E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 33 (102) 18. mai 2016

Saarema põneviku esitlus Tallinnas24. mail kell 17.30 esitlevad Katrin Pauts ja kirjastus Varrak Rahva Raa-matu Viru keskuse kaupluses Saare-maa põnevikku „Politseiniku tütar”. Tegemist on haarava krimiromaaniga, mille läbi muutub Saaremaa sama saladuslikuks kui Midsomer. Autoriga vestleb kirjandusminister Mart Juur.

„Maailma ajalugu” teine osaKoguteos „Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirjutatud ja Eesti lugeja-le mõeldud maailma ajaloo üldkäsit-lus, mis keskendub eeskätt poliitili-sele ajaloole.Mati Lauri ja Anti Selarti sulest ilmunud teose teine osa hõl-mab ajajärku esimese kristliku aasta-tuhande keskpaigast kuni 18. sajan-di lõpukümnenditeni. Kogu Euroopa kontekstis on loomulikult käsitletud ka Eestimaa ajalugu.Koguteose „Maailma ajalugu” annab välja kirjastus Koolibri, raamatut esitletak-se 25. mail kell 16 Apollo raamatu-majas Solarise keskuses.

Romaanivõistlusel 41 käsikirjaTänapäeva romaanivõistlusele saa-bus mai alguse tähtajaks 41 käsi- kirja. Seda on rohkem kui eelmisel korral, mil saabus 34 käsikirja. Tulemusi on oodata suve lõpus.

Friedenthali uus romaan Raamatulettidele on jõudnud Meelis Friedenthali uus romaan „Inglite keel”. Romaan jutustab hämara loo paberiuurijatest, varauusaegsest raamatust ja salapärasest torupilli- mängijast. Oskuslikult üles ehitatud romaan viib lugeja nii tänapäeva kui ka 17. sajandi Tartusse, vahepeatus-tega 1980. ja 1990. aastates, sekka tehakse põiked Saksamaale.

Tädi Fantaasia saab 90!Ira Lemberi sünnipäevaks ilmub Petrone Prindil „Tädi Fantaasia lood”. Tädi Fantaasia on olnud autori üks lemmiktegelasi. Antud kogumikku valitud lemmiklugudes on tegelas-teks nii loomad kui ka inimesed. Leidub nii lühi- ja värssjutte kui sõnamängulisi luuletusi.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2016

uudisedkolumn

Eesti kohanime- raamatKust pärinevad Eesti kohanimed ja millal on neid esmakordselt mainitud? Neile ja paljudele muudele küsimustele püüab vastata „Eesti kohanimeraamat”.Vt lk 8

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 18. augustil.

HeadRead tuleb taasKirjandusfestival HeadRead tuleb kaheksandat korda. See tähendab, et festival on juba üsnagi välja kuju-nenud ja esialgne rabedus on haka-nud kaduma. Ootamatuste ja õnne-tuste eest ei ole keegi kaitstud, aga toimkond on osanud juba oma jõuvarusid hinnata ja varakult asjaga pihta hakata.

Me pole tahtnud ennast kunagi eriti rangelt piirata ei mingi konkreetse teemaga ja suunitlusega – igal festi-valil on oma nägu ja selle näo anna-vad talle eelkõige seal esinevad kirja-nikud. Muidugi on teatud üritused, mis korduvad aastast aastasse nagu näiteks kirjanduslikud jalutuskäigud või verinoorte looming, aga ka neil on ainult nimi sama, sisu aga igavesti muutuv.

Möödunud aastal esines festivalil tervelt seitse Rootsi kirjanikku, sel aastal on kõige arvukam esindus Soomel, venekeelsel kirjandusel ja Suurbritannial. Eriliselt on meid õnnistatud luuletajatega, kes toovad lähemale nii Fääri saared, gaeli- keelse Iirimaa kui ka Venemaa ja Suurbritannia. Möödunud aastal võlus kuulajaid Sarah Kay oma suuli-se luulega, sel aastal teeb seda imeli-ne Tjawangwa Dema Botswanast. Mitmel aastal pole fantasy-kirjanduse esindajad festivalile jõudnud, sel aastal aga on neid lausa mitu.

Peter V. Brett räägib oma deemoni-te sarjast ja Claire North raamatutest, mida on tegelikult raske kuhugi liigi-tada, kuid milles inimesed elavad oma elusid üha uuesti ja uuesti või muutuvad kõigi silme all nähtama-tuks. Dave Hutchinson pani uude, piiridega Euroopasse seiklema eest- lasest koka Ruudi ja tuleb nüüd vaata-ma, milline see Eesti õieti on. Katja Kettu ja Sofi Oksanen kirjutavad nais-test nii lõpmata erinevalt, kuid hinge lähevad mõlemad. Peter Pomerantsev leidis oma väga kiires elus päeva fes-tivali jaoks ning Mikhail Šiškinile jäid esimesest siinkäigust nii head mul-jed, et ta oli valmis tagasi tulema.

Kõiki esinejaid ei ole võimalik siin üles lugeda, sest ka Eesti kirjanike programm on mitmekesine ja põnev. Verinoorte kõrval on Aino Pervik, Mari Saat ja Paul Eerik Rummo, Jan Kaus ja Indrek Koff kuuluvad juba endast-mõistetavalt festivaliga kokku, muusi-kaks saanud Juhan Liivi luulet esitab ansambel Juhan ja koos NO teatriga jõuavad kuulajateni „Kodumaa karjed” ja „Eestluse elujõust”.

Ja Jason Goodwin on muidugi ka kohal, on kohal ja vestleb Donna Leoniga linnadest ja kuritegudest.

KRISTA KAERtoimkonna liige

Müstifiktsioon TaaralinnasKRISTA OJASAAR

Prima Vista toimus sel aastal 13. korda. See fakt andis kor-raldajatele küllaldaselt inspirat-siooni nii üldise teema kui esi-

nejate valimisel. Korraldajate sõnul tä-hendab „Müstifiktsioon” müstika ja fiktsiooni ühendamist üheks mänguli-seks tervikuks. Kõik need märksõnad – müstika, mäng, fiktsioon – iseloomus-tavad festivali kava, mis oli põnev ja samal ajal tihe. Kohati oli kolm üritust samal ajal, mis ühelt poolt andis pub-likule võimaluse endale sobivaim välja valida, samas tekitas ka kimbatuse, kui oleks tahtnud kahes-kolmes kohas kor-raga olla.

Festivalil esines 14 väliskülalist ja umbes kolm korda rohkem Eesti kirja- rahvast. Olgu esimesed siinkohal üles loetud: Audrey Magee, Claus Høxbroe, Oscar Gilbert, Eugen Ruge, Jay Asher, Juri Volodarski, Małgorzata Rejmer, Minna Lindgren, Natalja Beltšenko, Valerie Fritsch, Viktor Jerofejev, Vilis Lācītis, Hemant Divate ja Marius Povi-las Elijas Martynenko. Külalistena on mainitud ka Cervantest ja Shakes- peare’i, kes loomingu kaudu ka tõe-poolest esindatud said.

Festivalinädalal oli võimalus osaleda nii kirjandusliku Tartu jalutuskäigul, ujuval kirjandustunnil, kirjandusõhtu-tel, aruteludel, ettelugemistel, loengu-tel, lasteüritustel, raamatumüügil, esit-lustel, kontsertidel, filmiseanssidel kui ka teatriõhtutel.

Silla eelmise aastaga lõi üks esimesi üritusi, kui 2. mail esitleti 2015. aasta Prima Vista käigus toimunud kirjanike ja muusikute rabaretke tulemusena sündinud raamatut „Metsik sõna” ning kuulati Sarah Anglissi ja Stephen Hiscocki rabateemalist teost, mille kontseptsioon keerles looduslikkuse ja tehislikkuse märksõnade ümber, haa-kudes Anglissi eelmise aasta loenguga ööbikute ja teiste laululindude pidami-se kultuurist ning mehaaniliste lindude loomiskatsetest ehk looduse moonuta-mise katsetest ideaalse heli otsinguil.

Publikurohkeimad üritused olid kind- lasti kohtumised Viktor Jerofejeviga, kuid täissaalidele esinesid ka Tarslämmi luuletajad, vestlusringis „Müüt, reaal-sus, ulme – ühe mündi kolm külge” osa-lenud Andrus Kivirähk, Valdur Mikita, Meelis Friedenthal ja Veiko Belials ning Värskel Õhtul kirjanduslikest omailma-dest rääkinud Sven Vabar, Tõnis Vilu, Hanneleele Kaldmaa ja Jaak Tomberg. Ulmeteemalisel vestlusringil sai Andrus Kivirähk lõpuks kätte 2008. aastal saa-dud „Stalkeri” auhinna romaani „Mees, kes tundis ussisõnu” eest.

Huvitav oli jälgida Läti prosaisti Vilis Lācītise esinemist. Karukostüüm varjas kiivalt autori välimust, pseudo-nüüm pärisnime, kuid publik võis tä-

heldada, et sisuliselt on tegemist naab-rite Andrei Ivanoviga, kelle teoste tõl-keid tasub oodata. Valerie Fritsch kõne- les kütkestavalt Austria morbiidsevõitu meelelaadist, mis tema romaanist „Win- teri aed” vastu kumab. Samuti selgus, et eestikeelne tõlge on esimene üldse, edestades tõlkeid prantsuse, hollandi, itaalia ja teistesse keeltesse. Festivali kaugeim külaline, India luuletaja Hemant Divate andis põneva ülevaate India kirjanduselust ja luuletraditsioo-nist, mida ta ise suure luuleuuendaja muuta on püüdnud.

Kahtlemata ei jõua kõigest ülevaadet anda, festival oli tõeliselt suur, kuid põ-nevaimad momendid said loodetavasti vahendatud. Kõige põnevam ja enim arutatud küsimus oli siiski, kes ikkagi on Prima Vista Patroon.

Festivali avamistseremoonia Tartu Ülikooli raamatukogus ei paljastanud

Mart Velsker ja Toomas Liivamägi kirjanduslikku jalutuskäiku läbi viimas.

FOTO

: KR

ISTA

OJA

SA

AR

seni saladuses hoitud patrooni isikut, mänglevalt esitleti mitmes vanuses me-hi ja naisi, kuid muusika- ja tuleetendu-se lõppedes ei saabunud selgust. Festi-vali lõpus toimus Tartu Kirjanduse Ma-ja pööningul patrooni tund, kus Jüri Kolk ja Maarja Kangro jutustasid pat-roonist huvitavaid ja pööraseid seiku. Õhus oli pinev ootus, pidevalt kiigati ukse poole, kuid patroon ei ilmunudki.

Ürituse liturg Paavo Matsin viis läbi alkeemilise tseremoonia tähemärgi, põlevate vutimunade, piirituse ja sala-märkidega, millest samuti ei piisanud, et patrooni vaimgi kohale hõljuks. Jä-tan meelega patrooni nime nimetama-ta, kuid haritud lugeja võiks mõelda ühe tuntud kirjaniku 100. surma-aasta-päevale. Friedebert Tuglase andmetel on selle kirjaniku sünni- ja surmadaa-tumid 3. märts 1886 ja 20. jaanuar 1916.

Nr 4 (102) 18. mai 2016 2

Tühisuse piduMilan Kunderatõlkinud Triinu Tamm96 lkkõva köide„Tühisuse pidu” on Milan Kundera seni viimane ilmunud romaan, mis on saanud Prantsusmaal palju kiitvaid arvustusi. Romaan jätkab Milan Kundera mängulist jutustamis- traditsiooni ning lahkab vaimukalt inimsuhteid ja meie praegust ajastut, mille märksõnaks on Kundera valinud naba. Nabas näeb vanameister uue ajastu erootilist sümbolit ja enese-keskne nabavaatlus näib iseloomus-tavat meie kaasaegseid ka üldisemalt.

Korda kolm koidikul Alessandro Bariccotõlkinud Mailis Põld96 lkkõva köideSiinsed leheküljed jutustavad ühe tõepärase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka jääb see üheksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil võimalikuks, kuna nad elavad põiku-vas Ajas, mida oleks asjatu taga otsi-da igapäevaelu kogemusest. See jääb jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende eesõigusi. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid „Siid” (2007), „Ookean meri” (2005) jm.

BellagrandPaullina Simonstõlkinud Riina Jesmin524 lkkõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”Itaalia immigrant Gina soovib kõigest hingest perekonda luua. Bostoni sini-vereline, idealist ja tulihingeline riigi-vastane Harry tahab aga ehitada üles paremat riiki ja maailma. Nende tee kulgeb läbi nelja aastakümne ja kahe maailmajao, viib Massachusettsi osa-riigi rahutust immigrantide linnast muinasjutulisse ja salapärasesse häärberisse nimega Bellagrand. Ginal ja Harryl tuleb teha valik, mis määrab igaveseks mitte üksnes nende, vaid ka nende järeltulijate saatused.

Paullina Simonsi romaan „Bella-grand” on raamat Barringtonide perekonnast ja jutustab lugejale „Vaskratsaniku” (e.k 2014) eelloo.

Elus olla. Erootiline ökoloogiaAndreas Webertõlkinud Katrin Kaugver216 lkkõva köide sari „Roheline raamat”Ilma vastastikuse seotuseta ei ole elu. Kõike biosfääris toimuvat võime mõista kui suhteid. Kahe või ka mitme seisukoha vastastikune seotus, mida iseloomustab ühine püüdlus, ent kus säilib ka terve hulk vastuolusid, on ehk kõige üldisem ökosüsteemi määratlus. Ühtlasi on see armastusel põhineva vastastikuse seotuse täpne kirjeldus.

Selle raamatu keskne mõiste on erootiline ökoloogia. Raamat kirjel-dabki ökoloogilist tegelikkust kui suhete süsteemi. Ja uurib armastust kui ökoloogilist praktikat. Weberi veendumus on, et elu oma intensiivsel kujul on alati armastus.

Roosid. Nõuandeid ja soovitusi aednikuleElse Liventaal336 lkkõva köideHinnatud roosispetsialist Else Liven-taal on Tallinna Botaanikaaia rosaariu-mi tööd juhtinud 1991. aastast alates. Selles raamatus iseloomustab autor just neid sadu roosisorte, kes võiksid kasvada ja rahuldavalt talvituda ka meie roosisõprade koduaedades. Iga sordi juurde on lisatud kaunis foto.

Lisaks isikupärastele sordikirjeldus-tele on raamatus käsitletud roosiaia kavandamist, rooside istutamist, väe-tamist, kastmist, lõikamist, paljunda-mist ning haiguste ja kahjurite tõrjet. Algaja aednik leiab kindlasti väärt nõu peatükist, milles vaadeldakse roosi-kasvataja aastaringi kuude kaupa.

Võimle terveks! Eva Pettinen304 lkpoolkõva köide20-aastase treenerikoge-musega Eva Pettineni uuest raamatust leiad põhjalikud juhtnöörid, kuidas kerge vaevaga ennast vormis hoida. Selle raamatu järgi saavad iseseisvalt võimelda igas vanuses terved või pea-aegu terved inimesed. Raamatus on nii päris algajatele kui ka edasijõud-nutele mõeldud terviklikud treeningu-kavad, mis sisaldavad harjutusi tree-ningu alustamiseks ehk soojendu-seks, lõpetamiseks ehk venitamiseks ja lõdvestamiseks ning treeningu põhiosaks.

MetsaaedElla Räty ja Hanna Marttinentõlkinud Hille Lagerspetz176 lkkõva köideSelles raamatus leidub rohkelt ideid ja nõuandeid, kuidas kujundada risusest rägastikust loodusega kooskõlas olevat põhjamaist metsaaeda. Kui uue aia rajamisel lähtuda koha loodusli-kust taimestikust, püsivad aia rajami-se kulud mõistlikkuse piirides ja see töö ei murra ka konti.

Metsaaed võib olla mõne ruutmeet-ri või mitme hektari suurune – ja see sobib peaaegu igale poole. Selle võib rajada linnaõuele, suvilat ümbritse-vasse metsa, põllule või kas või tühja-le krundile, kus pole veel ühtki puud.

Lisaks taimevaliku ja hooldamis-soovitustele annavad Soome tunnus-tatud aianduseksperdid nõu, kuidas teha teeradasid, müüre, tarasid, aia-veekogusid ja hubaseid isteplatse.

Taimsed õhtusöögid. Toekad kõhutäied igaks päevaksSandra Vungi216 lkkõva köideTaimetoidu populariseerijana tuntud Sandra Vungi uus kokaraamat kesken-dub õhtusöökidele. Raamat algab praktiliste põhiretseptide ehk „Taimse köögi ABCga”, liigub edasi kosutavate suppide ja salatite juurde, õpetab tegema taimseid kotlette, tutvustab lihtsaid ja kiiresti valmivaid pasta- roogasid, laob lagedale tõelised hitid korralike pearoogade seas ja lõpetab magusa tooniga – sest ka magustoi-dul võib õhtusöögil olla oluline koht.

Ja et mitte iga päev pead murda järjekordse õhtusöögi üle, on raama-tu lõppu lisatud ka neli tasakaalus- tatud nädalamenüüd koos poenime-kirjadega.

ilmunud ilmunud

varrak WWW.VARRAK.EE

6. mail möödus 160 aastat Sigmund Freudi sünnist. Otsekui psühhoanalüüsi ra-jaja sünnipäeva auks ilmus

mai algul David Messeri romaani „Sigmund” tõlge eesti keeles. Teose originaal ilmus Venemaal 2015. aastal ja võeti seal väga hästi vastu. David Messer on psühhiaatriakonsultandi, Tartu ülikooli professori ja Londoni Imperial College’i aulektori Eduard Maroni pseudonüüm. Varraku toime-taja Timo Treit esitas psühhiaatrist kirjanikule mõned küsimused.

Kuidas üldse üks Tartu ülikooli professor romaani kirjutama sattus?Ausalt öeldes polnud ma kunagi isegi mõelnud sellele, et hakkan ilukirjandu-sega tegelema. Kui miski selleks üldse otsese tõuke andis, siis oli see London. Juhtus nii, et elasin Inglismaal seitse aastat, sellest viis Londonis. Ja see linn on minu jaoks puhas ja ammendamatu inspiratsiooniallikas. Ilma Londonita poleks romaanikirjanik David Messerit olemas.

Siinkohal pean tunnistama, et enne Londonisse kolimist sain tuttavaks po-pulaarse Vene psühholoogi ja mitme eduka raamatu autori Anatoli Nekras-soviga. Kohtusin temaga Tallinnas ning meie vestluse edenedes ütles ta täiesti ootamatult: „Te peate hakkama raamatuid kirjutama!” Olin pisut ülla-tunud, sest teaduslikke raamatuid oli mu sulest juba rohkem kui üks ilmu-nud – aga ta ei mõelnud neid.

Olin elanud Londonis juba mitu kuud, kui ühel päeval jutustas üks kol-leeg teistele osakonna töötajatele koo-milisest vahejuhtumist, millesse ta oli sattunud. Kõik naersid selle peale ja järgmisel hetkel tabaski mind nagu kir-gastumine. Peas hakkas idanema lugu. Nädalaga oli mul juba olemas kolm erinevat süžeed, millega ma ei osanud aga midagi peale hakata. Nii nagu mõ-ni kuu tagasi Nekrassov, soovitas nüüd ka mu naine hakata mul raamatut kir-jutama.

Õhtuti ja nädalavahetustel kirjutades sain raamatu algvariandi üsna kiirelt valmis. Sõprade abil saatsin käsikirja Venemaa kõige suuremasse kirjastusse ACT, kust varsti anti teada, et see on edastatud ACT Vremena kirjastuse peatoimetaja Evgenia Larina kätte, kel-lele tekst meeldis. Ja nii algaski minu koostöö nendega.

Miks just Freud ja miks just London?Kohe kui alustasin koostööd ACT kir-jastusega, pakkus toimetaja mulle või-malust kirjutada raamat nende raama-tusarja „Psühhoterapeudi kušetil” jaoks. Idee seisnes selles, et keegi tun-tud isik räägib psühhoterapeudile oma elust. Ei saa öelda, et see idee mind vaimustas, sest üks asi on kirjutada sel-lest, millest ise soovid, hoopis teine asi on kirjutada tellimustöö, mis peab so-bituma kindlasse sarjaformaati. Ma esialgu ei teadnudki, kellest kirjutada, kuid toimetaja pakkus kohe: „Kirjutage Sigmund Freudist!”

Olin sõnatu, sest lugu hakkas end kohe kirjutama. Samal päeval sai val-mis kaks esimest peatükki. Ma rikkusin kirjutamise käigus ka väljapakutud formaati, mis, nagu hiljem selgus, oli täiesti õigustatud. Sari ei leidnud oodatud vastukaja, kuid minu raamatu tunnistas kirjastus väga heaks ning kin-nitas, et see ilmub igal juhul.

Mulle tuli mõte tuua Freud meie aega

ja lasta tal kohtuda psühhoterapeudiga. Kuna ma ise elasin Londonis, millesse ma olen lootusetult armunud, tõin ka Freudi sinna. Vapustav oli minu jaoks avastada, et palju sellest, mis ma olin raamatu kirjutamise käigus välja mõel-nud ja kirjeldanud, oli Freudiga tõepoo-lest juhtunud. Sain sellest teada siis, kui ma pärast süžee valmimist alustasin tut-vumist Freudi elulooga. Raamatu ees-sõnas räägin nendest huvitavatest kok-kulangemistest ka lähemalt.

Kas raamatu tegelastel on lisaks Freudile veel kindlaid prototüüpe?Tegelaste puhul, kellega Freud Londo-nis kohtub, on kindlasti eeskuju võetud Londoni elanikest. Neid on palju, kuid nende taga pole konkreetseid isikuid. Pigem on nad ühendatud tegelaskujud.

Kuidas sa kõigi oma tööde kõrval kirjutamiseks aega leiad?Tuleb tunnistada, et kerge see ei ole. Pean selleks aega leidma igapäevatöö ning muude ülesannete ja projektide kõrvalt, mida on üsna palju. Aga püüan järgida reeglit, et iga päev kirjutan vä-hemalt kaks lehekülge, mis loomulikult vajavad hiljem veel tõsist tööd. Kah-juks ei õnnestu sellest rutiinist alati kinni pidada ja ette tuleb ka päevi, kus ma ridagi ei kirjuta. Kui algvariant on valmis, siis alustan teksti lihvimist, et lõpptulemus saaks kirjanduslikult hea. Näiteks Freudist rääkiva raamatuga läks imekiirelt – selle käsikiri sai valmis kolme ja poole kuuga. Siin mängis oma rolli just inspiratsioonipalang.

Räägi oma igapäevatööst veel lähemalt. Millega sa hetkel tegeled?Olen samade asjadega tegelnud viima-sed kuusteist aastat: teaduslikud pro-

Sigmund Freud Londonis

SigmundDavid Messertõlkinud Margus Leemets264 lkpehme köide

jektid ning kliiniline praktika. Alates eelmisest aastast olen Põhja-Eesti Regionaalhaigla teadus- ning arendus-teenistuse juhataja, mis tähendab seda, et valdkond ei piirdu ainult psühhiaat-riaga, vaid on oluliselt laiem. Püüan kasutada oma kogemusi, oskusi ning suhteid Inglismaa partneritega, et oma kolleegide kõrval panustada ka Eesti meditsiini teaduse arengusse.

„Sigmund” on Venemaal juba ilmunud. Kuidas raamat seal vastu võeti? Nagu ütlesid minu toimetajad ACTis, läks raamatul hästi. Venemaal on kõik eksemplarid läbi müüdud. Olen saa-nud selle kohta vähemalt kaks arva-must, mida hindan väga kõrgelt. Ühe on kirjutanud Briti kirjanik Helen Zahavi ning teise Ukraina tuntud režis-söör Miroslav Slaboshpytskiy. Mõle-mad arvamused on ära toodud ka raa-matu kaanel. Mulle pakuti järgmist projekti, mis on samuti seotud Freudi-ga ja mille just hiljuti lõpetasin.

Kas sul on ka mõni uus raamat töös?Praegu kirjutan trillerit, mille tahaks aasta lõpuks valmis saada. Kõik sõltub sellest, kuidas jõudu ja aega jätkub. Kusjuures tahtmist jätkub palju, ja see on kõige tähtsam.

FOTO

ALE

KSA

ND

R G

UZH

OV

Eduard Maron, kirjanikunimega David Messer

3 Nr 4 (102) 18. mai 2016 WWW.VARRAK.EE varrak

Elu muusika. Bioloogia teispool geeneDenis Nobletõlkinud Lauri Laanisto226 lkkõva köide

FOTO

MAT

TIA

S B

LOM

GR

EN

RIINA JESMIN

Tänavu täitub 80. sünniaasta ühel tuntumal ja tõlgitumal ru-meenia kirjanikul Norman Ma-neal, kes on sündinud 19. juulil

1936 Rumeenias Burdujeni-Suceavas. 1941. aastal küüditati tema pere koos teiste Bukoviina juutidega Ukraina koonduslaagrisse. Manea naasis Ru-meeniasse 1945. aastal, lõpetas kodu-linnas lütseumi ja õppis seejärel hüdro-tehnikainseneriks. Alates 1974. aastast pühendus ta täielikult kirjandusele.

Norman Manea debüteeris 1966. aastal ja avaldas seejärel kodumaal mi-tu raamatut. 1986. aastal siirdus ta Fulbrighti stipendiumiga võõrsile, algul Saksamaale, seejärel USAsse, kus ta elab tänini ning on Bard College’i pro-fessor. Võõrsil jätkas Manea kirjutamist rumeenia keeles. Paljud teosed tõlgiti veel enne, kui need kirjaniku sünnimaal ilmuda jõudsid.

ROMAAN MÄLUST JA MÄLESTUSTESTManeale on jagatud ohtralt tunnustust, teda on esitatud ka Nobeli preemia no-minendiks. Norman Manea olulise-maid teoseid, mitmekihiline autobio-graafiline romaan „Huligaani tagasitu-lek” (Întoarcerea huliganului) ilmus 2003. aastal ja sai 2006 Prantsusmaa maineka kirjanduspreemia Prix Médicis Etranger. „Huligaani tagasitulek” on au-tobiograafiliste sugemetega teos, ole-mata sealjuures ei autobiograafia ega memuaar, vaid pigem Joyce’i ja Prousti laadis romaan mälust ja mälestustest. Seda on ka nimetatud romaaniks Ru-meeniast, ühe sajandi odüsseiaks.

Raamatu keskmes on autor ise, iga-vene heidik rõõmutul elupõlisel tee-konnal läbi natsismi ja kommunismi Ameerikasse maapakku. Ehkki Nor-man Manea raamat on mitmes mõttes memuaarne, on see samas sügavalt meelekujutuslik teos, mis hõlmab aega ja ruumi, elu ja kirjandust, unenägu ja tõelisust, minevikku ja olevikku. Elu-loolised sündmused sulavad ühte aja-

looliste seikadega, mis seovad üksikisi-ku ikka ja jälle kollektiivse saatusega. Manea räägib 20. sajandi kõige julme-mast ajajärgust ning sellele järgnenud võistlushimulisest ja mõnikord küünili-sest tänapäeva ühiskonnast.

Olles ühtaegu ahistav mälestusteraa-mat ja ambitsioonikas eepiline projekt, saavutab „Huligaani tagasitulek” eri-omase sisemise harmoonia, kui äng lä-heb üle peeneks irooniaks ja burlesk-seks fantaasiaks. Huvitavalt kirjutatud ja säravalt sõnastatud teose autor tajub teravalt, milline tohutu vägi on inimli-kul kurjusel ja headusel, kuulekusel ja ausameelsusel.

„Huligaani tagasituleku” kui mäles-tusteraamatu teeb nii ainulaadseks ja tähelepanuväärseks tõsiasi, et see hül-gab oma vormi, võttes appi žanri enda keerukuse. Lugemisel ei näi see raamat eluloona. Faktid on vaid toetuspunkti-deks laiemale teemale: Manea suhetele oma emakeelega ja sellele, kuidas kirja-nik end keeles loob. Mälestusteraamat kõneleb samavõrd isiklike lugude paja-tamise vajadusest ja hinnast, mida tu-leb selle eest maksta, kui minevikust, mida see esile manab. „Huligaani taga-situleku” narratiivne struktuur otsib sellele dilemmale vastuseid. Näiteks ju-tustatakse ühtesid ja neidsamu lugusid

Halb tüdruk on jumala hea ollaKätlin Kaldmaa140 lkkõva köideOn üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See pole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategela-seks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb. Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata! „Halb tüdruk on jumala hea olla” on Kätlin Kaldmaa kolmas lasteraamat.

Kasside varjatud eluVicky Hallstõlkinud Helje Heinoja208 lk, kõva köideKas olete kunagi mõelnud, mismoodi näeb maailma kass ja mida ta teeb, kui teid silmapiiril pole? Rikkalikult il-lustreeritud raamatus vaatleb kasside hingeelu käsitlevate menukite autor Vicky Halls iga tahku kasside elus, alates kassipoegade mängudest ja lõ-petades kasside omavaheliste suhe-tega, räägib sellestki, kuhu nad suun-duvad hämaruse saabudes ja millega tegelevad. Fotod, tõsielust pärit lood ja autori humoorikas jutustamisstiil aitavad mõista kasside maailma ning annavad ühtlasi ka väärt praktilist nõu igale kassipidajale.

Tervislikult maiustades.Taimsed magustoidud ja reisijutud kõrbestSandra Sentjurin184 lk, kõva köideAutor kutsub selle raamatuga kaasa oma lõbusatele seiklustele Dubais. Särtsakad reisilood vahelduvad 60 taimse magustoidu retseptiga. Valikus on lisaks magustoitudele ka salatid, joogid, küpsised, küpsetised, kommid ja muud lummavad maiustu-sed, millega oma peret ja külalisi ülla-tada. Lisaks leiate kümneid lisaret-septe ja nippe, kuidas taimsed küpse-tised paremini õnnestuksid. Loodan selle raamatuga julgustada kodukok-kasid rohkem katsetama ning panus-tama serveerimisel ka roa väljanäge-misele. Kõik retseptid on raamatus imelihtsad ja nende järgi kokka- miseks ei ole vaja aastate jooksul omandatud oskusi.

Murdunud meeled. Soome sõdades 1939–1945 vaimselt haavatud sõdurite luguVille Kivimäkitõlkinud Ene Kaaber480 lk, kõva köide„Murdunud meeled” räägib sõja- sangarluse ülistamise varju jäänud traumaatilisest ajaloost ning selle pikaaegsetest, põhjendamatult häbi- märgistatud tagajärgedest soome sõjaveteranidele. Ville Kivimäki uurib selles teoses rindemeeste psüühilise taluvuse ja murdumise põhjusi ning nende muutumist Teise maailmasõja eri faasides. Kes olid need tolle aja termini järgi „põrunud” sõdurid? Miks suhtuti nendesse teisiti kui sõjas füüsiliselt haavata saanud meestesse? Käsitlust leiavad ka meelelt murdunud sõdurite ravimise meetodid – tööteraapiast elektrišoki-ravini – ning tollal domineerinud sõjapsühhiaatria dogmad.

ilmumasHuligaan tuleb tagasi

Huligaani tagasitulekNorman Maneatõlkinud Riina Jesmin360 lkkõva köide

sageli mitu korda, tõestamaks, et katse oma elule lõplikku kuju anda on nurju-misele määratud.

RUMEENIA KEELE ÕPETAJANorman Manea romaanist rääkides ei saa ma jätta paralleele tõmbamata oma rumeenia keele õpetaja Natalie Alveriga, kes küüditati Bessaraabiast Kasahstani, kus ta tutvus ja abiellus eestlase Hans Alveriga, kes oli samuti küüditatu. Hiljem koliti Eestisse ning Natalie hakkas eestlastele rumeenia kirjandust vahendama. 1985. aastal tutvusin Nataliega. Ta tegi mulle ette-paneku hakata tema käe all rumeenia keelt õppima ning algul koos temaga, hiljem juba iseseisvalt rumeenia kirjan-dust eesti keelde tõlkima. 1980. aasta-te teisel poolel täiendasin keeleoskust Bukaresti ülikooli rumeenia keele ja kirjanduse suvekursustel.

Rumeenia kirjanik Norman Manea Göteborgi raamatulaadal 2013. aastal.

Elu aluste täielik ümbermõtestamine„M

is on elu?” Seda küsi-must võib tõlgendada mitmel viisil. Üks või-malus on käsitleda asja

teaduslikult. Ent isegi teaduslik lähte-punkt ei anna ühest vastust, kuna täna-päeva teadus võib sellest küsimusest väga erineval moel aru saada. Veelgi enam – igal põlvkonnal tuleb sellega peaaegu puhtalt lehelt alustada, sest bioloogiateadus liigub niivõrd kiiresti edasi. Viimase poole sajandi jooksul oleme järjest osavamad, mis puudutab elussüsteemide lammutamist pisimate osakesteni: geenide ja molekulideni. Sellest hoolimata on otsene kasu ter-vishoius aeglane tulema.

Miks see nii on? Põhjus seisneb sel-les, kuidas suhestuvad omavahel väike ja suur skaala. Me teame palju moleku-laarsetest mehhanismidest, kuid me ei suuda neid teadmisi suuremale skaala-le paigutada. Niipea kui liigume geeni-

delt nende valkude juurde, mida nad kodeerivad, ja seejärel nende valkude omavaheliste vastastikmõjudeni, lähe-vad probleemid äärmiselt keeruliseks. Ometigi on meil tarvis sellest keeruli-susest aru saada, kui soovime mõista, kuidas molekulaarseid ja geneetilisi andmeid interpreteerida ja analüüsida nii, et saaksime saadud tulemuste abil uudsel ja kasulikul viisil lähemale suurte-le küsimustele – näiteks „mis on elu?” – vastuste saamisele.

Siin tulebki mängu süsteemibioloo-gia. See on bioloogiateaduse uus ja oluline dimensioon. Eluslooduse orga-niseerituse igal tasandil lõimuvad ja sulanduvad erinevad komponendid omavahel, moodustades võrgustikke ehk süsteeme. Igal niisugusel süsteemil on oma loogika ja sellele loogikale po-le võimalik jälile saada pelgalt süstee-mi komponentide omadusi uurides.

See raamat väidab, et praeguse asjade

seisu juures tuleb meil olla valmis elu aluste täielikuks ümbermõtestamiseks. Süsteemibioloogias tuleb asju kokku panna, mitte neid lammutada; oluline on integratsioon, mitte reduktsioon. Me peame õppima asju tervikuks sidu-ma sama tõhusalt, kui oskame neid lammutada. Ja sel juhul on vaja täiesti teistlaadi mõtlemist. See muutus ulatub aga palju sügavamale kui pelk teaduste-gevus. Meil on tarvis sõna otseses mõt-tes muuta oma mõtlemist.

ilmumasKuninganna VictoriaA. N. Wilsontõlkinud Kalev Lattik480 lk, kõva köidesari „Inimene ja ajalugu“Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oli ta olnud Inglismaa troonil kuuskümmend neli aastat. Tal oli üheksa last, nelikümmend kaks lapse-last ja oma järeltulijate abielude kau-du oli temast saanud kogu kuningliku Euroopa matriarh. Ta oli müüt, teda nähti kalgi ja kauge valitsejana, elata-nud ja jäiga lesena, ajaloo suurima impeeriumi ja säravate riigimeeste ju-hitud kuningriigi käilakuju. Andrew Norman Wilsoni põhjalik ja ammen-dav biograafia, mis paljuski põhineb seni avaliku tähelepanuta jäänud alli-katel, loob meile kuninganna Victo-riast sootuks teistsuguse pildi.

Salamõrtsuka teekond IIRobin Hobbtõlkinud Sash Uusjärv168 lkkõva köideRegali käest napilt eluga pääsenud Fitz jätkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud Mäestiku kuningriigi metsikutesse mägedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vana-de ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia täide oma saatus Valge Prohveti Katalüsaatorina.

Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud kõik oma väed Mäestiku-riigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile jõudmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hert-sogkonna rannik on jäetud punalaeva-de rüüstata ning lootust ei paista kusagilt.

LõikepindGillian Flynntõlkinud Anne Kahk256 lkpehme köidePärast lühiajalist viibimist psühhoneuroloogiahaiglas seisab reporter Camille Preakeril ees raske ülesanne: ta peab naasma oma väike-sesse sünnilinna ja kirjutama artikli-sarja kahe varateismelise tüdruku mõrvast. Isiklikest deemonitest vaeva-tuna peab ta harutama lahti oma mi-neviku psühholoogilised valusõlmed. Ainult nii saab ta täita oma ülesande ja kirjutada artikli ja seejuures ka ise ellu jääda.

Gillian Flynn on avaldanud menu-kad põnevusromaanid „Kadunud” ja „Paha paik”. Mõlema raamatu põhjal on valminud ohtralt publiku tähelepa-nu pälvinud Hollywoodi filmid.

Harry Potter.Värviraamat96 lkpehme köideAlates oranžidest, pruuni-dest ja rohelistest tooni-dest, mis annavad edasi Weasleyde perekonna soojust ja kentsakust, ja lõpetades Slytherini maja smaragd- rohelise ja hõbedasega, on värvid mänginud Harry Potteri maailma ekraanile toomises ja tõeliselt lummava õhkkonna loomises alati olulist rolli. Need peenekoelised ja detailideni läbi mõeldud pildid olid aluseks Harry Potteri filmide kavan- damisel.

Nüüd on igaühel läbi selle raamatu võimalik saada Harry Potteri värvilisest võlumaailmast osa.

Nr 4 (102) 18. mai 2016 4

Miinus läheb laia ilmaSven Nordqvisttõlkinud Ülle Kiivet24 lkkõva köide

ILME RÄÄK

„Ma lähen nüüd laia ilma ja vaatan seal natuke ringi,” ütles Miinus ühel ilusal päeval.

„Lase käia, sõbrake. Ära ainult liiga kauaks jää!” ütles tema ema. Ja Miinus asuski teele. Aga kõigepealt pidi ta mi-nema Üksplussühele head aega ütle-ma. Need olid onu Üksti ja tema kodu-siga, keda nii kutsuti.

Nii algab Sven Nordqvisti lugu Mii-nusest ja laiast maailmast ehk sellest, kuidas üks väike poiss hommikul õue läheb, mida põnevat ta seal näeb, mil-liste isevärki tegelastega ta kohtub ja kuidas talle saavad selgeks numbrid.

OSKUS KÕRVU LIIGUTADAKohtumised ja jutuajamised ei õpeta Miinusele mitte ainult numbreid vaid muudki eluks vajalikku – kuidas võita hirmu ja anda rumalale õppetundi, kuidas teisi ära kuulata ja head nõu anda, kuidas sallida neid, kes võib-olla väga ei meeldigi, kuidas hoolida, aida-ta ja ning kõige selle juures siiski iseen-daks jääda.

Näiteks viib Miinuse rännutee teda metsa, kus ta polnud varem kunagi käi-nud. Seal märkab ta kivinukil kükita-mas hirmuäratavat nõida. Nõid annab endast parima, et poiss teda kartma hakkaks, aga õnneks taipab poiss ko-he, mil viisil nõida pahviks lüüa: „Ma oskan kõrvu liigutada,” teatas Miinus ja tegigi seda kohe. Nõid jäi nagu nõiu-tult Miinuse kõrvu vahtima.

Mere ääres aasal näeb Miinus aga üht tüdrukut lilli korjamas ja laulmas. See on Magdalena, kes annab Miinuse-le laia maailma minekuks kaasa mee-lespealille, mis peab poissi kaitsma kõige kurja eest.

