Download - Akadeemilise kirjutamise keel ja stiil
Akadeemilise kirjutamise keel ja stiil
Hans Põldoja DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
Digitehnoloogiate instituudi nõuded bakalaureusetöödele
Digitehnoloogiate instituudi nõuded bakalaureusetöödele
• Hetkel kehtivad erinevad nõuded õppesuundade kaupa
• Ühtsed nõuded on ettevalmistamisel
http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid
Vormistamine ja viitamine
• Vormistusjuhend lõputöö koostamiseks: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/lopu_too/yliopilastoode_vormistusjuhend_2016a.pdf
• Bibliograafiliste kirjete koostamine: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/bibliograafiliste_kirjete_koostamine.pdf
Bakalaureusetöö osad
• Tiitelleht
• Autorideklaratsioon
• Lihtlitsents
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Töö põhiosa
• Kokkuvõte
• Summary
• Kasutatud kirjandus
• Lisad
Vormistamine
• Põhitekst 12 pt Times New Roman, rööpjoondus, reavahe 1,5
• Vasak serv 4 cm, ülejäänud servad vaikimisi seadetega (2,54 cm; 3,17 cm)
• Lehekülje numbreid näidatakse alates sissejuhatusest, nummerdatakse alates tiitellehest
• Peatükid nummerdatakse (va sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus)
Joonised, tabelid, koodinäited
• Tabelitel on number ja pealkiri
• Joonistel ning koodinäidetel on number ja allkiri
• Kõigile tabelitele, joonistele ja koodinäidetele tuleb teksti sees numbriga viidata
APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited
Esimene tekstisisene viide sulgudes
Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)
The Design-Based Research Collective (2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system
Web Page
76. Ajaveebipostitus(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
Akadeemilise stiili tunnused
Keelekasutuse stiil
• Stiil on suhtlussituatsioonile ja -eesmärgile vastav keelekasutusviis
• Viis erinevat sõnavara liiki:
• ilukirjanduslik
• ajakirjanduslik
• teaduskeelne
• ametlik
• argikeelne
(Ilves, 2009)
Objektiivsus
• Autori seisukohad tuleb väljendada võimalikult neutraalselt
• Kolmanda isiku kasutamine mina-vormi asemel
• Emotsionaalsete väljendite, naljade jms vältimine
(Ilves, 2009)
Komplekssus
• Tavakeelega võrreldes pikema ja keerukama ülesehitusega laused
• Erialasõnavara, võõrsõnade ja rahvusvaheliste terminite kasutamine
(Ilves, 2009)
Näitlikustamine
• Väidete illustreerimiseks kasutatakse jooniseid, tabeleid, graafikuid, intervjuude katkeid vms
(Ilves, 2009)
Ettevaatlikkus
• Autor peab mõistma, et esitab tema tõlgendus andmetest ja kirjandusallikatest on üks võimalik lähenemine ning tunnistama alternatiivide võimalikkust
(Ilves, 2009)
Ebavõrdsest kohtlemisest hoiduv keelekasutus
• Sooneutraalne keelekasutus inglise keeles
• Vähemusgruppe tuleks nimetada nii, nagu nad ise eelistavad, et neid nimetatakse
(Ilves, 2009)
Kergesti loetavus ja mõistetavus
• Sobiva pikkusega lõikudeks jagatud
• Ei sisalda üleliigseid sõnu ega lauseid
• Oluline info kergesti leitavalt esile toodud (näiteks loeteluna)
(Ilves, 2009)
Vastutustundlikkus
• Akadeemilise teksti autor vastutab esitatud seisukohtade eest
• Esitatud teamised peavad põhinema reaalselt kogutud andmetel
• Uurimises osalenute huvid (nt konfidentsiaalsus) peavad olema kaitstud
(Ilves, 2009)
Argumenteeritus
• Esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud
• Vastupidised seisukohad tuleb tasakaalukalt ümber lükata
• Järeldused peavad olema seostatud andmetega
(Ilves, 2009)
Ajavormide kasutamine
Olevik
• Terminiseletused
• Üldjoonelised väited
• Püsivaloomulised ning üldkehtivad definitsioonid
• Teooria ja sellest tulenevate väidete tutvustamine
• Tabelitele ja joonistele viitamine
• Uurimistulemuste ja järelduste esitamine
(Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2010)
Minevik
• Minevikus toimunud sündmustest kirjutamine
• Varem avaldatud uurimustele viitamine
• Oma uurimuse käigus tehtud tegevuste kirjeldamine
(Hirsjärvi et al., 2010)
Pealkirjastamine
Pealkirjastamise põhimõtted
• Lühike ja täpne (APA järgi lubatud kuni 12 sõna)
• Kesksed mõisted pannakse pealkirja esimesteks sõnadeks
• Välditakse üleliigseid sõnu (“uurimus”, “ülevaade”, jne)
• Pealkirja lõppu ei panda punkti
• Vajadusel täpsustav alapealkiri
• Essee puhul sobib ka küsilausena moodustatud pealkiri
(Hirsjärvi et al., 2010)
Pealkirjad töö liigendajana
• Pikemad tekstid tuleb liigendada peatükkideks ja alapeatükkideks
• Bakalaureuse- ja magistritöö puhul on eeldatakse kindlaid põhiteksti peatükke:
• Kirjanduse analüüs (sõnastada teemat kokku võtvalt)
• Metoodika
• Tulemused (arendusuuringute puhul esitatakse vajadusel mitme peatükina)
• Arutelu
Pealkirjade kontrollimine
• Kas pealkiri vastab (ala)peatüki sisule?
