 84-st. Lisaksnõukogu valimisele kinnitati2006. aasta aruanne ning tehtiväikseid muudatusi põhikirjas.Protokoll ja aastaaruanne on saa-daval www.ngo.ee/yldkoosolek.

Uued töötajad kontoris

Suvel on toimunud muutusi kaEMSLi kontori töötajate seas.

Uue inimesena lisandusEneli Vilismäe, kes vastutab

EMSLi sise- ja väliskommuni-katsiooni korralduse eest. Va-rem on ta töötanud Ühiskond-liku Leppe ja Eesti Mittetulun-dusühenduste Ümarlaua siht-asutustes.

Senine kommunikatsiooni-juht Alari Rammo keskendubEKAKi rakendamise ja arenda-mise küsimustele.

Alates augustist töötabEMSLis taas Elina Kivinukk,kes on 22.-23. novembrini toi-muva V Eesti kodanikuühis-konna konverentsi projektijuht.

Pärast 9-aastast tööd lahkusEMSList raamatupidaja Malle-Mai Klausen, kelle asemel kor-raldab nüüd raamatupidamistJanek Keskküla.

Uus pangakonto

Ühendasime EMSLi seni kahespangas asunud arveldusarved.Palume edaspidi liikmemakse,koolituste osalustasusid ja an-netusi kanda Hansapanka kon-tole 1120106317.

Et EMSL kuulub tulumak-susoodustusega ühenduste ni-mekirja, on eraisikute poolt teh-tud annetustelt võimalik tagasisaada tulumaks.

Selleks tuleb annetajal tea-tada aadressile info@ngo.ee omaisikukood.

Loe EMSLi toetamise või-malustest lähemalt www.ngo.ee/toeta

EMSL kutsub hiljuti loodudkodanikuühendusi sel sügiselalustavate mittetulundusühin-gute koolitustele. Kevadel ala-nud eesti- ja venekeelsed koo-litused jätkuvad septembristnovembri lõpuni üle Eesti.

Kolmepäevane koolitus an-nab põhjaliku ülevaate, millistmittetulundusliku organisat-siooni vormi oma tegevuseksvalida ning samm-sammulisejuhendi, kuidas ühendust luua.Õpitakse, millised õigussuhtedehk seadused kehtivad ningkuidas nendega hakkama saadaja lepinguid vormistada.

Samuti läbitakse maksudeja raamatupidamise, aruandluseja igapäevase tegevuse korral-damine – kuidas oma organisat-

siooni arendada, inimesi moti-veerida, rahastust leida ningmillist tuge pakuvad ühendus-tele maakondlikud arenduskes-kused. Lühidalt käsitletakse kaühiskonna toimimist ning kol-manda sektori rolli ja olukorda.

Lektoriteks on Kaidi Holm,Agu Laius, Alari Rammo, Sai-ma Mänd, Jevgeni Krištafovitšja teised. Osalustasu kolme-päevasel koolitusel ühe inimesekohta on 300 krooni.

Põhjalikum info leidub jakoolitustele registreeruminetoimub EMSLi koduleheküljelaadressil www.ngo.ee/12828.

Koolitusi korraldab EMSLEttevõtluse Arendamise Siht-asutuse toel koos maakondlikearenduskeskustega.

EMSL on erinevaid koolitusi jateabepäevi mittetulundusühen-dustele ja ametnikele korralda-nud juba 1995. aastast. Lisaksneile, mida ise organiseerime,pakume välja ka võimaluse tel-lida meilt koolitus või loeng justteie organisatsioonile vajalikulteemal ja ajal.

Võimalike teemade ring onlai, puudutades nii mittetulun-dussektori üldist arengut kuiühenduse igapäevatöös ettetule-

Telli oma ühendusele koolitus EMSList!vaid praktilisi probleeme, mees-konna juhtimist, projektijuh-timist ja kommunikatsiooni.

Lektoriteks on aastatepik-kuse kogemustega koolitajad,kes tunnevad hästi nii ühendus-te vajadusi kui ka kolmandasektori valdkonda.

Koolitusi ja loenguid onvõimalik tellida kõikjale Eestis.Lähemat infot saab EMSLikoolitusjuht Edydt Johansonilt(tel 630 96 30, edydt@ngo.ee).

Ühenduse õigussuhteid aitab baaskoolitustel selgeks saadajurist ja vilunud koolitaja Kaidi Holm. Foto: Sven Tupits

Koolituste ajakava

18.-20. sept – Saaremaa (eesti k.)

19.-21. sept – Hiiumaa (eesti k.)

25.-27. sept – Viljandimaa (eesti k.)

26. ja 28. sept ja 9. okt –Narva (vene k.)

1., 9. ja 16. okt – Põlvamaa (eesti k.)

2.-4. okt – Võrumaa (eesti k.)

3.-5. okt – Valgamaa (eesti k.)

9.-11. okt – Tartumaa (eesti k.)

12. ja 17.-18. okt – Harjumaa (vene k.)

23.-24. okt ja 1. nov –Ida-Virumaa (eesti k.)

25.-26. ja 31. okt – Jõgevamaa (eesti k.)

6.-7. ja 13. nov – Ida-Virumaa (vene k.)

9. ja 14.-15. nov – Harjumaa (eesti k.)

20.-21. ja 27. nov – Tartumaa (vene k.)