KÜMME TARVILIKKU ASJAIga tegelasega juhtub Miinus kokku olukorras, kus tuleb kasutada oma nuti-kust ja osavust ning igalt tegelaselt saab ta mingi asja koos seletusega, mille poolest see talle laias ilmas ringi ränna-tes kasulik on, või soovitusega, mis-

moodi edasi talitada. Miinus võtab kõik annid vastu ja annab need hiljem edasi kellelegi teisele, kel neid parasjagu te-mast rohkem tarvis läheb. Ainult kurja eest kaitsva meelespealille jätab ta en-dale ja paneb kodus akna peale vaasi. Võtta kõik tänuga vastu ning jagada se-da teistega, jättes endale kõige olulise-ma alles – kas pole mitte suurepärane viis laias maailmas toimetulemiseks?

/…/ „Sa tahad kindlasti vimplit ka?” küsis latataralohe /…/ Ja enne kui Mii-nus jõudis sõnagi öelda, ulatas latata-ralohe talle vimpli, kuhu oli kirjutatud: KRUTSJUTT KAPSPLUTT.

„Siin on sulle vimpel. Siia on kirjuta-tud: latataralohe fänniklubi! Kas pole ilus?”/…/

Lõpuks on Miinusel laia ilma kaasa võtta kümme asja: saabas, niidirull, üleskeeratav kobras, vimpel, plekist li-puke, kastrul, meelespealill, pliiatsiteri-taja, tikitud taskurätik ja hiigelsuur juuksevõrk.

Kalamehe muret kuuldes läheb Miinus talle kohe appi. „Ma annan sulle selle saapa. See on sulle laeva eest, sest sa oled nii väike,” ütles Miinus ja andis kalamehele onu Üksti vana saapa. „Ja siin on vimpel, mille saad purjeks panna. Ja siis veel plekist lipuke, mida saab pöörata ja mis sobib hästi tüüriks.”

KULDAR TRAKS

Paljudele lapsevanematele on ehk tuttav olukord, kus nad tunnevad, et nende teadmistest ei piisa lapse abistamiseks koo-

litööde tegemisel. Võib-olla maadles lapsevanem ka ise koolis samade õp-peainetega. Igal juhul on loomulik ja ootuspärane, et kui mingi valdkonna-ga pärast kooli lõpetamist mitte edasi tegeleda, siis paljud teadmised ähmas-tuvad ja ununevad. Samuti võivad olla muutunud rõhuasetused õppesisus ning kindlasti on muutunud õpetamise meetodid.

TEADMISTE VÄRSKENDAMISEKS JA ÕPPIMISE HÕLBUSTUSEKSEriti palju peavalu võivad valmistada reaalained, kolm suurt loodusteadust – bioloogia, keemia ja füüsika. Maa-ilm, mida need teadused igaüks oma vaatenurgast uurivad, ongi keeruline ning ka selle kirjeldamiseks ja seletami-seks on vaja tunda palju keerulisi mõis-teid ja seadusi.

„Õpime üheskoos reaalaineid” on väärtuslik abivahend igaühele, kes soo-

Vanem läheb lapsele appivib värskendada oma teadmisi loodus-teadustest ning aidata kedagi õppimi-sel. Ennekõike on see käsiraamat kooli-ealise lapse vanematele. See pakub lü-hikest ja loogilist ülevaadet koolilapse-le vajalikest bioloogia-, keemia- ja füü-sikateadmistest.

MITTE VAID KUIV TEADUSIga teema on esitatud ühel paarislehel. Kõige olulisem on esitatud teema sis-sejuhatuses paari-kolme lausega. Kesk-ne roll on raamatus illustratsioonidel. Kõik keerulised asjad ja nähtused saa-vad selgemaks lihtsate jooniste abil, olgu see siis raku ehitus või elektrige-neraatori tööpõhimõte. Oluline oskus, mida õpilased vajavad igas õppeaines, on ka andmete lugemine graafikutelt ja diagrammidelt. Seega on siin selgita-tud peamiste teadustes kasutatavate graafikute tähendust.

Näiteks aitab keemilise reaktsiooni olemust mõista ja eri tüüpi reaktsioone iseloomustada energiagraafik. See kir-jeldab, kuidas muutub reaktsiooni käi-gus ainete keemilise energia hulk. Ener-giagraafiku tähendust mõistes on lihtne graafiku järgi otsustada, kas reaktsiooni käigus eraldub või neeldub soojust.

Maailma ajalugu IIAnti Selart, Mati Laur352 lkkõva köide„Maailma ajalugu” on esimene pärast Teist maailmasõda eesti keeles kirju-tatud ja Eesti lugejale mõeldud maail-ma ajaloo üldkäsitlus, mis keskendub eeskätt poliitilisele ajaloole. „Maailma ajaloo” teine osa hõlmab ajajärku esi-mese kristliku aastatuhande keskpai-gast kuni 18. sajandi lõpukümnendi-teni. Sinna mahuvad Euroopa kuning-riikide sünnilood ja nende valitsejate omavahelised võitlused, suured maa-deavastused, renessanss ja valgustus, reformatsioon ja usuvaenused. Kogu Euroopa kontekstis on loomulikult käsitletud ka Eestimaa ajalugu.

Anti Selarti peamine uurimisteema on keskaja ja 16. sajandi Liivimaa ning Ida-Euroopa ajalugu. Alates 2009. aastast on ta Tartu Ülikooli keskaja ajaloo professor. Anti Selart on kirju- tanud raamatu 1.osa – „Keskaeg”.

Mati Lauri peamised uurimisteemad on 18. sajandi Baltimaade poliitiline ajalugu, talude päriseksostmine Liivi-maal ning moodsa ajalookirjutuse kujunemine ja areng. Alates 2003. aastast on ta Tartu Ülikooli uusaja ajaloo professor.

Maril Laur on kirjutanud raamatu 2. osa – „Varane uusaeg”.

Rohked faktid, põhjalikud selgitu-sed ja kirjeldused ning asjakohased hinnangud muudavad „Maailma aja-loo” ühtekokku nii teatmeteoseks, õpikuks kui ka paeluvaks lugemisela-museks igale ajaloohuvilisele.Koguteose kolmas osa ilmub 2016. aasta sügisel.

Nutiprooviks lastele. Mõtlemisoskust arendavaid ülesandeidPilvi Kula56 lkpehme köide6–9aastastele lastele mõeldud töö-raamat püüab äratada huvi matemaa-tika vastu ja arendada lapse mõtlemis-oskust. Eri tüüpi ja raskusastmega ülesanded arendavad loogilist mõtle-mist, tähelepanu ja mälu ning kujun-davad iseseisva töö harjumust.

Avasta arvutid ja program- meerimineRosie Dickinstõlkinud Kuldar Traks18 lkkõva köideSeda raamatut uurides ja klappide alla vaadates saab noor lugeja teada, mis toimub arvuti sisemuses, millis-test osadest arvuti koosneb, kuidas programmid käsklusi annavad ning kuidas toimib internet. Vahvad pildid ja lõbusad tegelased aitavad teha esimesi samme programmeerimises. Raamatu lõpus antakse ülevaade arvutamise ja arvutite ajaloost tuhan-dete aastate tagusest ajast kuni tänapäevani.

Minu maailm Caroline Youngtõlkinud22 lkkõva köideVäikelaste piltsõnasti-kus „Minu maailm” on üle 270 pildi ja sõna, mis on raamatusse valitud last vahetult ümbritseva elukeskkonna järgi ja on talle rohkem või vähem tuttavad. Teemad hõlmavad nii kodu ja selle ümbrust kui ka inimest ja tema igapäevategevusi.

Õpime üheskoos reaalaineidCarol Vordermanntõlkinud Olavi Teppan56 lkpehme köide

ilmunud

koolibri WWW.KOOLIBRI.EE

Tänapäeva koolis peetakse oluli-seks, et teadmised ei jääks ainult teo-reetiliseks ja abstraktseks. Seega on ka selles raamatus palju tähelepanu pöö-ratud teadussaavutuste praktilistele rakendustele. Pea igas teemas on rub-riik sellest, kus ja kuidas antud nähtus tegelikus maailmas avaldub. Näiteks keemiliste katalüsaatorite üldtööpõhi- mõtte kirjeldamise kõrval selgitatakse ka, kuidas kasutatakse katalüsaato-reid tänapäeva loodust säästvamates autodes heitgaaside puhastamisel ning toiduainetööstuses margariini valmistamisel.

ABISTAVAD ILLUSTRATSIOONIDEhk mäletavad lapsevanemad, et kooli-ajal tuli loodusteadustes, eriti füüsikas, lahendada palju arvutusülesandeid. Seetõttu ei saa teadustes päris läbi ma-temaatika ja valemiteta. Et aga valemid ei jääks ainult abstraktseteks sümbolite jadadeks, millesse arvandmeid sobita-da, tuleb ennekõike mõista, mida neis antud muutujate seosed sisuliselt tä-hendavad. Seetõttu on mitmete valemi-te, näiteks rõhu või laine kiiruse valemi sisu illustreeritud jooniste ja konkreet-sete arvuliste näidetega.

ILLU

STR

ATS

IOO

N R

AA

MAT

US

T

VÕRRATU NORDQVISTRootsi lastekirjanik Sven Nordqvist on sündinud 1946. aastal Helsingborgis ning on töötanud arhitekti, õpetaja ja graafikuna. Võib öelda, et ta on terve oma elu joonistanud, maalinud ja kirju-tanud. 1983. aastal võitis Nordqvist Opali kirjastuse lasteraamatute võistluse oma raamatuga „Agaton Öman ja tähes-tik”. Tema järgmises raamatus „Pannkoo-gitort” on tegelasteks juba meilegi tun-tud Pettsoni-taat ja kass Findus.

Nordqvisti muheda põhjamaise huu-moriga pikitud lood haaravad lugeja kaasa fantaasiamaailma, kus nii väikese kui ka suure inimese elu on lihtsalt vah-va seiklus, mille kestel kohtutakse päevast päeva igasuguste huvitavate te-gelastega. Erilist tähelepanu väärivad kõigis Sven Nordqvisti raamatutes värvi-kad ja detailirikkad pildid. Neis on roh-kesti tegevust, mis toimub samal ajal, aga otsekui eri kihtides või tasanditel. Suurelt joonistatud peategelaste keskel

elavad oma elu ja teevad oma toimetusi pisikesed salapärased olevused.

Nii on see ka raamatus „Miinus lä-heb laia ilma”, mida avades märkad iga kord midagi uut – mõnd naljakat pisiasja, mis oleks sinna otsekui vahe-peal sisse pistetud. Lapsega koos on pilte põnev uurida ja need väikesed pil-diavastused teevad palju rõõmu. Nagu Pettsoni ja Finduse lood, kuulub ka lu-gu Miinusest kindlasti nende ja raama-tute hulka, mida mitu korda üle loetak-se või palutakse ette lugeda.

Loodusteadused moodustavad ühe suure terviku ning iga üksiku küsimuse mõistmine nõuab sageli mitmeid eel-teadmisi. Siiski ei pea raamatut ühe korraga algusest lõpuni läbi töötama. Iga teema juures on viited peatükkidele, mis sisaldavad antud teema mõistmi-seks oluliste mõistete lähemat seletust või kus saadud teadmisi rakendatakse.

Raamatu lõpus on lisades toodud tai-me- ja loomariigi liigitus, keemiliste ele-mentide nimetused ja peamised oma-dused, SI-süsteemi põhi- ja tuletatud ühikud oma definitsioonidega ning peamised füüsikavalemid. Samuti leiab siit sõnastiku mõistete seletustega.

Samas sarjas on ilmunud ka „Õpime üheskoos matemaatikat” ja „Õpime üheskoos programmeerima”.

Rännumees Miinus

5 Nr 4 (102) 18. mai 2016 WWW.TNP.EE tanapaev

Tõlge reaalusestJevgeni Tšižovtõlkinud Ülar Lauk356 lkkõva köide sari „Punane raamat”Luuletaja Oleg Petšigin sõidab Koštõr-bastani, postsovetlikku Kesk-Aasia riiki. Ta usub, et vaid seal, kohtudes isiklikult riigi diktaatori Gulimoviga, suudab ta tõlkida viimase poeemid, mis kujutavad endast Koštõrbastani valitsemise alust. Kohapeal avaneb Petšiginile unenäoline illusoorne reaalsus, teekonna lõpus aga ootab traagiline pööre. Jevgeni Tšižovi kol-mandas romaanis on osavalt ühenda-tud eksistentsialism, seikluslik reisi-kirjeldus ja psühholoogiline põnevik.

Murust iluaianiAivars Lasistõlkinud Kristo Burk112 lkpehme köideKuidas kujundada ilu- ja majapidamisaeda? Kuidas õigesti rajada tarasid, treppe ja lõkkekohti? Milliseid taimi aeda istutada? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele leiad vastuse tuntud Läti iluaedniku Aivars Lasise äärmiselt praktilisest käsiraamatust. Raamatus on palju fotosid Läti kaunimatest aedadest, lähivõtteid taimedest ja selgitavad tabelid, mis aitavad igaühel oma aiast tõelise iluaia kujundada.

Aforismide piibelHeiki Raudla640 lkkõva köideOn hästi teada, et mõist-lik on õppida teiste viga-dest ja kogemustest, mitte hakata kõike omal nahal järele proovima. Seepärast on aforismid eriti tänuväär-ne žanr – ühes-kahes lihtsas ja löövas lauses on kokku võetud elukogemus, mis võib aidata meil üle saada nii raskest hetkest kui ehk ka anda nõu selles osas, mille üle üldse muret tunda ja mille üle mitte. Suurepärane kinkeraamat koolilõpetajale ja ka õpetajale.

