ajaloo jõujooned välispoliitikas

untitledvastu Venemaa president Vladimir Putini kutse
tähistada Moskvas Suures Isamaasõjas saavu-
tatud võitu Hitleri üle või mitte. Läti president
Vaira Vike-Freiberga on oma otsuse teinud,
seades ametivennad naabermaades keerulisse
olukorda. (The Economist, 14.01)
kaks nädalat, kuni Putini küllakutsele saabus
Balti riigipeade esimene reaktsioon. Läti presi-
dent otsustas sõita Moskvasse, kuid ainult sel-
leks, et avada kõikide silmad pidustuste tegeli-
kele ajaloo telgitagustele. (Gazeta.ru, 12.01)
Läti president tuleb 9. mail Moskvasse. Kaht-
lase väärtusega au Venemaale. Freiberga an-
dis selgelt mõista, mida ta sellest daatumist
arvab. Ja ongi hea, et Eesti president ei tule.
Mis hea pärast me peaksime imetlema riigi-
juhti, kelle maal avatakse 8. mail mälestus-
märk natsidele? (Pravda.ru, 9.03)
Teise maailmasõja lõpu juubelipidustused
tat tagasi tähistati sõja lõppemise 50. aasta-
päeva, oldi õnnelikud, et suur sõda oli läbi
saanud. Nüüd, mil läheneb 60. aastapäev,
on vana vimm valla pääsenud. Miks löövad
praegu lõkkele kired sündmuste üle, mis on
Th e Baltic Presidents are facing a dilemma –
should they accept Russian President Vladimir
Putin’s invitation to join the Moscow celebra-
tions of the victory in the Great Patriotic War
over Hitler? Latvian President Vaira Vike-Freiberga
said she would go, putting her colleagues in an
awkward situation. (Th e Economist, 14.01)
Th e Balts are teaching history to Russia. It took
the Baltic Heads of State two weeks to react to
Putin’s invitation. Th e Latvian President decided
to go to Moscow, but only to make everyone see
the true historical background of the celebra-
tions. (Gazeta.ru, 12.01)
Latvia’s President will be coming to Moscow on
May 9. Th is is hardly an honour for Russia. Freib-
erga has clearly voiced her opinion of the cele-
brations. Th e Estonian President won’t be com-
ing, and that’s good. Why in the world should
we admire the head of a state which will open a
Nazi monument on May 8? (Pravda.ru, 9.03)
Th e anniversary celebrating the end of World
War II is an invitation to continue fi ghting. Th ere
was talk 10 years ago, the 50th anniversary of
the end of war, that the Great War was fi nally
over. Now comes the 60th and old resentments
are suddenly back again. Why are this passions
over history from so many years back? For the
Ajaloo jõujooned välispoliitikas Historical Lines of Infl uence in Foreign Politics
2005
51
Moskvale öelda, mida nad tegelikult arvasid
N. Liidu loodud müüdist, et Punaarmee nende
riigid vabastas. (NYT, 22.03)
Venemaa pakub visiidi meelepärasemaks
tegemiseks võimalust allkirjastada Moskvas
tin: “Meie sirutame välja sõbrakäe, kas see
võetakse vastu või mitte, ei sõltu meist”.
(The Guardian, 7.03)
tema Poola kolleeg Aleksander Kwasniewski
sõitsid Moskvasse samadel põhjustel, miks
Arnold Rüütel ja Valdas Adamkus koju jäid:
ütlemaks selgesõnaliselt, et N. Liidu võit
1945. aastal tähistab Balti riikide ja teiste
Ida-Euroopa maade orjastamist. Euroopa Ko-
misjoni volinik Günter Verheugen ja Taani
peaminister Anders Fogh Rasmussen on end
avalikult reastanud eestlaste, lätlaste, leedu-
laste ja poolakate kõrvale, mõistes hukka
nõukogude okupatsiooni. Kas Lääne-Euroopa
Euroopa omaga sobitama? (Le Figaro, 9.05)
Erinevalt oma Läti kolleegist, kes südant kõvaks
tehes ikkagi sõidab vodka, vobla ja tšastuškade
maale, Eesti ja Leedu presidente Moskvasse
oodata ei ole. Läti ja Eesti riigijuhtide põhjen-
dused oma otsusele räägivad seoses 9. maiga
kahetistest tunnetest ja tuletavad meelde, et
võit fašismi üle tõi samas kaasa nõukogude to-
talitaarse reiimi tugevnemise. Vene poliitikud
on keeldumist kommenteerides kahetsenud, et
käest lastakse võimalus suhted normaliseeri-
da. Laiemas plaanis ei muutu midagi: Moskva
jätkab suurriikliku surve avaldamist Baltimaa-
dele, tõstatades silmakirjalikult vene vähemu-
Baltic and East European States, Membership in
NATO and the European Union has fi nally made
it safe to tell Moscow what they really thought
all along of the Soviet myth that they were “lib-
erated” by the Red Army. (NYT, 22.03)
In an attempt to sweeten the visit, Russia is of-
fering to fi nalise border agreements in Moscow.
Russian President Vladimir Putin: “We are ex-
tending a hand of friendship. Whether it will be
taken, shaken or not does not depend on us.”
(Th e Guardian, 7.03)
Polish counterpart Aleksander Kwasniewski
made Arnold Rüütel and Valdas Adamkus stay
at home: to make it clear that the Soviet victory
of 1945 marked the enslavement of Baltic and
other East European countries. European Com-
mission’s Günter Verheugen and Danish Prime
Minister Anders Fogh Rasmussen have openly
aligned themselves with the Estonians, Latvians,
Lithuanians and Poles by condemning the So-
viet occupation. Has Western Europe fi nally un-
derstood that its history should be adjusted to
Eastern Europe’s past? (Le Figaro, 9.05)
Unlike their Latvian colleague who finally
took a tough decision to go the land of vod-
ka, vobla and chastooshkas, the Presidents of
Estonia and Lithuania are not to be expected
in Moscow. Their explanations speak of con-
troversial feelings for May 9 and remind that
the defeat of Fascism ushered in a stronger
totalitarian Soviet regime. Commenting on
their absence, Russian politicians have regret-
ted that a chance to normalise relations shall
be missed. On a broader scale, there’ll be no
change: Moscow shall keep up imperial pres-
sure on the Baltic States raising its hypocriti-
AJALOO JÕUJOONED VÄLISPOLIITIKAS • HISTORICAL LINES OF INFLUENCE IN FOREIGN POLITICS
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2005
52
Baltikumil sellest omakorda sooja ega külma.
(Moskovski Komsomolets, 9.03)
unustatud ning pragmaatilisi suhteid, mille
vajalikkusest viimase 14 aasta jooksul palju
on kõneldud, ei ole sõlmitud. Kes on rohkem
süüdi – kas Balti poliitikud oma venelastele
arusaamatu klammerdumisega ajaloolistesse
järske avaldusi baltlaste aadressil – selle üle
on mõttetu vaielda. (Izvestija, 9.03)
Soome president Tarja Haloneni arvates pee-
geldus Eesti ja Leedu presidentide mitteosale-
mine Moskva pidustustel rohkem pidustuste
ettevalmistamise kui peo ajal. (Kaleva, 10.05)
Baltimaad on propagandasõjas Venemaaga
Lätti, et demonstreerida mõistmist ja toetust.
Läti polegi Baltimaade “nõrgim lüli”, pigem
targim. Oleks ka Läti vaikides kõrvale jäänud,
poleks baltlasi tähelegi pandud. (FR, 4.05)
Ajaloolist tõde selgitamas 9. mail Moskvas toimuvate pidustuste valgu-
ses ei tohi unustada Teise maailmasõja järel
stalinliku diktatuuri ja kommunistliku reiimi
ohvriks langenud rahvaid, kes moodustavad
poole Euroopast. Ükskõik kes vaatleb täna,
60 aastat hiljem, sõja lõppu, ei tohi unustada
sõjajärgset ajalugu. Seda nii Ida-Euroopa, mis
jäeti 40 aastaks vabadusest ilma, kui ka vaba-
duse ja integratsiooni teel olnud Lääne-Euroo-
pa seisukohast. (Le Figaro, Die Welt, 5.03)
cal Russian minorities issue. But the Baltics,
already a part of Europe, could not care less.
(Moskovskyi Komsomolets, 9.03)
and the Baltic countries shall not happen. His-
torical insults are yet to be forgotten and prag-
matic relations, of which there has been much
talk of over the past 14 years, have not been
established. Th e dispute over who is to blame
– Baltic politicians clinging to historical com-
plaints incomprehensible to Russians or our
Foreign Ministry and MPs with their urge to cast
harsh statements at the Balts - is really fruitless.
