juhend - tlu.ee · omavaheliste korrelatsioonide tabel ning faktorite seletusjõud...
TRANSCRIPT
Kinnitatud Instituudi Nõukogus:11.06.2015
JUHEND
organisatsioonikäitumise magistritööde vormistamiseks,
esitamiseks ja kaitsmiseks
Tallinn 2015
SISUKORD *
MAGISTRITÖÖDE TEEMADE VALIK JA KINNITAMINE, JUHENDAMINE ......................... 3
Magistritöö üldised eesmärgid ....................................................................................................... 3
Teema valik .................................................................................................................................... 3
Magistritöö projekti esitamine teema kinnitamiseks ..................................................................... 4
Teema kinnitamine ......................................................................................................................... 4
Juhendaja roll ................................................................................................................................. 5
MAGISTRITÖÖ KOOSTAMINE .................................................................................................... 7
Magistritöö struktuur ..................................................................................................................... 7
Andmeanalüüsi meetodid magistritöös .......................................................................................... 8
Eetilised nõuded uurimistööle ...................................................................................................... 10
MAGISTRITÖÖDE KAITSMINE JA HINDAMINE .................................................................... 12
Magistritöö taseme näitajad ......................................................................................................... 12
Magistritöö kaitsmise protseduur ................................................................................................. 13
MAGISTRITÖÖ VORMISTAMINE ............................................................................................. 15
Lehekülje kujundus ...................................................................................................................... 15
Pealkirjad ................................................................................................................................. 15
Magistritöö pikkus ....................................................................................................................... 16
Keel .............................................................................................................................................. 16
Stiil ............................................................................................................................................... 16
Tabelid ja joonised ....................................................................................................................... 17
Lisad ............................................................................................................................................. 17
Viitamine ...................................................................................................................................... 17
LISAD ............................................................................................................................................. 21
Lisa A. Magistritöö projekti põhi
Lisa B. Tiitellehe näidis
Lisa C. Pealkirjade vormistamise näidis
Lisa D. Jooniste ja tabelite vormistamise näidis
* Sisukorras tuuakse ära kolm esimest tasandist
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 3
MAGISTRITÖÖDE
TEEMADE VALIK JA KINNITAMINE,
JUHENDAMINE
Magistritöö on üliõpilase iseseisvalt teostatud uurimistöö, mis annab võimaluse
süvendatult tutvuda organisatsioonikäitumise erinevate valdkondade ja lähenemistega,
katsetada uurimismeetodeid, arendada oskusi uurimuse läbiviimiseks.
Magistritöö üldised eesmärgid
1. Omandada süvendatud teadmisi uuritavas valdkonnas.
2. Omandada oskus otsida, refereerida, analüüsida ja hinnata erialaseid teaduslikke
tekste.
3. Omandada sotsiaalteaduste uurimismeetodite valimise ja rakendamise oskusi.
4. Omandada oskus andmeid koguda, töödelda ja analüüsida.
5. Omandada oskus koostada teadustöö publitseerimise nõuetele vastavat teaduslikku
teksti.
6. Omandada oskus avalikul kaitsmisel esitada oma uurimistöö tulemusi ja osaleda
akadeemilises diskussioonis.
Teema valik
Uurimisteema valikul lähtub üliõpilane juhendamise võimalustest, teaduskirjandusest,
käimasolevatest projektidest vms. Teema leidmisele aitab kaasa TLÜ psühholoogia ja
käitumisteaduste akadeemilise suuna õppejõudude poolt juhendatavate teemade
nimekiri, mis pannakse välja üldiseks tutvumiseks. Õppejõudude poolt pakutavad
teemad on soovitavaks raamistikuks, kuid pole lõplikuks loendiks. Ideid saab ka
loengutest, teaduspublikatsioonidest (sh e-ajakirjad), ühiskonnas aktuaalsetest
probleemidest, varasematest magistritööde teemadest, Internetist jne.
Potentsiaalsel juhendajal on õigus keelduda üliõpilase poolt valitud teemat juhendamast,
kui: juhendatavate tööde arv ületab koormuse; juhendaja ei tunne ennast antud
valdkonnas piisavalt pädevana.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 4
Magistritöö projekti esitamine teema kinnitamiseks
Kui huvipakkuv uurimisteema on sõnastatud ja saavutatud kokkulepe õppejõuga
juhendamise osas, esitatakse see kinnitamiseks õppekava akadeemilises tähtaegade
kalendris määratud kuupäevaks.
Magistritöö projekt (vt Lisa A) tuleb esitada instituudi poolt määratud ajal.
