1

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Puidu kasutamine ehituses ja seda mõjutavad tegurid Uuringu kokkuvõte

Koostanud Märt Riistop, Henrik Välja

Tallinn 2016

2

Sisukord lk.

Sissejuhatus 1

1. Puidukasutuse keskkonnamõju 2

2. Ehitiste keskkonnamõju hindamine 4

2.1. Riikideülesed regulatsioonid ja puidukasutus 4

2.2. Puithoonete olelusringi hindamine 5

2.3. Puithoonete süsiniku jalajälg 8

2.4. Keskkonnateatised 16

2.5. Vabatahtlikud hoonete keskkonnahoidlikkuse hindamissüsteemid 18

2.6. Keskkonnahoidlikud riigihanked 21

3. Puidu osakaal erinevate riikide ehitusturul 23

4. Erinevad programmid puidukasutuse suurendamiseks 25 4.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) uuring puidukasutuse suurendamisele suunatud poliitikatest 25

4.2. Põhjamaade ühised puidukasutuse edendamise programmid ja

tegevuse ühisjooned 28

4.3. Rootsi puitehituse strateegia 28

4.4. Soome puitehituse strateegia 29

4.5. Puitehituse edendamine Austrias, Saksamaal ja Šveitsis 31

4.6. Puitehituse edendamine Prantsusmaal 32

5. Otsuste langetamine ehitiste materjali valiku protsessis ja valikut mõjutavad

tegurid 32

6. Puitehitiste maksumus võrdluses teiste materjalidega 35

3

7. Puitehitiste helipidavus 39

8. Puitehitiste tuleohutus 42

9. Keskkonnahoidlikud arhitektuurikonkursid Soomes 43

10. Strateegiasoovitusi Puuinfole 44

4

Sissejuhatus

Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv materjal ning selle laialdasem kasutamine vähendab

kasvuhoonegaaside emissiooni, seda aga peetakse olulisimaks vahendiks kliima soojenemise

vastu võitlemisel. Üle kolmandiku Euroopa kasvuhoonegaaside emissioonist on aga seotud

ehitussektoriga. Seega peaks puidu laialdasem ehituses kasutamine olema üheks peamiseks

kliimamuutuste vastu võitlemise vahendiks. Nii see aga paraku ei ole, ehkki eriti viimastel

aastatel on puidu ehituses kasutamise edendamiseks palju tehtud nii riikide, omavalitsuste kui ka

ettevõtete tasemel. Käesoleva uuringu eesmärgiks on analüüsida senist puidukasutust ehituses ja

keskkonnapoliitikate mõju sellele. Samuti püütakse välja selgitada, kas on mingeid

seadusandlikke või regulatsioonidest tulenevaid takistusi puidu laialdasemaks kasutamiseks.

Analüüsis võrreldakse erinevate riikide regulatsioone, puidukasutuse edendamiseks rakendatud

meetmeid ja nende mõju reaalsele ehituspraktikale. Uuringu eesmärgiks on koostada soovitused

Eestis puidukasutuse edendamiseks.

5

1. Puidukasutuse keskkonnamõju

Metsade roll kasvuhoonegaaside emissiooni tasakaalustajana on üldtunnustatud, puidukasutuse

samasugust mõju aga on alahinnatud või isegi ignoreeritud. FAO raporti (1) andmetel

ülehinnatakse puidutoodetes ladestunud süsiniku mitte arvestamisega maailma metsatööstuse

CO2 emissioone 424 miljoni tonni võrra aastas. Sama raporti andmetel kasvab puidutoodetes

ladestunud süsiniku kogus maailmas 150 miljonit tonni aastas, mis on ekvivalentene 540 miljoni

tonni CO2 atmosfäärist välja tõmbamisega. Soome Metsatööstuse Liidu andmetel on 70%

okaspuu saematerjali sisetarbimisest seotud ehitusega (2), lähedast proportsiooni võib oletada ka

Eestis. Pigem on ehituse osa Eestis isegi suurem, arvestades ekspordi suurt osakaalu ehituslikke

puidutooteid tootvate firmade toodangus ja puidust tehasemajade suuri tootmismahte.

IPPC andmetel on Euroopas igapäevases kasutuses olevates puidutoodetes ladestunud 30%

sellest süsinikukogusest, mis on talletunud Euroopa metsades (3). Euroopa metsade tagavara on

21 miljardit m3, järelikult on puidutoodetes ladestunud ca 6 miljardit tonni CO2 (vt. tabel 1,

puidu keskmiseks tiheduseks loeme 500 kg/m3).

6

Tabel 1

Puidu formeerumine fotosünteesi käigus

Massibilanss

SISEND VÄLJUND

CO2 1 851 kg

Puit 1 000 kg

Vesi 1 082 kg

Vesi 541 kg

Hapnik 1 392 kg

Energia bilanss

SISEND VÄLJUND

Päikesenergia 19,2 GJ

Energiasisaldus 19,2 GJ

Allikas: Klaus Richter. LCA- CO2 in relation to wood based products. EPF and FEIC General Assembly 2009. Presentation.

IPCC poolt välja pakutud 30% on vaevalt et kasutatav Eesti tingimustes, kus elanikke hõredalt ja

metsa palju. Soomlaste katse hinnata ehitistes ladestunud süsiniku kogust andis 2005.a.

tulemuseks 18,6 miljonit tonni (4), mis on alla 3% metsades ladestunud süsinikust. Selliseid

inventuure on soomlased läbi viinud alates 1980. aastast ja ehitistes ladestunud süsinikukogus on

suurenenud üle kahe korra (1980.a. 8,7 miljonit tonni). 1995.a. moodustas ehitistes ladestunud

süsinik 2,4% Soome metsades ladestunud süsinikukogusest, eksporditud puidutoodetes aga oli

ladestunud 4,6% metsades ladestunud süsinikust (5). Kahjuks ei ole kõne all olevas töös

täpsustatud, kui pika perioodi puidutoodete eksport annab tulemuseks tervelt 4,6%, siiski võime

järeldada, et Soome metsadest pärit süsinikku on väljaspool Soomet olevates ehitistes ligi kaks

korda enam kui Soomes endas.

Lisaks puidus ladestunud süsinikule väljendub puidu kasutamise keskkonnamõju nn.

asendusefektis (ingl.k substitution effect), mille all mõistetakse seda, et kasutades alternatiivsete

7

ehitusmaterjalide asemel puitu, jääb nende materjalide tootmiseks vajalik energia kulutamata ja

CO2 emiteerimata. Asendusefekti suurus sõltub väga palju sellest, millisest allikast tuleb

alternatiivsete materjalide tootmiseks kasutatav energia ja otstarbekas on piirduda teadmisega, et

keskmiselt on asendusefekt suurem kui puidus ladestunud CO2 kogus.

Näiteks Finnforesti puidust kontorihoonet Tapiolas võrreldi sama suure betoonist majaga ja leiti

arvutuslikult, et puidu kasutamine betooni asemel hoidis ära 10 000 tonni CO2 emissiooni. Maja

ehituseks kasutati 2 400 m3 puitdetaile ja nendes on ladestunud „vaid“ 2 160 tonni CO2 ehk

asendusefekt on üle kolme korra suurem kui puidus ladestunud CO2 kogus. ÜRO

Keskkonnaprogramm leiab, et metsatööstuse soov puidukasutuse puhul arvesse võtta ka

asendusefekt on pidurdanud puidukasutuse lülitamist CO2 emissioonide arvestamise süsteemi

(6). Praegu riikide poolt esitatavas kasvuhoonegaaside inventuuri aruandes saab kajastada ka

puidutoodetes salvestunud CO2 kogust (ilma asendusefektita), kuid arvestamise muudab

keerukaks see, et arvesse läheb vaid samas riigis raiutud puidust valmistatud toodang ja

eksporditavat toodangut ei saa arvestada. Sellel probleemi põhjuseks on vajadus vältida riikide

vahel liikuvas puidus oleva süsiniku mitmekordset arvesse võtmist erinevates riikides ja head

lahendust ei ole seni suudetud leida.

8

2. Ehitiste keskkonnamõju hindamine

2.1. Riikideülesed regulatsioonid ja puidukasutus

Euroopa Liit on oma eesmärgina sõnastanud rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimisel

juhtrollis olemise ning on oma õigusloomes keskkonnapoliitikale suurt tähelepanu pööranud.

Sellega seotud erineva taseme regulatsioone on välja andnud neli erinevat peadirektoraati.

DG ENTERPRISE

1.07.2013 jõustunud Ehitustoodete Regulatsioonis (CPR, construction products regulation) on

välja toodud loodusressursside jätkusuutlik kasutamine.

7. Ehitustööd peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud sellisel viisil, et

loodusressursside kasutus oleks jätkusuutlik ja eriti oleks tagatud järgmine:

- ehitiste, nende materjalide ja osade taaskasutatavus või ringlussevõtt peale lammutust;

- ehitiste vastupidavus;

- keskkonnasõbralike toor- ja sekundaarsete materjalide kasutamine.

Oluline on ka see, et CPR on regulatsioon, mitte direktiiv. Regulatsioon on liikmesriikides

otsekohalduv, varem jõus olnud Ehitustoodete direktiiv rakendus läbi liikmesriikide

regulatsioonide. CPR eesmärgiks ei ole ehitustoodete ohutuse defineerimine, CPR tagab selle, et

toodete talitluse kohta esitatud informatsioon on usaldusväärne. See saavutatakse peamiselt

standardite abil. Nii ISO (Ülemaailmne Standardiorganisatsioon) kui CEN (Euroopa

Standardikeskus) standardid toote olelusringi või süsiniku jalajälje hindamiseks ei võta arvesse

puidu olelusringi spetsiifilisi omadusi ja olemasolev normatiivne raamistik on puidu osas

endiselt arendusjärgus (7), detailsemalt sellest uuringu osas 2.2.

DG ENERGY

9

Hoonete energiatõhususe Direktiiv (EPBD) mõjutab ehitussektorit väga tugevalt, ent mõju

puidukasutusele on piiratud ja kaudne. Arvatavasti suureneb mõju siis, kui lisaks energiatõhusate

hoonete levikule täieneb hoonete olelusringi hindamise metoodika ja selle rakendamisel ilmneb,

et energiatõhusa hoone olelusringis on ehitusmaterjalide tootmise kasvuhoonegaaside

emissioonil palju suurem osakaal kui praegustel hoonetel.

DG ENVIRONMENT

EL keskkonnapoliitika eesmärgiks on keskkonnahoidlike riigihangete laiem kasutamine, neid

käsitleme uuringu osas 2.6.

DG CLIMA

Selle peadirektoraadi suunistest on puidukasutusega seotud vaid Teejuht liikumaks madala

süsinikuga konkurentsivõimeliseks majanduseks aastal 2050. See teejuht kirjeldab

visiooni soovitud eesmärgist ja on sisult üsna üldine.

2.2. Puithoonete olelusringi hindamine

Eesti Keskkonnajuhtimise Asssotsiatsiooni infoportaal www.eco-net.ee selgitab olelusringi ja

selle hindamist järgnevalt.

Olelusring (ka elutsükkel, olelustsükkel)

Olelusring on üksteisele järgnevate ning omavahel seotud etappide ahel toote või teenuse "hällist

hauani". Toote olelusringi kirjeldus algab toote valmistamisel materjalide valikust,

energiaressursside tarbimisest ja tootmisest kuni toote kasutamise, jäätmete käitlemise ja lõpliku

kõrvaldamiseni. Unustada ei tohiks ka toote pakendamist ja kogu olelusringi läbivat

transpordikasutust.

Olelusringi hindamine (inglise keeles Life Cycle Assessment, LCA) on lähenemisviis, mille

puhul hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle olelusringi jooksul. Selleks

summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks

vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Oluline on

siinjuures pöörata tähelepanu toote taas- ja korduskasutusele ning kogu tsüklis toimuva

transpordi mõju keskkonnale.

10

Olelusringi hindamist kasutatakse enamasti tootearenduses ja strateegilisel planeerimisel,

peamiste reostusallikate väljaselgitamiseks, erinevate tehnoloogiliste võimaluste võrdlemiseks,

toodete ja tooraine kasutusest tuleneva mõju hindamiseks, üldsuse ja ametkondade

informeerimiseks toodete keskkonnamõjust ja sarnaste toodete keskkonnamõju võrdlemiseks.

Olelusringi hindamise läbiviimise olulisemaks puuduseks on liigne andmete-, raha- ja

ajamahukus, sage arvestamine subjektiivsete arvamustega ning vähene majandus- ja sotsiaalsete

aspektidega arvestamine.

ISO standardid

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on olelusringi hindamise läbiviimiseks andnud

välja mitmeid juhiseid. Olulisemad on:

• ISO 14040:1997 Keskkonnajuhtimine - Olelusringi hindamine - Põhimõtted ja struktuur

• ISO 14041:1998 Keskkonnajuhtimine - Olelusringi hindamine - Eesmärgi ja ulatuse

määratlemine ning inventuur

• ISO 14042:2000 Keskkonnajuhtimine - Olelusringi hindamine - Mõju hindamine

• ISO 14043:2000 Keskkonnajuhtimine - Olelusringi hindamine – Interpreteerimine

Anette Hafner märgib oma ettekandes (8), et on tehtud palju puithoonete olelusringi hindamisi,

kuid nende tulemused on sageli raskesti võrreldavad, sest sõltuvad olulisel määral:

− kasutatud andmebaasist;

− kasutatud süsteemi ulatusest (i.k. system boundaries);

− kasutatud energiaallikatest (i.k. energy mix).

Energiaallikate küsimus on seejuures üsna suure mõjuga, sest näiteks hüdro- ja

põlevkivielektrijaamade keskkonnamõju erineb oluliselt. Tavaliselt kasutatakse kõnealuse riigi

jaoks keskmist suhet taastuvast ja mittetaastuvast allikast toodetud elektri jaoks.

Atsushi Takano jt uurisid erinevate andmebaaside arvulist ja metodoloogilist mõju ehitiste LCA-

le (9). Uuringuks valiti 5 erinevat andmebaasi.

GaBi

GaBi on suurim kommertskasutuseks mõeldud andmebaas, mida arendab Saksamaa ettevõte PE

International GmbH. Eesmärgiks on anda unikaalseid ja pidevalt uuendatavaid andmeid

olelusringi inventuuriks (LCI, www.athenasmi.org definitsiooni alusel LCA andmete kogumise

11

osa). GaBi kogub andmeid tööstusest, teadusuuringutest jmt ning on andmebaasiks Saksamaa

ehitiste sertifitseerimise süsteemile DGNB.Ecoinvent

Šveitsi teadusasutuste poolt loodud andmebaas, mille viimane versioon valmis 2013. ecoinvent

on üks tuntumaid LCI andmebaase.

IBO

IBO annab LCIA ( Life Cycle Impact Assessment, www.athenasmi.org definitsiooni alusel on

LCI samm, mis ütleb, „mida see tähendab“ ehk milline on keskkonnamõju) andmed

ehitusmaterjalide tootmisfaasi globaalse soojendamispotentsiaali (GWP, Global Warming

Potential), hapendamispotentsiaali (acidification) ja mittetaastuvatest allikatest saadud

primaarenergia kohta. Geograafiliselt on see andmebaas suunatud Austriale ja selle

naabermaadele. Ecoinvent on IBO jaoks taustandmete andmebaasiks.

CFP

CFP (Jaapan) on toodete kasvuhoonegaaside emissiooni (süsiniku jalajälje) hindamiseks „hällist

hauani“ (cradle to gate). CFP on Jaapani esimene nelja ministeeriumi koostöös loodud

andmebaas toodete keskkonnateatiste (EPD) süsteem.

SYNERGIA

SYNERGIA on Soome Keskkonnainstituudi loodud tööriist hoonete põhistruktuuri süsiniku

jalajälje arvutamiseks. Sisaldab erinevate ehitusmaterjalide erikaale ja kasvuhoonegaaside

emissioone „hällist hauani“ faasis. Tugineb Soome rahvuslikul keskkonnateatiste andmebaasil

(RT Environmental Declaration).

Erinevate materjalide andmete hulk neis andmebaasides on suurim GaBi-s (600) ja väikseim

SYNERGIA-s (54), seejuures on viimases eriti vähe andmeid puitmaterjalide osas.

Andmebaaside võrdlemiseks ehitati Otaniemis 3 väikest ( 10 m2 ) hoonet:

− puidust I- taladest kergkarkassiga;

− puidust I- taladest ja ristkihtpuidust karkassiga;

− betoonpaneelidest seintega.

Uuringu peamine järeldus on see, et ehkki erinevate andmebaaside abil saadavad arvulised

näitajad on tänu vaadeldavate piirkondade erinevale energiakasutusele sae- ja puidutööstuses

erinevad, jääb näitajate variatsioon kolme uuritud hoonetüübi puhul sarnaseks. Ehk uuritava

12

maja kasvuhoonegaaside emissioon või süsiniku jalajälg võivad eri andmebaaside alusel küll

oluliselt erineda, ent suhe, mille võrra puithoone näitajad on betoonhoone näitajatest paremad, on

eri andmebaaside kasutamisel sarnane.

CEI- Bois (Euroopa Puidutööstuste Konföderatsioon) tellimusel teostatud põhjalik uuring

süsinikefektiivsetest puitehitistest (7) nendib, et LCA standardid ei arvesta puidukasutuse

spetsiifikat ning annab soovitusi nende kasutamiseks puithoonete olelusringi hindamisel.

Esimene soovitus märgib, et funktsionaalseks ühikuks ei saa olla uuritava materjali mahu või

massi ühik, kuna sama funktsiooni täitmiseks vajatakse erinevate materjalide erinevat mahtu või

massi. Võrrelda saab ehitisi või nende funktsionaalseid osi nagu näiteks välisseinad või

katusekonstruktsioonid.

Asendusefekti arvestamine peab vastama kahele küsimusele: mis juhtuks ilma asendamiseta ja

kuidas toimib asendav süsteem. Mingid muuutused toimuvad nii mittepuidulises

referentssüsteemis kui ka teda asendavas puidupõhises süsteemis ja neid muutusi tuleb vaadelda

igakülgselt süsteemi olelusringi vältel.