(Izvestija, 9.03)
the absence of the Estonian and Lithuanian Presi-
dents received more coverage during prepara-
tions than the celebration itself. (Kaleva, 10.05)
Th e Baltic States’ propaganda war against Russia
scored a major victory – Bush shall visit Latvia to
demonstrate understanding and support. Latvia is
not the “weakest link” of the Baltics, apparently it’s
the smartest. Had Latvia kept away as well, the Balts
would have been unnoticed altogether. (FR, 4.05)
Explaining the Historical Truth In the light of May 9 celebrations in Moscow,
one must not forget the nations making up
half of Europe who fell victim to Stalinist dic-
tatorship and Communist regime after World
War II. Whoever scrutinizes the end of the war
60 years later must not overlook post-war his-
tory. This includes both Eastern Europe, de-
prived of liberty for 40 years, as well as West-
ern Europe’s path to liberty and integration.
(Le Figaro; Die Welt, 5.03)
2005
53
minud maikuu pidustusi “Euroopa leppimise
päevana”. Samal ajal püüab Venemaa taotle-
da endale ainuõigust ajaloo tõlgendamisel.
(HS, 8.03)
õigusjärglaseks, on Balti riikidel täielik õigus
oodata Moskvalt andekspalumist okupatsioo-
pärast võitjate ajalugu, ei tasu Venemaalt va-
bandamist oodata. (HS, 8.05)
rangemalt hukka mõistnud „katsed ajalugu
ümber kirjutada ja alahinnata N. Liidu osa
natsismi kukutamisel”. (TS, 5.05)
tatakse küüditamisi, okupeerimist, vangistusi ja
muid kuritegusid, mida Venemaa on korda saat-
Russian President Vladimir Putin has pro-
moted the May celebrations as “Europe’s
day of reconciliation”. Meanwhile, Russia is
seeking a monopoly in interpreting history.
(HS, 8.03)
the Soviet Union, the Baltic countries have
every right to expect Russia’s apology for its oc-
cupation. But world history is a history of vic-
tors and any apologies from Russia are unlikely.
(HS, 8.05)
al attention to defend its interpretations of
World War II. Russia has strongly condemned
“attempts to rewrite history and underesti-
mate the Soviet contribution to the victory
over Nazism”. (TS, 5.05)
bour an interpretation of history which denies
deportations, occupation, imprisonment and
KOLM BALTI PRESIDENTI: VALDAS ADAMKUS, VAIRA VIKE-FREIBERGA, ARNOLD RÜÜTEL THE THREE BALTIC PRESIDENTS: VALDAS ADAMKUS, VAIRA VIKE-FREIBERGA, ARNOLD RÜÜTEL
54
varjuda natsikuritegude taha selleks, et N. Liidu
kuriteod unustataks. (Aftenposten, 24.04)
reerib neid. Raudsest eesriidest vabal poolel
ei teatud nendest kuritegudest suurt midagi,
nüüd tungivad need viimaks eurooplaste tead-
vusesse. (Die Zeit, 5.05)
kult ei ole ühelgi Ida- ega Kesk-Euroopa
riigil, raudse eesriide valele poole jäänud
rahval pidutsemiseks põhjust. (DN, 6.05;
TS, 4.05)
1939. aastal Hitleri Saksamaaga mittekallale-
tungi pakti. Selle tulemusena jäi Prantsusmaa
Saksamaa vastu peaaegu üksi, samuti lubas
see N. Liidul rünnata Soomet ja annekteerida
Balti riigid. Hiljem N. Liit „vabastas“ Ida-Eu-
roopa, kuid tegi Ida-Euroopa riikidest „ven-
nasvabariigid“, kel polnud mingeid õigusi.
(Ouest-France, 9.05)
ei kahtle mõõtmatutes ohvrites, mida N. Liit
sõjas kandis. Enamasti olid ohvriteks ukrain-
lased ja valgevenelased, kuid see ei takista
Venemaad suurvõitu enda ainuomandiks
repressioone, 1939. aasta Euroopa jagamist
ja N. Liidu abi Hitlerile kuni 1941. aastani.
Kreml blokeerib ajaloo ümbermõtestamist
Venemaal. (Die Presse, 9.05)
poleks saavutatud ilma venelaste panuseta.
Ebaloomulikud ja silmakirjalikud on nõudmi-
sed, mis sooviksid 21. sajandi Euroopa raja-
Latvia and Lithuania. Russia is trying to hide
behind Nazi crimes to have the Soviet crimes
forgotten. (Aftenposten, 24.04)
nores them. Th e crimes were largely unknown
on the free side of the Iron Curtain and are only
now coming to the consciousness of Europe.
(Die Zeit, 5.05)
fact, none of the East and Central European
countries – nations left on the wrong side of
the Iron Curtain – have any reason to celebrate.
(DN, 6.05; TS, 4.05)
gression pact with Hitler’s Germany on August
23, 1939. As a result, France was essentially left
alone against Germany, and the Soviet Union
was allowed to attack Finland and annex the
Baltic States. Th e Soviet Union later “liberated”
Eastern Europe, only to make the East Europe-
an countries its “fellow republics” that had no
rights whatsoever. (Ouest-France, 9.05)
No one in the entire world, not even in the Bal-
tic states, would deny the Soviet Union’s im-
measurable sacrifi ces during the war. Most of
the victims were in fact Ukrainian and Byelorus-
sian, but this does not keep Russia from hailing
the great victory as a feat of its own. Nobody
recalls the 1937 repressions, the division of Eu-
rope in 1939 and Soviet assistance to Hitler up
to 1941. Th e Kremlin has blocked the rethinking
of history in Russia. (Die Presse, 9.05)
Hitler’s defeat was a victory for all of Europe
and could not have been accomplished without
Russia. Th e attempts to found 21st century Eu-
rope upon some kind of apology are unnatural
2005
55
tembeldatakse tõsiasju unustades patuoinaks
leidub ka teiste rahvaste kappides ja seetõttu
on põhjust suunata pilgud ajaloo asemel pi-
gem tänapäeva ja tulevikku. (TS, 9.05)
Eesti tänasesse ajaloopilti ei sobi arusaam,
et ka venelased olid sõjas kannatajad, Saksa
agressiooni ohvrid. Eesti loeb vaid omi sur-
nuid. Samuti ei räägita meelsasti eestlaste
osalemisest natsikuritegudes. Baltlased kar-
Hitleri üle ning unustab sõjajärgsed terrori-
aastad. (FAZ, 13.02)
lühiajalist vabanemist, sest Natsi-Saksamaa
asemel okupeeriti Ida-Euroopa Punaarmee
see oli ühe diktatuuri võit teise üle. Demo-
kraatia ja vabadus said kogu Euroopas või-
maluse alles siis, kui Nõukogude diktatuur
oli hävitatud. (TS, 4.05)
histatakse? Vastuvõtjamaa eelistab esitada üks-
nes enda nägemuse ajaloost. Paljude riikide
jaoks tähendas 1945. aasta 9. maile järgnenud
sündmusteahel vangistust Nõukogude blokis
Bush avaldas oma Lätis peetud kõnes toetust
regiooni vabadele ja demokraatlikele riikidele,
leides olevat paradoksaalse tõsiasja, et Saksa-
maa kaotus sõjas viis selle riigi vabadusele,
kuid Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele tõi võit lan-
and hypocritical. A single and undivided Europe
cannot be accomplished by ignoring facts in
order to make Russia a scapegoat and separate
it from other nations. Th ere are skeletons in the
closets of other nations as well. The present
or future, not the past, should be the issue.
(TS, 9.05)
that Russians, victims of German aggression,
also suff ered in the war. Estonia is only count-
ing its own dead. Estonians’ contribution to
Nazi crimes is not a favourite topic either. Th e
Balts hesitate to go to May 9 celebrations, fear-
ing that they would be pressed into a historical
picture that only features Hitler’s defeat but not
the post-war years of terror. (FAZ, 13.02)
For many countries, May 9, 1945 marked only
temporary liberation as the Red Army oc-
cupied Eastern Europe in place of Germany.
(IHT, 6.05)
Th e Soviet Union’s sacrifi ces and suff ering give
Russia the right to hail itself as a victor, but this
was a victory of one dictatorship over another.
Democracy and freedom got a chance through-
out Europe only after destruction of the Soviet
dictatorship. (TS, 4.05)
meant imprisonment in the Soviet bloc right
up to the fall of the Berlin wall. Speaking in
Latvia, President Bush voiced support for the
region’s free and democratic nations, find-
ing it paradoxical that Germany’s war defeat
brought it freedom but for the countries of
Eastern and Central Europe victory meant
56
desse. (WSJ, 9.05)
kongress andis 1989. aastal täpse juriidilise ja
moraalse hinnangu Molotovi-Ribbentropi pak-
tõmmata enesele tähelepanu, õigustada oma
valitsuste diskrimineerivat ja repressiivset polii-
tikat neis riikides elava venekeelse elanikkonna
suhtes ning varjata häbi minevikus natsidega
tehtud koostöö pärast. (Le Figaro, 9.05)
Pole midagi imelikku, kui ajalookäsitlustes
toimub arvamuste kokkupõrge: eri seisukohad
on tingitud väga erinevast minevikukogemu-
sest. On ootuspärane, et 1945. aasta sünd-
muste meenutamisel on keskseks Venemaa,
kes kaotas Teises maailmasõjas 27 miljonit
inimelu, kuid samas peab Venemaa tunnista-
ma koostööd ja kokkuleppeid hitlerliku Saksa-
maaga aastatel 1939–1940. Venemaal on raske
tunnistada, et Punaarmee sõdureid ei nähtud
sugugi vabastajatena. Kuid eeskätt ausus saa-
daks korda imesid Moskva suhetes endiste sa-
telliitriikidega, eriti Balti riikidega. (FT, 9.05)
Putin peab end demokraadiks. Samas esines ta
hiljuti avaldusega, et N. Liidu lagunemine oli
20. sajandi suurimaid geopoliitilisi ka tastroofe.
Ta on ka õigustanud 1939. aasta Molotovi-Rib-
bentropi pakti, mis viis Balti riikide annek-
teerimiseni ja Poola alade jagamiseni. Sellest
tulenevalt pole imestada, miks poolakad, eest-
lased, lätlased ja leedulased suhtuvad väga
skeptiliselt riiki, mille kontrolli all oldi kuni
1989. aastani. (The Economist, 6.05)
Paljude baltlaste meelest oli Saksa okupat-
sioon vähem julm kui Stalini valitsemisaeg,
falling into the iron grip of another empire.
(WSJ, 9.05)
Baltic neighbours that the Soviet Congress of
People’s Deputies issued a clear moral and legal
judgment of the Molotov-Ribbentrop pact in
1989. Putin fi nds that the Baltic States are only
seeking attention, trying to justify their dis-
criminatory and repressive policies against the
Russian-speaking population and conceal their
shame over past cooperation with the Nazis.
(Le Figaro, 9.05)
different stances stem from huge differences
in past experience. As expected, the com-
memoration of the events of 1945 are fo-
cused on Russia who lost 27 million lives in
World War II, but Russia has to acknowledge
its cooperation and agreements with Hitler’s
Germany during 1939–1940. It is difficult for
Russia to admit that Red Army soldiers were
not seen as liberators. However, some hones-
ty would work miracles in Moscow’s relations
with former satellites, especially the Baltic
countries. (FT, 9.05)
tov-Ribbentrop pact which led to the annexing
of the Baltic countries and to the division of
Poland. It is not difficult to grasp the scepti-
cism of Poles, Estonians, Latvians and Lithua-
nians towards a country that mastered them
up to 1989. (The Economist, 6.05)
For many Baltic people, the German occupation
was less cruel than the rule of Stalin during which
2005
57
küüditati Siberisse. Endiseid KGB hooneid on
Balti riikides muudetud okupatsioonimuu-
paljud kui patriootidesse. (The Times, 3.05)
Euroopa ajalooteadvus teiseneb tänu Ida-Eu-
roopa kogemuse teadvustamisele. Eriti balt-
laste jaoks peaks Schröderil kõrva ja südant
olema. Kuid tema seisab täna võitja kõrval,
kes ei taha Balti riikide rahvastest kuuldagi.
(FAZ, 9.05)
tatud propagandavahendina. Pärast N. Liidu
lagunemist on see muutunud veelgi tähtsa-
maks. Vana nõukogude impeerium tahetakse
ühendada võidu abil. Seepärast peetakse Balti
riikide külma suhtumist Suure Isamaasõja
traditsioonidesse ja võidu tähistamisse eriti
vastumeelseks. (TS, 6.05)
korraldada – ei läinud läbi. Mälestuspäeva
ettevalmistuste käigus leppimisele eriti ei
mõeldud, sest leppimine nõuab kogu ajaloo-
lise tõe tunnistamist. (FAZ, 9.05)
9. mai pidustused Moskvas püüdsid varjata
üht ajaloo tahku – stalinliku reiimi olemust.
Vladimir Putin püüdis pehmendada selle to-
talitaarse, kriminaalse ja ekspansionistliku kor-
ra olemust, justkui aktsepteeriks ta täielikult
Stalini pärandit oma asjatutes püüdlustes kao-
tatud suuriiki taastada. (Libération, 12.05)
Kuigi Teine maailmasõda lõppes kõikide jaoks
8. mail, otsustas Stalin, et N. Liidus saab nat-
sismi üle võidu tähistamise päevaks 9. mai –
thousands, basically whole generations, were
deported to Siberia. Some former KGB buildings
in the Baltic countries have been turned into
occupation museums refl ecting the nations’
suff erings in the era of Soviet atrocities. Th ose
having fought on the German side in the World
War are often seen as patriots. (Th e Times, 3.05)
Europe’s historical consciousness is being chan-
ged by perception of East European experience.
Schröder should have ears and eyes, especially
for the Balts. But today he stands beside the
victor, neglecting the Baltic nations altogether.
(FAZ, 9.05)
the war ended. It has gained even more im-
portance after collapse of the Soviet Union.
Th ere are attempts to reunite the former Soviet
empire through victory. Th at’s why the Baltic
States’ coolness towards the Great Patriotic War
traditions and victory celebrations is considered
even more off ensive. (TS, 6.05)
Putin’s plan of holding a brilliant and without
strawbacks party did not work out. Reconcili-
ation was not an issue during preparations, as
this would have required the acknowledgement
of historical truth in its entirety. (FAZ, 9.05)
Th e May 9 celebrations in Moscow were de-
signed to conceal one facet of history – the
essence of the Stalinist regime. Vladimir Putin
sought to soften the essence of this totalitarian,
criminal and expansionist order, as if fully ac-
cepting Stalin’s legacy in his useless attempts to
restore the lost empire. (Libération, 12.05)
Although World War II universally ended on
May 8, Stalin decided that the Soviet Union
would commemorate May 9 as the day of vic-
58
leumi ees paraadi vaatavad. Stalin elab Kremli
müüris asuvas urnis kaasa oma tegude reha-
biliteerimisele. Üha enam meenutatakse Sta-
lini rolli sõja võitjana. Ei sõnagi NKVD ku-
ritegudest ja 20 miljonist stalinismi ohvrist.
(Corriere della sera, 5.05)
meeste kõrval ka tuhandeid naisi, lapsi ja va-
nureid, ka Venemaal. Samamoodi sattusid sta-
linistliku ikke alla miljonid baltlased, ukrain-
lased, ungarlased, rumeenlased, bulgaarlased.
tamised. Jne, jne. Tegelik veelahe ei läinud tol-
lal mitte Hitleri ja Stalini, vaid demokraatiate
ja diktatuuride vahelt. (FAZ, 10.05)
“Headus võitis kurjuse”, lausus Putin Punasel
väljakul. Seega läheb arutelu edasi – kas Sta-
linit ikka saab “heade” hulka arvata, arvesta-
des miljoneid tapetuid, natsireiimi asenda-
mist stalinismiga ja Baltimaade okupeerimist.
(Der Standard, 10.05)
hämmeldus, mida ei põhjusta üksnes Moskva
soovimatus Balti riikide ees vabandust paluda
1945. aasta anneksiooni ja kommunistlike rep-
ressioonide pärast. Osalejail võib tekkida küsi-
mus, kas nad on kutsutud mälestama võitu Hit-
leri Saksamaa üle või kasutatakse neid N. Liidu
vägevuse taastamise legitimeerimisel? Kreml
ümber hindamast. (La Repubblica, 6.05)
Tundus, et Venemaad kutsutakse üles tegema
midagi enesestmõistetavat. Toetavad ju Bal-
tory over Nazism, thus seeking to highlight the
Red Army’s unique role. Th e dictator will now
be recognized once again as the heads of many
leading countries of the world watch the parade
before Lenin’s Red Square mausoleum. In his
urn beside the Kremlin wall, Stalin is watching
his deeds rehabilitated. Stalin’s role as a war vic-
tor is remembered more than ever. Not a word
on NKVD crimes or the 20 million victims of
Stalinism. (Corriere della sera, 5.05)
Th e NKVD arrested, tortured, humiliated and mur-
dered not only men, but thousands of women,
children and elderly, also Russians. Millions of
Balts, Ukrainians, Hungarians, Romanians and Bul-
garians similarly suff ered from Stalinist oppres-
sion. Total deportations of non-Russian peoples
took place. And so on, and so forth. Th e divide was
really not between Hitler and Stalin, but between
democracies and dictatorships. (FAZ, 10.05)
“The good defeated the evil,” said Putin in
the Red Square. So the debate continues
– does Stalin really come under “good” af-
ter millions murdered, Nazi regime replaced
with Stalinism and Baltic States occupied.
