akadeemilise kirjutamise keel ja stiil

of 60/60
Akadeemilise kirjutamise keel ja stiil Hans Põldoja DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

Post on 14-Apr-2017

160 views

Category:

Education

11 download

Embed Size (px)

TRANSCRIPT

  • Akadeemilise kirjutamise keel ja stiil

    Hans Pldoja DTI6001.DT ppimine krgkoolis

  • Digitehnoloogiate instituudi nuded bakalaureusetdele

  • Digitehnoloogiate instituudi nuded bakalaureusetdele

    Hetkel kehtivad erinevad nuded ppesuundade kaupa

    htsed nuded on ettevalmistamisel

  • http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

    http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid

  • Vormistamine ja viitamine

    Vormistusjuhend lput koostamiseks: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/lopu_too/yliopilastoode_vormistusjuhend_2016a.pdf

    Bibliograafiliste kirjete koostamine: http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/bibliograafiliste_kirjete_koostamine.pdf

    http://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/lopu_too/yliopilastoode_vormistusjuhend_2016a.pdfhttp://www.cs.tlu.ee/instituut/nouded/bibliograafiliste_kirjete_koostamine.pdf

  • Bakalaureuset osad

    Tiitelleht

    Autorideklaratsioon

    Lihtlitsents

    Sisukord

    Sissejuhatus

    T phiosa

    Kokkuvte

    Summary

    Kasutatud kirjandus

    Lisad

  • Vormistamine

    Phitekst 12 pt Times New Roman, rpjoondus, reavahe 1,5

    Vasak serv 4 cm, lejnud servad vaikimisi seadetega (2,54 cm; 3,17 cm)

    Leheklje numbreid nidatakse alates sissejuhatusest, nummerdatakse alates tiitellehest

    Peatkid nummerdatakse (va sissejuhatus, kokkuvte, kasutatud kirjandus)

  • Joonised, tabelid, koodinited

    Tabelitel on number ja pealkiri

    Joonistel ning koodinidetel on number ja allkiri

    Kigile tabelitele, joonistele ja koodinidetele tuleb teksti sees numbriga viidata

  • APA6 viitamisssteemi lhikokkuvteTekstisisesed viited

    Juhul kui allika avaldamiskuupev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel kuupev puudub. Niteks:(eXe Learning, kuupev puudub)

    Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Niteks:(Gmnaasiumi riiklik ppekava, 2014)

    Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti jrele. Ainsaks erandiks, kus viide kib punkti jrel, on vhemalt 40 sna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).

    Allika tp Esimene tekstisisene viide Jrgnevad tekstisisesed viited

    Esimene tekstisisene viide sulgudes

    Jrgnevad tekstisisesed viited sulgudes

    he autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)

    Kahe autori teos Vljataga ja Laanpere (2010) Vljataga ja Laanpere (2010) (Vljataga & Laanpere, 2010) (Vljataga & Laanpere, 2010)

    Kolme autori teos Vljataga, Pata ja Tammets (2011)

    Vljataga et al. (2011) (Vljataga, Pata, & Tammets, 2011)

    (Vljataga et al., 2011)

    Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)

    Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)

    (Tomberg et al., 2013)

    Viie autori teos Pldoja, Leinonen, Vljataga, Ellonen ja Priha (2006)

    Pldoja et al. (2006) (Pldoja, Leinonen, Vljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

    (Pldoja et al., 2006)

    Kuue vi enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)

    Grupi teos (lhendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)

    ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

    (ISTE, 2008)

    Grupi teos (lhend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)

    The Design-Based Research Collective (2003)

    (The Design-Based Research Collective, 2003)

    (The Design-Based Research Collective, 2003)

    Koostanud: Hans PldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

  • Tielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus

    Nr Allika tp Viide Mendeley allika tp

    Perioodikavljaanded(Periodicals)

    1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)

    Vljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546

    Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)

    Journal Article

    3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)

    Pldoja, H., Leinonen, T., Vljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103111.

    Journal Article

    7. Ajakirja artikkel(Magazine article)

    Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernoteiga oma elu korda saada? Digi, 100, 4647.

    Magazine Article

    10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)

    Reier, L. (2012, 26. oktoober). ppematerjalid: hinaphisus versus metoodilisus. petajate Leht, lk 23.

    Newspaper Article

    11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)

    Ross, M. (2012, 9. november). pikute kvaliteeti ei taga riik. petajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee

    Newspaper Article

    Raamatud ja raamatupeatkid(Books, Reference Books, and Book Chapters)

    18. Terve raamat, trkiversioon(Entire book, print version)

    Hirsjrvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book

    Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigripe: Haridustehnoloogia ksiraamat. Tallinn: TL informaatika instituut.

