4. matemaatilised mudelidhomes.ioc.ee/je/matmod/4.pdfdiferentsiaalvõrrandid harilikud...
TRANSCRIPT
4. MATEMAATILISED MUDELID
algebralised funktsioonid
transtsendentsed võrrandid
võrrandisüsteemid
diferentsiaalvõrrandid
harilikud (täistuletistega)
osatuletistega
integraalvõrrandid
integrodiferentsiaalvõrrandid
mälu (ajaloo) arvestamine
diferentsvõrrandid (kujutised)
Meetodid
analüütilised
lähendusmeetodid
numbrilised
lihtsustusmeetodid
agregatsioon
Põhimõisted
* skalaar a
temperatuur, aeg
* vektor k j i a 321 aaa
i, j, k ühikvektorid
kiirus, kiirendus
* tensor 3 ,2 ,1 j ,i ,aij
333231
232221
131211
aaa
aaa
aaa
pinge, deformatsioon
Algebralised võrrandid ja süsteemid
0a...xaxn
1n
1
n
…
nnnn22n11n
2nn2222121
1nn1212111
bx a...x ax a
.................................
bx a...x ax a
bx a...x ax a
A · x = B A: n × n maatriks
x, B - n - vektor
Üle- ja alamääratud süsteemid
Mittelineaarsed võrrandisüsteemid
Spetsiaalfunktsioonid
Diraci deltafunktsioon
)x( – kirjeldab ühte punkti kontsentreeritud
suurust (jõud, laeng, intensiivsus …)
1 dx )x(
diferentseeruv
Heaviside’i funktsioon
0x,1
0x,0)x(H
Besseli funktsioon (id)
0 y)nx(xyyx 22'''2
)1kn( !k
2
x )1(
)x(Jy
k2n
k
n
1nx2x1xx
n!nlimx
1x
n
gammafunktsioon
Funktsioonid
Näide: elastne kiil, pinged
0
r2cos22sin
2cos2cosM
r2cos22sin
2sinM2
2r
2rr
Näide: diferentsiaalvõrrandi ilmutamata lahend
)X,X k, tuvad(sõlconst.,,,A
eAxXXxx
xXXxxkx
21
kt
21
21
faasianalüüs:
dpüsipunkti
Xx
Xx
0x
0xXXxxk
0X
2
1
21
Harilikud diferentsiaalvõrrandid
1. järku ))t(x,t(X)t(x
näide: txx
kõrgemat järku
0(x (t), t)a (t)x a (t)x21
süsteemid
)t,x(Xx x - n – vektor
Volterra–Lotke
y B Ky x Ky
y x Kx A Kx
32
21
x – saak
y – röövloom
K1, K2, K3, A, B – const
D.K. Arrowsmith, C.M. Place.
Ordinary Differential Equations.
Chapman, London, 1982.
P.G. Drazin
Nonlinear Systems.
Cambridge Univ. Press, 1992
Diferentsvõrrandid, kujutised
Difference equations, maps (iterated maps)
, ...2, 1, 0 n, n), F (x xn1n
üldkuju
Kujutis võib olla seotud diferentsiaalvõrrandiga
näiteks
2xbxadt
dx
Valime h , defineerime , ...1, 0 nx (n h), xn
hnth
xx~
dt
dxn1n
jaoks
Siis
2
nn
n1n xbxah
xx
ehk
)x,h,b,a(Fxn1n
ligikaudselt
mitmemõõtelised, näiteks
)x1(yy
yx
nn1n
n1n Neimark’i kujutis
n1n
n
2
n1n
xby
yxa1x Hénoni kujutis
2. järku osatuletistega diff. võrrandid
0),uF(x,y,u,uuaua2uayxyy22xy12xx11
täpsed teisendused
1. hüperboolsed tx,yx,
xx
2
ttuau
ääretingimused 0t)(l,u, 0,t)0u(
algtingimused )x()t,x(u ),x()t,x(u0t0
2. paraboolsed tx,yx,
1
2
1
txx
tt0)t()t,l(u
)t()t,0(u
lx0)x()0,x(u
0kuu
3. elliptilised
0uuyyxx
ehk 0u
11
fu pinnal (joonel)
2
fn
u
pinnal (joonel)
Elastsusteooria 3D
0t
u)uu()uu)((u)2(
0t
u)uu()uu)((u)2(
0t
u)uu()uu)((u)2(
2
3
2
022,311,323,213,133,3
2
2
2
033,211,232,312,322,2
2
1
2
033,122,131,321,211,1
321
u u u – siirde komponendid
321x x x – koordinaadid
Navier- Stokes’i võrrandid hüdrodünaamikas, 3D
y2
2
2
2
2
2
z2
2
2
2
2
2
x2
2
2
2
2
Fz
v
y
v
x
v
x
p
z
vw
y
vv
x
vu
t
v
Fz
w
y
w
x
w
x
p
z
ww
y
wv
x
wu
t
w
Fz
u
y
u
x
u
x
p
z
uw
y
uv
x
uu
t
u
2
u, v, w – kiiruse komponendid
x, y, z – koordinaadid
p – surve
μ – viskoosus
zyxF,F,F – välisjõud
FU pUUt
U 2
Hetkväärtused ja mälu
.constA ),t(FA)t(G
hetkväärtuste vaheline seos
t
0
d)(F)t(R)t(FA)t(G
võtab arvesse ajal τ ka eelmisi väärtusi intervallis [0, t]
)t(F)t(R)t(FA)t(G
sidumiintegral
Volterra integralvõrrand
reoloogia, nn. relaksatsioonieffekt
bioloogilised protsessid viiteajaga
Näide: mälu
Integro–differentsiaalvõrrandid
ds)st,x(ux
)s('G
x
u)0(G
t
u
2
2
0
2
2
2
2
0
)(G – relaksatsioonifunktsioon
)(Gds
d)('G
ρ0 – tihedus, u – siire
Olulised matemaatilised mudelid
lainevõrrand 2
22
2
2
x
uc
t
u
Schrödingeri võrrand ψHψ
ti
Fourier teisendus dxixxff 2exp)(ˆ
Maxwelli võrrandid 0E
0H
t
H
c
1E
t
E
c
1H
Lisa
Näiteid CENSist:
0dukuuuxxxxt
0buduuPuxxxxxxxxxt
42 u4
1u
2
1uP
0vrdukuuuxx
2
xxxxxt
0u3uuu6uyyxxxxxt
0uuufut
g
uu,ukukkuf0
2
210gg
0ucumucuxxxx
2
2ttxx
2
1tt