Puidutööstusele on iseloomulik, et samast toormest saadakse mitu toodet ja ka toode ise on

olelusringi lõpus kasutatav biokütusena. Kõrvaltoodete arvestamist funktsionaalsete ühikute

võrdlemisel tuleks võimalusel vältida, kindlasti peab nende arvestamine olema selgelt

kirjeldatud. Enamasti kirjeldatakse puidus talletunud süsinikku ja puiduenergiasisaldust, saepuru

ja koore energiasisaldust, asendusefekti jne. lisainfo plokis D.

EN 15978 Ehitustööde keskkonnahoidlikkus- Ehitiste keskkonnamõju hindamine-

Arvutusmeetod defineerib ehitise olelusringi etapid.

Tootmisfaas A

A1 Tooraine hankimine e. metsaraie

A2 Transport, näiteks palgid saeveskisse

A3 Tootmine

A4 Transport ehitusplatsile

A5 Ehitamine

B Ehitise kasutus- ja hooldusfaas

13

C Lõpufaas e. lammutamine

Lisainfoks on plokk D.

EN 15978 ja EN 15804 (keskkonnateatistest, käsitleme osas 2.4.) ei anna juhiseid puidu ja

süsiniku ladestamise arvestamiseks, kuid süsinikku ja primaarenergia kasutamist tuleb arvestadaa

igas moodulis eraldi. Süsiniku bilanss näidatakse jagatuna mooduleisse: negatiivne moodulis A1

ja positiivne moodulis C4, bilanss kokku on 0. Kui puit peale lammutamist põletatakse, siis

kütteväärtust näidatakse samuti moodulis D. (7).

Süsinikefektiivsete ehitiste uuring (7) leidis kirjandusallikate analüüsis, et kasutus- ja

hooldusfaasi B kasvuhoonegaaside emissioon on 15% (madalenergia majad) kuni 95% (tavalised

majad) olelusringi kasvuhoonegaaside emissioonist ehk energiasäästlike hoonete olelusringis

suureneb materjalide tootmisfaasi A osakaal (lammutusfaasi C osa on suhteliselt väike).

Kasutusfaasi osatähtsuse kohta olelusringis võib kirjandusest leida üsna erinevaid andmeid ka

küllalt sarnaste hoonete puhul, sest vajalikke andmeid nii materjalide kui ehituse üksikasjade

kohta napib. Uuringu (7) kokkuvõttes on öeldud: uuring demonstreeris, et praeguste standardite

ja Soome tüüpilise projektdokumentatsiooni alusel ei ole olelusringi hindamine või süsiniku

jalajälje arvutamine teostatavad

Olelusringi hindamine nõuab andmeid kõigi ehitises kasutatud materjalide kohta, eelistatavalt

keskkonnateatistena. Kasutuses olevad andmebaasid aga ei anna andmeid kõigi materjalide kohta

ning olemas olevad andmed vajavad uuendamist, sest pärinevad ajast, kus standardid

keskkonnateatiste koostamiseks puudusid (10). Puidust hoonete olelusringi võrdlemine teistest

materjalidest hoonete olelusringidega on raskendatud ka seetõttu, et puidule on iseloomulik

konstruktsioonielementide tehaseline tootmine, mis kehtivate standardite alusel loetakse tootmis-

, mitte aga ehitusprotsessi osaks (10).

2.3. Puithoonete süsiniku jalajälg

Euroopa Liidu Olelusringi Hindamise Platvorm (EPLCA) defineerib süsiniku jalajälge kui

olelusringi hindamist, mis piirdub kliimamuutusi mõjutavate emissioonidega. Süsiniku jalajälje

hindamisel tuleb lähtuda olelusringi hindamise standarditest, neile lisandub ISO/TS 14067:2013

Kasvuhoonegaasid- Toodete süsiniku jalajälg- Nõudmised ja juhised arvutamiseks ning

tulemuste kommunikeerimiseks.

14

Süsiniku jalajälje hindamine algab hinnangu eesmärgi ja ulatuse määramisest ehk mida

hinnanguga taotletakse ja kas vaadeldakse toodet, ehitist, protsessi. Ehitise süsiniku jalajälje

hindamisele eelneb selles kasutatavate toodete süsiniku jalajälgede hindamine. Puidutoodete

puhul on hinnatava süsteemi piirideks LCA faasid A1- A3 (metsaraie- transport- tootmine) ja

lammutusfaasid C1- C4. Ehitise puhul lisanduvad elementide tootmise ja ehitise kasutamise faas.

Iga üksikprotsessi puhul sisendiks materjali, elektri, soojuse ja kütuste kogus, väljundiks aga

materjali ja jäätmete kogus (7).

Kuna süsiniku jalajälg leitakse olelusringi hindamise teel, on tema hindamisel andmete leidmisel

eelmises punktis kirjeldatud probleemid: keskkonnateatisi on väheste materjalide kohta jne.

Sigrit Link (11) võrdles oma TTÜ diplomitöös raudbetoon- ja puitkonstruktsioonide

ressursitõhusust ja kogus selle jaoks andmeid erinevate materjalide emissioonitegurite kohta.

Kuna töö on üsna värske, aastast 2015, esitame väljavõtte just sellest tööst pärinevast tabelist.

Tabel 2 Erinevate ehitusmaterjalide emissiooonitegurid (11)

Materjal Infoallikas Emissiooni-tegur

Ühik Seob õhust

Ühik

Armatuurteras Ecoinvent, EPD

0,430 kg CO2e/kg -

Kipsplaat Gyproc Normal 12,5 mm

Ecoinvent, EPD

2,650 kg CO2e/m2 -

Tuletõkke kipsplaat Gyproc 15 mm

Ecoinvent, EPD

4,840 kg CO2e/m2 -

Kipsplaat Gyproc Normal 12,5 mm, Soome

EPD 2,490 kg CO2e/m2 -

Betoon üldiselt Bath Univ. 0,107 kg CO2e/kg -

Mineraalvill Bath Univ. 1,280 kg CO2e/kg -

Tselluvill Bath Univ. 0,630 kg CO2e/kg -

15

Puitlaastplaat- EU Eco2wood 0,409 kg CO2e/kg 1,564 kg CO2e/kg

CLT- Saksa Eco2wood 0,362 kg CO2e/kg 1,610 kg CO2e/kg

CLT- Itaalia Eco2wood 0,408 kg CO2e/kg 1,610 kg CO2e/kg

Betoon 20/25- EU Eco2wood 0,121 kg CO2e/kg -

Armeeritud betoon,EU Eco2wood 0,511 kg CO2e/kg -

Puit- Soome Eco2wood 0,044 kg CO2e/kg 1,184 kg CO2e/kg

Kergkruus Greenspec 0,300 kg CO2e/kg -

PVC Greenspec 28,100 kg CO2e/kg -

2 kihti värvi Bath Univ. 0,870 kg CO2e/m2 -

Eesti põlevkivist toodetud elektrienergia

Ecometrica 1,907 kg CO2e/kWh -

Selgitusi: EPD- keskkonnateatis, Bath Univ.- Bathi Ülikool (UK).

Oma töös arvutas Sigrit Link ka mõnede Eesti ettevõtete toodete emissioonitegurid, kasutades

selleks ettevõtetest saadud andmeid. Saematerjali emissiooniteguriks kujunes AS Toftan puhul

0,018 kg CO2e/kg ja OÜ Puidukoda puhul 0,054 kg CO2e/kg. Ehkki elektri kWh süsiniku jalajälg

on Eestis oluliselt suurem kui Soomes, oli vaid OÜ Puidukoda saematerjali süsiniku jalajälg

Soome keskmisest suurem, AS Toftanil aga olouliselt väiksem. Järelikult on tootmise

korraldamisega võimalik süsiniku jalajälge oluliselt mõjutada ja keskmiste kasutamisega võib

tegelikku süsiniku jalajälge tublisti üle hinnata.

S. Link arvutas ka OÜ Peetri Puit liimpuidu Arcwood süsiniku jalajälje. Sõrmjätkatud

konstruktsioonpuidul oli see 0,42 kg CO2e/kg, melamiinliimiga liimitud liimpuidul

0,501kg CO2e/kg ja polüuretaanliimiga liimitud liimpuidul 0,481 kg CO2e/kg.

S. Link võrdles kahe hoone, raudbetoonist ja ristkihtpuidust, CO2 emissioone. Raudbetoonist

tegelikult valmis ehitatud 2970 m2 netopinnaga hoone on seitsme maapealse korrusega

monteeritavast raudbetoonist hoone, mille välisviimistluseks on viimistlemata betoon ja

lehisvooderdis. Siseviimistlust, avatäiteid ja rõdusid arvesse ei võetud. Ristkihtpuidust hoone

16

arvutused tehti projektlahenduse põhjal, puidukasutus oli seejuuures projekteeritud

maksimaalselt võimalikuna, vaid soklikorrus ja liftišaht on betoonist. Raudbetoonhoone

emissiooniks kujunes 1140 tonni CO2 ja õhust seob ta vaid 10 tonni CO2 . Ristkihtpuidust hoone

emissiooniks kujunes 538 tonni CO2 , millest betooni osa moodustas 265 tonni ja ülejäänust

enamiku kipsplaadid, värv jmt. Ristkihtpuidust hoone süsiniku sidumine 790 tonni CO2 on aga

emissioonist tunduvalt suurem betooni küllalt suurele kogusele vaatamata.

Uuringuid, milles võrreldakse tegelikult ehitatud puithoone süsiniku jalajälge sama suuruse ja

omadustega raudbetoonhoonega, on teada päris palju. Soome Metsainstituudi METLA 2004.a.

valminud uue kontorihoone keskkonnamõjude hinnang on selliste uuringute seas üks

põhjalikumaid. Uuringus (12) arvutati ressursikasutus ja KHG emissioonid kahe

alternatiivvariandi jaoks. Eesmärgiks oli võrrelda tegelikult ehitatud puithoone ja nii struktuurilt

kui soojapidavuselt samaväärse betoonhoone keskkonnamõjusid. Keskkonnamõjude hindamisel

arvestati vaid hoone põhikonstruktsioone ja ei arvestatud ehitusprotsessi, hilisemat kasutust ja

lammutamist. Materjalide puhul hinnati kogu tootmisprotsessi, kaasa arvatud näiteks metsa

langetamine ja transport, aga ka valmis materjalide vedu tootja juurest ehitusplatsile.

Foto 1 METLA uue hoone välisvaade

17

Foto 2 METLA sisevaade

Fotod: Woodfocus OY

Tabel 3

Energia- ja toorainekulu METLA hoone ehitamisel (12)

Puithoone Betoonhoone

Mittetaastuv energia (GJ) 3 460 7 430

Taastuv energia (GJ) 1 880 541

Mittetaastuv tooraine (tonni)

1 490 4 970

Taastuv tooraine (tonni) 675 0,73

Mittetaastuvat energiat kulus puithoonele seega 3970 GJ vähem kui oleks kulunud

betoonhoonele. Hoomatavamates mõõtühikutes on vahe 1,1 miljonit kilovatt- tundi.

Süsiniku jalajälg METLA puithoone ehitamisel (320 tonni CO2) oli ligi kolm korda väiksem kui

betoonhoone ehitamisel (943 tonni CO2). Süsiniku jalajälje määramisel arvestati ka liimpuidu

tootmisel kasutatud liimide, hoone viimistlus- ja soojustus- jm materjalide kasutamise süsiniku

jalajäljega.

18

Süsiniku jalajäljele avaldavad suurt mõju hoone põhimaterjalide kõrval ka viimistlus- ja

soojustusmaterjalid ning puitmaterjalide tootmiseks kasutatavad liimid. Materjalide süsiniku

jalajälje osatähtsus kasvab tuntavalt, kui hoone energiatõhusust parandada. Mõlema faktori

koosmõju illustreerib hästi Ludeschi (Austria) keskusehoone. Tegemist on passiivmajaga, mille

neto kütteenergia vajadus peab jääma alla 15 kWh/m2 aastas. Võrdleme seda nn. tavamajaga,

mille kütteenergia netovajadus on ca 150 kWh/m2 aastas ja Austria jaoks tavalise passiivmajaga,

mille materjalide süsiniku jalajälg on ligikaudu sama kui tavalisel majal.

Foto 4 Ludeschi keskusehoone on maksimaalse puidukasutusega passiivmaja, milles ka viimistlus- jm materjalide süsiniku jalajäljele on suurt tähelepanu pööratud. Foto: Märt Riistop

Tabel 4

Erinevate hoonetüüpide materjalide ja hoone kasutusfaasi küttekulude süsiniku jalajäljed kg CO2/m2 võrdluses Ludeschi keskuse näitega (13).

Hoone liik Materjalide süsiniku jalajälg Kasutusfaasi küttekulude süsiniku jalajälg

Tavamaja 320 1560

Tavaline passiivmaja 320 156

Ludeschi keskus 62 156

19

Kasutusfaasi küttekulude süsiniku jalajälg tabelis ei arvesta võimalikku erinevust selle vahel,

kuidas vajalik kütteenergia saadakse. Andmete vähesuse tõttu on lähtutud Rootsi keskmisest

kombinatsioonist elektri ja kaugkütte vahel, mille kohaselt kütteenergia kulule 150 kWh/m2

aastas vastab süsiniku jalajälg 26 kg CO2/m2 aastas (13). Hoone kasutusajaks on arvestatud 60

aastat, mis annab tavamaja küttekulude süsiniku jalajäljeks 60x26= 1560 kg CO2/m2.

Passiivmajal on vastav näitaja 10 korda väiksem. Tõenäoliselt kasutatakse passiivmaja kütmiseks

tavamajast erinevat energiaallikat ja tabelis ning diagrammil toodud andmed on rohkem

passiivmaja kasuks ning passiivmajade puhul on materjalide süsiniku jalajälje osatähtsus

elutsüklis siin esitatust veelgi suurem.

Diagramm 1

Hoonete süsiniku jalajälg, kg CO2/m2 (13)

0200400600800

1000120014001600

Tavamaja Tavalinepassiivmaja

Ludeschi  keskus

Materjalide  C-­‐jalajälg

Kasutuse  C-­‐jalajälg

Kui tavalise passiivmaja süsiniku jalajälg on 320 kg CO2/m2 ehk ainult pisut väiksem keskmisest

Austria uusehitisest, siis Ludeschi keskuses on see vaid 62 kg CO2/m2. Diagrammilt on hästi

näha, et tavamaja süsiniku jalajäljest suurema osa moodustab tõesti kasutusfaas, passiivmajal aga

võib materjalide tootmisest tekkinud süsiniku jalajälg olla oluliselt suurem kui kasutusfaasis

kütteenergia vajaduse katmise süsiniku jalajälg.

Ludeschi keskuse materjalide sedavõrd väike süsiniku jalajälg saadi materjalide eriti hoolika valikuga.

- Ehituseks kasutati lähiümbrusest pärit hõbenulgu, mida saab jätta viimistlemata;

- Soojustuseks kasutati peamiselt puitkiudmaterjali ja lambavilla;

- Plaste kasutati minimaalselt;

- Montaaživahtude asemel kasutati lambavilla;

20

- Viimistluseks kasutati ainult õlisid, enamasti jäeti pinnad üldse viimistlemata;

- Liimpuidu asemel kasutati võimalusel tavalisest puidust talasid- poste;

- Karkassi jäigestamiseks kasutati OSB asemel diagonaallaudist.

OSB tootmisel kasutatava liimi mõju energiakulule illustreerib diagramm 2, millele on lisatud ka

kivimaja materjalide energiakulu. Energiakulu on süsiniku jalajäljega proportsionaalne,

teisendust ei ole andmete puudumise tõttu teostatud.

Diagramm 2

Kasutatud ehitusmaterjalide tootmiseks kulutatud energia

MJ/brutopinna m2 (13)

0200400600800

10001200

Ludesch,diagonaallaudisega

puitkarkass

OSB  jäigestusegapuitkarkass

OSB  ja  kivivoodrigapuitkarkass

Kivimaja

Norra nullemissiooniga hoonete (ZEB, zero energy buildings) uurimiskeskus arvutas nende poolt

projekteeritud neljakordse betoonist kontorihoone süsiniku jalajälje ja uuris ka seda, kuidas see

muutuks, kui ehitada hoone betooni asemel puidust (14). Nullenergia taseme saavutamiseks

varustati hoone päikesepaneelidega. Arvutustes loeti hoone kasutuseaks 60 aastat, selle ja aastase

energiakasutuse ja -tootmise alusel arvutati hoone summaarne süsiniku jalajälg ühes aastas:

− materjalid 8,5 kg CO2e/m2, sealhulgas päikesepaneelid ja elektritarvikud 2,1 kg CO2e/m2;

− hoone energiakasutus 4,3 kg CO2e/m2.

Kokku on hoone süsiniku jalajälg 12,8 kg CO2e/m2 aastas, millest päikesepatareidega õnnestub

kompenseerida 6,9 kg CO2e/m2 ja ZEB nullemissiooni ei õnnestunud saavutada. Betoonhoone

ümber projekteerimisel liimpuidust konstruktsioonile (soklikorrus ja liftišaht endiselt betoonist)

21

õnnestus materjalide koguseid vähendada 30%, terase ja betooni kogused ning nendega seotud

emissioonid aga vähenesid 50%.

Inimeste igapäevase tarbimise süsiniku jalajälge hindavad netikalkulaatoreid peetakse üheks

vahendiks inimeste tarbimisharjumuste keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Süsiniku jalajälge

kasutavad ka ettevõtted, et näidata oma tegevuse keskkonnahoidlikumaks muutumist. Näiteks

teatab jaekaubanduskett Tesco oma kodulehel, et 2006/7 aastaga võrreldes on nende

kaubanduspinna ruutjala kohta arvutatud süsiniku jalajälg vähenenud 2014/15 aastaks 40,9% ja

moodustas kokku 5,62 miljonit tonni CO2 .

Süsiniku jalajälg on kujunenud terminiks, mille sisu inimesed arvavad mõistvat ja mis seetõttu

sobib hästi turundamiseks ja kommunikeerimiseks. Hea näide nutikast turunduskampaaniast on

rootslaste poolt Stokholmi äärelinnas 2011.a. läbi viidud projekt „Ühe tonni elu“. Projekti

korraldasid majatootja A- Hus, energiafirma Vattenfall, Volvo, kauplustekett ICA ja Siemens

koostöös Stokholmi linnaga. Teaduspartneriks oli Chalmersi ülikool. Katseks ehitas A- Hus

energiasäästliku eramu, kuhu asus elama neljaliikmeline Lindellide perekond. Pooleks aastaks

jätsid nad maha oma vana maja ja kaks ligi kümneaastast autot, et üritada katsemaja ja

elektriauto abil viia arvutuslik aastane süsiniku jalajälg 1 tonni süsihappegaasini iga pereliikme

kohta. Selleks mõõdeti pidevalt kõike nende poolt tarbitavat ja leiti igal nädalal, kui suur oleks

aastane süsiniku jalajälg juhul, kui terve aasta järgitaks selle nädala tarbimismudelit.

Transpordi ja elektri tarbimisega seotud emissioonid langesid Lindelli perel kõige rohkem,

transpordiga seotud langus oli isegi ligi 95%. Selle peamiseks põhjuseks on hüdroelektrijaamas

toodetava elektri, mille süsiniku jalajälg on väga väike, kasutamine akude laadimiseks. Kuna

maja tootis enamuse vajalikust elektrist ise ja vähene lisaks ostetud elekter tuli

hüdroelektrijaamast, siis oli lisaks ostetud elektriga seotud süsiniku jalajälg null.

Süsiniku jalajälje vähendamise edukuse pingereas järgnes transpordile pere toidusedeli

muutmine. Ära visatavate toidukoguste kärpimine, loomaliha tarbimise vähendamine, kaugelt

kohale veetud puuviljade mitte ostmine jmt meetmed vähendasid toiduga seotud süsiniku

jalajälge tervelt 80%. Poolaasta süsiniku jalajälje miinimumtase 1,5 tonni inimese kohta aastas

saavutatigi viimasel nädalal, kus pere loobus lihatoodetest. Enne seda saavutatud taset 2,5 tonni

nimetavad nad olukorraks, kus mingeid radikaalseid muudatusi elustiilis ei olnud vaja teha. 2,5

tonni on pisut üle kolmandiku praeguse keskmise rootslase 7,3 tonnisest aastasest süsiniku

jalajäljest, seega on Rootsi eesmärk kärpida 2020. aastaks 1990.aastaga võrreldes süsiniku

22

jalajälge 40% keskmisele Rootsi perele saavutatav, kui kasutada parimat oskusteavet ja

tehnoloogiat.

Foto 5 „Ühe tonni elu“ maja. Foto Vattenfall AB

Eluaseme kasutamisega seotud süsiniku jalajälg vähenes 60% võrra ja muu tarbimisega seotu

50% võrra. Muud tarbimist arvutati üsna täpselt, vastava toote puhul teostati toote olelusringi

täielik hindamine (LCA) ning arvestati ka prognoositavat kasutusaega, toote süsiniku jalajäljest

võeti arvesse ühe aasta kohta tulev. LCA teostati ka majale ja elektriautole ning selle tulemus on

ka põhjuseks, miks ühetonnist süsiniku jalajälge oli tegelikult võimatu saavutada. Nimelt

moodustas maja ja seadmete, s.h. päikesepatareid jmt ning elektriauto valmistamise süsiniku

jalajäljest ühele kasutusaastale vastav osa tervelt 0,9 tonni inimese kohta aastas. Elektriauto osa

oli seejuures vaid 95 kilogrammi, järelikult oli majas kasutatavate seadmete ja materjalide

süsiniku jalajälg üsna suur ja seda vaatamata sellele, et põhiliseks konstruktsiooni- ja

viimistlusmaterjaliks oli puit, mis vähendab puidus ladestunud süsiniku ja tootmise vähese

energiamahukuse tõttu maja summaarset süsiniku jalajälge tuntavalt.

„Ühe tonni elu“ projekti tulemustest on kahjuks ka näha, et iga inimese personaalses süsiniku

jalajäljes on sellel, kas tema eluase on ehitatud puidust või betoonist, küllaltki väike osakaal.

Hoonete süsiniku jalajälge on mitmetes riikides kasutatud arhitektuurivõistluste ühe

hindamiskriteeriumina. Näiteks koostas Soome Keskkonnainstituut Viikkisse ehitava uue hoone

kutsutud arhitetuurivõistluse jaoks detailse Exceli arvutustabeli kõigi ruumiprogrammis esitatud

hoone osade materjalide süsiniku jalajälje hindamiseks. Arvutustabel oli üks võistlustöö

kohustuslikest osadest (16).

2.4. Keskkonnateatised

23

Eesti Keskkonnajuhtimise Asssotsiatsiooni infoportaal www.eco-net.ee selgitab

keskkonnateatise olemust järgnevalt.

Toote keskkonnateatised on organisatsiooni/ettevõtte enda poolt vabatahtlikult koostatud

deklaratsioon oma toote või teenuse keskkonnasõbralikkuse demonstreerimiseks (ISO tüüp 3).

Keskkonnadeklaratsioonid pakuvad kinnitatud informatsiooni toote või teenuse

keskkonnaomaduste kohta. Tavaliselt toetub deklaratsioonis sisalduv informatsioon olelusringi

hindamisele (LCA) ning see tõestatakse sõltumatu osapoole poolt. Toote

keskkonnadeklaratsiooni sihtrühmaks on üldjuhul äripartnerid (business to business), aga ka

tavatarbijad. Toote keskkonnadeklaratsioon võib olla mõnest leheküljest koosnev materjal, mis

sisaldab näiteks üldandmeid toote ja tootja kohta ning informatsiooni toote kogu olelusringi

kohta, alates toorme ja energia tarbimisest kuni selle lõpliku kõrvaldamiseni. Ökomärgisest

eristab keskkonnadeklaratsiooni see, et informatsiooni toote kohta esitatakse kvantitatiivselt ning

neutraalselt (s.t teabele ei anta hinnangut).

• EPD - Environmental Product Declaration - on kvantitatiivne, teaduslikel alustel põhinev

ning võrreldav keskkonnamärgis

• Vajab kinnitamist välise kontrollija poolt

• Algatati Rootsi tööstuste poolt, nüüd propageerib selle kasutamist GEDNET ning

standardeid annab ISO

GEDNET (Global environmental declarations network) tegevus on peatatud seniks, kuni liikmed

(kuue riigi EPD organisatsioonid) selle tuleviku osas kokkuleppele jõuavad. Rahvusvaheline

EPD süsteem baseerub Rootsis (www.environdec.com). Seal registreeritud üle 500 EPD hulgas

on 233 ehitusega seotut. Puiduga on neist seotud vähesed ja neistki näiteks 5 on registreeritud

Austraalia metsatööstuse jaoks teadus- ja arendustegevust teostava MTÜ poolt.

Ehkki näiteks eespool viidatud S. Linki töös leiti, et saematerjali tootmise kasvuhoonegaaside

emissioon AS Toftani ja OÜ Puidukoda saeveskites erineb üle kahe korra ja ilmselt on

erinevused mujalgi suured, on EPD kasutamise lihtsustamiseks siiski mindud keskmiste näitajate

kasutamisele. USA ja Kanada Puidunõukogud on põhiliste puitmaterjalide jaoks koostanud

ühised keskkonnateatised. Seejuures on näiteks saematerjali puhul täpselt näidatud, millise

osatähtsusega mingist piirkonnast pärit saematerjali on arvestatud. Samuti on arvutatud keskmine

energiaallikate osatähtsus. Sama teed on läinud Inglismaa woodforgood andmebaas, kus esmalt

on määratud imporditud saematerjali osatähtsus ja impordi lähteriikide osatähtsus. Woodforgood

küll ei nimeta oma andmeid keskkonnateatisteks, tegemist on olelusringi hindamistega LCA.

24

Seda, et materjali kohta teostatud LCA andmed jäävad keskkonnateatisena registreerimata,

esineb küllalt sageli. Nii näiteks jättis Eesti Energiagi põlevkivielektri LCA andmed

keskkonnnateatisena registreerimata (11). Arvatavasti hakkab keskkonnateatiste registreerimine

sagenema, sest neid reguleerivad standardid on nüüdseks vastu võetud.

Aalto Ülikoolis koostati metsa- ja puidutööstuse jaoks keskkonnateatiste koostamiseks põhjalik

juhend (17), selles viidatakse, et Soome Metsatööstuse Föderatsioonist saab keskkonnateatiste

koostamist hõlbustavaid šabloone.

EPD koostamist reguleerib standard EN 15804- 2012  Ehitustööde  keskkonnahoidlikkus,  

keskkonnateatised,  tuumikreeglid  ehitustoodete  tootekategooriatele  (Sustainability of

construction works- Environmental product declarations- Core rules for the product category of

construction products). Vastu on võetud ka EN 16485- 2014 Ümar-­‐  ja  saepuit,  

keskkonnateatised,  tootekategooria  reeglid  ehituses  kasutatavale  puidule  ja  puidupõhistele  

toodetele  (Round and sawn timber- Environmental product declarations- Product category rules

for wood and wood- based products for use in construction).

EPD koostamises on kolm etappi:

- andmete kogumine;

- olelusringi hindamine LCA;

- EPD tõestamine kolmanda osapoole poolt.

Tihti koostatakse EPD nn. baastoote, näiteks saematerjal, vineer, soojustusmaterjal,

kinnitusvahendid jne. kohta. Baastoote asemel võidakse kasutada ka nn. keskmist toodet, sest

näiteks voodrilaua igale profiilile oleks eraldi EPD koostamine mõttetu. EPD järgmine aste on

element, näiteks vahelaepaneel. Elemendi EPD koostatakse selle tootmisel kasutatud

komponentide keskkonnateatiste alusel.

EPD tõestamine on vajalik siis, kui EPD kasutajana nähakse tarbijat, B2B kasutusala puhul võib

tõestamisest kolmanda osapoole poolt ka loobuda.

Olelusringi hindamisel EPD jaoks kasutatakse peamiselt „hällist (tehase) väravani“ (cradle to

gate) meetodit, hinnates olelusringi osasid A1- A3. Stsenaariumite abil saab keskkonnateatisesse

lisada ka ehituse ja kasutusfaasi.

Puidupõhiste toodete tootekategooria reeglid selgitavad, kuidas deklareerida puidus talletunud

biogeenset süsinikku ja puitmaterjali energiasisaldust.

EN 16485 soovitab:

- Puidus talletunud biogeenne süsinik (kg CO2) arvestatakse negatiivse väärtusega globaalses

25

soojendamispotentsiaalis (GWP, global warming potential) olelusringi faasis A1;

- Sama kogus biogeenset süsinikku eemaldatakse süsteemist positiivse väärtusena hiljemalt

faasis C1. Kui hindamine piirdub faasidega A1- A3, siis raporteeritakse see kogus tehnilises

stsenaariumis faasis B1, et seda saaks hiljem kogu hoone hindamisel arvesse võtta faasis C3.

Tehnilise stsenaariumi infot ei arvestata EPD mõjuhinnangus ehk toote GWP arvutamisel;

- Kui puit leiab faasis C kasutust kütusena, on võimalik moodulis D raporteerida negatiivse

väärtusena asendatava kütuse põletamisel tekkivat emissiooni, tegemist on nn. asendusefektiga.

Samal viisil raporteeritakse ka puidu energiasisaldust.

2.5. Vabatahtlikud hoonete keskkonnahoidlikkuse hindamissüsteemid

Lisaks hoonete ja ehitustoodete olelusringi hindamusele, süsiniku jalajäljele jt standardiseeritud

hoonete keskkonnahoidlikkuse hindamise meetoditele on loodud peamiselt ärilisel alusel

toimivad hindamissüsteemid, mille kasutamine on vabatahtlik. DG Environment tellis uuringu

ressursitõhususest ehitussektoris, mille lõppraportis (18) on öeldud järgmist. Euroopa Liidu ja

liikmesriikide tasandil on poliitilisi aktsioone, mis keskenduvad hoonete energiakasutusele,

materjalidele vmt, kuid puudub laiem vaade hoonete üldisemale keskkonnamõjule. Laiema vaate

saamiseks võib kasu olla vabatahtlikest sertifitseerimissüsteemidest, mis algselt võisid olla

laiema ühiskondliku toetuspinnaga, kuid on hiljem muutunud ärilisteks ettevõteteks ja mille

seotus „ametliku poliitikaga“ on vähene.

Vabatahtlike sertifitseerimissüsteemide eeliseks kuid samas ka puuduseks on see, et lisaks

hoonete energiasäästule püütakse arvesse võtta veel paljusid asjaolusid nagu jäätmekäitlus, vee

kasutamine ja taaskasutamine, ühistranspordi kättesaadavus jpm. Kompleksne lähenemine on

kahtlemata vajalik, aga kõigi asjaolude arvesse võtmine muudaks hindamise väga keerukaks ja

seepärast on välja töötatud hindamistabelid, kus hinnatavate parameetrite arvuliste väärtuste

määramise asemel hinnatakse seda, kas mingi kriteerium on täidetud või mitte ja vastavalt sellele

antakse punkte. Punktid liidetakse kokku ja nende summa ütleb, milline on hinnatava ehitise

keskkonnasõbralikkus. Hindamissüsteeme on maailmas päris palju, vanim neist, BREEAM

Inglismaal, annab punkte 10 kategoorias. Punktisumma järgi saab ehitis hindeks kas Läbinud

hindamise (Pass), Hea (Good), Väga Hea (Very Good), Suurepärane (Excellent) või

Silmapaistev (Outstanding). USA Rohelise Ehitamise Nõukogu (USGBC) töötas BREEAM

eeskujuks võttes välja oma hindamissüsteemi LEED (Leadership in Energy and Environmental

Design), kus hoone võib kokku saada kuni 69 punkti järgmistes kategooriates:

26

Asukoha jätkusuutlikkus - 14 punkti;

Veekasutuse efektiivsus - 5 punkti;

Energia ja atmosfäär - 17 punkti;

Materjalid ja ressursid- 13 punkti;

Sisekliima kvaliteet- 15 punkti;

Innovatsioon ja projekteerimise protsess- 5 punkti.

Punktisumma järgi saab hoone LEED märgise.

Sertifitseeritud: 28- 32 punkti.

Hõbe: 33- 38 punkti.

Kuld: 39- 51 punkti.

Plaatina: 52- 60 punkti.

Helen Goodland Vancouveri Jätkusuutliku Ehitamise Keskusest Light House uuris 11 maailmas

enam kasutatavat (koos variantidega 18) hindamissüsteemi ja leidis, et need on suhteliselt

kergesti mõistetavad ja kaubamärkidena laialdaselt tuntud. Süsteemid on oma põhiosas pigem

sarnased kui erinevad ja ühiseks jooneks on, et välditakse olelusringi hindamist (LCA)

kasutamist ja puidu kasutamise eest saab üsna vähe punkte (19). Uuringu põhjal on USA

süsteemides vaid 20% punktidest seotud puidu kasutamisega, Inglismaal kasutatavates aga isegi

ainult 10%. Lisaks on mitmeid küsitavaid piiranguid, nii näiteks arvestab LEED ainult FSC

sertifikaadiga puidu kasutamist, ehkki tegemist ei ole USA levinuima metsade sertifitseerimise

süsteemiga. Kenneth E. Bland USA Metsa- ja Paberitööstuse Assotsiatsioonist rõhutab, et LEED

eelistab taaskasutust taastuvale toormele ja loeb taastuvaks vaid kuni 10 aastaga taastuvaid

tooraineid (20).Samuti saab punkte vaid kuni 500 kilomeetri raadiuses toodetud materjalide

kasutamise eest, mis välistab tegelikult imporditavate materjalide kasutamise ja ei arvesta seda,

et suur osa arenenud puidutööstusega riikide toodetest on mõeldud ekspordiks. LCA võimaldaks

arvesse võtta nende materjalide transpordi keskkonnamõju, LEED aga paneb lihtsalt ühe küllalt

suvalise kauguse paika ja ei anna sellest alatest üldse punkte.Kokkuvõtteks võib LEED kohta

öelda, et ehkki see süsteem annab vähemalt teoreetilise võimaluse paremini puidukasutust

arvesse võtta, teevad lisapiirangud selle tegeliku realiseerimise üsna küsitavaks. Nii BREEAM,

27

LEED kui ka teised sertifitseerimissüsteemid on oma hilisemates versioonides püüdnud

suurendada LCA kasutamist, näiteks LEED annab selle eest lisapunkte. Paraku on lahendus

puhtformaalne, lisapunkte antakse lihtsalt LCA olemasolu eest, sõltumata sellest, milline on

LCA tulemus ehk vaadeldava materjali keskkonnamõju. LEED jätkab ka põhjendamatult FSC

sertifitseerimissüsteemi eelistamist võrreldes PEFC- ga, eespool mainitud geograafiline piirang

500 km on LEED v.4-s veelgi hullem, 100 km (21). Euroopa Soojustusmaterjalide Tootjate

Assotsiatsiooni (EURIMA ) tellitud uuring leidis, et hoonete ehitamiseks kasutatavate

materjalide keskkonnahoidlikkuse mõju mõõdetuna LCA- na hoone sertifitseerimise lõpphindele

on oodatust palju väiksem ega ületa levinumates sertifitseerimissüsteemides 5%. LEED

süsteemis puuduvad LCA arvnäitajad, BREEAM aga kasutab standarditega määratud LCA

metoodikast erinevat metoodikat (22).

DG Environmenti poolt tellitud uuringu (18) põhjal on BREEAM selgelt levinuim

sertifitseerimissüsteem, 2013.a. oli kõigist sertifitseeritud uutest ärihoonetest 80% BREEAM

sertifikaadiga, uute ärihoonete koguarvust aga ainult 0,04%. Uuringu üks järeldusi ongi see, et

nõudlus sertifitseerimiseks on madal ja need on kallid. Uute elamute hulgas oli 2013.a.

sertifitseeritud 0,32%. Vähe küll, aga siiski ligi 10 korda enam kui ärihoonete hulgas. Põhjuseks

on see, et mitmes riigis on elamute jaoks välja töötatud lihtsamad ja odavamad

sertifitseerimisskeemid, näiteks Miljöbyggnad Rootsis.

Euroopas on kasutusel kolm sertifitseerimissüsteemi, mis on kasutusel enam kui 10 riigis:

BREEAM (80,6% kõigist ärihoonete sertifikaatidest, DGNB (loodud Saksamaal, 4,3%) ja LEED

(3,9%). Sertifikaatide arvult on teisel kohal siiski Prantsusmaa HQE, 11,2%, kuid nende 969

sertifikaadist 955 on välja antud Prantsusmaal.

Uuring (18) annab ka sertifitseerimise kulud, need jagunevad kolmeks:

- sertifikaadimaks;

- projekti koordineerimise ja hindamise tasu;

- hoone parendamise kulud, nende võrra on sertifikaadi nõuetele vastav hoone standardsest

kallim.

28

Tabel 5 Hinnangulised kulud uute ärihoonete sertifitseerimisel, EUR (18)

LEED BREEAM HQE DGNB Miljöbyggnad

Sertifikaadimaks 3000- 25000 6000- 15000 12000- 25000 5000- 15000 2000- 6000

Projekti koordineerimine ja hinnang

75000- 100000 +20000 arvutused

75000- 100000 + 10000- 20000 arvutused

Pole kohustuslik

50000- 60000 10000- 20000 +5000- 10000 arvutused

Hoone parendamise kulud

57000 Pole teada Madalad, Saksamaal kuni 4% täiendav ehituskulu, alla 0,5% täiendav projeteerimine

Madalad

Sertifitseerimissüsteemide leviku kohta tulevikus uuriti kolme võimalikku stsenaariumi.

1) Jätkub senine areng, business as usual, BAU stsenaarium.

2) Luuakse vabatahtlik põhinäitajate raamistik hoonete keskkonnahoidlikkuse hindamiseks.

3) Luuakse kohustuslik põhinäitajate raamistik hoonete keskkonnahoidlikkuse hindamiseks.

Üks võimalus kohustuslikuks raamistikuks on laiendada olemas olevat hoonete energiamärgist

täiendavate küsimustega hoone keskkonnahoidlikkuse kohta.

Uuringus (18) viidi läbi ehitusega seotud huvirühmade ja üksikisikute küstitlus, mille kohaselt

vaid 5% pidas soovitavaks BAU stsenaariumi. Vabatahliku raamistiku kohta arvati, et see

huvitab eelkõige nn. „rohelise ehitusturu“ tipptegijaid ja parandab selle turu ülemise osa taset.

Kohustuslikku raamistikku pidasid efektiivseks firmad, uurimisasutused, võimuaparaadi osalised

ja üksikisikud. Mittetulundussektor pidas sellist raamistikku mõnevõrra efektiivseks,

assotsiatsioonidest aga ei pidanud seda efektiivseks üle poolte.

29

BAU stsenaariumi toimimise korral oletatakse, et sertifitseeritud ärihoonete arv jätkab lineaarset

kasvu aastani 2030 (prognoosi piir), kahekordistudes iga 5 aasta jooksul. Elamute osas on seis

segasem, sest elamute sertifitseerimine ei ole seni eriti levinud. Oletatakse, et aastaks 2020

sertifitseerimine oluliselt ei sagene, aastaks 2030 toimuvaid muudatusi on praegu võimatu ette

näha.

Vabatahliku raamistiku loomisel ja levikul nähakse kaht võimalust. Olemasolevatesse

sertifitseerimisskeemide täiendamine lisaküsimuste plokiga ei pruugi sertifitseerimiste arvu

suurendada, küll aga võimaldaks erinevate skeemide alusel saadud hinnangute paremat

võrdlemist. Sertifitseeritud hoonete arv võib oluliselt kasvada, kui vabatahtlik raamistik võetakse

kasutusele riikides, kus sertifitseerimine on praegu vähe levinud.

Kohustusliku raamistiku juurutamine suurendaks nõudlust keskkonnahoidlike hoonete

ehitamiseks ja edendaks innovatsiooni, samuti tekiks võimalus erinevate riikide andmete

võrdlemiseks.

2.6. Keskkonnahoidlikud riigihanked

Keskkonnaministeeriumi koduleht defineerib keskkonnahoidliku riigihanke järgnevalt.

Keskkonnahoidlik riigihange (ehk KHRH, aga ka roheline -, keskkonnasõbralik -, jätkusuutlik

hange; inglise keeles green public procurement ehk GPP) tähendab minimaalse

keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist.

Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane avaliku sektori läbiviidud hange,

mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas

tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi

puhul kasutada.

Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides. Keskkonnahoidlikke

tingimusi saab lisada hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, kvalifitseerimistingimustesse,

hindamiskriteeriumitesse ning hankelepingu tingimustesse.

Keskkonnahoidlikud toode ja teenus ei ole pelgalt keskkonnasõbralik toode ja teenus, vaid ka

kvaliteetne, energia- ja ressursitõhus, taaskasutatavast või hoopis taaskasutatud materjalist

toodetud, ökoinnovaatilised jne. Seejuures on oluline, et hankimisel arvestatakse toote peamiste

keskkonnamõjudega ning tervikliku elutsükliga. Näiteks energiat tarbivate seadmete hankimisel,

tasub arvestada sellega, kui palju tarbib see seade energiat kasutamise perioodil, sest just

kasutamise faas omab üht suurimat keskkonnamõju.

Keskkonnahoidliku riigihanke üks eesmärk on ka läbi avaliku sektori tarbimise mõjutada

30

erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid

pakkuma. Seeläbi muutuks kogu turg keskkonnahoidlikumaks.

Milleks keskkonnahoidlik riigihange?

Avalik sektor on väga suur tarbija. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine Eesti

sisemajanduse koguproduktist 14-16%. Arvestades, et riik tarbib suurema osa maksumaksja

rahast, tuleb seda teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning kogu ühiskonna huve arvestades.

Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud hanked suudavad oluliselt mõjutada

turul pakutavaid tooteid/teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma tootmise, tooted

ja/või teenused keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud võimalikult

tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastates ning neil on minimaalne mõju keskkonnale nii

kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel. Näiteks võib tooteid valmistada taaskasutatavast

materjalist või kasutada vähem pakkematerjali.

Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja

uuenduslikkust. Peale selle aitavad sellised hanked kokku hoida raha (kaitstes samas keskkonda),

kui valitakse näiteks energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat energiatarvet

jms.

Euroopa Liidu tasandil on seadustatud hangete üldised põhimõtted, mille alusel on võimalik

hangete tingimustesse lülitada ka keskkonnahoidlikkust puudutavad kriteeriumid. Täpsemalt

saab iga liikmesriik ise GPP reeglid kehtestada. Selle protsessi hõlbustamiseks on DG

Environment välja töötanud GPP kriteeriumid roheliste nõuete lülitamiseks hangete

dokumentidesse. Need kriteeriumid peaksid olema abiks, et leida hea tasakaal toote

keskkonnamõju, hinna, kättesaadavuse ja tõestatavuse lihtsuse vahel. Vastavalt oma vajadustele

ja ambitsioonidele võivad hankijad lülitada hankedokumentidesse ühe või mitu neist

kriteeriumitest. Hetkeseisuga on sellised kriteeriumid välja töötatud 21 tootegrupi jaoks,

ehitustoodete kriteeruimid on ümbervaaatamisel tähtajaga 2016.a esimene kvartal. GPP

juurutamiseks on liikmesriigid välja töötanud tegevuskavad, 28 liikmesriigist puudub kava 5

riigil: Eesti, Kreeka, Ungari, Luksemburg ja Rumeenia.

Tegevuskavades seatud eesmärgid on väga erinevad. Kui Soome eesmärgiks on, et aastal 2015

peavad kõik keskvalitsuse hanked arvestama keskkonnakaalutlusi ja kohalikel omavalitsustel on

selliste hangete osakaal 50%, siis Eesti eesmärkideks on:

- 15% hangetest GPP aastal 2018;

- töötada välja e- hangete platvorm;

- koolitada hangete korraldajaid.

31

Soome valitsus on kinnitanud metsandussektori strateegilise programmi, mille üheks osaks on

Soome rahvuslik avalike hangete poliitika puidupõhiste toodete jaoks (23). Kasutatava puidu

legaalsuse tõestamiseks peetakse piisavaks FSC või PEFC sertifikaati, Põhjamaade ökomärgist

vmt. Peetakse vajalikuks olelusringi hindamist ja keskkonnateatiste kasutamist, loodud on

kalkulaatorid toodete (JUHILAS) ja hoonete (SYNERGIA) süsiniku jalajälje arvutamiseks.

Euroopa Komisjoni Metsanduskomitee töögrupi poolt 2010.a. valminud raport (24) nendib, et 8

riigil on olemas suunised puidupõhiste toodete käsitlemiseks avalikel hangetel ning üldiselt on

probleemiks, kuidas on seotud metsade jätkusuutliku majandamise ja avalike hangete

keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid. Eriti problemaatiline on metsade jätkusuutliku majandamise

sotsiaaalne aspekt ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamine. Leitakse, et materjalid nagu teras

ja betoon, kus taolised küsimused üldse teemaks ei ole, võivad saada puidu ees

konkurentsieeliseid.

32

3. Puidu osakaal erinevate riikide ehitusturul

Andmeid puidu osakaalu kohta erinevate riikide ehitusturul on vähe ja enamasti on tegemist

hinnangutega. Ragnar Jonsson uuris puitkarkasshoonete turuosa suurenemise perspektiive kuue

riigi ehitusturul ja ei leidnud ühelgi juhul ametlikku statistikat puidu osakaalu kohta

elamuehituses (25). Näiteks Suurbritannia osas sai ta tugineda Rahvusliku Koduehitajate

Nõukogu ehitusgarantiide andmebaasile, milles on registreeritud 80% Suurbritannia uutest

elamutest. Suurbritannia puhul torkasid silma suured regionaalsed erinevused ja

puitkarkasselamute turuosa kiire kasv viimastel aastatel, 1998.a. 7% suurenes 2008. aastaks 21

protsendini. Seejuures oli puitkarkassi osa 2008.a. Šotimaal 74% ja Inglismaal 15% (1998.a.

2%). Kiire kasv on jätkunud ja 2017.a. arvatakse kogu Suurbritannia uutest elamutest olevat

puitkarkassiga 27% (26).

Suured regionaalsed erinevused on ka Saksamaal ja aastatel 2000- 2002 toimunud puitkarkassil

elamute osakaalu järsk kasv pannakse peamiselt Lõuna- Saksamaa arvele (25). Saksamaa

tehasemajade tootjate assotsiatsiooni andmetel oli 2013.a. 15,7% kõigist elamutest Saksamaal

puitkarkassil, 2014.a. aga pisut rohkem, 16,2% (27). Austria firma Interconnection Consulting

uuringu põhjal oli 2014.a. 81,4% Saksamaa tehasemajadest puidust, tehasemajad aga

moodustasid 19,9% kõigist uutest elamutest (28). Neid arve võrreldes on näha, et praktiliselt

kõik puitkarkassil majad Saksamaal on tehasemajad.

Austria kohta teatab Interconnection Consulting, et viimaste aastate kahanenud ehitusmahuga on

konventsionaalsed ehitussüsteemid paremini kohanenud, tehasemajade osakaal elamuehituses on

2012.a. 37,6 protsendilt langenud 2015.a. 34,3 protsendini. Samuti on nendel aastatel vähenenud

puidu osakaal tehasemajade hulgas, tehases valmistatud tellis- või betoonseintega tehasemajade

osakaal suurenes 20 protsendilt 21,9 protsendini (28).

Iirimaal on puitkarkassil elamute osatähtsus viimastel aastakümnetel järsult suurenenud, tööstuse

andmetel oli see 1992.a. 5% kõigist elamutest, 2006.a. aga juba 30%. Arvatakse, et 2020. aastaks

võib see osa ulatuda juba 50 protsendini (25).

33

Riikides, kus puitehituse traditsioon puudub, on puitmajad vähelevinud ja puitkarkassil majade

turuosa kiiret suurenemist pole oodata. Näiteks Prantsusmaale prognoositakse 2020. aastaks

nende osakaaluks 5- 7,5% eramutest ja 2- 2,5% kortermajadest (25).

Põhja- Ameerikas on puitkarkass traditsiooniline ehitusviis ja USA-s on ühe- ja

kaheperemajadest 90- 94% puitkarkassil, Kanadas aga 76- 85% (29).

Foto 6 Puitkarkassmaja ehitus Kanadas. Foto Märt Riistop

Elias Hurmekoski (30) uuris puitehituse turupotentsiaali Euroopa 15 suuremas riigis ja leidis, et

see on regiooniti väga erinev, vt. tabel 6.

Tabel 6 Puitehituse turupotentsiaal Euroopa valitud regioonides

Euroopa regioon Põhja- Euroopa Kesk- Euroopa ja Suurbritannia

Lääne- Euroopa Lõuna- ja Ida- Euroopa

Turupotentsiaal aastaks 2030

Kõrge Keskmine Madal kuni keskmine

Madal

Riigid Soome Rootsi Norra

Austria Põhja- Itaalia Lõuna- Saksamaa Šveits Suurbritannia

Prantsusmaa Iirimaa Holland Põhja- Saksamaa

Tšehhi Ungari Poola Lõuna- Itaalia Hispaania

34

E. Hurmekoski rõhutab, et tabel 6 ei arvesta võimalikku regulatoorset survet keskkonnahoidliku

ehitamise eelisseisundisse viimiseks, mis tema arvates võib olla näiteks puidust korrusmajade

turuosa suurenemise põhjuseks Suurbritannias. Samuti märgib ta, et muutused võivad toimuda

kiiresti, näiteks Soomes oli puidust korrusmaju uute elamute hulgas 2011.a. vaid 1%, 2015.a. aga

juba ligi 10%. Uutest ühe- ja kahepereelamutest on Soomes puidust üle 80% (31).

Rootsis saavutati üle kahe korrusega kortermajades puidu 10% osakaal juba 2004.a. hinnangu

põhjal, kõigist kortermajadest oli puidust 30%. (25). 2015.a. oli Rootsis üle kahe korrusega

puidust korrusmaju endiselt 10%, kuid nende osakaal arvatakse lähiaastail jõudvat 20 protsendini

(32). Rootsi eramutest on puidust 80- 90% (25).

Norras on puidu osakaal sarnane Rootsiga, vt. tabel 7.

Tabel 7 Puidust kandekonstruktsiooniga hoonete osakaal (elamispinna järgi, %) Norra uutes

elamutes (33)

Aasta Eramud Kortermajad

2006 92 55

2007 92 52

2008 80 30

2009 85 32

Eesti Puimajaliidu andmetel on puit kasutuselt populaarseim ühele leibkonnale mõeldud eramute

ehituses. Kokku väljastati eramutele 2015.a. 1390 ehitusluba, millest 718 (52%) on

puitkonstruktsioonil ning 672 muul konstruktsioonil hoonete ehituseks. Puitkonstruktsioonil

eramutes valmib 2015.a. väljastatud ehituslubade alusel 117 009 ruutmeetrit suletud netopinda

ning ühe puiteramu keskmine suurus on 163,09 ruutmeetrit. Kahe või enama korterite arvuga

puitkonstruktsioonil hoonete ehituslube väljastati 70 ehk ligi kaks korda enam kui 2013.a. 38

luba (34). Kokku väljastati 306 kortermaja ehitusluba, puidu osakaal on seega 23%. Puidu

osakaal eramute materjaina ca 50% on sellisena püsinud pikka aega.

35

4. Erinevad programmid puidukasutuse suurendamiseks

4.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) uuring puidukasutuse suurendamisele suunatud poliitikatest (35)

UNECE tellis uuringu poliitikatest, mida erinevad riigid kasutavad ehituses puidu kasutamise

suurendamiseks. Uuringus saadi 100 vastanut 33 riigist ja leiti, et poliitikad on suundumas kogu

olelusringi hõlmavale lähenemisele, rõhutades pigem tootmise ja tarbimise keskkonnamõju kui

sotsiaaseid ja eetilisi aspekte. Põhjalikuma uurimise alla võeti 29 poliitikat, mis jagati 6

kategooriasse:

1. Poliitikad, mis levitavad informatsiooni ja julgustavad vabatahlikele aktsioonidele;

2. Poliitikad, mis arendavad keskkonnaga seotud nõudmisi;

3. Poliitikad, mis keskenduvad puidu osatähtsusele ehitistes;

4. Poliitikad, mis arendavad tehnilisi spetsifikatsioone ja konstruktsioonidele esitatavaid

nõudmisi;

5. Riigihangete poliitikad;

6. Poliitikad, mis „sulgevad ringi“ olelusringi lõpus.

Igast kategooriast valiti üks poliitika põhjalikumaks analüüsiks.

1. Poliitikad, mis levitavad informatsiooni ja julgustavad vabatahlikele aktsioonidele.

WOODBOX ja WOODDAYS. Austria ja Saksamaa firmade ning valitsuste koostöös toimusid

2014.a. viies Euroopa linnas infopäevad, millel oli 15 000 osalejat. Tutvustati ehitusmaterjalide

keskkonnamõju ja puidu eeliseid.

Õppetunnid. Sellised projektid peavad olema osaks laiema haardega strateegilisest programmist,

mis sisaldab ka tehnilist koolitust ja projekteerimismeeskondade kohapealset nõustamist. Tähtis

on kaasata professionaale, kes puutuvad kokku laiema avalikkusega, kuid ei ole otseselt ehitajad

või arhitektid. Näiteks kinnisvara rendile andjad, kindlustusfirmad, järelvalve töötajad jne.

Teadlikkust parandavate programmide mõju saab suurendada infovahenditega nagu

keskkonnateatised jmt.

2. Poliitikad, mis arendavad keskkonnaga seotud nõudmisi

36

2000 W ÜHISKONNA VISIOON. Šveitsis 1998.a. püstitatud eesmärk, mille kohaselt arenenud

riigi keskmise kodaniku keskmine energiatarve ei tohiks 2050.a. ületada 2000 W, see tähendab

ööpäevast energiakulu 48 kWh. Elustandard ei tohiks seejuures halveneda. Mõeldud ei ole mitte

personaalset energiakulu, vaid riigi kui terviku energiakulu jagatuna elanike arvuga. Juulis 2008

oli see näitaja Šveitsis 5100 W. Programmiga on liitunud 20 kantonit ja 100 linna. Arvutuste

aluseks on põhjalik olelusringi hindamine, milles ehitistel on tähtis osa.

Õppetunnid. Olelusringi hindamisel põhinev ehituspoliitika on tähelepanuväärne algatus ja

nõuab olulisi investeeringuid ning pühendumust nii valitsuselt, omavalitsustelt, teadlastelt kui

tööstuselt. Projekteerijad vajavad täiskomplekti tarkvara, materjalide andmebaasi, seadmete

katalooge ja tõestamisvahendeid. Selge pikaajalise visiooni ja eesmärkidega poliitika annab

materjalide tootjatele kindla suuna ning saab otseselt informeerida WOOD RESOURCE

POLICY osalisi.

3. Poliitikad, mis keskenduvad puidu osatähtsusele ehitistes.

SWISS WOOD RESOURCE POLICY. Kehtestab kindlad standardid ja eesmärgid ehitiste

materjalide tootmise energiakulule ja talletunud süsinikule, luues võimalusi Šveitsi tööstusele ja

metsaomanikele. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 oleks Šveitsi uusehitistes vähemalt 50%

rohkem puitu. Seejuures tahetakse saematerjali näivtarbimist (SNT) elaniku kohta suurendada

2006.a. 0,24 kuupmeetrilt 2020. aastaks 0,29 kuupmeetrini. ( Kommentaar: 2014.a. oli Euroopa

keskmine SNT 0,14 m3/elanik, Põhja- Ameerikas 0,25 m3/elanik (36). Põhjamaades ja Eestis on

SNT üle 4 korra kõrgem Euroopa keskmisest, UNECE regiooni suurim SNT on Eestis (36)).

Poliitikas on keskne roll projektide toetamisel, kuni 50% maksumusest. Alates 2005. aastast, mil

hakkasid kehtima uued nõuded hoonete tuleohutusele, on Šveitsis ehitatud ca 1500 puidust

kortermaja.

Õppetunnid. Kui võimalik, tuleks keskenduda kohalike firmade võimekuse parandamisele.

Sektoriülene lähenemine metsanduspoliitikale nõuab intensiivset selgitustööd ja progressiivset

metsatööstust, mis vaatab kaugemale kui vaid toodangumaht.

4. Poliitikad, mis arendavad tehnilisi spetsifikatsioone ja konstruktsioonidele esitatavaid

nõudmisi.

WOOD FIRST initsiatiiv Kanadas, Briti Kolumbias ja Quebecis, selle kohaselt peab provintsi

tellitud ehitiste materjali esmane valik olema puit. WF kinnitati Briti Kolumbias 2009.a. ja on

osa töökohtade loomise programmist. Quebecis on programm kinnitatud mõned aastad hiljem.

Eesmärgiks on puidu kasutamist piiravate takistuste kõrvaldamine, uute ja innovatiivsete toodete

37

välja töötamine jne. Rakendub assotsiatsioonide, teadusasutuste jmt. kaudu.

Õppetunnid.WF poliitikad on saanud suurt poliitilist toetust piirkondades, kus on palju avalikus

omandis olevat metsa, kus on pikaajalised metsaga seotud traditsioonid ja kultuur ning metsa ja

metsatööstusega on seotud suur hulk töökohti. Puidu paremaks kasutamiseks on vaja teadus- ja

arendustegevust ning tehnilist tuge uute toodete turule toomiseks. Poliitikad, mis eelistavad üht

materjali teisele, võivad polariseerida ehitusmaterjalide tootjate tegevusala, vähendada

ehitusreeglite usaldusväärsust ja võivad näida takistusena vabale konkurentsile.

5. Riigihangete poliitikad.

BES 6001 Vastutustundlik ehitustoodete hankimine

Briti Ehitusuuringute Ettevõte BRE töötas välja standardi BES 6001 tarneahelate

keskkonnamõjude hindamiseks, mis nõuab sertifitseerimist kolmanda osapoole poolt ning

soovitab tugineda toodete keskkonnateatistele. 2014.a. lõpus omas BES 6001 sertifikaati 76

firmat.

Õppetunnid.BES 6001 on vajalik tarneahelate hindamiseks kindla raamistiku loomiseks ja

tulemuste kommunikeerimiseks. Teadus- ja arendustegevus on kriitilise tähtsusega.

6. Poliitikad, mis „sulgevad ringi“ olelusringi lõpus.

Hollandi „Ahelale orienteeritud“ jäätmepoliitka

Tegemist on ehitiste olelusringi hindamist sisaldava poliitikaga, milles rõhutatakse olelusringi

lõppfaasi. Eesmärgiks on viia lammutusest tekkivate selliste jäätmete, mida ei saa taaskasutada,

ümber töödelda või mingil muul viisil vältida nende prügimäele sattumist, koguse

minimeerimist. Holland on saavutanud taseme, kus ainult 5% lammutusel tekkivast materjalist

vajab ladestamist prügimäel. Lammutuspuidu prügilas ladestamise tõenäosus on väga väike.

Õppetunnid. Poliitika ellu viimine on küllalt kulukas ja nõuab teadus- ja arendustööd. On oht, et

lammutusjääkide minimeerimine võib viia energiamahukama materjali kasutamisele.

Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et enamikes riikides, kus metsandus on majanduses olulise

kaaluga, on olemas poliitikad ja programmid ehituses puidu kasutamise arendamiseks. Siiski

võivad otsesed puidu kasutamisele suunatud poliitikad tuua kaasa probleeme: projekteerijad

võivad tunda, nagu survestataks neid puitu kasutama mitte täiesti optimaalsel viisil,

mittepuiduliste ehitusmaterjalide tootjatele aga võivad hanked tunduda ebaausad. Kuigi mõned

Euroopa riigid on kinnitanud puidukasutusele arvulised miinimumeesmärgid, ei ole see parim

38

lahendus. Need riigid, kes liiguvad olelusringi hindamisele tuginevate poliitikate suunas, on

projekteerimis- ja ehituspraktika muutmisel osutunud kõige efektiivsemaks.

4.2. Põhjamaade ühised puidukasutuse edendamise programmid ja tegevuse

ühisjooned

Põhjamaad suunavad puiduga seotud uuringutesse raha ühise agentuuri Nordic Innovation Centre

kaudu (varem nimetus Nordic Industrial Fund). Aastatel 1993- 2001toimis programm Nordic

Wood, mille abil finantseeritud tööde kohta on NIC andmebaasis 540 publikatsiooni. Töötati

välja näiteks liimpuidu kasutamise käsiraamat (Nordic Glulam Handbook), puitehitiste

tuleohutuse käsiraamat (Brandsäkra Trähus) ja palju muud. Viimasest käsiraamatust on välja

töötatud kolmas versioon ja selles osales täisliikmena ka Eesti. Eesti osales vaatlejana puitsildade

programmis Nordic Timber Bridges. Nordic Wood programmi taset ei ole hiljem saavutatud ja

puidu osa NIC tegevuses ei ole enam nii oluline.

Põhjamaade koostöö jätkub ja suur osa sellest toimub kohalike omavalitsuste tasemel, üks

olulisemaid selles on Põhjamaade Puitlinnade koostöövõrgustik (www.nordicwoodencities.com).

Põhjamaades on riiklikud fondid innovatsiooni ja teadus- ning arendustegevuse arendamiseks,

puitehituse edendamiseks kasutatakse neid laialdaselt.

4.3. Rootsi puitehituse strateegia

2004.a. kinnitas Rootsi parlament Rootsi rahvusliku puitehitusstrateegia aastateks 2005- 2008.

Selle eripära on see, et keskenduti puidust korrusmajade, puitsildade ja ühiskondlike hoonete

arendamisele. Strateegia eesmärgiks oli jõuda 10- 15 aastaga olukorrani, kus 30% uusehitistest

on puidust. Lisaks teadus- ja arendustegevusele, täiendõppele jmt. algatati kohe ka konkreetsed

nn. initsiatiivprojektid. Kuni 8- kordsete puidust kortermajade gruppide ehitamist alustati

Växjös, Falunis ja Skellefteas. Suurim oli Växjö Limnologeni projekt, sinna ehitati 4

kaheksakordset ristkihtpuidust kortermaja. Initsiatiivprojektidele järgnes 14 koostööprojekti, kus

kortermajad ehitati erafirmade, kohalike omavalitsuste ja riiklike ülikoolide ning Rootsi Riikliku

uurimisinstituudi SP Trätek koostöös. Strateegia tegevuste koordineerimiseks loodi Puitehituse

Nõukogu, mis tegutseb siiani. Kohe strateegia tegevuse alguses tekkis strateegia elluviimisse

rakendunud kohalike omavalitsuste võrgustik, mis jätkas strateegia elluviimist peale 2008. aastat

Trästad 2012 nime all. Trästad 2012 puhul rõhutatakse, et küsimus ei ole lihtsalt betooni

39

asendamises puiduga, eesmärgiks on luua kaasaegne ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning

teha selleks võimalikult palju ära ehitusplatsi asemel tehase sisetingimustes. Trästad 2012

lõppes ja alates 2013.a. jätkus töö Västerbotteni maakonna koordineerimisel. 28.01.2016. loodi

assotsiatsioon Trästad Sweden.

Omavalitsuste roll puitehituse edendamisel on Rootsis üldse suur, mitmetel neist on ka oma

puitehituse arendamise strateegiad. 26.08.2013. kinnitatud Växjö puitehituse strateegia seadis

eesmärgiks, et 2015.a. on 25% uusehitistest puidust, 2020.a. aga juba 50%. Växjö jaoks oli see

juba teine strateegia, esimene, „Rohkem puitu ehituses“, kinnitati 2005.a.

Foto 7 Limnologeni elurajoon Växjös. Foto Märt Riistop

4.4. Soome puitehituse strateegia

Riiklik puidukasutuse edendamine algas 1996.a., seda nimetati „Puiduaasta“. Puiduaastale

järgnes „Puidu aeg“, 1997- 2000. 1997 algas ka programm „Kaasaegne puitlinn“, mis kestis

2010aastani ja mille raames kavatseti ehitada 30 uut puidust elurajooni paljudesse Soome

linnadesse. Esimene neist oli Oulu Puu- Linnanmaa, mis koosnes 45- st 2- 3 kordsest majast

kokku 308 korteriga. Oulu ülikooli juurde loodud Wood Studio kujuneski programmi juhtivaks

teadusasutuseks. Programmi toetuseks töötati välja Soome rahvuslik puidust ehitamise strateegia

„Puurakentamisen edistämisohjelma 2004- 2010“. Rahastamiseks on mitmeid kanaleid nagu

TEKES (Soome Tehnoloogia ja Innovatsioonifond), Keskkonnaministeerium, Põllu- ja

Metsamajanduse Ministeerium jt (37). Enamikes projektides rakendati Oulu ülikoolis välja

töötatud madal- tiheda hoonestuse printsiipi ja see võib olla üheks põhjuseks, miks puidust

korrusmajade ehitamine Soomes suhteliselt tahaplaanile jäi.

40

Foto 8 Porvoo Länsiranta uus elurajoon on üks 25- st „Kaasaegse puitlinna“ programmi raames

ehitatud elurajoonist. Foto: Märt Riistop

Soome elamumajandusminister Jan Vapaavuori, kes oli mures puidust ehitamise käekäigu pärast

Soomes, külastas 2010.a. jaanuaris Växjöt, et leida põhjust, miks Rootsis on 20% kõigist uutest

kortermajadest puidust, Soomes aga on ehitatud vaid 31 puidust kortermaja (38). Ja seda

vaatamata asjaolule, et valitsus, millesse Jan Vapaavuori kuulub, on järjekorras juba neljas, kellel

on olemas programmid puidukasutuse edendamiseks. Jan Vapaavuori järeldas Rootsis nähtust, et

Rootsi edu põhjuseks on aktiivsete omavalitsuste tegevus koostöös kohalike metsatööstusfirmade

ja riigiga. Kohalik omavalitsus on sageli tellijaks ja Rootsis ei häbeneta välja öelda, et

eelistatakse puitu.

Soome valitsus koostas metsatööstuse arendamiseks strateegilise programmi aastateks 2011-

2015, mille üheks osaks oli puidust ehitamise programm. Programmi üldine eesmärk oli

vähendada ehitiste süsiniku jalajälge, eesmärgi saavutamise vahendina nähti puidu laialdasemat

kasutamist (39, 40). Hiljemalt 2017.a. peavad Soome ehitusstandardid võtma arvesse hoonete

energiakasutuse efektiivsust ja keskkonnamõju, mida hinnatakse süsiniku jalajälje abil. Puidu

kasutamise suurendamisel pandi paika konkreetne eesmärk, saavutada 2015.aaastaks puidu

osakaal korrusmajade ehituses 10% ja selleni ka jõuti. Lisaks tegeleti ka puitsildade

arendamisega.

Programmi raames kaasajastati puitehitusega seotud kõigi tasemete õppekavasid ja alustati

projekteerijate puidualast täiendkoolitust Aalto Pro ja Puuinfo OY koostöös. 2014.a. sai 40

inseneri puitkonstruktsioonide projekteerimise AA kvalifikatsiooni, 2015.a. 50, edaspidi

plaanitakse koolitada aastas 30 inseneri. 2015.a. Korraldati professionaalsetele ehitajatele

suunatud Road Show, külastati10 linna ja loengutes osales üle 800 kuulaja.

41

Jõustatud on puitelementide standardid (PES) RunkoPES, milles kirjeldatakse puidust tehases

valmistatud elementide standardliiteid, ja HalliPES puithallide jaoks. Loodi projekteerijaile

vajalikke abivahendeid ja tarkvara, s.h. AutoCAD objektide kataloog. Nendega täiendati Soome

Puuinfo kodulehe juhendite osa, nende kasutus on tasuta.

Üldiselt edukas programmis jäi üks projekt ka ellu viimata, 2014.a. pidi algama projekt

arendajate, projekteerijate ja ehitajate koostöö tugevdamiseks. Projekt jäi aga sellest huvitatud

arendajate puudumise tõttu ära. Edaspidi on TEKESi finantseerimisel selliseid projektid siiski

teostada.

Nagu Rootsiski on kohalikel omavalitsustel suur roll, seda nii planeeringute algatamisel kui

tellija rollis. Helsinki linna poolt 2013.a. avaldatud kaardil Helsinki puitelurajoonidest on 7

valminud puidust elamupiirkonda, 8 projekteeritavat piirkonda ja 6 avalikku hoonet (41).

Foto 9 Puukuokka Jyvaskyläs valmis 2015.a. Foto Mikko Auerniitty

4.5. Puitehituse edendamine Austrias, Saksamaal ja Šveitsis

Austria. Austrias on puidukasutuse edendamiseks organisatsioon nimega proHolz, millel on

lisaks toetajatele kaks liiget, Austria Puidutööstuste Assotsiatsioon ja Puidu ning

Ehitusmaterjalide Kaubanduskoda. Viimane on riiklik väliskaubanduse toetamise organ ja

proHolz erinebki teiste riikide puidukasutuse edendajatest selle poolest, et lisaks siseriiklikule

42

tööle, peamiselt 7 liidumaa allorganisatsioonide kaudu, on tal harud kolmel peamisel sihtturul:

Itaalia (promo legno), Hispaania ja Tšehhia (pro Lignum). Pro Holz on aktiivne ka Bulgaarias,

Kreekas, Rumeenias ja teistes naaberriikides. Sihtturgudel püütakse edendada puidukasutust

üldise puidupromo ja konkreetsete erialaste teadmiste andmise abil.

Saksamaa. Föderaalne Toidu, Põllumajanduse ja Tarbijakaitse ministeerium kuulutas 2004.a.

välja Puiduharta (Charta für Holz) aastateks 2004- 2010 eesmärgiga suurendada puidu tarbimist

elaniku kohta 1,1 kuupmeetrilt 1,3 kuupmeetrile. Aastatel 1990- 2009 kehtis Saksamaal

saepalkide müügil müügimaks, mis suunati Holzabsatzfondi (HAF) kaudu puidukasutuse

edendamisse. HAF aastaeelarve oli ca 11 miljonit eurot aastas ja 23% sellest suunati teadus- ja

arendustegevusse ning 23% nõuandeteenistuse tegevuskuludeks. HAF tegevus lõppes 2009.a.

juunis, kuna Föderaalne Konstitutsioonikohus tunnistas müügimaksu kogumise põhiseadusega

vastuolus olevaks. HAF tegevust jätkas Zukunft Holz GmbH, mis muudeti firmaks Fachberatung

Holzbau, see kuulub marketingifirmale Unnerstall Holzmarketing GmbH ja Berliini

arhitektikontorile Lignum Architekten. Saksamaa eksporti toetab www.woodgermany.com.

Šveits. Šveitsi Föderaalsel Keskkonnaametil on puidukasutuse edendamise programm holz21,

mis algatati laastava tormi „Lothar“ järel Föderaalaktiga 4. oktoobril 1991. Programm ise algas

2001 ja pidi kestma 10 aastat.Kui algselt oli eesmärgiks Šveitsi puidu turunõudluse

suurendamine, siis hiljem, kui nõudlus puidu järele välisturgudel paranes, otsustati kogu

puidukasutuse edendamise poliitika ümber korraldada ja hetkel ei ole selge, kas tuleb ka mingi

jätkuprogramm. Šveitsile on iseloomulik tugev kallak puidust korrusmajade arendamisele, hetkel

on jõutud kuue korruselisteni ja selleks on oluliselt edasi arendatud puithoonete tuleohutuse

tagamist. 2008.a. kinnitas keskvalitsus Puiduressursside Poliitika, mille raames on välja töötatud

kaks tegevuskava, 2009- 2012 ja 2013- 2016. Šveitsist oli pikemalt juttu osas 4.1.

4.6. Puitehituse edendamine Prantsusmaal

Comite National pour le Developpement du Bois (CNDB) on sisuliselt arvuka töötajaskonnaga

uurimisinstituut, mis teostab puitehituse ning puidu- ja mööblitööstusega seotud uuringuid.

Samuti tegeleb CNDB puidukasutuse propageerimisega ning levitab infot puidust ehitamise ning

valminud ehitiste kohta veebisaidil www.cndb.org . CNDB finantseerimine toimub nii riiklikest

vahenditest kui firmade tellitud uuringutest teenitava rahaga. Teadusuuringute ja innovatsiooni

riikliku rahastamise kaudu toimub puidukasutuse edendamine ka paljudes teistes riikides.