21. ja 28.-29. nov –Lääne-Virumaa (eesti k.)

18 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitUued asjad

Valge tulbi initsiatiiv sai algu-se tänavarahutuste ajal aprillis,kui nii eestlaste kui ka venelasteseas ärgitati patriootlikele mii-tingutele ja meedias said ehma-tavalt palju sõna mõlema kogu-konna äärmuslikumad esinda-jad. Tundus vajalik väljendadaseisukohta, et enamus meisttahab tegelikult siinsete eestlas-te ja venelaste suhteid paranda-da, mitte kahte vaenutsevasseleerida jaguneda.

Valged tulbidAga kuidas seda teha? Noh,alustuseks võiks näiteks omateisest rahvusest tuttavatele lillikinkida – kasvõi valgeid tulpe.Artur Taevere, üks Valge tulbimõtte algatajatest kommentee-rib, et lillede kinkimisega alus-tati, sest see oli just selline liht-ne asi, mida igaüks saab teha,et omavahelist suhtlust paran-dada.

Sellele kaasnes üleskutseviia valgeid lilli vastastikkutähtsatesse paikadesse (näiteksRussalka ja Tammsaare kujud)samuti loodi kakskeelne inter-netilehekülg http://whitetulips2007.blogspot.com

Ideega tulid kaasa teisedki.Tartu disainer Mammut joonis-tas lihtsa ja meeldejääva Valgetulbi logo, mis hakkas siitpealeehtima rinnamärke. Balti jaamriputas üles suure valge tulbikujutisega plakati. Tallinna Üli-kool asus algatust toetama, pan-nes oma ruumidesse vaasidvalgete õitega.

Uued algatusedLoomulikult ei lahenda üksneslillede kinkimine nii sügavaltjuurdunud ja mitmetahulisiprobleeme nagu integratsioon.

Lilled ja sallivusKui oled tänavapildis märganud valgerohelisi rinnamärke – jamõelnud endamisi, mida nad küll tähendada võiks – siis võib sul ollahuvitav teada, et neid kantakse eesti ja vene inimeste suheteparandamiseks ja sallivuse edendamiseks. Lähemalt kirjutab üksValge Tulbi mõtte algatajaid, Paavo Piik.

See on mõeldud pigem esimesesammuna, märgata ja teadvus-tada vajadust tihedamaks kok-kupuuteks ja suhtluseks samalmaal elavate rahvuste vahel.

Neid võimalusi on veel.Hiljuti loodud noortealgatusedKoos-Âìåñòå ja Foorum Te:toovad näiteks kokku eesti javene noori, et üheskoos õppida.

Mõtleme edasiKa teised kodanikeühendusedsaavad oma tegevuse ja eesku-juga kaasa aidata sallivuse väär-tustamisele, haarates kaasavõrdselt aktiivselt erinevaidrahvusi, esitledes kodulehelValge tulbi põhimõtteid ja logoning mõeldes, milliseid uusi sil-

du nemad saaksid kogukon-dade vahel ehitada.

Täpselt samamoodi saavadmõelda tööandjad: kuidas ne-mad oma kollektiivis eri rahvu-seid kokku viia saaks? Ningkoolid: mis on nende võima-lused eelkõige vene ja eestinoorte aga ka näiteks lapseva-nemate suhtlemise edendami-seks? Usume, et normaalneigapäevane suhtlemine on pa-rim viis eelarvamustest hoidu-miseks ning usalduse loomi-seks-hoidmiseks.

Valge tulbi algatajad, tava-lised Eesti kodanikud, eestla-sed ja venelased, soovivadkisügisel keskenduda neile kol-mele sihtgrupile (ühendused,tööandjad, koolid) ning koosvälja mõelda konkreetsed soo-vitused, kuidas kogukondi lä-hendada ja üksteise suhtes sõb-ralikena hoida.

Kõik kaasamõtlejad onoodatud ühendust võtma, näi-teks kirjutades Artur Taeverele(artur@heategu.ee) või TatjanaLavrovale (tatjana.lavrova@gmail.com).

Kõik algas aastal 2004, kuiAvatud Eesti Fondist telemajjakiirustanud Raul Rebane teatasETV juhtkonnale ideest, misfondis just oli koorunud.

Parajasti oli kevad ja EestiTelevisioon otsis pingsalt ava-liku televisiooni nägu, nii lei-diski toetust värske mõte, etsaadete vaheklipid võiks sisal-dada lihtsaid ja häid üleskut-seid, näiteks: “Helista emale”.Pilte hakkas paberile panemakunstnik Jüri Mildeberg, liiku-ma pani needsamad pildidETV pearezissöör Rene Vilbre.

Avatud Eesti Fond arendasideed edasi, pärast televisioo-nikampaania algust tulid sa-mad sõnumid ka plakatiteltänavatele kui sotsiaalreklaam:

Fankasv

Kindlasti mäletad paar aastatsõnumeid nagu “Helista ematere“ ja teised. Avatud Eesti on nüüd välja kasvanud uus

Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus (EAS) alustab oktoob-rist üheaastase pilootprojekti-ga, mille eesmärgiks on toimi-vate organisatsioonide koge-muste abil toetada algajate,kuni kaheaastaste mittetulun-dusühingute arengut.