• Kas ainult sisukorda nähes saab tuletada terve töö pealkirja?
• Kas kõik pealkirjad on vajalikud?
• Kas (ala)peatükid on mõistliku pikkusega?
• Kas alapealkiri sobib kõrgema taseme pealkirja alla?
• Kas korraga on vähemalt kaks alapealkirja?
• Kas alapealkirjad on samas stiilis?
• Kas ükski alapealkiri ei kattu ega sarnane liialt terve töö pealkirjaga?
(Hirsjärvi et al., 2010)
Allikate kasutamine ja tekstisisene viitamine
Viited
• Viited koosnevad kahest osast:
• tekstisisene viide
• viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus
Viitamissüsteemid
• Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus
• Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus
• Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina, viitekirjed lehekülje või teose lõpus
Tuntumad viitamissüsteemid
• American Psychological Association (APA)
• Modern Language Association (MLA)
• The Chicago Manual of Style
• Harvard
• ...
APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited
Esimene tekstisisene viide sulgudes
Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)
The Design-Based Research Collective (2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
Koostanud: Hans PõldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015
8
1. Kirjanduse analüüs
Muutunud õpikäsituse juurutamine on andnud õpetajatele tõuke sotsiaalkonstruktivistliku
lähenemise rakendamisele, rõhutades õppijates probleemi lahendamise ja rühmatöö oskuse
arendamist. Sellega on tekkinud ka surve kaasajastada õppimist, muutes seda omakorda
huvitavamaks ja kaasahaaravamaks (Schneider & Synteta, 2005). Õpetajad saavad
kasutada õpistsenaariumeid uutmoodi tundide ettevalmistamiseks ja abistavaks materjaliks
tundide läbiviimisel. Käesoleva kirjanduse analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade
sotsiaalkonstruktivistlikule lähenemisele toetuvast trialoogilisest õpikäsitusest, õpi- ja
õppedisainist, õpistsenaariumist ning tuua välja olemasolevad vahendid õpistsenaariumide
koostamiseks.
1.1. Trialoogiline õpikäsitus
Õppimist on traditsiooniliselt vaadeldud monoloogilisena – iga õppija individuaalse
teadmiste omandamisega. Eraldi saab välja tuua dialoogilise õppimisprotsessi, mida
käsitletakse kui üles kasvamist ja kogukonna sotsiaalseks liikmeks saamist. Õppeprotsessi
tehnoloogiliste vahenditega toetamine on olnud aluseks trialoogilise ehk teadmisi loova
õppimise metafoori tekkimisele (Hakkarainen, 2009). Trialoogiline õppimine toetab
muutunud õpikäsitust ja rõhutab koostööl põhineva õppeprotsessi näol teadmiste ning
praktikate kujunemist. Tavapärasest enam väärtustatakse ühiselt loodud ja muudetud
jagatavate ühisteadmiste kujunemist. Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste
vahendite kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate teadmusobjektide loomisel
ning ühistegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014). Õppeprotsessist
tervikuna ülevaate saamiseks ning selle kirjeldamiseks on mitmeid võimalusi, mida
kirjeldatakse järgmises peatükis.
1.2. Õppedisain ja õpidisain
Õppedisain (ingl instructional design) keskendub õpetamise kavandamisel metoodikale ja
õppeprotsessi kirjeldamisele, mida kasutades on suurem tõenäosus täita seatud
õpieesmärgid. Kavandamise eesmärgiks on muuta õpetamine tõhusamaks ning õpilaste
jaoks motiveerivamaks (Reigeluth, 1999). Sarnaselt käsitletakse ka õppimisega seonduvat,
kasutades õpidisaini (ingl learning design) mõistet, millega kirjeldatakse tänapäeval
õpitegevuste kavandamist, planeerimist ja läbiviimist (Oliver, 2007). Ühe definitsioonina
Mann, W
lisades
virtuaal
Vahend
sellesse
(diminis
Manni V
erinevat
alamliik
reaalsus
taksono
Joonis 4
andmete
Oleneva
liitvirtua
Feineri
eesmärg
reaalsus
modifits
WearComp
juurde kak
suse (media
datud reaals
midagi (
shed reality
Venn diagra
te liikide va
ke, mis ku
st. Vasakp
oomia, mille
4. Manni rea
l).
alt reaalsus
aalsust, vah
(2002) ar
giks on läb
sesse ja pü
seerimine.
