1. märts 2012

EE GURMEE

Avage endale oivaliste maitsete maailm! Stockmann Delikatess on tulvil maitseelamusi kõigist maailma nurkadest, erilise tähelepanu all on hõrgutised Prantsusmaalt, Itaaliast, USAst ja Aasiast. Tere tulemast nautima kõigi aegade lemmikuid ja imemaitsvaid kampaaniatooteid. Lisainfo ja retseptid võib leida meie kodulehelt: www.stockmann.ee

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

MAAILM KÖÖGIS1. – 31.3.2012

3

RETSEPTIVÕISTLUS

EE GURMEE | Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee. Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296.Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048. Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

Tehnoloogia sous vide esimest korda Tartus

Esimesena Tartus pakub lokaal Suudlevad Tudengid

toidu valmistamistehnoloogiat sous vide.

Sous vide’i puhul küpsetatakse toitu pikema aja vältel

madalal temperatuuril vaakumkotis spetsiaalses masinas.

See tehnoloogia säilitab toidu mahlad ja aroomid ning

pikk valmistamisaeg tagab roa ühtlase küpsetusastme.

Aedviljad jäävad sous vide’i kasutades mõnusalt krõmp-

sud ja vitamiinirikkad, liha, kana ja kala aga muutuvad

suus sulavalt pehmeks.

Märtsikuu jooksul pakub lokaal Suudlevad Tudengid

sous vide’i roogasid kümme protsenti soodsama tutvu-

mishinnaga. Valikus on pardirinnafilee astelpajumarinaadis,

Islan di lamba ristluutükk kadaka-meemarinaadis ja veise-

välisfilee idamaises marinaadis. Meeldivaid maitseelamusi!

Lokaal Suudlevad Tudengid asub Tartus Raekoja plats 10.

Compalil uued mahlad

Compali Classico sari esindab viljalihaga üheviljanekta-

reid, mis on valmistatud päikeseküpsete puuviljade mah-

last. Uusima toote Compal Mango maitse on mõnusalt

püreene ja mekib nagu värsketest mangodest pressitud

mahl.

Compal Lighti nektarid on lisaks oma suurepärasele

maitsele väga tervislikud ning võrreldes tavalise mah-

laga sisaldavad poole vähem kaloreid. Lighti nektarites

on suhkru asemel kasutatud magusaineid ning segu si-

saldab 50 protsenti mahla. Sarja uusim toode on mõnu-

salt kerge arbuusi-maasikamahl, mis maitseb nii, nagu

oleks pakki pandud naturaalsed maasika- ja arbuusitükid.

Compali mahlad on saadaval liitrises tetrapakis ja 20 cl

klaaspudelis.

JOOGISOOVITUSED

Bodegas Santa Ana on üks Argentina tuntumaid ning tänaseks juba 120aastase

ajalooga veinimaju, mis asutati 1891. aastal. Veinimaja peaveinimeister on juba

25 aastat olnud Argentina põnevamate ja tunnustatumate talentide hulka kuu-

luv Rodolfo Sadler, hüüdnimega Opi. Just tema auks on Santa Ana loonud kaks

Homage „Opi” sarja kuuluvat veini.

Santa Ana Homage

„Opi” Malbec

Argentina kuulsaimast

viinamarjast „Mal-

becist” valmistatud

puna veini aroom on

rikkalik ja täis puna-

seid marju. Maitse on

siidine ja pehme tannii-

niga, tunda põldmar-

ju ja ploomi. Kuuekuuli-

ne tammevaadiarendus

lisab maitsele pehmet

vanilli ja šokolaadisust.

Hea kaaslane küpseta-

tud punase liha ja paja-

roogade kõrvale.

Santa Ana Homage „Opi”

Chardonnay – Pinot Grigio

Unikaalne, 75% „Chardon-

nayst” ja 25% „Pinot Gri-

giost” koosnev särav, õlg-

kollase värvusega vein.

Aroomis on tunda troo-

pilisi vilju, mida tasakaa-

lustab lühikesest tamme-

vaadiarendusest tulenev

kerge võine noot. Maitse

on väga värskendav ja tul-

vil küpsetest troopilistest

viljadest. Sobib ideaalselt

grillitud kana ja punase ka-

la ning mereandidest sala-

tite kõrvale.

Sadamaturg uues ja paremas kuues

Tallinna kesklinnas Admiraliteedi basseini ääres (endises sadama C-terminalis)

taasavati uuenduskuuri läbi teinud Sadamaturg. Turult leiab rohkelt värsket ja

ehedat kodumaist toidukraami ning ka käsitöökaupa. Soe siseturg on avatud

iga päev kell 8–19. Autoga tulijatele teadmiseks, et parklas saab tund aega ta-

suta parkida.

Märtsis ootame retsepte maitsva kalaroa valmista­miseks. Retsept peab sisaldama kindlasti kolme komponenti: kala, maapirni ja tšillit. Kuidas neid komponente kasutada ja milliseid koostisosi veel lisada, on iga meistri enda valik.

Saatke valminud roast foto koos retseptiga e-postile eegurmeeSMS@ekspress.ee hiljemalt 26. märtsiks 2012.

Parima kalaroa valib välja žürii eesotsas tippkokk Imre Kosega. Parim meister saab auhinnaks Vertigo Gourmet’ kinkekorvi.

MInI­JUUSTUkOOk šOkOLAADIkOrVIkESESAutor: Elise Loo

korvike225 g jahu25 g kakaopulbrit150 g võid50 g tumedat šokolaadi100 g tuhksuhkrut1 muna

ValmistaminePane või kaussi pehmenema. Peh-menenud võile lisa muna ja tuhk-suhkur ning sega ühtlaseks massiks. Segamise ajal lisa eelnevalt sõelutud jahu ja kakaopulber. Sulata veevannil tume šoko-laad ja sega taina hulka. Sõtku ühtlane sitke tainas, veereta pallike ja pane vähemalt tunniks ajaks külmkappi seisma.

Külmkapist välja võttes lase tainal pehmemaks minna ning määri samal ajal metallist vormid võiga kokku. Mudi tai-nas vormi külgedele ja põhja. Küpseta korvikesi 200 kraa-di juures umbes 10 minutit. Lase jahtuda ja kummuta vor-midest välja.

Toorjuustutäidis450 g toorjuustu120 g suhkrut2 muna1 tl vanillisuhkrut120 ml hapukoort1 apelsini koor ja mahl

ValmistamineSega kausis toorjuust ja suhkur, kuni saad ühtlase massi. Lisa juurde munad, vanillisuhkur ja hapukoor. Viimasena lisa riivitud apelsinikoor ja -mahl. Saadud mass vala korvi-kestesse ja küpseta 175 kraadi juures 10–15 minutit. Välja võttes lase jahtuda ja pane üleööks külmkappi.

kaunistus1 munavalge60 g suhkrut60 g jahu3 sl vett

ValmistamineVahusta kergelt munavalged suhkruga. Sega juurde jahu ja vesi. Saadud mass määri imeõhukeselt ruudukujuliselt toidu pintsliga küpsetuspaberile. Küpseta 200 kraadi juures 5–7 minutit ja ahjust välja võttes keera kohe küpsis soovitud kujundisse (külmana muutub hapraks ja murdub kergesti).

Veebruarikuu EE Gurmee sai lugejatelt positiivset tagasisidet. Suur aitäh

kõigile, kes võtsid vaevaks meid innustavate, aga ka kritiseerivate kirjadega kostitada. Oleme väga huvitatud teie arvamusest, sest ainult nii saame areneda.

O o t a m e s e e k o r d k i t e i e t a g a s i s i d e t e - p o s t i l e eegurmeeSMS@ek spress.ee. Mis ajakirja juures meeldis, mis mitte? Mis teemadest tahaksite rohkem teada? Millist telekokka võiks järgmises numbris tutvus-tada?

