Elektrituru areng Balti

riikides Eestis

Ingrid Arus Elektriturgude osakonna juhataja

06.12.2012

Põhinäitajad 2011. aastal

• Tootmine: 11,4 TWh

• Taastuvenergia toodang: 1,16 TWh (12,9% Eesti elektritarbimisest)

• Kasutatavaid tootmisvõimsusi: 1876 MW

• Tarbimine: 7,8 TWh (koos võrgukadudega)

• Tipukoormus 2011. aastal:1517 MW (23.02.11)

NPS Eesti:

• Müüdud kogused: 5,8 TWh (käive 255 mEUR)

• Ostetud kogused: 4,6 TWh (käive 200 mEUR)

• NPS Eesti keskmine hind: 43,37 EUR/MWh

• Elektrituru tegelik avatus 33,2%

Biomass 7%

Tuul 3%

Vesi 0%

Maagaas 1%

Turvas 1%

Põlevkivi 88%

Tootmine kütuse liigiti 2011

Tuuleenergia 31%

Hüdroenergia 3%

Jäätmed, biomass

66%

Taastuvenergia jaotus 2011

Eesti tarbimismaksimum 1517MW 23.02.2011 kell 09:45-09:50

Eesti tarbimismiinimum 440 MW 24.06.2011 kell 04:55-05:00

Eesti 2011. aasta keskmine koormus 902 MW

Eesti netotootmise maksimum 1973 MW 06.01.2011 kell 16:50-16:55

Eesti netogenereerimise miinimum 526 MW 17.07.2011 kell 03:00-03:25

Eesti 2011. aasta keskmine

netogenereerimine

1308 MW

Elektrituru areng

Tootmisvõimsusi: 94 GW

Tipukoormus: 66 GW

Tarbimine: 405 TWh

Rahvastik: 24 mln

Tootmisvõimsusi: 85 GW

Tipukoormus: 66 GW

Tarbimine: 400 TWh

Rahvastik: 65 mln

Tootmisvõimsusi: 631 GW

Tipukoormus: 390 GW

Tarbimine: 2530 TWh

Rahvastik: 450 mln

Tootmisvõimsusi: 337 GW

Tipukoormus: 215 GW

Tarbimine: 1285 TWh

Rahvastik: 280 mln

Balti elektrisüsteem:

