Kymdata Oy

CADS PLANNER ELECTRIC K A S U T U S J U H E N D

2009

1

EESSÕNA Käesolev CADS Planner Electric (edaspidi CADS) kasutusjuhend on mõeldud elektrivarustuse projekteerimise ja ehitamisega tegelevatele isikutele, lihtsustamaks ümberõpet neil, kes on kasutanud teisi tarkvarapakette ja tutvustada algajatele nimetatud projekteerimistarkvara. Kasutusjuhendis antakse ülevaated peamistest CADS'i rakendustest ja nende alamfunktsioonidest, vastavalt sellele nagu need on esitatud CADS Planner Electric Pro inglise keelses versioonis. Teine peatükk kirjeldab CADS'i baasprogrammi, mis on mõeldud üldiseks joonestamiseks. Järgmistes jaotised käsitlevad elektriprojekti loomise rakendusi alustades elektrivarustuse projektidest ja automaatika skeemidest kuni automaatsete spetsifikatsioonide koostamiseni välja. Paratamatult ei jõua see kasutusjuhend vastata kõikidele töökäigus tekkivatele küsimustele, siis sellistel juhtudel on aitab lihtsamate küsimuste korral CADS'i abifunktsioon ja keerulisemad probleemid lahendab Kymdata Oy esindus. AUTORIÕIGUS © 2009 Kymdata Oy Seda juhendit ega ühtki selle osa ei tohi kopeerida mingil viisil ega mingil eesmärgil, välja arvatud CADSi tarkvara kasutaja isiklikuks või ettevõttesiseseks kasutamiseks ilma väljaandaja kirjaliku loata. KAUBAMÄRGID Kõik käesolevas juhendis nimetatud kaubamärgid kuuluvad nende õigusjärgsetele omanikele. Väljaandja: Kymdata Oy Jõe 5 10151 Tallinn Telefon: +372 682 8574 Internet: www.cads.ee E-post: estonia@kymdata.fi

2

Sisukord

2. CADS ............................................................................................................................ 4 2.1. Üldist ...................................................................................................................... 4

2.1.1. Töölaua tutvustus ............................................................................................. 4 2.1.2. Töökeskkonna seadistamine ............................................................................. 5 2.1.3. Käskude sisestamine ......................................................................................... 7 2.1.4. Koordinaatide sisestamine ................................................................................ 7 2.1.5. Kihijoonised ..................................................................................................... 8

2.2. Objektide lisamine .................................................................................................. 9 2.3. Objektide redigeerimine ........................................................................................ 10 2.4. Mõõtjooned ja tekst ............................................................................................... 12 2.5. Raster ja Snap-funktsioonid................................................................................... 13

2.5.1. Kaudsed koordinaadid .................................................................................... 14 2.6. Jooniseala suurendusaste ....................................................................................... 15 2.7. Teisi funktsioone ................................................................................................... 16 2.8. Jooniste printimine ................................................................................................ 16

2.8.1. Lihtsate jooniste printimine ............................................................................ 17 2.8.2. Suurte jooniste printimine - Layout joonised................................................... 18

Harjutus ....................................................................................................................... 20 2.9. Täiendavad funktsioonid ....................................................................................... 24

2.9.1. Isikliku tööriistariba loomine .......................................................................... 24 2.9.2. Joonise eksport Clipboardi kaudu ................................................................... 27 2.9.3. Sümbolite import ............................................................................................ 27 2.9.4. Teksti seadistamine ........................................................................................ 27 2.9.5. Automaatne tõlkimine .................................................................................... 28 2.9.6. Filtrid ............................................................................................................. 29 2.9.7. Indikaatorid .................................................................................................... 30 2.9.8. 3D-elemendid ja vaated .................................................................................. 31 2.9.9. Rakenduste vahetamise tööriistariba ............................................................... 32

3. Installatsiooni joonised ................................................................................................ 33 3.1. Üldist sümbolitest ................................................................................................. 33

3.1.1. Sümboli valimine menüüst ............................................................................. 34 3.1.2. Uue sümboli loomine ..................................................................................... 34 3.1.3. Sümbolikomplekti loomine............................................................................. 37 3.1.4. Koondsümboli loomine .................................................................................. 37 3.1.5. Sümboli sisestamine joonisele ........................................................................ 38 3.1.6. Sümboli atribuudid ......................................................................................... 40 3.1.7. Sümboli atribuutite kuvamine ja modifitseerimine .......................................... 41 3.1.8. Kõrgusmarkeering .......................................................................................... 44 3.1.9. Tegevussektorid ja- raadiused ......................................................................... 45 3.1.10. Sümbolite paigutusfunktsioonid .................................................................... 46 3.1.11. Tingmärkide adresseerimine ning aktiveerimine ........................................... 47 3.1.12. Tingmärkide loetelu genereerimine jooniselt ................................................ 47 3.1.13. Sümbolite vahetamine .................................................................................. 48

3.2. Kaabeldus ............................................................................................................. 48 3.2.1. Kaabelduse joonestamine ............................................................................... 50

3.3. Spetsifikatsiooni koostamine ................................................................................. 51 3.4. Lühitutvustus andmebaasisüsteemist Electric Pro DB ............................................ 54

3

3.4. 1. Tooteinfo lisamine tingmärkidele .................................................................. 55 3.5. Projekti alustamine. Alusjoonis ............................................................................. 58 Harjutus ....................................................................................................................... 62 3.6. Täiendavaid funktsioone ....................................................................................... 73

3.6.1. Kirjanurk ................................ ................................ ................................ ........ 73 3.6.2. Valgustitega seotud lisafunktsioonid ............................................................... 74 3.6.3. Kasutaja sümbolmenüüd ................................................................................. 76 3.6.4. Seadefailid ..................................................................................................... 79 3.6.5. Kihtide grupid ................................................................................................ 80 3.6.6. Kaablikandurid ............................................................................................... 82 3.6.7. Korruse funktsioonid ..................................................................................... 83 3.6.8. Konstruktsiooni jooned................................................................................... 83

3.7. 3D-projektid .......................................................................................................... 84 Harjutus ....................................................................................................................... 84

3.7.1. Täiendavad 3D- funktsioonid ......................................................................... 86 3.7.2. 2D/3D Sümbolite ja tootemudelite sidumine ................................................... 87

3.8. Lühisvoolu arvutamine .......................................................................................... 88 3.9. Printimise funktsioonid ......................................................................................... 90 3.10. Jooniste eksport teistesse CAD- tarkvaradesse ..................................................... 93

4. Kilbi elektrijoonised..................................................................................................... 94 4.1. Kilbiskeemi automaatne koostamine ..................................................................... 95 4.2. Lehekülgede kasutamine ja projekti loomine ......................................................... 97 4.3. Sümbolite ja teksti sisestamine joonisepõhjale ..................................................... 100 4.4 Täiendavaid funktsioone ...................................................................................... 101

4.4.1 Kilbi automaatkaitselülitite märgised ............................................................. 101 4.4.2. Skeemijooniste muudatuse markeerimine ..................................................... 102 4.4.3. Kasutaja sümbolmenüüd ............................................................................... 102 4.4.4. Kilbiskeemide printimine ............................................................................. 103 4.4.5. Kilbiskeemide salvestamine valitud formaati ................................................ 104

5. Elektri- ja automaatikaskeemid .................................................................................. 106 5.1. Töö alustamine .................................................................................................... 106 5.2. Skeemi koostamine ............................................................................................. 108

6. Schemas rakenduse ahelaskeemi harjutus ................................................................... 112 6.1. Skeemi kirjanurga täitmine .................................................................................. 113 6.2. Peavooluahela joonestamine ................................................................................ 113 6.3. Juhtahela joonestamine........................................................................................ 117

Lisa 1. Tingmärkide seletusi .......................................................................................... 124 Lisa 2. Lühikäskude nimistu. ......................................................................................... 125

4

2. CADS

2.1. Üldist

2.1.1. Töölaua tutvustus Programmi CADS erirakendused on ülesehitatud baasjoonestusprogrammile. Programmi käivitamisel avaneb aken, kus on põhilised CAD-joonestuse elemendid, nagu joonestusala, nupuread käskude ning parameetrite sisestamiseks, nii seadistuste-, menüü- kui ka olekuriba ja tekstiaken.

Joonestusala asub akna keskel ja sinna on võimalik joonestada sisestades käske ühel kolmest viisist, mida vaadeldakse allpool.

Tööriistariba Main (asub vaikimisi programmi akna vasakus servas) abil kutsutakse ajutiselt esile teisi tööriistaribasid, milledelt valitakse sobivaid käske joonestamiseks, redigeerimiseks ja teisteks analoogilisteks ülesanneteks.

Tööriistariba Basic 1 (asub vaikimisi programmi akna ülemises servas) sisaldab endas võimalusi nii jooniste avamiseks, salvestamiseks kui ka

5

printimiseks. Lisaks nendele funktsioonidele juhitakse antud tööriistaribaga kihijoonised, aktiivset joone värvi ja -tüüpi. Samuti on siia lisatud nn. nupuabi ehk funktsioon, mis avab näidatud nupu abiinfo.

Menüüriba kaudu on võimalik sisestada kõiki peamisi programmis toimivaid käske, aga ka opereerida jooniste ning projektiga ja seadistada töökeskkonda, s. h. mugandada programmi muutes tööriistaribasid. Iga rakenduse käivitamisel tekib menüüribale vastava rakenduse erimenüü lisaks, mis baasprogrammil puudub.

Tekstiaken on nii käskude, valikute kui ka koordinaatide sisestamiseks klaviatuurilt. Täiendavalt täidab see enamus käskude korral dialoogiakna ülesandeid. Lisaks sellele salvestab ta sisestatud käske kuni joonise sulgemiseni.

Olekuribal (paikneb programmiakna alumises servas) on samuti terve rida erinevaid funktsioone. Esimene osa näitab iga nupu, mille kohal kursor on, nimetust ja lühidalt funktsiooni kirjeldust. Teine sektsioon on seotud koordinaatidega ja kuvatakse vastavalt kursori asukohta absoluut- ja suhtelistes koordinaatides. Samuti kuvatakse seal rasteri samm. Viimane indikaatorite blokk näitab abifunktsioonide olekut ja töölaua vaateviisi.

2.1.2. Töökeskkonna seadistamine Kuna projekteerimine on tihti pingeline töö, siis on soovitatav seadistada töökeskkond, et vältida silmade liigset väsitamist. Samuti on võimalik selle käigus seadistada nii printimis- kui ka impordifunktsioone. Selleks tuleb valida menüüribalt Tools - Preferences..., misjärel avaneb dialoogiaken. Vastavalt lehekülgedele on neil järgmised seadistus võimalused:

6

General

➢ Automatic save – automaatse salvestuse funktsioon; ➢ Grip edit – selekteeritud objekti punktide suurus ning värvus; ➢ Coordinates on crosshair – võimalus näidata koordinaate kursoril.

Files – seadistakse joonise salvestamisviisid ning tugifailide kataloogid. ➢ Directory memory – joonisega seotud kataloogi mälu, joonise salvestamisel või avamisel kuvatakse aktiivne kataloog. ➢ Save preview image – Joonise eelvaate pilt. Pilti kuvatakse joonise avamisel.

Display – joonise avamisel teostatavad funktsioonid ja käskude hulk; ➢ Start maximized – CADS avatakse kogu ekraani ulatuses; ➢ UCS icon – mudeliruumis kuvatakse koordinaattelg; ➢ Auto redraw – jooniseala uuendatakse iga käsuga; ➢ Theme – kasutajaliidese teemad; ➢ Drawing area background color – mudeliruumi värv; ➢ Crosshair color – hiirekursori ja rasteri värv; ➢ Mouse wheel zoom speed – hiire rulli suumimise kiirus; ➢ Command line font – käsuriba font ja suuruse seadistused;

Print – vaikimisi printer ja printimismeetod. ➢ Printer – printeri sektsioonis valitakse kasutatavad printerid ja salvestatakse printeritele vaikeseadistused. ➢ Print style table – printimise stiili valik ja kujundamine;

DWG – .dwg-jooniste konverteerimisprotokolli valik. ➢ Conversion fail – dwg-faili salvestuse protokolli valik. Kasutajal on võimalik konverteerimisprotokolli modifitseerida Tools – Convert- Modify conversion fail;

➢ Conversion file for reference drawing – XRF – viitejooniste konverteerimisprotokoll;

DXF – .dxf-jooniste konverteerimisprotokolli valik.

Konverteerimisprotokollidest on võimalik valida järgmiste failide vahel:

➢ Cads.cnv – joonised konverteeritakse CADS'i värvikoodides; ➢ Colors.cnv – joonised konverteeritakse originaalvärvides; ➢ Thin1.cnv – joonised konverteeritakse mustvalgena; ➢ Thin9.cnv – joonised konverteeritakse hallvalgena.

Konverteerimisprotokolle on võimalik kasutajal ise luua ja modifitseerida, selleks tuleb kasutada funktsiooni Tools - Convert – Modify conversion fail.

Täiendavalt on kasutajal võimalik luua uusi tööriistaribasid (View-Customize...) või luua käskude sisestamiseks klaviatuurilt lühikombinatsioone (Keyboard) (vt. 2.9.1).

7

2.1.3. Käskude sisestamine Nagu eespool vihjati on joonestamise aluseks käsud, mida on võimalik sisestada kas klaviatuurilt, nupurealt või hoopiski menüüribalt. Selleks, et sisestada õiget käsku tuleb teada vastava käsu inglise keelset nimetust või kasutades nupurida valida sobiv käsk pildi järgi. Seega järelikult käsk, millega nt. joont tõmmatakse on võimalik sisestada järgmistel viisidel:

➢ Draw-Line ➢ ➢ line ➢ l

Viimast nimetatakse lühikäsuks. Lühikäske kasutatakse pikkade ja kohmakate süntaksite vältimiseks. Millistel käskudel on lühikäsud, saab kontrollida avades faili C:/.../Kymdata/CADS/cads.cdf. Antud käskude loetelu on toodud ka käesoleva juhendi lisas. Soovi korral võib täiendada seda loetelu, vastavalt failis toodud näitele.

Käsu sisestamise järel toimub dialoog programmi ja kasutaja vahel. Mõnel juhul avaneb selleks eraldi aken, kuid enamasti tuleb tutvuda tekstiaknas kirjutatuga. Üldjuhul küsitakse joonestatava elemendi paigutuskoordinaate, kuid samuti võib olla tegemist valikute küsimisega või parameetrite seadistamisega.

Näiteks

Sisestades käsu line, kuvatakse tekstiaknas järgmine küsimus: Line start point:, mille järel tuleb sisestada soovitud koordinaat.

Sisestades käsu circle, kuvatakse järgmised valikud: Center point (or Center/3p/2p):, mille järel võib sisestada koordinaadi või valida sulgudest mõni teine meetod käsu täitmiseks. Valiku tegemiseks tuleb sisestada enamasti valiku esimene sümbol.

Sisestades käsu trim, kuvatakse järgmine küsimus: Select cutting objects: ehk soovitakse objekti valikut.

Iga sisestus ja valik tuleb kinnitada, mida saab teha vajutades kas Enter - või tühikuklahvi vajutamisega. Erandiks on hiirega sisestamine, siis kinnitatakse käsud hiire parema klahviga. Käsu katkestamiseks suvalisel ajahetkel tuleb vajutada Esc-klahvi. Käsu tühistamiseks tuleks valida Edit-Undo.

2.1.4. Koordinaatide sisestamine Koordinaate on võimalik sisestada nii klaviatuurilt kui ka kursoriga. Juhul kui neid sisestatakse klaviatuurilt, siis antud programmis kasutatakse nelja süsteemi:

➢ absoluut-ristkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad joonise nullpunktist ja

8

➢ esitlusviis on x,y,(z). z sisestatakse juhul kui tegemist on 3D-joonisega;

➢ absoluut-polaarkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad joonise nullpunktist ja esitlusviis on r/α (kaugus/nurk). Nurka mõõdetakse kraadides ja nullnurgaks loetakse x-telje positiivset suunda;

➢ suhtelised ristkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad viimati sisestatud

➢ punktist ja esitlusviis on @x,y,(z);

➢ suhtelised polaarkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad viimati sisestatud punktist ja esitlusviis on @r/α.

Sisestades kursoriga koordinaate on valida aga kahe meetodi vahel:

➢ tavaline punkti sisestamine – väiksemate jooniste korral kasutades rasterile fikseeritud kursori sammu ja kontrollides olekuribalt koordinaate või sisestada koordinaate silma järgi;

➢ punkti sisestamine abifunktsioonidega – keerulisemate jooniste korral või kui rasteri samm ei luba kursoril liikuda soovitud punkti olemasolevatel objektidel, siis on võimalus kasutada Snap-funktsioone. Antud abifunktsioonid aitavad tuvastada ja defineerida punkte, millede koordinaate täpselt ei teata. Pikemalt käsitletakse Snap-funktsioone omaette alajaotises.

2.1.5. Kihijoonised Kihijoonised on joonised, millede juures paigutatakse objekte vastavalt vajadusele erinevatele kihtidele, mida saab eraldi opereerida. Kihijoonised on vajalikud keerulisemate jooniste ja projektide koostamisel, sest need võimaldavad hetkel mittevajalikku informatsiooni väljalülitada parandades niimoodi ülevaadet tehtavatest töödest. Juhtimaks kihte tuleb avada Layer dialog.

9

Avaneva dialoogiakna all on võimalik näha, milliseid kihid sisalduvad joonises ning millised on nende parameetrid:

➢ Visibility – kas kiht on nähtav joonise alal või mitte (nt. mittevajalik informatsioon on välja lülitatud); ➢ Lock – kas kihil asuvaid objekte on võimalik valida ja nendega opereerida (nt. kustutada olemasolevaid trasse); ➢ Color – milline on antud kihi vaikimisi värv; ➢ Line weight – milline on antud kihi vaikimisi joone paksus; ➢ Plot – kas antud kiht on printimisele lubatud; ➢ Line type – milline on antud kihi vaikimis joonetüüp.

Lisaks ülal mainitule võib kihte juhtida otse joonisel Layer tööriistariba kaudu.

Turn on/off layer – kihtide kuvamine/varjamine.

Lock/Unlock selected objects layer – kihtide lukustamine/avamine.

Thaw/Freeze selected objects layers- kihtide sulatamine/jäätamine. Võimalik kasutada vaid Print töökeskkonnas.

2.2. Objektide lisamine Objektide lisamise all mõistetakse siinkohal uute joonise elementide loomist joonestusalale. Kõik vastavad käsud on koondatud Draw-menüüsse ja vastavalt ka Draw-tööriistaribale. Järgnevalt vaadeldakse põhikäske lähemalt. Käsu nimetuses olevad suurtähed moodustavad lühikäsu.

Line – sisestatakse üksik joon algus- ja lõppkoordinaadi alusel. Käsk katkeb, kui on sisestatud lõppkoordinaat. Sisestades käsu uuesti ja alguskoordinaadi asemel vajutada Enter-klahvi võetakse viimati sisestatud punkt alguspunktiks.

continuous line – sisestatakse joon lõikude kaupa. Käsu katkestamiseks tuleb sisestada tühikoordinaat ehk vajutada Enter -klahvile.

10

RECtangle – sisestatakse ristkülik diagonaalnurkade koordinaatide alusel. Käsu katkestamiseks tuleb sisestada tühikoordinaat.

POLygon – sisestatakse hulknurk dialoogivormis. Seejuures eristatakse kaht joonestamismeetodit – hulknurga tipud puutuvad vastu virtuaalset ringjoont (Inside a circle) ja hulknurga külgede tsentrid puutuvad vastu virtuaalset ringjoont (Outside a circle).

Circle – sisestatakse ringjoon. Valida on kolme meetodi vahel – tsentrikoordinaat ja raadius; diagonaalikoordinaadid ja kolme punkti meetod.

PolyLine– sisestatakse joon, mille paksust on võimalik defineerida. Seda võimalust ei olnud Line-käsu korral. Sama käsu piires on võimalik joonestada lõigu asemel kaart.

SPLine – sisestatakse spline. Spline on matemaatiline termin, mis joonestamisel vastaks umbes lekaalijoonele.

fill – täidetakse joonisepind valitud värviga. Täitmine toimub kolmnurkade meetodil. Käsu katkestamiseks sisestada tühikoordinaat.

Hatch – sisestatakse viirutus vastavalt defineeritud piiridele. Ala peab olema suletud või käsk katkestatakse.

Arc – sisestatakse kaar, ühel neljast meetodist – tsentri-, algus- ja lõppkoordinaat; alguspunkt, puutuja, lõpppunkt; algus-, kesk- ja lõpppunkt või algus-, lõpp- ja keskkoordinaat.

Offset – sisestatakse juba olemasoleva objekti koopia, viimasest defineeritud kaugusele ja suunda.

Leader – sisestatakse infoviit. Dialoogi korras sisestatakse viida algus- ja lõppkoordinaat ning viida tekst.

2.3. Objektide redigeerimine Objektide redigeerimise tähendab juba sisestatud joonise elementide parameetrite muutmist. Kõik vastavad käsud on koondatud Modify-menüüsse ja -tööriistaribale.

Enne redigeerimist tuleb hetkeks peatuda selekteerimisel ehk objektide valimisel. Objekti on võimalik valida kolmel erineval meetodil:

• üksikobjekti valik – viia kursor objekti joonele ja vajutada hiire vasakut klahvi. Valimisse on võimalik koguda mitu üksikobjekti. Valitud objekti valimist väljaarvamiseks valida objekt uuesti. Valimi kinnitamiseks vajutada hiire paremat klahvi või Enter-klahvi;

11

• enama objekti selektiivne valik – viia kursor selekteeritavatest objektidest allapoole ja defineerida haaramisakna alumine nurk. Seejärel viia kursor objektidest ülespoole ja kinnitada haaramisakna ülemine nurk. Kõik objektid, mis mahtusid täielikult aknasse on valitud;

• enama objekti massvalik – viia kursor selekteeritavatest objektidest ülespoole ja defineerida haaramisakna nurk ning siis alumine nurk. Objektid, mis läbisid aknaga defineeritud ala või asusid seal on valitud.

Järgnevad redigeerimiskäsud leiavad enim kasutust (lühikäsud suurte tähtedega).

Erase – kustutatakse valitud objektid peale valimi kinnitamist. Käsu katkestamiseks ilma täideviimiseta vajutada Esc-klahvile.

Move – nihutatakse valitud objektid käsu dialoogis määratud baaspunkti suhtes. Nihutamise käigus on võimalik objekti skaleerida ja muuta orientatsiooni. Nupurealt on võimalik valida ka tavaline nihutamiskäsk, ilma skaleerimiseta.

ROtate – pööratakse valitud objekte ümber defineeritud baaspunkti. Pöördenurka on võimalik defineerida mitmeti, kuid soovituslik on sisestada see numbriliselt.

stretch – nihutatakse objekti valitud punkte baaspunkti suhtes. Kui valiti terve objekt, siis käsk toimib nagu Move. Alternatiivina võib ilma käsuta valida objekti ning selle ühest tunnuspunktist kinnihaarates nihutada seda ülejäänud objekti suhtes.

MIrror – peegeldatakse valitud objekte defineeritava peegeldusjoone suhtes. Peale peegeldust on võimalus kustutada originaalobjektid.

modify – avatakse dialoogiaken, kus võib muuta valitud objekti kihti, värvust, joone paksust ja tüüpi ning olenevalt objekti omadustest muuta mõningaid koordinaate.

COpy – kopeeritakse valitud objektid nihkega baaspunkti suhtes. Koopiate arv ei ole piiratud. Käsu katkestamiseks vajutada Enter-klahvi või hiire paremat klahvi.

ARray – valitud objekt paljundatakse vastavalt etteantud parameetritele ühtlase vahega kas joont mööda (nihe baaspunkti suhtes ja koopiate arv), pinda mööda (nihked baaspunkti suhtes ja koopiate arv reas ning veerus), ringi mööda (ringi tsenterpunkt, koopiate arv, objekti baaspunkt – kui objekti pööratakse käsu jooksul) või kaart mööda (kaare tsenterpunkt, koopiate arv, objekti baaspunkt ning kaare pikkus kraadides).

Fillet – objekti nurk, mis käsu jooksul defineeritakse, ümardatakse etteantud raadiusega.

CHAmfer – objekti nurka, mis käsu jooksul defineeritakse, joonestatakse faas etteantud küljepikkustega.

eXplode – valitud multiobjekt (nt. polyline, rectangle) taandatakse

12

üksikuteks lihtobjektideks (nt. line, arc, circle).

Copy Properties – võimaldab omaduste (nt. värvi, joonetüübi, kihi) kopeerimist ühelt elemendilt teistele.

Group toolbar – Valitud objektid koondatakse üheks grupiks. Lihtsustab elementide käsitlemist.

Täiendavalt on joonte redigeerimiseks tööriistariba Break/join toolbar, millel asuvad samuti mõned sagedast kasutamist leidvad käsud.

TRim – lõigatakse näidatavad objektid, mis ristuvad valitud lõikeobjektiga.

join – liidetakse objektid kokku või pikendatakse jooni kuni ristuvate objektideni. (lühikäsk ex töötab samuti).

2.4. Mõõtjooned ja tekst Kui kahes eelmises alajaotises vaadeldi käske, millega sai koostada joonisega iseloomustatavat detaili/objekti, siis käesolevas peatükis käsitletakse informatiivse teksti lisamist joonisele. Mõõtjoonte sisestamise käsud on koondatud tööriistaribale Dimension.

Kõik käsud, mis puudutavad lineaarseid mõõtjooni võiks koondada nelja gruppi:

• üksik-mõõtjoon – defineeritakse objekt, mille üks mõõt esitatakse. Käsu jooksul on võimalik rakendada mõõteväärtuse ülekirjutamist (nt. kui on joonestatud objekt suuremana, kui ta tegelikult on);

• baas-mõõtjoonega – defineeritakse rida objekti mõõte, millede väärtust näidatakse esimena sisestatud koordinaadist. Mõõtjooned paigutatakse üksteise kohale;

• jada-mõõtjooned – defineeritakse rida objekti mõõte, millede väärtust näidatakse eelnevast mõõtjoonest lähtuvalt. Mõõtjooned paigutatakse üksteise kõrvale;

• null-baas-mõõtjoon – defineeritakse rida objekti mõõte, millede väärtus esitatakse esimesena sisestatud koordinaadist, mille väärtus võetakse tinglikult nulliks. Mõõtjooned paigutatakse üksteise kõrvale.

Teistest mõõtjoontest sagedamini tuleb esitada kõverjoone raadiust ja

13

tema näilist tsentripunkti, aga ka ringjoonte läbimõõte ja nurki, mis on täisnurgast erinevad.

Text-tööriistariba leiab kasutamist, kui joonisele soovitakse lisada kommentaare või konkreetseid viiteid, mistõttu vaadatakse järgnevalt mõned enamtarvitatavad käsud sellelt tööriistaribalt.

Antud tööriistaribalt on valida nelja teksti sisestamismeetodi vahel:

• Draw text (lihttekst) – tekst sisestatakse käsuakna kaudu vaikimisi kehtivas tekstistiilis etteantud punktist alates;

• Draw mtext (tekst alale) – tekst kirjutatakse joonisel määratud alale. Teksti sisestamine toimub läbi avaneva dialoogiakna, kus on teksti kirjutamiseks teksti-redaktoriga võrdsed võimalused, kuid kõiki erisümboleid ei pruugita tunnistada. Võimalik kirjutada kirillitsas;

• Dynamic text (dünaamiline tekst) – võimaldab sisestada lihtteksti mitmerealisena, kuid puuduvad stiili valiku võimalused;

• Text block dialog (viited) – sobib mahukate viidete koostamiseks, kuna võimaldab kasutada leader-käsku. Tekst sisestatakse dialoogiaknas, kus on võimalik määrata teksti suuruse ja kalde parameetreid.

2.5. Raster ja Snap-funktsioonid Korrektse joonise koostamiseks on soovitatav, et kursor liiguks mööda jooniseala fikseeritud sammudega ehk vastavalt alusrasterile. Sõltuvalt joonise tüübist tuleb aga rasteri sammu muuta, mida tuleks teha enne joonestama hakkamist, et vältida olukorda, kus erinevatele rasteritele joonestatud objektid ei istu kokku. Rasteri juhtimiseks on koondatud vastavad käsud Grid-tööriistaribale.

Sellelt tööriistaribalt on võimalik seadistada rasteri sammu või valida programmiga kaasas olevate hulgast. Samuti on võimalik rasteri kuvamist sisse- ja väljalülitada ning otsustada, kas kursor liigub mööda rasterit või mitte (sama nupp asub ka Basic 2-tööriistaribal).

Kui raster on sisselülitatud, siis võib tekkida olukordi, kus punkt, mida soovitakse defineerida asub rasteri vahel ja selle koordinaadi arvutamine ei ole otstarbekas ega mugav. Sellistes olukordades leiab abi snap-funktsioonidest. Need funktsioonid ei ole iseseisvad käsud, vaid hoopis abikäsud, defineerimaks koordinaate, millede väärtusi ei ole teada. Snap -funktsioonid on koondatud Snap-tööriistaribale ning järgnevalt vaadeldakse nende kasutusalasid. Kuna tegemist ei ole käskudega, siis puuduvad neil klaviatuurilt sisestatavad süntaksid.

14

Endpoint – defineeritakse näidatava objekti lähim lõpppunkt. Juhul, kui objekte on liiga tihedalt tuleb muuta joonise suurendusastet (seda vaadeldakse järgmises alajaotises). Käsk ei tööta ringjoonte korral.

Centerpoint – defineeritakse näidatava ringjoone või kaare tsentri punkt, kusjuures näidata tuleb joont, mitte aga arvatavat keskpunkti.

Nearest – defineeritakse punkt näidatava objekti peal. See punkt ei ole fikseeritud, vaid seda võib nihutada objekti piirjoont mööda.

Intersection – defineeritakse näidatav ristumispunkt. Kursor peab asuma selle punkti vahetus läheduses. Vajadusel muuta suurendusastet.

Apparent intersection – defineeritakse näidatav näiline ristumispunkt. Leiab kasutamist 3D-joonestamisel, kus objektid teatava vaatenurga alt ristuvad, kuigi tegelikkuses võivad asuda paralleeltasanditel.

Midpoint – defineeritakse näidatava joone keskpunkt.

Node – defineeritakse elemendi n. n. klemmpunkt. Leiab kasutamist elektri-projektide koostamisel, et ühendada nt. kaabel pistikupesaga. Täpsemalt vastavas jaotises.

Tangential – defineeritakse punkt, milles sisestatav objekt oleks näidatavale kaarele/ringjoonele puutujaks. Kasutatakse harva esimese punkti sisestamiseks.

Perpendicular – defineeritakse punkt, mis oleks joonestatava objekti ja näidatava objekti ristumipunkt nii, et mõlemad on üksteise suhtes 90º nihutatud.

Angle – valik ringjoonel/kaarel asuvate punktide vahel, mis üksteise suhtes asuvad etteantud nurga all. Vaikimis selleks nurgaks on 90 º.

Lisaks on sellel tööriistaribal toodud nupp, millega võib snap-funktsioonid välja lülida, kui neid hetkel vaja ei ole. Sama nupp on toodud ka Basic 2- tööriistaribale.

NB! Snapi funktsioonide kiirmenüü avaneb kombinatsioonil SHIFT + klõps hiire paremale klahvile.

2.5.1. Kaudsed koordinaadid Juhul kui osutub vajalikuks sisestada koordinaate kaudsel meetodil, nt. joon algaks ristküliku keskpunktist või sümbol peab asuma keset ristkülikut, siis sellisel juhul tuleb välja kutsuda punktide sisestamise tööriistariba – View-Toolbars...-Point input. Antud tööriistaribal asuvad

15

kaudsete koordinaatide sisestamise käsud, mida saab kasutada sarnaselt Snap-funktsioonile, kui objekti sisestamise käsk on aktiivne.

Rectangle – defineeritakse punkt, mis asub ajutiselt joonestatava ristküliku keskpunktis.

Midpoint– defineeritakse punkt, mis asub ajutiselt joonestatava joone keskpunktis.

Virtual intersection – defineeritakse punkt, mis asub kahe üksteisega mitte ristuva objekti näilises ristumispunktis. Objektid näidatakse käsu jooksul.

XY offset – defineeritakse punkt, mis nihutatakse näidatavast punktist määratud kaugusele x- ja y-telje sihis.

XY offset from separate points – defineeritakse punkt, mis nihutatakse ajutisest x- ja y-telje ristumispunktist määratud kaugusele x- ja y-telje sihis. Ajutine koordinaatide ristumispunkt näidatakse kahe eraldi punktiga.

Ooffset towards crosshair– defineeritakse punkt, mis asub näidatavast punktist kursori suunas eelnevalt määratud kaugusel.

Only X coordinate – defineeritakse punkt, mille x-koordinaat näidatakse esmalt ning seejärel y-koordinaat.

Only Y coordinate – defineeritakse punkt, mille y-koordinaat näidatakse esmalt ning seejärel x-koordinaat.

NB! Kaudsete koordinaatide funktsioonide kiirmenüü avaneb kombinatsioonil SHIFT + klõps paremale hiire klahvile.

2.6. Jooniseala suurendusaste Keerukamate jooniste korral tuleb parema ülevaate saamiseks joonist kohati suurendada ja siis jälle vähendada, et mitte kaotada ülevaadet kogu joonisest. Selleks muudetakse joonise suurendust ja vastavad käsud on koondatud nii Basic 2- kui ka Viewport-tööriistaribale.

Zoom in nupule vajutamisega suurendatakse kuvatavat jooniseala 2 korda, nii et ekraani keskpunkt on baaspunktiks, mille asukoht ei muutu.

Zoom out nupule vajutamisega vähendatakse kuvatavat jooniseala 2 korda ja samuti on baaspunktiks ekraani keskpunkt.

Kasutades hiire kerimisnuppu on ka võimalik muuta joonise suurendusastet, kuid baaspunkt määratakse kursoriga.

Zoom window käsuga suurendatakse käsu dialoogis defineeritav haaramisakna ala ekraani suuruseks. Baaspunktiks on haaramisakna

16

keskpunkt, mis peale suurendamist nihutatakse ekraani keskpunkti.

Zoom limits käsk vähendab/suurendab käsuga limits defineeritud jooniseala nii, et see mahub täielikult ekraanile.

Zoom extents nupule vajutus mahutab kogu joonise arvuti ekraanile.

Zoom previous taastab eelmise suurendus astme. Sobib hästi kasutamiseks lühiajalisteks suurendamisteks, misjärel soovitakse taastada üldvaade.

Zoom back annuleerib zoom previous toime.

2.7. Teisi funktsioone Eelnevalt vaadeldud käsud ja funktsioonid olid koondatud konkreetsetesse menüüdesse ja tööriistaribadele. Järgnevalt käsitletakse teisi funktsioone, mis võivad lihtjoonestamisel kasuks tulla.

Defineerimaks paberi formaati, jooniseala, kasutatavat mõõtkava (selle alusel skaleeritakse teksti suurust) jms., siis Preferences-tööriistaribal asub käsunupp Set drawing area and scale. Sama dialoogi käigus defineeritakse ka printimisvaated.

Kui soovitakse nihutada joonist, muutmata seejuures suurendusastet või objektide asukohta joonisel, siis sobib kasutamiseks käsk pan, mis on toodud ka Viewport-tööriistaribale. Selle käsuga võetakse näiliselt joonisest kinni ja nihutatakse soovitud suunas. Alternatiivina võib vajutada hiire rullile ning võtta samuti joonisest kinni.

Objektide sisestamisel jäävad joonise alale sisestatud koordinaatidest jäljed, mis võivad joonise mõistmist vahel raskendada. Nende kõrvaldamiseks on käsk redraw, mis asub Viewport tööriistaribal. Sama efekti annab joonise nihutamine ja suurendamine. Vaikeseadena saab jälgi deaktiveerida Tools-Preferences…-Display-Auto Redraw

Juhul kui on vajadus võtta jooniselt mõni kontrollmõõt, samas ei soovita lisada mõõtjooni, siis seda saab teostada käsuga Distance, mis on leitav ka Auxiliary functions-tööriistaribalt. Samas kõrval on käsk Angle, millega on võimalik kontrollida sarnaselt nurki.

Kui kontrollmõõdu tegemiseks on vaja näidata mitmeid punkte joonisel, siis saab kasutada funktsiooni Distance, angle and offsets from points, mis asub Auxiliary functions- tööriistaribal. Funktsiooni aktiveerimise järel tuleb käsuribale kirjutada multiple (lühidalt m) ning näidata punkte joonisel.

Täiendavalt võib tekkida olukord, kus tuleb määrata objekti pindala, massi või ümbermõõtu, siis Auxiliary functions-tööriistaribal asub käsk calculate area, perimeter, volume and mass.

2.8. Jooniste printimine CADS sisaldab endas kaht printimismeetodit. Esimene neist sobib

17

lihtsate jooniste ühekordseks väljastamiseks. Meetodi käivitamiseks tuleb vajutada print-käsunuppu Basic 1-tööriistaribal või valida menüüst File käsk Print.... Teine meetod leiab aga kasutamist olukorras, kus mahukaid jooniseid tuleb trükkida erinevate mõõtkavadega ja korduvalt, nt. ehitusjoonised. Selleks tuleb luua eraldi printimisvaateid, kus saab joonist paberile sobitamiseks on rohkem võimalusi.

2.8.1. Lihtsate jooniste printimine Lihtsaks jooniseks võib nimetada üksikdetaili, nt. klapimutrit kirjeldavat joonist. Sellised joonised teostatakse enamasti suurendatud mõõtkavas ja esitatakse üksikult ühel lehel, tavaliselt A3...A4 formaadis. Samuti on need harva kihijoonised ja sel juhul on kihtide arv väike – alla 5.

Eespool kirjeldatu on tinglik, aga kui joonis vastab nendele tingimustele, siis võib kasutada kiiremaks printimiseks File-menüüst käsku Print..., misjärel avaneb dialoogiaken, mille lehel valitakse printer, stiil ja prinditav ala: kas paberi piiridesse jääv joonise osa ( limits), kogu joonis (extents), vaade - kas salvestatud või aktuaalne vaade (view) või defineeritakse ala eraldi aknas (window).

Dialoogiakna lehel seadistatakse paberi formaat ja joonise orientatsioon paberil, skaleering ning joonise asend paberil. Erinevus orientatsiooniga on see, et viimase korral pööratakse joonist paberil, asendi (offset) korral aga nihutatakse, nt. soovitakse jätta köitmisserv. Täiendav võimalus on printida joonis PDF-dokumendina, mis lihtsustab suhtlemist nende koostöö partneritega, kellel puuduvad jooniste vaatamiseks muud programmid.

Enne joonise printerisse saatmist on võimalik kontrollida tulemust ka ekraanil kasutades dialoogiakna allservas asuvaid nuppu Preview...

18

Nupule vajutamisel kuvatakse ekraanil virtuaalne koopia printimistulemusest.

Joonis saadetakse printerisse või konverteeritakse PDF-failiks peale OK-nuppu vajutamist. PDF-fail salvestatakse dialoogis kindlaks määratud kataloogi.

2.8.2. Suurte jooniste printimine - Layout joonised Kui tegemist on suurte ja detailirohkete joonistega, mida tuleb teatava aja tagant uuesti trükkida, nt. kinnisvara arendusprojekt, siis on soovitatav salvestada sagedamini kasutatavad printimisvaated.

Printimisvaateid saab luua, kui Viewport - rippmenüüst valida käsk Layout avanevas dialoogiaknas saab luua uusi New... ja juhtida olemasolevaid printimisasetusi ning kopeerida seadistatud layout-jooniseid. Uut asetust luues nimetatakse see esmalt ja muudetakse aktiivseks Set current - nupu vajutamisega, misjärel võib selle dialoogiakna sulgeda.

Selle tulemusena kadus joonestusalalt kogu joonis, aga seda ei kustutatud, vaid vahetati töökeskkonda. Kui joonestamise ajal oli staatusribal kiri DESIGN, siis nüüd on sel kohal PRINT.

Järgmise sammuna tuleb defineerida joonise ala, milleks valida Preferences - tööriistaribalt käsk – Set drawing area. Avanevas dialoogiaknas valitakse soovitav paberiformaat. Ühe printimisasetuse all saab valida ainult ühe formaadi. Teise formaadiga vaate salvestamiseks tuleb luua eraldi asetus. Formaat defineerida kas kasutades antud nimistut, kasutades aktiivsete printerite poolt võimaldatavaid formaate või eriformaatide korral sisestada paberimõõtmed.

Frame sektsioonis on võimalik valida, kas väljatrükil on raamjoon või

19

voltimismärgid. Järgnevalt defineeritakse joonise mõõtkava. Juhul, kui joonisele on eelnevalt mõõtkava antud Preferences - Set scale käsuga, siis mõõtkava selles dialoogis ei sisestata, vaid väärtuseks jääb 1:1. Linnuke valiku Set lower left corner ees tähendab, et dialoogiakna sulgemise järel küsitakse joonise baaspunkti koordinaati, mis seotakse ajutiselt printimisvaate alumise vasaku nurgaga.

Add sheets to paper space sektsioonis defineeritakse, mitu vaadet antud sama asetuse korral luuakse, nende mõõtmed ja nende omavahelised kaugused. Mitu vaadet on kasulik näidata nt. siis kui joonis prinditakse mitmele lehele.

Kinnitades valiku OK-nuppu vajutamisega küsitakse järgnevalt baaskoordinaati (sageli on selleks 0,0), peale mida kuvatakse ekraanil printimisvaade (-vaated). Selleks, et sobitada paremini joonist vaatesse, tuleb kursor viia staatusribal asuva PRINT kirjale ning seal vajutada kaks korda hiire vasakut klahvi, misjärel muutub kiri DESIGN'ks.

Nüüd on võimalik teostada kõiki joonestamise operatsioone – suurendamine, nihutamine jms. Olukorras, kus joonis kirjeldab üksikuid kitsaid situatsioone, nt. pikad kaablitrassid, võib olla otstarbekas muuta vaatenurka, aga mitte hakata muutma joonise orientatsiooni. Vaatenurga muutmiseks tuleb valida Viewport - rippmenüüst käsk View.

Peale seadistamist on soovitatav kinnitada mõõtkava, mille saab sisestada Viewport-menüüst ja Layout viewport-alammenüüst.

Lukustamaks tehtud muudatusi tuleb kursoriga lülitada DESIGN-keskkond ümber PRINT-keskkonnaks.

20

Kasutades Print tööriistariba Print frame käsku on võimalik näidata millised vaated printerisse suunatakse. Printimisdialoog avaneb peale valimi kinnitamist ning seal on ühe lisafunktsioonina on võimalik printida mitu vaadet ühte PDF-faili (Join PDF files). Tulemus väljastatakse peale OK-nupule vajutamist.

Harjutus Joonestada ümber eskiisil kujutatud klapimutri külgvaade. Saadud joonis printida A4-püstformaadil mõõtkavas 2:1.

Näidislahend:

Antud näidislahend on koostatud, et näidata erinevate käskude kasutamist, mistõttu ei ole tegemist kiire joonestamis õpetusega.

Alustada uut joonist ja salvestada joonise fail uude kataloogi. Järgnevalt luua kolm uut kihti – Detail, M_jooned ja Tsentrijooned. Vastavalt pildil kujutatule muudeti mõningaid nende parameetreid. Kiht Detail muuta aktiivseks.

Kuna tegemist on väikeste mõõtmetega, siis valida alusrasteri sammuks 1x1 mm. Selle tulemusena raster muutus nii väikseks, et kadus ekraani lt.

Esimesena joonestada klapimutri külgvaade ilma lõiketa, alustades alt

21

keermest. Selleks kasutada rectangle käsku ja esimeseks punktiks kasutada koordinaate 100,100 ning teine punkt sisestada suhteliste ristkoordinaatidena @20,4. Kuna tekkinud ristkülik on suhteliselt väike, siis kasutades zoom window käsku suurendada seda nii, et raster ilmub nähtavale. Järgnevalt taandada ristkülik joonteks, kasutades käsku explode.

Kuna ristkülik asendus üksikute joontega, siis kasutades käsku offset joonestatakse keermepõhja jooned. Peale käsu aktiveerimist küsitakse, millist objekti kopeerida – vasakpoolne vertikaaljoon ja valim kinnitada hiire parempoolse klahvi vajutamisega. Järgnevalt küsitakse kopeerimissuunda – viia kursor objektist paremale ja vajutada hiire vasakpoolsele klahvile, peale mida küsitakse kopeerimiskaugust – keermepõhja võib näidata sümboolselt 1 mm. Käsku korrata vasakpoolse keermejoone jaoks.

Keerme ja kuuskandi vahelise „kaela“ joonestamiseks kasutada käsku line ja koordinaadid sisestada kursoriga. Kuna eskiisil on „kaela“ läbimõõt andmata, siis võtta eelduseks, et „kael“ on 4 mm kitsam kui keerme välismõõt ehk 1mm nihe keermejoone suhtes. Joone kõrguseks on samuti 1 mm. Jooned ühendada omavahel horisontaaljoonega.

Kuuskandi osa joonestada käsuga rectangle senise detaili kohal sisestades nt. koordinaadid 100,120 ja @22,3. Selleks, et kuuskanti saada objekti suhtes õigesse kohta, kasutada käsku move ja snap to midpoint abifunktsiooni. Käsu sisestamise järel tuleb valida nihutatavad objektid – näidata kuuskanti ja kinnitada valim. Küsitava baaspunkti jaoks aktiveerida abifunktsioon snap to midpoint ja näidata kuuskandi alumist serva. Kui tekib rombikujuline kursor, siis kinnitada valik hiire vasaku nupu vajutamisega. Järgnev küsimus puudutab punkti, kuhu nihutatakse eelnevalt näidatud baaspunkt. Kuna snap-funktsioon on veel aktiivne, siis näidata „kaela“ ülemist serva ja kinnitada punkti valik. Ristkülik lõhkuda seejärel.

Kuuskandi paikanihutamisega jäid kaks joont üksteisega kohakuti, mis on otstarbetu, kuid vahel vältimatu. Enamasti on selle kõrvaldamine ajakulukas, mistõttu seda viga parandatakse äärmisel vajadusel. Selleks kustutada käsuga erase pealmine joon – antud juhul kuuskandi alumine serv ja pikendatakse alumist joont käsuga Join corner.

Järgnevalt joonestada kuuskandile tahuservad, mis vastavalt projektsiooni omapärale asuvad välisservast kuuskandi läbimõõdu veerandpikkusel ehk 5.5 mm. Tahuservade joonestamiseks kasutada järjekordselt käsku offset.

Kuuskandi ülemise serva faasi joonestamiseks muuta alusrasteri samm ajutiselt võrdseks 0.1 mm. Järgnevalt valida käsk arc ja joonestada igale tahule faas. Kuna tegemist on illustratiivsete kaartega (tegelikud selguvad tootmisprotsessis), siis väga suurt täpsust ei ole tarvis järgida. Kaare otspunktid võiks asuda 1 mm allpool kuuskandi ülemisest servast ja keskpunkt asuda tahu ülemise serva keskel.

Peale faasikaarte joonestamist tuleks kustutada mittevajalikud joone osad. Selleks sobib käsk trim. Esimesena tuleb defineerida objektid , mille

22

suhtes lõikama hakatakse – valida joonestatud kaared ja kinnitada valim. Järgmiseks näidatakse lõike, mida kustutatakse – nt. kuuskandi vasakus ülemises nurgas tuleb näidata kaare keskpunkti ja nurga vahele jäävaid lõike. Trimmimise järel valida alusrasteri sammuks tagasi 1 mm.

Nüüd aktiveerida kiht Tsentrijooned ja joonestada mutrile telgjoon (kasutades käsku line), nii et see ulatuks 2...3 mm üle detaili servade. Seejuures järgida, et joonevärv ja -tüüp oleks LAYER ehk vaikimis kihiga määratud. Kui joonetüüp on õigesti valitud, siis telgjoone asemel paistab pidevjoon, mis on tingitud joonestatava objekti väikestest mõõtmetest. Peale telgjoone joonestamist aktiveerida uuesti kiht Detail.

Kasutades käsku trim ja lõikejooneks valime kogu detaili kasutades aknaga selekteerimist. Peale valimi kinnitamist võib näidata mittevajalikke lõike ning need kustutatakse. Kui joonest on jäänud alles ainult üks lõik, mis ei lõiku ühegi teise objektiga, siis seda trimmida ei saa, vaid see tuleb kustutada erase käsuga. Selliseks jooneks osutub tahuserva joon.

Kui detaili parempool on „avatud“, siis tuleks joonestada sisemise ava serv, mida võib teha käsuga offset ja objektina kasutada telgjoont (distants 7 mm), mille koopia tekib Detail kihile ja kui jooneparameetrid olid LAYER, siis võtab omaks ka vaikimisi kehtivad parameetrid. Telgjoont lühendada objektile vastavaks võib teostada käskude trim või stretch abil.

Detaililt puudub veel viirutus, kuid kuna osaliselt on viirutatav ala piiratud kaarega, siis tuleb see ala defineerida üksikute piirilõikudega. Selleks tuleb esmalt sisestada käsk break (leitav Break/join-tööriistaribalt). Esimesena tuleb sisestada katkestatav objekt – kuuskandi ülemine serv. Järgnevalt küsitakse esimest katkestuspunkti ja seejärel teist. Näidates need teineteisest eraldi lõigatakse objektilt tükk välja. Antud juhul on hea näidata mõlemat punkti siseava servaga ristumispunkti, mistõttu joon jaotatakse kaheks lõiguks. Tegevust korrata kuuskandi alumisel serval. Peale seda võib sisestada käsu hatch, mis avab dialoogiakna võimalike mustritega ja sealt valida ANSI31 ning järgneva dialoogi jooksul määrata ära viirutustihedus ja kaldenurk. Viimaks valida ala defineerimiseks objektid ja näidata seejärel viirutatavat ala piiravad lõigud ükshaaval ette ja peale valimi kinnitamist ala viirutatakse.

Peale kõiki neid operatsioone peaks tulemiks olema järgmine detail, mis

ei sarnane eskiisiga üldse, mis on aga praktikas tavaline.

Järgnevalt aktiveerida kiht M_jooned. Esimesena sisestada keermemõõt ja kirjutada pakutav väärtus üle eskiisil antud M20x1.5'ga. Nagu selgub

23

on mõõtjoon ja selle tekst objekti suhtes kohatult suured. Vea korrigeerimiseks teostada mõõtjoonel topeltklõps hiirekursoriga ja avanevas dialoogiaknast valida Advanced....

Selle tulemusena avaneb dialoogiaken, kus on võimalik muuta nii teksti kui ka mõõtjoonte parameetreid.

Sarnaselt eelpool kirjeldatuga lisada ülejäänud mõõtjooned. Pooliku läbimõõdu jaoks tuleb kasutada leader käsku. Peale seda näeb joonis välja järgmine.

Kuna tegemist on lihtsa joonisega, siis võib kasutada kiiret printimismeetodit ja defineerida printimisala aknameetodil (window) ning seadistada paber ning orientatsioon mõlemad püsti (portrait) ning mõõtkavaks 2:1. Samuti on sobiv paigutada detail lehe keskele.

24

Kontrollides tulemust võib veenduda, et sobivam mõõtkava oleks isegi 5:1 ja korrektsest joonisest puuduvad raamjooned, mis lisada iseseisvalt.

2.9. Täiendavad funktsioonid

2.9.1. Isikliku tööriistariba loomine Sageli osutub faktiks, et kõikidest võimalikest programmiga kaasas olevatest käskudest kasutatakse peamiselt kümmet-kahtkümmend käsku. Nende otsimisele kuluva tööaja vähendamiseks on soovitatav luua kasutajal oma tööriistariba, mis sisaldab talle kõige vajalikemaid käske.

Selleks valida View-menüüst käsk Customize..., mis avab dialoogiakna. Uue tööriistariba loomiseks tuleb vajutada nupule New..., misjärel küsitakse selle nime. NB! Menüü grupiks valida USERMENU. Peale nime valikut avatakse tühi tööriistariba ning sinna on võimalik kopeerida nuppe teistelt tööriistaribalt, nt. Draw-tööriistaribalt kopeerida käsk Line. Kopeerimiseks tuleb all hoida Control (CTRL)-nuppu klaviatuuril ja haarata kursoriga soovitavast nupust ning lohistada see isiklikule tööriistaribale ning seal vabastada.

NB! Kui CTRL-nuppu ei hoita all, siis ei kopeerita käsunuppu, vaid viiakse täielikult üle uuele tööriistaribale.

Keyboard vahelehel on võimalik luua klaviatuuri lühikombinatsioone. Selleks defineerida lühikombinatsioon Add nupule vajutades (näiteks CTRL+J). Kasutajaseadistused salvestada USERMENU menüüsse.

Seejärel ilmub vastav lühikombinatsioon Current keys sektsiooni, selekteerida CTRL+J. Peale selekteerimist on näha, et Current command script on tühi, mis tähendab, et sellele kombinatsioonile ei ole veel käsku salvestatud. Käsu salvestamiseks valida Categories alt sobiv CADSi

25

käsk (näiteks Edit - Stretch), misjärel ilmub New command script lahtrisse käsule vastav programmikood. Update nupule vajutades kopeeritakse käsk Current command script lahtrisse, mis tähendab, et CTRL+J lühikombinatsioon on CADSis nüüd venitamise käsk(Stretch).

Funktsiooniklahvide F1- F12 klahvide defineerimine käib sarnaselt, kuid lisavõimalusena saab kasutada ka järgmist defineerimise viisi. Avada Customize vaheleht, mis esialgu on tühi, kuid kui nüüd vajutada mõne CADSi avatud tööriistariba nupule, siis täidetakse dialoog andmetega. Selekteerida BASIC 2 tööriistariba nupp Toggle ortho. Dialoogis kuvatakse Tooltip (vihjetekst), Command (makrokäsk/script) ning Image (nupu kuvand). Selekteerida dialoogi Command lahtris olev makrokäsk ning parema hiire klõpsu järel see kopeerida.

Järgmiseks avada Keyboard vaheleht ja Current keys sektsioonis selekteerida F8. Vaikimisi on CADSis F8 käsk tingmärkide keeramiseks, kuid kui soovitakse käsku ümber defineerida siis kopeerida F8 makrokäsk mõne teise klahvikombinatsiooni alla ning seejärel kirjutada

26

F8 uue käsuga üle. New command script lahtrisse kleepida nüüd Customize lehelt kopeeritud käsk. Muudatuste salvestamiseks vajutada nupule Update.

Algseadistuste taastamiseks valida Toolbars lehelt menüü (näit. USERMENU) ja vajutada nupule RESET. Klaviatuuri kiirkäskude (näit. X - explode) aktiveerimiseks on lihtsaim viis toodud juhendi lõpus Lisa 2, Lühikäskude nimistu.

Peale töökeskonna seadistamist on soovitatav teha seadistustest varundus. Tools - Maintenance – User files and settings...

Selekteerida Applications sektsioonis rakendused, millest varundusfail koostatakse (näit. Select all). Valida failide transportimise viis – Export – OK. Tarkvara genereeris valitud kataloogi CadsUserFiles.zip faili. CADSi seadistuste kopeerimiseks teistesse arvutitesse kopeerida CadsUserFiles.zip fail vastavatesse arvutitesse kasutaja valitud kataloogi ning CADSi importimiseks kasutada funktsiooni Tools - Maintenance – User files and settings... – Import.

27

2.9.2. Joonise eksport Clipboardi kaudu Joonise kopeerimiseks ja esitamiseks bürootarkvara kaudu on võimalik joonist kopeerida arvuti vahemällu Clipboardi ja sealt kaudu rasterjoonisena lugeda teistes tarkvarapakettides selle sisse.

Selleks valida Modify-menüüst käsk Copy to Clipboard ja näidata joonise osa, mida soovitakse eksportida. Peale valimi kinnitamist näidata baaspunkt, mille suhtes kopeerimine toimub. Järgnevalt avada nt. MS Word ning seal Modify-menüüst käsuga Paste loetakse joonis tekstiredaktorisse.

2.9.3. Sümbolite import Vahel osutub vajalikuks tuua sisse sümbol, mida ei ole tööriistaribade kaudu võimalik sisestada, kuid mis on iseseisva joonisena arvutis. Sellisel juhul tuleks kasutada Draw-menüü Symbol-alammenüüd. Esimese sektsiooni käsud eeldavad, et otsitava sümboli täpne nimetus on teada. Teise sektsiooni käsud, aga annavad võimaluse otsida sobiv sümbol kataloogidest või näidata juba joonisel olevale sümbolile. Kataloogidest otsimisel tuleb arvestada sellega, et sümbolitel puudub eelvaate kuvand, mistõttu

sümboli täpne kuju selgub alles joonisele kandmisel, kui eelnevalt ei ole sümboleid välja prinditud käsuga Print symbol map. Kui soovitud sümbol on leitud kataloogist, siis tuleb peale valiku kinnitamist järgida käsudialoogi akna allservas nagu teiste käskude korralgi.

2.9.4. Teksti seadistamine Nagu igas tekstiredaktoris on ka CADS'il tekstile vaikimisi parameetrid, mida vajadusel tuleb korrigeerida. Vastava dialoogiakna saab avada Tools-menüüst käsuga Text style....

Edit nuppule vajutades on võimalik Text style lehel valida šrifti tüüpi ning võimalusel ka kirja paksust ja muid sellega kaasnevaid parameetreid.

28

CADSi tööriistaribal Text asub Text settings nupp millel avaneval Text settings lehel tehakse valikud šrifti suuruse ning joonduse kohta.

2.9.5. Automaatne tõlkimine Vahel tekib vajadus tõlkida projekt mõnda teise keelde (nt. eesti keelest inglise keelde), siis on seda tööd kiirendab CADS-programmiga kaasas olev tõlkeabi, mis on leitav Auxilliary-tööriistaribalt käsu Translate text alt. Selle tulemusena avaneb dialoogiaken, milles esmalt valitakse sõnastik ning lähte- ja sihtkeel. Sõnastikku saab täiendada vajutades Open...-nupule ning sõnastik avatakse Excel-tabelis. Uue keele lisamiseks tuleb uue veeru esimesele reale kirjutada keele nimetus ning järgnevalt kirjutada tabelisse soovitavate sõnade vasted. Kinnitades sooritatud valikud nupuga OK tõlgitakse joonisel toodud sõnad sihtkeelde (nt. kuvatud valikute korral button muutub knapp'iks).

29

2.9.6. Filtrid Filtreid kasutatakse selekteerimisvõimaluste piiramiseks. Seda on sobiv kasutada keerulisemate jooniste juures, kus joonise objektid asetsevad tihedalt ning osutub vajalikuks selekteerida nt. ainult joonobjektid. Selleks avada Filter - tööriistariba ning valida objektitüübid, mida lubatakse selekteerida (nt. Set filter for lines). Seejärel on võimalik selekteerida ainult neid objekte.

Lisaks on võimalik seada filter objekti värvile, kihile, joonetüübile, sümboli nimele jt. omadustele. Filtri saab aktiveerida käsuga Property filter, mis on leitav Auxiliary-tööriistaribalt ja Properties akna ülaosast.

Avanevas dialoogiaknas on võimalik tingimusi määrata üksikuna või grupina. Ülalnäidatud viisil on võimalik joonisel aktiiveerida vaid nt. lülitite tingmärgid. Valida Object type properties sektsioonis Object type - Symbol, seejärel Property esimeses valikus Symbol name ja Value lahtrisse valida vastava tingmärgi nimi. Tingmärgi nime leiab Properties aknas Symbol lahtris.

Use of the property filters sektsioon:

OR (any of the filters match) - kasvõi üks tingimus peab olema täidetud.

AND (all of the filters match) - kõik tingimused peavad olema

30

täidetud.

Use of the filtered objects sektsioon:

Set objects to previous selection set - peale objekti filtri aktiveerimist tuleb järgmise CADSi käskluse nt. move kasutamisel, kirjutada käsuribale previous, millega filter selekteerib valitud elemendid.

Set objects to grip edit – joonisel aktiveeritakse tingimustele vastavad objektid.

Common properties, all object types - filtriteks valitakse kihti, värvi ja joone jämedust.

Common properties, most object types - filtriteks joonetüüp ja jämedus.

Attributes - filtriteks atribuudid ja nende väärtused.

Select mode:

Check all objects of the current layout – objektide valik toimub kogu joonise ulatuses.

Check selected objects - kasutaja selekteerib objektid, mille hulgast selekteeritakse tingimustele vastavad objektid.

Check layers that are locked or turned off – selekteeritakse ka deaktiveeritud kihid.

NB! Kui joonise avamisel selgub, et joonis on osaliselt mitte selekteeritav, siis kontrollige esmalt, kas filtrid on deaktiveeritud. Samuti võib probleem peituda selles, et joonise kiht on lukustatud. Kui olekuribal on FILTER aktiivne siis on filter kasutusel.

2.9.7. Indikaatorid Programmiakna allservas asus staatusriba, mille üheks osaks oli indikaatorite blokk, mis annavad informatsiooni erinevate abifunktsioonide olekute kohta.

Esimene indikaator OSNAP on lühend Object Snap'ist ja kui see on aktiivne, siis on Snap-funktsioon(id) aktiivne. Kontrollimaks, millised nendest aktiivsed on sooritada indikaatoril topeltklõps. Samuti saab toimida teiste indikaatorite korral.

31

Teine indikaator ORT:90 tähistab ORTHO-käsku, mille aktiveerimisel saab jooni joonestada ainult kindlate nurkade all. 90 tähendab, et jooni saab joonestada ainult mööda horisontaale ja vertikaale. Nurk on muudetav 1-180 kraadi vahel.

Kolmas indikaator FILTER kuvab objekti filtri olekut. Objekti filtri omadusi käsitleti eelmises alajaotises.

Indikaator DESIGN näitab, kas tegemist on mudeli ehk planeerimis-keskkonnaga sama näitab ka indikaator

Model käsuriba peal.

Indikaator PRINT näitab, kas tegemist on printimiskeskkonnaga.

Indikaator Layout DESIGN näitab, kas tegemist on Layout printimiskeskkonna modifitseerimisega.

Indikaator @ aktiveerimise korral käsitletakse kõiki klaviatuurilt sisestatavaid koordinaate suhteliste koordinaatidena.

Viimane indikaator G: 10,10 näitab kas raster on aktiivne ning millise sammuga raster on valitud.

2.9.8. 3D-elemendid ja vaated Järjest enam kogub populaarsust kolmemõõtmeline projekteerimine, kuna see aitab paremini mõista ruumide ja seadmete paigutusi. Kolmemõõtmelised kujundid on kättesaadavad 3D Draw menüü alt. Objektide sisestamine joonisele toimub dialoogide kaudu, mille käigus määratakse kindlaks objekti parameetrid.

Tavalises kahemõõtmelises vaates paistavad objektid tavaliste joonte kogumina. Kolmemõõtmeline projektsioon saadakse kasutades sobivat käsku View-tööriistaribalt. Valikute hulgas on 2D- ja 3D-vaated erinevate nurkade alt, samuti sujuv kaameranurga muutmise võimalus ning objektide varjutuse funktsioonid, mis muudavad tavalised võrkobjektid massiivobjektideks.

Visuaalse kujundamise osas annab hea efekti ka valguse suunamine objektidele, mille valikud on saadaval tööriistaribalt Light direction.

32

2.9.9. Rakenduste vahetamise tööriistariba Kasutamaks erinevaid rakendusi CADS-programmi all (installatsiooni joonised, kilbi joonised jne.) võib neid valida Application-menüüst käsu Select application... alt. Selleks, et muuta rakenduste vahetamist mugavamaks tuleks valida nt. Installation Drawings-rakendus ja uues tekkinud menüüst Installation Drawings valida käsk Application change toolbar on screen, mis kuvab rakenduste vahetuse tööriistariba ekraanil.

33

3. Installatsiooni joonised Installatsiooni jooniste koostamise rakendus hõlmab endas kõike elektrivarustuse asendiplaanidega seonduvat, s. h. hoonete elektrisüsteemi komponente ja ka elektri jaotusvõrgu osasid. Iga elektriprojektis kujutatud tingmärk on iseseisev sümbol, millega kaasneb suur hulk informatsiooni, alates paigutusest ja lõpetades elektritarvikute hulgimüüja tellimiskoodidega. See informatsioon jäetakse joonistel kuvamata, kuid tänu süsteemi toetavale andmebaasile Electric Pro DB koondatakse projektiga kaasas olev teave kokku ja seda on võimalik teiste rakenduste all eraldi väljakutsuda. Selle tulemusena kiireneb projektide koostamine ning vähendab lugemisvigasid.

Installatsiooni jooniste rakenduse käivitamiseks tuleb valida Application-menüü, Select Application-alammenüüst rakendus Installation drawings. Rakenduse käivitamisega tekkis ekraani paremasse serva rakenduse peatööriistariba – Installation Drawings, mille abil kutsutakse välja sümbolmenüüd ja funktsioonid.

Käesolevas peatükis käsitletakse sümbolite sisestamist paigaldise joonisele ja neile taustinformatsiooni lisamist. Samuti tutvustatakse põgusalt Electric Pro DB funktsioone antud rakenduses.

Kõige kiirem viis rakenduse õppimiseks on Installation drawings rippmenüüs Electrical Installation drawings help... abifailid. Lisaks asuvad seal inglise keeles harjutusülesanded (...Exercise) ning õppevideod (Video guide). Videote vaatamiseks peab olema Internetiühendus. Videod on kasutatavad ka teistes rakendustes. Enne käesoleva juhendi järgi rakenduse õppimist on soovitav läbi töötada CADS Planner Electric alustamisjuhend.

3.1. Üldist sümbolitest Enne sümbolite valimist ja sisestamist tuleb defineerida sümbolite skaleering. Selleks on Drawings handling-tööriistaribal käsk Symbol scale factors. Avanevas aknas on võimalik valida erinevate suurenduste vahel, kuid praktikas on näidanud, et heaks sümboli mõõtkavaks on pool objekti mõõtkavast.

Objekti väljatrüki eeldatavat mõõtkava saab seadistada Drawings handling – Set scale nupust.

34

3.1.1. Sümboli valimine menüüst Sümbolid on gruppide kaupa koondatud rakenduse peatööriistariba Symbols nimelise nupu menüü alla. Vajutades soovitud grupil (nt. pistikupesad – Plug socket) avaneb grupi peamenüü.

Sümbolimenüü (ingl. k. samuti Toolbar) erineb tavalisest tööriistaribast sellepoolest, et nendest menüüde kaudu imporditakse sümbolikataloogidest projekti sümbolifaile. Põhimõtteliselt on tegemist alusjoonise sisestamisega sarnase protseduuriga, kus enamus parameetreid on juba eelnevalt määratud. Sümbolimenüüs võib siiski asuda ka käsknuppe.

Antud menüüs on valida nii süvistatud kui süvistamata tingmärkide vahel. Samuti, kas tingmärgil on juures tingmärgiga seotud informatiivne tekst või mitte jne. Kui nende sümbolite hulgas sobivat ei leidu, siis menüü viimasel real on võimalus avada alamenüüsid (nt. maanduskontaktita pistikupesad – Unearthed plug sockets). Kui alammenüüst soovitakse naasta peamenüüsse, siis vajutada Previuos menu-käsunupule.

3.1.2. Uue sümboli loomine Juhul kui ka alammenüüdest sobivat tingmärki ei leita, siis tuleks luua kasutaja sümbol. Selleks tuleb see sümbol joonestada kasutades CADS baasrakenduse võimalusi või modifitseerida mõnda olemasolevat sümbolit. Kui kasutatakse mallina rakenduses olemasolevat tingmärki, siis toimub sümboli loomise funktsiooni kasutamine sarnaselt uue tingmärgi joonestamisega, kuid Explode käsku ei ole vaja kasutada. Kui sümbol on valmis, siis valida sümbolimenüüst käsk Create user symbol. (NB! Valida see käsk konkreetse grupi menüüst, mille alt seda hiljem soovitakse kasutada).

Esmalt defineeritakse joonise need osad, mis hakkavad kuuluma sümbolisse (soovitatav valida aknaga), ja kinnitatakse valim. Järgmisena

35

küsitakse sümboli tähise E_ID atribuudi asukohta ja seejärel baaspunkti, mille alusel sisestatakse sümbol hiljem joonisele ja skaleeritakse (nt. pistikupesadel on selleks punkt, mis asub sümboli alumisest keskpunktist 1 mm allpool). Peale koordinaadi sisestamist avaneb dialoogiaken.

Antud dialoogis tuleb määrata sümbolile nimi (Symbol name); näidata joonisel kaabli või juhtme ühenduspunktid (Wiring points- define).

Seejärel valida tingmärgi tüüp (Symbol type), valida kiht (System), millele sümbol kantakse, kui automaatne kihistamine on aktiveeritud (sellest kirjutatakse eespool); sümboli skaleerimisviis ja orientatsioon sisestamisel (Symbol insertion).

Dialoogi parempoolses osas lisatakse tingmärgile soovitavaid atribuute ja nende väärtusi. Atribuutide lisamiseks klõpsata nupule Add... E_ID - peab olema igal rakenduse tingmärgil. E_POWER - lisab tingmärgile arvutusliku võimsuse atribuudi, millele saab salvestada soovitud väärtused nt. 250. E_IPCLASS – lisab tingmärgile IP- atribuudi.

36

Name - atribuudi nimi tarkvaras, vajalik programmikoodidele.

Prompt – atribuudi nimi, mis kuvatakse Properties aknas.

Default value – vaikimisi väärtus.

Ask attribute value on symbol insertion – atribuudi väärtust küsitakse tingmärgi sisestamisel käsuribal. Sobib kasutamiseks kui väärtused on erinevad.

Attribute visible – atribuudi väärtus on nähtav.

Alignment – atribuudi paigutus.

Peale atribuutide lisamist tuleb valida sümboli salvestamise menüü (Icon menu to where the symbol will be saved), tingmärgi vihjetekst, mis kuvatakse kursori viimisel sümboli sisestamise nupu kohale. Viimane küsimus (Show icon area by yourself) puudutab kasutaja sümboli nupu kujundust ehk milline osa sümbolist seal kajastatakse (valik tehakse aknaga) või tarkvara loob selle kuju ise.

Kasutaja sümboli saab kutsuda välja sellest sümbolimenüüst, mille alla see loodi. Selleks tuleb valida vastavas menüüs käsk User (nt. plug sockets).

Kui sümboli loomise käigus eksiti, siis saab seda muuta kui lisada tehtud sümbol joonisele ja avada see käsuga Fail-Drawing files-Open Symbol. Teha soovitud muudatused ja salvestada sama joonise nimega. Joonisel oleva sümboli uuendamiseks kasutada rakenduse peatööriistariba funktsiooni Functions - Auxiliary functions - Load all symbols from disc.

Kõrvaldamaks mittevajalikku kasutajasümbolit, valida Symbols Functions - tööriistaribalt käsk Edit user symbol menu.

37

Avaneva dialoogiakna paremas servas User menus sektsioonis valida rippmenüüst grupp, kus kustutatav sümbol asub. Sümboli kustutamiseks tuleb see kursoriga lihtsalt lohistada kõrvalolevasse prügikasti ja kinnitada tehtut Save-nupule vajutamisega.

3.1.3. Sümbolikomplekti loomine Kui osutub vajalikuks lisada joonisele mitu sümbolit ühesuguses asetuses korduvalt (nt. mitu pistikupesa asub korduvalt kõrvuti), siis on kasulik luua vastav sümbolite komplekt, et need ühekorraga joonisele sisestada. Selleks tuleb joonestusalal luua vastav komplekt (nt. kolm pistikupesa kõrvuti) ja seejärel valida Symbol Functions-tööriistaribalt käsk Save function package. Esmalt defineeritakse sümbolid, mis hakkavad komplekti kuuluma ja valim kinnitatakse. Seejärel antakse komplektile nimi. Järgnevalt määratakse komplekti baaspunkt, mille alusel see hiljem joonisele sisestatakse. Peale seda on võimalus kirjutada sellele sümbolikomplektile informatiivne tekst ja määrata vastava sümboli kujundus nupul, täpselt nagu uue sümboli loomise korral.

Komplekti väljakutsumiseks tuleb Symbol Functions-tööriistaribalt valida käsk Insert symbol package from user menu, misjärel sisestatakse komplekt joonisele nagu üks sümbol, kuid peale asetamist on komplekti iga osa iseseisev sümbol.

Mittevajalikke komplektide kustutamiseks käituda nagu kirjeldati eelmises alajaotises.

3.1.4. Koondsümboli loomine Koondsümbol erineb sümbolikomplektist sellepoolest, et mitu kõrvuti asetsevat sümbolit asendatakse ühe üldtingmärgiga, et muuta joonist

38

loetavamaks. Nt. kasutatakse sellist lahendust arvutitöökoha kirjeldamiseks, kus muidu kõik pistikupesad ei mahuks joonisel selle töökoha juurde.

Koondsümboli loomiseks valida tööriistaribalt Symbol Functions käsk Symbol packages, millega avaneb koondsümbolite organiseerimise aken.

Loomaks uut koondsümbolit vajutada nupule New package ning seejärel küsitakse uue sümboli nime ja kirjeldust (nt. T1, Arvutitöökoht). Järgnevalt on vaja lisada sümbolid, mis asendatakse koondsümboliga T1. Sümboli saab lisada Add-nupule vajutamisega ja seejärel tuleb see näidata sümbolimenüüs (mitte joonestusalal). Tegevust korrata seni kuni kõik vajalikud sümbolid on lisatud, siis võib selle koondsümboli salvestada – Save package to disk.

Sümboli joonisele kandmiseks tuleb nimetada koondsümboli nimetus, mis kuvatakse joonisel (nt. T1) ja seda teha lahtris Package ID:. Nupule Insert package sisestatakse sümbol joonisele. Et hiljem oleks jooniselt arusaada, mida koondsümbol endas sisaldab, sisestatakse joonisele ka legend – Insert package description.

Kui koondsümbolit organiseerimise aknas ei ole võimalik kustutada, siis on see korra joonisele kantud (jooniselt saab seda kustutada nagu iga teist sümbolit). Peale jooniselt kustutamist on võimalik seda menüüst eemaldada käsuga Delete pkg from disc.

3.1.5. Sümboli sisestamine joonisele Valides sümbolite menüüst sobiva sümboli ning vajutades kursoriga

39

sellel, aktiveeritakse import-funktsioon. Selle tulemusena ilmub sümboli kujutis kursori juurde (sümboli baaspunkt asub kursoril) ja sisestada tuleb punkt, kuhu sümbol paigutatakse ning tema orientatsioon. Sümboli asetamise ajal võib muuta rasteri sammu, sisse- ja väljalülitada rasterist kinnipidamist ning muuta sümboli skaleeringut ilma et käsk katkeks. Muidugi on ka Snap-funktsioonid kasutatavad. Mugavaks sümbolite sisestamiseks peaks olema aktiveeritud ORT:90, OSNAP:Nearest. Juhul kui OSNAP on aktiveeritud võib rasteri kasutamisest loobuda. Vahel on tarvis sümboleid asetada keset nelinurka, kindlast punktist teatavale kaugusele või mõnel teisel viisil (vt. 2.5.1. & 3.6.4.).

Kui enamus sümboleid võtavad üle projekti alguses määratud skaleerimisfaktori, siis mõned sümbolid kuvatakse sisestamise hetkel nende originaalsuuruses. Sellisteks sümboliteks on luminofoorvalgustid, elektriradiaatorid, põrandakütted, kaabliredelid ja veel mõned muud. Need sümbolid on enamasti standardse suurusega ja kuna joonestamine toimub 1:1 mõõtkavas, siis ongi kasulikum näidata neid õiges suuruses, et hinnata täpsemalt nende mõju. Juhul kui on vajadus vähendada/suurendada nimetatud sümboleid, siis valida need sümbolid ja käsuga Scale (Modify-tööriistariba) on võimalik nende suurust korrigeerida suhtelise suurenduskoefitsiendi sisestamisega (faktor 2 suurendab objekti kaks korda; 0.5 vähendab kaks korda).

Kui programm on algseadistuses DEFAULT, siis sümbolid paigutatakse automaatselt kihtidele, mis iseloomustavad otseselt neid sümboleid. Nt. kõik pistikupesad asuvad kihil SH411_, millele ei saa sattuda juhuslikult ükski valgusti (SH511_), lüliti (SH421_) vms. sümbol. Selline kihistamine muudab joonise koostamise lihtsamaks – tekib vähem juhuslikke vigu ja parema ülevaate saamiseks võib kihte sisse- ja väljalülitada. Samuti on lihtsustatud selliste kihtide grupeerimine (Layer-tööriistariba käsk Modify layer groups). SH-kihisüsteem on kasutusel Soomes, kuid Eestis kasutamiseks sobivam on eesti keelne kihisüsteem. Selle kasutamiseks tuleb aktiveerida ESTONIA nimeline kihisüsteemifail Functions- Setting files- Select setting file for use.

40

Automaatset kihistamise funktsiooni on võimalik ka välja lülitada, milleks Installation Drawings-menüüst valida käsk CADS Planner Electric settings.... misjärel avaneva dialoogiakna esimeses sektsioonis tuleb deaktiveerida Automatic layer change. Automaatse kihistamise funktsiooni redigeerimine (vt.3.6.8.)

3.1.6. Sümboli atribuudid Kui sümbol kanti joonisele, siis sellele lisandus ka taustinformatsioon, mis sümbolitel võib varieeruda. Selleks informatsiooniks võib olla paigalduskõrgus (võetakse arvesse kaabelduse arvutustes), viitenumbrid, tekstiväljad, võimsus, vaikimisi kihinimi jne. Atribuutide vaatamiseks ja muutmiseks tuleb soovitud sümbolil teha kaks hiireklahvi vajutust, mille tulemusena avaneb sümboli omaduste juhtimisaken ning seal on ka nupp Attributes... (ainult kui objektil on atribuute). Sellel vajutades avaneb Edit Attributes aken, mille ülesehitus on sarnane kõigile sümbolitele, ainult atribuutide arv ja tähendus võib muutuda.

Lisaks sisestamisel kaasas olnud atribuutidele on võimalik lisada veel teisigi atribuute, nt. IP-number, et seda arvestataks spetsifikatsiooni koostamisel. Mõnel sümbolil (pistikupesad IP44) võib see juba eelnevalt määratud olla. IP-klassi lisamiseks tuleb valida Functions-tööriistaribalt käsk IP-classes, misjärel avanevas dialoogiaknas on võimalik määrata IP-klass. Teiseks valikuks on meetod – kas joonestatakse IP-klassi ala piir või lisatakse IP-klassi atribuut valitud objektidele. Esimesel juhul tähendaks see, et sellest pii rist seespool on kõik seadmed selle IP-klassiga. See lihtsustab joonise lugemist, sest ei ole tarvis iga seadme juurde eraldi kirjutada, et see on sellise IP-klassiga. Samas võtab ka loendi koostamise funktsioon seda arvesse, kuigi atribuuti ei loodud. Teisel juhul lisatakse IP-klassi atribuut objektile. Kui sümbolil on atribuut ja ta asub IP-klassi piirides, siis loendur arvestab ainult atribuuti.

41

IP-klassi muutmiseks tuleb IP-ala puhul muuta ära selle iseloomustav tekstiosa, atribuudi korral tuleb topelt klõpsuga tingmärgil avada Attributes aken ning muuta IP-klassi väärtus.

3.1.7. Sümboli atribuutite kuvamine ja modifitseerimine Atribuutidega seonduvad toimingud on toodud kahele CADSi tööriistaribale: esimene Attributes on mõeldud atribuutide loomiseks ja väärtuste kopeerimiseks ja teine Text/attribute modify on mõeldud atribuutide modifitseerimiseks.

Attributes menüü sisaldab järgmisi funktsioone:

Attribute dialog – atribuutide loomise dialoog (vt. 3.6.1). Installation drawings rakenduse sümboli atribuutide loomise funktsioon (vt.3.1.2.)

Copy attribute values – atribuutide väärtuste kopeerimine. Funktsiooni kasutamisel osutada sümbolile, mille atribuudi väärtust soovitakse kopeerida. Näiteks valgusti tingmärk, mille ID: atribuudi väärtuseks on 60W.

Dialoogis valida ID: atribuut ning aktiveerida atribuutide kopeerimise funktsioon nupule Copy vajutamisega. Järgnevalt selekteerida sümbolid, millele atribuudi väärtus kopeeritakse.