Magistritöö projekt koostatakse 2-4 lehel. Üliõpilase ja juhendaja poolt allkirjastatud
projekt peab sisaldama järgmisi alapunkte:
1. Töö pealkiri
2. Töö autori nimi ja juhendaja nimi
3. Töö eesmärk
4. Sisu lühikirjeldus (teoreetilised lähtekohad koos viidetega)
5. Uurimisküsimused või hüpoteesid
6. Uurimismeetod (mõõtmisvahend, valim, protseduur jms)
7. Töö etapid ja ajakava
8. Kasutatud kirjandus ja mõned olemasolevad olulised kirjandusallikad
9. Juhendaja nimi ja allkiri
10. Töö autori nimi ja allkiri
11. Kuupäev
Teema kinnitamine
Magistritööde teemade ning juhendajate kinnitamine toimub kuni kahe nädala jooksul
pärast teemade (projektide) esitamise tähtaega. Vajadusel antakse projekt tagasi
täpsustuste või täienduste tegemiseks. Teemad ja juhendajad kinnitatakse instituudis
reeglina kaks korda aastas (I õ.a. kevadsemestril ja II õ.a. sügissemestril). Kinnitatud
magistritöö teema kehtib vastavalt projektis toodud ajakavale, kuid mitte kauem kui 2
aastat.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 5
Juhendaja roll
Magistritöö on üliõpilase individuaalne iseseisev töö, mis toimub koostöös juhendajaga.
Juhendaja roll on suunav: ta aitab teema valikul ja uurimisplaani koostamisel,
instrumendi valikul, soovitab kirjandust, jälgib töö vastavust sisulistele nõuetele.
Tööde juhendajateks on reeglina TLÜ psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise
suuna õppejõud, teadurid või doktorandid. Välisjuhendaja kinnitamise otsustab instituut
pärast vastava taotluse läbivaatamist. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1 nädal enne
magistritöö projekti esitamist. Otsuse langetamiseks võib nõuda välisjuhendaja
akadeemilist CV-d.
Magistritöö juhendaja täidab vähemalt ühte järgmistest nõuetest:
- omab doktorikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni;
- omab magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni ning vähemalt
viieaastast teadus- ja arendustegevuse kogemust magistritöö valdkonnas;
- omab magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni ning on oma kutsealal
tunnustatud asjatundja.
Hea tava on, et õppejõud, kelle poole on üliõpilane juhendamissooviga pöördunud,
vastab üliõpilasele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Üliõpilane kinnitab juhendajale
valmisolekut kokkulepitud teemaga edasi tegeleda 5 tööpäeva jooksul. Kui üliõpilane ei
ole valmisolekut kinnitanud, siis ei pea juhendaja tema kui juhendatavaga arvestama.
Juhendaja ja juhendatav lepivad enne projekti kinnitamist kokku ajakava.
Juhendaja roll jõustub kui projekt on kinnitatud.
Juhendajal on õigus lõpetada üliõpilase juhendamine, kui üliõpilane ei pea kokkulepitud
tähtaegadest kinni, rikub uurimistöö eetikanõudeid või eirab juhendajapoolseid
soovitusi.
Üliõpilasel on õigus juhendajat vahetada. Teema ja/või juhendaja vahetamine eeldab
uue projekti esitamist. Kehtiva juhendamissuhte katkestamisest tuleb õppekava
koordinaatorit kirjalikult informeerida.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 6
Üliõpilasel on õigus konsultatsioonidele magistritöö puhul 40 tunni ulatuses. Õppejõu
poolne juhendamise/konsulteerimise aeg hõlmab ka töö läbi lugemiseks kuluvat aega.
Töö lõppvariant (köitmata) tuleb esitada juhendajale vähemalt 1 nädal enne tööde
esitamise tähtaega, et juhendajal oleks võimalik terviklik töö üle vaadata enne
kaitsmisele lubamist - vastasel korral võib juhendaja mitte lubada tööd kaitsmisele.
Juhendajal on õigus mitte lubada tööd kaitsmisele ka juhul kui töö ei vasta sisulistele
ja/või vormistusnõuetele.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 7
MAGISTRITÖÖ KOOSTAMINE
Magistritöö struktuur
Magistritöö on empiiriline uurimus. Empiirilise uurimuse eesmärgiks on kontrollida
püstitatud hüpoteeside kehtivust ja saada vastused uurimisküsimustele toetudes
originaalsele (autori poolt teostatud) uurimusele. Töö pealkiri peab kajastama töö sisu,
sh alapealkirjade osas. Jälgida tuleks, et käsitletav materjal oleks jõukohane (töö oleks
mahult ja keerukuselt teostatav).