Kui äriorganisatsioonideleon sellised mentorlusprogram-mid olnud kättesaadavad jubaaastaid, siis kolmandas sektorison tegu veel suhteliselt uueideega.

EAS kutsub pikemaajalisemittetulunduskogemusega ini-mesi tasuta ja vabatahtlikultnõustama algustavaid kollee-ge. Selleks ootame 1. oktoob-riks sooviavaldusi võimalikelt

EAS käi

ˆ

19www.ngo.ee

september 2007 Uued asjad

ntaasiarikkast pildisarjastvas välja sotsiaalkampaania

t tagasi televiisoris või tänavapildis levima hakanudale“, “Ütle sõna sekka“, “Naerata“, “Ütle naabrileFondi ja Eesti Televisiooni fantaasiarikkast pildisarjastsotsiaalkampaania.

“Ütle sõna sekka”, “Naerata”,“Ütle naabrile tere”. Sellega saialguse AEFi ja ETV edukaskoostööprojekt ning loodudvisuaale kasutab ETV eetri-

graafikana siiani.Toona ETVd juhtinud Ilmar

Raagi sõnul võtsid vaatajadklipid kohe alguses hästi vastu,mis olevat väga harukordne. Ka

tekkis majas just sel ajal aru-saamine, et ETV ei ole enamsaadete sisu mõttes riigi- vaidsõltumatu televisioon, mis eipea liigselt sarnanema kom-mertskanalitele – seega osa ko-danikuühiskonnast.

Sellel sügisel saab koos-töö jätku uute sõnumitega. Kuiesimene kampaania oli suuna-tud eelkõige inimestevahelis-tele suhetele, siis nüüd on AEFvõtnud nõuks sõnumeid uuen-dada ning käivitada septembrialgul osaluse julgustamiselesuunatud kampaania, mis toobenam esile suhet “inimene-ko-gukond-riik”.

Jätkukampaania eesmärkon juhtida avalikkuse tähelepa-nu heaks kodanikuks olemiseväärtuslikkusele ning julgusta-da Eesti inimesi suuremale ak-tiivsusele ning kodanikualga-tuslikule käitumisele.

Sõnumeid edastatakse mit-mete uute kanalite kaudu. Otse-

postitusega saadetakse üle koguEesti laiali postkaardid, milleesikaanel on Jüri Mildebergijoonistatud pilt ja sõnum, taga-küljel selgitav tekst täiendavateabe leidmiseks.

Kuna eelmise kampaaniaajal püüdis osa inimesi otseETV kodulehel “sõna sekkaöelda”, on postkaartidel väljatoodud olulisemad veebilehed,mis pakuvad või tutvustavadpraktilisi kodanikualgatuseülesnäitamise võimalusi.

Lisaks saadetakse kõikideleEesti koolidele plakat sõnumi-ga, mis sobib hästi just noortejulgustamiseks ning AEFi jaETV veebilehtedelt saavad soo-vijad saata sõpradele digitaal-seid postkaarte. Tallinnas hak-kab ringi sõitma piltsõnumigatramm.

Lisaks Eesti Televisioonileja Avatud Eesti Fondile toetab kampaania läbiviimist sisemi-nisteerium.

ivitab mentorlusprogrammi ühendustele

tugiisikutelt ehk mentoritelt janõustatavatelt ehk mentiidelt.

Pärast edukat kandideeri-mist saavad programmis osale-jad mentorluse koolituse. Koh-tumiste käigus selguvad koos-tööpaarid, kes seavad ühisedeesmärgid ning osalevad mit-metel koolitustel ja õppereisil.Erinevad tegevused aitavad

osalejatel areneda probleemi-püstituste ja nendele lahendusteotsimise kaudu, avastada nõus-tamise-õppimise protsessis uusioskusi, tunnetada kogemusteväärtuslikkust ja laiendada kon-taktvõrgustikku.

Mentorikandidaatidelt eel-dame kompetentsi kodaniku-ühenduse juhtimisküsimustes,vähemalt viieaastast mittetu-lundusorganisatsiooni koge-must, seejuures soovitavalt kakäivitamise kogemust, valmis-olekut nõustamiseks ja tead-miste jagamiseks, soovi suheldaja õppida uusi asju, oskust aegaplaneerida, avatud mõtlemist,paindlikkust ja sõbralikkust.

Mentiikandidaatidelt eel-

dame osalemist loodud või asu-tamisjärgus ühenduses, soovilahendada probleeme, arendadaoma ühendust ja laiendada kon-taktvõrku, valmidust õppimi-seks, suhtlemiseks, initsiatiivivõtmiseks, avatud mõtlemist,paindlikkust ja sõbralikkust,julgust algatada projektiideid.

Edukas mentorlus põhinebmentori ja mentii usalduslikulkoostööl, kus mentori rolliks onjulgustada, innustada, toetada,eelkõige aga suunata mentiidmõtlema nii, et too jõuaks iseoma probleemi efektiivsema la-henduseni. Mentii rolliks onolla aktiivne ja uudishimulik,olla valmis kuulama ja nõukuulda võtma, kanda vastutust

oma otsuste ja organisatsiooniarengu eest.

