Seened
Neli hõimkonda:
Viburseened - Chytridiomycota
Ikkesseened - Zygomycota
Kottseened - Ascomycota
Kandseened - Basidiomycota
3. Kottseened - Ascomycota
Hõimkond hõlmab ca 75 % teadaolevatest
seeneliikidest.
Siia kuuluvad:
- klassikalises mõistes kottseened
- samblikke moodustavad seened
- enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist
paljunemist.
Kottseened - Ascomycota
Kottseened - Ascomycota
Ümarmürkel, Morchella esculentaKurrel, Ptychoverpa bohemica
Kottseened - Ascomycota
Kevadkogrits, Gyromitra esculenta
Kottseened - Ascomycota
Harilik karikseen, Sarcoscypha austriaca
Kottseened - Ascomycota
Harilik korpsamblik, Xanthoria parietina
Kottseened - Ascomycota
Pintselhallik, Penicillium chrysogenum
Vahtra-pigilaik, Rhytisma acerinum
Eoskott
Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine,
hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda.
- suguline protsess - tuumade liitumine, meioos; järgneb
mitoos
- enamasti 8 rakutuuma, millest igaüks koos ümbritseva
tsütoplasmaga piiritletakse membraaniga
- kujunenud rakkude ümber moodustub rakukest
- valmib 8 kotteost.
Kottseened - Ascomycota
Kotteosed
- suhteliselt paksu kestaga, vastupidavad ebasoodsale
keskkonnale. Sobivate tingimuste saabudes kotteosed
idanevad ning areneb haploidne mütseel.
- vabanevad keskkonda kas eoskoti lagunemisel või
väljutatakse vee rõhu muutumise abil
- levitajateks on enamasti tuuleõhk, mitmetel juhtudel
veetilgad, voolav vesi või loomad.
Kottseened - Ascomycota
Kottseened - Ascomycota
Tallus - ”keha” e. somaatilised struktuurid
-koosneb rakkudest, mida ümbritseb rakukest
- rakuvaheseintes lihtsad avad, mis võimaldavad
rakusisaldiste liikumist rakust rakku
- membraaniseoselised struktuurid, Woronini
kehad sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad.
Kottseened - Ascomycota
Kottseene rakuvahesein
Rakukest
Poor
Rakuvahesein
Woronini kehake
Kottseente rakud
• üksik rakk (pärmidel)
- kasvavad
pungumise teel
• seeneniit e. hüüf, mis
on vaheseintega
jaotatud rakkudeks -
kasvavad tipmiselt
ning annavad
külgmisi harusid.
Elutsükkel ja paljunemine
Kottseente hõimkonnas väga levinud nähtus:
Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise
(arengujärgu) vaheldumine seene elutsüklis;
Teleomorf - seene sugulise paljunemise arengujärk,
mille käigus valmivad meiospoorid
Anamorf - seene mittesugulise paljunemise
arengujärk; mitospoorid. ühe seene elutsüklis üht või
mitut tüüpi.
Kottseened - Ascomycota
Teleomorf
Anamorf
Elutsükkel ja paljunemine
Holomorf: seen kõigis oma väljendusvormides
(steriilne seeneniidistik + anamorf + teleomorf)
On kottseeni, kellel esineb nii ana- kui teleomorf,
teistel aga vaid anamorf või teleomorf.
Sageli on erinev ühe seene sugulise ja mittesugulise
arengujärgu levila ulatus, kusjuures anamorf on
tüüpiliselt levinud palju laiemas ulatuses kui sama
liigi teleomorf.
Kottseened - Ascomycota
Elutsükkel ja paljunemine
Sugulise ja mittesugulise arengujärgu vaheldumise
tüübid:
- biotroofsed taimeparasiidid: enamuse aja
vegetatsiooniperioodist valmistavad koniide, suguline
paljunemine kord aastas, vegetatsiooniperioodi alul
või lõpus (enamasti);
- saprotroofid, seeneparasiidid (kiiresti lagunevatel
substraatidel): mütseelil valmivad koniidid, millele
järgneb koheselt viljakehade ning kotteoste
moodustumine.