p ja WearC
ks uut näh
ated virtuali
suses mani
(augmented
y).
amm (vt joo
ahel. Joonis
uulub omak
oolne diag
es R tähistab
aalsuse-virtua
se ja virtu
hendatud rea
rvates seisn
bematult re
üüab seda l
Cam leiutaja
htust: vahen
ity) (2002, 0
ipuleeritaks
d reality),
onis 4, pare
sel on selge
korda põim
gramm visu
b reaalsust,
aalsuse-vahen
uaalsuse mo
aalsust ja va
neb virtuaa
eaalset maa
aiendada. V
a, laiendab
ndatud reaa
06. august).
e kasutaja
muundade
empoolne ob
elt näha, et
munud reaa
ualiseerib
V – virtuaa
ndatud konti
odifitseerim
ahendatud v
alse ja liitr
ailma asend
Vahendatud
Milgrami
alsuse (med
.
reaalmaail
s (modula
bjekt) kuva
liitreaalsus
lsuse alla
reaalsuse,
alsust ja IM
iinium (auto
mise astmes
virtuaalsust.
reaalsuse v
dada, siis
d reaalsuse
RVK kahe
diated real
lmaga erine
ted reality
b seosed va
s on üks va
ja sisaldab
virtuaalsus
– süübe ast
ri joonis Ma
st eristab
vahe selles,
liitreaalsus
eesmärgiks
e-dimensioo
lity) ja vah
neval viisil:
y) või eem
ahendatud r
ahendatud r
b endas vi
se ja vahe
tet.
ann, 2002, 0
Mann liitr
, et kui
suhtub re
ks on aga r
14
oniliseks,
hendatud
lisades
maldades
reaalsuse
reaalsuse
rtuaalset
endatuse
6. august
eaalsust,
esimese
espektiga
reaalsuse
Tarkvarale viitamine
• APA soovitab viidata tarkvarale nagu kirjandusallikatele (viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus): http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html
• Meie instituudi tööde juures soovitame suurema arvu tarkvaraviidete korral esitada viited joonealustes märkustes URL’idena
Tsiteerimine ja refereerimine
• Refereerimisel antakse teise autori tekst edasi oma sõnadega
• Tsiteerimisel antakse teise autori tekst edasi sõna-sõnalt jutumärkides
Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina (jutumärkides) koos korrektse viitega
Näide plagiaadist
Lühendid, numbrid, kirjavahemärgid jne
Lühendite kasutamine
• Esimesel kasutamisel tuleb lühend pikalt lahti kirjutada (va üldtuntud lühendite loetelus olevad lühendid)
• Punkti panemine väiketähtlühendite lõppu ei ole kohustuslik, punkt pannakse siis kui ilma punktita lühend raskendab tekstist arusaamist
• Üldtuntud lühendite lõppu pigem ei panda punkti
• Vajadusel võib lisada tööle lühendite ja akronüümide loetelu
https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9&id=67
Akronüümide kasutamine
• Akronüüm — mitme sõna algustähtedest moodustatud ühend (nt HTML — HyperText Markup Language)
• Esimesel kasutamisel tuleb akronüüm pikalt välja kirjutada (lauses või joonealuse märkusena)
Keelte lühendamine
• Inglise keele lühend on ingl
• Kasutatakse sageli võõrkeelsete mõistete esitamisel, nt: “Interaktsioonidisain (ingl interaction design) on …”
Numbrite kirjutamine
• Arvsõnad 1–10 kirjutatakse tavalises tekstis sõnadega, akadeemilises tekstis sõltuvalt kontekstist
• Kui tekstis on palju arve samas lõigus või suured ja väikesed arvud koos, siis kirjutatakse kõik arvud numbritega
• Arvu ja mõõtühiku vahel on tühik
Sidekriips ja mõttekriips
• Sidekriips: e-mail
• Mõttekriipsul on kaks pikkust, mõlema kasutamine on õige:
– (en-dash)
— (em-dash)
• Mõttekriipsu ees ja järel on tühik
• Sõna “kuni” asemel kasutatakse ilma tühikuteta lühikest mõttekriipsu: lk 3–7
Otsinguga leitavad vead
• Kaks tühikut järjest
• Tühik punkti ees
• Tühik algava sulu järel või lõppeva sulu ees
• Tühik reavahetuse ees või järel
• Kaks reavahetust järjest
Teksti loetavus ja sidusus
Teksti loetavus ja sidusus
• Lausepikkus
• Tekstilõikude pikkus: ühelauselised lõigud ei sobi
• Üleminekud:
• Pealkirjade vahel
• Jooniste, tabelite, koodinäidete ja loetelude vahel
• (Ala)peatükkide lõpus
• Kokkuvõtted
Kasulikud materjalid
Kasutatud kirjandus
• Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
• Ilves, K. (2009). Akadeemilise kirjutamise alused. Loetud aadressil http://hdl.handle.net/10062/14276
Kasutatud fotod
• wonderferret, https://www.flickr.com/photos/wonderferret/494319142/
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool
