antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht terv e...

TERVE & kaunis nainE

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Juuni 2008

Tervis ja elukvaliteet algavad siit !•Telefon 626 4230, www.role.ee

Liikumine- tervise aLusTuleks mõista, et enda liigutami-ne peab olema meie argipäevaelu osa, mitte hooajaline tegevus

Lk4

toitumine määrab meie terviseOluline on teada, mida me süüa võime ja missugune toit millega sobib

Lk5

seksuaaLharidus on osa tevikLikust kasvatusestmis keskendub noore inimese aren-gule tema seksuaalsele küpsemisele, suhetele ja tervisele

Lk8

viLJatusravi annab igaL aastaL eLu sadadeLe LasteLeEestis näeb kehavälise viljastamise tule-musel ilmavalgust kuni 350 last aastas

Lk13

hooLi endast-enneta rinnavähkiMeie tervis on paljuski meie endi kätes - kontrolli enda tervist!

Lk12

haridus on osa ikust kasvatusest

mis keskendub noore inimese aren-gule tema seksuaalsele küpsemisele,

viLJatusravi annab igaLaastaL eLu sadadeLe LasteLeEestis näeb kehavälise viljastamise tule-musel ilmavalgust kuni 350 last aastas

Lk13

hooLi endast-enneta rinnavähkiMeie tervis on paljuski meie endi kätes - kontrolli enda tervist!

Lk12

“Meie tervis on meie endi kätes, - peas, kehas ja söögilaual! ”

2 teRve & Kaunis naine teemaleht

TERVE & KAUNIS NAINEon Mediaplaneti toodetud teeMaleht, Mis ilMub

eesti pÄeValehe Vahel 17.06.2008 jõudes 144.000

lugejani.

ProJektiJuht: Kristel Kivipalu, [email protected], 6 155 219

graafiLine disain Ja Layout: Mediaplanet

Jagatakse eesti PäevaLehe vaheL: 17.06.2008

Lisainfot mediaPLanet teemaLehtedest: 6 155 210 Mediaplanet oü, F. R. Kreutzwaldi 10-11, 10124 tallinn

Stockholm • oSlo • copenhagen • helSinki • london • Zurich madrid • amSterdam • Berlin • milan • duBlin • tallinn • BruSSelS • new York • warSaw • malmö • hong kong • geneva • riga

www.mediaPLanet.Com

PäevaLehe uLatus Ja teemaLehe fookus.

sisukord

TERVE & KAUNIS NAINE

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Juuni 2008

Tervis ja elukvaliteet algavad siit !�Telefon 626 4230, www.role.ee

LIIKUMINE- TERVISE ALUSTuleks mõista, et enda liigutami-ne peab olema meie argipäevaelu osa, mitte hooajaline tegevus

LK4

TOITUMINE MÄÄRAB MEIE TERVISEOluline on teada, mida me süüa võime ja missugune toit millega sobib

LK5

SEKSUAALHARIDUS ON OSA TEVIKLIKUST KASVATUSESTmis keskendub noore inimese aren-gule tema seksuaalsele küpsemisele, suhetele ja tervisele

LK8

VILJATUSRAVI ANNAB IGAL AASTAL ELU SADADELE LASTELEEestis näeb kehavälise viljastamise tule-musel ilmavalgust kuni 350 last aastas

LK13

HOOLI ENDAST-ENNETA RINNAVÄHKIMeie tervis on paljuski meie endi kätes - kontrolli enda tervist!

LK12

LHARIDUS ON OSA LIKUST KASVATUSEST

mis keskendub noore inimese aren-gule tema seksuaalsele küpsemisele,

VILJATUSRAVI ANNAB IGAL AASTAL ELU SADADELE LASTELEEestis näeb kehavälise viljastamise tule-musel ilmavalgust kuni 350 last aastas

LK13

HOOLI ENDAST-ENNETA RINNAVÄHKIMeie tervis on paljuski meie endi kätes - kontrolli enda tervist!

LK12

“Meie tervis on meie endi kätes, - peas, kehas ja söögilaual! ”

www.lumen

e.com

Aprillikuisel riigivisiidil Iirimaale sattusin huvitavale jutuajamisele nende endise ter-viseministriga (Minister of Health). Rahva

tervisest, rikkusest ja elustiilist. Nimelt märkasin, et Dublini tänavapilt on võrreldes 7 aasta tagu-sega drastiliselt muutunud. Ei, mitte vaid rah-

Riiklikult tähtis ülesanne

vusvahelisemaks – seda muidugi ka. Paksemaks! Pigem väiksemakasvulise punapäisusele kalduva rahva hulka on ilmunud väga palju ülekaalulisi, lausa rasvunud inimesi. See oli nii silmahakkav ja ootamatu, et küsisingi otse ja ilma diplomaatiata, kuidas see juhtus.

Minister seletas, et on kõik väga lihtne. Kui ühiskonna rikkus, st riigi SKT jõuab teatava-le tasemele, muutub suhteliselt lühikese aja jooksul suurema osa rahva elustiil. Kasinusest tulnule tähendab jõukus ju ennekõike mitut autot perekonnas, LCD telekat iga sohva ees, einetamist pubides ja restoranides, energiarik-kaid mõnujooke ning igas astmes valmistoite supermarketites.

Oleme meiegi täheldanud, et supermarke-tid hakkavad elukeskkondi piirama ja diktee-rima aastaid enne, kui tekivad kergliiklusteed või spordiklubid. Nende mõne aasta jooksul aga rahva mass sõna otseses mõttes mitmekor-distub. Seda on juhtunud palju kordi varem ja suuremates mastaapides - suurriikides. Kuid arusaam probleemist ja selle ohtlikkusest on uppunud nähtavasti ravimi-ja toiduainetööstu-se hea ning spordivaldkonna kehva lobitöö ja rahahulga kätte.

Kui mõtlesin Eestile, sain äkki aru, et meiegi oleme kohe-kohe jõudmas sellele ähvardava-le keskmist jõukust märkivale SKT tasemele. Meiegi ajast on osa juba kadunud – ka Eestis on hakatud lastel diagnoosima II tüübi diabee-ti, mida 15 aastat tagasi olemaski polnud. See haigus viitab otseselt rämpstoidule ja väheliiku-vale elustiilile.

Aga me jõuaksime veel käe ette panna! Kui me hästi kõva häälega, mis igaüheni, kõigi kõrvu jõuaks – meie tervis on meie endi kätes, - peas, kehas ja söögilaual! Ma olen pikalt mõelnud sel-lele, nii riigipea abikaasana, emana, tohtrina ja lihtsalt sõbrana – kuidas leida võti, et sõnum pä-rale jõuaks. Kust alustada? Naisteajakirjad on tul-vil dieetidest, imerohtudest ja –masinatest. Mõt-len omaenda kogemusele ja tean! Liikumine. See on kõige tähtsam. Ilma ei tööta ükski dieet ega määre. Keha, mida liikumisega hellitatud, hak-kab vaikselt ise märku andma, mida mitte süüa. Parem vorm lihtsalt loob veel paremat vormi. Rääkimata vabanevast vaimust. Ning lisanduvast energiast, mida oma kallitesse investeerida. Just sellepärast on spordi ja liikumise eest kõva hääle-ga kõnelda minu missioon. Ja riikliku tähtsusega üleasnne meile kõigile.

Evelin Ilves

Foto: herkki erich Merila


Tuleks mõista, et enda liigutamine peab olema meie argipäevaelu osa mitte hooajaline tegevus

Liikumine – tervise alus väga lihtne ja loogiline põhjus, miks me üle-kaalu kogume, on see, et sööme ja joome rohkem kaloreid kui ära suudame kulutada. Järelikult peaks ka lahendus kaaluprobleemi-dele olema lihtsamast lihtsam – süüa vähem või liigutada rohkem.

Tuuliki Kasonen-Lins

Kaks oma ala spetsialisti – treener Kristi Roosimägi jja personaaltreener Mark

Sermat räägivad intervjuus, kuidas see reaalses elus välja näeb.

Mark Sermat, Viimsi SPA & City SPA personaaltreener.mis on keha hea vormi saavutamiseks ja hoidmiseks olulisem – õige toitumine või liikumine? Kui rääkida ainult kaalu lange-tamisest, siis siin on väga oluline jälgida toitumist. Tuleb süüa vä-hem kui me energiat ära tarbime.

Kehakaalu langetamine on ju eelkõige rasvaprotsendi arvelt ja selle kuldreegel on, et tuleb anda organismile vähem energiat kui ta hetkel vajab. Lihtsalt liikudes ja toitumist mitte jälgides on keeruli-ne saada kaalu kontrolli alla. Saa-me oma füüsilist võimekust küll tõsta, kuid kaalunumber ei pruugi üldse muutuda.

Kui aga rääkida füüsilises vor-mis olemisest, siis siin on liiku-misel väga suur roll. Kui jälgime lihtsalt toitumist ja oleme muidu kontoriinimene, kes üldse ei liigu, siis saame küll langetada kaalu, aga me ei saa oma füüsilist võimekust tõsta lihaste suurendamise, rühi

si raskemaks oma teekond teha. Organism on väga nutikas ning muutub üha ökonoomsemaks ja kasutab vähem energiat, kui liigutad kogu aeg ühtemoodi ning sama koormusega. Tuleks mõista, et enda liigutamine peab olema meie igapäevaelu osa mit-te hooajaline tegevus. Et olla fit peab ka su el’ustiil olema fit.

mida peaks suvest kindlasti ära kasutama, et end hästi tunda ja ka hea välja näha? Suvi on parim aeg, et väljas palju liikuda. Ilm kohe soosib liiguta-mist. Võib teha aiatöid, mängida palli, rullitada, sõita jalgrattaga – võimalusi on lõputult. Nautige loodust! Ei tohi unustada ka rat-sionaalset toitumist, sest päike ja tuul ei anna energiat. Süüa võiks oma aia värskeid saadusi, sest seal-sed vitamiinid on kindlamini ga-ranteeritud kui poelettide kraamil.

Kristi Roosimägi, MyFitness Viru peatreener.

rohkem liikuda kui on liialt söödud või teiselt poolt toidu-koguseid ja -portsjone vähen-dada.

Tervislike ja pikemate tule-muste nimel ei tohi aga teki-tatud energiadefitsiit olla liiga järsk. Päevas umbes 300 kcal vähem tarbida või rohkem kulutada on juba nädala peale umbes 0,5 kg.

kuidas teada saada milline liikumise koormus on paras minu söömise ja kehakaalu juures? Erinevad liikumised kulutavad energiat erinevalt ja energiakulu sõltub kehakaalust, keha koosti-sest, pulsist, treeningu pikkusest,

intensiivsusest. Siin tasuks appi võtta targad raamatud ja tabelid või pöörduda personaaltreeneri poole. Tuleb arvutada välja oma päevane energiakulu, mis koosneb nii põhiainevahetusest (energia-hulk, mille igal juhul ära kuluta-me), igapäevastest toimetustest kui treeningust. Teisena tuleb välja arvutada toidust saadav energiahulk. Kui kulutami-ne ja tarbimine on tasakaalus, püsib kaal muutumatuna, kui tekib de-fitsiit, siis on kaalus näha muutust. Enamus meist teab, et kiirsöök ja maiustused ei mõju kehakaalule hästi, aga aeg-ajalt tuleb ikka isu peale.

kui oled patustanud, siis mida

Kristi Roosimägi My Fitnessi peatreener

Mark Sermat, Viimsi SPA & City SPA personaaltreener.

parandamise, südame-veresoon-konna turgutamise või liigeste lii-gutamise kaudu. Teisisõnu: kogu organismi me ilma liikumiseta ei tugevda.

mida peaks liigutamise juures silmas pidama?Lihas peab saama tõuke, et are-neda. Kui seda ei tule, siis pole organismil põhjust ka areneda. Näiteks iga päev tööle jaluta-mine võib treenimata inimesele toimida lühiajaliselt treeningu-na, edasi ei avalda see aga enam treenivat mõju. Et jalutamine oleks ka edasi treening tuleks näiteks raskusega seljakott selga panna ja siis sealt kogu aeg eda-

kui ma pole rahul oma kaalu-ga, siis kas peaksin kõigepealt oma toitumise üle vaatama või piisab füüsilise koormuse tõstmisest? Umbes 70 protsenti sõltub siis-ki sellest, mida ja kuidas me sööme. Trenni tegema hakates võid süüa veelgi enam, sest korraga palju energiat kuluta-des on ka isu kärme kasvama. Võid ju teha palju trenni, kuid kui üldse oma toitumist ei kor-rigeeri, siis tõenäoliselt ka kaa-lumuutust allapoole ei näe.

Ülespoole võib aga küll. Tuleb tekitada mõistlik ener-giadefitsiit – kulutada rohkem kui tarbid. Ehk siis ühelt poolt

peaks pärast tegema, et need ekstrakalorid tagasi võtta? Nii palju kui rohkem sõid, tuleb ka rohkem kulutada.

Näiteks üks hamburger an-nab ligikaudu 500 kcal. Jalg-rattasõidul kiirusel 18–22 ki-lomeetrit tunnis kulutab 60 kilo kaaluv inimene umbes 508 kcal.

Teisisõnu peaks ühe ham-burgeri ära kulutamiseks sõit-ma jalgrattal tund aega kiirusel 18-22 km/t. Kui kiirus on juba üle 30 km/t, siis kulutab sama inimene umbes 1045 kcal ehk siis ühe hamburgeri ära kuluta-miseks kulub poole vähem aega. Intensiivsem treening kulutab ka rohkem energiat. •

teemaleht teRve & Kaunis naine 5

Mai Vöörmann

Allikas: Dr.Adik Levin, Role OÜ

Dr. Levin soovitab mõelda ka selle üle, miks 21. sa-

jandil, kui maailm on oluliselt

rikkam ning meditsiin arene-nud, on näiteks kroonilisi hai-gusi rohkem.„Eestis on praegu ca 70 000 diabeetikut, kuid arvatakse, et 12 aasta pärast võib neid olla kolm korda rohkem – 200 000.

Miks jääb inimene hai-gemaks?” küsib dr. Levin.

Põhjusi on kaks:1. Toiduainete ja toitude hul-ga plahvatuslik suurenemine. „Kui veel sada aastat tagasi oli meie menüüs piiratud arv toite, siis nüüd on meil raskusi nen-de kokkulugemisel,” nendib Levin.

2. Toidu kvaliteedi muutumine. „50-70 aastat tagasi võidi suurt

osa toite lugeda mahetoiduks, nüüd kasutatakse toiduainete kasvatamisel ja valmistamisel mitmesuguseid keemilisi aineid ning pakendid kirendavad erine-vate säilitusainete lühenditest,” lisab doktor.

erinevad seedetraktidMõni inimene võib piltlikult öeldes süüa ka raudnaelu ja te-maga ei juhtu midagi, teine sööb natuke midagi valesti ja kohe on ta pikali ning peab kõhuvalu tab-lettidega ravima – lihtsalt seede-traktid on inimestel erinevad.Adik Levini propageeritav Role programm just erinevustele ra-janebki.

Programmi peamine mõte on lihtne: kõik suhu pandav peab ka lõpuni ära seedima, et mitte koormata oma immuunsüstee-mi.

Inimesel on alati võimalus va-lida.

Levin pakub kolm valikuvõi-malust:

elada nii nagu ta elab, st süüa �valimata kõike;minna ajas tagasi ja süüa pii- �ratud arv toite, soovitavalt kasvatada need ise;valida individuaalne toitumi- �ne.

role programmAdik Levin sõnul sobib indivi-duaalsel toitumisel põhinev Role programm mõtlevale inimesele, kellel on kõrge motivatsioon ja piisavalt iseloomu.

Konkreetsele inimesele so-bivate toitude kindlaksmäära-miseks tehakse talle IgG test Elisa meetodil (see test on kõi-

Dr. Adik Levini toitumisreeglid: sööge vaid nälja-tunde tekkimisel

sööge aeglaselt, toitu põhja- �likult närideshoidke loomse päritoluga �valkainete (liha, kala, mu-nad, piimatooted) tarvita-misel kahetunnist intervalli hoidke mittevalguliste toi- �duainete (juur- ja puuvili, kruubid, pähklid) tarvita-misel 1,5-tunnist intervalliärge sööge mahla, puuvil- �ja- ja kibuvitsajookide ning kompoti tarvitamise järel vähemalt pool tundi

Toitumine määrabmeie tervise

Toitumisest sõltub, kui haiged või terved me oleme, kuidas me elame,” ütleb dr. Levin.

kõige olulisemaks – see on õige toitumine.

„Õigesti toituvad ka kahe- ja kolmeaastased lapsed, sest ne-mad ei söö kunagi liha ja kartulit koos,” selgitab Levin. „Tihti on aga vanaemad need, kes sunni-vad liha ja kartulit koos sööma ning annavad käsu ka piima kõr-vale juua. Et see vale on, ei tule paljudele pähegi.”

Kolmas grupp inimesi, kes dr. Levini arvates õigesti söövad, on vanurid, sest nemad on leidnud need toidud, mida koos või eral-di süües on nende enesetunne parim.

Kõik vahepealsed inimesed aga peaksid õigesti toitumist õp-pima – sellist, mis arvestaks nen-de organismi eripära.

„Toitumisest sõltub, kui hai-ged või terved me oleme, kuidas me elame,” ütleb dr. Levin. •

dr. adik levin, individuaalse toitumise propageerija

Seejuures on eriti mul-jetavaldav teadmine, et nahk suudab seda tänu

vaid 0,01 mm paksusele sarv-kihile. See on võimalik, kuna sarvkiht uueneb u. 28 päeva jooksul ning sellega korvatak-se pidevast kulumisest tekkiv rakkude kadu. Teisalt ilmneb sarvkihi kindlaksmääratud tel-lisemüüritaoline ehitus.

Selliselt tekib kaitsebarjäär, mis naha kuivamist ja bak-terite ning kahjulike ainete sissetungimist väldib. Sageda-sel pesemisel, vananedes või haiguse tõttu sarvrakud kau-genevad teineteisest ja kait-sebarjäär muutub auklikuks. Tagajärjeks on kuiv, ketendav ja kare nahk, mis soodustab sügeluse, põletiku ja ekseemi teket. Et neid barjäärikahjus-tusi, aga ka kuiva naha rasva ja niiskuse puudust kõrvaldada

Kuidas hooldada kuiva nahka?

”harju keskmised” toitumissoovitused võivad küll olla loosungitena õiged, kuid ei anna konk-reetsele inimesele käitumisjuhist, kinnitab indivi-duaalse toitumise propageerija dr. adik levin.

meie nahk on enamat kui keha väline kest, kuna ta mõjutab väga oluliselt meie tervist. tänu oma looduslikule kaitsefunktsioonile hoiab ta meid kuivamise eest ning kaitseb ka kahjulike ainete ja bakterite sissetungimise eest.

ning nahka edasiste kahjustus-te eest kaitsta, on korrapärane nahahooldus hädavajalik.

mida te saate oma naha heaks teha?Iga kontakt veega (ja mitte ainult seebi, šampooni jms kasutami-sel) kuivatab nahka. Tagajärjeks võib olla naha karedus, sügelus, ketenduse ja lõhede teke. Kuna isegi terve nahk vajab nahabar-jääri taastumiseks mitmeid tun-de, peate te arvestama järgnevat:Vältige sagedast ja pikaajalist kontakti veega.

Kasutage duši all või vannis ala-ti meditsiinilisi vanniõlisid (nt. Li-nola Fett Ölbad), et nahk rohkem ei kuivaks. Oluline vanniõli pu-hul on, et rasvaosakes-te jaotumisel tekiks emulsioon. Nii saab nahk rasva kiiresti omandada. Vas-

tasel juhul ujuvad rasvaosakesed vaid vanni vee peal, määrides sel-lega ka vanni.

Kuiva naha hoolduseks ja en-netuseks on soovitav kasutada kõrge rasvasisaldusega kreeme, mis sisaldavad naha regenerat-siooni soodustavaid koostisosi. Sellisteks koostisosadeks on näi-teks ohtralt linoolhapet sisaldavad ohaka- ja teraviljaõli. Linoolhape täidab naha kaitses olulist rolli omades põletikuvastast ja nahka kaitvat toimet. Kuivale nahale mõjuvad eriti hästi kreemid, mis sisaldavad vesiõliemulsiooni (näit. Linola Lotion ja Linola Fett). See moodustab rakkude ümber kaits-va vettpidava kihi, millega hoi-takse ära edasist kuivamist ning samaaegselt taastub naha rasva ja niiskuse sisaldus. Kuiva naha hoolduse juures on õigete vahen-dite kõrval sama olulise tähtsuse-ga järjepidavus ning pidev hool. •

Immuunsüsteem on nagu kompuuter: kui tuleb aminoha-pe, teeb ta selgeks, et tegemist on meie riigi kodanikuga ja laseb läbi. Kui aga tuleb mõni võõras aine, hakkab kompuuter otsima antikehasid. Ta kas kasutab juba olemasole-vaid või asub töötama välja uusi. Mida rohkem uusi aineid süs-teemi siseneb, seda suuremaks kasvab koormus immuunsüstee-mile.

Suure koormuse vältimiseks on vaja, et inimene teaks, mida ta süüa võib ja missugune toit mil-lega sobib.

ge tuntum ja Euroopa Liidus sertifitseeritud, mis võimaldab hinnata immuunsussüsteemi häire astet 111 toiduaine või nende koostisosade suhtes. Testi tulemuste põhjal luuakse inimesele individuaalne toitu-misprogramm. 25 aastat Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonda juhata-nud arst soovitab mõelda selle-legi, miks tänapäeva lastel esineb rohkem allergiat kui veel 25 aas-tat tagasi.

„Põhjus on emade vales toitu-mises,” vastab dr. Levin ise sellele küsimusele. Siiski peab ta rin-napiima vastsündinute tervisele

Ärge liialdage šampooni ja seebiga. �Hoiduge liiga kuumast veest – see kuivatab nahka rohkem. Soovi- �tav on pesta veega temperatuuril mitte üle 36°C.UV-kiirgus kuivatab nahka. Seetõttu kaitske oma nahka päikese �käes rasvarikaste kõrge kiirguskaitsefaktoriga kreemidega.Talvel, kui õhuniiskus külma tõttu oluliselt väheneb, kuivab nahk �kiiremini ja vajab seetõttu sagedamat niisutamist.

tasel juhul ujuvad rasvaosakesed vaid vanni vee peal, määrides sellega ka vanni.

Kuiva naha hoolduseks ja ennetuseks on soovitav kasutada kõrge rasvasisaldusega kreeme, mis sisaldavad naha regeneratsiooni soodustavaid koostisosi. Sellisteks koostisosadeks on näiteks ohtralt linoolhapet sisaldavad ohaka- ja teraviljaõli. Linoolhape täidab naha kaitses olulist rolli omades põletikuvastast ja nahka kaitvat toimet. Kuivale nahale mõjuvad eriti hästi kreemid, mis sisaldavad vesiõliemulsiooni (näit. Linola Lotion ja Linola Fett). See moodustab rakkude ümber kaitsva vettpidava kihi, millega hoitakse ära edasist kuivamist ning samaaegselt taastub naha rasva ja niiskuse sisaldus. Kuiva naha hoolduse juures on õigete vahendite kõrval sama olulise tähtsusega järjepidavus ning pidev hool. •


Tekst: Epp Maltis

Tekib küsimus, miks peaks täie mõistuse juu-res olev inimene tahtma

sellist jubedust sisse hingata? Või miks sunnib suitsetaja oma pahe paratamatute kaasmõjude all kannatama neid, kellest ta peaks hoolima ja kelle eest hoolitsema?

Suitsetamise kahjulikkusest on korrutatud tüütuseni. Ena-masti hirmutatakse kopsuvähi, tumeneva hambavaaba ja eba-meeldiva hingeõhuga. See ei tun-dugi teab kui ohtlik – hambaid on tänapäeval võimalik valgen-dada, näts või suuvesi peletavad

Suitsetamine – kiirem tee surmani

kus ruumis. Käesoleva aasta juuni alguses möödub aasta tubakasea-duse jõustumisest. Kristel Ojala sõnul näitab TAI tellimusel värs-

raviplaani koostamine, suitsetami-sest loobuja pidev juhendamine ja motiveerimine. Suitsetamisest võõ-rutamine kestab umbes 2 kuud ja selle aja jooksul, ning vajadusel ka hiljem, saab suitsetamisest loobuja nõustajalt tuge. Mittesuitsetajaks loetakse klienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva. TAI tervise edendamise osakonna peaspetsialisti Tiiu Härmi sõnul loobub suitsetamisest ja saab püsi-valt mittesuitsetajaks ainult 3–6 % nikotiinsõltlastest, kuid nõustamise korral ja nikotiinasendusravi raken-damisel on tulemus oluliselt parem – 20–30% ja enam.

„Naiste roll lähedaste kaitsmi-sel passiivse suitsetamise eest on ülioluline,” võtab Kristel Ojala teema kokku. „Isegi kui naine on enne perekohustuste tekkimist suitsetanud, peaks ta hiljemalt perekonda planeerides tubakast tingimata loobuma” •

Sigarettide koostises on üle 4000 (!) eluoht-liku keemilise aine, muuhulgas arseen, atse-toon, plii, formaliin, tärpentiin, butaan, am-moniaak jne.

Eesti riik pakub suitseta-misest loobujatele tasuta nõustamise teenust. Eestis on avatud 25 suitsetamisest loobumise nõustamiskabi-netti, mis enamasti asuvad haiglate juures. Eraldi kabi-netid on rasedatele ja noor-tele.

Täpsemad aadressid leiab

www.terviseinfo.ee

mal juhul on suitsetamisharju-mus tappev. Suitsetaja tavapära-seks õigustuseks on 90 aastane vanaisa, kes eluaeg suitsetanud, ja lausa 2 pakki sigarette päevas. Mis siis ikka – sel juhul on va-naisal loteriis õnne olnud. Faktid tõestavad, et kaugeltki igal tuba-katarbijal seda ei ole. Suitseta-mise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal arvestuslikult 3000 ja sureb 2000 inimest.

„Kui tubakas avastataks tä-napäeval ja suitsetasel ei oleks traditsioone, siis keelataks see ot-sekohe – suitsetamine on niivõrd ühemõtteliselt tervisele kahju-

tubaka põlemisel tekkivates ai-netest, mahvide vaheajal sigare-ti otsa hõõgumisel õhku lendav suitsuvoog aga tervelt 55–70%. Muuseas, mittesuitsetaja kops on tundlikum kui suitsetaja oma ning passiivse suitsetamise suhtes kõige kaitsetumad on lapsed, sest nende organism alles areneb.

Suitsetamine kujutab endast otsest ohtu laste elule. Kõige dramaatilisemaks näiteks võib tuua teadlaste kinnituse, et pas-siivne suitsetamine on imiku-te äkksurma sündroomi üheks põhjustajaks – väljakujunemata immuunsüsteem ei suuda toime tulla vingugaasi ja teiste mürgis-te ühenditega. Muide, imikule on ohtlik juba üksnes suitsetava vanema hingeõhk, rääkimata si-garetisuitsust endast.

Rahvusvahelised allikad väida-vad, et 19% suitsetavatest naistest ei loobu sellest pahest ka raseduse ajal. Ei pruugi olla meedik, et hin-nata suitsetamise kahjulikkust veel sündimata lapsele. Ema vereringega saadavad mürkained põhjustavad muuhulgas loote alakaalulisust, ku-dede ja organsüsteemide alaarengut ning mõjutavad immuunsüsteemi, mis hiljem toob omakorda kaasa allergiaid, astmat jne.

maailm on muutumas suit-setajate vastu vaenulikuksMaailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon

märgib muuhulgas, et teadusli-kult on ümberlükkamatult kin-nitatud: tubakatoodetest eralduv suits on toksiline ja kantserog-

Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal arvestuslikult 3000 ja sureb 2000 inimest

Füsioloogilistest eripäradest tingituna areneb naistel tubakasõltuvus kiiremini välja kui meeste

25lik tegevus,“ kinnitab Tervise Arengu Instituudi tubakaekspert Kristel Ojala

On kindlaks tehtud, et pas-siivne suitsetaja hingab sisse roh-kem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja ise: kopsu tõm-matav suits sisaldab 30–45%

suitsuhaisu, ning kopsuvähk... küllap iga suitsetaja sisendab en-dale, et TEMAGA seda ei juhtu.

Tegelikkuses sarnaneb suitse-tamisharjumus kinnisilmi kiirtee ületamisega – kui väga veab, võib tervena pääseda, kuid reeglina saab tervis kahjustatud. Halvi-

eenne, tooted on kõrgtehnoloo-giliselt välja töötatud tekitamaks ja hoidmaks sõltuvust; tubaka tarbimine ja tubakasuitsuga kok-kupuude põhjustab surma, hai-gusi ja vaegurlust.