Tootmisvõimsusi: 8,4 GW

Tipukoormus: 4,5 GW

Tarbimine: 25 TWh

Rahvastik: 6,9 mln

Ülekandevõimsused Läänemere

regioonis

Elektrituru areng Eestis

Eleringi iseseisvumine 27. jaanuar 2010

Elektrituruseaduse muudatuse vastuvõtmine Riigikogus 28. jaanuar 2010

Elektrituruseaduse muudatuse rakendamine 28. veebruar 2010

NPS teade hinnapiirkonna avamisest Eestis 1. veebruar 2010

Elektrituru 35%-line avamine 1. aprill 2010

NPS Estlink hinnapiirkonna avamine 1. aprill 2010

NPS Estlink ümbernimetamine NPS Eestiks 1. oktoober 2010

Turuosalistel NPSile kiirete turuteadete (UMM) esitamise 1.oktoober 2010

kohustus ja Eleringi andmete avalikustamise kohustus

NPS Elbasiga ühinemine 20. oktoober 2010

NPS ELE hinnapiirkonna loomine Eesti-Läti piirile 18. juuni 2012

Eesti elektrituru täielik avanemine 1. jaanuar 2013

NPS Eesti 2011. aastal 2011 2010/2011*

Elektrituru avatus 33,2% 28,4%

Vabatarbijaid 201 204

Kauplejaid elektribörsil Eesti piirkonnas (sh

Läti ja Leedu) Elspot / Elbas

19 / 5 16

NPS Eesti hinnapiirkonnast ostetud

elektrienergia kogus

4,6 TWh 3,6 TWh

NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdud

elektrienergia kogus / Eesti turuosaliste

poolt müüdud

5,8 / 5,2TWh 5,2 / 3,5 TWh

Sisetarbimiseks ostetud elektrienergia

kogus

2,6 TWh 2,4 TWh

Ülekoormustulu EstLink 1 merekaabli

omanikele

19,58 mEUR 30,9 mEUR

* 2010 alustas elektribörs 1.aprillil

Eesti elektrisüsteemi bilanss

2011. aastal Eesti elektribilansi kokkuvõte GWh 2011 2010 Muutus %

Elektri tootmine Eestis 11 387 11321 1%

Eleringi võrku antud elektritootmine 11 179 11 126 0%

Taastuvenergia tootmine Eestis 1 159 867 34%

Välisliinidelt võrku antud elektrienergia 1 499 1 729 -13%

Sh võrku sisenenud elektrienergia Soomest 460 233 97%

Sh võrku sisenenud elektrienergia Läti ja Venemaa liinidelt 1 039 1 496 -31%

Võrku antud elektrienergia kokku 12 886 13 050 -1%

Elektri tarbimine Eestis 7 824 8 006 -2%

Eleringi sisemaine ülekandeteenus tarbimiseks 7 261 7 431 -2%

Eleringi võrgukaod 356 381 -7%

Välisliinidele võrgust väljunud elektrienergia 5 062 5 044 0%

Sh võrgust väljunud elektrienergia Soome 1 734 2 065 -16%

Sh võrgust väljunud elektrienergia Läti ja Venemaa liinidele 3 328 2 979 12%

Võrku läbinud elektrienergia kokku 12 886 13 050 -1%

Bilanss 3 563 3 315 7%

Eesti elektrisüsteemi bilanss

2011. aastal • 2011. aasta elektribilanss oli sarnane 2010. aastaga

• 2011. aastal moodustas elektri tootmine Eestis kokku 11,39

TWh, mis on 1% rohkem kui eelneval aastal

• 2011. aastal moodustas Eestis elektri tarbimine koos

võrgukadudega kokku 7,82 TWh, mis on 2% väiksem kui

eelnenud aastal; tarbimise languse põhjuseks oli nii aasta

algusesse kui ka aasta viimasesse kvartalisse jäänud

keskmisest soojem talveperiood, mille tulemusel langes 2011.

aasta elektritarbimine 2006. aasta tasemele.

• Taastuvenergiast elektri tootmine kasvas 34%, sh enim kasvas

biomassi ja tuuleenergia osakaal

• 2011. aastal toodeti Eesti elektrisüsteemis elektrienergiat

sisemaisest tarbimisest 45% rohkem moodustades süsteemi

aastaseks bilansiks 3,6 TWh

Füüsilised elektrivood BRELL

riikides 2011. ja 2010. aastal

(GWh)

• Baltikumi elektrienergia defitsiit oli 2011. aastal kokku 4,4 Twh, mis kasvas võrreldes eelmise aastaga 25%.

• Summaarselt oli 2011. aastal Baltikumi elektrijaamade installeeritud netovõimsuseks 8,7 GW, mis võimaldaks katta kogu Baltikumi elektritarbimise.

• Võrreldes 2010. aastaga vähenes 2011. aastal elektritootmine Baltikumis kokku 7% — Lätis kujunes tootmise languseks 11%, Leedus 19%, Eestis kasvas aga tootmine 1%.

Piiriülene

elektrikaubandusbilanss

39%

33%

28%

Eksport 2011.aastal

Lätti

Soome

Leetu

46%

31%

23%

Import 2011. aastal

Lätist

Soomest

Leedust

• Põhjamaades jäi 2011. aastal elektri tootmine

summaarselt samasse suurusjärku 2010. aastaga, elektri

tootmine kasvas 2% ulatuses Rootsis ja Norras ning

vähenes Soomes (9%) ja Taanis (7%)

• Põhjamaade elektribilanssi mõjutas 2011. aastal enim

hüdroreservuaaride taseme tõus, mis soodustas Soomest

Eestisse elektrienergia import – 2011. aastal imporditi

Soomest elektrienergiat ligi kaks korda rohkem kui

2010. aastal

• 2011. aastal suurenes elektrikaubanduses eksport Lätti

ja Leetu ligi kolmandiku võrra

Piiriülene elektrikaubandusbilanss

• 2011. aasta keskmiseks hinnaks Eesti hinnapiirkonnas kujunes 43,37 EUR/MWh, mis oli siiski Nord Pool Spot elektribörsil madalaim hind võrreldes Põhjamaade hinnapiirkondade ja Leedu elektribörsi hindadega.

Elektrienergia hind

2011 (EUR/MWh) Keskmine

hind

Max päeva

hind

Min päeva

hind

2010. aasta

keskmine hind

NPS süsteem 47,15 92,13 1,45 53,06

NPS Eesti 43,37 90,96 1,60 46,31

NPS Soome 49,44 150,05 0,36 56,64

Baltpool 45,26 70,06 0,08 46,42

Energiavood tunniti EstLink 1 merekaablil

ning NPS Eesti ja Soome hind 2011

NPS laienemine

• Leetu 2012 18.06.