Kandideerimiseks palumesaata hiljemalt 1. oktoobriksoma CV koos ülevaatega koge-musest mittetulundussektoris javabas vormis avaldus e-postiaadressile kaja.kaur@eas.ee võiEttevõtluse Arendamise Siht-asutusele (Liivalaia 13/15,10118 Tallinn) märgusõnaga“MTÜ mentorprogramm”.

Programmis osalemine ontasuta. Projekti lõpus toimubtulemuslikkuse hindamine. Pi-lootprojekti finantseerib sise-ministeerium.

Kaja KaurEAS arendusnõunik

Projekti juhib Kaja Kaur

20 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitNoored

Noore kontoritöötaja tõeliseltkehv päev. Vibalik prillideganoormees istub oma laua taga.Jupsiv arvuti, mõtetest tühi pea,tüütult sädistavad kolleegid.Tagatipuks paberitele ümberaetud kohvitass. Miski ei laabu!

Ning siis tuleb sekretäri-neiu. Pühib ära kohviloigu jaulatab uue tassi. Arglikud pil-gud, naeratused. Lõputiitridvarjavad tärkava romaani.

Mööngem, Cannes’i võiVeneetsia punasele vaibale pat-seerima selle linateosega asjapole. Aga seda ei peagi keegisilmas. Tegu on ühega kolmesteesti-vene noorte klubi “Koos-Bmecòe” esimesel kogunemiseltehtud filmikatsetusest.

“Koos-Bmecòe” toob kok-ku eesti ja vene noori selleks,et ühiselt midagi head teha jaõppida, kohtudes tarkade ini-meste ja huvitavate organisat-sioonidega. Aluseks on aru-saam, et ühiste tegevuste läbisaab alguse suhtlemine eri rah-vuste vahel, see omakorda oneelduseks mõistmisele ja healeläbisaamisele.

Uus põlvkondKlubi algatajateks on kolmnoormeest: geenitehnoloogiatudeng Andres Tamm (20),sügisest sotsioloogiat õppimahakkav Oliver Nahkur (19)ning keskkooli keelekümblus-klassis käiv Artur Fass (15). Hil-jem on eestvedajate hulka lisan-dunud ka Jaana Kalinistova (19).

“Koos-Bmecòe” on üks Hea-teo Sihtasutuse noorteprogram-mi esimese lennu algatusi. Selleprogrammiga kasvatab sihtasu-tus tulevasi sotsiaalseid ettevõt-jaid – inimesi, kel on ideid, ta-het ja suutlikkust ühiskondlikkeprobleeme lahendada. Noortelaidatakse oma ideed välja töö-

Noored sotsiaalsed ettevõtjadteevad häid asju koos, âìåñòå

tada ning korraldatakse kooli-tusi, näiteks kuidas plaanile ra-ha leida või oma tegevusestteada anda.

Pärast pronksiöödProgrammist huvitatute esime-sel kogunemisel aprilli algulkäis Andres välja mõtte tead-misteklubist, kus õpilased jatudengid vestlevad mõne targainimesega teemal, mida kooli-programm ei paku. Arturil jälleoli plaan teha midagi integrat-siooni alal. Kahe idee peale kok-ku sündiski “Koos-Bmecòe”.

Erinevalt Arturist ei olnudAndres ja Oliver enne kuigi pal-ju integratsioonile mõelnud.Kõigil kolmel on häid tuttavaidka teise rahvuse hulgas, kui agavaadata statistikat, ei ole see su-gugi tavaline. 2005. aastal läbiviidud uuringu kohaselt häiribkoguni 59% eestlasi siinseteteiste rahvuste “teistsugune”käitumine (ja omakorda 23%mitte-eestlastest mõtleb sama-moodi eestlastest).

Siis tuli pronksiöö. Arturoigas mõttes – kindlasti onsellist koostegutsemise klubi

väga vaja! Andresele saatis agaideest kuulnud sõber MSN-ikaudu naeru lagistava vigurnäo:kuidas sa nüüd ikkagi ette kuju-tad, et poodide rüüstajad teieklubis kenasti eestlastega sõp-rust sobitama hakkavad?

Senised klubinoored ehktõesti ei vaja pikalt veenmist, etteise rahvusega on pigem torehästi läbi saada – “Koos-Bmecòe” pakub neile sellekslihtsalt võimaluse. Nende kau-du jõuavad klubisse aga ka nen-de sõbrad, kes omakorda too-vad kaasa uusi inimesi. Nõndalevib info ja väärtushinnangud.

Suveks oli idee käivitami-seks küps, esimese klubiõhtuteemaks valiti film ja meedia.Puudus vaid raha. Ent headelideedel on kalduvus positiivseltlaheneda. Nii mahutas Kino-buss klubiõhtu oma programmi,mis võimaldas kulusid kõvastivähendada. Vajamineva summaandis Volta Energeetika. Arturkirjutas kuuele pitsafirmale.Viis ütlesid ära, aga Tiina Pizzaoli lahkesti nõus noortele õppi-mise kõrvale kehakinnitustpakkuma. Jäigi üle vaid listideja noorteühenduste kaudu huvi-lised kokku kutsuda.

Järgmiste klubiõhtute plaa-nid on tehtud aasta lõpuni. Näi-teks minnakse külastama sot-siaalseid ettevõtteid Uuskasu-tuskeskus, kus õpitakse säästvattarbimist, ja Terve Eesti Siht-asutus, kes sisustab seksi ja ter-vise teemalise kogunemise.