Magistritöö struktuur (mis vastab tüüpilise uurimistöö läbiviimise põhietappidele):
1. Tiitelleht – Tiitellehe vormistamise näidis on toodud lisas B
2. Resümee – uurimuse eestikeelne lühikokkuvõte (teksti pikkus on maksimaalselt 250
sõna), mis peegeldab korrektselt uurimuse eesmärke ja sisu. Resümees
kommenteeritakse uurimuse tulemusi ilma sellele hinnangut andmata. Töös
mittesisalduvat informatsiooni resümeesse ei lülitata.
3. Abstract – uurimuse ingliskeelne lühikokkuvõte (eestikeelse kokkuvõtte tõlge) koos
pealkirja ja autori nimega (teksti pikkus on maksimaalselt 250 sõna).
4. Sisukord – soovitavalt 1 lehel, välja tuuakse kolme esimese tasandi pealkirjad
5. Sissejuhatus - uuritava probleemi iseloomustus, selle uurimise olulisus ja
uurimisküsimuste püstitamine, töö eesmärk. Tuuakse välja töö teoreetilised
lähtekohad ning antud töö tähtsus varasemate uurimuste kontekstis.
6. Teoreetiline taust – antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja
uurimustest. Niipalju kui võimalik, peaks oma seisukohti toetama viidetega
empiirilistele uuringutele. Teoreetilises ülevaates peaks eelkõige tuginema
originaalallikatele. Vahendatud viiteid kasutatakse põhjendatud erijuhtudel, mille
osas peab nõu üliõpilane juhendajaga.
7. Empiiriline uurimus:
a. Uurimuse eesmärk
b. Uurimisküsimused ja/või hüpoteesid – nende põhjendused koos viidetega
varasematele uurimustele või teooriale
c. Meetod – kasutatud uurimismeetodi (sh. valimi, mõõtmisvahendi ja
protseduuri) kirjeldus
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 8
d. Tulemused – uurimustulemuste üldine kirjeldus (keskmised, standardhälbed,
sagedusjaotused, reliaabluse näitajad, jms) ja tulemuste esitamine
uurimisküsimuste ja/või hüpoteeside kaupa. Vajadusel esitatakse andmeid
tabelite ja/või joonistena.
8. Arutelu – uurimuse tulemuste käsitlemine teoreetilise tausta ja varasemate
uurimuste kontekstis, tulemuste usaldusväärsuse, piirangute ning olulisuse
väljatoomine koos autoripoolsete seisukohtadega edasise uurimise võimaluste kohta.
Hoiduda tuleks poleemikast, triviaalsustest, loosungitest.
9. Kokkuvõte – annab võimaluse lühidalt üldistada töös käsitletud materjali.
Kokkuvõte on vajalik näiteks siis, kui on tegemist mitme katseseeriaga või uurimise
etapiga ning iga katseseeria või etapi tulemustele järgneb arutelu.
10. Kasutatud kirjandus - loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Viidete arv sõltub
teema ulatuslikkusest ja kirjandusallikate rohkusest selles valdkonnas. Tööd ei ole
vaja viidetega üle koormata, oluline viidatud allikate sisuline läbitöötatus.
11. Lisad – kasutatud mõõtmisinstrument (kui on enda loodud originaalinstrument, siis
esitatakse instrument täies mahus) või näide instrumendist (autoriõigusega kaitstud
skaalade puhul), vajadusel mõõtminstrumendi kasutamise luba. Töö mõistmiseks ja
hindamiseks vajalikud täiendavad ja illustreerivad andmeanalüüsi tulemused (sh
tabelid ja/või joonised, intervjuude tekstide näited, joonistused jms).
Osad Meetod, Tulemused ja Arutelu järgnevad jooksvalt, ülejäänud töö koostisosad
algavad uuelt lehelt.
Kui töö tulemused võetakse kokku Arutelus ning Kokkuvõtet ei lisata, siis alustatakse ka
Arutelu uuelt lehelt.
Andmeanalüüsi meetodid magistritöös
Sõltuvalt töös püstitatud uurimisküsimusest valitakse sobiv statistilise analüüsi meetod.
Kasutatavate parameetrite valimine peab olema kooskõlas valimi suurusega.
Valim - valimi suurus sõltub konkreetsest uurimisküsimusest, töö eesmärgist ja valimi
iseärasustest.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 9
Statistilised meetodid, milles magistritöö autor peaks orienteeruma:
1. Sagedustabelite ja risttabelite analüüs
2. Keskmiste võrdlemine ja korrelatsioonanalüüs (nt t-test, hii-ruut, Pearson,
Spearman).
Vajadusel kasutatakse lisaks teisi meetodeid (ANOVA, Post-hoc testid, klasteranalüüs,
faktoranalüüs vms), mille põhimõtted peab üliõpilane endale selgeks tegema.