    Book

    Koostanud: Hans PldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

  • 25. Raamatupeatkk, trkiversioon(Book chapter, print version)

    Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara vimalused piprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigripe: Haridustehnoloogia ksiraamat (lk 181198). Tallinn: TL informaatika instituut.

    Book Section

    Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)

    34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)

    Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01

    Report

    Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)

    39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)

    Pldoja, H., Vljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122131). http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13

    Conference Proceedings

    Doktori- ja magistritd(Doctoral Dissertations and Masters Theses)

    Magistrit institutsionaalsest andmebaasist

    Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutsepetajate seas e-ppe nitel (magistrit). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/

    Thesis

    Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)

    Veebileheklg Pldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-ppes: phimtted, misted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid

    Web Page

    Veebileheklg, ilma avaldamiskuupevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupev puudub). ppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet

    Web Page

    Nr Allika tp Viide Mendeley allika tp

    Koostanud: Hans PldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

  • Viited on vormistatud APA ksiraamatu 6. trkis toodud nidete eeskujul. Numbrid nidete ees thistavad tpseid allika tpe APA ksiraamatus.

    American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trkk). Washington, DC: American Psychological Association.

    See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamineJagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks klastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

    Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system

    Web Page

    76. Ajaveebipostitus(Blog post)

    Pldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/

    Web Page

    igusaktid

    Seadus Gmnaasiumi riiklik ppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021

    Nr Allika tp Viide Mendeley allika tp

    Koostanud: Hans PldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

  • Akadeemilise stiili tunnused

  • Keelekasutuse stiil

    Stiil on suhtlussituatsioonile ja -eesmrgile vastav keelekasutusviis

    Viis erinevat snavara liiki:

    ilukirjanduslik

    ajakirjanduslik

    teaduskeelne

    ametlik

    argikeelne

    (Ilves, 2009)

  • Objektiivsus

    Autori seisukohad tuleb vljendada vimalikult neutraalselt

    Kolmanda isiku kasutamine mina-vormi asemel

    Emotsionaalsete vljendite, naljade jms vltimine

    (Ilves, 2009)

  • Komplekssus

    Tavakeelega vrreldes pikema ja keerukama lesehitusega laused

    Erialasnavara, vrsnade ja rahvusvaheliste terminite kasutamine

    (Ilves, 2009)

  • Nitlikustamine

    Videte illustreerimiseks kasutatakse jooniseid, tabeleid, graafikuid, intervjuude katkeid vms

    (Ilves, 2009)

  • Ettevaatlikkus

    Autor peab mistma, et esitab tema tlgendus andmetest ja kirjandusallikatest on ks vimalik lhenemine ning tunnistama alternatiivide vimalikkust

    (Ilves, 2009)

  • Ebavrdsest kohtlemisest hoiduv keelekasutus

    Sooneutraalne keelekasutus inglise keeles

    Vhemusgruppe tuleks nimetada nii, nagu nad ise eelistavad, et neid nimetatakse

    (Ilves, 2009)

  • Kergesti loetavus ja mistetavus

    Sobiva pikkusega likudeks jagatud

    Ei sisalda leliigseid snu ega lauseid

    Oluline info kergesti leitavalt esile toodud (niteks loeteluna)

    (Ilves, 2009)

  • Vastutustundlikkus

    Akadeemilise teksti autor vastutab esitatud seisukohtade eest

    Esitatud teamised peavad phinema reaalselt kogutud andmetel

    Uurimises osalenute huvid (nt konfidentsiaalsus) peavad olema kaitstud

    (Ilves, 2009)

  • Argumenteeritus

    Esitatud vited peavad olema loogiliselt phjendatud

    Vastupidised seisukohad tuleb tasakaalukalt mber lkata

    Jreldused peavad olema seostatud andmetega

    (Ilves, 2009)

  • Ajavormide kasutamine

  • Olevik

    Terminiseletused

    ldjoonelised vited

    Psivaloomulised ning ldkehtivad definitsioonid

    Teooria ja sellest tulenevate videte tutvustamine

    Tabelitele ja joonistele viitamine

    Uurimistulemuste ja jrelduste esitamine

    (Hirsjrvi, Remes, & Sajavaara, 2010)

  • Minevik

    Minevikus toimunud sndmustest kirjutamine

    Varem avaldatud uurimustele viitamine

    Oma uurimuse kigus tehtud tegevuste kirjeldamine

    (Hirsjrvi et al., 2010)