Samuti ootame retsepte meie retseptivõistlusele. Teie saadetud sõbrapäevakookide retseptid olid väga isuäratavad ja paljud neist vääriksid avaldamist, aga kah-juks seab leheruum omad piirid. Olime pisut üllatunud kodukok-kade nii kõrgest tasemest. Hoia-me kõik retseptid alles, kogume kokku ja eks vaata, võib-olla leia-vad nemadki kunagi retseptiraa-matus koha.

küLLI VärnIktoimetaja

Parima sõbrapäevakoogi, kus tuli kasutada apelsini, toorjuustu ja tumedat šokolaadi, valmistas Elise Loo. Palju õnne! Vertigo Gourmet’ kinkekorvi saab kätte Vertigo Gourmet Deli & Café poest Tallinna vanalinnas Viru 17.

4

retsept

Vispelda munad suhkruga kergelt vahule. Sega kuivained oma-vahel ja lisa seejärel munavahule. Tambi banaan kahvliga pü-reeks, lisa apelsinimahl ja sulatatud või, sega taina hulka. Viima-sena lisa šokolaadinööbid ja apelsiniõli. Sega läbi. Tõsta tainas võitatud keeksivormi, silu pealt ühtlaseks ja küpseta 160 kraadi juures tund aega. Lase vormis jahtuda.

Glasuuri valmistamiseks soojenda vesivannil kookoskreem, li-sa hulka agaavisiirup ja tsitruseliste mahlad. Sega ühtlaseks ja määri keeksile. Kaunista nonparellidega.

kookose­apelsinikeeksšokolaaditräpsudega:päikesemaitset naistepäeva!

peagi on taas see ilus aeg, kui päike tõuseb meist varem ning aiast saab noppida vitamiinirikkaid mar-ju. Kuni see ilus aeg aga päriselt kätte jõuab, laseme naistel särada ja küpsetame keeksi, mis oma eksoo-tiliste maitsetega päikese jube nüüd välja toob.

Kookosjahu annab keeksile mõnusat siidist tekstuu-ri ja päikesemaitset, šokolaad on iga naise lemmik ja apelsiniõli lisab tilgakese luksust. Glasuur on justkui sametine pai, mis kõik kokku seob. Ilusat naistepäe-va ja päikeselist märtsi!

Parim Pood on avatudE–R 10–20, L 10–18, P 12–18

Tallinn, Mustamäe tee 3atel 666 7850

www.parimpood.eewww.facebook.com/Mahemarket-Parim-Pood

Mahemarket asub bussi- ja trollipeatuste vahetus läheduses. Autoga liiklejatele on kaupluse ees mugav tasuta parkimine.

Vaja läheb:6 muna80 g roosuhkrut120 g nisujahu120 g täistera-nisujahu120 g kookosjahu3 tl küpsetuspulbrit1 tl soodat0,5 tl soola2 küpset banaani1 apelsini mahl100 g võid100 g šokolaadinööpe5 ml apelsiniõli

Glasuuriks:200 g kookoskreemi3 sl agaavisiirupit1 apelsini mahlpoole sidruni mahl

kaunistuseks nonparelle

Mahemarket parim pood (tallinnas Mustamäe tee 3a) on Baltimaade suurim kodu- ja välismaised mahekaupu pakkuv kauplus. Aasta tagasi avatud kaupluses on 400 m2 müügipinda, kus lisaks toidukaupadele on valikus rohkelt loodus kosmeetikat, aga ka kodukeemiat, kodukaupa, riideid ja mänguasju. Avatud on ka Mahekohvik!

Nagu nimigi – parim pood – ütleb, on tegu väga hea valikuga. parim pood pakub tervisliku eluviisi pooldajatele öko- ja tervisetooteid ning õiglase kaubanduse põhimõttel toodetud kaupu. samuti tegeletakse eesti kohaliku mahe- ja ökotoodete müügiga.

6

GurMAAN

Anu Laineste – toidumaailmas ihu ja hingega

Hõbelusika konkurss

Eesti toidukohtade tunnustamiseks loodud Hõbelusika konkursil vali-takse parimaid söögikohti kuuendat korda. Väga tasavägisest eelvoo-rust pääsesid lõppvooru järgmised:

Parim gurmeerestoran: Tschaikovsky, Nevskij ja Ö Parim restoran: Dominic, Moon, Leib Resto ja Aed ning Ribe Parim kohvik: Supelsaksad, Werner ja Cafe More Parim pubi: Chicago, Põrgu ja Amps Parim rahvusrestoran: Trattoria La Bottega, Neh ja Chedi Parim pererestoran: OKO resto, Lucca, Rucola Parim lounge/vinoteek: Il Gallo Nero vinoteek, Butterfly Lounge

ja Museum Lounge

Kandidaatide hulgast jäi kahjuks välja Eesti parim restoran Alexander Pädaste mõisas. Seal lõppes hooaeg poole hindamise pealt ja teiste-ga võrdsetel alustel ei olnud restoranil võimalik konkursist osa võt-ta. Kandidaadikohast jäid napilt ilma ka kodurestoran MerMer, Otepää kohvik Lumi ning Jõhvi kontserdimaja kohvik Mozart.

Anu Laineste on läbi ja lõh-ki toitlustuse valdkonnas sees. Kaheksa aastat taga-

si käivitas ta koos Margit Kirsipuuga Hõbe lusika konkursi, mis jagab au-hindu ainult parimatele toitlustus-asutustele Eestis.

Ka igapäevane töö on Anul toidu-ainetööstusega seotud: ta on Fazer Eesti personalijuht. „Oma kolleege ja tuttavaid restoranipidajaid vaadates võib vist öelda küll, et kes toitlustu-sele näpu annab, see seal varsti kogu ihu ja hingega ka tegutseb,” ütleb ta.

Kui palju sa ise süüa teed?Ikka iga päev. Mulle ei meeldi poolfabrikaadid ja valmistoidud. Kuna poja menüü on minuga võr-reldes üsna piiratud, olen sunni-tud valmistama endale üht ja te-male teist.

Kui vähegi võimalik, püüan toi-dust alati rõõmu tunda. Söön seda, mida tahan, mulle ei meeldi söö-mine lihtsalt „tankimiseks”. Vahel

ma seda muidugi kiirel lõuna ajal teen.

Kas sul on ka mõned lemmik­söögid?Olen n-ö kala-inimene. Mida aastad edasi, seda rohkem tõusevad toidu-laual au sisse puu- ja köögiviljad. Liha söön harva ja siis tahan, et see hea oleks. Lisaks olen soolase toidu inimene. Magustoidust või koogist sageli loobun.

Sinu joogieelistused?Olen tihti käinud Champagnes ja seetõttu on mu vaieldamatu lem-mik šampanja. Üldiselt on minu eelis tused samad mis paljudel teis-telgi. Suvel joon valget ja talvel pu-nast veini. Ja üks, mis kindel – ma ei joo purgijooke.

Kas sul käib tihti külalisi?Erinevatel aegadel erinevalt. Mulle meeldib süüa teha ja oma toidukat-setusi sõpradega jagada.

Millised on sinu firmaroad?Ma ei pea ennast nii osavaks ko-kaks, olen kodukokk. Üldjuhul tule-vad hästi välja quiche’id, pastaroad. Praade teen harva, aga kui teen, siis ikka kõik algusest lõpuni ise. Olen slow-food’i austaja. Kastme keedan

ise kokku, puljongis kuubikuid ei ka-suta jne.

Kas leiutad retseptid ise või aita vad sind kokaraamatud?Igapäevase toidu valmistamiseks ma kokaraamatuid ei kasuta. Vahel

Fo

tod

: V

allo

Kru

use

r

7

GurMAAN

1234567

SEITSE kIIrküSIMUST

Toiduaine, mis peab alati kodus olema?Maitsestamata jogurt, tšilli, ingver ja mesi.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?Kohe päris palju. Kolisin just uude koju ja kokaraamatuid on mitu kasti keldris ootamas. Ei tea, kas need kõik riiulitele mahuvadki.

Sinu lemmikkokk?Restorani Noma peakokk René Redzepi. Mulle meeldib tema lähene-mine.

Sinu tüüpiline hommikusöök?Joogiks kindlasti tass espressot sooja piimaga. Söögiks maitsestama-ta jogurt, kuhu segan sisse mett, kaerahelbeid ja marju.

kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?Eelroaks peeneks viilutatud suvikõrvits trühvliõli, röstitud seeder-männiseemnete ja Parmesaniga. Pearoaks lehter kukeseente-risoto. Magustoiduks šokolaadikook või Prantsuse marja kook.