Statistilise andmestiku esitamisel tuleb silmas pidada järgnevat:
1. Töös kasutatud skaala ja testide osas tuleb esitada instrumendi reliaablust
kirjeldavad numbrilised väärtused.
2. Juhul kui tegemist on eesti keeles uue testi või skaala kasutamisega, tuleb esitada
testi või skaalada väidete struktuuri analüüs.
3. Töös tuleb esitada testi või (ala)skaalade keskmised, standardhälbed, minimaalsed ja
maksimaalsed väärtused ning alaskaalade omavahelised korrelatsioonid.
4. Andmetöötlus peab olema esitatud viisil, et oleks võimalik kontrollida järelduste
argumenteerimise kulgu. Lisades või tekstis on vajalik esitada vastavad
andmetöötluse statistikud, meetodi kirjeldus ja saadud tulemused, mis näitavad
andmetöötlusmeetodi valdamist, sh andmetöötlusmeetodi kasutamise adekvaatsust.
5. Lisades või tekstis tuleb esitada kõikide analüüsis kasutatud küsimuste, väidete või
skaalade ja alaskaalade keskmised, standardhälbed, minimaalsed ja maksimaalsed
väärtused. Juhul kui on tegemist nominaalskaalal vastustega, siis vastuskategooriate
jaotuse sagedused. Kvalitatiivsete andmete kategoriseerimise korral hindajate
vahelist reliaablust kirjeldav näitaja (näiteks Cohen´i Kappa).
6. Juhul kui töödeldavas andmestikus on asendatud puuduvad vastused, siis tuleb
esitada protseduuri kirjeldus, kuidas asendamine toimus.
7. Töös tuleb esitada kõikide statistikute juures vajalik informatsioon nende
usaldusväärsuse hindamiseks, st statistiku väärtused, statistikust sõltuvalt
vabadusastmed, usaldusnivoo ja statistiku arvutamisel kasutatud valimi või gruppide
suurused.
8. Dispersioonanalüüsiga keskmiste võrdemisel tuleb esitada F-statistik, post hoc
keskmiste võrdlemise meetodi nimetus ja võrdluse tulemused.
9. Regressioonanalüüsi tulemused tuleb esitada tabelina, mis sisaldab B ja beetade
väärtusi, t-statistikute väärtusi ja usaldusnivoo väärtusi. Regressioonanalüüsis tuleb
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 10
esitada mitmese korrelatsioonikordaja väärtus ja F-statistik regressioonivõrrandi
olulisuse kohta.
10. Klasteranalüüsi tulemustes tuleb esitada klastrite puu pilt, esitada rühmitamise
meetod ja meetrika.
11. Faktoranalüüsi tulemustes tuleb esitada laadungite tabel(id), esitade omaväärtuste
numbrilised väärtused ja omaväärtuste graafik(ud), kirjeldada komponentide
eristamise meetodit ja telgede pööramise meetodit, esitada vajadusel faktorite
omavaheliste korrelatsioonide tabel ning faktorite seletusjõud üldvariatiivsusest.
12. Kõik matemaatilised ja statistilised sümbolid esitatakse tekstis, tabelites ja joonistes
kaldkirjas (M, SD, t, p, r jne). Juhul kui esitatakse statistik koos väärtusega, siis
vormitatakse see järgmiselt: sümbol-tühik-võrdusmärk-tühik-väärtus (näiteks M =
12,5).
Eetilised nõuded uurimistööle
Magistritöödes tuleb järgida Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni (APA)
eetikanõudeid teaduspublikatsioonidele (www.apa.org). Järgnevalt on ära toodud mõned
olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka üliõpilastöid:
1. Lubamatu on kasutada teiste autorite andmeid, tekste ja tsitaate algallikale viitamata.
Plagieerivaid töid ei võeta kaitsmisele. Kaitsmise käigus ilmnenud plagiaadi puhul
eemaldatakse töö kaitsmiselt. Ebaväärikaks käitumiseks ja üleastumiseks
akadeemilistest tavadest loetakse oma nime all kellegi teise või oma varasema
kirjaliku töö või selle osade esitamist ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta
(plagiaat) (vt ka TLÜ ÕKE § 27 (lõputöö koostamine ja kaitsmine) lg 25; § 30
(eksmatrikuleerimine) lg 7).
2. Mõne teise uurimuse raames kogutud andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös,
peab olema luba andmete valdajalt.
3. Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik, igal osaleval isikul on õigus mitte
osaleda või katkestada osalemine. Vastavasisuline informatsioon peab olema ka
uuritavatele kättesaadav, näiteks küsitluse sissejuhatavast tekstis (pöördumine
esitada näitena lisas või informatsioonina protseduuri kirjelduses).