(Der Standard, 10.05)
and not only by Moscow’s refusal to apologize
to Baltic States for the 1945 annexing and com-
munist repressions. Participants may wonder
whether they were invited to commemorate
the defeat of Hitler’s Germany or are they be-
ing used to legitimize the restoration of Soviet
Union’s glory? Moscow refuses to reassess his-
tory even after criticism by Bush and the EU.
(La Repubblica, 6.05)
It appeared as if Russia was called to do some-
thing elementary. Th e Baltic countries’ demand
2005
59
Bush kui ka ELi kõrged ametnikud. Bush ei
soovi küll suhteid Putiniga pingestada, kuid
tal pole pääsu: USA pole kunagi Balti riikide
annekteerimise seaduslikkust tunnustanud.
tia, et taolisi küsimusi läbirääkimiste laua
taga lahendada. (Eednevnõi urnal, 6.05)
9. mai oli Putini jaoks diplomaatiline triumf.
Muret tekitab aga tema seisukoht Balti riikide
suhtes. Nimelt leiab ta, et Molotovi-Ribben-
tropi pakt oli lihtsalt üks suurriikide kokkule-
pe ja selle järgi oli Venemaal õigus Baltikum
endale saada. Hitleri ja Stalini pakt on tema
arvates lihtsalt ajalooline fakt. Venemaa võiks
juba oma nõukoguliku minevikuga lõpparve
teha, kuid Putinist seda vist oodata ei tasu. Pole
siis imestada, et Leedu ja Eesti otsustasid Mosk-
va pidustustest kõrvale jääda. (SvD, 20.05)
Võidupäeva tähistamine sujus hoolimata eel-
arvamustest leppimise tähe all. Enne võidu-
püha toimunud rahvusvaheline riid Teise maa-
ilmasõja tähenduse üle, eriti Balti riikide jaoks,
oli nagu minema pühitud. (TS, 10.05)
Mis juhtus Riias?
dis USA president George W. Bush, kutsudes
Moskvasse sõidu eelõhtul Venemaa võime üles
1939. aasta augustis Venemaa ja Saksamaa
vahel sõlmitud pakti ümber hindama. Väline
surve pakti hukkamõistmiseks sattus Vene-
maal tugeva kriitika alla. (Le Monde, 8.05)
George W. Bush, külastades Moskva paraadile
eelnevalt Lätit ning pärast Gruusiat, aktsep-
to admit their occupation is supported by Bush
and the EU’s high-ranking offi cials. Bush would
avoid straining relations with Putin, but there is
no way around it: the U.S. never recognized the
legitimacy of annexing the Baltic States. Admit-
ting the occupation may lead to fi nancial claims,
but this is what diplomacy is for – to solve these
issues at the negotiating table. (Ezhednevnyi
Zhurnal, 6.05)
merely an agreement between world powers
which gave Russia the title to Baltic States. In his
opinion, the Hitler-Stalin pact was just another
historical fact. Russia should put its Soviet past
behind it already, but Putin is hardly the man
for this job. It is no wonder that Lithuania and
Estonia decided to stay away from the celebra-
tions. (SvD, 20.05)
nies were marked by reconciliation. Interna-
tional strife over the meaning of World War II,
especially for Baltic States, appeared to have
been swept away. (TS, 10.05)
What Happened in Riga? U.S. President George W. Bush struck the hard-
est blow to the Kremlin’s plans by calling upon
Russian authorities to reassess the Russo-Ger-
man pact of August 1939 on the eve of his trip
to Moscow. Foreign pressure to denounce the
pact was met with fierce criticism in Russia.
(Le Monde, 8.05)
rade and Georgia right after, George W. Bush
60
nägemust, mitte Putini tõlgendust minevikust.
Isegi tavaliselt tagasihoidlik Euroopa Komisjon
üllitas avalduse, kus lisaks Venemaa presiden-
di jaoks mõeldud viisakatele fraasidele leidub
ka lause: “Mäletame... miljoneid, kelle jaoks
Teise maailmasõja lõpp polnud diktaatuuri
lõppemine, neile miljonitele saabus vabadus
alles Berliini müüri langemisega”. Selliselt
õiendatud minevikuarvetele rajataksegi tule-
vik. (The Guardian, 12.05)
di kõrgpunktiks. Bush surus Venemaa justkui
vorsti kahe saiaviilu – Läti ja Gruusia – va-
hele. Isehakanud maailma demokratiseerija
aega “okupatsiooniks”. Seda sõna ei kuule
baltlased isegi mitmes ELi liikmesriigis, kus
neile salamisi koguni russofoobiat ette heide-
takse. (Die Zeit, 12.05)
patsiooni kohta tõi Bush Leedu, Läti ja Ees-
ti Putini Venemaale eeskujuks: “Kolm Balti
riiki võivad aidata Venemaal ja teistel selle
maailmaosa riikidel aru saada elust vabas
ühiskonnas”. Bush tunnistas USA süüd selles,
mida pidi Ida-Euroopa pärast sõda läbi elama.
“Suurriigid tegid lepinguid ja väikeste riikide
vabadus polnud tähtis”, ütles Bush, viidates
Jaltas sõlmitud lepetele. (Lidove Noviny, 9.05)
Taani peaministri üleskutse
kutsub Venemaad vabandama 50 aasta pikku-
se nõukogude okupatsiooni eest Balti riikides.
See ei leia Moskvas kindlasti sõbralikku vastu-
kaja. “Me teame oma kogemustest, et leppimi-
signed up to their interpretation of history
rather than Putin’s. Even the usually timid
European Commission issued a statement
saying, among sentiments more comfortable
to the Russian leader, “We remember ... the
many millions for whom the end of the Sec-
ond World War was not the end of dictator-
ship, and for whom true freedom was only to
come with the fall of the Berlin Wall”. On these
cleared accounts of the past, futures are built.
(The Guardian, 12.05)
Visits to Riga and Tbilisi are seen as the high-
lights of Bush’s tour. Bush made Russia the
ham between two loaves of bread – Latvia and
Georgia. The self-made world democracy ad-
vocate satisfied the Baltic people by calling the
Soviet era, an “occupation”. This is a word the
Baltics never hear in several EU states which
even secretly accuse them of russophobia.
(Die Zeit, 12.05)
cupation, Bush set Lithuania, Latvia and Estonia
as examples for Putin’s Russia: “Th e three Bal-
tic countries are capable of helping Russia and
other countries in this part of the world see the
benefi ts of what it means to live in a free so-
ciety.” Bush recognized that the U.S. held some
blame for Eastern Europe’s post-war hardships,
referring to the Yalta agreements as lamentable
secret deals. (Lidove Noviny, 9.05)
Danish Prime Minister’s Appeal
Danish Prime Minister Anders Fogh Rasmussen
called upon Russia to apologize for 50 years of So-
viet occupation in the Baltic States. Th is is certain
to evoke an unfriendly response in Moscow. “We
know from own experience that reconciliation can
2005
61
nistada ja kogu rahvuse nimel vabandada,”
kinnitas Rasmussen oma ringsõidul Eestis,
Lätis ja Leedus. (Berlingske Tidende, 3.05)
Venelased võivad seda avaldust küll väga vaiel-
davana võtta, kuid nad peaksid vaatama tõele
näkku ja tunnistama, et nad ei saa jääda iga-
veseks Balti riikidega ajaloo suhtes pimesikku
mängima. (Politiken, 3.05)
tuge ootamatust kandist. “Venemaa peab tun-
nistama Balti riikide illegaalset okupeerimist
N. Liidu poolt. ELi jaoks on tähtis, et meie
suhted põhineksid tõele,” sõnas Euroopa Ko-
misjoni aseesimees Günther Verheugen. Ver-
heugeni esindaja kinnitas avaldust, kuid rõ-
hutas, et see väljendab Komisjoni aseesimehe
isiklikku hoiakut. Samuti rõhutas ta, et erine-
valt Taani peaministrist ei kutsu Verheugen
Venemaad üles Balti riikide ees vabandama.