Mida armastasid, mida vihkasid koolisöökla toitudest?Sõin meeleldi makarone juustuga, ülejäänud sööke enamjaolt vihkasin.

Milline on kõige eksootilisem roog?Teiste jaoks võib olla surströmming, aga mulle kui Rootsis elanule see eksootika ei ole. Hiinas reisides sõin friteeritud skorpione. Endale teadmata olen söönud ka koeraliha. Õppisin Rootsis koos hiinlastega ja tegime ka koos süüa. Ühel lõunal küsisid nad: „Would you like duck meat?” Vastasin jaatavalt, ja nii mulle liha ette tõsteti. Vaatasin küll, et sellisel kujul pole parti varem söönud, aga ega mul Hiina köögist erilisi teadmisi ka polnud. Hiljem sain aru, et roaks oli hoopis koerali-ha, aga dog meat kostus Aasia aktsendi tõttu minu kõrvu pardilihana.

Vaja läheb:

4 viilu röstsaiavõid1 avokaadohapukoortõrnsoolalõhetkrevettetillisidrunit

Valmistamine:Rösti kergelt saiad ja lõika ära koorikud. Koori avokaado ja eralda luuvili, lõika viilud, piserda sidrunimahlaga, et vältida pruunistumist ja aseta võiga määritud saiale. Pane igale viilule 2 sl hapukoort ning peale lõhe ja krevetid. Kaunista tilli ja sidruniviiluga (ja soovi korral kalamarjaga).

kIIrE GUrMEEPALA

olid aga väga head retseptid ning kõiki koostisaineid oli poest saada.

Kas nüüd on olukord maitse­ainetega parem?Ikka. Paraku ostan endiselt mait-seaineid reisidelt sealsetest väikes-test poodidest. Tahan, et tšilli oleks tšilli ja karri oleks karri. Ma ei ka-suta mitte kunagi meil müügil ole-vaid segu maitseaineid. Ma ei mõista, milleks on vaja toota hakkliha- või kalamaitse ainet.

Kas oled Rootsi kööki ka oma menüüsse sättinud?Mõningad üksikud road. Mulle mait-sevad magusad heeringad, safrani-saiad, vormiroad. Rootsi ajast on paar retsepti, mida olen jäänud ka-sutama.

Kui suured kokad on su pojad?Süüa meeldib teha mõlemale. Väik-sem, Karl (12) tahtis juba üsna pi-sikesena kokaks saada. Ta katsetab siiamaani. Paraku on tema fantaa-siarikastele toitudele raske sööjaid leida.

Ka suurem laps Thomas (19) on pisikuga nakatatud. Eelmisel aastal,

AnU LAInESTE rESTOrAnISOOVITUSED

1. Alter Ego – hea köök,

põnev veinivalik.

2. Moon – kindel kvaliteet.

3. OkO – ilus ümbrus,

maitsev toit, rahustav

keskkond.

4. Supelsaksad – kõige

toredam üllatus.

5. Chakra – India toit,

vürtsikad maitsed.

6. Lümanda söögimaja

Saaremaal – omas

kategoorias parim.

7. Gloria ja Egoist – kindel

valik, stabiilne ja alati hea.

8. ribe – koht, kus oled alati

teretulnud.

kui ta Ameerikas oli, võõrutas ta ko-halikku peret purgitoidust ja pakkus neile Eesti roogi. Tihtipeale suhtlesi-me Skype’is – õpetasin, mida ja kui-das valmistada.

Mis on sinu suurim maitse­elamus?Olen palju reisinud ja alati ka maitse naudinguid otsinud. Mida-gi kindlat välja tuua on raske. Ühte võin küll öelda – kõige halvem toit on olnud Kuubal. Kõige paremad puuviljad on Brasiilias, kõige parem kala Portugalis, kõige maitsvamalt küpsetatud liha Jaapanis ja Tais. Jaapani köögi puhul olen vaimustu-nud ülivärskest toorainest: kala veel hingab, kui see lauale tuuakse. Vii-mase elamuse sain äsjaselt Lõuna-Aafrika reisilt – suurepärase toidu ja paljude põnevate veinide maa.

Oled kaheksa aastat restora­nide hindamiseks Hõbelusika konkurssi korraldanud. Missu­gune on Eesti restoranide tase?Hõbelusikaga hakkasime tegelema 2004. aastal. Eesti restoranimaas-tik oli siis vaene ja teeninduskultuur nõukogudeaegse pitseriga. Restora-nid olid valdavalt valgete linadega üht tüüpi söögiasutused.

Kaheksa aastaga on palju muu-tunud, eriti just toidukohtade vali-kus. Lisandunud on mitmesuguse kontseptsiooniga uusi kohti. Tase on küll kõikuv, aga meie tippkohad on lähinaabritega täiesti konkurentsi-võimelised. Paraku elame ääremaal ja seetõttu on paljud värsked toorai-ned meile kättesaamatud ning sealt tulebki vahe Kesk-Euroopaga (näi-teks Brüsseliga).

Millal tuleb Eestisse esimene Michelini tärn?Varsti. Meil on palju väga häid kok-kasid. Mulle meeldib, et kokakut-se on au sees. Teeninduskoolis on koka eriala väga populaarne. Paljud äriinimesedki on kokakunsti avasta-nud. Sellega koos on tekkinud toidu-kohti, kus ka omanik ise viibib köö-gis – ja see on üks stabiilsuse saavu-tamise kriteerium. Varem olid kokad pidevas liikumises ja seetõttu resto-ranide tase kõikus. Sellised söögi-kohad paraku Michelini tärni ei saa.

Kes võidab Hõbe lusika tänavu?Seda ei tea veel öelda. Tase on väga tugev ja konkurents ülitihe, igast ka-tegooriast pääses lõppvooru kolm. Keda neist pärjatakse, selgub märt-si teisel poolel auhinnatseremoonial.

küLLI VärnIk

vaatan pilte ja kogun inspiratsiooni. Aga mõne toidu tegemisel ajan ret-septis näpuga järge, eriti kui valmis-tan Aasia toite või küpsetan midagi.

Kelle käest toidutegemise pisi­ku said?Ei oskagi öelda. Meie peres on ala-ti süüa tehtud: ema tegi süüa, vana-ema tegi süüa. Pere sünnipäevadel oli toidul tähtis osa – keedeti sülti jne. Kokanduse vastu on mul kogu aeg huvi olnud. Keskkooli ajal käisin isegi aastastel kokakursustel.

Koolis oli meil tore kokkamis-huviliste seltskond, kutsusime en-did kalmaariklubiks. Kalmaar oli toona imelik toit: seda müüdi, aga ei söödud. Meie tegime kalmaarist igasuguseid roogasid. Ja see ei ol-nud mingi teismeliste tüdruku-te värk, sest klubis oli poisse isegi rohkem. Valmistasime mitmekäigu-lisi õhtusööke, ja mitte mingeid liht-said. Mäletan, et ükskord küpsetasi-me soku praadi.

Minu iseseisev elu ja tegelik kok-kamine sai alguse Rootsis. Tollal oli erinevus söögitegemises suur. Ees-tis oli üks kokaraamat ning maitse-aineteks sool, pipar ja sibul. Seal

8

kASULIk TEADA

Mahla peetakse ammustest aegadest õigustatult ter-vislikkuse sümboliks.

Mahlatooted peaksid kuuluma kõigi tervislikult toituvate inimes-te menüüsse, sest nendes on märki-misväärselt palju mitmesuguseid vi-tamiine ja kiudaineid.

Mahl on täisväärtuslik energia- ja vitamiiniallikas, seetõttu eri-ti tähtis just põhjamaa inimeste-le, sest meie piirkonnas on tundu-valt vähem päikest kui lõuna pool. Iga päev peaks inimene jooma paar klaasi mahla!

Alusta hommikut mahlagaMahl sobib kõige paremini hommi-kuseks joogiks. Magamise ajal vere-suhkrusisaldus langeb, aga orga-nism vajab glükoosi pidevalt. Maksa glükogeenivarude säästmiseks tuleb hommikune menüü koostada sellise arvestusega, et põhiline kogus päe-vas vajaminevatest süsivesikutest oleks saadud hommikusöögiga.