Kottseened - Ascomycota
Elutsükkel ja paljunemine
Anamorf-teleomorf seose kindlakstegemine:
- kahe morfi substraadil ligistikku paiknemise
täheldamine või seeneniidi ühenduse jälgimine
pole piisav.
- tuleb kindlaks teha seene terve elutsükli
läbimine kultuuris - ühe eose idanemisel kasvab
välja anamorf ning selle järel teleomorf.
Kottseened - Ascomycota
Elutsükkel ja paljunemine
Mittesuguline paljunemine:
- Kõik mütseeli elusad osad on võimelised kasvama
ning jagunema osadeks, millest igaüks võib areneda
uueks organismiks.
- Kottseente mittesuguline paljunemine toimub
hüüfide fragmenteerumise teel, kuid enamasti
koniidide abil. Koniididel on suur tähtsus seene
levimisel, ühe vegetatsiooniperioodi jooksul valmib
enamasti mitu põlvkonda koniide.
Kottseened - Ascomycota
Mittesuguline paljunemine pärmidel
• Saccharomyces cerevisiae pungumine
• Schizosaccharomyces pombe pooldumine
Kerahallik, Aspergillus
koniid
Kottseened, Ascomycota
Aspergillus and aspergillosis
koji
Must hallitus, Stachybotrys chartarum
• toodab inimesele ohtlikke toksiine ja
immunosupressante!
Kottseened, Ascomycota
Elutsükkel ja paljunemine Kottseened - Ascomycota
Kottseene viljakehaaskogeenne hüüf ja
konksurakk (crozier), eoskoti arenemine
K! – tuumade
liitumine
(karüogaamia)
M! – meioos
Askogoonis saavad erinevate isendite tuumad esmakordselt kokku.
Seal haploidsed tuumad mitte ei liitu, vaid paarduvad, s.t.
paiknevad kõrvuti. Sellest kasvavad välja askogeensed hüüfid, mis
sisaldavad selliseid kõrvutiasetsevaid tuumi. Askogeense hüüfi
jagunemisel moodustub esmalt konks. Üks tuumadest läheb konksu
tippu, mis käändub kõveraks, siis mõlemad tuumad jagunevad.
Seega on kõveras konksuosas 2 ühesugust tuuma, samuti hüüfi
selles osas, mis jäi sirgeks. Siis tekivad rakuvaheseinad nii, et ühte
rakku jäävad 2 erinevat tuuma (vt. joonist), samal ajal taasühineb
tagasikäändunud konksu tipp hüüfiga ja seal paiknenud tuum liigub
hüüfi tagasi. Sealt hüüfist hakkab kasvama järgmine konks ja kogu
lugu kordub.
See teine rakk, millesse jäid 2 erinevat tuuma, on see, milles
toimub tuumade liitumine ja meioos. Seda rakku nimetatakse
askuseks ehk eoskotiks. Noores askuses tuumad liituvad, askuse
arenedes toimub meioos, sellele järgneb mitoos ja eoste teke.
Täiskasvanud askuses on 8 valmis eost.
Kokkuvõte sugulisest paljunemisest I
-tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale järgneb
lühiealine dikarüoosne e. paaristuumaline faas, mil
igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma
- tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised
(hulk paaristuumalisi rakke)
- Paaristuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud
haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha.
Kottseened - Ascomycota
Kokkuvõte sugulisest paljunemisest II
- noores eoskotis tuumade liitumine (karüogaamia)
- diploidne sügoot
- meioos
- 4 haploidset tuuma
- mitootiline jagunemine
- 8 haploidset kotteost.
NB! Omane just kottseentele:
- Kottseeni iseloomustab nii paaristuumalise kui ka
diploidse faasi lühiealisus.
- viljakeha koosneb haploidsetest hüüfidest.
Kottseened - Ascomycota
Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid
mõned, näiteks pagaripärm (Saccharomyces
cerevisiae) võivad olla ka diploidsed.