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 11
4. Uuritavate isikute isiklike andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm
materjalide avaldamiseks peab olema vastava isiku või tema ametliku hooldaja
kirjalik nõusolek.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 12
MAGISTRITÖÖDE KAITSMINE JA HINDAMINE
Magistritöid kaitstakse avalikel sessioonidel, mis toimuvad akadeemilises ja õppekava
tähtaegade kalendris määratud aegade järgi kevadsemestri ja sügissemestri lõpus.
Magistritöö peab olema esitatud kahes eksemplaris õppekava akadeemilises tähtaegade
kalendris määratud ajal, orienteeruvalt kümme kuni 15 päeva enne kaitsmissessiooni
algust. Magistritööd (2 eksemplari) esitatakse kõvakaanelises köites. Koos tööga tuleb
elektrooniliselt esitada magistritöö PDF-failina ning resümee eesti ja inglise keeles
instituudi andmebaasis säilitamiseks. Töö tiitellehel peab olema juhendaja nõusolek
(allkiri) kaitsmisele lubamise kohta. Töö registreeritakse ja antakse retsensentidele
läbivaatamiseks. Retsensendid määratakse instituudi poolt.
Töö esitlemine toimub avalikul kaitsmisel suulise ettekandena, mida on soovitatav
illustreerida näitliku abimaterjaliga (nt PowerPoint`i slaidid, audiovisuaalsed jm
vahendid). Ettekandeks koos küsimuste ja väitlusega on aega magistritööde kaitsmisel
orienteeruvalt 40 min. Tehniliste abivahendite vajalikkusest tuleks teavitada õppekava
õppenõustaja ja –spetsialisti töö esitamisel.
Magistritöö taseme näitajad
1. Töös püstitatud probleemi selgus ja põhjendatus. Eesmärgi selge sõnastatus.
2. Töös kajastuva nii teoreetilise kui statistilise informatsiooni uudsus ja aktuaalsus
ning selle esituse adekvaatsus.
3. Autori omapoolne originaalne intellektuaalne panus.
4. Töö ülesehitus ja osade omavaheline seotus (sisu vastavus pealkirjale, meetodi
vastavus töö eesmärkidele; kokkuvõtte vastavus teema käsitlusele töös jne).
5. Teemale vastava teaduskirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine.
6. Teoreetilises ülevaates on tuginetud eelkõige teadusväljaannetele (teadusartiklid,
artiklite kogumikud, monograafiad). Töös on kasutatud valdavalt originaalallikaid –
kaudne viide õigustatud vaid juhul, kui originaal ei ole kättesaadav.
7. Töös kasutatud uurimismeetodite valdamine.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 13
8. Uurimuse ülesehituse ja kasutatud meetodi valik – kas see võimaldab kontrollida
hüpoteese ning saada rahuldava reliaabluse ja valiidsusega tulemusi.
9. Valimi esinduslikkus – kas uuritud isikud esindavad populatsiooni, kellele
üldistatakse/laiendatakse uurimuse tulemusi. Järelduste sobivus valimiga.
10. Töö vormistuslik külg (vastavus organisatsioonikäitumise magistritööde
vormistamise juhendile ja juhendis mittereguleeritud juhtudel APA-standardile).
11. Töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline) tase.
12. Töö maht (kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö vastab nõutavale
töötundide mahule).
13. Töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele
vastamine avaliku kaitsmise käigus.
Kirjalik retsensioon esitatakse töö kaitsmisel suuliselt, tuues välja põhiline. Lisaks
esitab retsensent töö autorile mõned sisulised küsimused.
Magistritöö kaitsmise protseduur
1. Protseduuri juhataja annab dissertandile sõna oma töö tutvustamiseks.
2. Dissertant esitab püsti seistes oma sissejuhatava sõnavõtu, mis ei tohiks kesta üle 15
minuti. Seejärel võtab dissertant soovi korral istet.
3. Kui dissertant on enne töö kaitsmist avastanud tekstis sisuliselt olulisi trükivigu, siis
võib ta valmistada ette trükitud lehe veaparandustega ja esitama selle vahetult enne
kaitsmist komisjonile (2 eksemplari). Vastav leht lisatakse väitekirja igale
eksemplarile. Veaparanduste leht ei seisne oponendi retsensensioonis nimetatud
trükivigade parandustes.
4. Dissertandi sõnavõtu lõppedes pöördub protseduuri juhataja oponendi poole ning
palub tal anda väitekirja kohta oma arvamus ning märkused ning esitada küsimused.
5. Protseduuri juhataja palub oponendil anda oma lõplik hinnang kaitstava töö
magistritöö nõuetele vastavuse kohta.