Värskelt pressitud mahla autori-teet on vastuvaieldamatu. Tõepoo-lest, võrreldes pakendatud mahla-ga sisaldab kodus valmistatud jook palju rohkem kasulikke aineid ning

ka maitseb paremini. Värsketest puuviljadest mahla pressides tu-leb aga tähelepanu pöörata, et need oleksid enne korralikult pestud.

Värskelt pressitud mahl muutub aina populaarsemaks ning selle val-mistamise retseptide arv muudkui kasvab. Siinkohal mõned retseptid ajakirjast Elle.

Joo terviseks!

Porgandimahlal on nõrk diureetiline ja lahtistav toime. Lisaks sisal-dab porgand rohkelt A-vitamiini (beetakaroteen). NB! Juues klaasi porgandimahla, omastab organism 90 protsenti selle kasulikest aine-test juba 15 minuti möödudes. Sama tulemuse saavutad, süües ära 2,5 kg porgandeid.

Tomatimahl on eriti vajalik silmadele! Sisaldab flavonoid-kvertsetiini, mis toimib antioksüdandina.

kapsa­ ja peedimahl soodustavad seedimist.

kirsimahl pidurdab röga eritumist.

Mustasõstramahl sobib hästi ateroskleroosi raviks, ka külmetushaiguste korral.

Punasesõstramahl stimuleerib sapieritust.

karusmarjamahl on lahtistava toimega.

Mustaarooniamahl sobib hüpertoonia korral.

Astelpajumahlas on palju bioaktiivseid ühendeid, kuid selle-ga ei või liialdada, sest ohtral tarvitamisel muudab ainevahetust.

Pohlamahlal on rahustav toime, sobib liigesepõletike korral.

Jõhvikas on tuntud palavikku alandava, higile ajava ja röga lahtistava toimega. Ergutab maomahla eritumist ja sobib isutõstjana, ka kuse-teede- ja põiehaiguste korral.

Metsmaasikamahla soovitatakse kehvveresuse korral, peletab väsi-must, sobib südametegevushäirete, ainevahetushäirete ja soolade liig-se ladestumise korral ning vee kogunemisel organismi.

Mustikamahl on rahustava toimega ja reguleerib seedetegevust. Mus-tikas sisalduvad bioflavonoidid aitavad pidurdada vananemisprotses-se, tugevdavad veresooni, takistavad südamehaiguste ja teatud vähk-kasvajate teket.

Pihlakamahlal on üldtugevdav ja köha raviv toime, vähendab koleste-roolisisaldust veres ja soodustab neerude tegevust.

Õunamahl takistab kusihappe ladestumist ja ergutab seedenäärmete tegevust. Õunamahl lahustatuna mineraalaineid sisaldava mineraal-veega (1 : 3) on spordijoogina laialdaselt kasutusel.

Pirnimehu on soodne kuseteedepõletike, samuti neeru- ja põiepõleti-ke korral. Ploomimehu stimuleerib seedekulglatalitust ja peristaltikat.

Apelsin sisaldab C-vitamiini umbes kaks korda rohkem kui näiteks õun. Apelsin on eriti kaaliumirikas, sisaldab inositooli, mis on vajalik rakusisesteks protsessideks.

PEA MEELES! C-vitamiini hulk mahlas võib kokkupuutel õhuga vähe-neda. Selle vältimiseks sulge mahlapakk hoolikalt ja säilita seda külm-kapis.

Klaasitäis tervist

Pakimahlade kasulikkusestVäär on arusaam, et naturaalseks võib pidada ainult mahla, mis on pressitud värskest puuviljast. Na-turaalne mahl on ka täismahl, mis on valmistatud kontsentreeritud mahlast ja mida müüakse kartong-pakendis või pudelis.

Mahlakontsentraadist saa-dud jook on sama heade omadus-tega kui otse viljadest ja marjadest pressitud mahl – viljadest on mahl välja pressitud ja siis vesi välja auru tatud. Kontsentreeritud mahl jõuab tehasesse kas sügavkülmuta-tuna või aseptiliselt pakendatuna. Mahla tootmisel toimub nn mah-la taastamine, mille käigus lisatak-se kontsentreeritud mahlale täpselt nii palju vett, kui seda mahla koos-tises algu päraselt oli. Mahl on na-turaalne, sest sellele ei tohi lisada konservante ega muid lisaaineid. Meie regioonis valmistatakse mah-

la peamiselt vaid kontsentreeritud mahlast, sest meil ei kasva palju-sid troopilisi puuvilju. Lisaks säili-vad tänu oma tootmistehnoloogiale kontsentraadist valmistatud mah-lad toormahladest kauem.

Tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus on kirjas, et toode on valmistatud 100% mahlast ning joogile ei ole lisatud suhkrut.

Igast puuviljast ja marjast täis-mahla valmistada ei saa. Vahel on mõni puuvili täismahlana liialt happeline või intensiivse maitsega ning vajab seetõttu lahjendamist või kombineerimist muude puu- ja juurviljadega.

Poelett idel pakutakse pea-le täismahlade veel nektareid, mahlajooke ja mahlasisaldusega karastusjooke, mille mahlasisal-dus – ja seega ka tervislikkus – on täismahlast väiksem.

küLLI VärnIk

Igavese nooruse eliksiir:õun, vaarikas, mustikas ja jõhvikas

Joogis sisalduvad magneesium, C-vitamiin ja beeta-karotiin va-rustavad rakke vajaliku energia-ga, looduslikud antioksüdandid kaitsevad nahka keskkonna ag-ressiooni eest. Mahla regulaarsel tarbimisel ennetad kortsude te-ket ja naha vananemist.

Organismipuhastaja:õun, seller, petersell, kurk, spinat / õun, porgand, seller, sidrun, peet

Mahlas sisalduvad aktiivsed ai-ned jõuavad välkkiirelt verre ning viivad organismist toksiine välja.

Energiasüst:õun, kiivi, ananass ja maasikas / apelsin, banaan, pirn ja maasikas

Kõrge raua-, kaaliumi-, mag-neesiumi- ja B-vitamiini sisaldu-sega mahla on kõige kasulikum juua hommikuti: iga lonks täidab keha energiaga.

Armastuse valem:õun, sidrun, piparmünt, pirn ja ingver

Mahl, mis on rikas fosfori poolest, valmistab organismi ette igasuguseks füüsiliseks tegevuseks. Ingveril on mahlas eriline roll, sest ta stimuleerib vereringet ja suurendab mõlema partneri seksuaalsust.

Tunnete avaja:banaan, arbuus ja mesi

9

retsept

Tervislik kana-köögiviljasuppkoostis

1 l vett2 Knorr Bouillonette’i kanapuljongikuubikut200 g kanaliha2 keskmise suurusega kartulit2 porgandit200 g külmutatud herneid maitserohelist

Valmistamisõpetus

Vala keedupotti üks liiter vett. Lõika kartul, porgand ja kanaliha paraja suurusega tükkideks. Kui vesi on keema tõusnud, lisa Knorr Bouillonette’i kanapuljong, tükeldatud köögiviljad ning kanakuubikud (võib eelnevalt pruunistada). Keeda 10–15 minutit, kuni köögiviljad ja kana on muutunud pehmeks. Soovi korral lisa kõige viimasena herned.

Kana-köögiviljasupi valmistamiseks võib soovi korral kasutada lillkapsast, spargelkapsast, kaalikat, minikapsaid ja teisi köögivilju. Serveeri maitserohelise või hapukoorega.

Vana kooli rosinakringelkoostis

500 g jahu1 kl vett0,5 kl suhkrut100–150 g küpsetusmargariini Rama Baking2 muna15 g pärmirosinaidsoolakaneelikakaodmaitsestamiseks valget ja pruuni suhkrut

Valmistamisõpetus

Kasuta pärmitaina valmistamiseks toasooja vett. Vala vesi segamisnõusse, lahusta selles pool klaasi suhkrut ning lisa maitse järgi soola. Sõelu sisse pool kilo jahu samaaegselt tainamassi segades. Segamise ajal lisa 2 muna. Lahusta pärm väheses vees ning lisa tainamassile, viimasena lisa eelnevalt sulatatud küpsetusmargariin. Pärmitainas on piisavalt segatud, kui see ei kleepu enam käte külge.