23. juulil 2009 kinnitas Prantsusmaa parlament programmi Grenelle 1, mis määrab Prantsusmaa

43

tegevussuunad transpordi-, energia- ja ehitussektorite keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Juba

mais ütles president Sarkozy üht Ida- Prantsusmaa saeveskit külastades, et ta sooviks, et puidu

kasutamine ehituses kümnekordistuks. Grenelle 1 ellu viimiseks kehtestatava määruse projekt

näeb ette, et alates selle aasta 1. detsembrist kuni 30.novembrini 2011 tuleb ehitusloa taotlemisel

tõestada puidu kasutamist ehitise põrandapinna ruutmeetri kohta sõltuvalt ehitise tüübist

järgnevalt: eramud vähemalt 0,02 m3/m2, 0,003 m3/m2 tööstus-, lao- või transporti teenindav

hoone ja 0,007 m3/m2 kõigis teistes ehitistes. Alates 1. detsembrist 2011 on samad nõuded

vastavalt 0,035, 0,005 ja 0,01 m3/m2 (18). Kahjuks on määruse rakendamine peatatud, sest

Prantsusmaa betooni- ja tsemenditööstused kaebasid selle kohtusse ja 24.05.2013. otsustas

Prantsusmaa Konstitutsioonikohus, et määrus on vastuolus ettevõtlusvabaduse põhimõtetega.

44

5. Otsuste langetamine ehitiste materjali valiku protsessis ja valikut

mõjutavad tegurid

Mis takistab puidu laiemat levikut ehituses ja kellel on materjalivaliku juures kõige suurem

sõnaõigus, see on küsimus, millele on mitmel pool korduvalt vastust otsitud. Eesti värskeim

uuring tehti Päästeametis ja selle teostaja Rait Pukk rõhutas, et ehkki vastajaid ei olnud palju,

olid kõik oma valdkonna tipud ja valikvastuste puudumise tõttu said nad vabalt välja öelda, mida

nad asjast arvavad.

Päästeameti poolt läbi viidud küsitluses (42) uuriti ehitusprotsessi erinevate osalejate suhtumist

puidusse kui võimalikku ehitusmaterjali. Valimiks olid arendajad, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,

kohalik omavalitsus, ehitusettevõte, tootmisettevõte, Siseministeerium, Päästeamet,

kindlustusselts, arhitekt ja insener. Tehti 10 intervjuud ja 8 intervjueeritavat oli suuremahuliste

puitehitistega kokku puutunud tööülesannete tõttu. Küsitluse jaoks olid ette valmistatud

põhiküsimused, kuid valikvastused puudusid, kasutati vaba vestlust.

Küsimused ja sagedasemad vastused.

Kas pooldate puidu laialdasemat kasutamist ehitussektoris?

Otsest vastuseisu puidu kasutamisele ei olnud, nii vastas 60%, samas viidates objektiivsetele

asjaoludele, ilmselt takistavate asjaoludena. Pooled nii vastanutest ütlesid ka, et põhjendamatud

eelhoiakud materjalide suhtes peaks kaotama, kokku arvati nii 40% intervjuudes.

Kas pooldate puidu laialdasemat kasutust ehituskonstruktsioooni materjalina?

40% vastas, et materjalieelistus puudub, 20% leidis, et ei maksa seada kunstlikke piire.

Ülejäänud vastustest, kõik ühekaupa erinevad, võiks märkida seda, kus leiti, et

puitkonstruktsioon on üldjuhul tellija erihuvi.

Kas arendus- ja ehitussektor on valmis puidust rohkem ehitama?

30% vastas, et kui lõpptellijal on mugavused olemas, pole materjal oluline. 20% pidas suuremat

45

puithoonet tellija erisooviks. Eraldi on välja toodud spetsialistide ettevalmistusega seotud

takistused, kus 40% märkis takistuseks tüüplahenduste puudumise, 20% küsis, kellele ohutust

tõestada ehk kahtles inspektorite ettevalmistuses, 20% aga nägi takistusena ohutuse tõendamise

oskuste puudulikkust.

Milliseid takistusi näete?

80% nimetas takistusena hinda, hinnaprobleemi märgiti erinevas sõnastuses veel 9 vastuses.

Tuleohutust pidas takistuseks 5 vastust, samuti 5 vastust märkis vähese projekteerimise ja

ehitamise kogemusega seotud riske. 4 vastajat pidas puuduseks näidislahenduste puudumist,

samuti 4 tule levikut tühikutes. 3 vastust viitas müra levikule, 3 märkis niiskusega seotud

probleeme.

Milliseid eeliseid ja võimalusi puidul näete?

4 vastust märkis head/ennustatavat tulepüsivust, 3 arvas, et fassaadidel võiks rohkem kasutada.

Kas täna kehtivad piirangud on põhjendatud piirangud?

4 vastust arvas, et 8- kordsed hooned peaksid olema läbi mõeldud. Ülejäänud vastusevariante oli

teiste küsimustega võrreldes suhteliselt vähe ja ükski vastusevariant ei esinenud üle ühe korra.

Kas on olnud kokkupuuteid tuleohutuse tõestamisega, kas alternatiivseks, mitte

normatiividel põhineva tuleohutuse tõendamiseks on olemas ekspertide tugi?

8 vastust märgib vajadust ekspertide järele, 1 märgib väliseksperdi kasutamist keeruka hoone

puhul. Ühestki vastusest ei saa välja lugeda seda, et alternatiivset lähenemist oleks kasutatud.

Milliseid ettevalmistusi peaks Teie hinnangul tegema riiklik sektor?Sellel küsimusele on

intervjuudes ilmselt suuremat tähelepanu pööratud, vastused on seotud üsna laia temaatikaga ja

neid on raske üldistada. Selgelt levinuim vastus, 6 intervjuus, on viide näidishoonete

vajalikkusele. Samuti arvab 4 vastanut, et riik peaks olema innovatsiooni ja uuringute vedaja. 3

vastanut viitab vajadusele valdkonda turustada, 3 märgib inimeste/omanike teadlikkust.

Uuringu tulemuste kokkuvõte.

Suurima takistusena puidu kasutamisele nähakse puitehituse kõrgemat hinda. Otsest vastuseisu

puidu kasutamisele ei ole, viidatakse vähestele kogemustele, tüüplahenduste ja näidishoonete

puudumisele. Viited regulatsioonide puidukasutust piiravale mõjule puuduvad. Puithoonete

peamiste probleemidena nähakse tuleohutust, helipidavust ja niiskusega seotud probleeme.

46

Päästeameti küsitluses räägitakse küll takistustest ja eelistest, kuid küsimust, kes valib materjali,

ei käsitletud. Ragnar Jonsson (25) uuris puitkarkasshoonete turuperspektiivi kuue riigi

elamuehitusturul ja leidis, et materjali valivad arhitekt, arendaja ja ehitaja, lõppkasutaja

hääleõigus on väike. Puitkarkassi osakaalu suurenemist Rootsis viimastel aastatel seletab R.

Jonsson sellega, et tehases toodetud puitelemendid on odavamad kui ehitusplatsil tehtavad

elemendid. Suuremate puitkarkassiga elurajoonide projektide algatamisel on võtmeroll kohalikel

omavalitsustel. Ehitusfirmad on puidu positiivses keskkonnamõjus vähem veendunud,

puitkarkassi tõeliselt konkurentsivõimeliseks muutumiseks peavad kulud langema.Anders Roos

jt. uurisid Rootsi arhitektide ja projekteerijate suhtumist puidusse ja arvamust oma rollist

materjalide valiku protsessis (43). Mõlemad leidsid, et nende mõju on väike, arendajate ja

töövõtjate e. ehitajate osa valikus on olulisem. Arhitektide hulgas mainiti lisaks, et arendaja peab

eelistama puitu, muidu puitu ei valita. Puidu puudusi ja eeliseid hinnati järgnevalt.

Tuleohutus. Sarnaselt Eestiga pidas osa vastanuist puidu tulepüsivust eeliseks, teised aga

puuduseks.

Helipidavus. Seda peeti puidu olulisimaks puuduseks.

Niiskuse muutumisega kaasnevad liikumised. Peeti oluliseks puuduseks.

Hind. Loetakse olulisimaks materjali valiku kriteeriumiks. Osa vastanuist pidas puitu hinnas

konkurentsivõimeliseks, osa, eriti projekteerijad, pidas puidu kogukulusid kõrgemaks, kuna riske

hinnatakse kõrgemaks.

Sobivus tehaseliseks tootmiseks. Seda nähti puidu selge eelisena.

Regulatsioonid ja järelevalveorganite otsused. Neid peeti puidu suhtes neutraalseks.

Järeldustes leitigi, et puidukasutust piiravaid regulatsioone enam ei ole. Puudu on kogemustest,

üldiselt eelistatakse materjale, mis on tuttavad. Ka hariduses on põhirõhk betoonil.

Suhtumisi Norras uuris Anders Nyrud (33). Üldiselt kiputakse eelistama materjale, mida

tuntakse. Arhitektid eelistaksid esteetilistel ja keskkonnahoiu kaalutlustel puitu, arendajad ja

ehitajad aga kardavad eelarvet ületavaid kulusid.Jannik Giesekam jt. (44) viitavad oma

kirjanduse ülevaates Arupi ja WBCSD tööle, kus leiti, et materjalivalikut mõjutab palju tegureid,

kuid kulutuste suurus on neist mõjukaim. Materjali keskkonnahoidlikkus on sageli väiksema

mõjuga kui isiklikud teadmised ja projektimeeskonna varasemad kogemused. Persson &

Grönkvist (2014) ütlevad, et esimesed sammud üleminekul alternatiivsetele materjalidele tuleb

teha olukorras, kus selleks puudub nii regulatoorne, majanduslik kui tellijapoolne surve. Selles

vaakumis on indiviidide pühendumus peamine progressi allikas tööstuses.

47

J. Giesekamp jt. (44) küsitlesid Suurbritannia ehitusega seotud professionaale ja puidu puhul

peeti projekteerijate poolt üheks puuduseks seda, et puidu puhul on vaja läbi töötada rohkem

detaile ning sama raha teenimiseks tuleb seepärast rohkem aega kulutada. Kulude kohta arvati, et

alternatiivsete materjalide kasutamist valides ei pruugi olla takistuseks mitte niivõrd kulu ise kui

arvamus kõrgetest kuludest. Tuleviku kohta arvati, et regulatsioonid, mis on suunatud

materjalide tootmisega seotud emissioonide vähendamisele, saavad valikuprotsessis olulise osa.

Elias Hurmekoski (30) aga leidis Soomes teostatud küsitluses, et ehkki puidu kasutamisele

suunavaid poliitikaid peeti oluliseks, kardeti, et näiteks süsinikumaks vm otseselt puitu soosiv

lahendus võib puidule luua negatiivse kuvandi.

Erinevad küsitlused jõudsid küllalt sarnastele tulemustele. Tähtsaim otsustaja on arendaja ja

olulisim kriteerium on hind. Suureks takistuseks puidu levikule on kogemuste ja teadmiste

vähesus, kuid regulatsioonid puidu levikut ei takista.

48

6. Puitehitiste maksumus võrdluses teiste materjalidega

Briti portaal www.homebuilding.co.uk märgib, et küsimus sellest, kumb on odavam, tellis- või

puitkarkassmaja, on vaid näiliselt lihtne. Maja lõpphind sõltub pigem sellest, kuidas ehitatakse ja

milline on lõppviimistlus (45). Pealegi on praktiliselt võimatu leida kaht maja, mille ainus

erinevus on põhikonstruktsiooni materjalis.

Mahapatra ja Gustavsson (46) märgivad, et puit- ja betoonkarkassi ehitamise kulusid võrreldes ei

pruugi karkassi materjal tootmiskulusid oluliselt mõjutada. Kulude vähendamise potentsiaal on

hoopis betoonilt puidule üle minekuga seotud tegevustes. Kulusid vähendavad mahu

suurenemisega kaasnev mastaabiefekt ning tegevuste ja projektlahenduste kordamisega toimuv

kogemuste omandamine. Sundsvalli sisesadamasse ehitati 2005.a. viis ristkihtpuidust maja.

Esimesena valminud maja ehituskulusid võrreldi hüpoteetilise samasuguse betoonist majaga ja

leiti, et ristkihtpuidust hoone on 160 000 SEK kallim kui hüpoteetiline betoonist samasugune

maja. Võrdlust hüpoteetilise samasuguse, kuid teisest materjalist majaga kasutatakse praktiliselt

kõigis sarnastes uuringutes, sest tegelikke ehituskulusid firmad ei avalda. Samuti ei saa

võrdlusteks kasutada müügihindade statistikat, sest müügihinnas on peale ehitushinna veel hulk

komponente. Sundsvalli ristkihtpuidust majade puhul ilmnes esimese maja ehitamisest saadud

kogemuste mõju väga selgelt, korrigeeritud projektiga ja rohkem tehases toodetud elemente

sisaldav maja osutus 6% odavamaks kui hüpoteetiline betoonmaja. Lisaks madalamatele

ehituskuludele oleks teisena valminud maja puhul saadud täiendavat tulu maja varem üürile

andmisest, ehitus kestnuks betoonmaja 4 kuu asemel 1 kuu.

Pluss- miinus 6- 7% ei ole just suur erinevus ja ei innusta ehitajaid- arendajad sissejuurdunud

praktikast loobuma, pealegi on üsna reaalne, et esimeste uute projektide puhul on kulud pigem

suuremad. Paljud hinnavõrdlused annavadki puidust ja betoonist hoonete hinnale küllalt

lähedased tulemused ja kui tulemuseks on suur erinevus, siis arvatavasti on valitud

projektlahendus ebaratsionaalne või on projektid mingi muu parameetri, näiteks

viimistlustaseme, järgi mittevõrreldavad. S. Link (11) võrdles reaalselt ehitatud seitsmekordset

49

kortermaja hüpoteetilise samasuguse ristkihtpuidust majaga. Raudbetoooni puhul oli

ehitusmaksumuseks 0,94 miljonit eurot, ristkihtpuidust hoone eri variantidel aga 1,25- 1,41

miljonit. Ristkihtpuidust hoone ehitusmaksumusest aga moodustas 240 mm paksusest

ristkihtpuidust vahelagede maksumus ligi poole, keskmiselt 0,6 miljonit eurot. Ilmselt oli

ristkihtpuidu projektlahendus ebaõnnestunud ja see hinnavõrdlus ei ole korrektne.

Uus- Meremaale ehitatud spoonkihtpuidust kandekonstruktsiooniga kolmekordset kunstikooli

ehitusmaksumust võrreldi samasuguste betoon- või teraskarkassiga hoonetega (47). Tulemus:

Hind, NZD Ehitusaeg, päeva

Spoonkihtpuit 5 352 000 58

Raudbetoon 5 140 000 74

Teras 5 325 000 56

Autorid leiavad, et spoonkihtpuidust hoone hinna vähendamine 4% võrra saavutamaks

raudbetoonist hoone hinnataset on mitmete korralduslike meetmetega saavutatav, kusjuures

märgitakse, et spoonkihtpuidust hoone puhul oli eesmärgiks puidu pinda võimalikult palju

eksponeerida. Kui sellest soovist kipsplaadiga katmise ja ripplagede kasuks loobuda, oleks

võimalik kulusid oluliselt kärpida.

Austraalia Puiduarenduse Assotsiatsioon tellis mahuka uuring traditsioonilise ja puitehituse

ehitusmaksumuse kohta (48). Tulemused olid järgmised.

Kahekordne vanadekodu: puidust 697 000 AUD, terasest 810 000 AUD;

Laohoone: 10 m sildega puitkarkass 197 000 AUD, 6,7 m sildega puitkarkass 227 000 AUD,

8 m sildega teraskarkass 269 000 AUD;

8- kordne kortermaja, materjalid ja töö: ristkihtpuit 5 016 000 AUD, betoon 5 127 000 AUD;

7- kordne kontor Hind, AUD Ehitusaeg Sisetööde algus

spoonkihtpuidust tehaseelementidest 6,4 miljonit 78 päeva 16. päev

betoonist 7,3 miljonit 117 päeva 51. päev

Tundub, et selles regioonis on osatud puidust ehitamise maksumus konkurentsivõimeliseks

muuta, sest kuni eelmise aasta lõpuni maailma kõrgeima kortermaja tiitlit kandnud 10- kordse

Melbourne`i ehitatud Forte materjaliks valiti põhjaliku due diligence analüüsi tulemusena

ristkihtpuit kui rahaliselt kõige soodsam. Hoone tellijaks oli rahvusvaheline suurkorporatsioon

Lend Lease. Oma osa valikus oli kindlasti ka hoonestusala nõrkadel pinnastel, kus puitmaja

50

oluliselt väiksem mass selgeks eeliseks oli . Lend Lease peab projekti väga õnnestunuks ja on

otsustanud, et edaspidi kasutab ristkihtpuitu 30- 50% uutest projektidest.

Tallinna Tehnikaülikoolis professor Roode Liiase juhendamisel valminud Kristjan Toominga

bakalaureusetöös võrreldakse andmebaasi EKE- NORA abil kahe võimalikult sarnase maja,

milledest üks on puitkarkasshoone, teine aga kergkruusaplokkidest seinte ja betoonist vahelaega,

ehituskulusid. Majade kasulik pind oli 118 m2 ja konstruktsioon lähtus ET- kartoteegi

tüüplahendustest.

Töö lõppjärelduseks on:

Uurimustöös koostatud eelarvete põhjal võib järeldada seda, et sarnaste lahendustega

hoonete puhul on tekkiv hinnavahe võrdlemisi väike, moodustades ligi 6% kogu ehitustööde

maksumusest. Koostatud eelarvete põhjal võis järeldada seda, et erinevate

konstruktsioonielementide kasutamisel ei olnud tekkiv majanduslik efekt piisavalt suur ning oli

isegi pigem võrdne hoonete eelarvete koostamisel arvestatava vea suurusega (5-10%). Tekkinud

majanduslik efekt oli väike ka seetõttu, et enamus hoone ehituskulusid olid kattuvad ning ei

sõltunud konstruktsioonide erinevustest.

„Väike” hinnavahe oli siiski tervelt 112 730 krooni ning tekkis kandetarindite osas (vt. tabel 8,

tabelid 8 ja 9 Kristjan Toominga bakalaureusetööst).

Tabel 8 Hoone tarindite ehitusmaksumus

Rühma nr.