  • Pealkirjastamine

  • Pealkirjastamise phimtted

    Lhike ja tpne (APA jrgi lubatud kuni 12 sna)

    Kesksed misted pannakse pealkirja esimesteks snadeks

    Vlditakse leliigseid snu (uurimus, levaade, jne)

    Pealkirja lppu ei panda punkti

    Vajadusel tpsustav alapealkiri

    Essee puhul sobib ka ksilausena moodustatud pealkiri

    (Hirsjrvi et al., 2010)

  • Pealkirjad t liigendajana

    Pikemad tekstid tuleb liigendada peatkkideks ja alapeatkkideks

    Bakalaureuse- ja magistrit puhul on eeldatakse kindlaid phiteksti peatkke:

    Kirjanduse anals (snastada teemat kokku vtvalt)

    Metoodika

    Tulemused (arendusuuringute puhul esitatakse vajadusel mitme peatkina)

    Arutelu

  • Pealkirjade kontrollimine

    Kas pealkiri vastab (ala)peatki sisule?

    Kas ainult sisukorda nhes saab tuletada terve t pealkirja?

    Kas kik pealkirjad on vajalikud?

    Kas (ala)peatkid on mistliku pikkusega?

    Kas alapealkiri sobib krgema taseme pealkirja alla?

    Kas korraga on vhemalt kaks alapealkirja?

    Kas alapealkirjad on samas stiilis?

    Kas kski alapealkiri ei kattu ega sarnane liialt terve t pealkirjaga?

    (Hirsjrvi et al., 2010)

  • Allikate kasutamine ja tekstisisene viitamine

  • Viited

    Viited koosnevad kahest osast:

    tekstisisene viide

    viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus

  • Viitamisssteemid

    Nimi-aasta viitamissteemid teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, tielikud viitekirjed autorite jrgi thestikulises jrjekorras teose lpus

    Numbriviitamisssteemid teose tekstis on allika number, tielikud viitekirjed kasutamise jrjekorras teose lpus

    Joonealune viitamine teksti sees number laindeksina, viitekirjed leheklje vi teose lpus

  • Tuntumad viitamisssteemid

    American Psychological Association (APA)

    Modern Language Association (MLA)

    The Chicago Manual of Style

    Harvard

    ...

  • http://www.apastyle.org

    http://www.apastyle.org

  • APA6 viitamisssteemi lhikokkuvteTekstisisesed viited

    Juhul kui allika avaldamiskuupev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel kuupev puudub. Niteks:(eXe Learning, kuupev puudub)

    Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Niteks:(Gmnaasiumi riiklik ppekava, 2014)

    Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti jrele. Ainsaks erandiks, kus viide kib punkti jrel, on vhemalt 40 sna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).

    Allika tp Esimene tekstisisene viide Jrgnevad tekstisisesed viited

    Esimene tekstisisene viide sulgudes

    Jrgnevad tekstisisesed viited sulgudes

    he autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)

    Kahe autori teos Vljataga ja Laanpere (2010) Vljataga ja Laanpere (2010) (Vljataga & Laanpere, 2010) (Vljataga & Laanpere, 2010)

    Kolme autori teos Vljataga, Pata ja Tammets (2011)

    Vljataga et al. (2011) (Vljataga, Pata, & Tammets, 2011)

    (Vljataga et al., 2011)

    Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)

    Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)

    (Tomberg et al., 2013)

    Viie autori teos Pldoja, Leinonen, Vljataga, Ellonen ja Priha (2006)

    Pldoja et al. (2006) (Pldoja, Leinonen, Vljataga, Ellonen, & Priha, 2006)

    (Pldoja et al., 2006)

    Kuue vi enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)

    Grupi teos (lhendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)

    ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)

    (ISTE, 2008)

    Grupi teos (lhend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)

    The Design-Based Research Collective (2003)

    (The Design-Based Research Collective, 2003)

    (The Design-Based Research Collective, 2003)

    Koostanud: Hans PldojaViimati muudetud: 7. detsember 2015

  • 8

    1. Kirjanduse anals Muutunud piksituse juurutamine on andnud petajatele tuke sotsiaalkonstruktivistliku

    lhenemise rakendamisele, rhutades ppijates probleemi lahendamise ja rhmat oskuse

    arendamist. Sellega on tekkinud ka surve kaasajastada ppimist, muutes seda omakorda

    huvitavamaks ja kaasahaaravamaks (Schneider & Synteta, 2005). petajad saavad

    kasutada pistsenaariumeid uutmoodi tundide ettevalmistamiseks ja abistavaks materjaliks

    tundide lbiviimisel. Kesoleva kirjanduse analsi eesmrgiks on anda levaade

    sotsiaalkonstruktivistlikule lhenemisele toetuvast trialoogilisest piksitusest, pi- ja

    ppedisainist, pistsenaariumist ning tuua vlja olemasolevad vahendid pistsenaariumide

    koostamiseks.