Aga miks poisid klubigategeleda soovivad? “Mingilhetkel hakkad ju mõtlema,kuidas elada tahad ja mis sulletähtis on,” vastab Andres.“Meie ei lähe kedagi muutma,et hakka nüüd sallivaks võihoolivaks, aga soovime pakku-da võimaluse, et inimesed saak-sid muutuda.”

Urmo Kübar

Heateo Sihtasutuse noorteprogramm

Heateo Sihtasutuse noorteprogrammi esimene lend uusi sotsiaalseidettevõtjaid tähendab viit algatust:

• Roheline kool – koolis paberi muust prügist eraldi sorteerimine

• Päike kuuti – hüljatud koerte ja kasside aitamine varjupaikades

• Koos-Bmecòe – eesti ja vene noorte suhtlemise edendamine, ühineõppimine

• Julge õppida, vanad ja noored koos! – noored ja eakad õpivadvastastikku teineteiselt

• Foorum Te: – läbi teatri õpitakse lahendama päris elus ette tulevaidsituatsioone

Loe lähemalt www.heategu.ee/noored

“Koos-Bmecòe”: Oliver Nahkur (vasakul), Artur Fass jaAndres Tamm soovivad eesti ja vene noori lähendada.

21www.ngo.ee

september 2007 Noored

Mittetulundusühing TegusadEesti Noored on vahva kampnoori. TENi kommunikatsioo-nijuht Mari Matjus rääkis mei-le, kuidas tenikad õpivad riikijuhtima ja teevad mõnikord kalinna lilleliseks.

Millega TEN peamiselttegeleb?Põhitegevus on noorteparla-mendi sessioonide korraldami-ne, mille kaudu noor saab en-nast proovile panna, õppidaoma arvamust avaldama, väit-lema. Me matkime tegelikultpäris parlamendi tegevust, val-mistades niimoodi noori etteühiskonnaelus osalema ja jul-gustades oma ideid ellu viima.

Me ise nimetame oma te-gevust demokraatiakooliks, mistähendab, et teeme läbi mängu-valimisi nii kohalikul kui riikli-kul tasandil. Niimoodi õpitak-segi tundma, mismoodi ühis-konnas asju otsustakse. Selleaasta 17. veebruaril toimus esi-mest korda Noorte Riigikogu,mida hindasime väga edukaks,osalejaid oli palju ja saime kameediasse. Parlamentide tege-misel oleme palju abi saanud

TENis saab kõik oma head ideed ellu viia

Ülo Vooglaiult, kes oli ka meieRapla noorteparlamendi ses-siooni patroon, tema aitas meilette valmistada noorte riigi-kogu kogu kontseptsiooni.

Teeme väga palju ka koos-tööd juba kogenud parlamen-disaadikute ja ühiskonnatege-lastega. Paljud neist on olnudmeie ürituste patroonid. Näi-teks on olnud Allar Jõks ja Ene

Ergma, kes meid väga tunnus-tasid viimase parlamendi orga-niseerimise eest, samuti AnzoriBarkalaja.

Üks meie noorteparlamendiväljundeid oli kevadine kampaa-nia “Linn lilleliseks”, kus puue-tega noored koos puuetetanoortega üheskoos midagi omalinna heaks ära tegid. Korrasta-sime parke ja istutasime lilli.

Ürituse mõtteks oli sallivuseedendamine ja teistega arves-tamine, millest meie ühiskon-nas on suur puudus. Ürituse pat-rooniks oli tookordne Tallinnalinnapea Jüri Ratas.

Kes moodustavad TENi?TENi on koondunud noored üleEesti, oleme hästi avatud uuteleinimestele. Muidugi on meiehulgas rohkem Tallinna tausta-ga inimesi, aga see on parata-matu, kuna Tallinn on kõigesuurem. Mina ise olen nö vanatenikas, algusest peale ehk2001. aastast.

Mis teid teistest eristab?TENil on teistest rohkem ühte-kuuluvust. Oleme sarnased sel-le poolest, et tahame ise midagiühiskonnas ära teha, ise kaasamõtelda. Meil on omalaadnevaimsus ja kokkukuuluvustun-ne. Ei oskagi hästi sõnastada,mis seda tingib, sest inimestena,isiksustena oleme tegelikultüsna erinevad, igaüks omamoo-di. Ka päritolu ja taust on erine-vad, meil on nii linna- kui maa-noori, suurte koolide ja väikestekoolide õpilasi.

Eneli Vilismäe

Õpilased ja tudengid: ärgepange koole pingeritta!Eesti Õpilasesinduste Liit(EÕEL) ja Eesti Üliõpilaskon-dade Liit (EÜL) arvavad, etkoolide pingeritta sättimise ase-mel tuleks neid hoopis võrrelda.Mõlemale valmistab suurt mu-ret ajalehtedes avaldatud riigi-eksamite tulemuste edetabel.

Organisatsioonid leiavad, eterinevate ajalehtede poolt koos-tatav riigieksamite tulemustelpõhinev koolide edetabel onkujunenud paljudele õpilasteleja lapsevanematele ainsaks kri-teeriumiks, mille alusel hinna-takse kooli tublidust. EÕELi jaEÜLi arvates soodustavad rii-

gieksamite tulemustel põhine-vad koolide pingeread ainultõpilaste ettevalmistamist eksa-miteks ning takistavad laia-põhjalisema hariduse omanda-mist. Samuti ei anna riigieksa-mite pingerida lapsevanema-tele piisavalt infot kooli kuiterviku kohta.