Kõrgema elatustasemega rii-kides jääb suitsetajaid üha vähe-maks, mistõttu tubakatootjad on alustanud reklaamikampaaniaid vähem arenenud maades.

Kristel Ojala märgib huvitava faktina, et mõnedes WHO raam-konventsiooniga ühinenud riikides (näiteks Suurbritannias) plaanitak-se sigarettide müüki täiesti ühetao-listes, ebakaubandusliku väljanäge-misega hallikas-valgetes pakendites, et nullida tubakatootjate huvi oma brändi reklaamimisel.

Sellest faktist peaks mõtlevale inimesele piisama. Kui juba riikli-kel tasanditel alustatakse võitlust tubakatööstusega, peab suitseta-mine olema majandusele vägagi kahjulik – seda eelkõige tervis-hoiule tehtavate kulutuste tõttu.

Eesti on Euroopas 11. riik, kus kehtestati suitsetamise keeld avali-

kelt valminud uuring elanike suurt toetust suitsuvabale avalikule ruu-mile. Ootuspäraselt on rahulolu suurem naiste ja mittesuitsetajate seas, kuid toetus on väga suur ka suitsetajate hulgas – tervelt 70% neist on rahul, et toitlustusette-võtetes ei suitsetata. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et rahulolu sea-dusemuudatusega on kuni 20-aas-taste noorte seas isegi suurem kui vanemate inimeste hulgas.

Kristel Ojala märgib, et füsio-loogilistest eripäradest tingituna areneb naistel tubakasõltuvus (nagu ka muud sõltuvused) kii-remini välja kui meestel. Naistel on sõltuvustest ka raskem va-baneda. Suitsetajad jagunevad Ojala sõnul nikotiinisõltlasteks ja psühholoogilise sõltuvuse-ga tubakatarbijateks. Mõlemal juhul soovitatakse sõltuvusest vabanemiseks kasutada asjatund-jate abi.

Riigi tasuta pakutaval suitseta-misest loobumise nõustamisel toi-mub nikotiinisõltuvuse taseme hin-damine, individuaalse loobumis- ja


Kui naistearst Mairi Kaha 1991. aastal pärast üli-kooli lõpetamist Ida-

Virumaal tööd alustas, oli abort ikka veel üks peamisi pereplanee-rimise vorme. Kehtis arusaam, et kui tahan last, siis sünnitan, kui ei taha, siis katkestan raseduse. Antibeebipillidest või teistest rasestumisvastastest vahenditest teati vähe ja neid ei olnud ka saada.

„Kui küsisin 45–50-aastase naise käest, mitu aborti tal on ol-nud, siis võis ka vastuseks saada: „Üle 20. Kes neid jõuab lugeda.” Selliste teadmiste ja kogemuste-ga emade käest õppisid nende tütred ja nii tõigi iga abort oma-korda kaasa järgmise abordi.

Abi ei saanud ka koolist. Õppekavas oli küll perekon-naõpetus, kuid selle sisu ja tase varieerusid suuresti ning tegeliku seksuaalhariduse jagamine oli puudulik.

Sellist troostitut olukorda ko-gedes ühines dr Kaha 1996. aas-tal Eesti Pereplaneerimise Liidu-ga (EPPL), mis oli asutatud paar aastat varem.

Lisaks puudujääkidele sek-suaaltervise teenustes, inimeste harituses ja informatsiooni levi-kus oli EPPL-i asutamise ajendiks

N Liidu pärandina saadud aborti-de hirmuäratavalt suur arv. 1992. aastal oli Eestis 25 603 indutsee-ritud aborti ja 18 031 sünnitust, 100 elussünni kohta tuli 143,3 aborti ning 1000 fertiilses eas naise kohta ligi 70 indutseeritud aborti.

uued eesmärgidEPPL seadis eesmärgiks eri elu-alade inimeste koostöö. Põhiees-märgiks oli ja on ka praegu kõigi inimeste hea seksuaaltervis, mis tagab ohutu raseduse ja terve-te laste sünni. Üheks esimestest eesmärkidest oli muuta inimeste mõtteviisi ja pakkuda seksuaalha-ridust ning inimsõbralikke teenu-seid, et väheneks abortide arv.

Olulisimaks sihtgrupiks said enesestmõistetavalt noored. Ra-sestumisvastaste vahendite kasu-tamine tuli muuta elunormiks, eriti juhul kui rasedus ei olnud soovitud. Rasestumisvastased vahendid pidid saama kõigile kättesaadavaks. Informatsioon nende kohta pidi olema avalik ja tõenduspõhine ning ka hind taskukohane.

Eesmärgiks on hea seksuaaltervis

1994. aastast, kui loodi eesti pereplaneerimi-se liit, praeguse eesti Seksuaaltervise liidu (eStl) eelkäija, on noorte seksuaalkäitumine tunduvalt muutunud, rõõmustab liidu prae-gune president dr mairi kaha.

Nüüd on olukord tundmatu-seni muutunud ning omal moel peegeldub see ka muutunud ni-mes – Eesti Seksuaaltervise Liit.

„Abortide arv 1000 viljakas eas naise kohta on vähenenud enam kui poole võrra. Noored teavad eri võimalustest, mis aita-vad neil soovimatut rasedust väl-tida ja seksuaalsel teel levivatest haigustest hoiduda,” võtab Kaha olukorra muutumise kokku.

Loomulikult tegeleb ESTL ka teiste seksuaaltervise teema-dega – seksuaalvägivald, sooline võrdõiguslikkus, soostereotüü-pide küsimused, nõustamine seksuaalhäirete korral, koolimee-dikute ja tervisekasvatuse õpe-tajate täiendõpe, erivajadustega inimeste koolitamine, seksuaal-suse-alased koolitused mitmete erialade arstidele jms.

ESTL on olnud riigile pika-ajaliseks partneriks seksuaaltervi-se edendamises.

Liit kui hea sõber ESTL ei ole mingi keelaja ega käskija, pigem hea sõber.

„Inimene peab omama in-formatsiooni, et osata valida. Kõige kaitsetum on ta siis, kui ta midagi ei tea,” räägib

Kaha. „Just siis võib ta aseta-da ohtu nii iseenda kui ka teda ümbritsevad inimesed.”

Dr Kaha mäletab veel hästi noorte nõustamiskeskuste al-gusaastaid Ida-Virumaal. „Siis pöördusid noored harva üksinda keskusesse, tuldi ikka mitmeke-si või lausa gruppidena uurima, mis teenuseid me neile pakume,” meenutab Kaha.

Nõustamistegevus moodustab ühe olulise osa ESTL-i tegemis-test. Liidu aktiivsemad liikmed on algusest peale pühendunud nõustamiskeskuste võrgustiku väljaarendamisele. Tänaseks töö-tab 18 noortekeskust üle Eesti. Avamisel on nõustamiskeskus Hiiumaal.

Küsimusele, miks hiidlastel nõustamiskeskuse avamisega nii kaua läks, vastab Mairi Kaha: „Elu on näidanud, et nõustamis-keskuse avamise initsiatiiv peab tulema kohapealt. Seda käsu korras ei ava ega töös ei hoia. Esiteks peab olema vajadus ja teiseks peavad olema pädevad töötajad.”

2002. aastast ESTL koordi-neerib ja korraldab Eesti Haige-kassa seksuaaltervisealast enne-tusprojekti, mis toimub noorte nõustamiskeskustes. Kui algselt olid peamisteks külastajateks tüdrukud, siis tänaseks on mit-mes keskuses eraldi vastuvõtud noormeestele ja nende osakaal kasvab pidevalt.

Nõustamiskeskuste print-siibiks on läheneda terviklikult noorte kehalisele, hingelisele ja seksuaalsele arengule ning pak-kuda neile toetust ja abi.

Koolitatud spetsialistide meeskond tegeleb pidevalt ka Internetinõustamisega. See või-maldab lahendada paljud prob-leemid arsti, sotsiaaltöötaja või õe juurde tulemata.

edu alus on koostöö1995. aastast on seksuaaltervise liit Ülemaailmse Pereplaneeri-

mise Föderatsiooni (IPPF) liige. Föderatsioonil on liikmeid enam kui 180 riigis, mis tähendab, et tegemist on aukartustäratavalt suure ja mõjuka võrgustikuga. IPPF on seksuaaltervise eden-damises partneriks nii Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) kui ka teistele ÜRO allüksustele,

samuti erialaorganisatsioonidele ja valitsustele.

Eesti Seksuaaltervise Liitu kuulub 60 inimest, kelle seas on nii naistearste kui teiste erialade arste, ämmaemandaid, psühho-looge, sotsiaaltöötajaid, õpeta-jaid, ajakirjanikke, üliõpilasi jt.

„Eesti Naistearstide Seltsi

praegune esimees professor Hel-le Karro oli meie liidu asutaja ja esimene president, paljud nais-tearstid kuuluvad nii ühte kui ka teise mittetulundusühingus-se,” selgitab Mairi Kaha.

Erinevate elualade inimeste ühistegevus tagab, et seksuaalter-vise probleeme osatakse vaadata

erinevatest aspektidest – see ei ole ainult arstide või õpetajate pärusmaa.

„Meie loome tingimused vali-kuteks, inimesed ise otsustavad, mis neile parim on,” ütleb Mairi Kaha juba mitmendat korda, kui jutt liidu tegevuspõhimõtetele läheb.

Eesmärk on pakkuda seksuaalharidust ning inimsõbralike teenuseid, et vähe-neks abortide arv

Nõustamiskeskus pakub noortele ja täiskasvanutele toetust ja abi

Inimeste seksuaalsete ja rep-roduktiivsete õiguste teadvusta-mine, nende olulisus tervise ta-gamisel ja nendega arvestamine – need töösuunad on olnud olu-lised alates ESTL-i asutamisest.

Liidu missioonESTL missiooniks on jõuda 2015. aastaks selleni, et Eesti on riik, kus seksuaalsed ja rep-roduktiivsed õigused kui inim-õigused on ühiskonnas tagatud; kus iga inimese seksuaalsus ja erinevus on tunnustatud; kõigil inimestel on vabadus teha infor-meeritud valikuid ning igaühel on võrdne ja vaba ligipääs sek-suaal- ja reproduktiivtervise in-formatsioonile ja teenustele.

Palju on saavutatud, kuid palju on veel teha, nendib Mairi Kaha.•

Vaata lisaks www.amor.ee25


Naistearst ja Tartu noorte nõustamiskeskuse nõus-taja Kai Part rõhutab, et

seksuaalharidus on oluline osa ter-viklikust kasvatusest, mis kesken-dub noore inimese arengule, tema seksuaalsele küpsemisele, suhetele ja tervisele.

„Seksuaalharidus ei peaks kes-kenduma kitsalt HIV-le, anatoo-miale ja füsioloogiale või pelgalt riskikäitumisele,” selgitab Kai Part. „Seksuaalkasvatus on tegelemine isiksuse kõikide aspektidega.”

ESTL on seadnud oma eesmär-giks igati toetada koolis antavat seksuaalharidust. Selleks on loo-dud koolituskeskus AMOR, mille kaudu pakutakse täienduskooli-tust inimeseõpetuse õpetajatele ja seksuaalhariduslikke loenguid kooliõpilastele.

Loobutud on traditsioonilisest loenguvormist. „Interaktiivsed grupitööd, arutelud ja rollimängud aitavad noorel paremini selgusele jõuda enda väärtushinnangutes ja selles, kuidas ta riskiolukorras tegelikult käitub,” täpsustab Kai Part.

Seksuaalharidus on osa terviklikust kasvatusesteesti Seksuaaltervise liit (eStl) on kindel, et peamine seksuaalhariduse andja peab olema kool.

kohustuslik seksuaalharidusKui noorte nõustamiskeskused enam kui kümme aastat tagasi alustasid õpilastele koolituse pak-kumisega, oli koolides seksuaal-kasvatuse tase ebaühtlane ja õpi-laste ettevalmistus erinev.

1988. aastal Tartu abiturien-tide seas tehtud uuring näitas, et küsimusele, millises elundis are-nevad naise sugurakud, vastas õi-gesti vaid 59% tütarlastest ja 51% noormeestest. Küsimusele, kus toimub munaraku viljastamine, vastas aga õigesti vaid 36% tütar-lastest ja 20% noormeestest. Ena-mik vastanutest oskas nimetada vaid ühte rasestumisvastast meeto-dit – poisid nimetasid sagedamini kondoomi ja tüdrukud emakasi-sest vahendit ehk spiraali.

2005. aasta Eesti Naiste Tervise Uuringu tulemused näitasid posi-tiivsemat pilti. Nii oli nooremate naiste teadlikkus SOS-pillidest tunduvalt parem kui vanematel naistel; Ka olid nooremad vasta-jad esmasseksuaalvahekorras ka-sutanud teistest vanusegruppidest enam kondoomi.

Positiivsetes arengutes oli tähtis osa 1996. aastal 4.–9. klassi õppe-kavasse sisse viidud kohustusliku inimeseõpetuse ainel, mis sisaldas

ka noortele vajalikke seksuaalhari-duslikke teemasid.

Positiivset trendi kinnitasid ka 1999. aastal tehtud KISS-uuringu tulemused: uuringus osalenud põ-hikooli lõpuklassi õpilaste hulgas oli heade seksuaalteadmistega vas-tajate hulgas ligi viis korda enam neid, kes olid koolis saanud sek-suaalharidust.

„Head seksuaalteadmised on küll vajalikud, kuid mitte ainus eeltingimus vastutustunlikuks sek-suaalkäitumiseks. Riskiolukorras

õigete otsuste tegemisel mängivad rolli ka enesehinnang, partneri mõju, suhtlemisoskused jms,” rõ-hutab Part.

abi koolidele2002. aastal vähendati inimese-õpetuse tundide mahtu ja praegu 8.–9. klassis ainet ei õpetata. ESTL ei pea seda sammu õigeks. Eriti kui arvestada asjaolu, et seksuaal-eluga alustatakse meil keskmiselt 17-aastaselt. Aga sedagi, et kodus räägitakse neil teemadel lastega vähe, nii kinnitavad uuringute tulemused. Seega on äärmiselt va-jalik parandada seksuaalhariduse andmist koolis.

Samas tuleb seksuaalteemadel koolitada ka lapsevanemaid, et nad tunneksid end kindlamalt lap-se seksuaalse arengu jälgimisel ja positiivse eneseusu kujundamisel.