Kui tainas on valmis, kata see rätikuga ning jäta umbes 3 tunniks 35 kraadi juures kerkima. Rulli kerkinud tainas jahuga ülepuistatud lauale. Kui tainas on piisavalt õhuke, raputa sellele kiht valget ja kiht pruuni suhkrut, seejärel kakaod, kaneeli ja lõpuks puista rosinaid. Rulli tainas toruks ning lõika kolmeks eraldi ribaks. Punu ribad kokku. Tõsta kringel ahjuplaadile ning määri munaga. Küpseta 230 kraadi juures kuni valmimiseni. Seejärel piserda üle veega ning lase seista. Serveeri soojalt koos toormoosi või külma piimaga.

Retseptid on koostanud EE Gurmee toimetus.

ANNA ELULE MAITSET

10

PIMEtest

Mistraaliks nimetatud kuivad jahedad loodetuuled kihuta-vad pilvi peletades ja puid rä-

sides läbi Prantsusmaal asuva Rhône’i oru poolesajakilomeetrise tunni-kiirusega, jahutades päikeses küpse-vaid viina puid ning hoides eemal hal-lituse ja putukad.

Öö saabudes õhk rahuneb, sini-taevas lõõskava päikese asemel asub viina marju soojendama Châteauneuf-du-Pape’i tuliseks köetud kvartsiidi-munakatest koosnev kunagine jõesäng, mille vahel lisaks viinapuudele suudab kasvada üksnes lavendel ja tüümian.

Munakividesse ladestunud soo-jus teeb ööd pehmemaks ning mar-jad mahlasemaks. Meetrite sügavuselt vett otsides õngitsevad janused juured mineraale, mis veinisõbrale tähenda-vad pöörasemat lõhna- ja maitsevali-kut puuviljadest, marjadest, ürtidest ja teravatest piprastest vürtsidest. Hi-lisem tammevaadis küpsetamine lisab vanilli- ja puiduaroomid.

Paavstide lemmikveinVeinid meeldisid ka 1309.–1376. aas-tani Avignonis resideerinud seits-mele, muidu burgundereid ülistanud prantslasest paavstile, kes tegid koha-liku viinamarja kasvatuse elustamiseks piisavalt, et juba teise Avignoni paavs-ti John XXII ajal hakati naabruses pa-kutavat külaveini nimetama paavsti-veiniks, 19. sajandi algul aga juba „paavsti uueks mõisaks”, Châteauneuf-du-Pape’iks.

Küllus ja jõulisus oli Lõuna-Rhône’i veinid juba sajandeid teinud enim võlt-sitavateks, mis sundis kohalikke kor-duvalt astuma samme oma loomingu stiili ja väärikuse kaitseks – just siit sai alguse hilisem Euroopa põhjalikem veini kvaliteedisüsteem.

Istanduste kaitsmisel läks kohalik meer Lucien Jeune lõpuks sinnamaa-le, et 1954. aastal keelas erikorralduse-ga sealkandis nähtud ufodel istandus-te kohal lendamise ja maandumise, sest see võinuks viinapuid kahjustada. Ko-halikel sandarmitel lasus kohustus tul-nukad arreteerida... Seadus tõepoolest toimis ja „lendavad sigarid” (cigares volants) hoidsid eemale. 2007. aastal määrus siiski tühistati.

Segu mitmest viinamarjastInterstellaarselt ahvatlev Châteauneuf-du-Pape on tõesti külluslik. Enamas-ti on põhjaks tugevat alkoholisisal-dust ja puuvilja-marjamoosisust an-dev „Grenache”. Lisada tohib ka puna-seid (Cinsault, Counoise, Mourvèdre, Muscardin, Sy ra h, Ter ret Noir, Vaccarèse) või valgeid (Grenache Blanc, Bourboulenc, Clairette, Picardan, Roussanne, Picpoul). Tänapäeval kasu-tatakse enamasti siiski vaid kolme-nel-ja. On erandeid – Château de Beaucas-tel paneb käiku kõik 14 viinamarja-sorti, osa tootjaid aga piirduvad vaid „Grenache’iga”.

Reeglina on veinid kanged (14–15%) ning noorest peast väga hapud ja pargised. Noorte veinide massiiv-ne tanniin (marjad pressitakse sageli koos vartega) annab joogile pikaealisu-se, mis pärast kümmet-kahte kümmet aastat pudelis küpsemist muudab selle mahedaks ja nauditavalt külluslikuks.

Vein areneb aastategaMeie maitsmisele lõi väärika fooni här-ra Koerni kotist ilmunud 1986. aas-ta telliskivipruun Domaine du Trois Plantiers, mille kirjeldus peaks and-ma aimu, milliseks võiksid tulevi-kus muutuda tänased noored ja too-red Châteauneuf-du-Pape’id. „Veinis on väärikad liköörsed lõhnad. Natu-ke on tunda aniisi, musta viigimar-ja, ploomimahla, kuivatatud kannike-si ja kirsiste nootidega maasikaliköör-seid aroome. Vein on keskmise täid-lusega ja nauditavalt puuviljane, väga heas tasakaalus, kesk- ja järelmaitses on küpseid puu vilju,” tõdes veinikooli-taja Matti Timmer mann.

Kuna meil on need veinid siin ja praegu, mitte ebamäärases tulevi-kus, kirjeldasime ja hindasime nende maitsmis väärtust selle aasta märtsi-kuus. Teie elamus, head lugejad, sõl-tub täiel määral sellest, millal otsus-tate oma nunnu avada. Kõige arukam oleks soetada terve kast ja avada pudel iga mõne aasta järel. Uskuge, teie tahte-jõud areneb koos veiniga.

kALLE MüLLErveiniajakirjanik

Paavstile külla

Lõhna kirjeldamisel tabas iga väiksemagi nüansi Matti Timmermann.

Pimetestimisel olid pudelid pakitud mustadesse kottidesse, et miski ei reedaks nende päritolu.

Veinid võeti proovimisele nelja kaupa.

Värvuse määramiseks kallutatakse klaas veiniga valge paberi kohale.

11

PIMEtest

TESTIJATE ESIkOLMIk

Le Cellier des Princes, Les Hauts Des Coteaux, 2007, 15%Grenache 96%, Syrah, MourvèdreVärv: Kardinalipunane.Lõhn: Küps ja külluslik. Lõhnab siirupiselt vana tammepuidu ja vanilli järele, tumedate nüanssi-de seas on tuntavad mustad kuivatatud ploo-mid, maasikad ja apteegilõhnad.Maitse: täidlase ja rikkalikult mahlase veini sooja stiili jumestavad magusad puuviljad ja piprane, tanniiniga vürtsitatud pikk kestev järelmaitse.Juua: 2012–2024www.wineshop.ee

Oraison, 2006, 14,5%Grenache, Syrah, Mourvedre, CinsaultV: Granaatpunane, filtreerimata.L: Algul veidi kinnine aroom areneb nüansirik-kaks punaste marjade kompleksiks, kus tõuse-vad esile punasesõstradžemm, kuivatatud ploo-mid, mentool, lagrits ja liköörne alkohol.M: Kompleksne, väga pika alkoholivürtsise järelmaitsega täidlane vein, kus lühikest puu-viljasust täiendavad punased kirsid ja kuivad puidutanniinid.J: 2012–2020www.prike.ee

Tardieu­Laurent, Vielles Vignes 2005, 14,5%Grenache 100%V: telliskivipunane.L: tugeva ilusa värvi ja väärika lõhnaga vein, milles tammelaagrivanillist tõusevad esile mus-tikas, must lagrits, tume šokolaad ja kuivatatud ploomid.M: täidlane, intensiivne ja meeldivalt talitsetud happega. Kuivatatud puuviljade mahlasust täiendavad hea arenguga tanniinid. pikk küps järelmaitse on piprane ja tuntavalt kohvine.J: 2012–2015www.vinsdefrance.ee