6. Dissertant tänab oponenti püsti seistes. Seejärel istub.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 14
7. Kaitsmisprotseduuri juhataja pöördub komisjoni poole küsides, kas keegi komisjoni
liikmetest soovib esitada dissertandile küsimusi. Diskussioon jätkub dissertandi ja
komisjoni vahel.
8. Kaitsmisprotseduuri juhataja annab disertandile võimaluse lõppsõnaks.
9. Protseduuri juhataja kuulutab dissertatsiooni avaliku kaitsmise lõppenuks. Kogu
protseduur ei tohiks kesta magistritöö puhul üle 40 minuti.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 15
MAGISTRITÖÖ VORMISTAMINE
Magistritöö vormistatakse teadusliku artikli stiilis.
Enne töö vormistamist tuleb tutvuda organisatsioonikäitumise magistritööde
vormistamise juhendiga. Juhendis mittereguleeritud juhtudel tuleb lähtuda APA-
standardist: vt APA publikatsioonide käsiraamat: http://www.apastyle.org (Publication
Manual of the American Psychological Association).
Lehekülje kujundus
Töö vormistamisel kasutatakse valget paberit formaadiga A4. Tekst trükitakse lehe
ühele küljele reavahega 1,5. Tabelite pealkirjades, jooniste allkirjades, pikkade tsitaatide
puhul ja viidetes (v.a. viidete vahel) on soovitav kasutada reavahet 1,0. Trükikiri: Times
New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse vähemalt 2,5 cm ülalt, alt ja
paremalt, lehe vasakust servast on soovitav jätta ruumi vähemalt 3 cm. Leheservad
joondatakse rööpselt (justify). Iga lehekülje (v.a. tiitelleht) ülemise päise paremasse
serva kirjutatakse töö pealkiri kursiivis maksimaalselt 50 tähekohta (vajadusel
originaalpealkirja lühendada) ja lehekülje number (püstkirjas) nii, et pealkiri jääb 5
tühiku võrra lehekülje numbrist vasakule.
Pealkirjad
Pealkirju kasutatakse kuni viiel erineval tasemel. Sisukorras tuuakse ära kolm esimest
tasandit. Esimese ja teise tasandi pealkirjale järgneva teksti vahele jäetakse tühi rida,
alates kolmanda tasandi pealkirjast tühja rida ei jäeta. Esimese tasandi pealkiri on suurte
tähtedega rea keskel, teise tasandi pealkiri bold-is ja paikneb keskel, kolmanda tasandi
pealkiri vasakus servas, neljanda tasandi pealkiri on vasakus servas ja kaldkirjas,
viienda tasandi pealkiri on taandreaga vasakust servast ja kaldkirjas. Vaata erinevate
pealkirjade vormistamise näidist Lisa C.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 16
Magistritöö pikkus
Magistritöö pikkuseks (kaasa arvatud tiitelleht, resümee, ingliskeelne kokkuvõte ja
viited kirjandusele) on orienteeruvalt 50 000 kuni 85 000 täheruumi ilma lisadeta (u 30-
50 lehekülge). Magistritöö maht ei tohi ületada 50 lk. Teoreetilise ja empiirilise osa
pikkus võiks olla enam-vähem võrdne.
Keel
Töö kirjutatakse eesti keeles. Magistritöö puhul on võimalik taotleda inglise keelse töö
kirjutamist juhul kui selleks on mõjuv põhjus (näiteks välismaalasest juhendaja puhul).
Taotlus inglise keelse töö kirjutamiseks esitatakse koos magistritöö projektiga. Tööde
kaitsmiseprotseduur toimub eesti keeles.
Stiil
Teadusliku töö kirjutamisel tuleb kasutada akadeemilist stiili ja arvestada, et tekst oleks
asjalik, kergesti mõistetav ning väljendused ühetähenduslikud. Hoiduda tuleks liigsest
sõnavoolavusest ja tarbetutest kordustest. Ka teine äärmus – lakoonilisus mõtete
edastamisel võib muuta teksti raskesti loetavaks.
Teaduslikus tekstis kasutatakse reeglina umbisikulist vormi (töös on uuritud …,
mõõtmiseks kasutati …). Kui tuuakse esile oma isiklikku seisukohta või panust,
kasutatakse mina-vormi. Kolmanda isiku vormis teksti („töö autor püstitas hüpoteesi...”)
ei kasutata.
Soovitatav on paluda kaasüliõpilasel või mõnel kolleegil töö enne esitamist läbi lugeda.
Kirjutamise käigus muutub tekst liiga tuttavaks, mistõttu vasturääkivused, puudulikud
seletused ning kirjavead võivad jääda märkamata.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 17
Tabelid ja joonised
Tabelid ja joonised nummerdatakse jooksvalt (eraldi) ja paigutatakse teksti sisse õigesse
kohta peale vastavat viidet tekstis. Tabelid varustatakse pealkirjaga (näiteks Tabel 1.