Õpilasesindused ja üliõpilas-konnad plaanivad alates järg-misest aastast koostama hakatalaiemapõhjalist koolide võrdlus-tabelit, mille koostamise eesmär-giks on koole suunata õpilastmitmekülgsemalt arendama.

Võrdlustabelis oleks ära too-dud erinevad kriteeriumid, millealusel saavad nii õpilased kui kalapsevanemad hinnata kooli ter-vikuna.

Lisaks eksamite tulemustelevõetakse arvesse ka teisi näita-jaid nagu huvitegevuse võima-lused, osavõtt ainevõistlustest,õpilasesinduse aktiivsus, õpilas-te rahulolu koolikeskkonnagajne.

Hakkab ilmuma uusajakiri Akadeemiake1. oktoobril jõuab lugejateniuus ajakiri Akadeemiake, mison loodud ajakirja Akadeemiaeeskujul.

See on suunatud vanemalekoolieale ja pakub õpilastelevõimaluse oma uurimuste ninganalüüside avaldamiseks.Uus ajakiri koondab keskkooli-ning gümnaasiumitaseme aka-deemilisi töid universalia, hu-

maniora, socialia ja naturalia

valdkonnas. Sisaldades rikasta-vat lugemisvara kõigiks aine-tundideks, kasvatab Akadee-miake ka Akadeemia tulevastlugejaskonda.

Lühidalt

EÜLi juhatuse esimees EimarVeldre.

Mari Matjus näitab, et kuus aastat TENi staazi kasvatab tiivad –või vähemalt suled – , et kõrgemale lennata, sära ja julguse veelpealekauba.

ˆ

22 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitLiikmete uudised

17.-19. augustil toimus Jõge-vamaal VII Eesti Külade Maa-päev, kus osales kokku üle 400inimese. Kuulutati välja AastaKüla 2007 konkursi võitja,milleks oli Kuhjavere külaViljandimaal.

Kõik Aasta Küla konkursilosalenud said meeldejäävadauhinnad: Harjumaa sepaKuldar Hüti poolt valmistatudsepis, Õpiettevõte Käsitöökuurpoolt käsitööna valmistatud tä-nukirjade alused. Lisaks kinkis

Kolmas Maailmapäevtuleb 15. septembril

Koostöös Eesti Välisministee-riumiga korraldatakse kolman-dat aastat järjest Eesti avalik-kusele suunatud tasuta kogu-pereüritust Maailmapäev, milleeesmärk on tõsta Eestis elavateinimeste teadlikkust arengu-koostööst, Eesti arengukoostöö

ja humanitaarabi suundadestning tekitada suuremat huviEestis arengukoostööga jahumanitaarabiga tegelevateorganisatsioonide vastu.

Tänavuse Maailmapäevapeateemaks on Abistav Eesti,kus soovime tutvustada inimes-

tele Eestit kui pikaajalist doo-norit ning Eesti arenguabi siht-riike, kelle arengusse panusta-mine on oluline, vajalik ningoodatud. Samas selgitame ava-likkusele, et miks just need rii-gid on Eesti arenguabi sihtrii-kideks, millised on nende rii-kide probleemide kõrval nendeolemus ning kultuur.

15. septembril püstitatakseTammsaare parki nagu eelmiselaastalgi telklinnak, kus arengu-koostöö organisatsioonidel onvõimalik endid ning oma tege-vusi tutvustada. Ürituse raamestoimuvad töötoad ja vestlusrin-gid, võtavad sõna arvamusliid-rid, poliitikud ja arengukoostöövallas tegutsevad eksperdidning laval esinevad erinevadmuusikalised ühendused.

Kuhjavere sai Maapäeval aasta küla tiitliRiigikogu esimees proua EneErgma konkursist osa võtnudküladele Olev Soansi tehtud pil-did “Tähistaeva kaart”.

Aasta Küla konkursi läbivii-misel oli suureks abiks sisemi-nisteeriumi toetus. Sponsorite-na panid auhinnafondile õla allaOÜ Coffeestar ja AS EestiPagar. Aasta Küla konkursivõitja saab lisaks ka rahalisepreemia 10 000 krooni ja Maa-lehe poolt aastase lehetelli-muse.

Miljonisaju teise etapi võitjad on selgunudJuulis selgusid Miljonisaju teiseetapi võitjad. Hansapangakampaaniafondi oli sel korralkogunenud 1 374 299 krooni,millest heategevusprojektideleläks 412 299 krooni. Kõigerohkem hääli sai EMSLi liigeMTÜ Caritas Eesti, kes kogus

raha lastekodulaste huviringideedendamiseks. Caritase projektsai 185 864 krooni.

Hetkel käimas olevas Mil-jonisaju kolmandas etapis kan-dideerivad EMSLi liikmedVanurite Eneseabi- ja Nõus-tamisühing ning Peipsi Koos-

töö Keskus, samuti ConvictusEesti ja Eesti PärimusmuusikaKeskus.

Miljonisajus loosib Hansa-pank oma klientidele raha ningannab võimaluse kaasa lüüaEesti elu edasiviivate algatustetoetamises.