Philippe Bouchard, 2006, 14%Grenache, Syrah, MourvèdreV: Veripunane.L: Vana tammevaadi kompleksne happene aroom on täidetud küpsete, mahlaste puna-marjade, kompotipuuviljade, šokolaadi ja pipras-te vürtsidega.M: tasakaalus, väga elava karakteriga. Kesktäidlane, siidine, küpselt puuviljamahlane ja marjane, tanniinselt puidune vein, mille järel-maitset kroonib alkoholi vürtsisus.J: 2012–2017www.ubb.ee

Antoine Ogier, Les Closiers, 2007, 14,5% Grenache 77%, Syrah 17%, Mourvèdre 4%, Cinsault 2%V: Granaatpunane.L: sõbralik, viisakas, peene ja elegantse buke-tiga vein. pehmed mustad lõhnad seovad ühte šokolaadi, mustad kuivatatud ploomid ja vana puitvaadi, millele lisandub kirsi ja ploomikestade nüanss. Aroomis on õlisust ja suitsu.M: Vähevürtsine täidlane vein avaneb aeglaselt, on mahlaselt puuviljane, sisaldades maasikaid, kirsse ja pisut rosinaid. puidutanniinid on peh-med ja järelmaitse alkoholist tuline.J: 2012-2020www.marks-and-spencer.ee

Château Mont­redon, 2007, 14,5% Grenache 65%, Syrah 15%, Cinsault 10%, Mourvèdre 5%V: telliskivipunane, filtreerimata.L: Intensiivses, soojas ja siidises nahkjas lõhnas tulevad esile põldmarjad, mustad ja punased ploomid, piprane suitsuliha ning nisuleiva röst.M: täidlases, marjases maitses domineerivad noore veini särtsakas hape ja jõulised puidu-tanniinid. Vein on joomiseks veel liiga noor ja vajab rahunemiseks aega.J: 2014–2016www.liviko.ee

Picard Grandes Serres, La Cour des Papes, 2007, 14,5%Grenache 60%, Syrah 20%, Mourvèdre 15%V: Karmiinpunane.L: Arenenud küpsete maasika- ja ploomilõhnade kõrval on tunda aniisi, lagritsat ja tammevaadi-vanilli. pika õhtu vein: avanedes aroomid täienevad, lisanduvad meekärg, ploomiõied, sigaritubakas.M: täidlase veini jõuline ja liköörne maitse mee-nutab šokolaadi-fondante’i mustikamoosiga. Vein vajab enne joomist kindlasti dekanteeri-mist, kannatlikkus tasub kuhjaga ära.J: 2014–2020www.finewine.ee

Joseph Castan, Sélection 2007, 14%Grenache 70%, Syrah 30%V: rubiinpunane.L: Meenutab magusat, küpset põldmarja-maasika džemmi, tunda on musti viigimarju ja ploome, aja jooksul avanevad vanillisus, šoko-laad ja kohv.M: Kesktäidlase ja intensiivse, kuid napi puuvilja-maitse lõpetab tanniinne ja happega tasakaalus järelmaitse. Arenemisvõimeline vein, mis õhtu jooksul pokaalis aina muutub.J: 2012–2015www.winestore.ee

Daniel Brunier, La roquète rouge, 2008, 14,5%Grenache 70%, Syrah 20%, Mourvèdre 10%V: Vaarikapunane.L: Neutraalne, arenedes lisandub lõhnadesse viigi marju, punaseid sõstraid, ürte, vürtse, piima šokolaadi ja mustakirsikeedist.M: Maitses domineerivad veidi lahus seisvad terav hape ning noor tanniin, mis vajavad liitumiseks veel aega. Intensiivne, pargine kirsi-maitse on pikk ja mahlane, vürtsitatud tugeva alkoholi ja ürtidega.J: 2014–2018www.manipenny.ee

M. Chapoutier, La Bernardine, 2008, 14,5%Grenache, Mourvèdre, SyrahV: Jõhvikapunane.L: soojas ja keerulises lõhnas domineerivad rohelised komponendid, vanill ja tammevaat, kerge oksüdatsioon tõstab esile maasikalikööri, milles on natuke ploome.M: Maitsegi on puuviljane ning maasika- ploomine, mõrus järelmaitses tulevad esiplaanile tanniinid, alkohol ja vürts. Väga noor ja alles pargine vein.J: alates 2014www.tridens.ee

Domaine de la Janasse, Cuvée Tradition, 2008, 14,5%Grenache 70%, Mourvèdre 20%, Syrah 10% V: purpurpunane.L: roheliste lõhnade seas on algul palju võimast, kuid ajapikku taanduvat vanilli. Väga värskes puuviljasuses domineerivad toored ploomid ja marjamahl. tunda on šokolaadi ja alkoholi.M: Väga tuline ja piprane maitse, millega segu-nevad võimas vanill ja tugev hape. Lõppmaitse on roheliselt ürdine ja ploomine. Vein on veel väga noor ja vajab küpsemiseks aega, kuigi grilli juurde kõlbaks juba kohe.J: alates 2016www.vinsdefrance.ee

Gabriel Meffre, Laurus, 2009, 14,5%Grenache 60%, Syrah 25%, Mourvèdre 15%V: purpurpunane.L: Algul karamelline ja puuviljakooki meenutav, hiljem veidi tubakane ja lilleline tutti-frutti-bukett, milles on palju musti sõstraid ja natuke apteegitilli.M: Magusa, täidlase puuviljasuse lõpetab jõuline ja pargine järelmaitse. Hea vein lihtsate toitude või ulukiliha juurde.J: alates 2012www.pernod-ricard-estonia.com

Veini proovisid (vasakult):Andres Koern (önoloog)Külli Värnik (veinihuviline, EE Gurmee toimetaja)Matti Timmermann (veinikoolitaja, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon)Arne Pajula (veinikoolitaja, ESA)Ilo Pilve (Pädaste mõisa sommeljee, ESA)Kalle Müller (veiniajakirjanik, ESA)Tanel Eigi (ajakirja Vine peatoimetaja, ESA)

NB! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Restoran Öpakub oma klientidele uutmoodi naudingut Eesti köögist. Menüü on koostanud mitmete auhindadega pärjatud Roman Zaštšerinski, kes suhtub toidu­valmistamisse kui ülipõnevasse väljakutsesse, kus suurt osa mängib traditsiooniline kohalik tooraine ja sellele uutmoodi lähenedes eksperimenteerimine. Tänu sellele on restoran Ö valitud kahel korral Eesti parimaks ja ühel korral Tallinna parimaks restoraniks.

E–N 12–23R–L 12–24P 13–22

Mere pst 6e, Tallinninfo ja broneerimine: 661 6150restoran@restoran-o.ee

www.restoran­o.ee

Päikeseline Itaalia!

Ülevoolav USA! Põnev Aasia!

Elegantne Prantsusmaa!

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

MAAILM KÖÖGIS 1.-31.3.2012Märtsikuus tutvustame Stockmann Delikatessis parimaid tooteid ja roogi, mis pärinevad järgnevatest piirkondadest: Itaalia, USA, Aasia ja Prantsusmaa.

Fookus Itaalia köögil 5.-11.3: oliiviõlid, balsamico, külmad lihalõigud, antipasti, pastakastmed, pastad, magustoidud ja kohvFookus USA köögil 12.-18.3: liha, grillkastmed, traditsioonilised tooted (nt Skippy, Hellmann’s jne) ja valmistoidud Fookus Aasia köögil 19.-25.3: riisid, kastmed, valmistoidud, teed, puu- ja köögiviljad Fookus Prantsuse köögil 26.-31.3: juustud, moosid, küpsised, leib, šokolaad, linnuliha ja mereannid

Tere tulemast nautima!

13

restorANId

Peakokk Indrek Käen.

Avatud iga päev 12–23.

tel 631 4227reserve@maikrahv.eewww.maikrahv.ee

Aasia köök. Avatud iga päev 12–15, 18–23.

tel 628 8151www.meritonhotels.com

Valmistamine:Puhasta lambakarree kelmetest. Pruunista kergelt pannil mõlemalt poolt, maitsesta soola ja pipraga. Paneeringuks püreesta päikesekuivatatud tomatid, petersell ja tüümian ning lisa riivsai. Sega kokku mesi ja sinep. Kasta lambakarree esmalt sinepi ja mee segusse ning seejärel puista üle ürdikattega. Küpseta ahjus 185 kraadi juures umbes 10 minutit.