• Lätti 2013 03.07.

o AST sertifitseerimine

• Elbas lisaks Eestile ka Lätti ja Leetu

Nord Pool Spoti poolt jaotatava Eesti

piiriülese ülekandevõimsuse mudel

/ Presentation footer 18

EE-LV border change

Estonia (EE) Estonia Russia Import area (ERI)

Finland (FI)

Estonia Latvia Import area (ELI)

Estonia Latvia Export area (ELE)

Estonia (EE) Estonia Russia Import area (ERI)*

Finland (FI)

Estonia Latvia Export and Import area (ELE)

* ERI will stay as before

Ülekandevõimsuste arvutus

1. Modeliuojamas srautų pasiskirstymas

BRELL elektros žiede ir nustatomi

disponuojami pralaidumai pjūviuose

ATC.

(Žiedinis srautas įtakoja pralaidumus

prekybai pjūviuose, kuris įvertinamas

kaip AAC*, ATC=NTC-AAC)

constrain

constrain

constrain

constrain constrain

Ülekandevõimsused kolmandate riikide

piiril

EURUBY

• BRELL lepingu asendamine/muutmine

• Ajutine leping kuni sünkroniseerimiseni

Kesk-Euroopa sagedusalaga

o Koordineeritud juhtimine

o Kohaliku TSO õigused

o Turupõhised lahendused ülekandevõimsuste allokeerimisel

o NPS virtuaalse piirkonna tekitamine

Elektrituru

avamine Eestis

Mida tähendab avatud elektriturg?

• Elektrihinda ei reguleerita, suur hulk ostjaid/müüjaid. Hind tekib nõudluse/pakkumise funktsioonina konkurentsis tootja ja müüjate vahel.

• Ühenduste piisavus ja efektiivne kasutamine

• Turu kontsentreerituse vähendamine

• Toimiv elektribörs tagab efektiivsuse, operatiivsuse, läbipaistvuse pakkumiste tegemisel. Kas on piisav signaal investeeringuteks tootmisvõimsustesse?

• Kaubandus kolmandate riikidega. Võimalik madalam hind vs varustuskindlus.

• Võrguteenus on jätkuvalt reguleeritud

• Tarbijate õigused tagatud

Kes osalevad elektriturul?

Reguleeritud o Ülekandeteenus

o Jaotusteenus

Avatud turuosa o Finantsteenused

o Elektriost/müük

o Elektribörs

o Ülekandevõimsuste

jaotus

Millest koosneb elektrihind?

• Elektriarve sõltub eelkõige elektri tootmiskulust elektrijaamades,

ülekandekuludest põhivõrgus ja jaotusvõrgus ning riigi maksudest-

aktsiisidest.

• Võib eeldada, et ülekandetasud olulisel määral järgneval kümnendil ei

kasva. Põhiline tõus võib tulla elektri tootmise kulude kasvamisest.

Tootmiskulud koosnevad investeeringute kulust, kütusekulust,

keskkonnamaksudest ja subsiidiumidest (taastuvenergia tasu).

Elektriarve komponendid seisuga 01.01.2012

Elering ja elektrituru avamine

• Seadusandluse ettevalmistamine

• Turuosaliste teavitamine meie vastutusel

olevate teemade osas

• Elektribörs: päev-ette ja päevasisene

kauplemine, bilansiturg

• Andmelao projekt – andmevahetuse

platvorm

Andmelao projekti algatamine

• Elektrituru avanemise ettevalmistamine

• Kohustused, vastutus

• Andmevahetus – formaadid, sõnumite struktuur, andmemaht

2010 SÜGIS

• Loodi projektimeeskond

• Elering

• Võrguettevõtjad

• IT abi

• Elering annab ülevaate läbiviidavatest tegevustest – Elektrituru Arendamise Nõukojas

2011 MAI

Projekti struktuur

Andmelao projekti skoop

Andmeladu on süsteem:

+ kus on info turuosalise VÕRGU- ja ELEKTRILEPINGU kehtivuse kohta

+ kus turuosaline annab müüjale VOLITUSE 12 kuu mõõteandmete pärimiseks/pakkumise tegemiseks

+ kuhu võrguettevõtja edastab vastavalt kokkulepitud tähtaegadel kõikide mõõtepunktide tunnipõhised MÕÕTEANDMED

+ kus müüja saab volituse alusel PÄRIDA turuosalise 12 kuu mõõteandmeid, mille alusel pakkumist teha

+ kuhu müüja saadab info TURUOSALISE VOLITUSEST mõõteandmete pärimiseks

+ mis ei luba mitut SAMAAEGSELT kehtivat ELEKTRILEPINGUT

+ mis edastab võrguettevõttele info uue ELEKTRILEPINGU sõlmimisest

Andmeladu ei ole süsteem:

– mis vahendab turuosaliste omavaheliste lepingute sisu

– mis evib hinnainfot

– kus tehakse pakkumisi

– mille vahendusel sõlmitakse uusi lepinguid

– mis asendab võrguettevõtjate ja/või avatud tarnijate mõõteandmete infosüsteemi ja/või kliendiinfosüsteeme

Tänan!