(Politiken, 4.05)
menteerimisest. Venemaa välisminister Ser-
ilmasõja 60. aastapäeva “konfrontatsiooniks,
tas, et kui tema märkused Venemaale haiget
tegid, on sellest ainult kasu. “Ma ei usu, et
üheski riigis on võimalik kommenteerida Tei-
se maailmasõja sündmusi kellegi varvastele
astumata. Kuid selguse saavutamiseks on see
vajalik,” sõnas ta. (Politiken, 4.05)
Endine Taani välisminister Uffe Ellemann-
Jensen peab peaministri reageeringut väga
täpseks ja korrektseks. “Ma ei kahtle, et ve-
nelased solvuvad, kuid kui tahame lähtuda
only be achieved after admittance of past wrong-
doings and an apology in the name of the whole
nation,” Rasmussen said on his tour of Estonia,
Latvia and Lithuania. (Berlingske Tidende, 3.05)
Russians may see controversy in the state-
ment, but they ought to face the truth and
admit that the historical blind man’s bluff
with the Baltic States cannot last forever.
(Politiken, 3.05)
admit the illegal Soviet occupation of the Baltic
States. For the European Union, it is important
that our relations are based on truth,” said Gün-
ter Verheugen, Vice-President of the European
Commission and Commissioner for industry.
Verheugen’s spokesman confi rmed the state-
ment, but stressed that it refl ected the Vice-Pres-
ident’s personal opinion. He also stressed that
unlike the Danish Prime Minister, Verheugen did
not call for a Russian apology. (Politiken, 4.05)
Russia declined to comment on Rasmussen’s ap-
peal. A day after Rasmussen’s statement, the Rus-
sian Foreign Ministry published an article by Sergei
Lavrov in which he noted that the 60th anniversary
of the end of World War II “must not be a cause for
confrontation or serve to settle old scores or recip-
rocal grievances”. Th e Danish Prime Minister reaf-
fi rmed that if his remarks hurt Russia, this would
only be for the best. “I believe that it is not possible
in any country to comment on WWII events with-
out stepping on someone’s toes. But it’s necessary
for the sake of clarity,” he said. (Politiken, 4.05)
Former Foreign Minister Uff e Ellemann-Jensen
said the Prime Minister’s reaction was accurate
and correct. “I have no doubt that the Russians
will be off ended, but acting under such consid-
62
lugu tagasi. (JP, 4.05)
Fogh Rasmusseni üleskutset on Venemaa
juhtkond senini hoidunud kommenteerimast,
tavasti liig. (Politiken, 6.05)
Eesti-Vene piirilepete saaga jätkub
nii Eesti kui ka Lätiga piirilepingu ning vii-
mased ei tohiks seda võimalust käest lasta.
(Kaleva, 30.01)
ja NATOga. Uue piirilepingu järgi kaotab Eesti
erations would mean turning back the time.”
( JP, 4.05)
occupation of Estonia, Latvia and Lithuania
or issue an official apology. Russian leaders
have so far declined to comment on Anders
Fogh Rasmussen’s appeal, but apparently
could not handle Verheugen’s call anymore.
(Politiken, 6.05)
Th e Estonian-Russian border saga has lasted for
a while. Th ere are now indications that Russia
may sign border treaties with both Estonia and
Latvia, and the latter should not miss the op-
portunity. (Kaleva, 30.01)
with the EU and NATO. With the new border agree-
TAAVET JA KOLJAT, PUULÕIGE, JOBST AMMAN 1539–1591 DAVID VS. GOLIATH, WOODCUT, JOBST AMMAN 1539–1591
2005
63
ratud alasid, kuid Eesti oli sellega nõus juba
1990. aastatel. (HS, 5.05)
nemaale territoriaalseid nõudmisi. 18. maist
algab uus ajaarvestus. Venemaa välisminister
Sergei Lavrovi sõnul sõltub kõik Eesti-pool-
sest dokumentide ratifi tseerimisest. Olulisim
on see, et ei ilmuks mingeidki “mitmeti tõl-
gendatavaid lisasid”. (Izvestija, 13.05)
tast allkirjastamata muuhulgas seetõttu, et
Venemaa ei võta saavutatud kompromissi kui
Eesti-poolset järeleandmist. Kuna Venemaa
likku järjepidevust, ei tunnista ta ka tõsiasja,
et Eesti on praeguse piiri fi kseerimisega sun-
nitud leppima osa oma territooriumi annek-
teerimise seadustamisega. (FAZ, 19.05)
Vladimir Putin lõpuks piirilepingu sidumisest
vene vähemuse olukorraga Baltimaades. Piiri-
küsimust on Venemaa aastaid kasutanud surve
avaldamiseks Baltimaadele. (Die Presse, 19.05)
Eestlased olid valmis piirileppele alla kirjutama
juba 1990. aastate alguses. Nad soovisid vaba-
neda piiriküsimusest, mis oleks võinud rasken-
dada pääsu ELi ja NATOsse. Venemaa soovis
takistada Eesti lähenemist Läänele. Nüüd,
kui Eesti on juba ELi ja NATO liige, on küsi-
mus tähtsuse kaotanud ja Moskva on ilmselt
teinud otsuse, et tema huvides ei ole kunstli-
kult üleval hoida piiritüli, mis takistab Vene-
maa ja ELi suhete arenemist. (ESS, 18.05)
Eesti arvates on Venemaa lükanud piirileppe
allkirjastamist edasi eesmärgiga mõjutada
ment, Estonia will lose some areas allocated to it un-
der the 1920 Tartu Peace Treaty, but Estonia has been
prepared to accept that since the 1990s. (HS, 5.05)
In the early 1990s, Estonia publicly declared
territorial claims against Russia. A new era will
begin on May 18. Russian Foreign Minister
Sergey Lavrov said everything depends on the
ratifi cation of the documents by Estonia. Most
importantly, no “ambiguous annexes” should be
added. (Izvestiya, 13.05)
to Russia’s unwillingness to view the compromise
as a concession from the Estonians. As Russia has
not admitted to the occupation and Estonia’s le-
gal continuity, it will not acknowledge that the
maintenance of the existing border is essentially
Estonia’s agreement to the legalisation of an-
nexed parts of its territory. (FAZ, 19.05)
In early 2005, Russia’s President Vladimir Putin
fi nally separated the border agreement from
the issue of Russian minorities in the Baltics. For
years, Russia exploited the border issue to put
pressure on the Baltic States. (Die Presse, 19.05)
Estonians were prepared to sign border agree-
ments in the early 1990s. Th ey sought to rid
themselves of the border problem that could
have hindered EU and NATO accession. Russia’s
aim was to keep Estonia from shifting towards
the West. Now that Estonia is a member of the
EU and NATO, this is no longer an issue and Mos-
cow has apparently decided it is not in its interest
to pursue a border dispute that stands in the way
of Russia’s relations with the EU. (ESS, 18.05)
Estonia says Russia has delayed the signing of a
border agreement in order to meddle in its in-
64
pingul hoidnud eriti venekeelse vähemuse
olukord Eestis ja ajaloo erinev tõlgendamine.
(TS, 19.05)
rileppe. Kuna Eesti on nii ELi kui ka NATO
liige ning Eesti piir on ühtlasi ELi ja NATO
välispiir, astus Moskva sellise sammu estina
Brüsseli suunas – lootuses veenda euroop-
lasi lubama Vene kodanikke ELi riikidesse
lihtsustatud korras. Pärast Balti riikide lii-
tumist ELiga on Venemaa poliitika naabrite
suhtes muutunud paindlikumaks – nii loode-
takse paremaid suhteid kõigi 25 ELi maaga.
(Le Monde, 24.05)
ELiga liitumise vastu. Põhjuseks piirist tingitud
elu keerukus. Nüüd, pisut rohkem kui aasta
möödudes, pole setud varmad oma seisukohti
muutma, värskelt allkirjastatud piirilepe kinni-
tab nende kartusi – Setumaa jääb alatiseks ja-
gatuks Venemaa ja Eesti vahel, viimast rõhutab
veelgi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga.
(Le Figaro, 24.05)
mata, sest ei ole nõus Riigikogu poolt lepingule
lisatud preambulaga. Moskva reageerib valuli-
selt juba ainuüksi viitele Eesti riigi asutamisest
1918. aastal ja Tartu rahulepingu kehtivusest,
seda pragmaatilistel põhjustel. Venemaa kar-
dab tõenäoliselt, et Eesti võib tulevikus nõuda
Venemaalt kompensatsiooni okupatsiooni te-
Eesti ja Venemaa on omi seisukohti jäigemaks
muutnud. Venemaa käitumist seletab vaid as-
jaolu, et Moskva keeldub okupatsiooni fakti
ternal matters. Tensions between Estonia and
Russia are related to the situation of the Rus-
sian minority and differing views on history.