Extract attribute information – loeb atribuutide informatsiooni ja kopeerib need teksti faili.

Add/remove common attributes – ühiste atribuutide lisamine ja eemaldamine. Ühised atribuudid tingmärkidel on näiteks kõrgused ja kihisüsteem.

Find and replace attribute – atribuutide otsimise ja väärtuste vahetamise funktsioon. Laialdaselt kasutatav funktsioon kui joonisele juba sisestatud tingmärkide atribuudi väärtusi soovitakse muuta. Näiteks joonisele on lisatud lüliti tingmärgid paigalduskõrgusega 1000 mm, kuid kui selgub, et tellija poolt soovitud kõrgus lülititel on 1100 mm, siis avada funktsioon

42

ning selekteerida vastav sümbol Symbol name valikus. Seejärel aktiveerida muutmisele kuuluv atribuut – Elevation.

Old value valikus valida paigalduskõrguse vana väärtus 1000 ja anda uueks väärtuseks New value 1100. Kui valitud on Execute in all layouts, vahetatakse väärtused mudelis ja kõikides layoutides. Excecute in multiple drawings valimisel saab atribuutide väärtusi vahetada mitmel joonisel korraga.

Copy common atributes – ühiste atribuutide kopeerimise funktsioon. Joonisele paigutatud tingmärgi ühise atribuudi (näiteks paigalduskõrguse) kopeerimisel osutada tingmärgile, seejärel valida atribuut ning selekteerida tingmärgid, millele atribuudi väärtus kopeeritakse.

Remove common attributes – tingmärkide ühiste atribuutide eemaldamine.

Tekstide ja atribuutide modifitseerimiseks kasutada Text/attributes modify tööriistariba.

Modify text/attribute properties – joonisele sisestatud tingmärkide atribuutide ja nende omaduste muutmise funktsioon. Käsu aktiveerimisel selekteerida tingmärgi atribuut, mille omadusi soovitakse muuta. Aktiveerimisel avaneb muudatuste dialoog. Atribuudi teksti kõrguse muutmiseks anda uus väärtus Size lahtris, värvi vahetamiseks muuta aktiivset valikut Color lahtris.

43

Edit multiple text/attribute objects – erinevate tingmärkide atribuutide väärtuste vahetamise funktsioon.

Modify text block & Edit mtext – teksti modifitseerimise funktsioonid.

Modify attributes – atribuudi väärtuste modifitseerimine.

Attributes on/off – atribuutide väärtuste kuvamine ja peitmine joonisel. Funktsiooni aktiveerimisel valida tingmärgid, mille atribuute kuvada või peita, ja teha soovitavad valikud dialoogis hõõglambile klõpsates.

Attribute values in a text element – atribuutide väärtuste kuvamine teksti kujul osutatud kohas tingmärgi kõrval.

Find and replace string – tingmärgi väärtuste või osaliste väärtuste muutmine.

44

Find and replace attribute – atribuutide otsimise ja väärtuste vahetamise funktsioon vt. eespool.

Funktsioonid on leitavad ka rippmenüüst Edit - Attribute edit.

Kõikide tingmärkide, atribuutide ja tekstide suurendamiseks või vähendamiseks joonisel võib kasutada Resize funktsiooni, mis on leitav Edit rippmenüüst või Modify – Resize objects. Dialoogis valida mastaabitegur (koma asemel punkt) ja valida objektid, millel soovitakse suurust muuta.

NB! Rezise funktsiooni kasutamisel nihkub tingmärgi sisestuspunkt kui valikus oli Symbols.

3.1.8. Kõrgusmarkeering Paigutades sümboleid joonisele, siis nende taustinformatsiooni hulgas on ka teave nende paigutuskõrguse kohta, seejuures põrand loetakse nulltasapinnaks. Neid kõrguseid arvestatakse siis, kui 2D joonis kuvatakse 3D vaatesse. Samuti võetakse neid arvesse koguste kalkulatsiooni funktsioonide poolt.

Objekti kõrgusmarkeeringut on võimalik muuta kolmel eri moel:

• Functions-tööriistaribalt käsk Change drawing position height data avab dialoogiakna, kus kuvatakse seadmete paigalduskõrgused vastavalt kihile, kus need asuvad. Kasutades Edit nuppu on võimalik soovitud kõrgusi muuta.

45

• Functions-tööriistariba käsk Define element position height data afterwards lubab näidata sümbolit, mille kõrgusmarkeeringut muudetakse peale sümboli paigutamist joonisele. Käsudialoogi korras valitakse soovitud sümbolid ning valimi kinnitamise järel sisestatakse uus kõrguse väärtus.

• Kõrgusmarkeeringu arvväärtust on võimalik muuta ka üksikul objektil Properties akna kaudu. Atribuut nimega Elevation vastab kõrgusemarkeeringule ning vastaval real tuleb sisestada uus kõrguse väärtus. Sama käsu saab sümboli selekteerimisel ja paremale hiire klahvile vajutades (Define objects elevation)

Kui osutub vajalikuks lisada kõrgusemarkeering nähtavana joonisele, siis selleks on Functions-tööriistaribal käsk Mark element position height/type data in drawing, misjärel sisestatakse Leader-käsu abil vastav informatsioon. Sama käsu saab sümboli selekteerimisel ja paremale hiire klahvile vajutades (Mark objects elevation to drawing).

3.1.9. Tegevussektorid ja- raadiused Joonestades valveseadmeid või andureid tuleb ära näidata ka nende tegevussektorid. Selleks on Symbol Functions-tööriistaribal käsk Sector functions (beam functions), mis kutsub välja samanimelise tööriistariba.

Insert symbol in operating sector – sisestab menüüst valitava sümboli koos tegevussektori kuvamisega.

Change operating sector data of symbols – muudetakse juba sisestatud sektori parameetreid. Selleks näidata muudetava sektoriga sümbolit.

Re-draw operating sectors of all symbols – kuvab joonisele kõikide seadmete tegevussektorid, kui need on defineeritud.

Delete operating sectors of all symbols – kustutab jooniselt kuvatud tegevussektorid.

Sarnaselt töötab käsk Insert symbol by drawing a circle, mida kasutatakse 360 kraadise tegevuspiirkonnaga seadmete paigutamisel, nt. suitsuandurite puhul.

46

Activate/deactivate circle drawing when inserting symbol – sümbol sisestatakse koos tegevuspiirkonna kuvamisega.

NB! Peale funktsiooni kasutamist tuleb see deaktiveerida uuesti nupule vajutades.

Activate/deactivate drawing of circles over symbols – kuvatakse tegevuspiirkonnad sümbolitel, milledel need on defineeritud.

Radius of circle drawn when inserting symbol – defineeritakse sümboli tegevuspiirkonna mõõtmed.

Define inserting radius for selected elements afterwards – defineeritakse tegevuspiirkond eelnevalt sisestatud sümbolile.

3.1.10. Sümbolite paigutusfunktsioonid Kui asetatakse sümboleid üksteise kõrvale või ühtlaste vahedega, siis on soovitatav kasutada vastavat erifunktsiooni – Insert symbol next to another, mis on kättesaadav Symbol Functions-tööriistaribalt. See avab uue tööriistariba nimega Adjacent inserting.

Kõrvuti paigutamise funktsioon töötab põhimõttel, et uus sümbol, mis valitakse menüüst paigutatakse joonisel juba olemasoleva sümboli kõrvale, vastavalt defineeritud vahekaugusele.

Activate/deactivate inserting next to another – aktiveerib või aktiveerib kõrvuti paigutamise funktsiooni. NB! Peale funktsiooni kasutamist tuleb see deaktiveerida uuesti nupule vajutades.

Insert to left side – uued sümbolid sisestatakse vanadest vasakule.

Insert to right side – uued sümbolid sisestatakse vanadest paremale.

Insert above – uued sümbolid sisestatakse vanade kohale (kohakuti, mitte kõrgusesse).

Set spaces between adjacent symbols – defineeritakse vahekaugused paigutusel.

NB! Uute sümbolite paigutussuund sõltub vana objekti orientatsioonist. Nt. kui algobjekt sisestati 180° pööratult, siis Insert to left side paigutab uue objekti vanast vasakule, aga vaataja suhtes paremale.

Insert symbols on element - käsuga sisestatakse defineeritud kogus valgusteid ühtlaselt näidatava objekti pikkuses (nt. kaablirenni ulatuses).

Käsk Copy matrix tähendab seda, et valitud sümbol kopeeritakse esmalt vertikaal- ja horisontaalsihis etteantud kordi eelnevalt defineeritud vahekaugustele algobjektist ning seejärel kopeeritakse kogu maatriks joonisel soovitud kohta.

Insert symbols in area-käsuga sisestatakse valgustid defineeritavale alale (nt. ühe ruumi ulatuses) ühtlaselt, vastavalt defineeritud kogusele.

47

3.1.11. Tingmärkide adresseerimine ning aktiveerimine Vahel on vaja tingmärkidele lisada aadressid või tunnused ning selleks on Symbol functions tööriistaribal funktsioon nimega Functions for automaticaly set Incremental ID. Valiku järel avaneb nupumenüü, mille keskmisest nupust Set automatic incremental ID format seadistata sobiv süsteem. Incremental no. sektsioonis määrata number, millest edasi kõik järgmised numbrid on automaatselt genereeritavad numbrid. Vajadusel, saab numbrile lisada nii ette kui järele asukoha informatsiooni.

Aadressiga tingmärkide sisestamiseks aktiveerida Set automatic incremental ID on/off funktsioon ning valida vajalik sümbol sümbolimenüüst. Funktsiooni kasutamise järel deaktiveerida see nupule vajutamisega.

Tingmärkide aadresside muutmiseks või juba joonisele paigutatud tingmärkide adresseerimiseks võib kasutada järgmist funktsiooni - Insert automatic incremental ID’s in symbols of active drawing. Seadistada numbriline järjestus ning selekteerida joonisel need tingmärgid mida soovite adresseerida.

Tingmärkide aadresside või tähiste kuvamiseks joonisel aktiveerida Symbol functions – Activate symbol reference ID attributes. Deaktiveerimiseks kasutada Deactivate symbol reference ID attributes käsku.

3.1.12. Tingmärkide loetelu genereerimine jooniselt Projekti valmimisel tuleb koostada joonisel kasutatud tingmärkidest loetelu, kus on selgitatud tingmärkide tähendused. CADSis on selleks spetsiaalne programm nimega Electrical symbol descriptions, mis on leitav Symbol functions menüüst. Funktsiooni aktiveerimise järel küsitakse kasutajalt, milliseid tingmärke soovitakse loetelusse viia. Selekteerida kogu joonis ning aktsepteerida valik Enter klahviga. Seejärel paigutada tingmärkide loetelu sobivale asukohale joonisel. Peale loetelu genereerimist on võimalik ebavajalike ridu kustutada hiirega klõpsamisel. Eraldi funktsioon tingmärkide loetelu ridade kustutamiseks on Delete row from description list.

Loetelu funktsiooni esmakordsel kasutamisel on aktiivne loetelu keel inglise keel. Aktiivse keele vahetamiseks, näiteks eesti keele vastu, valida Calculation functions - List functions - Count quantities from whole

48

drawing – Report language –Est - OK

3.1.13. Sümbolite vahetamine Soovides vahetada joonisel juba paigaldatud sümbolit mõne teisega (nt. maanduskontaktita pistikupesa maanduskontaktiga pistikupesa vastu), siis Symbol Functions-tööriistaribal on käsk Change symbol. Selle käsu rakendamisele järgneb dialoog, mille käigus defineeritakse järgmised punktid:

• esmalt näidatakse, mis tüüpi sümbol vahetusse läheb. Sellest fikseer