Töölt puudumise põhjused) ja joonised allkirjaga (näiteks Joonis 1. Allüksuste vahelised
erinevused organisatsioonikultuuri tüüpide keskmistes näitajates). Vaata jooniste ja
tabelite vormistamise näidiseid Lisa D.
Lisad
Lisad märgistatakse suurte tähtedega tähestiku järjekorras: Lisa A, Lisa B1, Lisa B2 jne.
Kui lisa sisaldab tabeleid, nummerdatakse need vastavalt Tabel A1, Tabel A2 jne. Ka
siis, kui on tegemist ühe ainsa lisaga, kasutatakse tabeli numbri ees tähte A, et eristada
neid teksti sisse paigutatud tabelitest.
Lisade lehekülgi ei numereerita ning sisukorras märgitakse mis lehelt algavad lisad ning
tuuakse ära lisade pealkirjad.
Viitamine
Ajakirja artikkel
Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk.
Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations.
Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10-36.
Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida
kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse “et
al.”.
Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993)
leidsid, et …
Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ...
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 18
Publitseerimisel olev artikkel
Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial
prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology.
Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas
Posner, M. I. (1993, October 29). Seeing the mind. Science, 262, 673-674.
Ilma autorita artikkel ajalehes
New drug appears to sharply cut risk of death from heart failure. (1993, July 15). The
Washington Post, p. A12.
Tekstis viidata pealkirjaga. Pika pealkirja puhul kasutada lühendatud nimetust: …(“New
drug,” 1993).
Raamatud ja brošüürid
Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus
Cone, J. D., & Foster, S. L. (1993). Dissertations and theses from start to finish:
Psychology and related fields. Washington, DC: American Psychological Association.
Gibbs, J. T., & Huang, L. N. (Eds.). (1991). Children of color: Psychological
interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass.
Merriam-Webster’s collegiate dictionary (10th ed.). (1993). Springfield, MA: Merriam-
Webster.
Rosenthal, R. (1987). Meta-analytic procedures for social research (Rev. ed.). Newbury
Park, CA: Sage.
Tõlgitud raamatud
Laplace, P.-S. (1951). A philosophical essay on probabilities (F. W. Truscott & F. L.
Emory, tõlge.). New York: Dover. (Originaalteos publitseeritud 1814)
Tekstis: (Laplace, 1814/1951).
Artikkel või peatükk kogumikus
Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Artikli pealkiri. Kogumiku toimetaja, Kogumiku
pealkiri (artikli lk-d). Ilmumise koht: Kirjastaja.
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 19
Massaro, D. (1992). Broadening the domain of the fuzzy logical model of perception. In
H. L. Pick, Jr., P. van den Broek, & D. C. Knill (Eds.), Cognition: Conceptual and
methodological issues (pp. 51-84). Washington, DC: American Psychological
Association.
Bergmann, P. G. (1993). Relativity. In The new encyclopedia Britannica (Vol. 26, pp.
501-508). Chicago: Encyclopedia Britannica.
Kui entsüklopeedia märksõnal ei ole autorit, siis algab viide märksõnaga, millele
järgneb aasta.
Publitseerimata uuringud
Almeida, D. M. (1990). Fathers’ participation in family work: Consequences for
fathers’ stress and father-child relations. Unpublished Master’s thesis, University of
Victoria, British Columbia, Canada.
Internetist pärinevad allikad
Juhendeid internetist pärinevatele allikatele viitamiseks on võimalik leida APA
kodulehelt (www.apa.org) Kui sama materjal on olemas ka trükitud kujul, siis tuleb
sellele viidata.
Põhimõtteliselt lähtutakse aga samadest juhistest kui publitseeritud materjalide puhul:
autor, aasta või kuupäev, materjali nimetus, aadress.
Statistikaamet (2010). Eesti pensionäride keskmine hõivatus tööga. Viimati külastatud
02.09.2010, www.stat.ee/hõivatus/pensionärid
Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse ainult äärmisel vajadusel kui isiklikule
kommunikatsioonile.
Õppe- ja loengumaterjale reeglina teoreetiliste allikatena ei kasutata (sh kõrgkooli
õpikud).
Organisatsioonikäitumise magistritöö koostamise juhend 20
Vahendatud viitamine
Näiteks, kui Isen`i ja Means`i uurimust on tsiteeritud Ganzel`i töös, siis viidete
loetelusse kirjutatakse see allikas, kust viide pärineb ja ka originaalallikas.
Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi).
Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistatakse tärniga allika esimese autori perekonnanime
ees need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul *Isen, A., Means, C.