ESTL on noorte nõustamis-keskuste kaudu püüdnud olla koolidele abiks, pakkudes noor-tekeskustes seksuaalhariduslikke loenguid – õpetaja tellib loengu ja õpilased tulevad keskusesse seda kuulama ja oma küsimustele vas-tuseid saama.

Enamasti on kuulajateks 4. –9. klasside õpilased, kuid käivad ka 1. klassi õpilased ja tudengid.

Palju oleneb õpetajatest: on neid, kes saadavad meelsasti oma

klasse noorte nõustamiskeskusesse ja on ka koole, kust ei tellita aas-taid ühtki loengut.

Probleemiks on ka loengute ebajärjepidev rahastamine – on keskusi, kus loenguid rahastab ko-halik omavalitsus (Tartu), kuid on ka keskusi, mis ei saa rahapuudusel loenguid pakkuda. Seksuaalhari-duslikke loenguid kipuvad vältima ka venekeelsed koolid.

„Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas Global Fondi raames Eesti Seksuaaltervise Liidu kaudu õpilastele koolides seksuaalhari-duslikke loenguid,” märgib dr Part veel üht väärt ettevõtmist. Selgus, et loengutel osalenud noortel olid paremad teadmised kui loengutes mitteosalenud eakaaslastel.

Kokkuleppe kohaselt oleks haridus- ja teadusministeerium pi-danud pärast fondi lahkumist Ees-tist jätkama loengute rahastamist, kuid lubaduseks see jäigi – 2008. aastaks on loengud rahastamata.

„Noorte seksuaaltervise heade näitajatega riikide kogemus ei tõen-da, et seksuaalhariduse andmine koolis võiks soodustada varajast seksuaalelu algust,” rõhutab dr Part. „Uuringud näitavad, et heataseme-line seksuaalharidus võib seksuaal-elu algust hoopis edasi lükata, aida-ta vältida soovimatut rasedust.”

Dr Part on veendunud, et sek-

Seksuaalharidus on tegelemine isiksu-se kõikide aspektidega. See ei alga ega lõpe teatud vanuses, vaid toimub kogu elu.

Aastatega on välja kujunenud noortele kvaliteetset nõusta-misteenust pakkuv süsteem,

kinnitab noorte nõustamiskeskuste projektijuht Triin Raudsepp.

Praegu pakuvad nõustamikes-kused järgmisi tasuta teenuseid:

nõustamine sobiva rasestumis- �vastase meetodi leidmiseks;rasestumisvastasele vahendile �kordusretsepti väljastamine;nõustamine häda-abi olukorras; �raseduse kindlakstegemine; nõustamine soovimatu raseduse �korral;naistearsti/meestearsti läbivaatus �koos vajalike analüüsidega;spetsialisti konsultatsioon koha- �peal või suunamisega;nõustamine seksuaalsuse ja lähe- �daste suhete, seksuaalvägivalla, seksuaalse identiteedi, sugulisel teel levivate haiguste esinemisel

Nõustajatelt võib küsida kõike

jms teemadel;psühhoseksuaalne nõustamine; �osades keskustes töötab meeste- �arst;telefoninõustamine; �seksuaalhariduslikud loengud ja �vestlusringid kooliõpilastele ja teistele huvigruppidele.

külastuste kasvav arv„Nõustamiskeskused on eelkõige 15–24-aastastele noortele, kuid see ei tähenda, et nooremad või vane-mad häda korral kõrvale jäetakse,” selgitab noortenõustamise projekti-juht Triin Raudsepp. 2007. aasta kokku-võtted näitavad, et põhiliselt külastavad nõustamis-keskust 20–24 aasta vanused noo-red (62%), 15–19-aastaste osakaal on 37%, ühe protsendi moodus-tavad nooremad kui 15-aastased. Möödunud aastal tehti nõustamis-

keskustesse üle 34 000 visiidi. „Nõustajad vastavad noore otsesele küsimusele, kuid püüavad näha kü-simuse „taha”,” selgitab Raudsepp. „Kui noor tahab näiteks teada abor-di kohta, siis selgitatakse talle ka rasestumisvastaste vahendite võima-lusi, et tulevikus vältida soovimatut rasedust või püütakse leida lahendus umbejooksnud suhetele vms.”

Nõustamisel on oluline puu-dutada eluviisi küsimusi – aidata sõnastada hoiakuid, tugevdada enesehinnangut ja mõjutada seeläbi noorte käitumist. Kvaliteedikontroll nõustamistee-nuse üle on tugev. „Aastate jooksul oleme kujundanud kvaliteedihoid-mise skeemi, kus on olulisel kohal nii noortelt saadav tagasiside, su-pervisioonid ja koolitused, projek-timeeskonna kokkuvõtted keskuste meditsiinilisest tegevusest,” loetleb Raudsepp skeemi põhielemente. internetinõustamise levikKuid nõu saamiseks ei pea alati nõustamiskeskusesse kohale mine-ma – 1998. aastal alustasid Tartu

Noorte Nõustamiskeskuse arstid nõustamist Internetis.

„Avatud Eesti Fondi abiga loo-di noortenõustamise kodulehekülg www.amor.ee. Ühisloominguna valmisid originaalartiklid seksuaalsu-sest, rasestumisvastastest vahenditest ja turvaseksist, mida toimetasid noo-red ise. Hilistel suveõhtutel sai koos kodulehekülge kavandatud ja leitud lehele sobiv nimi – Armastuse Aa-bits,” meenutab Internetinõustamise projektijuht Pille Kütt kümne aasta tagust aega. Praeguseks on koduleht www.amor.ee ja koos sellega „Küsi nõu” rubriigi kaudu toimuv Inter-netinõustamine saavutanud märki-misväärse populaarsuse – aastas vas-tatakse keskmiselt 4000 kirjale.

Küsivad nii 8 kui ka 50-aastased, kõige rohkem murekirju saadavad aga 17-aastased. Enam küsitakse nõu soovimatu raseduse vältimi-seks, palju küsimusi on raseduse, seksuaalsuhete, suguelu alustamise, eneserahuldamise ja haiguste kohta. Anonüümne Internetinõustami-ne pakub omamoodi pelgupaika noormeestele – kui nõustamiskes-

Vaata kontaktandmeid ja küsi nõu www.amor.ee

Programmi noortele korraldab Eesti

Seksuaaltervise Liit, rahastab Eesti Haigekassa

NOORTE NÕUSTAMISKESKUSTES:• NÕUSTAMINE SEKSUAALELU KÜSIMUSTES• RASESTUMISVASTASED VAHENDID, RASEDUSE DIAGNOSTIKA• SEKSUAALSEL TEEL LEVIVATE HAIGUSTE DIAGNOSTIKA (S.H. HIV TEST)• ERALDI VASTUVÕTUD NOORMEESTELE TALLINNAS, TARTUS, IDA- VIRUMAAL• SEKSUAALTERVISE ALANE NÕUSTAMINE INTERNETIS: WWW.AMOR.EE “KÜSI NÕU”Noortesõbralik, usaldusväärne ja tasuta!

kuste külastajate seas oli nende osa-kaal 4%, siis Internetist nõu küsija-te seas oli neid 17%.

individuaalne lähenemine„Vastame igale kirjale nädala aja jooksul, läheneme iga noore kü-simusele individuaalselt,” selgitab Pille Kütt ühte Internetinõustamise olulisemat põhimõtet. Kõrge kvali-teedi nõustamisel aitavad tagada 40 oma ala tippspetsialisti – naiste- ja meestearstid, seksuoloog, psühhiaa-ter-psühhoterapeut, pereterapeut, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, seksuaalnõustajad, AIDS-i Enne-tuskeskuse nõustajad.

„Nõustajate meeskond töötab teie nimel, noored! Kasutage seda võimalust,” kinnitavad Triin Raud-sepp ja Pille Kütt kui ühest suust.

noorte arvamused

Noorte nõustamiskeskuses on �alati selline tunne, et sinust hoo-litakse ja sinu probleemid on tähtsad.Kiire, mugav, hea teenindus, ei �ole tunda „arsti lõhna”. Nõustamiskeskuse juures hin- �dan enim inimesi, kes seal tööta-vad. Nad on abivalmis, vastutu-

lelikud ja väga sõbralikud.Nõustamiskeskus on väga hea, �seal on piisavalt privaatsust, vas-tuvõtule pääseb kiiremini kui naistenõuandlas, samuti ei mõis-ta sind keegi kunagi hukka ega hakka moraali lugema. Paljud teismelised ei julge oma prob-leemidega arsti poole pöörduda, sest arstiabiga on seotud paljud negatiivsed müüdid. Nõusta-miskeskuse õhkkond iseenesest aitab paljudel inimestel oma pingetest vabaneda ja hirmudest üle saada.Paljudel noortel jääb puudu �julgusest mujalt abi otsida. Koolides levitatav info on vähe-ne – noortele on ikka rohkem ja sügavuti vaja asju seletada. Noortekeskus pakub noortele võimaluse hakkama saada.Noorte nõustamiskeskus on �hea võimalus neile, kes ei jul-ge oma probleemi vanematega arutada või üldse seksi teemadel rääkida. Soovimatuid rasedusi ei ole vaja ja üldse peaksid noo-red oskama ennast paremini kaitsta ning teadvustada abordi ja suguhaigustega seotud riske ja tagajärgi. •

on osa terviklikust kasvatusest

eesti seksuaaltervise liidu noorte nõustajad

esimene noorte nõustamiskeskus (nnk) loo-di 1991. aastal viljandis, praegu on keskusi 18, avamisel on nõustamiskeskus hiiumaal.


sõprus ja armastus

Sõber on sul ja sõber on mul, sõber on kallis kui roos.Armastus kui punane roos,mis torgib kui roosi okas.

Armastuse värv on punane, Sõpruse värvi ma ei tea.

Mellissa Kast, Kasari Põhikool

***Ma vaatan sulle silma,teen pai sul ilmast ilma.Ma jumaldan su väikest suud,su silmi, kõrvu, kõike muud.

Me käime tihtilugu koos, nii nukruses kui rõõmuhoos.Ma olen sinuga koos õnnelik, mu kutsikas, mu naljatilk.

Mihkel Rammu, Kasari Põhikool

Reklaam, reklaam.Reklaamid ja meedia – kõik on seksi peale üle läinud.Enam keegi ei keela, seksi juba väiksed lapsed näinud.

Alasti poseerivad lehtedesnii naised kui ka mehed.Avalikes kohtadesmüügil on pornolehed.

Katrin Rüütle, Kasari Põhikool

Valik luulekonkursile laekunud töödest:

suaalhariduse andmine peab koo-lis algama enne isiklike seksuaalko-gemuste alustamist – teadmised ja õiged hoiakud oma tervise suhtes aitavad teha kaalutletud valikuid.

emade-isade koolitamine ESTL ja noorte nõustamiskeskused on teinud koolitusi ka lapsevane-matele, eelkõige neile, kes on sellist huvi üles näidanud. „Tulevikus ta-haksime süsteemsemalt koolitada lastevanemaid laste seksuaalse aren-gu ja seksuaalkasvatuse küsimustes, näiteks lastevanemate koosolekutel koolis,” räägib dr Part.” Vanemad vajavad ka kättesaadavat ja kergesti loetavat kirjandust lapse seksuaalse arengu kohta.” Dr Part on kindel, et lastevanemate harimine erinevatel seksuaalteemadel on oluline ja vaja-lik. Esiteks on kodudes seksuaalsus tihti tabuteema ja vanemad ei tea, kuidas suhtuda lapse seksuaalsusesse. Olukorda ähmastavad meedia paku-tavad, sageli kommertsiaalse, porno-graafilise või stereotüüpse sisuga sek-suaalsuse kohta käivad sõnumid.

Teiseks ei ole vanemad tihti ise seksuaalkasvatust saanud, paljud neist ei oska neil teemadel noortega vestelda. Seega tuleb anda vane-matele vajalikke teadmisi, õpetada neile mida ja kuidas oma lastega rääkida. Kolmandaks tunnevad paljud vanemad hirmu, et oma rääkimisega nad justkui õhutaksid lapsi suguelu alustama. Vajalik on nende hirmude maandamine, ikka ja jälle selgitada, et teadmatus põh-justab enam soovimatut käitumist kui teadmised.

Eesmärk saab olla vaid üks: anda noortele teadmisi ja posi-tiivseid hoiakuid, et nautida elu enesekindalt ja vastutustundlikult. Seksuaalsus on oluline osa noore terviklikust mina-pildist. •

Nõu annab meestearstmeestearsti juurde saavad noormehed pöörduda Sek-suaaltervise kliinikus tallin-nas ning tartu, kohtla-Järve, viljandi, kuressaare ja ida-tallinna keskhaigla noorte nõustamiskeskus-tes. tartu Ülikooli kliinikumi juures te-gutseb meestekliinik.

Ehkki noorte nõusta-miskeskustes pakutakse tasuta vastuvõttu kuni

25-aastastele noormeestele, või-vad tasulisse vastuvõttu pöör-duda ka vanemad mehed.

Iseenesestmõistetavalt võivad tulla ka päris noored – need,

se või mingite kaebuste korral.

Sel juhul võtab arst analüüsid, teeb kindlaks haiguse olemas-olu ja määrab ravi. Kuid ta teeb veel midagi – nõustab noo-ri, paneb neid mõtlema väärtus-hinnangute ja käitumismallide muutmisele.

Arsti juurde tuleku põhjuseks võivad olla ka krooniliseks muu-tunud haigused, olgu selleks siis eesnäärme probleemid, õigel ajal ravita jäänud sugulisel teel leviv infektsioon või muud ter-

kõik on normaalne. Arsti juurde pöördutakse ka seksuaalsust puudutavate prob-leemidega, näiteks erektsioo-nihäire või enneaegse seemne-purske puhul.

Paljude selliste probleemide põhjus peitub tihti eluviisis.

Abi antakse kõigile, kõige tähtsam on julgus kokku võtta ja kohale tulla.

eesti seksuaaltervise liidu noorte nõustajad

4%noorte nõustamiskeskuste kü-lastajatest ja 16% internetis küsijatest on meessoost

visehädad, millest perearstile ei söandata või ei soovita rääkida. Seega võivad noormehed ja me-hed nõustaja poole pöörduda

nii seksuaaleluga seonduvate keha- ja hingehädadega kui ka muredega partnerlussuhetes. Vajadusel saab meestearst suu-nata noormehe ka psühholoogi konsultatsioonile.Abi antakse kõigile, kõige täht-sam on julgus kokku võtta ja kohale tulla. •

kellel tekivad murdeea problee-mid. Tulla võib üksi, sõprade või vanematega.