Noor UntVaino Vahing256 lkkõva köideVaino Vahingu kultus- teose uustrükk, mis on illustreeritud rohkete fotodega. Autor märgib oma eessõnas, et on raamatusse kohendamata ja kärpima-ta pannud pea kõik, mis oma arhiivi-dest ja kirjavahetusest 60ndate lõpus ja 70ndate alguses Undi kohta leidis. Tänu sellele annab teos ülevaatliku pildi ka kogu 70ndate aastate Eesti kultuurielust. Unt on vaid kogu selle veidi hullumeelse kaleidoskoobi keskpunkt.

Vene karmageddonArtemi Troitskitõlkinud Ülar Lauk224 lkpehme köideVenemaal nimetati 2000ndate algust Putini stabiilsusajaks. Selles raamatus kirjeldab Artemi Troitski talle omase huumoriga vürtsitatult, kuidas muutus olukord riigis „karmageddoniks”, mis läheneb kahtlaselt sõjaseisukorrale. Mida siis Troitski selle kõige kohta arvanud on? Kas Vene protestijaid vaevavad lüüasaamismeeleolud ning ajakirjanikke ja kultuurieliiti enese-tsensuur ja konformism?

ilmunud

SASH UUSJÄRV

„Sovetistan” on raamat riiki-dest, mis on üsna tund-matud ka paljudele koge-nud maailmaränduritele,

kuhu pääsemine võib olla – reeglina ongi – keerukas. Endised nõukogude vabariigid Türkmenistan, Kasahstan, Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Usbekistan iseseisvusid 1991. aastal ja nende areng on olnud väga erinev – suhteli-sest demokraatiast täieliku totalitaris-mini, äärmisest vaesusest märkimis-väärse jõukuseni.

Erika Fatland on suutnud kogu teo-ses käsitletava inimeste, sündmuste, ajaloo, hetkepoliitika ja reisimuljete keeruka kompoti kokku sulatada tõeli-selt mõnusaks lugemismaterjaliks, mis pakub nii uusi põnevaid teadmisi kui ka nauditavat lugemiselamust.

MISKI POLE SELLINE, KUI NÄIBIgale riigile on raamatus antud omaet-te peatükk. Raamat algab Türkmenista-ni ja Kasahstani, kahe rikka kõrbe- ja naftariigiga, kus esimeses valitseb lö-mastav Põhja-Koread meenutav presi-dendikultus, mis on teises viisakalt suhtelise demokraatia vaaba alla pei-detud, kuid siiski kipub viimasel ajal selle aina õhemaks kuluva katte alt oma tõelisi värve näitama, ning jätkub kolme vaese mägimaaga, mille seast vaid Kõrgõzstani võib tegelikult demo-kraatlikuks riigiks lugeda, samas kui nii Tadžikistanis kui ka Usbekistanis on võim endiselt nõukaaegsete monarhi-taoliste presidentide raudses rusikas.

Neil maadel on väga erinev ajalugu, traditsioonid ja majandussüsteem. Ku-na nõukogude ajal liiduvabariikide va-hele tõmmatud piirid ei arvestanud suuremat ei kohalike elanike rahvust ega keelt, siis on ka rahvastiku etniline koosseis kirju, mis on paljudes neis rii-kides toonud kaasa verised konfliktid.

PÄRIS ELU VÄRVIKAS LAPITEKKRaamatu üks kõige huvitavam ja põne-vam osa on kahtlemata kohtumised ja jutuajamised kohalike elanikega. Olgu

siis tegu keset Karakumi kõrbe tilluke-ses külas elava noorukese tüdruku-nääpsu Ogulnariga, kes on oma elus vaevu ühe raamatu läbi lugenud, kuid kirjutab paksude kaustikute kaupa ko-dukõrbele ülistuslaule, või hoopis Kõr-gõžstanis Jalalabadis elava usbekitari Nigoraga, kes pääses vaevu eluga 2010. aastal kirgiiside korraldatud us-bekkide massitapmisest – need lood on täis valu, haaravad kaasa ja pane-vad mõtlema. Kõigis neis lugudes ku-mab lootus – ehk läheb paremaks.

Nagu kõikjal endistes liiduvabarii-kides, leiab Erika ka Stanidest üles need, kes igatsevad endiselt tagasi va-na head vene aega. Kõige kummalise-mal kombel leiab neid just paikadest, kus võiks arvata, et nõukogude aja peale kõige tulisemalt tigedad ollakse – tuumapolügooni lähedusest Semipala-tinskist, Araali mere väljasurnud kalu-rilinnas Aralis, Jagnobi oru zoroastris-tide seas.

ANTROPOLOOGIST AJAKIRJANIKErika Fatland on Norra kirjanik ning sotsiaalantropoloog. Endise Nõukogu-de Liidu lagunemisel tekkinud uued riigid on tema huviorbiidis olnud juba õpinguaastatest alates – juba tema 2008. aastal kaitstud magistritöö käsit-les Beslani pantvangikriisi Põhja-Os-

Mu vanaisa on murdvaras!Priit Põhjalaillustreerinud Hillar Mets128 lkkõva köideKarl armastab hiiglamoodi lagritsa-komme. Ja oma hästi lühikest ema ja hästi pikka isa. Ja oma tädi, kes män-gib saksofoni, ja onu, kes elab Levist Väljas. Ja vanaisa, kellel on üks väga põnev amet, ja vanaema, kellel on üks Niidirull. Ja lahket habemega naabri- onu ja isegi tõredat naabritädi – samuti habemega. Selles raamatus sööb Karl ära umbes viiskümmend kotitäit lagritsakomme ja räägib sulle kõigist neist inimestest, keda ta hiiglamoodi armastab.

Poiss, kes tahtis põgenedaKadri Leppillustreerinud Kadri Ilves116 lkkõva köideMardi ema ja isa sõidavad Egiptu- sesse puhkusele ja viivad Mardi maa-le vanaema juurde. Muidu on seal ju tore, aga mängida pole suurt kellega-gi, nii et Mart saab vanemate peale väga pahaseks. Ta otsustab ära põge-neda. Pariisi, küll nad siis pärast alles kahetsevad! Põgenemine on aga kee-rukas ettevõtmine, vaja läheb raha ja dokumente, bussipiletit ja väga head plaani. Plaan Mardil on, aga siis hakkab juhtuma ootamatuid asju.

Volli kasvab suureksIlmar Tomuskillustreerinud Kirke Kangro164 lkkõva köidesari „Minu esimene raamat”„Volli kasvab suureks” on järg Ilmar Tomuski populaarsetele lasteraama-tutele „Tere, Volli” ning „Volli vanad vigurid”. Seekordses raamatus Volli muuhulgas istutab puu, kohtub tulnu-katega, otsib elektrone, toidab peret, hakkab leiutajaks ... ja lõpuks kasvab suureks.

Tolkieni maailmtõlkinud Sash Uusjärv96 lkpehme köideSellest raamatust leiad suurepäraste kunstnike rabavalt kaunid pildid, mis pakuvad võimaluse anda oma lemmik- tegelastele ja paikadele just täpselt sellised värvid ja kaunistada nad just selliste detailidega, nagu oled seda mõttes juba sadu kordi „Kääbikut”, „Silmarillioni” ja „Sõrmuste isandat” lugedes ette kujutanud. Ärata Tolkieni maailm ellu just sellisena, nagu sa ise seda vaimusilmas näed!

Värvimine toob rahuLacy Mucklowillustratsioonid Angela Porter208 lkpoolpehme köideSee üliedukas värvimisraamat on loodud just kiirustavatele täiskas- vanutele. Kunstiterapeut Lacy Mucklow ja kunstnik Angela Porter pakuvad 100 värvimispilti, mis on kujundatud juhatama teid värvimise juurde ja selle kaudu lõõgastuma. Kuues teraapilisel printsiibil loodud peatükis leiab lugeja, kuidas pliiatsi-ga paberi puudutamine talle head teeb ning aitab kanaliseerida päevase ärevuse rahuldust pakkuvasse loomingulisse saavutusse.

ilmunud

Kesk-Aasia „Sovetistan”

SovetistanErika Fatlandtõlkinud Tiina Axelsen387 lkflexi-köide + pildipoogen 16 lk

LennujaamSergei Loikotõlkinud Jüri Ojamaa360 lkflexi-köide

Suve lõpp on Jagnobi orus pulmade pidamise aeg.

MARI KARLSON

Keegi ei tahtnud surra. Kellelgi ei olnud seda sõda vaja. Ja ometigi see juhtus.

„See on raamat sõjast, mida ei tohiks olla, ning kangelastest, kes tahtsid elada, kuid surid.” Nii kirjeldab oma teost autor. Radio Svobodale an-tud intervjuus ütleb Sergei Loiko, et raamatu peategelane on lennujaam – tsivilisatsiooni sümbol, mida inimene on aastaid ehitanud ja siis 242 päeva-ga lammutab.

Sergei Loiko oli koos Ukraina vaba-tahtlikega lennujaama kaitsel ja nägi kõike oma silmaga. „Seal polnud ühte-gi ohutut paika. Lennujaamast sai Mai-dani jätkulugu, Ukraina vastupanu ja vabadusvõitluse sümbol.”

See on romaan Vene–Ukraina relva-konflikti raames toimunud lahingutest Donetski lennujaamas. Tegevuse pea-joon areneb minutite kaupa Donetski lennujaama piiramise (maist 2014 kuni jaanuarini 2015) viimase viie päeva jooksul.

Romaani kangelased on väljamõel-dud, kuid enamik lahingustseene ja sõ-jasündmusi on võetud elust ning põhi-nevad isiklikel läbielamistel. Peale au-tori kogemuste on raamatu aluseks ne-likümmend kolm tundi intervjuusid la-hingutes osalenud sõdurite ja ohvitse-ridega, kes kaitsesid lennujaama viima-se päevani.

Selles raamatus on palju tegelasi, palju läbipõimuvaid dramaatilisi sü-žeeliine. Romaan ei ole ainult ja peaas-jalikult sõjast. See on ka armastusest, reetmisest, kirest, äraandmisest, vihka-

Lennujaam – Ukraina vastupanu sümbol

misest, raevust, õrnusest, vaprusest, valust ja surmast. Teisisõnu meie täna-sest ja eilsest elust.

Sergei Loiko (1953), lõpetas Moskva võõrkeelte instituudi ja teenis enne aja-kirjanikukarjääri strateegilistes raketi-vägedes. Aastast 1991 töötab ta ajale-hele Los Angeles Times. Loiko on val-gustanud sõjategevust Mägi-Karabah-his, Rumeenias, Tadžikistanis, Tšetšee-nias, Gruusias, Afganistanis, Iraagis.

seetias. Mõned aastad hiljem sündis sellest ka raamat „Englebyen” („Ingli-linn”), mis kandideeris 2011. aastal mainekale Norra kirjanduspreemiale.

Kuid endised nõukogude liiduvaba-riigid ei andnud Erikale endiselt rahu ning nõnda nägigi 2014. aastal ilma-valgust „Sovetistan”. Tänaseks on see raamat tõlgitud või tõlkimisel juba enam kui kümnesse keelde.

Erika Fatland ise räägib kaheksat keelt ja ta on õppinud ning töötanud paljudes maailma eri paigus. Praegu elab ta oma abikaasa, kirjanik Erik Fos-nes Hanseniga Oslos.

Momendil töötab Erika Fatland järg-mise äärmiselt põneva projekti kallal – nimelt kogub ta materjali raamatu tar-vis, mis räägib kõigist Venemaa naabri-test, alates Soomest ja Eestist ja lõpeta-des Hiina ja Põhja-Koreaga. Mai lõpus esitleb Erika Fatland „Sovetistani” festi-valil HeadRead.

AU

TOR

I FO

TO

petrone print WWW.PETRONEPRINT.EE Nr 4 (102) 18. mai 2016 6IlmunudJoe Cowley täiesti salajane blogiBen Davistõlkinud Kadri Põdra352 lk, pehme köideJoe blogi on mõeldud teis-melistele poistele, kes on „Äpardi päeviku” lugemiseks juba liiga suu-red. Raamatu peategelane on 14-aas-tane Joe Cowley, suur Star Treki fänn ja tüdrukute õudusunenägu. Joe meelest on asjad läinud nii hulluks, et enam hullemaks ei saa minna, ja et elust paremini sotti saada, otsustabki ta hakata pidama täiesti salajast blogi. Blogi avab teismelise poisi suurimad õnnestumised ja piinlikud vahejuhtu-mid. See raamat paneb nutma ja naer-ma, piinlikkust tundma... Joe ise lubab sedagi, et järgmise veerandi lõpuks saab temast täiesti uus inimene...

LülITa see välja!Josie Lloyd ja Emlyn Reestõlkinud Kadri Metsma144 lk, pehme köideSee nutitelefon pakub lahedaid mänge ja mõnusaid ajaveet-miseks mõeldud ülesandeid ning tule-tab sulle meelde, kui lahe on oma sõpradega silmast silma suhelda! Kui soovid proovida, kuidas vahetult suhelda, siis lülita oma telefon välja ning võta teejuhiks „Lülita see välja!”. Selle toote aku peab vastu täpselt nii kaua, kui sul jätkub kujutlusvõimet. Ta mahub taskusse, võid selle igale poole kaasa võtta, ei ole tarvis wifit, juhtmeid ega kõrvaklappe. Selles on lahedad uued äpid ja see on valmista-tud ümbertöödeldavast materjalist.

AvantüürAudrey Mageetõlkinud Tiina Tarik 352 lk kõva köide

KÄTLIN KALDMAA kirjanik

Oma „Iiri päevikus” rändab saksa kirjanik Heinrich Böll mööda Iirimaad, otsib ühte, ent leiab teist, tõmmates

aeg-ajalt kõrtsides kohatud talumeestel välja hambaid. Need on iselaadsed hambad, mis panevad inimesi ütlema: „Aga Hitleril oli ju nii mõneski asjas tegelikult õigus.” Selle koha peal vaa-tab Bölli naine talle otsa ja noogutab. Ja Böll hakkab rääkima sellest, kuidas tegelikult oli, mida Hitler tegelikult te-gi. Ühelegi ta patsientidest see ei meel-di, neil on valus ja nad kannatavad, aga Böll ja ta abikaasa teavad, et see on hammas, mis tuleb eemaldada.

Miks ma räägin siin Heinrich Böl-list? Aga sellepärast, et ühele noorele iiri kirjanikule, kellele kangastus lugu Teisest maailmasõjast ja verinoorest saksa sõdurist selles, andis esimest ro-maani kirjutades jõudu just nimelt Heinrich Böll ja tema „Iiri päevik”.

„Kui Heinrich Böll võib kirjutada Iiri-maast, võin ka mina, iirlane, kirjutada Saksamaast,” kordas ta endale kodu-kandi looduses jalutades. Audrey Magee oli ülikoolis õppinud saksa kir-jandust ja kultuuri, nii et ta teadis üsna hästi, millega tal rinda pista tuleb. Kõik need mehed. Kõik need klassikud.

Sõda muudab inimest tundmatuseni, ja selle keerises olles ei esitata just üle-määra tihti küsimusi valikute lubatavu-

se või eetilisuse kohta. Tehtud tegude ta-gajärgedega tegeldakse hiljem, kui jää-dakse ellu, või siis ei tegelda nendega üldse, sest see pole oluline. Armastus võib küll olla, aga mida seegi päästab? Või teadmine, et mees pääseb sõjast eluga tulema, kui naine on temale truu.

FIKTIIVNE ABIELU „Avantüür” algab lootustandvalt. Peter Faber, tavaline saksa sõdur, on kata-

loogist foto järgi valinud naise, kellega abielluda. Katharina Spinell. Kummal-gi on täiesti varjamatult omakasu-püüdlik eesmärk – sõdur saab abiellu-mise puhul kümme päeva puhkust, naine hakkab mehe surma puhul saa-ma lesepensioni. Sellest piisab. Peterile meeldivad Katharina juuksed, Kathari-nale mehe käed. Ehkki neiu ema käib peale, et ta valiks välja arstivõsukese, jääb Katharina endale kindlaks.

Mees tuleb, täitanud ja räpane, nii et tema hais ajab südame pahaks. See on rinde hais, mida mehed ise tähelegi ei pane. Berliinis aga elatakse peaaegu nagu enne, veidi vaesemalt ja meeste-vaesemalt ehk, aga pesta saab ikka.

Endalegi ootamatult noored armu-vad ja avastavad järk-järgult teineteise kehasid. Isa Spinelli võtab noore sõdu-ri oma õhtustele käikudele kaasa ja Peter saab üheks neist, kes juute nende kodudest välja ajavad. Spinellidki saa-vad uue uhke korteri. Teenija. Ustavate jüngrite lisaratsioonid.

KAKS SÕDA: VENEMAAL JA BERLIINISKaks elu jätkuvad paralleelselt, üks Venemaa rindel ja teine Berliinis. Ühel pool ühe perekonna õitseng ja teisel pool jäine Venemaa, kus külad pigem maha põletatakse, kui sakslaste kätte jäetakse. Saksa mundrid ei pea külma-le vastu, pärast pikki ekslemisi jõutak-se Stalingradi alla, kus saab alguse pikk ja piinarikas piiramine. Nagu va-nemad lugejad mäletavad, siis murdus

Suure sõja päevikFO

TO P

ATR

ICK

RED

MO

ND

Nagu kirjutab kirjandusteadla-ne Thomas Salumets oma mahukas saateartiklis tõlkele, on „Faust” „saksa kultuuri

mõjukamaid, tunnustatumaid ja püsi-vamaid nähtusi. Selle autor seisab su-veräänselt uusaja saksa kirjanduse keskmes ja troonib kõige nimekamate Lääne kirjandusklassikute hulgas. Sar-naselt Odysseuse ja don Quijotega on Faust väljaspool Goethe värssdraamat alustanud omaette elu ning tema ku-just on saanud lääneliku kultuuri ikoo-ne.”

Epiteeti „faustilik” on sageli kasutatud küllastamatu teadmis-, elamus- ja are-nemisjanu tähistamiseks, Goethe teose tõlgendusvõimalused on aga avarad ja mitmekülgsed. Nagu osutab Thomas Salumets, ei ole „Fausti” peateemaks „õige või vale käitumine, eetiline valik. Selle asemel keskendub Goethe Fausti vaimulaadile ja küsimusele, kas Fausti uut, sügavalt sisse juurdunud mina saab muuta. „Faust” osutab kaugemale – probleemidele, mis tulenevad indivi-duaalse käitumise ja mõttelaadi, ajaloo, kultuuri ja laiema sotsiaalse tagapõhja ühismõjust. See inimese ja ühiskonna vaheline keeruline „figuratsiooniprot-sess” on Goethe meistriteose tuumaks.”

Rohkem on tuntud „Fausti” esimene osa. Goethe vanas eas kirjutatud ja pos-tuumselt ilmunud teine osa nõuab roh-kem intellektuaalset tähelepanu, ent tu-lemus väärib vaeva.

„Faust”- saksa kultuuri mõjukamaid esindajaid

TÕLKIJAKS EESTI KIRJANDUSKULTUURI RAJAJAID„Fausti” tõlkija Ants Oras oli eesti kir-janduskultuuri rajajaid, tõlkija ning juhtivaid kriitikuid ja esseiste Teise maailmasõja eelses Eestis. Tema roll eesti kirjanduskeele, poeetilise tradit-siooni ja tõlkekultuuri ülesehitamisel oli ülisuur. 1943 suundus ta pagulus-se, kus jätkas nii eesti kirjanduse tut-vustamist välismaailmale kui ka maail-makirjanduse vahendamist emakeelde. Orase kirjandus- ja kultuurikriitilise pärandi võtavad kokku „Eesti mõtte-loo” sarja kaks mahukat raamatut „Luulekool” (I–II, 2003, 2004).

Tõlkijana oli Oras Shakespeare’i loo-mingu Eestile avastajaid ja tõlkijaid („Macbeth”, „Torm” jm). Ladina keelest

TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS WWW.TYK.EE

tõlkis ta Rooma eepika peateose, Vergi-liuse „Aeneise”, nagu ka tema kar-jaseluulekogumiku „Bucolica”. Tõlkeid ilmus ka saksa, soome, rootsi ja vene keelest.

ORAS KUI KEELEKOMPAJAOrase varajastes tõlgetes tekitab tema keelekasutus küsitavusi – ta kuulus koos Johannes Aavikuga eesti kujune-va kirjanduskeele kompajate-katsujate esiritta. Seevastu tema hilisema tõlke-loomingu peasaavutusi, Goethe „Faust” (esmatrükk: I osa 1955, II osa 1962) jääb rööbiti August Sanga va-henduses Eestis ilmunud „Faustiga” meie tõlkekultuuri küpsete meistriteos-te hulka.

Käesolev väljaanne sisaldab lisaks tõlkele ja kommentaaridele Ivar Ivaski käsitlust Ants Orasest Goethe tõlkija ja tõlgitsejana ning Thomas Salumetsa mahukat saateartiklit. Tegemist on Tar-tu Ülikooli Kirjastuses 2007. a ilmu-nud väljaande täiendatud ja paranda-tud uustrükiga.

Audrey Magee

FaustJohann Wolfgang von Goethetõlkinud Ants Oras622 lkkõva köide

Tõlkija Ants Oras.

Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõdaAadu Must206 lkkõva köideEsimene maailmasõda oli murdepunk-tiks kogu maailma, sealhulgas Eesti saatuses. Kadusid impeeriumid. Meie maal aastasadu valitsenud baltisaks- lased pühiti ajaloo näitelavalt. Radi-kaalselt muutusid rahvussuhted, ma-jandus, tegelikult ju kogu elu. Sellele vaatamata on sajand tagasi toimunu suuresti hilisemate vapustuste varju ja unustusse jäänud.

Erinevate riikide arhiividesse peide-tud dokumentidest selgub, et aja-looraamatutes on Esimese maailma- sõja ajaloo faktid segunenud müütide ja propagandistlike loosungitega. Vene impeeriumi sisepoliitika paljud tolla-sed saladused on aga tänaseni saladu-seks jäänud. Tuginedes Eesti ja Vene-maa arhiividele, avab Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must oma raamatus tollase avaliku ja salapoliiti-ka senitundmatuid lehekülgi.

Analüüs ja metafüüsika: sissejuhatus filosoofiasseP. F. Strawsontõlkinud Tiiu Hallap198 lkpehme köideRaamat „Analüüs ja metafüüsika” põhineb inglise filosoofi Peter F. Straw-soni (1919–2006) Oxfordis peetud

ilmunudsissejuhatavail filosoofialoenguil. Siin kõneleb autor filosoofilise analüü-si idee erinevaist tõlgendusviisidest, soovides seletada, milles tema arvates filosoofia mõte seisneb. Ta püüab näidata filosoofia eri valdkondade – eeskätt ontoloogia, epistemoloogia ja loogika – omavahelist sõltuvust ning demonstreerib oma analüüsistiili konkreetsete probleemide peal.

Autor nimetab teost sissejuhatuseks filosoofiasse, mis ei eelda lugejailt va-rasemaid kokkupuuteid filosoofiaga (selles väites on küll kaheldud). Raa-mat sisaldab tõlkija põhjalikku järel-sõna ja registrit ning ilmub sarjas „Avatud Eesti Raamat”.

Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole ITiit Hennoste484 lkpehme köide„Eesti kirjanduslik avangard 20. sajan-di algul. Hüpped modernismi poole I” on autori sõnul katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/moder-nismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks.

Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms. Raamat on esimene osa kaheköiteli-sest monograafiast ja ilmub sarjas „Heuremata”.

just seal sõja selgroog ja algas Vene-maa võidukäik. Piiramine kestab. Pa-kane kestab. Süüa ei ole. Juua ei ole. Külm on. Selle asemel, et tuua mingi-sugustki abi, viiakse Hitleri käsul kõr-gemad sõjaväelased minema. Reame-hed jäetakse maha. Nemad peavad kuidagimoodi ise hakkama saama. Olukord on kohutav. Valida on surma ja allaandmise vahel. Peter Faber valib viimase.

Katharina elab Berliinis samal ajal ta-gala naise elu. Kõigepealt tänu isa ja abikaasa tegevusele saavutatud aina kasvavad privileegid, lapse sünd, tutvu-mine aina tähtsamate ninade abikaasa-dega. Temast saab aina kaunim naine. Kuni naabrinaise märkuseni, et venelas-tele meeldivad sinusugused priske tagu-mikuga naised. Meeldivadki.

Kust küljest ka ei vaata, sõda ei ole ilus ühtigi. Kas keegi lugejatest on näi-nud fotosid, mis on tehtud noortest meestest enne ja pärast sõtta minekut? Need kõnelevad. Sõnadeta. Magee on neile meestele sõnad andnud. Ja nais- tele.

7 Nr 4 (102) 18. mai 2016 WWW.TLUPRESS.COM TALLINNA ÜLIKOOLI KIRJASTUS

PurgatooriumDante tõlkinud Harald Rajamets551 lkpehme köide

J. Lotman ja B. Uspenski. Kirjavahetus 1964–1993koostanud ja kommenteerinud Olga Kelbert ja Mihhail Trunin822 lk, kõva köideRaamatut Juri Lotmani ja Boriss Uspenski kirjavahetusest („Ю. М. Лотман – Б. А. Успенский. Переписка 1964–1993”; „J. Lotman ja B. Uspens-ki. Kirjavahetus 1964–1993”) võib ennekõike pidada teaduslikuks välja-andeks, aga kahtlemata pakub see lugemisrõõmu kõigile lähiajaloost ja kultuurist huvitatud lugejatele. Raamat annab värvika ülevaate 1960–1980 aastate elust nii Tartus kui ka Moskvas. Teadlaste südamlikest oma-vahelistest kirjadest leiab rohkelt huvi-tavaid fakte toonase eluolu ja inimeste kohta. See on omamoodi kahe teadlas-te elu ja loomingu ajaraamat: saame teada, kuidas Juri Lotman ja Boriss Us-penski elasid ja töötasid ja missuguses keskkonnas sündisid ja kasvasid nen-de ideed. Samuti on huvitav jälgida, kuidas teaduslike ideede üle arutlemi-sel tekib inimeste vahele inimlik ava-meelsus ja soojus.

Olulisel määral räägibki raamat ka sõprusest. Fraasid nagu „Minu meel on alati kurb kui ma sõidan teie juurest ära” või „Ärge unustage mind, mu kal-lis sõber, ja teadke, et armastan teid väga ja mõtlen teile alati” läbivad kogu kirjavahetust.

ilmunud ilmumas

Vabadus kui inimlik instinktV

eel maikuus ilmub TLÜ kirjas-tuselt Dante „Jumaliku ko-möödia” teine osa „Purgatoo-rium”. Sel puhul vestles raa-

matu kommenteerija ja saatesõnastaja Ülar Ploomiga kultuuriajaloo profes-sor Marek Tamm.