(TS, 19.05)
Estonia and Russia signed a border agreement
on May 18. As Estonia is a member of both the
EU and NATO, and its border is the external
border of the EU and NATO, Moscow took the
step as a gesture towards Brussels – hoping to
convince the Europeans to simplify the entry
of Russian citizens into the EU. Th e accession of
the Baltic States to the EU has contributed to
Russia’s more fl exible policies towards its neigh-
bours in hope of achieving better relations with
all 25 member states. (Le Monde, 24.05)
In the Setumaa frontier area, a majority vot-
ed against EU accession in the 2003 poll. The
reason was border-related complications. To-
day, more than a year later, Setus are clinging
to their positions as the freshly signed bor-
der treaty confirmed their fears – Setumaa
would always be split between Russia and
Estonia, and the divide shall further deepen
once Estonia joins the Schengen visa area.
(Le Figaro, 24.05)
by the Riigikogu. Moscow, apparently on prag-
matic grounds, reacted painfully to a mere men-
tion of the founding of the Estonian state in
1918 and the validity of the Tartu Peace Treaty.
Most likely, Russia’s fear is that Estonia could at
some point fi le compensation claims against it
for occupation damages. (TS, 23.06)
The positions of Estonia and Russia have
stiffened. The only explanation to Russia’s
behaviour is the fact that Moscow denies
2005
65
Venemaa peavad “mõned ajaloolised küsimu-
sed” ise lahendama. Samas ei näe EL mingeid
põhjuseid lepete ratifi tseerimistega venitami-
seks. Moskva on oma väikese naabri vastu
võimsa raskekahurväe eesliinile veeretanud.
arvab, et temal on ainuõigus oma kunagises
mõjusfääris ajalugu tõlgendada. Küsimus pole
mõistagi territoriaalsetes nõudmistes, mida
gendamine. (Die Welt, 29.06)
soov võtta tagasi oma allkiri mais Eesti ja
Venemaa vahel sõlmitud maismaa- ja mere-
piiri lepetelt ei tähenda head Venemaa ja laie-
nenud ELi keerulisele lähenemisele. Riigiko-
gus leppele lisatud preambula viitab 15 aastat
tagasi Riigikogus vastu võetud dokumendile,
mille kohaselt oli Eesti “NSVLi agressiooni
ohver” ning “inkorporeeriti selle koosseisu
ebaseaduslikult”. See põhjustas Moskva paha-
meele. (Le Figaro, 28.06)
maa teatas, et taganeb Eestiga 18. mail sõl-
mitud piirileppest. Pärast kümnendi kestnud
läbirääkimisi peeti Euroopas Eesti-Vene piiri-
lepet esimeseks sammuks leppimise suunas.
Venemaa välisminister Sergei Lavrovi arvates
tuleb läbirääkimisi otsast alata. Eesti hinnan-
gul oli neil igati õigus rõhutada ajaloolist järje-
pidevust 1918. aastal loodud Eesti riigiga. Eesti
tegi isegi esti, jättes preambulas mainimata
sõna “okupatsioon”. (Libération, 28.06)
välisministeeriumisse, kus talle anti üle piiri-
the occupation. Benita Ferrero-Waldner, EU
Commissioner for External Relations, said
Estonia and Russia need to settle “some
historical events”. However, the EU sees no
reason to postpone the ratification of the
treaties. Moscow has rolled out it’s artillery
against its tiny neighbour. The small neigh-
bour had dared to have an opinion, and even
express it. Russia thinks it has the exclusive
right to interpret history in its former sphere
of influence. The real issue, of course, is not
fictitious territorial claims but Moscow’s
unease over the interpretations of history.
(Die Welt, 29.06)
plan to withdraw its signature from the land and
sea border agreements signed between Estonia
and Russia in May does not spell good for the
complex process of Russo-European rapproche-
ment. A preamble appended by the Riigikogu
refers to the Riigikogu’s decision from 15 years
ago which declared that Estonia was a “victim
of aggression” and “illegally incorporated” into
the USSR. Th is provoked an outcry in Moscow.
(Le Figaro, 28.06)
Th e past is still poisoning relations in the East.
Russia announced its withdrawal from the border
agreements signed with Estonia on May 18. After a
decade of negotiations, the Estonian-Russian border
treaty was seen in Europe as the fi rst step towards
reconciliation. Russia’s Foreign Minister Sergey Lav-
rov said negotiations should commence from zero.
Estonia says it had every right to stress the historical
continuity of the Estonian state founded in 1918.
Estonia even made a gesture by not mentioning the
word “occupation”. (Libération, 28.06)
moned by the Russian Foreign Ministry to re-
66
ole suunatud niivõrd Eesti vastu, vaid näitab,
et Venemaa kogu välispoliitiline joon on kar-
mistunud. (Kommersant, 28.06)
rimist piirilepingule lisatud viidetele sellega,
et Eesti võib hakata Venemaale territoriaal-
seid nõudmisi esitama. Eesti jaoks on aga
olulisem, et naaberriik tunnistaks ülekohut,
mille all Baltimaad kannatasid. (TS, 29.06)
Eesti ja Läti suhted Venemaaga on alates aasta
algusest kõikunud lootuse ja lootusetuse vahel.
Viimaste aastate karmikäeline poliitika Balti
riikide suhtes pole olnud Moskva jaoks tule-
muslik. Kevadel oli näha märke suunamuu-
tusest, kuid nüüd ollakse tagasi vanas olukor-
ras. (HS, 29.06)
seerimisest oli Eesti jaoks halb üllatus.
Eesti pole piirilepingu teksti muutnud, sel-
leks poleks olnud võimalustki, Venemaad
solvab aga lepingule lisatud preambula.
(HS, 29.06)
usust, mida kaks maad teineteise vastu tun-
nevad. Eesti välisminister Urmas Paet nimetas
Venemaa reaktsiooni halvaks üllatuseks. Mida-
gi muud polekski ta saanud öelda, sest muidu
oleks võinud jääda mulje, et Riigikogu tahab
ratifi tseerimisega Venemaad meelega solvata.
Solvamine polnud kindlasti Eesti eesmärk,
selliseks kujunes sisepoliitiliste mängude tule-
mus. (Kaleva, 30.06)
piiritülis. “Eesti on teinud piirilepingu ratifi t-
ceive a note on problems with the border treaty.
Th e reaction is not aimed against Estonia only; it
marks the hardening of Russia’s foreign policy as
a whole. (Kommersant, 28.06)
fears that Estonia might fi le territorial claims.
For Estonia, it is more important that the neigh-
bour admitted the injustice that Baltic countries
were submitted to. (TS, 29.06)
Estonia and Latvia’s relations with Russia have
ranged from hope to hopelessness since the
beginning of the year. Russia’s iron-fi sted Baltic
policies of recent years have not been fruitful
for Moscow. Th is spring signalled new trends,
but things are now are back to where they start-
ed. (HS, 29.06)
border treaties was an unpleasant surprise for
Estonia. Estonia has not changed the text of the
agreement, which would not have been possi-
ble in the fi rst place. Russia was off ended by the
attached preamble. (HS, 29.06)
Minister Urmas Paet described Russia’s reac-
tion as an unpleasant surprise. He could not
have said anything else, otherwise it would
appear as the Riigikogu had deliberately
sought to offend Russia with the ratification.
An insult clearly was not Estonia’s intention,
but a result of domestic political games.
(Kaleva, 30.06)
sia should make the next move in the Estonian-
Russian border dispute. “Estonia has done all that
2005
67
on Venemaa kord,” ütles Ansip. Ratifi tseeri-
mislepingu preambula on segamini aetud le-
pingu tekstiga ja nii on väidetud, et Eesti on
teinud lepingusse muudatusi. Need väited on
põhjendamatud. (Kaleva, 6.07)
Eesti ja Lätiga. Seda ei saa nimetada just kõige
sõbralikumaks käeulatuseks, ometi silub see
teed kokkuleppe suunas. Kui kõige kuumemad
kired vaibuvad, võib loota, et riikide vahel alga-
vad piirilepingute ratifi tseerimise üle uued läbi-
rääkimised. Protsess nõuab kindlasti aega ka
seetõttu, et Venemaal otsustab ratifi tseerimise
üle ettearvamatu Riigiduuma. (Kaleva, 5.07)
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesi-
saadikurühma välispoliitika koordinaator
koha Venemaa teate kohta loobuda Eesti-
ga sõlmitud piirileppest. Ilvese ja Keyseri
arvates on Venemaa otsus ka ELi vastane,
sest Eesti-Vene piir on ühtlasi ELi välispiir.