Põhjused, miks meestearsti nõu ja abi vaja läheb, on erine-vad. Noorele võib teha muret tema seksuaalne areng, näiteks suguelundite väljanägemine. Enamikel juhtudel piisab siis suguelundite ülevaatamisest ja arsti rahustavatest sõnadest, et

Ületöötamine, läbipõlemine, vähene puhkus jms annab tunda ka noorte meeste seksuaalelus.

Sedagi arutatakse noortega, püütakse neid suunata muut-ma eluviisi ja käituma tervis-likult. Sagedasti pöörduvad noorme-hed ja mehed nõustaja poole seksuaalsel teel edasikanduvate haiguste (suguhaiguste) kahtlu-


Seksuaaltervise Kliiniku uksed on kõigile avatudkliinik asub tallinna ühe tihedama liiklu-sega tänava – Suur-ameerika ääres, siin on privaatne ja hubane õhkkond, kus kogu meeskond tegutseb selle nimel, et igaüks saaks professionaalset seksuaaltervise-alast abi.

Kliinik, mille asutamist toetas Euroopa Liidu PHARE programm,

avati 2002. aastal. See koosneb justkui kahest osast: esiteks tegutseb kui tavaline ambula-toorset eriarstiabi pakkuv ravi-asutus, teiseks kui noorte nõus-tamiskeskus. Selline jaotus on siiski tinglik, sest abistajad on ühed ja samad.

mitmekülgne teenusPõhjust selle maja uksest sisse astuda on kõigil, kes leiavad, et nad vajavad abi või nõu järgmis-tes valdkondades:

pereplaneerimise nõustamine �naistele ja meestele (rasestu-misvastased vahendid, vilja-tuse diagnostika ja ravi);naistehaiguste diagnostika ja �ravi;

Noored saavad kliinikusse pöör-duda järgmistes küsimustes:

rasestumisvastaste vahendi- �te alane nõustamine;seksuaalsel teel levivate hai- �guste diagnostika ja ravi (ka noormeestele);

rasestumisvastaste vahendite kordusretsepti väljastamine;

seksuaalnõustamine; �psühholoogiline nõustami- �ne; nõustamine sotsiaalprob- �leemide korral.

Loetelu ei ole muidugi lõplik – igale noore inimese küsimusele püütakse siin majas vastus lei-da, puudutagu see siis suhteid partneriga, rasedusest hoidu-mist või selle katkestamist.

VILJANDINoorte nõustamiskeskusViljandi Maakonna HaiglaPärsti valdtel: 435 2076

HAAPSALUSA Läänemaa HaiglaNoorte nõustamiskabinetVaba 6tel: 472 5815; 528 0560

PAIDEAS Järvamaa HaiglaNoorte nõustamiskabinetTiigi 8tel: 384 8150

RAPLANoorte NõukodaErapolikliinik Praxis OÜKoidu 23tel: 485 6263

ELVA Noorte nõustamiskeskusElva HaiglaSupelranna 21Tel: 745 6058

PÕLVANoorte nõustamiskabinetAS Põlva HaiglaUus 2tel: 799 9164

VÕRUNoorte nõustamiskabinetAS Lõuna- Eesti HaiglaJüri 19a, kab. 329tel: 782 1532

KURESSAARENoorte nõustamiskeskusAS HanvarKauba 19tel: 453 3382

JÕGEVANoorte nõustamiskabinetAia 31-46tel: 772 2223

RAKVERENoorte nõustamiskeskusOÜ CiconaTallinna 18a, II korrusTel: 322 3232

VALGANoorte nõustamiskeskusAS Valga HaiglaPeetri 2, II korrusTel: 766 5160

Vaata ka:www. seksuaaltervisekliinik.ee

Vastuvõtule tuleb eelnevalt registreerida telefonidel

tel: 666 5123; 51 22 388või Interneti teel aadressil www.bronn.ee

TALLINN OÜ Seksuaaltervise KliinikNoorte nõustamiskabinetSuur- Ameerika 18Atel: 666 5123

Noorte nõustamiskeskusAS Lääne- Tallinna KeskhaiglaSõle 23tel: 666 5810

NoortekabinetAS Ida- Tallinna KeskhaiglaHariduse 6tel: 1900

TARTU OÜ Tartu Noorte Nõustamis-keskusVaksali 17tel: 744 2086

JÕHVIOÜ Ida-Virumaa Noorte NõustamiskeskusJaama 34 kabinet 4Tel: 33 75 875

NARVANoorte nõustamiskeskusHaigla 6Tel: 357 7000

PÄRNUNoortekeskusOÜ KLV ArstikabinetMalmö 19tel: 444 5362

nõustamine üleminekuea �vaevuste korral nii naistele kui ka meestele;seksuaalsel teel levivate hai- �guste diagnostika ja ravi; nõustamine seksuaalfunkt- �siooni häirete korral;nõustamine seksuaalvägi- �valla korral;abi erivajadustega inimeste- �le erinevates seksuaaltervise küsimustes jne.

Toodud loetelu kliiniku kogu mitmetahulist tegevust siiski ei haara. Näiteks naistearst tegeleb veel raseduse diagnoosimise, las-te- ja noorukiea günekoloogiliste probleemidega, nõustamisega valusündroomiga seksuaalfunkt-siooni häirete kohal jne.

Naistearsti kabinetis on ultra-heliaparaat nii tupesisese kui kõ-hupealse anduriga – nii nagu tä-napäevasele meditsiinile kohane.

Sama mitmekülgne on ka mees-tearsti, samuti teiste spetsialisti-de töö – elu on alati rikkam ja inimesed erinevad kui ükskõik milline loetelu.

Ä m m a e m a n d - n o o r t e -nõustaja Merje Põime sõnul on meestenõustajatel vastu-võtuajad pidevalt täis. „Ees-ti noormehed on muutunud päris teadlikeks,” nendib Põime.”Tullakse mitmesugustel

põhjustel – analüüse andma, nõu saama.”

Põime sõnul võivad Seksuaal-tervise Kliinikusse pöörduda nii noored kui ka täiskasvanud, nii naised kui ka mehed. „Naiste-arsti vastuvõtule pääsemiseks tuleb vaid aeg kinni panna, maksta 50-kroonine visiiditasu ja ka ootejärjekord ei ole pikk – arsti juurde saab nädala või paa-ri jooksul,” selgitab Põime.

Teiste spetsialistide puhul tuleb eelnevalt tutvuda hinna-kirjaga.

Eriliseks väärtuseks peab Põi-me seda, et kliiniku meeskond koosneb eri elualade spetsialis-tidest – lisaks arstidele töötavad kliinikus veel üldkirurg, vaso-loog, psühholoog, psühholoog-seksuaalnõustaja ja sotsiaal-töötaja. Eri alade spetsialistide koostöö on väga oluline just noorte nõustamise puhul.

Professionaalne personalEesti Seksuaaltervise Liidu pre-sident Mairi Kaha rõhutab kõi-gi spetsialistide head psühho-loogia- ja suhtlemiskoolitatust, mis tähendab, et nad suudavad noortega kontakti leida ja nei-le arusaadavas keeles vastuseid anda.

Nagu kõigis noortenõus-tamiskeskustes, teenindatakse

siingi kuni 24-aastaseid noori. „Ka neid, kes ei ole haigekassa kindlustatud,” rõhutab Põime. Dr Kaha peab oluliseks, et noo-red ei pea maksma visiiditasu, ka need, kellel puudub kehtiv haigekassa kindlustus. Seega oleme püüdnud eemaldada kõik takistused selle noore inimese teelt, kes tahab nõustamiskes-kuses oma probleemidele lahen-dust leida.

„Noored ei vajagi igakord arsti abi. Aitab, kui psühho-loogilt või sotsiaaltöötajalt nõu saada või lihtsalt oma mure ära rääkida,” ütleb Põime, kes ise tegelebki põhiliselt noorte nõustamisega.

Siinse töö kohta on tal öelda vaid kiidusõnu. „See on tõeliselt loominguline töö.”Niisugune suhtumine on omane kõigile Seksuaaltervise Kliiniku töötajatele. •

Igale noore inimese küsimusele püütak-se siin majas vastus leida, puudutagu see siis suhteid partneriga, rasedusest hoidumist või selle katkestamist.


Tekst: Mai Vöörmann

Allikas: Mairi Kaha, naistearst

Papilloomiviiruseid on teada üle saja erineva tüübi ja neid võib ting-

likult jagada „headeks”, „hal-badeks” ja „kurjadeks”. Kõige rohkem teavad inimesed „hea” HPV-tüübi põhjustatud soola-tüükaid. „Kuri” ehk kõrge ris-kiga viirus võib olla eluohtlik, sest võib põhjustada emakakae-lavähki. Samas on teada, et ma-dala riskiga viirused vähki ei te-kita ja vastupidi – kõrge riskiga viirus ei põhjusta soolatüükaid ja kondüloome.

Enamik inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne pa-

Papilloomiviirus ohustab meid kõikihpv ehk inimese papilloomiviirus on peami-ne emakakaelavähi põhjustaja. papilloomi-viirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk ja limaskestad kokku puutu-vad. hpv on väga laialt levinud ja sellepärast võiks inimesed sellest rohkem teada.

pilloomiviirusega, sest need le-vivad puutekontakti teel. ”Kõr-ge riskiga viirused levivad nii seksuaalvahekorras olles kui ka intiimsel puudutamisel,” räägib naistearst Mairi Kaha. Nakatu-nud inimene võib haigestuda või olla viiruse edasikandjaks. Viirusega nakatumine ei tähen-da, et ollakse kohe haige. Viirus ei ole meeste tervisele samavõrd ohtlik kui naistele, kuid mees võib olla viiruse edasikandjaks. Meestel põhjustavad kõrge ris-kiga HPV-tüübid väga harva päraku- ja sugutivähki.

kuidas end kaitstaTeaduslikult on tõestatud, et peaaegu kõik emakakaelavähi juhtumid on papilloomviiruse põhjustatud. Emakakaelavähi väljakujunemise risk suureneb pärast 35. eluaastat, sest HPV-ga nakatumisest vähi väljaku-junemiseni kulub keskmiselt 10–15 aastat,” räägib spetsialist. Naistearsti on soovitav külasta-da esimese aasta jooksul pärast seksuaalelu alustamist ja hiljem umbes kord aastas.

Asjaolud, mis haigestumist

Millest tuleneb tupe mikrofloora tasakaalustamatus?

Mikrofloora tasakaalustamatuse põhjuseks võivad olla näiteks antibioo-tikumikuur, tampoonide kasutamine, vererohke menstruatsioon, liialdatud intiimhügieen, pidev pärmitablettide kasutamine. Kuigi kõigil juhtudel ei tunta kindlat põhjust, on tasakaalu tarvis kaitsta. Tasakaalustatud mikrofloora on olulisim faktor tupepiirkonna infektsioonide vältimisel.

Kuidas taastada tupe mikrofloora tasakaal?

Lactobacillus casei rühma kuuluv rhamnosus Döderlein on tupe loomulik bakter, mis aitab säilitada ja taastada tupe mikrofloora tasakaalu. Iga Gynocapsi kapsel sisaldab Lactobacil-lus casei rühma kuuluvat rhamnosus Döderlein bakterit: lüfiilseid kultuure (341 mg) vähemalt 109 iga grammi kohta.

Tootja: Laboratoires Lyocentre, Prantsusmaa.Tootja esindaja Eestis: OÜ Orion Pharma Eesti, Tallinn, Lastekodu 5-24, tel/faks 661 6863

Tähelepanu! Tegemist meditsiiniseadmega. Palun lugege tähelepanelikult pakendis

olevat kasutusjuhendit. Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

GYNOCAPS® Klaaspurgis

14 tupekapslit

Müügil hästivarustatud apteekides.

Spetsiaalselt naistele

tupe mikrofloora

tasakaalustamiseks

soodustavate tingimuste ole-masolul rakkudega ühineda ja tekitada neis muutusi.

Naistearsti on mõistlik kü-lastada mitte ainult haiguse kahtluse või mõne haigus-tunnuse ilmnemisel, vaid ka saamaks kinnitust, et kõik on korras. Kontrolli käigus tehak-se tavaliselt PAP-test, mis aitab tuvastada emakakaelal tekkinud muutusi.

Kui emakakaelal on leitud rakulised muutused, siis on järg-miseks sammuks teha HPV-test viiruse leidmiseks ja määrata

viiruse tüüp. PAP-test ei näi-

teemaleht

Papilloomiviirus ohustab meid kõiki

G

Spetsiaalselt naistele

tupe mikrofloora

tasakaalustamiseks

kahtluse või mõne haigus-tunnuse ilmnemisel, vaid ka saamaks kinnitust, et kõik on korras. Kontrolli käigus tehak-se tavaliselt PAP-test, mis aitab tuvastada emakakaelal tekkinud muutusi.

Kui emakakaelal on leitud rakulised muutused, siis on järg-miseks sammuks teha HPV-test viiruse leidmiseks ja määrata

viiruse tüüp. PAP-test ei näi-


Allikas: Kai Haldre, naistearst

Kui inimlaps hakkab siia ilma sündima ning laskub alla mööda sün-

nitusteid, hakkavad teda kohe asustama mikroobid – laps koh-tub talle väga vajaliku ja teda kaitsva mikroflooraga.

Mikroobid kanduvad vast-sündinule ka ema nahalt, last ümbritsevatelt inimestelt ja asja-delt. Bakterite koosseisu mõjutab rinnapiimaga toitmine. Naha ja limaskestade rakkude pinna oma-dused on paljuski kaasasündinud, geneetiliselt ettemääratud, samas mõjutavad neid vanus, toit, elu-viis, hügieen, ravimid jms.

„Seega sõltub mikrofloora tu-handest näilisest väikesest, kuid üliolulisest pisiasjast,” nendib dr Haldre.

bakteriaalne vaginoosTupe mikrofloora tasakaalusta-matus avaldub näiteks bakteriaa-

Need head bakterid...inimese nahal ja limaskestadel kihab omaette nähtamatu elu – see on ökosüsteem, kus kõik peab olema tasakaalus, selgitab naistearst kai haldre, kui jutt läheb mikrofloorale – paljale silmale nähtamatutele mikroorganismidele – bakteritele ja seentele.

lse vaginoosina või üks sagedane seisund, millena tupe mikrofloo-ra häirumine avaldub, on bakte-riaalne vaginoos.