Ehituskulude pea- ja põhikulurühmad Puitmaja Kivimaja Vahe Vahe

EEK EEK EEK %

3 Kandetarindid s.h. 184 376 319 980 135 605 73,5

32 Kandvad ja välisseinad s.h 127 453 202 872 75 419 59,2

328 Seinte fassaadikatted 40 381 84 508 44 127 109,3

33 Vahe- ja katuslaed 26 922 87 108 60 186 323,6

5 Ruumitarindid ja pinnakatted s.h. 334 040 311 166 -22 874 -6,8

53 Siseseinte pinnakatted 116 124 104 218 -11 905 -10,3

54 Lagede pinnakatted 54 648 37 833 -16 814 -30,8

51

56 Põrandad ja põrandakatted 95 913 101 758 5 846 6,1

Kokku 518 416 631 147 112 731 21,7

Nagu nähtub tabelist 8, on erinevused kandetarindite ehitusmaksumuses puidu kasuks tunduvalt

üle võimaliku vea (5- 10%).

K.Tooming:

Seinte rajamise juures on puitmaja odavam peamiselt materjalide hinna ja töömahukuse tõttu.

Seinakonstruktsioonide püstitamise kiirus ja materjalide hinnaerinevus toob kaasa rahalise

kokkuhoiu ligi 60% ning fassaadi viimistlemine värvitud puitlaudisega kujuneb 2 korda

odavamaks kui soojustuse katmine õhekrohviga.

Puitmaja vahelae rajamine on üle kolme korra odavam kui betoonist vahelae ehitamine.

Hinnavahe põhjuseks on peamiselt töömahukus ning materjalide maksumus. Puidust vahelae

hinnaeelise annab betoonpaneelide kõrge hind ning nende monteerimisel kaasnevad muud

lisatööd (näiteks elementide monolitiseerimine).

Puitmaja siseseinte pinnakatted on ligi 10% ja lagede pinnakatted ligi 31% kallimad kui

kivimajal. Selle erinevuse põhjuseks on see, et puitkonstruktsioonid tuleb enne viimistlustöid

täiendavalt katta karkassiga ja kipsplaatkattega. Kivipindasid seevastu on võimalik viimistleda

kohe peale tasandustööde teostamist. Tasandustööd on aga odavamad kui pindade katmine

kipsplaatkattega.

Puitmaja aluspõrandad vahelagedel on ligi 6% odavam kui kivimajal. Hinnavahe tekib seetõttu,

et sulundiga ehitusplaadi maksumus on odavam kui betoonist tasanduskihi valamine.

Huvitav on võrrelda puit- ja kivimaja töömahukust (tabel 9), millest lähtub, et kivimaja vajab

tervelt 27% rohkem töötunde. Puitmaja jaoks on välja toodud ka tööjõukulude osatähtsus

kogukuludes erinevate konstruktsioonielementide ehitamisel, välisseinal on see 24%, vahelael

35% ja katusel 27%. Tõenäoliselt on tööjõukulu osatähtsus kivimaja puhul isegi suurem ja

kasvab lähitulevikus veelgi (töös kasutati Statistikaameti andmeid 2006.a. 1. kvartali ehituse

brutopalkade kohta).

Tabel 9 Töötundide kulu hoonete ehitamisel

Rühma Ehituskulude pea- ja Puitmaja Kivimaja Vahe Vahe

52

nr. põhikulurühmad inimtundi inimtundi inimtundi %

32 Kandvad ja välisseinad 250 493 243 97,1

328 Seinte fasaadikatted 242 387 145 60,0

33 Vahe- ja katuslaed 155 188 33 21,6

53 Siseseinte pinnakatted 486 602 116 23,9

54 Lagede pinnakatted 374 277 -97 -26,0

56 Põrandad ja põrandakatted 89 73 -16 -18,2

Kokku 1 596 2 020 424 26,6

K. Toominga bakalaurusetööst on näha, kuidas kujuneb ehitusmaksumus ja see, et erinevate

materjalide kasutamisel on tegemist kulude ümberjaotumisega näiteks kandetarindi ja viimistluse

vahel.

53

7. Puitehitiste helipidavus

Puitehitiste helipidavuse käsitlemiseks vajalike terminite selgituse on andnud oma artiklis Linda

Madalik, siinkohal artiklist (49) väljavõte.

Õhu- ja löögimüra hindamisel juhindutakse standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetest.

Need heliisolatsiooni hindamise põhistandardid on rahvuslike standarditena kasutusele võetud

paljudes riikides. Ka Eestis, Lätis ja Leedus on nimetatud standarditele antud rahvusliku

standardi staatus.

Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritega R'w ja L'nw, kus R'w on õhumüra

isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on löögimürataseme indeks, dB.

Ühearvulised parameetrid saadakse konstruktsiooni õhumüra isolatsiooni sageduskarakteristiku

või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega.Indeks on

vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus

sagedusel 500 Hz, kui ebasoodsate hälvete summa normkõverast on lubatud piirides.

Vastavalt standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetele rakendatakse õhu- ja löögimüra

isolatsiooni hindamisel heliisolatsiooniindeksitele parandustegureid, nn spektrilähendajaid (C-

korrektsioon). Standardis EVS 842:2003 on see nõue antud soovituslikuna. Spektrilähendaja on

arv, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks.

Müraallikate spektrid (spekter nr.1 - roosa müra, spekter nr.2- transpordimüra) ja müraallikate

liigitus vastavalt spektraalsetele omadustele on määratletud standardis EN ISO 717-1. Inimeste

elutegevusest põhjustatud olmemüra vastab spektrile nr.1 (roosa müra), kuid suure

võimsustasemega muusikat (nt disko) iseloomustab spekter nr.2 (transpordimüra spekter).

Viimasel on madalatel sagedustel kõrgemad helirõhutasemed kui roosa müra spektril. Seetõttu

tuleb muusikalise tegevusega seotud ruumide heliisolatsioonile esitada rangemaid nõudeid,

eelkõige madalate sageduste osas. Peale müraallika spektri omaduste arvestamise soovitab

standard hinnata heliisolatsiooni ka senisest madalamatel helisagedustel. Laiendatud

sagedusdiapasoon on õhumüra isolatsiooni osas 50-5000 Hz (varem 100-3150 Hz), ning 50-2500

Hz löögimüra osas (varem 100-2500 Hz). Laiendatud sagedusdiapasooni arvestamine on eriti

oluline kergkonstruktsioonide (sh puitehitiste) korral, kus heliisolatsioon madalatel sagedustel on

54

väga väike. Andmeid piirdetarindi heliisolatsioonikohta võib esitada kujul R'w (C; C50-5000,

Ctr; Ctr50-5000 ) ja L'nw (Ci; Ci,50-2500).

Arvuline näide: heliisolatsiooniandmed klaasist avatäite kohta on esitatud kujul R'w (C, Ctr) =

45 (0; -5) dB; see tähendab, et olmemüra (roosa müra) korral on avatäite tegelik isolatsioon R'w

+ C = 45 dB, kuid liiklusmüra või muusika isoleerimisel R'w + Ctr = 40 dB. Kui akna

heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + Ctr ≥ 45 dB, siis on see rangem nõue kui R'w ≥45 dB.

Kui seina heliisolatsiooninõue esitatakse kujul R'w + C50-5000 ≥ 55 dB, on see rangem nõue kui

R'w ≥ 55 dB.

Spektrilähendajate rakendamine ei mõjuta oluliselt heliisolatsiooniindeksite arvulisi väärtusi

tavaliste raskete ehitusmaterjalide korral (betoon, kivi), kuid kergete materjalide kasutamisel

(puitkonstruktsioonid, kergbetoon) võib märkimisväärselt vähendada piirdetarindi õhumüra

isolatsiooniindeksi arvulisi väärtusi või suurendada löögimürataseme indeksit. Kuigi

heliisolatsiooni spektrilähendajate rakendamine on soovituslik, tuleks kergkonstruktsioonide

kasutamisel neid parandustegureid arvestada. See puudutab kergbetoonist piirdekonstruktsioone,

kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu,

et informatsioon ehitustoodete heliisolatsiooni kohta sageli ei sisalda vastavaid andmeid. Tootjad

ei ole huvitatud, et nende toodete heliisolatsiooniomadusi hinnatakse senisest rangemalt. Siiski

on paljude toodete kohta C-korrektsioon juba määratud, neid on võimalik ka ise arvutada, kui on

teada ehituskonstruktsiooni õhumüra isolatsiooni või löögimürataseme sageduskarakteristik.

Rootsi akustik Klas Hagberg on teinud uurimistöö ehituskonstruktsioonide heliisolatsiooni

spektrilähendajate (C-korrektsiooni) kohta, hinnates nende keskmisi väärtusi ja kõrvalekaldumisi

keskmisest. Tema hinnangu kohaselt võib arvestada, et kergkonstruktsioonide õhumüra

isolatsiooni korrektsiooniteguri C50-5000 keskmine väärtus on -5 dB (intervall -2 kuni -14 dB),

ning löögimürataseme korrektsiooniteguri Ci,50-2500 keskmine väärtus on +3 dB (intervall -2

kuni +13 dB).

Standardis EVS 842:2003 on nõutav heliisolatsioon korterite vahel R'w ≥ 55 dB ja L'nw ≤ 53 dB.

Samasugused nõuded esitatakse uutele elamutele ka Põhjamaades, kusjuures neid nõudeid

käsitletakse kui minimaalseid. Paljudes riikides on kasutusele võetud hoonete liigitamine

akustiliste tingimuste alusel, mis võimaldab heliisolatsiooni senisest diferentseeritumalt hinnata.

Põhjamaade INSTA 122/1998 standard käsitleb elamute liigitamist akustiliste tingimuste alusel.

Kasutusele on võetud neli hinnangukategooriat ehk heliklassi: A, B, C ja D. Uued elamud

55

projekteeritakse vastavalt klass C akustilistele tingimustele (ka meie projekteerime

heliisolatsiooni vastavuses klass C nõuetega); klass D nõuded on vanade või renoveeritavate

elamute kohta, klasside A ja B nõuded võimaldavad saavutada tavapärasest paremaid akustilisi

tingimusi. Hoone kuulumine vastavasse heliklassi tehakse kindlaks akustiliste mõõtmiste teel.

Akustilise hinnangukategooria omistamine elamule annab elanikele võimaluse saada

usaldusväärset teavet korteri akustiliste tingimuste kohta, kusjuures need tingimused peaksid

kajastuma ka korteri hinnas. Tabelis 10 on toodud heliisolatsiooninõuded neljale heliklassile ning

elanike subjektiivne hinnang akustilistele tingimustele

Tabel 10. Elamute akustikaalane klassifikatsioon vastavalt Põhjamaade INSTA 122 standardile

Heliisolatsioon korterite vahel Klass A Klass B Klass C Klass D

Õhumüra isolatsiooni indeks R'w, dB 63 58 55 50

Löögimürataseme indeks L'nw, dB 43 48 53 58

- Heliklass A: Eeldatakse, et rohkem kui 90 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või

väga headeks.

- Heliklass B: Eeldatakse, et 70 kuni 85 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga

headeks. Vähem kui 10 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks.

- Heliklass C: Eeldatakse, et 50 kuni 65 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga

headeks. Vähem kui 30 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks.

- Heliklass D: Eeldatakse, et 30 kuni 45 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga

headeks. 25 kuni 50 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks (49).

Rahvusvaheline teadlaste töörühm kaardistas projekti COST Action TU091 raames 35 Euroopa

riigis kasutatavaid standardeid helipidavuse hindamiseks ja leidis, erinevused on väga suured.

Erinevad on nii helipidavuse hindamiseks kasutatavad näitajad kui ka nende nõutavad väärtused

erinevates riikides (50).

Kortermajade puhul nõutud õhumüra isolatsiooni indeks jäi vahemikku 45 dB (Inglismaa ja

Wales) kuni 56 dB (Šotimaa). Eestis, Austrias, Soomes, Taanis, Islandil, Norras ja Leedus

nõutud 55dB on küllalt kõrge tase, Rootsis ja Saksamaalgi piirdutakse 53 detsibelliga. Siinkohal

56

on sobiv meenutada, et detsibelle mõõdetakse logaritmilisel skaalal.

Ridamajades nõutud õhumüra isolatsiooni indeks jäi vahemikku 45 dB (Inglismaa ja Wales)

kuni 60 dB (Austria). Eestis, Soomes, Taanis, Islandil, Norras ja Leedus nõutud 55 dB ei ole

enam kõrgemate hulgas, sest mitmed riigid esitavad ridamajadele kõrgemaid nõudmisi kui

korrusmajadele.

Puitehitiste puhul olulist spektrilähendajat kasutab õhumüra isolatsiooni indeksi hindamisel vaid

8 riiki, puitehitisi kõige paremini hindavat C50- 3150 seejuures vaid Rootsi. Teised Põhjamaad ja

Eesti spektrilähendajat ei kasuta.

Kortermajade puhul nõutud löögimüra isolatsiooni indeks jäi vahemikku 48 dB (Austria) kuni

68 dB (Horvaatia ja Serbia). Eestis, Soomes, Taanis, Islandil, Norras, Bulgaarias,

Saksamaal,Šveitsis ja Leedus nõutud 53 dB on küllalt kõrge tase.

Ridamajades nõutud löögimüra isolatsiooni indeks jääb tõeliselt laia vahemikku, 43 dB Austrias

ning 68 dB Horvaatias ja Serbias. Eesti, Soome, Norra, Bulgaaria, Poola, Islandi ja Leedu on

keskpärased 53 dB.

Rootsi 56dB nii korrus- kui ridamajade puhul tundub esmapilgul nõrgavõitu nõudmisena, kuid

ainsa riigina kasutab Rootsi spektrilähendajat C150- 2500. Spektrilähendajat kasutavad veel Šveits

ja Holland.

Eestis kehtivad nõudmised elamute helipidavusele on Põhjamaade tasemel, neist kinni pidamist

aga sisuliselt ei kontrollita (49).

57

8. Puitehitiste tuleohutus

Viimastel aastakümnetel on puithoonetele tuleohutusest tulenevaid piiranguid tuntavalt

vähendatud, sest teadmisi sellest, kuidas tagada tuleohutus puithoonetes, on pidevalt lisandunud.

Eesti Päästeamet on muutustega hästi kursis, sest 13.09.2005 Puuinfo korraldatud konverentsil

osales üle 40 Päästeameti spetsialisti ja ettekanded tegid Euroopa juhtivad tuleohutuse eksperdid.

Eksperdid olid Tallinnas rahvusvahelise töörühma FIRE SAFE USE OF WOOD töökoosolekul.

Eesti osales nii selles kui Põjamaade töörühmas ja nendes koostatud käsiraamatud on meie

spetsialistidele kättesaadavad, Brandsäkra Trähus 3 tõlgiti ka eesti keelde. 2008.a. finantseeris

Puuinfo KIK abiga puitkarkasselementide tulepüsivuskatseid, see oli meie panus käsiraamatu

FIRE IN TIMBER loomisse. Katseid vaatlesid ka Sisekaitseakadeemia üliõpilased.

Eesti tuleohutusregulatsioone on mitmel korral puidukasutuse suhtes leebemaks muudetud,

praegu Sisekaitseakadeemia töögrupis välja töötatav variant lubab puidust ehitada kuni

kaheksakordseid elamuid. Kuni viiekordsete elamute jaoks töötatakse välja ka tüüplahendused,

mille kasutamisel loetakse tuleohutus tagatuks.

Hoonete tuleohutuse tagatuse tõestamiseks ongi kaks võimalust:

- kasutada regulatsioonis kirjeldatud lahendusi;

- kasutada talitluspõhist lähenemist, sel juhul tuleb arvutuslikult vm viisidel tõestada valitud

lahenduse tuleohutus.

Talitluspõhine lähenemine on lubatud enamikus Euroopa riikides, vaid Lätis ja Slovakkias on see

keelatud, mõne riigi kohta puuduvad COST Action FP1404 töörühma poolt koostatud

koondtabelis (51) andmed. Samas märgitakse, et tegelikkuses kasutatakse talitluspõhist

lähenemist harva, sest see on kulukas ja keeruline, samuti eeldab see projekti tuleohutuse

hindajalt samaväärset kvalifikatsiooni. Samuti tuleb puithoonete talitluspõhisel tuleohutuse

projekteerimisel lähtuda üldpõhimõtetest, vaid Austrias, Soomes, Saksamaal, Itaalias, Norras,

Slovakkias, Sloveenias, Rootsis ja Šveitsis on mõningaid puiduspetsiifilisi juhiseid.

Tulepüsivuskatsete ja klassifitseerimise meetodid on Euroopas harmoniseeritud, nõuded

hoonetele aga on rahvuslike regulatsioonide kontrolli all. Seetõttu on erinevates riikides

puithoonetele esitatavad nõudmised väga erinevad (52). COST Action FP1404 eesmärgiks ongi

58

olukorra kaardistamine ja ettepanekute esitamine hoonetele esitatavate nõuete

harmoniseerimiseks.

Regulatsioonis kirjeldatud viisil ehitamisel on kõige sagedamini lubatud puitkonstruktsiooniga

ehitada kuni neljakordseid maju, Austrias kuuekordseid ja Soomes isegi kaheksakordseid, kui

kasutatakse sprinklereid. Sprinklerite kasutamise kohta puudub Euroopas ühtne lähenemine,

enamasti ei anna nende kasutamine õigust mingite piirangute leevendamiseks (51).

Fassaadil on Eestis ja Soomes lubatud puitu kasutada kuni kaheksakordsetes majades, Rootsis

võib sprinklerite kasutamisel ehitada ka viiest korrusest kõrgemaid puitfassaade. Soome kaheksa

korrust puitfassaadi eeldab samuti majas sprinklerite kasutamist, ilma nendeta on lubatud vaid

kahekorruseline puitfassaadiga maja. Mitmetes riikides on lubatud 3- 4 korrust.

Eesti ja Šveits on ainsad riigid, kus ka evakuatsiooniteede seintel võib sprinklerite kasutamisel

olla puitvooder, Belgias piisab selleks tulekahjuanduri olemasolust. Teistes riikides ei või

evakuatsiooniteel puitvoodrit kasutada.

Korterite siseseintel on kolme ja enama korrusega elamutes enamikus riikides lubatud puitu

kasutada. Taanis on see keelatud, Eestis ja Rootsis aga lubatud sprinklerite kasutamisel. Enamik

riike lubab puitu kasutada nii sprinkleritega kui ka ilma nendeta. Tabeli (51) koostajad hoiatavad,

et see on kõige üldisemat laadi ja ei arvesta kõiki regulatsioonide nüansse. Riigiti võivad

regulatsioonide koostamise põhimõtted erineda.