Kastmeks pruunista (sulata) suhkur paksupõhjalises potis, lisa juurde mandlilaastud ja roheline pipar. Vala peale vahukoor ja keeda 5 minutit. Lõpuks lisa lihafond. Kaste püreesta saumikseriga ja kurna läbi sõela.

MaikrahvRaekoja plats 8, Tallinn

GrILLITUD LAMBAkArrEEtomati­ürdipaneeringu ja mandli­karamellikastmega

PEAkokA RETSEPT

Wok & GrillMeriton Grand Conference & Spa hotell, Paldiski mnt 4, Tallinn

Restorani uhkuseks on laia valikuga buffet, mille teeb eriliseks võimalus valida ise toorained, millest kliendi silme all maitsev roog valmis vokitakse. Koka käest saab meelepärase vürtsikusega kastme. Toorainevalikus on krevetid, mitut sorti liha ja kala, samuti juurviljad ja seened.

Restoranis on konsultant, kes aitab välja valida kokku sobivad komponendid. Buffet ’s on ka sushi, kaks suppi, liha- ja kalapraed eri kastmetega, riis ja nuudlid. Ei puudu ka magusalaud.

Tellida saab veel à la carte menüü järgi.

Buffet hind25 ¤ / inimene.

Hind ei sisalda jooke.

Lastele kuni 5 eluaastat on buffet tasuta.

Lastele 6–12 eluaastat kehtib buffet puhul

hinnasoodustus –50%.

Maikrahv on lõbusat sorti ja tore restoran, kus aulised emandad ja isandad, raehärrad, linnasaksad ja kõik teised saavad hüvadel roogadel ja väärt keelekastel hea maitsta lasta. Peale imeliste söökide on nädala lõpus meil päris elavat muusikat esitamas ehtsad moosekandid.

300 g lambakarreed

Paneering:80 g riivsaia30 g päikesekuivatatud tomateid1 väike peotäis tüümiani1 väike peotäis peterselli2 sl Dijoni sinepit1 sl mettsoola, pipart

kaste:80 g Demerera suhkrut300 ml vahukoort25 g mandlilaaste7 tk rohelist terapipart20 ml lihafondi

Märtsikuus on pakkumise

ettenäitajale klaas majaveini toidu

juurde kingituseks.

14

restorANId

Vahemere köök.

Kokad: Raido Soosaar, Carles Fearre Gomez, Mari Pere, Ann Piret Innos

Avatud E–L 12–23.

Broneerimine:tel 660 4581www.facebook.com/neikid

4–6 portsjonit

Neikid RestoWismari 3, Tallinn

55 °C LAMMAS kitsejuustuvahu, karamellistatud tomati ja peedikastmega

PEAkokA RETSEPT

Fo

to: Ta

un

o S

irel

Neikidi seltskond pakub oma külalistele lihtsat ja maitsvat Vahemere mõjutustega toitu. Ühes köögis kohtuvad hea värske tooraine ning päris erinevate kokkade kaunid ideed.

Neikid asub Hirvepargi veerel, Taani saatkonna kõrval.

Valmistamine:Pane lammas koos maitseürtide ja köögiviljadega ahjupotti ning küpseta praeahjus 55 kraadi juures terve öö (umbes 10 tundi). Sega omavahel läbi kitsejuust, jogurt ja mesi, et tekiks ühtlane mass, ning vahusta mikseriga, kuni tekib kohev kreem. Riivi potti peet ja pane koos äädikaga keema. Keeda peet pehmeks, purusta saumikseriga ning lisa kastme jaoks lambast järele jäänud puljongit. Maitsesta maitseainetega. Lõika tomatist sektorid. Sulata pannil suhkur, pruunista selles mõni sekund tomatit ning tõsta seejärel kiirelt pannilt.

Serveerimisel aseta õhukesed lambaviilud taldrikule, pane vahele kitsejuustukreem ja tomatid ning kalla üle sooja peedikastmega. Head nautimist!

Vaja läheb:500 g lambakintsu

kitsejuustuvaht:40 g kitsejuustu40 g jogurtit5 g mett

Peedikaste:100 g peeti1 tl äädikatvürtsköömneidsoolasuhkrut

karamellistatud tomat:1 suurem tomat1 sl suhkrut

Fo

to: L

au

ri L

aan

, eest

imait

sed

.co

m

Puljong:1 l vett2 sibulat2 porgandit4 küüslauguküüntkadakamarju (4 tk)terapipart (10 tera)1 tl kuivatatud tüümiani ja rosmariini segu1 tl meresoola

PEAkokA RETSEPT

MannerheimMere pst 8, Tallinn (Ahtri ja Mere pst nurgal)

Peakokk Rudolf Visnapuu – 2008. aastal tunnustati kokkade kõrge autasu Cordon Bleu’ga.

Avatud E–L 12–24, P 12–22.

tel 661 8920booking@mannerheim.eewww.mannerheim.ee

LÕHE­ceviche

Vaja läheb:180 g värsket lõhet3 sl sidrunimahla3 keskmist tomatit2 sl peeneks hakitud murulauku1 keskmine punase sibul1 tl peeneks hakitud küüslauku2 sl oliiviõli4 viilu röstsaiamaitse järgi soola ja musta pipart

Valmistamine:Eemalda värskelt lõhefileelt nahk ning lõika kalast 0,5 x 0,5 cm kuubikud. Puhasta punane sibul ning lõika sellest peenikesed rõngad. Koori tomatitelt nahk, lõika neljaks, eemalda pehme sisu ning lõika sellest samuti 0,5 x 0,5 cm kuubikud. Sega omavahel kokku sidrunimahl, tomatikuubikud, hakitud murulauk ja küüslauk. Lisa segule lõhekuubikud ning maitsesta soola ja jahvatatud musta pipraga. Lase 15 minutit seista. Serveeri cevich röstitud saia peal koos sibularõngastega.

8. märtsil kell 19

nAISTEPäEVA ÕHTUSÖÖk raimond Valgre lauludega.

Rudolf Visnapuu valmistatud neljakäiguline õhtusöök maksab

39 eurot (sisaldab ka pokaali vahuveini ja 2 pokaali valget veini).

Rootsi aadlipäritolu Soome riigitegelane ja väejuht, vabahärra Carl Gustaf Emil Mannerheim elas aastatel 1867–1951. Mannerheim oli gurmaan, kes suutis ühendada Vene ja Prantsuse köögi parimad tavad.

Mannerheimi peakoka Rudolf Visnapuu taktikepi all vormitakse naudinguks toidukultuuri parimad palad. Restoranis pakutakse hõrgutisi nii Mannerheimi lemmikutest kui ka klassikalisi köögikunsti pärleid. Loomulikult ei puudu menüüst marssali lemmik, millega ta end toiduajalukku kirjutas – Vorschmack koos Marssali napsuga.

Peakokk Rudolf leiab, et ka kartulisse tuleb loominguliselt suhtuda. Tal on suur huvi molekulaargastronoomia ja toiduainete mikrokosmose vastu, loomulikult põhjusega luua midagi erakordset ja ennenägematut.

Ka sisekujunduses on kasutatud marssal Mannerheimi temaatikat. Restoranis on 50 istekohta.

Mannerheim korraldab üks kord kuus ka nn teemaõhtusööke. Veebruaris pakuti restoranis vabariigi aastapäeva õhtusööki ning märtsis ootab ees naistepäevale pühendatud õhtusöök. Uute teemade kohta saab täpsemat teavet restorani kodulehelt ja Facebookist.

Kord kuus korraldatakse teemaõhtusööke, mille kohta leiab infot kodulehelt ja Facebookist.

15

TELEKoKK

Nigella deviis on lihtne: mini-maalne stress maksimaal-se naudingu nimel. Tema

toidud on kosutavad, ahvatlevad ja nostalgilised, ent alati moodsa kiik-suga. Tema olekust ja välimusest ei aimakski, et särav ja sensuaalne tele-kokk sai 6. jaanuaril 52aastaseks.

