Eestlaste rahvustoidud

Erik KaldeETT-1

Tallinn 2010

Igapäevased toidud● Aganaleib – must ja rabe nagu turvas, söömisel murenes

puruks. Ikaldusaastatel lisati leivaviljale sarapuu-urbi, tammetõrusid, sammalt, kanarbikku ja sõnajalgu.

● Rukkileib

● Pudrud – neid peeti üheks maitsvamaks toiduks. Kõige levinum oli tangupuder. 19. saj. lõpul tehti ka manna- või riisiputru

● Kartul – muutus üsna kiirelt asendamatuks toiduaineks

Supid● Tanguleem - keedeti veega ja lõpus lisati piima. Mõnel

pool pandi juurde ka veidi rasva või võid

● Keedeti ka oa-, herne- ja läätseleent, samuti käki-, kapsa-, kala- ja lihaleent

● Tihti valmistati ka hapukapsa ja piimasuppi

● Suppe söödi leivaga, kõrvale võeti silku

Liha- ja kalatoidud● Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina tera-,kaun-

ja aedviljatoitudele.

● Liha tarvitati tavaliselt soolatult ja ka suitsutatult.

● Värsket liha söödi pärast loomade tapmist.

● Liha keedeti tavaliselt supis

● Sisemaal söödi peamiselt soolatud kala, rannikualadel ja suurte järvede äärsetel aladel värsket kala

● Maiusroaks oli kalamari, eriti latika ja haugi mari. Kalamarjast keedeti suppi, küpsetati kooke, valmistati käkke jm

Veel toite● Verega ja vereta tanguvorstid

● Keedetud munad, munapudrud, leivakakk munaga

● Kama

● Kanepitemp - mida määriti leivale ja söödi kartulite kõrvale

● Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid

● Magustoitudeks valmistati õllesuppi, sõirapudi jt. Magustoite valmistati mee abil. Mett toodi esialgselt ka metsast. Mesi oli talurahvale tähtis toiduaine ja üks tõhusaimaid arstirohtusid

Joogid● Veega ja rukijahuga segatud hapupiim

● Värske piim

● Kali

● Meejook või meeõlu – valmistati meest, veest ja pärmist

● Kevaditi joodi kasemahla

● Peosöögil või tähtpäevadel pruuliti õlut

● 20. saj. hakati tarvitama kohvi

Kasutatud kirjandus

● http://eestirahvatoidud.blogspot.com/2010/09/ajaloost.html