59

9. Keskkonnahoidlikud arhitektuurikonkursid Soomes

Soomes on läbi viidud mitmeid arhitektuurikonkursse, mille eesmärgiks on ehitada võimalikult

väikese keskkonnamõjuga hoone. Nendele võistlustele esitatud töödest on paljud olnud

puithoonete projektid, kuid on ka töid, kus on leitud, et puit ei ole keskkonnamõju vähendamisel

oluline. Näiteks ühel esimesel keskkonnahoidlikul võistlusel Soome Keskkonnainstituudile uue

hoone ehitamiseks Viikkisse 2010.a. oli kuuest võistlustööst neli puit- ja kaks teraskarkassiga,

ehkki üheks valikukriteeriumiks oli hoone süsiniku jalajälg, mille arvutamiseks anti võistlejatele

kasutamiseks materjalide kasvuhoonegaaside emissioonitegurid.

Viikki hoone keskkonnahoidlikkuse hindamiseks seati tähtsuse järjekorras kolm kriteeriumi:

- energiaefektiivsus;

- materjalide efektiivsus, peamiste ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju;

- kohalik taastuvenergia tootmine.

Võistlejatele anti teada ka hoone eelarvelise maksumuse piir. Energiakasutuse ja materjalide

süsiniku jalajälg arvutati 30 aastaseks kasutusperioodiks. Netopinna ruutmeetri kohta arvutatud

süsiniku jalajälg jäi võistlustöödel vahemikku – 37 kuni 312 kg CO2 / m2 aastas. Seejuures olid

nii väikseim kui ka suurim näitaja puitkarkassiga hoonetes. Paremuselt teine tulemus,

11 kg CO2 / m2 aastas, oli teraskarkassiga hoonel, kus lisaks terasest põhikonstruktsioonile oli

siiski ka küllalt palju puitu. Viikki võistluse žürii otsuse valmistas ette praegune Tallinna

Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski (53).

Kouvolas korraldatud arhitektuurivõistlus E2 ( Ecology + Economy ) kandis konkreetset

nimetust Puiduarendusvõistlus (Timber development competition) ja oli suunatud tehases

toodetud puidust korrusmajade arendusele. Võistlus toimus kahes etapis, esimene avatud ja teine

osalejate hulgast valitutele. Võistlustingimuste välja töötamisel lähtuti SITRA poolt Helsinki

Low2No tingimustest. Võitjad, Arup ja Bjarke Ingels Group, kuulutati välja 2011.a. märtsis (54).

Võistluse tulemuste ellu viimine on takerdunud, võimalik, et liialt laia eesmärgipüstituse pärast.

Nimelt seati eesmärgiks luua Kouvolasse puidust tehasemajade arendus- ja teaduskeskus ja

ehitada uudse kontseptsiooniga puidust tehasemajade piirkond.

60

Helsinki Jätkasaari piirkonna arendamiseks välja kuulutatud rahvusvaheline võistlus rõhutas, et

tegemist ei ole arhitektuurivõistlusega, vaid märkimisväärset arhitektuurset komponenti

sisaldava arengukontseptsioonide võistlusega, mille eesmärgiks on arendada strateegiat madala

või nullemissiooniga ehitusala projekteerimiseks. Lisaks on eesmärgiks energiaefektiivsus, kõrge

arhitektuurne, ruumiline ja sotsiaalne väärtus ning keskkonnahoidlike materjalide ja meetodite

kasutamine (55). Võistluse esimesel etapil esitati 74 tööd, nende hulgast valiti detailsemate

lahenduste välja töötamiseks 5. Võitjaks osutus Arupi töö c_life.

Jätkäsaari arendamiseks loodud projekt sai nimeks Wood City ja selle arendamiseks sõlmis

Helsinki Elamuehitusosakond lepingu ehituskontserniga SRV ja Stora Ensoga.

61

10. Strateegiasoovitusi Puuinfole

Käesoleva uuringu kokkuvõtteks võib öelda, et puidu kui ehitusmaterjali maine on küllalt hea,

seda aga vaid üldises plaanis. Puidukasutuse positiivne keskkonnamõju ei ole piisav argument

puidukasutuse laiemaks levikuks ja puidukasutuse ergutamine keskkonnapoliitika sunnimeetodil

rakendamisega võib puidu mainet pigem kahjustada. Keskkonnahoiuga seotud aspektide üha

suurenev arvestamine ehitussektoris aga on tendents, milleks tuleb valmis olla. Hoonete

energiamärgise kasutusele võtule järgneb küllaltki suure tõenäosusega hoone materjalide

keskkonnamõju arvestamine ühel või teisel viisil. Viite sellele annab juba EL Ehitustoodete

Direktiivis sisalduv soovitus kasutada keskkonnahoidlike materjale. Direktiiv ei ole veel

kohustuslik, kuid liikmesriigid võivad selle soovituse näiteks roheliste riigihangete kaudu

kohustuslikuks muuta.

Üks strateegiasoovitus ongi hakata tegelema Eesti puidutoodete keskkonnateatiste koostamisega,

mingil hetkel võib see olla oluline ka eksporditurgudel konkurentsivõime tagamiseks. Oluline on

see ka põhjusel, et konkureerivad ehitusmaterjalid on neid teatisi juba koostamas. Näiteks

tsemenditootjad kasutavad neid selleks, et demonstreerida oma edukust tsemendi tootmise

keskkonnamõju vähendamisel.

Eriti Põhjamaades on puidukasutuse edendamises suur osa kohalikel omavalitsustel, Eesti

ehitusturul aga on nende roll üsna marginaalne. Ainus variant avaliku sektori poolt olulise

mahuga puidust hooneid ehitada on läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, kellel valitsuse poolsete

konkreetsete suuniste puudumisel selleks mingit huvi ei ole. Avalik sektor aga peab

näidishoonete ehitamise riski võtma, sest erakapital teeb seda aeglaselt ja väikeses mahus kui

üldse. Sobivad objektid on näiteks Keskkonnaministeeriumi uus hoone, riigigümnaasiumid ja

nende õpilaskodud jne. Põhimõtteliselt on võimalik ka praegu kehtiva riigihangete seaduse

põhjal teostatavate hangete tingimustesse lisada näiteks süsiniku jalajälg vmt parameeter, lihtne

deklareerimine, et kasutada tuleb puitu, võib tekitada hangete vaidlustamisi. Eeldatavasti

korraldatakse Keskkonnaministeeriumi hoone projekti saamiseks arhitektuurikonkurss, see võiks

olla soomlaste kogemusi arvestavalt keskkonnahoidlik. Oluline on, et juhul, kui hoonete

62

materjaliks valitakse puit, arvutatakse välja ka alternatiivse mittepuidulise hoone maksumus.

Vaid avaliku sektori ehitatud hoonete puhul on lootust tegelike ehituskulude avalikustamisele.

Puuinfo lobitöö Riigikogu Keskkonnakomisjonis peaks eesmärgiks võtma puidust ehitamise

arengukavadesse võtmise. Arengukavad on küll suht ebamäärased ja sageli rahalise katteta, kuid

näiteks metsanduse arengukavale viitamise võimalus on Puuinfo tegevuseks finantseerimise

taotlemisel oluliseks eeltingimuseks olnud. Parim variant oleks, kui otsustatakse välja töötada

Eesti puitehituse arendamise strateegia.

Üheks võimaluseks saada puithoonete tüüpprojekte on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Kredexi kaudu välja kuulutatav hange liginullenergia

hoonete projekteerimiseks (56). Tellitakse viie hoone tüüpprojektid ja eesmärgiks peaks olema,

et osa neist oleksid puithooned. Hanke vastu tunneb huvi ka Puitmajaliit, kellega võiks teha

koostööd.

Hariduse osas tuleks tegeleda ehituse ja arhitektuuri erialade õppekavades puidu osatähtsuse

suurendamisega ja seda ka viimastel kursustel, kus erialaained lähevad rohkem süvitsi ja on

praegu üsna betoonikesksed. Koostöös Ehitusinseneride Liiduga tuleks alustada

puitkonstruktsioonide alast tasemekoolitust koos kutsetunnistuste andmisega. Eeltööna tuleks

selgitada, kuidas toimib Soome vastav süsteem.

Puithoonete tuleohutusega tegelemine on Sisekaitseakadeemias küllalt aktiivne, Puuinfo peaks

protsessil siiski silma peal hoidma ja vajadusel abi osutama. Võib olla peaks mõtlema veel kord

tuleohutusega seotud konverentsi korraldamisele, sest eelmisest on möödas üle 10 aasta ja pilt on

oluliselt muutunud. Ilmselt korraldab Sisekaitseakadeemia mingeid üritusi uue puithoonete

tuleohutusregulatsiooni valmimisel, Puuinfo võiks nendes osaleda ja üritustele laiemat

kandepinda anda. Ehitusega vähem kursis olevate inimeste või sel alal alustajate hulgas on

puithoonete tuleohutus endiselt peamisi murekohti ja seetõttu tuleks seda teemat Puuinfo

kodulehel põhjalikumalt käsitleda, kaasa arvatud ohutute lahenduste tutvustamine.

Puithoonete helipidavus on tegelikkuses puithoonete üks olulisemaid kitsaskohti ja sellega

seotud teavet napib. Tuleks leida häid näiteid hea helipidavusega puithoonetest, parimal juhul

Eestist, aga kõlbavad ka teised riigid. Neid maju ja üldse helipidavuse teemat ja lahendusi tuleks

kajastada lisaks Puuinfo kodulehele ka laiemalt. Koostöös Ehituskeskusega võiks korraldada

vastavaid koolitusi. Näiteks kinnisvarafirmad on hakanud reklaamides kasutama väljendit

„vaikne kivimaja“, see iseloomustab hästi levinud suhtumist. Stiilinäide Postimehest Kalamaja

uusehitiste tutvustuses 3.05.2016: Sellele aadressile lubab Larsen Kinnisvara tulevaks aastaks

püsitada kaks 3-korruselist elamut. Stiilse puitkonstruktsiooni sees lubatakse vaikset ja moodsat

63

kivimaja.

Jätkuma peaks ka Puuinfo senine tegevus puidule soodsa kuvandi loomiseks laiema avalikkuse

silmis.

64

Kirjandus

1. Impact of the global forest industry on atmospheric greenhouse gases. FAO Forestry Paper 159, 2010, Rome.

2. Tarmo Räty. Forests, Wood Products and Climate Policy, in: Finnish Forest Sector Economic Outlook 2009-2010.

3. Winners All: How Forestry Can Reduce Both Climate Change Emissions and Poverty- A

Pro- Development Program. www.worldgrowth.org

4. Anna- Leena Perälä. HWP Inventory in Finland. UNECE Workshop Harvested Wood Products in the Context of Climate Change Policies. Geneva, 9.- 10. Sept 2008.

5. Kim Pingoud& Anna- Leena Perälä. Arvioita puurakentamisen kasvihuonevaikutuksesta.VTT Julkaisuja 840, Espoo 2000.

6. BUILDINGS AND CLIMATE CHANGE. Status, Challenges and Opportunities. United Nations Environment Programme, 2007.

7. Wood in carbon efficient construction. Tools, methods and applications. Edited: M. Kuittinen, A. Ludvig, G. Weiss. CEI- Bois, 2013.

8. Anette Hafner. Contribution of timber buildings on sustainability issues. Sustainable building conference, Barcelona, 2014.

9. Atsushi Takano et al. Comparison of life cycle databases: A case study on building assessment. Building Environment vol. 79 (2014) 20- 30

10. Atsushi Takano et al. Life cycle assessment of wood construction according to the normative standards. Holz als Roh- und Werkstoff, February 2015.

11. Sigrit Link. Keskkonnamõju puitmaterjalide tootmisest ning raudbetoon- ja puitkonstruktsioonide ressursitõhususe analüüs. TTÜ diplomitöö, Ehitiste projekteerimise instituut, 2015.

12. Tarja Häkkinen, Leif Wirtanen „METLA- n Joensuun tutkimuskeskuksen ympäristö ja elinkaarinäkökohtien arviointi”, VTT Rakennus- ja yhdyskuntatekniikka,2005.

13. Hermann Kaufmann. Wood works. Ettekanne puitarhitektuuri konverentsil Tallinnas 26.11.09. www.puuinfo.ee/ettekanded.

14. Aoife Houlihan Wiberg, Tobias Barnes Hofmeister. Zero emissions buildings. How is wood part of the solution? Forum Holzbau Nordic 2014, Trondheim.

15. One tonne life. Final report. www.onetonnelife.se

65

16. Viikki Synergy Building. Finnish Environment Institute`s Eco- Efficient Office Building. Planning competition 5.5.- 8.10.2010./Competition programme

17. Matti Kuittinen, Lauri Linkosalmi. Compiling environmental product declarations for wood- based construction products. Instructions for inventory, life cycle assessment and documentation. Aalto University, 2015.

18. Resource efficiency in the building sector. Final report, client DG Environment, Rotterdam 23 May 2014.

19. Helen Goodland. Rating the rating systems. Timber Trade Journal, October 30 2010.

20. Kenneth E. Bland, P.E. The Impact of LEEDTM 2.1. on Wood Markets. American Wood Council.

21. Wood products and green building. www.rethinkwood.com.

22. Force Technology (May 2012). „Analysis of five approaches to environmental assessment of building components in a whole building context“. www.eurima.org/uploads/ModuleXtender/Publications/88/Force Study Building certification systems May 2012. pdf

23. Strategic Programme for the Forest Sector. Finnish National Public Procurement Policy for Wood- Based Products, 17 June 2010.

24. Public procurement of wood and wood- based products. Report to the Standing Forestry Committee, November 2010.

25. Ragnar Jonsson. Prospects for timber frame in multi- storey house building in England, France, Germany, Ireland, the Netherlands and Sweden. School of Technology and Design. Reports, No. 52. Växjö University, 2009.

26. Timber frame heading for 27% new housing market share, Timber Trade Journal, Dec. 4Th 2015.

27. Timber buildings reach market share of more than 16%. Global Timber Forum, March 31st 2015. www.gtf-info.com

28. Flow of refugees boosts prefab industry- especially in Germany. bal Timber Forum, March 1st 2016. www.gtf-info.com

29. Heikki Manninen. Long- term outlook for engineered wood products in Europe. European Forest Institute 2014.

30. Elias Hurmekoski. Long- term outlook for wood construction in Europe. Dissertationes Forestales 211. University of Eastern Finland, 2016.

66

31. Markku Karjalainen. The status of wood construction in Finland. Ministry of employment and economy, 26.8.2014.

32. Bright times for Swedish wood construction. Setra news, october 2015.

33. Anders Q. Nyrud. Market- based: Focus on customer preferences. International Holzbau- Forum Nordic 2012.

34. Eesti Puitmajaliidu pressiteade 23.01.2016.

35. UNECE 2015. Promoting sustainable building materials and the implications on the use of wood in buildings. A review of leading public policies in the European region. In print, downloaded 7.03.2016.

36. UNECE- FAO. Forest Products Annual Market Review, 2014- 2015.

37. Markku A. Karjalainen, Jouni Koiso- Kanttila. The Modern Wooden Town Project (1997- 2010) in Finland. World Congress on Housing. Sept. 27- 30 2005, Pretoria, South Africa.

38. „Genuine will to build with wood has been missing“. An interview of Jan Vapaavuori to Krista Kimmo, www.forest.fi .

39. Markku Karjalainen. The status of wood construction in Finland. Ministry of employment and the economy, 26.8.2014.

40. From forests to pioneering bioeconomy. Final report on the Strategic Programme for the Forest Sector. Ministry of employment and the economy.

41. Uutta Helsinkiä. Puurakentamisen uudet tuulet. Helsinki kaupunki, talous- ja suunnittelukeskus, 2013.

42. Rait Pukk, Päästeamet. Takistused suuremahuliste puitehitiste ehitamisel. Uuringu vahekokkuvõte, ettekanne Sisekaitseakadeemias 18.02.16.

43. Roos, A., Woxblom, L.& McCluskey, D. 2010. The influence of architects and structural engineers on timber in construction- perception and roles. Silva Fennica 44(5): 871- 884.

44. Jannik Giesekam, John R. Barrett & Peter Taylor (2015): Construction sector views on low carbon building materials, Building Research & Information, DOI: 10.1080/09613218.2016.1086872

45. Masonry or Timber Frame: Construction Costs. www.homebuilding.co.uk, 1.sept. 2008 by Mark Brinkley. 46. Krushna Mahapatra, Leif Gustavsson. Cost- effectiveness of using wood frames in the production of multi- storey buildings in Sweden. Växjö University, 2009 47. Stephen John, Andrew Buchanan. Cost and construction time for a 3- storey post- tensioned timber building compared with steel and concrete. WCTE 2012, Auckland.

67

48. Kristjan Tooming. Puidu kasutamise efektiivsus elamute ehituses. Tallinna Tehnikaülikool, Ehitusökonoomika ja juhtimise õppetool. Juhendaja professor Roode Liias,Tallinn 2006. Kood EPJ50LT 49. Linda Madalik. Müra ja heliisolatsioon ehitistes. Ehituskaar, oktoober 2004.

50. Building acoustics throughout Europe Volume 1: Towards a common framework in building acoustics throughout Europe. COST Action TU0901, 2014.

51. Esko Mikkola, Maria Pilar Giraldo. Bio- based products and national fire safety requirements. Proceedings of the 1st European workshop Fire Safety of Green Buildings. Berlin, 6- 7 October 2015.

52. Birgit Östman. Fire Safety Engineering- Opportunities and Challenges for Timber Building. Proceedings of the 1st European workshop Fire Safety of Green Buildings. Berlin, 6- 7 October 2015.

53. Viikki Synergy Building. The Finnish Environment Institute`s Ecologically Efficient Office Buliding. Minutes of the competition jury 25 November 2010.

54. E2 Ecology + Economy Timber development competition Jury report.

55. Low2No A Sustainable Development Design Competition. Jätkäsaari, Helsinki. Overview.

56. Majandusministeerium käivitab energiasäästlike liginullenergia hoonete projekteerimise. MKM pressiteade 25.01.2016.