(1982). Pealkiri jne ). Ilma tärnita kirjutatake kasutatud allikate loetellu Ganzel´i 1999 a.
täisviide. Vahendatud viiteid tohib töös olla mitte rohkem kui 1/3 viidatavatest
allikatest.
Otsesed tsitaadid
Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse lehekülje
number. Bandura (1994, p 14) väitis, et ”tunnetatud võimekus viitab inimeste kalduvusele
enda tegude üle järele mõelda ning oma käitumist vastavalt isiklikele eesmärkidele ja normidele
reguleerida”.
Lisa A
MAGISTRITÖÖ PROJEKTI PÕHI
ORGANISATSIOONIKÄITUMISE MAGISTRITÖÖ PROJEKT (soovitavalt 2-4 lehel)
Ees- ja perekonnanimi:
Töö nimetus:
Töö eesmärk:
Töö sisu lühikirjeldus:
(põhilised teoreetilised seisukohad (viidetega), planeeritav uurimismeetod:
kasutatavate instrumentide kirjeldus, planeeritav valim, hüpoteesid kokku u 2 lk)
Töö etappide loetelu ja ajakava:
Viited tähtsamatele teaduslikele kirjandusallikatele:
(Vormistada vastavalt magistritöö vormistamise juhendile)
Juhendaja nimi ja teaduslik kraad:
Juhendaja kontaktaadress, telefon ja e-post:
Juhendaja allkiri: Kuupäev:
Magistrandi allkiri: Kuupäev:
Lisa B
Tallinna Ülikool
Ees- ja perekonnanimi
TÖÖ PEALKIRI
Magistritöö
organisatsioonikäitumises
Juhendaja: ees- ja perenimi, akad. kraad
Kaitsmisele lubatud juhendaja allkiri
Tallinn 20…
Lisa C
EMPIIRILINE UURIMUS (1. tasand)
Eesmärk ja hüpoteesid (2. tasand)
Meetod (2. tasand)
Valim (3. tasand)
Mõõtmisvahendid (3. tasand)
Tunnetatud võimekuse skaala (4. tasand)
Üldine tunnetatud võimekuse skaala (5. tasand)
Karjääriga seotud tunnetatud võimekuse skaala (5.tasand)
Akadeemilise tunnetatud võimekuse skaala (5.tasand)
Protseduur (3. tasand)
Tulemused (2. tasand)
Tunnetatud võimekus (3. tasand)
Üldine tunnetatud võimekus (4. tasand)
Karjääriga seotud tunnetatud võimekus (4. tasand)
Akadeemilise tunnetatud võimekus (4. tasand)
Lisa D
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
omaväärtuste arv
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0o
mav
äärt
us
Joonis C1. Tööalase abistava käitumise skaala faktorite omaväärtuste graafik (scree
plot)
0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8
seose kaugus
TPK käit 3
TPK käit 2
TPK käit 1
TPK pinge 3
TPK pinge 2
TPK pinge 1
TPK aeg 3
TPK aeg 2
TPK aeg 1
Joonis C2. Töö ja pere vahelisi konflikti skaala väidete klasteranalüüs (Wardi meetod,
Pearsoni korrelatsioonikordaja)
Märkus. TPK aeg – ajaga seotud konflikt; TPK pinge – pingega seotud konflikt; TPK
käit – käitumisega seotud konflikt
Tabel C1
Tööga rahulolu keskmised näitajad, standardhälve ja Cronbach´i alfa
Tööga rahulolu Keskmine Standardhälve Cronbach´i alfa
Üldine tööga rahulolu 2,33 0,48 0,88
Väline rahulolu 2,57 0,49 0,79
Sisemine rahulolu 2,11 0,50 0,84
Tabel C2
Juhtide läbipõlemise tase võrreldes klienditeenindajate läbipõlemise tasemega (t-test)
Juhid Teenindajad
M SD M SD t df p
Isiklik läbipõlemine 2,93 0,75 3,04 0,79 -1,45 400 0,149
Tööga seotud
läbipõlemine 2,67 0,74 2,76 0,75 -1,28 398 0,203
Klientidega seotud
läbipõlemine 2,09 0,67 2,41 0,71 -4,66 399 0,000
Tabel C3
Subjektiivse sooritusedukuse seosed isikutevahelise usalduse ja organisatsiooni-poolse
toetuse tunnetamisega (Pearsoni korrelatsioonikordaja)
Subjektiivne
sooritusedukus
Organisatsiooni-
poolne toetus
Usaldus
kolleegide vastu
Subjektiivne sooritusedukus 1,00
Organisatsioonipoolne toetus 0,24** 1,00
Usaldus kolleegide vastu 0,27** 0,51*** 1,00
Usaldus juhtkonna vastu 0,23** 0,63*** 0,50***
**p < 0,01 ***p < 0,001