    1.1. Trialoogiline piksitus

    ppimist on traditsiooniliselt vaadeldud monoloogilisena iga ppija individuaalse

    teadmiste omandamisega. Eraldi saab vlja tuua dialoogilise ppimisprotsessi, mida

    ksitletakse kui les kasvamist ja kogukonna sotsiaalseks liikmeks saamist. ppeprotsessi

    tehnoloogiliste vahenditega toetamine on olnud aluseks trialoogilise ehk teadmisi loova

    ppimise metafoori tekkimisele (Hakkarainen, 2009). Trialoogiline ppimine toetab

    muutunud piksitust ja rhutab koostl phineva ppeprotsessi nol teadmiste ning

    praktikate kujunemist. Tavaprasest enam vrtustatakse hiselt loodud ja muudetud

    jagatavate histeadmiste kujunemist. Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste

    vahendite kttesaadavust, mis aitab kaasa koostle jagatavate teadmusobjektide loomisel

    ning histegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014). ppeprotsessist

    tervikuna levaate saamiseks ning selle kirjeldamiseks on mitmeid vimalusi, mida

    kirjeldatakse jrgmises peatkis.

    1.2. ppedisain ja pidisain

    ppedisain (ingl instructional design) keskendub petamise kavandamisel metoodikale ja

    ppeprotsessi kirjeldamisele, mida kasutades on suurem tenosus tita seatud

    pieesmrgid. Kavandamise eesmrgiks on muuta petamine thusamaks ning pilaste

    jaoks motiveerivamaks (Reigeluth, 1999). Sarnaselt ksitletakse ka ppimisega seonduvat,

    kasutades pidisaini (ingl learning design) mistet, millega kirjeldatakse tnapeval

    pitegevuste kavandamist, planeerimist ja lbiviimist (Oliver, 2007). he definitsioonina

  • Mann, W

    lisades

    virtuaal

    Vahend

    sellesse

    (diminis

    Manni V

    erinevat

    alamliik

    reaalsus

    taksono

    Joonis 4

    andmete

    Oleneva

    liitvirtua

    Feineri

    eesmrg

    reaalsus

    modifits

    WearComp

    juurde kak

    suse (media

    datud reaals

    midagi (

    shed reality

    Venn diagra

    te liikide va

    ke, mis ku

    st. Vasakp

    oomia, mille

    4. Manni rea

    l).

    alt reaalsus

    aalsust, vah

    (2002) ar

    giks on lb

    sesse ja p

    seerimine.

    p ja WearC

    ks uut nh

    ated virtuali

    suses mani

    (augmented

    y).

    amm (vt joo

    ahel. Joonis

    uulub omak

    oolne diag

    es R thistab

    aalsuse-virtua

    se ja virtu

    hendatud rea

    rvates seisn

    bematult re

    ab seda l

    Cam leiutaja

    htust: vahen

    ity) (2002, 0

    ipuleeritaks

    d reality),

    onis 4, pare

    sel on selge

    korda pim

    gramm visu

    b reaalsust,

    aalsuse-vahen

    uaalsuse mo

    aalsust ja va

    neb virtuaa

    eaalset maa

    aiendada. V

    a, laiendab

    ndatud reaa

    06. august).

    e kasutaja

    muundade

    empoolne ob

    elt nha, et

    munud reaa

    ualiseerib

    V virtuaa

    ndatud konti

    odifitseerim

    ahendatud v

    alse ja liitr

    ailma asend

    Vahendatud

    Milgrami

    alsuse (med

    .

    reaalmaail

    s (modula

    bjekt) kuva

    liitreaalsus

    lsuse alla

    reaalsuse,

    alsust ja IM

    iinium (auto

    mise astmes

    virtuaalsust.

    reaalsuse v

    dada, siis

    d reaalsuse

    RVK kahe

    diated real

    lmaga erine

    ted reality

    b seosed va

    s on ks va

    ja sisaldab

    virtuaalsus

    sbe ast

    ri joonis Ma

    st eristab

    vahe selles,

    liitreaalsus

    eesmrgiks

    e-dimensioo

    lity) ja vah

    neval viisil:

    y) vi eem

    ahendatud r

    ahendatud r

    b endas vi

    se ja vahe

    tet.