Erinevalt paradiisist ja põrgust on purgatoorium tänapäeva inimesele ilmselt üsna tundmatu paik. Kuidas Dante oma „Purgatooriumis” seda kohta esitab? Milline on üldse tema panus purgatooriumi-idee arengusse?Hingelise puhastumise mõiste on mei-le kõigile väga selge. Teame, et kahetse-me valesti tehtud asju ja sedagi, et või-me saada nende eest karistada, aga et õiglane karistus teeb meid ühtlasi pare-maks. Muidugi on raske ette kujutada, et on olemas kindel paik, kus selline puhastav karistamine n-ö ametlikus korras toimub. Me ütleme, et see on nii „elus” või et see toimub „hinges”. Aga kristlikus õpetuses on elu ühtlasi hinge surmajärgne elu.

Purgatooriumi mõiste on ajaloos arenenud ja teisenenud. Lisaks teoloo-gide ja kirikujuhtide arutlustele ja õpe-tusele levisid mitmesugused rahvali-kud legendid puhastumise viisidest ja kohtadest. Just kohtade suhtes on visioonikirjanikud teoloogidega võrrel-des hoopis fantaasiarikkamad. Need võisid paikneda vulkaanide sisemuses või kaugetel saartel, seostudes siis roh-kem põrgu või rohkem paradiisiga, sa-geli oli neis mõlema elemente.

Purgatooriumi kinnistumine teis-poolsusõpetuse dogmaatilise osana jääb hiliskeskaega. See on vähemalt mõneti seotud ühiskonna muutumise-ga ja vaheseisuste kujunemisega Euroopa linnades. Näiteks keskaegne teoloogide kujundatud traditsiooniline kaupmeheideaal oli pühakulaadne. Kaupmees oli nagu varustaja ilma ka-

sumita. Uus reaalsus kujunes teistsu-guseks. Kaupmees, kes täitis ühiskon-nas tähtsat rolli, varustades kõige vaja-likuga nii linnu kui ka õukondi, riskis kaugetel maadel seilates elu ja varaga ega saanud kaubelda kasumita. Teda ei sobinud tema kasulikkuse pärast mõis-ta igavesse hukatusse, aga ta ei saanud loomulikult ka otse paradiisi.

Kasum seostub teadupärast küsimu-sega õiglusest ja ahnusest. Ning see ei puuduta ainult kaupmehi vaid ka valit-sejaid, nii ilmalikke kui kiriklikke. Tege-likult on meist paljudel „oma Panama” kapis. Aga selline vaheruumi vajadus puudutas ka teisi inimlikke pahesid – kõrkus, kadedus, viha, jõuetus, ahnus, aplus, himurus. Nii oli patte liigitanud juba 6. sajandil paavst Gregorius I. Need saavad ka Dante puhastusringi-deks Purgatooriumi mäel, mis asub asustamata lõunapoolkera saarel.

Dante on geniaalne sünteesija ja süstematiseerija ning samas suur visio-näär. Kuid ühtlasi on Dante puhul olu-line tema eriline vabadusejanu. „Pur-gatooriumi” esimeses laulus laseb ta teejuht Vergiliusel purgatooriumi val-vurile Catole oma tegelase kohta öel-da: „Ta otsib vabadust”. Purgatooriu-mi keskpaigas arutletakse vaba tahte üle, mille abil inimene saab oma pa-tustest kalduvustest hoiduda. Aga sa-mas on oluline vabadus kui instinkt, ning see pole seotud mitte klammer-dumisega maise vara või oma ihade või nõrkuste külge, vaid n-ö endast välja minemisega, vabanemisega ise-enda koormast.

Dante uurimine on tänapäeval omaet-te mahukas tööstusharu, millesse oled ka ise panustanud, viimati TLÜ kirjas-tuses ilmunud ingliskeelse kogumiku-ga „I luoghi nostri: Dante’s natural and cultural spaces”. „Purgatooriumi” ma-hust pea poole hõlmavad sinu kom-

suurtele hulkadele nii Itaalias kui ka välisturneedel.

Kindlasti on sadade või isegi tuhan-dete kommentaatorite ja tõlkijate töö tulemusena kommentaariumi ruum kasvanud suuremaks teksti enda ruu-mist ja võib lugejat kohutada. Ilmselt saab „Purgatooriumi” lugeda ka ilma

ILLU

STR

ATS

IOO

N R

AA

MAT

US

T

mentaarid ja järelsõna — mis on olnud nende eesmärk? Kas Dantet on täna-päeval ülepea võimalik ilma seletuste-ta lugeda?See on võib-olla tööstusharu küll, kui mõelda näiteks itaalia kultusnäitlejale Roberto Benignile, kes on esitanud va-litud laule „Jumalikust komöödiast”

igasuguste kommentaarideta sel tase-mel, et mõista tegelaste sugu ja liiku-mist punktist A punkti B. Harald Rajametsa tõlge on Dante vanaaegse originaaltekstiga võrreldes palju sel-gem, see tähendab, et ta on tõlkijana teksti juba osaliselt seletanud. Aga pel-galt suur hulk kõrvaltegelaste nimesid kutsub esile vajaduse elementaarse informatsiooni järele.

Lisaks on muidugi kohti, mis nõua-vad pisut pikemat ajaloolist või filo-soofilis-teoloogilist seletust. Süvene-num lugeja ilmselt ei põlga ära ka pa-ralleele teiste tekstidega. Laulude kok-kuvõtted lubavad tutvuda kogu teose-ga mõne tunni jooksul. Saatesõna an-nab taustaülevaate purgatooriumi saa-misloost ja käsitleb purgatooriumi kohta Dante teispoolsuse süsteemis.

Erudeeritud lugeja ilmselgelt ei vaja kõiki kommentaare. Ma katsetasin „Põrgut” üle lugedes, kas mina vajan. Selgus, et kohati vajan küll.

Nagu mõne aasta eest ilmunud „Põrgu”, nii on ka „Purgatoorium” Harald Rajametsa tõlgitud. „Paradii-sist” jõudis ta paraku ära tõlkida vaid esimesed kuus laulu, mistõttu oled pidanud selle ise koos Ilmar Venega lõpuni tõlkima. Kas võib juba küsida, millal peaks „Paradiis” lugejateni jõudma?Küsida võib ikka. Vastata on raske. Kui läheb hästi, saab kiiremini kui viie aas-taga.

Raamat saksa luulekunstistMartin Opitz tõlkinud ja saatesõnas- tanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau250 lk, pehme köideMartin Opitz (1597–1639) oli barokiaja hinnatumaid saksa luuletajaid ja mõjukaim luuleteoreetik. Oma pea- teoses „Raamat saksa luulekunstist” (1624) kutsub ta sakslasi üles arenda-ma teiste Euroopa maade eeskujul rah-vakeelset kunstluulet. Saksa keel ei tohtinud prantsuse, hollandi või itaalia keelest maha jääda. Ta peab saksa kee-le jaoks sobivaimaks silbilis-rõhulist värsimõõtu, lihvib saksa riimipõhimõt-teid ja illustreerib oma põhimõtteid arvukate näidetega.

Klassikaline filoloog Marju Lepajõe on Opitzi teose kohta sõnanud järg-mist: „Opitzi vaated inspireerisid 17. sajandil kirjutama esimesi eestikeel-seid värsse ja need on kujundanud eesti luulet tänase päevani – ligi nelisada aastat. Ent selles haruldases väljaandes võib otsida ka tulevikku, sest lugeja leiab Opitzilt vastuseid kõige põletavamatele küsimustele: Mis on luule? Kust see pärineb? Kuidas seda kirjutada? Milline haridus peaks luuletajal olema? Miks luule on tõsisem nähtus kui ajalugu? Kuidas puhastada „võssa kasvanud poeetilisi metsi“?”

Raamatu on eesti keelde tõlkinud ja saatesõnastanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau.

Gustave illustratsioon „Purgatooriumile”.

KRISTI VIIDING

2017. aastal tähistab kogu Euroopa ajalookirjanduse ühe varaseima viljeleja, Padova päritolu Rooma ajaloolase

Titus Liviuse (64/59 eKr–17 pKr) 2000. surma-aastapäeva. Sel puhul ilmus äsja Liviuse monumentaalse aja-lookäsitluse „Linna rajamisest alates“ (Ab urbe condita) I raamatu esmakord-ne tõlge eesti keelde. Teos tervikuna analüüsib Rooma linna ajalugu esi-mestest sajanditest kuni Liviuse kaas-ajani. Nii käsitletud sündmuste kestuse ja hulga poolest kui ka teksti pikkuselt on see mahukaim paganlikust antiik-kirjandusest säilinud teos. Seda isegi hoolimata asjaolust, et kolm neljandik-ku 142 raamatust on hävinud või tead-mata kadunud. Ühtlasi on see teada- olevaist ka kõige kauem, ligi 50 aasta vältel kirjutatud antiikaja kirjandusteos.

Teose avaraamat (koostatud 34–25 eKr ja avaldatud eraldi ülejäänud raa-matuist 27–25 eKr) kirjeldab Rooma ajaloo varaseimat, kuningate perioodi, liitudes käsitlusviisilt teose kui terviku ideega: kirjeldada Rooma tõusu ja lan-gust. Iga kuningat iseloomustab üks keskne märksõna: teist kuningat Numat religioon, kolmandana valitsenud Ancus Marciust sõjaliste tseremoonia-te asutamine, neljandat Tullust metsi-kus, kuuendat Serviust tähtsate riiklike institutsioonide rajamine, viimast,

Tarquinius Superbust ülbus. Kordagi ei võrdle Livius kuningaid

omavahel ega anna nende tegevusele hinnanguid, kuid sarnasus ühele või teisele kuningale pühendatud teksti mahus võib olla tähenduslik. Struktu-reerides raamatu kuningate elukäikude ja tegude, mitte aastate alusel, moo-dustab Liviuse ajalooteose avaraamat teatava vahevormi annalistliku ja bio-graafilise ajalookirjutuse vahel ja sar-naneb hoopis rohkem biograafiakir-jandusele (tuntud nt tänu Suetoniuse Keisrite elulugudele) kui muule antiik-sele ajalooproosale.

I raamat on olnud Euroopa kirjan-duste ja kunstide jaoks hindamatu sü-žeede allikas: tuntumad on Romuluse

ja Remuse sünd ja tegutsemine, sabii-nitaride rööv, Horatiuste ja Curiatiuste kahevõitlus ning Lucretia häbistamise ja kuningavõimu langemise lugu. Ent raamat on klassikaline teos ka ajalooli-se urbanistika jaoks, sest Livius kirjel-dab ajaloosündmuste kaudu Rooma kui euroopaliku linnakultuuri emalin-na, selle osade ja lähialade väljakuju-nemist. Sõjalis-poliitilisi ettevõtmisi mainib autor sageli pigem möödamin-nes kui linnaosade, institutsioonide või ehitiste saamisloo eeltingimust. Ta tõlgendab näiteks selliste sotsiaalaja-looliste nähtuste juuri nagu rahvaloen-dus, küüditamine, vanglate rajamine, sakraalsete objektide ilmalikustamine, meetmed uute linnaosade populaarsu-se tõstmiseks jne. Raamatus leidub palju näiteid ka avaliku kommunikat-siooniajaloo, st juhtide ja rahva vaheli-se kommunikatsiooni uurijatele, aga ka Euroopa varasest õigusajaloost hu-vitatuile.

Kuidas algas Rooma

Titus Livius

Linna rajamisest alatesTitus Livius tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv ja Tuuli Triin Truusalu192 lk, pehme köide

ajakirjade kirjastus WWW.KIRJASTUS.EE Nr 4 (102) 18. mai 2016 8

LIINA HERGAUK ajakiri Käsitöö

„Kuldse peaga nõel” on ühe pere lugu, mida saadab oma argisuses ja pidulik-kuses 20. sajandi alguse

eesti käsitöö ja kodukaunistamine. Soe tunne kutsub lehitsema album-raama-tut ükskõik milliselt leheküljelt.

Kertu Saks on ajakirjandusdoktor ja Energia avastuskeskuse juhataja, kellel ei ole esimene kord oma pere lugusid kirja panna. 2006. a ilmus raamat „Isa-ga koos. Mäletusi Kaarel Kilvetist” ja 2009. a „Krista Kilvet. Peegelpilgus”. „Kuldse peaga nõel” põimub küll roh- kem emast kirjutatud raamatuga, kuid näib, et tegemist on täiesti loogilise jär-jega selle pere lugude sarjas.

„Pildistamistest, uurimisest ja kirjuta-misest sai kokku raamat, mis räägib täiesti tavalistest eesti naistest – peretü-tardest, emadest, perenaistest, ajast, kuhu nad elama sattusid ja elust, mida aegadest hoolimata oma perele õm-meldes, heegeldades, kududes ja kau-nistades lõid. Ja nii tegid nad seda, mi-da naised ikka teevad – tekitasid turva-lise kodu tunde. Minu esiemad tegid seda läbi sajandi niidi ja nõelaga,” kir-jeldab autor Kertu Saks teose valmimi-se käiku ja olustikku.

Kohati isiklik album-raamat annab lugejale mitmeid paralleele, mil on taju-tav, et väärtuslikke „kuldse peaga nõelu” leidub eesti kodudes veel hulganisti ning jäänud eesti naise mällu ja tegu-desse. Olgu „nõelaks“ siis lihtsalt käsi-

tööoskus, esiemadelt säilinud esemed või mälestused, mida edasi kanda.

Sellel perekonnal on õnnestunud hoida alles väärtuslik kogu tolleaeg-seid riietusesemeid ja kodutekstiili. Peaaegu sada aastat tagasi valminud ristimiskleit ja autori vanaema lillelised kleidid on lummavad. Lisaväärtust annavad rõivaesemetele tänapäevased fotoülesvõtted, kus modellideks on pe-re tänased naised ja lapsed. Need nai-sed ei ole kadedad – oma vanaema kleidid on maha joonistatud ning pan-dud kokku lõikeleheks, millelt leiab kolm omaaegset kleiti naisele, kaks

Naistest ja naistele

KULDSE PEAGA NÕELAlbum 20. sajandi alguse Eesti käsitöörõivastest ja kodutekstiilidestKertu Saks192 lk, kõva köide

Pere pärandina 1910. aastast säilinud õrn puuvillane meisterliku käsitöö näidis – pilukaunistuste ja tikanditega kleidike, Elvine 1920ndatel tikitud kar-din ning Alide 1930ndatel heegeldatud pitsiga voodikate.

FOTO

: MA

RK

RA

IDPE

RE

PEETER PÄLL

Kas Muusika külas elavad musi-kaalsed inimesed, Matka külas matkahimulised ja Moosi külas maiasmokad? Kust üldse päri-

nevad Eesti kohanimed ja millal on neid esmakordselt mainitud? Kas minnakse Viinistule või Viinistusse? Kas külanimi Laeva hääldub II või III vältes?

Neile ja paljudele muudele küsimus-tele püüab vastata „Eesti kohanimeraa-mat”. Valminud koostöös paljude asu-tustega (Eesti Keele Instituut, Võru Ins-tituut, Eesti Kirjandusmuuseum jt), an-takse siin esmakordselt kokkuvõtlik ülevaade selle kohta, mida Eesti koha-nimedest, nende kujunemisest ja etü-moloogiast on kirjutatud ja arvatud. Esitatud on nime hääldus, kohakääne-te kasutus, koha kihelkonna- ja mõisa-kuuluvus, lühike kohalugu jpm.

Sõnaraamatus on 6211 artiklit, sh kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamad piirkon-dade ja looduskohtade nimed. Mitmele artiklile on lisatud viipenimed ja koha-pärimus. Rohkesti on uut teavet, sest paljud Eesti piirkonnad olid seni vähe uuritud. Sõnastikule on lisatud artikli-tes mainitud kohanimede register, kasu-tatud kirjanduse loetelu, ajalooliste hal-dusüksuste tabel ning kaardilisa kihel-konna- ja mõisapiiridega. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele, selle esitus-laad püüab olla võimalikult üldarusaa-dav ja lihtne.

Raamatut on koostatud ametlikult seitse aastat, kuid tegelikult isegi kauem,

Eesti kohanimeraamat

sest mõte niisugune teos koostada tek-kis 2000. aastate alguses nimeuurijate seltsis. Parasjagu oli koostamisel Soo-me kohanimeraamat ning eeskujusid leiti ka mujalt, nt Rootsist. Eesti kohani-mede kohta on seni ilmunud kokkuvõt-likke käsitlusi saksa keeles, neist maini-misväärseimad Lauri Kettuneni mono-graafia (1955) ja Paul Johanseni käsit-lus Taani hindamisraamatust (1933).

Eesti keeles on kättesaadavad piir-kondade kohanimeuurimused, Valdek Pallilt Põhja-Tartumaa (1969–1977) ning Marja Kallasmaalt Saaremaa (1996–2000) ja Hiiumaa (2010) koh-ta. Valdav osa käsitlusi paikneb siiski laiali eri artiklites ja mõned piirkon-nad, eriti Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaa ning Setomaa olid lähemalt uurimata.

Sõnaraamat on uudne selle poolest, et erinevalt varasematest nimekäsitlustest lähtuvad artiklid eeskätt kindlast kohast,

EESTI KEELE SIHTASUTUS WWW.EKSA.EE

mitte nimest. St vaadeldakse ka koha tei-si nimesid, näiteks on Tallinna teistes keeltes tuntud mitme muu nime all (Re-val, Колывань, Lyndanise jne). Püütud on jälgida nii seda, kuidas kohta on läbi aegade nimetatud, kui ka seda, mida vaadeldava nimega on varem tähistatud. Varasem kohalugu pole siiski alati selge.

Olgu ka kohe nimetatud, et kõikide nimede päritolu ei ole olnud võimalik kindlaks teha. Sageli on pakutud üks-nes oletusi või võrdlusi mõne lähedase nime või sõnatüvega. Eeskätt on raa-mat senise uurimise kokkuvõte, mida on uurimislünkade osas püütud tasan-dada. Seniseid käsitlusi on aga vaadel-dud kriitiliselt ja mitu varem käibinud väidet on tunnistatud ekslikuks või vä-hemalt küsitavaks (kas või Tallinna va-raseim maining 1154).

Samas on vahel pakutud ka ootama-tuid seletusi, mille võib-olla tuleviku uurijad ümber lükkavad. Raamatu koostamises on peale kohanimede ja kohapärimuse uurijate osalenud ret-sensentide ja konsultantidena ajaloola-sed ja geograafid, samuti muud asja-tundjad. Seega on tegemist üsna inter-distsiplinaarse teosega, sisuliselt koha-nimede entsüklopeediaga.

Eesti kohanime- raamatkoostanud autorite kollektiiv1112 lkkõva köide

Lehekülg Taani hindamisraamatust.

Nartsiss, meesteõgijaHelga Nõu366 lk, kõva köideRomaanis rullub lahti ühe eesti naise elulugu, kirjum kui kellelgi teisel. Algab see möödunud sajandi Pärnust ja ulatub üle Tartu, Tal-linna, Petrogradi, Riia, Oslo ja Londoni pea igasse ilmajakku. Olgu nimetatud Aafrikas Johannesburg, Bulawayo, Salis-bury ja Kaplinn; Aasias Bombay, Singa-pur, Shanghai, Peiping ja Hongkong; Austraalias Sidney ja Ameerikas mitmed osariigid lõppjaamaga Alaskas.

Tema elu keerleb otse pöörases tem-pos, kabareede särast kuni vaesuse, näl-gimise ja prostitutsioonini suurlinnade rentslis. Kes ta oli? Ühelt poolt ilus nagu Kreeka mütoloogia Narkissos, kes ar-mastas oma peegelpilti, teiselt poolt „meeste õgija”, naine „saja mehega”. Paraku polnud ta vooruse eeskuju, aga imetleda võib ta elutahet, võimet kõigist olukordadest välja tulla ja oma unistusi järgida.

Tõe otsingWillard Van Orman Quinetõlkinud Lauri Pilter125 lk, pehme köideOlen neil lehekülgedel võt-nud eesmärgiks ajakohastada, kokku võtta ja selgitada oma mitmeti põimu-vaid vaateid kognitiivsele tähendusele, objektiivsele osutusele ning teadmise alustele. Osa edasiminekust on seletav ja osa sisuline. See sisu on esile kerki-nud hooti viimase kümne aasta jooksul, osalt loengutel, vabas arutelus ja juhuar-tiklites. Neid mõtteid omavahel seosta-des olen vahetevahel leidnud vigaseid

ilmunudühenduspunkte ning olen nüüd and-nud neile kuju, mis mind rahuldab. Adresseerin selle raamatukese niihäs-ti oma vanadele kui uutele lugejatele ning seetõttu esitan lühemalt neid teemasid, mida olen teistes raamatu-tes juba käsitlenud. Siiski kordan tut-tavat mõttekäiku kohtades, kus näen idees või tema esitusviisis edasimine-kut, ja ka seal, kus uus lugeja vajab kaasatulekuks lühikest eelkokku- võtet.

Põhjapõdrad ja oliividJaak Prozes144 lkpehme köideJaak Prozese luulekogu „Põhjapõdrad ja oliivid” sisaldab autorile omast soome-ugri teemat. Luuletustes on irooniat nii tarbimise, kui ka tehnoloogiliste arengute suh-tes. Luulekogu eripäraks on, et mit-med luuletused on tõlgitud erineva-tesse soome-ugri keeltesse. Olgu siin liivi, mari ja ungari keeled nimetatud.

Lapsepõlvemaa, sõda ja kolm okupatsiooni Mälestusi (1937–1944) Valter Kruut240 lk, pehme köide1932. aastal Kirde-Eesti rannakülas Valastes sündinud ning seal kolm okupatsiooni ja ka sõjaaja raskused üle elanud poisi lapsepõlvemälestu-sed tollest murrangulisest ajajärgust. Meenutused külaelust, talutöödest, karjasepõlvest ning esimeste kooli-aastate rõõmudest-muredest.

Võileivatordid. Soolased ahvatlusedTiina Lebane, Pille Enden112 lk, kõva köideTänane leiva- ja saiatoo-dete valik on mõõtmatult suurem ja rikkalikum kui võileivatortide hiilge-ajal aastakümneid tagasi. Eri jahu-dest, erinevate seemnete, köögivil-jade ja muude põnevate lisanditega saiad-leivad ju lausa kutsuvad end soolastes tortides kasutama. Samal ajal pakuvad vaheldust ka näkilei-vad, kuivikud, maisikrõpsud ja soo-lased küpsised. Kui varem kippus võileivatort uppuma hapukoore-ma-joneesikastmesse, siis nüüd on nen-de kahe klassiku kõrval meie kasu-tuses jogurtid ja erimaitselised toor-juustud, crème fraîche, pestod ja muud kastmed-võided. Lisandite valik, millega kreemi maitsestada või mida tordikihtide vahele panna, on isegi väikese Eesti kohta piiritu. Kaante vahelt leiad 45 uut ja maits-vat soolast tordiretsepti, mis ehivad su peolauda. Maitsvaid elamusi!

AiapiduKalvi Sedrik156 lk, kõva köide„Ühel sumedal suve-õhtul sain osa vaimus-tavast juubelipeost, mille kaunist lauda kroonisid Kalvi tehtud toidud. Kohe samas sündiski otsus: need maitsed ei tohi jääda vaid käputäie inimeste teada,” ütleb „Aiapeo” idee autor Raili Mikk.

Igapäevatööna on aga Hiiumaalt pärit Kalvi toita ligemale 500 Rahvus-

ilmunud

tütarlapsele ja ühe ristimiskleidi. Teose mitmetasandiline ülevaade 20.

sajandi alguse eluolust läbi ühe pere, eesti naise ja käsitöö põimub keerulise ajastu, poliitika, usu, kurbade saatuste-kokkusattumustega ja rõõmsate tradit-sioonidega. Naine on meie kultuuris olnud pere rõivaesemete eest hoolitse-ja. Naine võtab aja ja muudab kõik ker-gusega mugavaks, kaunistab, paran-dab, puhastab. Autori isiklik naispere-lugu on oskuslikult seotud tolleaegse riidemoe ja käsitööajakirjanduse ning vürtsitatud maailmas toimunud täht-sündmustega.

Lugu saab alguse triibuseeliku ja pott-mütsi ajaga, mida püütakse ette kujuta-da ilma selle aja tegelasi tundmata. Ega pastelde ja suurräti aegki olnud kauge – vaevalt sada aastat tagasi oli naisel ai-nult kaks suurrätti, üks igapäevaseks ja teine pidulikemaks puhkudeks. Peene pesu ning tikitud toakaunistuste aeg tuli perekondadesse läbi tütarlastekoolide, kuhu peretütred õppima saadeti, sest muid väljavaateid üldiselt ei olnudki. Ta-gant järele mõeldes oli see uhke valik, sest nagu näha, millise päranduse nad on meile nõnda jätnud!

ooperi Estonia töötajat ning õhtuti veel 800-pealine publik teatri kohviku-tes ja Talveaias. Aivar Mäe on öelnud Kalvi kohta, et ta oskab katta laua nii presidendile kui ka külapeole.

Kui teater puhkab, kolib Kalvi Hiiumaa-le ja pühendub põhjalikult oma suvisele kirele – õues toidu valmistamisele. Võtab kasutusele lihtsamad kooslused ja valmistamisnipid, kuid ühes asjas järele ei anna – ja see on maitse.

„Aiapeo” retseptid aitavad teil toime tulla igat masti pidude ja pidulistega.

Küpsetamata koogid ehk lihtsad retseptid magusast koogimaailmastRagne Värk64 lk, pehme köideArmas maiustaja, oled sattunud magu-sasse ja maitsetest tulvil koogimaailma. Magus võlub alati, sulatades ka kõige kargemad südamed ning tuues naeratu-se näole – täpselt sama toime on ka selle retseptiraamatulehtedel leiduvate kookidega. Nendel kookidel on üks liht-ne eripära – siit raamatust leiate 30 magusatest toonidest tulvil koogiret-septi, mis valmivad küpsetamata. Need kõik on lihtsad koogid, mis saavad val-mis ilma ahjukuumust kasutamata.

Küpsetamata koogid sobivad ideaal-selt valmistamiseks algajatele, kuid ka neile, keda on koogivalmistamise pisik juba aastaid nakatunud. Kui soovid lihtsa vaevaga ja kiiresti mõnd magusat kooki, siis need koogi on just sinu jaoks loodud… ja otseloomulikult on sedalaadi koogid ideaalsed suviste ilmadega, sest pakatavad värskusest ja lihtsatest maitsetest!