Tegemist on mittepõletikulise muutusega mikroobide koossei-sus, mille käigus ilma hapnikuta elavad nn anaeroobsed bakterid tõrjuvad välja terve keskkonna tagamiseks vajalikud piimhappe-kepikesed. Tupe keskkond pole enam happeline, vaid on muutu-nud aluseliseks.

Põhiliseks bakteriaalse vagi-noosi tunnuseks on kalalõhna-line valgevoolus.

Samuti võivad suguelundid kergelt kiheleda. Halb lõhn muutub eriti tugevaks menst-ruatsiooni ajal ja pärast sugu-ühet.

Bakteriaalse vaginoosi kor-ral suureneb risk haigestuda väikevaagna organite põleti-kesse, eriti pärast selle piir-konna operatsioone, sh pärast aborti.

Sisemisi suguteid kaitsva tupekeskkonna muutus võib

olla ka raseduse katkemise või enneaegse sünnituse põhju-seks.

Dr Haldre näeb ühe sage-dasema tupe ökosüsteemi kah-justava tegurina tampoonide järjepideva kasutamise mõju. „Tupekeskkond saab vastava eelsoodumuse korral kindlas-ti häiritud, kui lisaks kasutada pidevalt pesukaitsmeid, kitsaid pükse, kui aluspesu ja enda pe-semiseks on tugevad ja mitmed erinevad kemikaalid või kui tuppe ka seestpoolt pestakse,” selgitab Kai Haldre.

Uuringutes on leitud seos suus esineva mikroobide kesk-konna häirumise, oraalseksi ja bakteriaalse vaginoosi vahel. Kuigi tegemist pole seksuaalsel teel ülekantava haigusega, siis elu on näidanud, et tõhusaks raviks tuleks alati ka meest ra-vida.

tupe seenpõletikTupe seenpõletikku (tupeseent) tekitab enamasti Candida al-bicansi nimeline pärmiseen, mida võib leida kõigi inimeste soolestikust ja enamikul tervetel naistel ka tupest.

Tuppe kaitsvate piimhap-pekepikeste vähesuse ja kesk-konna aluseliseks pöördumise korral seen paljuneb ülemäära ja tekitab tupes põletiku, mille-le on iseloomulik sügelustunne,

välissuguelundite ja tupe valu-likkus, punetus, rohkenenud valgetükiline (kohupiimataoli-ne) tupevoolus. Tupes elavate bakterite ja seente koosseis sõl-tub naissuguhormoonide tase-mest organismis – selle muutu-sed kutsuvad esile ka muutused tupe ökosüsteemis.

Seetõttu võib ilma muu vä-lise põhjuseta seente ülekaal (ja ka vaevused) tekkida näiteks raseduse ajal, paar päeva enne menstruatsiooni, hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasu-tamisel jmt.

Kuigi seenpõletikku ei loeta sugulisel teel levivaks haiguseks, võivad pärmiseened soodsatel tingimustel ka partnerile üle kanduda, tekitada suguti ja eesnaha kihelemist ning löö-vet. Sellisel juhul vajab ravi ka mees.

Bakteriaalne vaginoos ja seenpõletik kui sagedasemad tupe ökosüsteemi häired võivad esineda korraga ja vaheldumisi – kaebuste pikaajalisel esine-misel soovitab dr Haldre pöör-duda olukorra täpsustamiseks kindlasti arsti poole.

Selleks, et tagada tupes hap-pelist keskkonda kindlustavate ja kaitsvate laktobatsillide (e piimhappekepikeste) olemas-olu, tasub regulaarselt süüa elus laktobatsille sisaldavaid piima-tooteid. •

soodustavad, on seksuaalpart-nerite rohkus, väga varane seksuaalelu algus, pika-ajaline hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasu-tamine, suitseta-mine ja inimese immunsü s t e emi kahjustavad ja nõr-gestavad haigused (nt HIV, suhkruhai-gus).

Kondoomi kasutamine, regu-laarne arsti kontroll ja papilloo-miviiruse vastu vaktsineerimine on need kolm abinõu, millega saad ennast ja oma partnerit kaitsta. Kõige parema tulemu-se on vaktsineerimine andnud tüdrukutel enne seksuaalelu alustamist. Vaktsineerida võib alates üheksandast eluaastast,” räägib Kaha. Et viiruse edasi-kandjad võivad olla nii mehed kui ka naised, annab parima tulemuse nii tüdrukute kui ka poiste vaktsineerimine.

vähieelsed seisundid on avastatavad ja ravitavadHPV-ga naka-tumisel tungib viirus keha rakkudesse ja jääb sinna elama. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem selle mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Ük-sikutel naistel võib ta teatud


Allikas: Mairi Kaha, naistearst

võiks inimesed sellest rohkem teada.

pilloomiviirusega, sest need levivad puutekontakti teel. ”Kõrge riskiga viirused levivad nii seksuaalvahekorras olles kui ka intiimsel puudutamisel,” räägib naistearst Mairi Kaha. Nakatunud inimene võib haigestuda või olla viiruse edasikandjaks. Viirusega nakatumine ei tähenda, et ollakse kohe haige. Viirus ei ole meeste tervisele samavõrd ohtlik kui naistele, kuid mees võib olla viiruse edasikandjaks. Meestel põhjustavad kõrge riskiga HPV-tüübid väga harva

630miljardit inimest oli 2001. aastal nakatunud HPVga

ta viiruse olemasolu. „Kui PAP-testis leitakse muutunud rakke ja esineb ka kõrge riski HPV, on oluline teha edasised uuringud, mis aitavad välja selgitada, kas on vajalik emakakaelavähki en-netav ravi” rõhutab Kaha. •


Hooli endast – enneta rinnavähki!küllap teab igaüks oma sugulaste või tutta-vate seast mõnda, kes on põdenud või põeb rinnavähki – igal aastal diagnoositakse eestis 600 uut rinnavähi juhtumit, millest kolman-dik on kahjuks juba kaugele arenenud.

Tekst: Mai VöörmannAllikas: Tiiu- Liis Tigane, Eesti Vähiliidu Meditsiininõunik

Eesti ei ole muidugi mingi erand. Haigestumise poo-lest on rinnavähk esikohal

kogu Euroopas, ka Põhja-Ameeri-kas, Argentinas, Austraalias. Eesti Vähiliidu meditsiininõuniku Tiiu-Liis Tigase sõnul on rinna-vähk heaoluühiskonna haigus – USA-s haigestub elu jooksul iga 8., Iisraelis 9., Inglismaal 12., Ees-tis 25. naine (mõne aasta tagused vähiregistri andmed).

mammograafia aitab avastadaEestis on rinnavähi elulemus (elus viis aastat peale haigestumist) väiksem kui arenenud Euroopa riikides, kuigi seal haigestub naisi rohkem. Olukord oleks parem, kui haigus avastatakse varem. Näiteks haigekassa rahastatava sõeluuringu käigus.

”Eesti naised ei ole kahjuks väga hoolikad, ka mitte riskigrupis olevad, st üle 50-aastased naised,” selgitab Tigane.

Seda väidet kinnitavad ka ar-vud – sõeluuringust võtab küll aas-ta-aastalt osa rohkem naisi, kuid siiski vaid pooled kutsututest. Kui maakondades, kuhu mammograa-fiabuss kohale sõidab, võib olu-korraga veel kuidagi rahul olla, siis näiteks Tallinnas/Harjumaal, kus tuleb aeg ise kinni panna ja koha-le minna, osales möödunud aastal sõeluuringus vaid 45,6 protsenti kutsututest.

Ometi peaks statistika julgus-tama naisi sõeluuringutest osa võtma – mammograafia käigus avastatud rinnavähi juhtumitest on ligi 75 protsenti varajases staa-diumis ehk teisisõnu: vähk on siis üldjuhul ravitav.

”Põhjanaabrid on sellest aru saanud – Rootsis on sõeluuringu-test osavõtuprotsent 81, Soomes koguni 89,” nendib vähiliidu meditsiininõunik. ”Neis riikides avastatakse rinnavähk varem ja ka suremus on seal madalam.”

Kui senini tehti haigekassa raha eest mammograafilisi uuringuid 50–59-aastastele naistele, siis ala-tes 2008. aastast tõsteti vanusepiiri 65. aastani. See on oluline samm – veel paljudele naistele tähendab see pikemat eluiga.

rinnavähi riskiteguridStatistika näitab, et 5–10 prot-sendil naistest esineb perekondlik eelsoodumus rinnavähiks, 90–95 protsendil juhtumitest on aga te-gemist elu jooksul tekkinud geeni-kahjustusega.

Välja võib tuua kolm olulist ris-kitegurit:1. pärilik eelsoodumus – rinna või munasarja vähk on esinenud mit-mel lähisugulasel;2. naissuguhormoonidest tulene-vad riskid. Siia kuulub ka antibee-bipillide ja hormoonasendusravi laiem kasutamine, mis eriti pika-ajalisel tarvitamisel suurendavad vähiriski;3. eluiga üle 50 aasta. Risk haiges-

tuda suureneb juba alates 40. elu-aastast ja kasvab vanusega.Rääkima on hakatud ka saastatud keskkonna ja olmekemikaalide ohtlikust mõjust.

Tiiu-Liis Tigane soovitab nais-tel aeg-ajalt oma rindu kombata ning kahtluse korral arstile pöör-duda.

Märgid, mille puhul tuleks viivi-tamatult arsti juurde pöörduda, on järgmised:

muutus rinna kujus või suuruses; �valu või ebamugavustunne ühes �rinnas;tihend rinnas või kaenlaaluses �piirkonnas;naha pinna muutus – nn apelsi- �nikoor, sissetõmme, ”kortsumi-ne” või liitumine aluskoega;naha värvuse muutus; �rinnanibu kuju või asendi muu- �tus, sissetõmme;eritis rinnanibust, veritsus või �leemendus nibu ümbruses.

Eriti hea on rindu uurida duši all, kui käed ja keha seebised, sest siis on muutused rinnas paremini tunnetatavad.

Enesevaatlust on soovitav teha üks kord kuus kindlal päeval, näi-teks võiksid suguküpses eas nai-sed seda teha seitse päeva pärast menstruatsiooni algust.

Rindade pidevat vaatlust peak-sid tegema nii riskigrupi naised, aga ka kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete ta-valist seisundit ja märgata õigeaeg-selt tekkivaid muutusi.

Käega kompamisel on pare-mini leitavad pindmised kasvajad, sügaval näärmes paiknev kasvaja-kolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav.

Mammograafilise uuringuga on aga võimalik avastada rinna-vähk 3–5 aastat varem kui see muutub käega katsudes leitavaks.

VERESOONTEKIRURGIA• Verevarustuse taastamine kirurgilisel teel• Veenilaiendite eemaldamine

TAASTAV PLASTIKAKIRURGIA• Traumajärgsed korrektsioonid • Vähi tagajärjel kaotatud rinna kuju taastamine • Rindade vähendusoperatsioon meditsiinilisel näidustusel

ESTEETILINE PLASTIKAKIRURGIA• Eemaleulatuvate kõrvade korrigeerimine • Silmalaugude liigse naha eemaldamine • Rindade suurendus silikoonproteesi abil • Rindade vähendus • Rasvaimu • Paikse rasvladestuse ning liigse naha eemaldus • Kortsude täitmine Restylane’i abil • Kortsude silumine Botoxi abil • Kapillaaride skleroseerimine jalgadel • Mao mahtu vähendav operatsioon kaalu kaotamise eesmärgil

Taastava Kirurgia Kliinik on Eesti Haigekassa lepingupartner veresoontekirurgia ja plastilise rekonstruktiivkirurgia ehk taastava kirurgia valdkondades. Taastava Kirurgia Kliinikule on väljastatud tegevuslitsents nr L00993. Kliiniku kirurgid on dr Andrus Loog (veresoontekirurg), dr Tiit Meren (veresoontekirurg), dr Romek Märtsin (plastikakirurg), dr Olavi Vasar (veresoonte- ja plastikakirurg). Konsultatsioon ja vastuvõtt igal tööpäeval Taastava Kirurgia Kliinikus, Tallinn, Pärnu mnt 104, Magdaleena Haigla II korrusel. Palume eelnevalt registreeruda telefonil 679 0130, [email protected], www.kirurgiakliinik.ee.

tervislik elulaad aitab Vähi teket ei ole võimalik vältida – statistika näitab, et iga viies nai-ne ja kolmas Eesti mees haigestub mingil eluhetkel vähki. Kuid niisa-ma käed rüpes istuda ja oodata ei tohi – igaüks saab midagi oma ter-vise heaks teha, näiteks olla prob-leemist teadlik ja elada tervislikult.Arvatakse, et veerand kõigist vähi-juhtudest tekiksid ka siis, kui kah-julikke välismõjusid ei oleks, seda organismis moodustuvate kantsero-geensete ainete ja geneetiliste vigade tulemusena. 2/3 juhtumite puhul on aga põhjuseks suitsetamine ja vale toitumine, eriti kui neile lisan-dub vähene liikumine ja ülekaal.

Toitumispõhimõtted on aga need, mida ikka enda tervise eest hoolitsevale inimesele soovitatak-se: süüa rohkesti puu- ja köögivilja (muidugi kemikaalivaba), täisterast leiba-saia, väherasvaseid toite. Vähem toitu praadida, rohkem aurutada, võimalikult vähem süüa soolaseid, suitsutatud ja marineeritud toite.

Nii peaks toituma lapseeast saa-dik, nagu ka sporti tegema – ”ter-visemüüri” ladumist tuleb alusta-da varakult, nii on ta tugevam ja pikaajalisem.

Meie tervis on paljuski meie endi kätes, kinnitab Eesti Vähilii-du meditsiininõunik Tiiu-Liis Ti-gane. Hoolime siis endast! •

Vaata ka www.rinnavahk.ee

Sagedasemad vähipaikmed (2003)

Rind

Nahk

Käärsool

Emakakeha

Magu

Munasari

Emakakael

Pärasool

Kops

Neer

19,7

14,4

6,8

6,0

5,9

5,5

4,6

4,6

4,1

3,3

Paige Esmasjuhud,%

Allikad: Eesti Vähiliit


Oma ala spetsialisti Olavi Vasara sõnul saab rinnavä-

hi ravi lugeda lõpetatuks siis, kui rind on taastatud. Seda seisukoh-ta jagatakse ka mujal maailmas.