(TS, 5.07)
pingute üle uusi läbirääkimisi pidama ning
soovib seda teha kahepoolselt, ilma ELi sek-
kumiseta. Venemaa välisministeeriumi amet-
vib Venemaa ELilt ainult seda, et kogenumad
ja sõbralikumad liikmesriigid, kellel on Vene-
maaga head suhted, jagaksid oma kogemusi
Eestiga. (ESS, 14.07)
toetuse, kui ELi eesistujamaa Suurbritannia
is necessary in ratifying the border agreement, it
is Russia’s turn now,” said Ansip. Russia has con-
fused the preamble of a ratifi cation document
with the agreement’s text and now claims Estonia
made amendments to the agreement. Such argu-
ments are unfounded. (Kaleva, 6.07)
Russian President Vladimir Putin expressed
Russia’s readiness to continue border negotia-
tions with Estonia and Latvia. This is hardly the
friendliest offer, but still a window for mutual
agreement. When passions cool off, the coun-
tries shall hopefully resume talks over ratifica-
tion of the border treaties. This process will
take some time, as ratification by Russia shall
be decided by its unpredictable State Duma.
(Kaleva, 5.07)
lations Committee of the European Parliament,
and the Socialist faction’s foreign policy coor-
dinator Véronique de Keyser petitioned the EU
Council to adopt a position on Russia’s with-
drawal from border agreements with Estonia.
According to Ilves and Keyser, Russia’s decision
is aimed against the EU as a whole, as the bor-
der between Estonia and Russia is also the bloc’s
external border. (TS, 5.07)
Russia is stubborn in its will to start fresh nego-
tiations on border agreements with Estonia and
expects a bilateral procedure with no EU inter-
vention. Russian Foreign Ministry’s spokesman
Alexander Yakovenko said Russia’s only desire
is that the older and more experienced mem-
ber states that have good relations with Rus-
sia would share their experience with Estonia.
(ESS, 14.07)
hoped for when Jack Straw, Foreign Minister of
68
ratifi tseeriks piirilepingud. Eesti ja Läti üritasid
teistele liikmesriikidele selgitada, et asi ei ole
territoriaalsetes nõudmistes. Eesti välisminis-
ainuüksi poliitilised ning neil pole seaduslik-
ku alust. Venemaa käitumise tõelised põhju-
sed tulenevad suurriigi mõtteviisist. “Seletus
peitub Venemaa president Putini arusaamas,
et viimase aastasaja suurim geopoliitiline ka-
tastroof oli Nõukogude Liidu lagunemine. Ve-
nemaal on Baltimaade iseseisvust ehk raske
tunnistada,” arvas Paet. (HS, 19.07)
Eesti on pettunud ELi positsioonis piirilepete
küsimuses. Euroopa Komisjoni välissuhete
liskomitee juhtidelt Elmar Brokilt ja Toomas-
Hendrik Ilveselt. Viimased soovisid teada, kas
piirilepe (või õigemini selle puudumine) tä-
hendab tõket ELi ühisele julgeoleku- ja kaitse-
poliitikale või näeb liit küsimust bilateraalse-
na. Ferrero-Waldner tunnistab, et EL kavatseb
kindlasti toetada liidu välispiiri puudutavate
lepingute sõlmimist ja ratifi tseerimist. Samas
valmistas pettumust vastuse see osa, milles
välisasjade volinik keeldub küsimuse multi-
lateraalsele tasandile toomisest ning ei tõs-
tata Schengeni viisaruumi teemat. Seevastu
täpsustas Ferrero-Waldner, et piirilepped on
ELi mitmesugustel kohtumistel Venemaa esin-
dajatega viimastel kuudel korduvalt kõne all
olnud. (Regard sur l’Est, 17.11)
Soome ja Eesti peaministrid arutasid Eesti
ja Venemaa vahelist piirilepingutüli. Matti
Vanhanen lubas, et kui asi on aktuaalne ka
Soome ELi eesistumisperioodil, võib Eesti
arvestada selles küsimuses ELi toetusega.
(HS, 25.11)
ratify the border agreements. Estonia and Latvia
tried to convince other member states that ter-
ritorial claims were not the issue. According to
Estonian Foreign Minister Urmas Paet, Russia’s
demands are clearly political and legally un-
founded. Th e real reason behind Russia’s behav-
iour is its imperial attitude. “Th e explanation
is that Russian President Putin considers the
break-up of Soviet Union one of the greatest
geopolitical catastrophes of the past century. It
may be hard for Russia to recognize the Baltic
States’ independence,” Paet noted. (HS, 19.07)
Estonia is disappointed with the EU’s stance on
border agreements. Europe’s Foreign Relations
Commissioner Benita Ferrero-Waldner received
pean Parliament’s Foreign Relations Committee.
Th ey asked whether the border agreement (or
lack thereof) would constitute a barrier for EU’s
common security and defence policy or does the
Union consider it a bilateral issue. Ferrero-Waldn-
er admitted that the EU would defi nitely support
the conclusion and ratifi cation of agreements
on the bloc’s external borders. However, where
the Foreign Relations Commissioner refuses to
raise the issue to a multilateral level and fails to
refer to the Schengen area are a disappointment.
Nevertheless, Ferrero-Waldner assured that bor-
der agreements had on several occasions been
discussed with Russian representatives during
recent months. (Regard sur l’Est, 17.11)
The Prime Ministers of Finland and Estonia
discussed the border agreement row of Es-
tonia and Russia. Matti Vanhanen vowed
EU support when Finland takes over the EU
Presidency, if the issue is not resolved by then.
(HS, 25.11)
Eesti uusi piiriläbirääkimisi Venemaaga. Jaani
rõhutab, et Riigikogu ei lisanud lepingutele
midagi sellist, mis võiks mõjutada tekstide
tõlgendamist. Läti peaminister Aigars Kalviti-
se arvates püüab Venemaa Lätit ja Eestit piiri-
lepetega tüssata, püüdes tõestada maailmale,
et Läti ja Eesti on noored 1991. aastal asutatud
riigid. (TS, 2.08)
süüdi eestlased. Kuid kas ikka on? Lepingu-
teksti pole eestlased muutnud, ajalooline õi-
gus järjepidevust deklareerida neil on. Olgu
see neile kompensatsiooniks alanduse eest,
mida pidid üle elama nende vaarisad. Leping
vastab igati Venemaa huvidele, sest lõpetab
territoriaalsete pretensioonide temaatika. All-
on solvunud lapse kapriis. (Izvestija, 6.07)
Mitte edasiminek, vaid pigem tagasikäik – nii
iseloomustab välisminister Urmas Paet Eesti-
Vene piirilepete seisu. Paeti sõnul on kahet-
susväärne, et kuigi Riigikogu on ratifi tsee-
rinud piirilepped ja piir on heaks kiidetud
sellisena, nagu ta praegu on, puudub Vene-
maal tahe samaga vastata. Eesti on teinud
kõik, mida teha saab. Järgmine samm peab
tulema Venemaalt. Võib-olla vajab Venemaa
aega. Eesti-Vene suhteid häiriv põhiprobleem
on see, et Venemaa juhtkonnale tundub, et ta
peab kaitsma vanu aegu, mida keegi tege likult
tagasi ei soovi. Paeti järeldus on, et Venemaa
järsu reakt siooni taga peituvad tunded – Vene
poliitikutel on raske aktsepteerida seda,
et Eesti, Läti ja Leedu on iseseisvad riigid
ning olid seda juba enne Teist maailmasõda.
(Kaleva, 2.10)
Estonia would not agree to new border negotia-
tions with Russia. Jaani stressed that none of the
Riigikogu’s additions to the agreement could have
an impact on interpretation. According Latvian
Prime Minister Aigars Kalvitis, Russia is trying to
trick Latvia and Estonia with the border agree-
ments in an attempt to convince the world that
the two are new states founded in 1991. (TS, 2.08)
Th e Russian media blames it all on the Esto-
nians. But is this actually true? Th ey have not
changed the agreement’s text, and they defi -
nitely have the historic right to declare conti-
nuity. Let this compensate their great-grand-
fathers’ humiliation. Th e agreement is without
a doubt in Russia’s interests, putting an end to
the territorial claims issue. By withdrawing the
signature, Russia acted against its own interests.