Maailmapäev toob Tallinnas Tammsaare parki kokkuarengukoostööst huvitatud.

Kuhjavere külaliider RomeoMukk

Eesti NoorteühendusteLiidul on uus juhatusAlates 1. septembrist vastutabEesti Noorteühenduste Liidutegevuse eest uus juhatus. Ko-gu meeskonda juhib MaarjaDahl. Gerd Tarand arendabnoortepoliitika valdkonda,Jaan Urb edendab välissuhteid,Tiina-Katrina Kaber hoolitsebliikmesorganisatsioonide eestning Christman Roos tegelebavalike suhetega. ENLi mees-konnaga liituvad ka UlrikaHurt ja Olger Tali, kes aitavadjärgmise üldkoosolekuni ENLifinantse juhtida.

Euroopa Liikumist juhibAnna-Maria GalojanSuvel asus Eesti Euroopa Lii-kumist juhtima Anna-MariaGalojan, kelle prioriteetideksorganisatsiooni juures on ko-danikuühiskonna kaasamineEuroopa poliitikate kujunda-misse.

Galojani senised tegevusedon olnud seotud ELi energia-ja naabruspoliitika valdkon-naga. Senine juhataja UlrikaHurt jätkab Tartu ÜlikooliEuroopa Kolledzi juures.

Esmakursuslased said13 500 rebasekottiEesti Üliõpilaskondade Liit(EÜL) jagas sel sügisel taasesmakursuslastele tasuta reba-sekotte, mis sisaldasid tuden-gieluks vajalikke materjale.Kõige muu kõrval oli selleaasta rebasekotis Eesti esimeseüliõpilasajakirja “Isiklik” esma-number.

Rebasekottide jagamiseeesmärk on ühendada tuden-geid ning anda neile usaldus-väärset infot kõrgharidussüs-teemi kohta.

Rebasekott sisaldas trüki-seid “Avameelselt kõrgharidu-sest” ja Euroopa ParlamendiInfobüroo trükise “Minu põhi-õigused”, Äripäeva tasuta telli-miskaardi kolmeks nädalaks,ajakirja “Isiklik”, ISIC soodus-tustevihiku, Ühispanga CD jamaterjale õppemaksude kohta.

ˆ

23www.ngo.ee

september 2007 Liikmete uudised

EMSLil on hea meel tutvustadameiega suvel liitunud viit orga-nisatsiooni.

Arengukoostöö ÜmarlaudAKÜ on katusorganisatsioonarengukoostööga tegelevatelevõi sellest huvitatud inimesteleja ühendustele, kelle eesmärkon arengukoostöö edendamine,sellealaste poliitikate tõhusta-mine ja avaliku teadlikkusesuurendamine. Ümarlaud kut-suti esimest korda kokku 2002.

aastal. AKÜ üks tuntumaid üri-tusi on tasuta kogupereüritusMaailmapäev, mida nad onkoos välisministeeriumiga jubamitu aastat korraldanud. Maa-ilmapäevaga soovitakse tekita-da inimestes suuremat huviarengukoostöö vastu, tänavutoimub üritus 15. septembril.Vaata www.terveilm.net

Heategevusfond DharmaDharma aitab vanemliku hoo-litsuseta lapsi, lasterikkaid pe-resid ja majanduslikesse ras-kustesse sattunud lastega pere-sid, toetades tegevusi, mis aita-vad lapsel kasvada tubliks ini-meseks. Lisaks paljudele hea-tegevus- ja toetusprojektidelekoolitab Dharma ka vabataht-likke tugiisikuid. Dharmal onoma huvialakool, kus lapsedsaavad õppida kunsti, käsitööd,maalimist ja tootekujundust.Novembris saab Dharma kuue-aastaseks. Vaata www.dhar-ma.ee

Olete vahel mõelnud, et äkkipole minu MTÜ nigel hakka-masaamine vaid rahas kinni?Äkki saaks midagi paremini ärateha ka piiratud ressurssidega?Võibolla lihtsalt oma tööd na-tuke paremini korraldades?Katsuge vastu vaielda, kui oleteläbi lugenud Kaidi Holmi koos-tatud ja BAPPi toel valminudvirsikuvärvi käsiraamatu. Tõsi,mõned näpunäited sobivad ehkvaid suurematele ühendustele,mõni on neid põhimõtteid am-mu rakendanud, sest paljudeleühendustele pole juhtimine eral-

EMSLil on 89 liiget!

EMSLiga on oodatud liitumaavalikes huvides tegutsevadkodanikuühendused, kes toe-tavad meie eesmärke ja soo-vivad nende saavutamisekskoos meiega tööd teha.

Loe EMSLi liikmeteks astumi-sega kaasnevatest võimalustestja meie ootustest www.ngo.ee/liikmed (sirvi rubriike vasakultmenüüst). Samast leiad liikme-avalduse ning EMSLi kuuluvateorganisatsioonide nimekirja.

EMSL koostas EASi tellimuseljärjekordsed voldikud alusta-vale MTÜle, samuti uuenda-sime materjale raamatupida-misest ja maksudest vabaühen-dustele. Seadusandlus muutubpidevalt, erisoodustustest ei saakunagi keegi liiga hästi aru,

di teadus, vaid igapäevane töö.Vahel ei pea lihtsalt kõike isevälja mõtlema – lugege! Hin-naks 35 krooni, näiteks EMSLibüroost, veebis tasuta.