Kottseened - Ascomycota
Viljakeha tüübid:
-viljakeha puudub
- peiteosla e. kleistoteetsium - eoskotid valmivad täielikult
suletud viljakehas
-sulgeosla e. periteetsium - suletud viljakeha, kuid
valmimisel areneb selle tipus avaus e. ostiool, mille kaudu
vabanevad kotteosed
- lehtereosla e. apoteetsium - täiesti avatud eoslavaga
viljakeha
Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti,
paikneda substraadi peal või selle sees.
Kottseened - Ascomycota
Kaseluudik, Taphrina betulina
Kottseened, Ascomycota*Ürgkottseened
Taphrina deformans
virsiku- ja mandlipuu
parasiit
*Pärmkottseened
Pagaripärm, S. cerevisiae
Kottseened, Ascomycota
Kottseened - Ascomycota
PÄRISKOTTSEENED
Peiteosla e. kleistoteetsium
Peiteosla: kabja-sarveseen, Onygena equinaKottseened, Ascomycota
Peiteosla: teraline hirvepähkel,
Elaphomyces granulatus
Kottseened, Ascomycota
Sulgeosla: kedristõlvik, Cordyceps
Daldinia concentrica
Sulgeosla e. periteetsium
Sulgeosla: kedristõlvik,
Ophiocordyceps sinensis
Väärtuslik ravimseen Hiinas, Tiibetis, Nepaalis
Harilik tungaltera, Claviceps purpurea
Seenemügar e. sklerootsium
Strooma
Sulgeosla e.
periteetsium
Harilik tungaltera, Claviceps purpurea
• Rukki jm. parasiit
• Mürgine!
• Ergotism –
põlemistunne,
krambid,
hallutsinatsioonid,
verevarustushäired,
iiveldus, gangreen
• Ergotamiin jt. alkaloidid
• Talvitub seenemügarana
• Kevadel tekivad
seenemügarale stroomad
ja viljakehad – suguline
paljunemine
• Tõrje - sügiskünd
Harilik kerasüsik, Daldinia concentrica
Kottseened, Ascomycota
Kottseened, Ascomycota
Sulgeosla: punane komuseen, Nectria
cinnabarina
Sulgeosla: üleniidik, Hypomyces lactifluorumKottseened, Ascomycota
Sulgeosla: sarvjas süsik, Xylaria hypoxylonKottseened, Ascomycota
Lehtereosla e. apoteetsium
Aleuria aurantia
Kottseened - Ascomycota
Lehtereosla
Lehtereosla: kevadkogrits, Gyromitra esculenta
Kottseened, Ascomycota
kevadel
liivasel
mullal
okasmetsas
ja
niidul
KUPATA!!
Lehtereosla: kuhikmürkel, Morchella conica
Kottseened, Ascomycota
kevadel
metsas ja
niidul
Lehtereosla: kurrel, Verpa bohemica
kevadel
niisketes
haavikutes
Kottseened, Ascomycota
Lehtereosla: limatünnik, Sarcosoma globosum
Kottseened, Ascomycota
kevadel
kuusikutes;
looduskaitse
all
Kollane bisporell, Bisporella citrina
Kottseened, Ascomycota
Väike rohetiksik, Chlorociboria aeruginascens
Kottseened, Ascomycota
Harilik karikseen, Sarcoscypha austriaca
Kottseened, Ascomycota
Õunamoniliinia, Monilia fructigena
Kottseened, Ascomycota
Vahtra-pigilaik, Rhytisma acerinum
askostrooma
Kottseened, Ascomycota
Suvitrühvel,
Tuber aestivum
Kottseened, Ascomycota
Must trühvel, Tuber melanosporum
Kottseened, Ascomycota
Must trühvel, Tuber melanosporum
suvitrühvel (Tuber aestivum) –€160 per kg
valge kevadtrühvel (Tuber borchii) –€350 per kg
must trühvel (Tuber melanosporum) –€585 per kg
valge trühvel (Tuber magnatum) –€1083 per kg