Rikkus ja lähedaste surmadNigella Lawson on kogu elu elanud rikkuses. Tema ema Vanessa Salmon oli pärit lugupeetud ja rikkast perest. Nigella isa Nigel Lawson oli Briti ra-handusminister Margaret Thatcheri valitsustest. Pere elas uhketest häär-berites ja pidas teenijaid. Nigella on tunnistanud, et esimest korda sattus ta kööki 15aastaselt.

Paraku on särav naine ka palju üle elanud. Tema ema suri 48aas-taselt maksavähki, õde Thomasi-na 32aastaselt rinnavähki. Nigella esimene abikaasa, ajakirjanik John Diamond (kellega on tal kaks last: 18aastane tütar Cosima ja 15aasta-ne poeg Bruno) suri 2001. aasta ke-vadel kõrivähki.

Pärast abikaasa surma tekitas kaunis lesk skandaali, kolides kõi-gest üheksa kuu pärast elama kunsti-kollektsionäär Charles Saatchi juur-de. Pulmad peeti aastal 2003.

Erinevalt Nigellast on multimil-jonär Saatchi kuulus oma eraklikku-se poolest: ta ei käi isegi enda kor-raldatud pidudel, rääkimata Nigel-la raamatuesitlustest. Saatchi ei pea eriti lugu ka Nigella kokakunstist.

Staarkokaks raamatute järgiNigella on kirglik kokaraamatu-te kollektsionäär. Neid on tema raamatu kogus üle 3500. Lemmik on Anna del Conte „Entertaining all’Italiana”, mille retseptide järgi on ta kõige rohkem toitu vaaritanud.

Nigellal kokandusharidust pole. Ta on lõpetanud maineka Oxfor-di ülikooli filoloogina. Pärast kooli alustas naine tööd raamatu- ja hil-

jem restoranikriitikuna, kust päri-neb ka tema huvi kokkamise vastu.

Aastaid vabakutselise ajakirja-nikuna tegutsenud Nigella esime-ne kokaraamat „Kuidas süüa” il-mus aastal 1998 ning sai bestselle-riks. Tema järgmine raamat „Kuidas olla kodujumalanna” (2000) tõi nai-sele Briti raamatuauhindade jaga-misel aasta autori tiitli. „Restorani-des võimutsevad juba ammu mees-kokad. Tahtsin luua midagi sellist, mis oleks kokamaailmas domineeri-vatele meestele vastukaaluks. Minu raamatus on nii eneseirooniat kui ka feminismi,” selgitas toona Nigella.

Saated ja raamatud käsikäes1999. aastal kutsuti Nigella juhti-ma kokasaadet. Tema laitmatu vä-limus ja meelas olek oli telemaasti-kul midagi uut ning saatesari „Nigel-la ampsud” sai väga populaarseks. 2001. aastal ilmus ka samanimeli-ne raamat.

Sensuaalne teleimago tekkis Ni-gellale täiesti juhuslikult. Nimelt oli uus teletäht kaamerate ees sageli närvis ja ajas pidevalt repliike sas-si. Mõttelünkade täitmiseks hakkas naine sõrmi limpsima. See meeldis produtsentidele ja sellest sai ka Ni-gella firmaliigutus.

Järgnes ridamisi telesaateid: „Ni-gella”(2005), „Nigella peod” („Nigel-la Feasts”, 2006), „Nigella jõulud” (2006), „Nigella Ekspress” (2007) ja „Nigella köök” (2010). Reeglina il-musid ka samanimelised raamatud. Tõsi, Nigella kokaraamatud hakka-vad tööle siis, kui kohtumine tele-Nigellaga juba toimunud on.

Lihtsate toitude retseptidKoduprouast staarkoka ideoloogia põhineb lihtsusel ja kiirusel. Aga pri-mitiivseks tema toite pidada ei saa – Nigella eeldab, et toitu armastaval inimesel on kodus rohkem kui pel-galt õli, jahu ja munad. Eesti keeles on ilmunud kaks Nigella raamatut.

Nigella nõrkuseks on kašmiir. Telekokal on kümneid lühikesi kašmiirkampsuneid.

Raamatu „Nigel-la Ekspress. Hea kii-re toit” suurim pluss ei ole aga mitte kiirus ja lihtsus, vaid hoopis mitme külgsus. Erine-valt paljude teiste staar-kokkade retseptidest katsetab Nigella mitme-suguste maitsetega. Tal ei ole üht stamptoidu-ainet, mis kõikidesse roogadesse märkama-tult sisse lipsab.

Nigella viimane raamat „Köök. Retseptid kodu südamest” haarab jäägitult kaasa ja kujundab märka-matult iga kodukoka eluvaateid ja hoiakuid. Raamatu moto: kokkami-ses ei ole mitte midagi ületamatut – usalda retsepti ja iseennast ning ole loominguline.

Volüümikuse propageerijaNigella kasutab kokates süüme-piinadeta võid ja koort. Üksainus ports Nigella muna-peekonipirukat sisaldab 36 grammi küllastatud ras-va. (NB! Soovituslik päevanorm on naistele 20 ja meestele 30 grammi.) Dietoloogid on Nigella roogade ram-

Maailma kauneimaks telekokaks tituleeritud Nigella on tuttav ka eesti televaatajatele. paljudele meeldib tema olek: flirtimine kaa-meraga ja meelalt sõrmede limpsimine. paljudele meeldivad tema retseptid, mille loomises on naine lustiline ja uljas, samas kokku-hoidlik ja praktiline.

Meelas ja maias nigella

musust ka kritiseerinud. Koka vo-lüümikus on tihti meedias tähelepa-nu all: arutatakse tema rinnahoidja-suuruse ja päevitusriiete üle.

Sellele vastukaaluks ringles möö-dunud aastal sotsiaalmeedias pildi-võrdlus kahest 51aastasest naisest. Üks neist oli Gillian McKeith, tervis-liku toitumise guru, kes propagee-rib dieete, harjutusi ja taimetoitlust, ning teine Nigella Lawson, kes armas-tab võid ja magustoite, suitsetab, joob ning teeb kõike muud ebatervislikku. Naised piltidel tundusid eri generat-sioonidest ja tervisest pakatavam oli loomulikult kurvikas Nigella.

küLLI VärnIk

BATAADIEInE

2 portsjonit

2 bataati200 g läbikasvanud suitsupekki200 g sparglit6 koorimata küüslauguküüntpaar värsket tüümianioksa või 1 tl kuivatatud tüümiani3 sl külmpressitud rapsiõli maitse järgi meresoolahelbeid

Roa valmistamiseks sobib suur üm-margune küpsetusvorm (läbimõõdu-ga u 30 cm) või ükskõik milline ahju-pann. Eelsoojenda ahi 220 kraadini (gaasiahju märge 7).

Lõika pestud ja kuivatatud, koo-rimata bataadid neljaks sektoriks ja aseta pannile. Säti peale pekiribad (esialgu kolm neljandikku kogusest), selle järel spargel ja küüslaugu küüned ning lõpuks ülejäänud pekiribad. Puis-ta peale tüümian, kalla üle õliga ja

küpseta ahjus 30 minutit. Siis pööra bataat teistpidi ja küpseta veel 30 mi-nutit. Lase veidi jahtuda, jaga kahele taldrikule ja puista peale veidi mere-soolahelbeid.

Kui tahad õhtusööki edevamaks muuta, sea bataadisektorid taldriku-le, mis on kaetud värske rohelise sala-tiga. Roa tulisemaks muutmiseks ser-veeri kõrvale mango-tšillikastet. Ta-basco sobib samuti.

Retsept pärineb raamatust „Nigella köök".

Õli igale maitsele

Oliiviõli on tuntud Vahemeremaade köögilahutamatu osana - kus iganes seda ei kasutata!

Salatites, bruchetta katteks, ahjuvormides- tundub, et kogu sealne kulinaaria käib ümber

kuldse jumaliku nektari. Arvestades sealse elanikkonna pikka iga

on meilgi põhjust nende head tavad kööki üle võtta