Tallinna Ülikooli Humanitaar-instituudi Kodanikeühiskonnauurimus- ja arenduskeskuse(KUAK) jär-jekordne ko-gumik pakubigapäevatoi-metuste kõr-vale ladusaülevaate ko-danikuühis-konna hetke-

seisust ja olulisematest välja-kutsetest. Uuritakse korteri-ühistute tegemisi, analüüsitakseühenduste ja eraettevõtjate edu-kaid koostöönäiteid ning võr-reldakse Eesti ja Venemaa ko-danikuühiskonna käsitlusi.

Kogumiku koostas KUAKErle Rikmanni eestvedamiselhulga kaasautoritega ningEMSLi büroost saab taiese vaid60 krooniga.

Uus uurimus: Algatus, osalus ja organisatsioonid

Voldikud asutamisest, raamatupidamisest ja maksudest

maksusoodustused on puha ha-rimata põld. Küsi mõlemat vol-dikut eesti või vene keeles omakohalikust arenduskeskusestvõi EMSLi büroost kuni neidveel on. Veebis mõistagi ka:www.ngo.ee/trykised, sama juttka www.ngo.ee/teabekeskus.

Hea valitsemine: käsiraamat tänastele ja tulevastelevabaühenduste juhtidele

Selts Eesti DemokraatiaUuendamineKolmanda uue liikme eesmär-giks on tõsta ja taastada usal-dust rahva ja poliitikute vahel.Selleks on nad käivitanudportaali www.e-d-u.ee, mis va-hendab valijate ja poliitikutesuhtlemist. Soovijad saavad esi-tada poliitikutele küsimusi, tehaettepanekuid ning andmebaa-sist jälgida küsimuste ja vastus-te hetkeseisu. Samuti on ooda-tud kõik kommentaarid seltsikoostatud Eesti poliitikute eeti-kakoodeksi kohta.

Eesti Õpilasesinduste LiitÕpilasesinduste liit ühendab li-gi 200 esindust ja nende kauduu. 100 000 õpilast, seistes nendehuvide eest, kaitstes õpilaseõigusi ning edendades õpikesk-konda ja koolielu. Eesti suurimnoorteorganisatsioon tegutsebalates 1998. aastast ja annabvälja oma ajalehte “Õ”. Vaatawww.escu.ee

Tallinna Puuetega InimesteKodaTPIK esindab 21 ühendust jategutseb u. 18 500 Tallinnaselava puudega inimese huvides,arendades koostööd avaliku,äri- ja kolmanda sektori vahelpuuetega inimestele võrdsetevõimaluste loomisel. TPIK pa-kub Tallinnas puuetega inimes-tele mitmeid teenuseid – arvu-tiõpet, transporditeenuseid jaerinevaid koolitusi. Vaata www.tallinnakoda.ee

EMSLiga liitus augustis viis uut tegusat ühendust

Uusi trükiseid EMSLilt ja värske uurimus KUAKilt

Tulekul oktoobris

Oktoobris ilmuvad kodanikuühiskonna lühisõnastiku täiendatud ver-sioon eesti- ja venekeelsena, lisaks EKAKi rakendamise analüüsaastatel 2004-06. Jälgi www.ngo.ee/trykised.

Arengukoostöö Ümarlauajuhataja Anu Eslas

Eesti Mittetulundusühingute jaSihtasutuste LiitPikk 11, 10123 TallinnTel 630 9630Faks 630 9632E-post: info@ngo.ee

Adressaat:

ISSN 1736-3837

Fotod: Alari Rammo

Riigikogu esimehelt Ene Ergmalt saab Uuskasutuskeskuse tegevjuht Erik Sikk aukirja aasta mittetulundusühingule ning astronoomiliselt tugeva käepigistuse. „Nii noor mees ja juba nii palju asju,” muheleb EMSLi nõukogu esimees Lagle Parek selja taga kiitvalt.

Toimetaja: Eneli Vilismäe |eneli@ngo.ee

K ujundaja: Külli Reinup | kyllir@hot.ee Trükikoda: Erkotrükk | info@erkotrykk.ee

Tänuürituse seekordsed vahepalad polnudki niivõrd muusikaliseks meelelahutuseks, vaid sügava sõnumiga ühiskonnast ning kultuurist, mis saali pisarateni raputasid. Sektoriülese orkestri moodustavad Ardo Rohtla Haridus- ja Teadusministeeriumist, EMSLi juhataja Urmo Kübar ning Sten Hansson Riigikantseleist.

Kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamine 3. mail Toompeal

Aasta avaliku sektori asutuseks pärjatud välisministeeriumi arengukoostöö büroo võluv juhataja Marje Luup lööb pilgu maha kolmanda sektori raudvara ja EMSLi projektijuhi Agu Laiuse ees. Agu, mis sa ütlesid?

EMSLi nõukogu liige Barbi Pilvre teeb aasta missiooniinimesele Juhan Kivirähule joobetesti – ei saa ju ometi kaine inimene nõuda peaministri tagasiastumist ja nõnda palju artikleid kirjutada! Aga Juhan läbib testi puhtalt ning just viljakuse ja julge teravuse eest see tunnustus tuligi.