Th is is beyond politicking – it is a peevish child’s
caprice. (Izvestiya, 6.07)
Foreign Minister Urmas Paet characterized the
state of Estonian-Russian border agreements.
Paet regretted that after the Riigikogu has
ratified border agreements and approved the
existing border, Russia lacks the will to do the
same. Estonia has done everything it possibly
can. Russia should take the next step. Russia
might need time. The main stumbling-block
of relations between Estonia and Russia is the
latter’s attempt to protect the old times which
no one would want back in the first place. Paet
concludes that Russia’s abrupt response was
emotional – Russian politicians have a hard
time accepting that Estonia, Latvia and Lithua-
nia are independent states, and were inde-
pendent before the Second World War already.
(Kaleva, 2.10)
70
lomaatiline kriis, kuna Venemaa keeldus viisa
andmisest Eesti välisminister Urmas Paetile,
kes pidi osa võtma Peterburis toimuvast kon-
verentsist. Suurbritannia kui ELi eesistujamaa
on väljendanud pettumust ja hämmingut Vene-
maa valitsuse otsuse üle, arvestades ELi ja Ve-
nemaa head omavahelist läbisaamist. Eesti vä-
lisminister soovitab ELil võtta Eesti ja Venemaa
vahelised konfl iktid arutusele kõige kõr gemal
tasemel. Hiljuti kritiseeris Paet Venemaad, et
viimane ei takista antisemitismi ja etniliste
vähemuste halba kohtlemist. Suurim pettu-
mus Eesti jaoks pärast ELiga liitumist on see,
et EL näeb Eesti piiriprobleeme Venemaaga
kahepoolsete suhete küsimusena, samal ajal
kui teisi ELi piiriprobleeme Venemaaga võe-
takse ELi siseasjana. (Politiken, 12.11)
Venemaa keeldus andmast viisat Eesti välis-
minister Urmas Paetile. Paet kavatses osale-
da Peterburis korraldataval Venemaa ja ELi
Tangled Relations Another diplomatic crisis erupted between Es-
tonia and Russia after Moscow refused a Russian
visa for Estonian Foreign Minister Urmas Paet who
was to participate at a conference in St Petersburg.
United Kingdom, the current holder of the EU
Presidency, voiced disappointment and bewilder-
ment at the decision by the Russian authorities
in the context of good EU-Russian relations. Th e
Estonian Foreign Minister recommended that the
EU discuss the confl icts between Estonia and
Russia at the highest level. Paet only recently
criticized Russia for not intervening against anti-
Semitism and maltreatment of ethnic minorities.
Estonia’s major disappointment after joining the
EU is that the Union considers Estonian border
problems with Russia a bilateral issue, while the
EU’s other border disputes with Russia are treat-
ed as EU matters. (Politiken, 12.11)
Russia refused a visa to Estonian Foreign Minister
Urmas Paet. Paet had planned to take part of a
Russia-EU cross-border conference held in St Pe-
URMAS PAET JA SERGEI LAVROV PÄRAST PIIRILEPPE ALLKIRJASTAMIST URMAS PAET AND SERGEI LAVROV AFTER AFFIXING A SIGNATURE ON THE BORDER TREATY
2005
71
esitada vaid Venemaa välisministeerium või
valitsus. Kahepäevasel konverentsil arutatakse
regionaalminister Jaan Õunapuu sai kutse,
kuid tühistas oma sõidu. (TS, 11.11)
Sergei Lavrov vabandas telefonivestluses
tegi ettepaneku kokku saada OSCE Ljubl-
jana tippkohtumise ajal. Välisminister Paet
soovib taastõstatada piirileppega seotud
kahetasandilisena. Poliitikute suhetes on
domineerivaks retoorika. Praktilises töös
toimivad kahepoolsed suhted efektiivselt –
(Rosbalt.ru, 17.11)
gaasijuhe jätaks gaasita Poola, Ukraina ning
Balti riigid, ja seda mitte juhuslikult. Vene-
maa saavutab oma endiste sõltlasriikide üle
suurema mõjuvõimu, luues gaasi transporti-
miseks alternatiivse võimaluse. Kedagi ei vee-
na argument, et Läänemerre rajatav gaasiju-
he hoiaks kokku transpordikulusid, sest selle
ehitamine läheb kallimaks kui mõne muu
gaasitrassi ehitus. (WSJ, 12.12)
dollarit. Mööda maismaad läbi Läti, Leedu ja
Poola kulgev trass oleks maksnud kolmandiku
võrra vähem. Vene energiakontserni Gazprom
valikut merealuse trassi kasuks võib seletada
eelkõige poliitiliste põhjustega. (Le Figaro, 9.12)
tersburg. According to Russian authorities, only
Russia’s Foreign Ministry or the Government can
issue invitations to Foreign Ministers. Th e two-
day conference focuses on cooperation between
Estonia and Northwest Russia. Estonian Minister
of Regional Aff airs Jaan Õunapuu was also invited
but abstained after the incident. (TS, 11.11)
Sergei Lavrov apologized for the visa misunder-
standing in a phone conversation and proposed
a meeting on the sidelines of the OSCE Ljublja-
na summit. Foreign Minister Paet wishes to re-
address the border treaty issue with his Russian
counterpart. Estonian-Russian relations appear
nant in political relations. Bilateral relations are
more effi cient in practice – as witnessed, for
instance, in cooperation between the border
guards. (Rosbalt.ru, 17.11)
The Gas Pipeline in the Baltic Sea... Th e gas pipeline deal stinks. A gas pipeline at
the bottom of the Baltic Sea would cut gas from
Poland, Ukraine and Baltic countries, and not by
coincidence. Russia shall achieve greater infl u-
ence over the former satellites by creating an
alternative route for its gas transports. No one
shall be persuaded by the argument that a Baltic
Sea pipeline would help save on transport, as its
construction costs exceed those of alternative
routes. (WSJ, 12.12)
of $5.7 billion. A land pipeline through Latvia,
Lithuania and Poland would have cost a third
less. Russian energy giant Gazprom’s choice for
the underwater pipeline is largely explainable by
political motives. (Le Figaro, 9.12)
72
heast tahtest veelgi sõltuvamaks. (SZ, 29.06)
Gaasitrassiprojekt ulatub Saksa-Vene kahe-
puudutab paljude “vana Euroopa” riikide huve.
Nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkelil
kui ka Balti riikide kodanikel on keeruline
astuda vastu argumendile üle-euroopalisest
„Gaasitrassi rajamine ei ole riiklik programm,
vaid eraäri, kuid vajalik kogu Euroopa ener-
giavajaduste rahuldamiseks. Trass ei ohusta
kedagi ega midagi.” (Novõje Izvestja, 9.11)
Balti riikide presidendid nõuavad ühehäälselt
Euroopa Liidu kooskõlastatud seisukohta Ve-
nemaa ning Saksamaa mõjutamiseks. Trass
ei ohusta mitte üksnes keskkonda, vaid on
ohtlik ka poliitilisest aspektist, sest gaasitras-
si rajamise otsus võeti vastu kahepoolselt.
ELi riigid suhtuvad aga küsimusse rahulikult,
kriitikata ning on huvitatud projektiga liitu-
misest. (Novaja Gazeta, 11.11)
et Euroopa ja Soome vajavad Venemaa gaasi
ning Saksamaa ja Venemaa vaheline gaasi-
juhe on osa Euroopa gaasivõrgust. Eesti pea-
minister Andrus Ansip selgitas Soome-poo-
lele pikalt gaasijuhtme keskkonnamõjusid.
Th e gas pipeline shall leave Russia’s neighbours ever
more dependent on Moscow’s good will. (SZ, 29.06)
The gas pipeline projects goes far beyond
bilateral Russo-German relations and affects
the interests of many countries in “Old Eu-
rope”. But it is hard for German Chancellor
Angela Merkel or the Baltics to contest the
argument of Pan-European energy needs.
(Politcom.ru, 7.11)
“Th e pipeline construction is not a government
programme but private business, and necessary
for satisfying the energy needs of all of Europe. Th e
pipeline is not a threat to anyone or anything.”
(Novyie Izvestia, 9.11)
ard, but also a political risk, as the decision to
build it was taken bilaterally. However, EU coun-
tries have faced the issue calmly, without criti-
cism, and are interested in joining the project.
(Novaja Gazeta, 11.11)
edged that Europe and Finland need Russian gas
and the pipeline between Germany and Russia
forms a part of the European gas network. Es-
tonian Prime Minister Andrus Ansip off ered the
Finns a thorough explanation of environmental
risks stemming from the pipeline. (HS, 25.11)

ajaloo jõujooned välispoliitikas

Documents