„Eestis on suhteliselt palju neid naisi, kellele selline operat-sioon sobiks ning on väga täh-tis, et seda keha esialgset vormi ja naise enesekindlust taastavat lõikust tehakse haigekassa raha eest,“ selgitab dr Vasar.

Aastas tehakse Eestis vähi tõttu umbes 300 rinnaeemal-dusoperatsiooni. Kõigile rin-navähi operatsioonil käinutele aga kahjuks rinna taastamise operatsioon ei sobi. Lõikust ei võeta ette, kui vähk on kaugele arenenud või organismi üld-

Rinnavähi ravi lõpeb rinna taastamisegarinnavähi operatsiooniga kaasnev rinna kao-tus on igale naisele raske nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt, kuid nüüd on juba mitu aastat eestiski võimalus lasta rind taastada.

olema üle kahe aasta. Rinna taas-tamise operatsiooni eest tasub hai-gekassa.

Patsient peab maksma vaid siis, kui tekib vajadus kasutada protee-si, sest seda teenust haigekassa ni-mekirjas ei ole.

Rinna taastamiseks kasutatakse patsiendi enda nahka koos naha-aluskoe ja lihasega, mis saadakse kas selja lailihasest või alakõhu nahast koos kõhusirglihasega. Ehkki operatsioon ise ei ole ker-gete killast, näitavad dr Vasara kogemused, et paranemine kulgeb enamasti tüsistusteta. Ajal mil tü-sistused võivad tekkida, s.o 7 kuni 10 päeva pärast operatsiooni, on patsient kliinikus arstide ja õdede kontrolli all.

Täielik paranemine võtab siiski aega – sõltuvalt patsiendist pool

Rinna taastamise operatsiooni eest tasub haigekassa

seisund on halb, mõnikord ei ole operatsioon kõrge ea tõttu võimalik.

„Rohkem kui pooltel operee-ritud naistel saaks meditsiinilisest seisukohast lähtuvalt rinna taasta-da, kuid kokkuvõttes sõltub kõik siiski konkreetsest inimesest, tema vajadustest ja valmisolekust,“ nen-dib dr Vasar.

Esialgu on oluline terveneda vä-hioperatsioonist ja teha läbi operat-sioonijärgne kiiritus- või keemia- ravi.

Dr Vasar ei soovita siiski rinna taastamisega liiga kaua oodata – kahe operatsiooni vahe ei peaks

aastat kuni kaheksa kuud. Selle aja jooksul on soovitav aidata armidel paraneda silikoongeeli ja -plaastri-tega, mida peaks kasutama vähe-malt kaks kuud. Paar kuud pärast operatsiooni ei ole soovitav raskusi tõsta, muidu võib elada normaal-set igapäevaelu.

Kui uus „rind“ on paranenud, järgneb nibuvälja kompleksi re-konstrueerimine – ikka selleks, et tulemus saaks võimalikult täiuslik ning naine oma keha jälle terviku-na tajuks. Dr Vasara kui tunnus-tatud plastikakirurgi kogemused näitavad, et see on naisele äärmi-selt oluline. •


Lastetus on tõsine meditsiiniline probleem. Lastetuse põhjused jagunevad võrdselt mehe- ja naisepoolseks viljatuseks. Teatud juhtudel on viljatus tingitud munarakkude täielikust puudumisest. Munarakkude puudumisel on võimalik lastetuse ravis kasutada doonormunarakke.

Munarakkude doonoriks võivad olla kõik 18-35 aasta vanused, vaimselt ja füüsiliselt terved naised, kellel on kindel soov aidata lastetuid peresid.

Munarakkude doonorid läbivad kliiniku kulul meditsiinilise kontrolli.

Munarakkude doonorlus on tasustatud.

Lähtuvalt Eesti seadusandlusest on lastetul paaril õigus teada saada munarakkude doonori üldiseid bioloogilisi (vanus, pikkus, kehaehitus, juuste ning silmade värv, nahavärv, veregrupp ja reesusfaktor) andmeid.

Lastetuse ravi käigus ei avaldata munarakkude doonori isikuandmeid.

Ootame Teid Nova Vita Kliinikus, Kaluri tee 5A, Haabneemes, Viimsis

doonorlusest on võimalik saada lisainformatsiooni telefonil 6 059 609 või nova vita kliiniku koduleheküljelt www.novavita.ee

nova vita kliinik vajab munaraku doonoreid

Viljatusravi annab igal aastal elu sadadele lastele

Tekst: Epp Maltis

rõõmustavad arvud Tallinna erakliinikus Nova Vita on lastetuse raviga edukalt te-geldud juba ligi 13 aastat ning esimene katseklaasilaps sündis Nova Vita kliinikus 12 aastat ta-gasi. „Palju katseklaasilapsi ase-tab Eesti viljatusravi poolest Eu-roopas esirinda,” kinnitab Nova Vita kliiniku juhataja, bioloo-giadoktor Andres Salumets ja toob kõneka näite: „Koolides on üldjuhul kolm paralleelklas-si, igas 30 õpilast.

Nimetatud ligi sajast lapsest kaks võib olla sündinud kunstli-ku viljastamise teel. Viljatusravi valdkond on Eestis ülihästi kor-raldatud – kliinikud töötavad tulemuslikult ning riigi tugi on väga kindel. Usun, et maailmas ei ole teist riiki, kus lastetuse ravi oleks abivajajatele sama-võrd kättesaadav. Pole siis ime, et Eestis on 2% lastest sündinud kunstliku viljastamise teel”.

Fakt, et ravi hind naistele ala-tes 40. eluaastast tõuseb, on me-ditsiiniliselt täiesti põhjendatud. „Tegelikkuses on ravi maksumus igas eas naistele sama, kuid kuni 40 aastastele (k.a) kompenseerib haigekassa ravikulud täies ma-hus,” nendib Salumets.

„Ideetasandil on juttu tehtud vanusepiiri tõstmisest aasta või paari võrra. Siin on otsene seos sotsiaalse taustsüsteemiga – abi-ellutakse üha hiljem, järelikult üha rohkem vajatakse ka vilja-tusravi.” Paari viljatus ei ole aga üldjuhul sotsiaalne probleem ega tingitud sünnitamise edasi-lükkamisest, vaid meditsiiniline probleem, millega tuleb riigi toel tegelda, kasutades parimaid olemasolevaid ravimeetodeid.

Üle 40-aastased naised moo-dustavad siiski vaid 10–15% abivajajatest. Viljatusravi pak-kuvate kliinikute naispatsien-tide keskmine vanus on 33–34 aastat – niisiis veidi rohkem kui Eesti keskmistel sünnitajatel, kelle vanuseks loetakse 27–28 aastat.

„Ühiskonnal ei ole selget ettekujutust, kui suur on tege-likult lastetuse probleem,” kin-nitab Andres Salumets. „Meile, kes me valdkonnaga tegeleme, on see igapäevane küsimus, kuid üldjuhul viljatusest (nagu ka muudest meditsiinilistest probleemidest) avalikult ei rää-gita. Pered jagavad oma muret vaid lähedastega, kui nendega-gi.” Siiski on alust uskuda, et viljatuse probleem puudutab umbes iga kümnendat peret, kes last soovib.

Küsimusele, kas kunstlik viljastamine on muutunud n-ö moeasjaks, vastab Andres Sa-lumets eitavalt. „Meie poole pöördub tavaliselt siiski harilik perekond – naine ja mees, kel-lel on meditsiiniline probleem lapse saamisega. Ajakirjandus

eestis näeb kehavälise viljastamise tulemusel ilmavalgust kuni 350 last aastas ja seda on ül-latavalt palju, arvestades meie rahvaarvu. vas-tavaid protseduure sooritab eestis 4 kliinikut.

võib siiski välja noppida erijuh-tumeid, kuid mingil juhul pole need meie tegevusvaldkonnas prevaleerivad.”

Lastetuse põhjusedOlles üheks kehavälise viljas-tamise juurutajatest Eestis, on Andres Salumets suurepäraselt kursis kõigega, mis puudu-tab lastetuse ravi ning tulevase lapse tervisekontrolli praktilisi võimalusi – seda nii meil kui ka mujal maailmas. Salumets kaitses Helsingi Ülikoolis dok-torikraadi ning tegeleb Tartu Ülikoolis viljatuse probleemi-ga teaduslikul tasemel. „Nova Vita kliiniku ja Tartu Ülikooli koostöös oleme välja selgitanud mitmeid naise ja mehe viljatuse immunoloogilisi ja geneetilisi tekkepõhjuseid, mis kõik aita-vad tulevikus tulemuslikumalt lastetust ravida.“

Salumetsa kinnitusel on vil-jatuse põhjuste ring lai. Võib öelda, et 45% juhtudest on te-gemist mehe viljatusega, 45% puhul naise omaga ning 10% puhul ei suudeta välja selgitada, mis on konkreetse paari laste-tuse põhjuseks. „Mees ja naine on füsioloogiliselt väga erine-vad, kuid mehhanismid, mis nende viljakust reguleerivad, on üllatavalt sarnased. Seetõttu kattuvad suures osas ka viljatust põhjustavad probleemid”.

NAISTE viljatuse enamlevinud põhjusteks on munajuhade põ-letikud, endometrioos, hormo-naalsed kõrvalekalded, autoim-munoloogilised või geneetilised probleemid.

MEESTE viljakuse langus on ühest küljest ajaline trend, tei-salt on seda tänu täiustatud meetoditele hakatud varasemast enam diagnoosima. Ka meestel on peamisteks viljatuse põh-justajateks põletikukahjustused ning hormonaalsed, autoim-munoloogilised ja geneetilised probleemid.

Sõltumata paari lastetuse põhjusest, kasutatakse kehaväli-se viljastamise protseduuris ena-masti mehe-naise endi seemne- ja munarakke – juhul kui need on olemas. Doonorsugurakku-de kasutamine moodustab vaid 5% viljastamiste koguarvust.

Kui paar on umbes aasta üritanud järeltulijat saada, kuid tulemusteta, tasub kliinikutest abi otsida. „100 naisest õnnes-tub aasta jooksul loomulikul teel rasestuda 85 naisel. Kui jäl-giksime ülejäänud 15 naist veel mõned aastad, on tõenäoline, et neistki 5 jääb lapseootele.

Ülejäänud 10 naisel last saada ei õnnestu. Nii võimegi öelda, et 10% paaridest lapsi loomulikul teel ei saa,” tõdeb Salumets.

Tema sõnul on vanus naise viljakust mõjutavatest faktori-

test olulisim: alates 30. aasta-te keskpaigast algab viljakuse langus ning väheneb tõenäosus rasestuda loomulikul teel või viljatusravi tulemusena. „Üld-meditsiinilises ja sotsiaalses mõistes on 40-aastane naine oma parimas eas, meie jaoks on ta aga juba veidi vana.” Niisiis, mida vanem on naine, seda kii-remini peaks pöörduma arsti poole, juhul kui loomulikul teel rasestuda ei õnnestu.

ravimeetodidPidev ravivõimaluste uuendami-ne Eestis on Salumetsa kinnitu-sel võimaldanud saavutada väga hea viljatuse ravikvaliteedi, mis on võrreldav näiteks Põhjamaa-de kliinikute töötulemustega. Näiteks 2007. aastal tehti Nova Vita kliinikus 350 kehavälist viljastamist ning 40% naistest hakkas arenema rasedus.

Naised, kelle protseduur eba-õnnestus, peavad ravi kordama. Meie eesmärgiks on põhjalikult süveneda iga patsiendi haigus-loosse, uurida viljatuse põhjusi ning tagada võimalikult efek-tiivne ravi. Lisaks viljatusprob-leemi lahendamisele soovitakse vastavate uuringutega tagada ka tulevastele lapsevanematele kindlustunne oodatava lapse tervise suhtes.

„Kehavälise viljastamise tu-lemused on viimaste aastate jooksul suuresti paranenud. Resultaat sõltub oluliselt vil-jatust põhjustanud faktoritest, naise vanusest ja kaasnevatest haigustest. Lisaks omab suurt tähtsust kliiniku tehniline va-rustatus, kasutatavad ravimid ja töötajate kogemus,” selgitab Salumets.

Viimasel ajal on ajalehtedes üles kerkinud katseklaasilas-te halvema tervise temaatika. Kuna viljatusravi tulemusena sünnib meil palju lapsi, võib see väide panna katseklaasilas-te vanemaid muretsema. Mu-retsemiseks pole aga põhjust ning võib julgelt kinnitada, et katseklaasilaps ei erine millegi

poolest oma tavamoel eostatud kaaslastest ning hirmud on sel-gelt ülepaisutatud.

Salumetsa sõnul on kehavä-lise viljastamise ainsaks prob-leemiks mitmikute suhteliselt kõrge osatähtsus, millega teatud juhtudel võivad kaasneda me-

ditsiinilised probleemid. „Juhul kui me võrdleme aga üksikra-sedusest sündinud katseklaasi-last tavalapsega, siis me nende tervislikus olukorras erinevusi ei näe,“ julgustab Andres Salu-mets. Mitmikrasedustest on aga võimalik viljatuse ravis täielikult

hoiduda, kui protseduuri käigus siirdatakse emakasse ainult üks embrüo. „Ühe embrüo ülekan-ne ning ühe lapse sünd ongi meie eesmärgiks, kuhu pürgida lähiaastatel,“ mainis lõpetuseks Nova Vita kliiniku juhataja Andres Salumets. •


Astigmatism on sarvkesta või silmaläätse ebakorrapära-sus, mistõttu valgus ei lan-

ge võrkkesta ühte, vaid mitmesse punkti. Ehkki pimedaks ei jää, võib astigmatism (sõltub suurusest) hal-vendada inimese elukvaliteeti. Niigi ähmasele nägemisele lisandub veel silmade pingutus ja sellega kaasnev pinge ning peavalu.

Enamikel juhtudel on astig-matism pärilik, tegemist ei ole ka mingi harvaesineva nähtu-sega – astigmatismi esineb igal

Kas teil on astigmatism?

kas olete tähele pannud, et teinekord on nä-gemine hägune või kujutised on moonuta-tud? kui jah, siis võib teil esineda astigma-tismi.

kolmandal inimesel maailmas. Probleem on pigem selles, et inimesed ei tea tihti, et neil on astigmatism, isegi mitte pril-li- või läätsekandjad (prilli- või läätseretseptil tähistatud „cyl”).

astigmatismi diagnoosimineTavaliselt avastatakse astigma-tism siis, kui minnakse näge-mist kontrollima - sellist silma ehituse omapära ei ole võimalik inimesele otsa vaadates näha.