    ann, 2002, 0

    Mann liitr

    , et kui

    suhtub re

    ks on aga r

    14

    oniliseks,

    hendatud

    lisades

    maldades

    reaalsuse

    reaalsuse

    rtuaalset

    endatuse

    6. august

    eaalsust,

    esimese

    espektiga

    reaalsuse

  • Tarkvarale viitamine

    APA soovitab viidata tarkvarale nagu kirjandusallikatele (viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus): http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html

    Meie instituudi tde juures soovitame suurema arvu tarkvaraviidete korral esitada viited joonealustes mrkustes URLidena

    http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html

  • Tsiteerimine ja refereerimine

    Refereerimisel antakse teise autori tekst edasi oma snadega

    Tsiteerimisel antakse teise autori tekst edasi sna-snalt jutumrkides

  • Plagiaat

    Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti phiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma ts nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta omistatud t esitajale

    Teise autori teksti snasnalt kordamist loetakse plagiaadiks nii originaalkeeles kui tlgitult

    Vajadusel tuleb teise autori snastus esitada tsitaadina (jutumrkides) koos korrektse viitega

  • Nide plagiaadist

  • http://teadusfilosoofia.ee/kontroll/

    http://teadusfilosoofia.ee/kontroll/

  • Lhendid, numbrid, kirjavahemrgid jne

  • Lhendite kasutamine

    Esimesel kasutamisel tuleb lhend pikalt lahti kirjutada (va ldtuntud lhendite loetelus olevad lhendid)

    Punkti panemine vikethtlhendite lppu ei ole kohustuslik, punkt pannakse siis kui ilma punktita lhend raskendab tekstist arusaamist

    ldtuntud lhendite lppu pigem ei panda punkti

    Vajadusel vib lisada tle lhendite ja akronmide loetelu

  • https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9&id=67

    https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9&id=67

  • Akronmide kasutamine

    Akronm mitme sna algusthtedest moodustatud hend (nt HTML HyperText Markup Language)

    Esimesel kasutamisel tuleb akronm pikalt vlja kirjutada (lauses vi joonealuse mrkusena)

  • Keelte lhendamine

    Inglise keele lhend on ingl

    Kasutatakse sageli vrkeelsete mistete esitamisel, nt: Interaktsioonidisain (ingl interaction design) on

  • Numbrite kirjutamine

    Arvsnad 110 kirjutatakse tavalises tekstis snadega, akadeemilises tekstis sltuvalt kontekstist

    Kui tekstis on palju arve samas ligus vi suured ja vikesed arvud koos, siis kirjutatakse kik arvud numbritega

    Arvu ja mthiku vahel on thik

  • Sidekriips ja mttekriips

    Sidekriips: e-mail

    Mttekriipsul on kaks pikkust, mlema kasutamine on ige:

    (en-dash)

    (em-dash)

    Mttekriipsu ees ja jrel on thik

    Sna kuni asemel kasutatakse ilma thikuteta lhikest mttekriipsu: lk 37

  • Otsinguga leitavad vead

    Kaks thikut jrjest

    Thik punkti ees

    Thik algava sulu jrel vi lppeva sulu ees

    Thik reavahetuse ees vi jrel

    Kaks reavahetust jrjest

  • Teksti loetavus ja sidusus

  • Teksti loetavus ja sidusus

    Lausepikkus

    Tekstilikude pikkus: helauselised ligud ei sobi

    leminekud:

    Pealkirjade vahel

    Jooniste, tabelite, koodinidete ja loetelude vahel

    (Ala)peatkkide lpus

    Kokkuvtted

  • Kasulikud materjalid

  • http://www.eki.ee/books/ekk09/

    http://www.eki.ee/books/ekk09/

  • http://keeleabi.eki.ee

    http://keeleabi.eki.ee

  • http://www.eki.ee/dict/qs/

    http://www.eki.ee/dict/qs/

  • http://blog.apastyle.org

    http://blog.apastyle.org

  • Kasutatud kirjandus

    Hirsjrvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

    Ilves, K. (2009). Akadeemilise kirjutamise alused. Loetud aadressil http://hdl.handle.net/10062/14276

    http://hdl.handle.net/10062/14276

  • Kasutatud fotod

    wonderferret, https://www.flickr.com/photos/wonderferret/494319142/

    https://www.flickr.com/photos/wonderferret/494319142/

  • See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamineJagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks klastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

    Hans Pldoja [email protected]

    DTI6001.DT ppimine krgkoolis

    Digitehnoloogiate instituut Tallinna likool

    http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/mailto:[email protected]