Kõige lihtsam on astigma-tismi kindlaks teha autorefrak-tomeetriga, mis mõõdab silma valgusmurdmisjõudu. Sellised aparaadid on olemas kõigis sil-makliinikutes ja optikakaup-lustes. Lisaks uuritakse näge-misteravust spetsiaalsete eri

suurusega tähtedest, numbritest või kujunditest koosnevate ta-belite abil. Astigmatismiga te-kivad tabelis olevate kujundite ümber sageli varjud ning kor-rektsioonita ei ole võimalik saa-

vutada head nägemisteravust.Kuid diagnoosimise viise on

teisigi. Keratomeetriaga mõõ-detakse sarvkesta kumerusi, mis annab ülevaate sarvkesta valgust murdvatest omadustest. Sarvkesta topograafiaga tehakse silma sarvkestast ülesvõte ning joonistatakse sarvkesta kolme-mõõtmeline “kaart”, millel on näha sarvkesta täpne kuju ja ebatasasused.

korrigeerimisevõimalusedSageli esineb astigmatism koos lühi-ja kaugnägevusega. Kõige lihtsam on sel juhul silmi korri-geerida prillide (siis kasutatakse silinderklaasi) või kergesti sobi-tavate, pehmete tooriliste kon-taktläätsedega, kus on ühen-datud väga selge nägemine ja mugavus. Astigmatismi korral ei ole võimalik tavaliste kon-taktläätsedega nii head näge-misteravust saavutada kui spet-siaalsete tooriliste läätsedega.

Radikaalsem variant on nä-

gemist korrigeerida sarvkesta operatsiooniga – imepisikese noaga tehakse sarvkesta pind-misse kihti sisselõiked, sarvkest armistub ning muudab kuju ja

nägemine paraneb. Teine või-malus on laseroperatsioon, kus lõigatakse lahti sarvkesta pind-mine kiht, sarvkesta õhenda-takse vajalikest kohtadest ning pindmine kiht asetatakse tagasi peale. See liibub kohale õmb-lusteta.

Arvestama peaks operat-siooniga seotud riskidega, ka sellega, et teatud vanusest tekib nn ealine kaugnägevus (pole

Eesti turule on jõudnud multifokaalsed kontaktläätsed, millega saab näha nii lähedale kui kaugele.

Soovitused kosmeetikat kasutavatele kontaktläätsede kandjatele:

Enne läätsede käsitsemist pesta käsi. �Järgige hoolikalt silmaarsti või optometristi antud hooldusjuhi- �seid.Ärge kandke kunagi läätsi kauem kui ette nähtud. �Kasutage kosmeetikat alati pärast läätsede panemist silma ja pu- �hastage nägu meigieemaldusvahenditega enne, kui võtate läätsed silmast.Jälgige, et õli baasil tehtud meigieemaldusvahendid ei puu- �tuks kokku läätsedega.Probleemide vältimiseks kasutage tooteid, mis ei tekita allergiat �ja on lõhnavabad või neid, mis on spetsiaalselt mõeldud kontakt-läätsede kasutajatele. Kasutage veekindlat ripsmetu i ja võimalikult pehmet silmapliiat- �sit, et vältida värvi mahakoorumist ja silma sattumist.Kasutage aerosoole nagu juukselakk, parfüüm, raseerimisjärgsed �pihustid ja deodorandid enne läätsede silma panemist.Soovitav on kõigil oma kosmeetikavahendeid ja pintsleid regu- �laarselt välja vahetada. Ripsmetu iga kuu järel, silmalainer iga kolme ja lauvärvid iga kuue kuu tagant.Nakkuste vältimiseks ärge jagage kontaktläätsi või kosmeetikat �teistega.Ärge värvige silmi, kui sõidate autoga, rongiga, bussiga vms. �Käige iga poole aasta tagant silmakontrollis, ka siis kui pole prob- �leeme.Kui silmad on punased, paistes või kui arvate et nad on põletikus, �lõpetage kohe kosmeetikatoodete ja läätsede kasutamine ja võtke ühendust silmaarstiga.

tingitud sarvkesta kujust), mil vajatakse lugemiseks eraldi kor-rektsiooni.

Kuid neile, kes ilma prillideta enam lugeda ei näe ning kes ei saa või ei soovi operatsiooni on välja töötatud multifokaalsed kontakt-läätsed, mis korrigeerivad silma-nägemist nii, et on võimalik näha selgelt nii kaugele kui lähedale. Need on mugavad ja sobivad meie aja kiire elutempoga. •

pinge ning peavalu. Enamikel juhtudel on astig-

matism pärilik, tegemist ei ole ka mingi harvaesineva nähtu-sega – astigmatismi esineb igal

Tavaliselt avastatakse astigma-tism siis, kui minnakse näge-mist kontrollima - sellist silma ehituse omapära ei ole võimalik inimesele otsa vaadates näha.

Lisaks on PureVision läätsed:• Kõrghapnikujuhitavusega – pikem lubatud kandmiseaeg ja terve päeva kestev mugavus.

• Optimaalse veesisaldusega – sobivad ka kuivemale silmale.• Spetsiaalse serva- ja pinnatöötlusega –toetab loomulikku pisarafunktsiooni, et silmad oleks niisutatud, puhastatud, kaitstud.

PureVision läätsi on ka:• Toorilisi – astigmatismiga inimestele (prilliretseptil tähis CYL).• Multifokaalseid – neile, kel ka lähedale vaatamisel silmanägemine ebaselge ja vajavad lugemiseks eraldi prille.Enne uute läätsede ostmist konsulteerige alati silmaarsti või optometristiga.

Lisainformatsioon ja soodupakkumised:

www.bausch.com www.baltwest.ee

PureVision kontaktläätsedel on kaasaegne optiline disain, mis korrigeerib silmade võimetust fokusseerida täpselt samasse punkti pupilli läbivaid valguskiiri (sfääriline aberratsioon).See tavapärane, silmadele iseloomulik nähtus põhjustab objektide ähmasust ja udusust, eriti vähese valgusega olukordades.

.

Seega PureVision kontaktläätsede kandja jaoks paraneb nägemistaju ja kontrastitunnetus ning esineb vähem silmade väsimust

teemaleht teRve & Kaunis naine 1510 ÄRI & REISIMINE TEEMALEHT

NIVEA My Silhouette geel-kreem

sisaldab efektiivset ja täielikult looduslikku ühendit Bio-Slim, mille toimeained valge tee ja aniisiekstrakt salendavad ning pinguldavad kehavorme.

Valge tee vähendab rasvarakke ning salendav toime on pikaajaline.

Aniisiekstrakt aktiviseerib naharakkude ainevahetust ning suurendab nahka pinguldava kollageeni tootmist.

Testitud rühm kinnitab:“My Silhouette on tõhusalt nahka pinguldav toode, tänu millele tunnen end kaunimana.”*

Testis osales 171 naist, kellest 68% said pärast 4-nädalast kasutamist positiivseid tulemusi.

Kasutamine: Kandke geeli 1-2 korda päevas probleemsetele kohtadele.

Tulemus: Silmnähtavad tulemused juba nelja nädalaga, nahk on märgatavalt elastsem.

Dermatoloogilisest testitud.

“Teadmine hajutab hir-mu!” Enamik inimesi

valiks võimaluse näha kaugele selgelt ilma prille või kontakt-läätsi kasutamata.

mis põhjustab nägemisprob-leeme.Täiusliku nägemise korral sise-neb valgus silma läbi sarvkesta ja fookustatakse ühte punkti võrkkestal. Refraktsiooniviga tähendab, et valguskiired mur-duvad nii, et nendest ei moo-dustu võrkkestal konkreetset fookust. Selle põhjuseks on ta-valiselt silma pikkuse või kuju-ga seotud probleem.

Laserprotseduuri võimalik kasu.Väiksem sõltuvus korrigeerivatest läätsedest pakub aktiivse elustii-liga inimestele rohkem vabadust. Sageli tehakse laseroperatsioone ametialastel kaalutlustel. Läätse-de kandjate jaoks kõrvaldab la-serkirurgia läätsede puhastamise-

Hirm silma laserravi ees on loomulikhirm mitte küsida õigeid küsimusi, hirm la-serravi pikaajaliste efektide ees, hirm maksta liiga vähe või liiga palju, hirm valida vale ki-rurg, hirm teha midagi, mida pärast kahet-sete.

le, äravõtmisele ja tagasipanekule kuluva aja ja pingutuse. Lisaks kaovad läätsede hooldamise ja uuendamise kulud. Protseduuri tehakse ka kosmeetilistel ja es-teetilistel põhjustel.

Piisavaks põhjuseks on ka lihtsalt väljavaade juhtida au-tot ilma prillide või kontakt-läätsedeta või hommikul ärga-ta ja näha ilma prille ette või kontaktläätsi silma panemata. Patsient on ainus inimene, kes saab otsustada, kas silmade la-serkirurgia kasu ületab sellega seotud riskid.

Igal aastal ravitakse maail-mas üle miljoni inimese.

igale inimesele õige protse-duur.Enamikke refraktsioonivigasid on laserprotseduuridega kergesti ravitavad, kuigi raviviisi valik sõl-tub mitmetest individuaalsetest teguritest. Kõige parem vanus laserprotseduurile tulemiseks on vahemikus 20 – 40 aastat. Kuna igaühe silmad ja nõudmised on

ainulaadsed, teeb KSA Silmakes-kus igale patsiendile enne protse-duuri väga põhjaliku silmauurin-gu. Uuring sisaldab ka silmade läbivaatust ja konsultatsiooni, et määrata patsiendi täpne sobivus raviks.

Esmasel uuringul ja ravieelsel hindamisel valmistuge silmade põhjalikuks uuringuks (uuring kestab ca 1,5h), mis sisaldab ka silmi lühikeseks ajaks tuimesta-vate ja pupille laiendavate til-kade kasutamist. Tilkade toime kestab vaid paar tundi.

LASIK on sarvkesta ambu-latoorse kirurgia vorm, milles kirurg kasutab spetsiaalset ja täpset lapitegemise seadet ni-mega mikrokeratoom, et lõi-gata õhuke sarvkestakoe lapp. Sarvkesta lapp tõstetakse üles ja pööratakse tagasi, säilitades kogu aeg ühendus sarvkestaga. Seejärel kasutab kirurg kaasaeg-set eksimeerlaserit, millega ee-maldab lahtiselt sarvkesta osalt eelnevalt kindlaks määratud ko-guse sarvkesta kudet. Eemalda-tava koe kogus arvutatakse ope-

ratsioonieelselt määratud silma valguse murdmise võime alusel. Tavaliselt on see kooskõlas teie viimasel prilli- või kontaktläät-sede retseptil olevate arvudega. Seejärel pannakse sarvkesta lapp tagasi ja paari minuti jooksul kinnitub lapp tagasi sarvkes-tale. Juba mõne tunni jooksul hakkab sarvkesta pinnaepiteel kasvama üle lapi lõigatud serva-de, et see lõplikult omale kohale kinnitada. LASIK operatsioon on kõige sobilikum turvaliselt loobuma oma miinus 1 kuni miinus 8 dioptrilistest kontakt-läätsedest või prillidest.

KSA Silmakeskuses on ohu-tus kinnisideeks. Me seisame uute kirurgiliste tehnikate ja tehnoloogiate esirinnas. Hetkel kasutab KSA Silmakeskus lase-ropertsioonidel VI põlvkonna tehnoloogiat, mis on Eestis pa-kutavatest parim!”

Lisaks kasutab KSA Silma-keskus oma laseropertasiooni-del täiesti uut meetodit, mida kutsutakse Gentle Touch. Tänu Gentle Touch meetodile on sil-made protseduurist taastumise kiirus suurem. Ligi 95% klien-tidel ei ole juba 3 tundi peale protseduuri lõppu märgata, et nende silmi on ravitud. Suurim eelis, mida patsiendid välja too-vad GT puhul on veelgi väik-sem ebamugavus protseduuri ajal ning täppverevalumite puu-

dumine silmavalgetel peale lase-roperatsiooni.

Laserprotseduur ise kestab vaid mõned minutid, laseri toimeaeg silma kestab mõned sekundid. Ettevalmistus ope-ratsiooniks tehakse praksises opertasiooni päeval (nt. kont-rollitakse veelkord silmi jne.) ja see toimub ligi 30 minutit enne opertasiooni. Protseduur ise on valuvaba ja sellest ei ole kuidagi võimalik jääda pimedaks.

LASIK protseduuri järgne pa-ranemisprotsess ei ole pikk. Patsient saab tavapäraste töö-ülesannete ja meelelahutustege-vustega jätkata juba paari päeva jooksul pärast ravi. Lisaks selle-le paraneb nägemine praktiliselt koheselt (nn üllatusmoment) ja mõlemat silma on võimalik ra-vida ühel ja samal päeval.

ravijärgne hooldus.Orienteeruvalt nädala jooksul pä-rast ravi kasutatakse paranemis-protsessi soodustamiseks ja ajutise ebamugavustunde vähendamiseks ravimitega silmatilkasid. Lisaks sellele peavad patsiendid esimese nädala jooksul öösiti kandma sil-made katet, et kaitsta silmi tahtma-

tu hõõrumise eest magamise ajal. Vahel pannakse silmade täienda-vaks kaitsmiseks esimeseks päevaks silma ka pehmed kontaktläätsed. Öised silmade katted ja valguse eest kaitsvad päikeseprillid ning kõik vajalikud ravimid ja hooldusprotse-duurid kuuluvad KSA Silmakliini-ku kompleksse ravi hulka.

Lasik protseduuri õnnestumi-se määr.Statistika järgi saavutavad üle 99% LASIK protseduuri läbinud patsientidest seaduslikult nõutava nägemisstandardi, millega võib ilma prillideta autot juhtida.

Lasik ravi hind.LASIK protseduur maksab KSA Silmakliinikus 13 000.-/silm. Hind sisaldab kogu operatsioo-nieelset ja -järgset tegevust ja ravi. Anname teile nõu sobivuse kohta operatsiooniks, vastame kõigile küsimustele võimalike tulemuste osas ja peame teiega nõu teile sobivate teiste laser- ja mittelaserravi võimaluste osas.

Vaata ka www.ksa.ee või regist-reeru protseduuridele telefonil 609 1888.

Protseduur ise on valu-vaba ja sellest ei ole võimalik jääda pime-daks

KSA Silmakeskuses on ohutus kinnisideeks.

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht terv e...

Documents