AINEVALDKOND „SOTSIAALAINED“

Ainevaldkonna õppeained on inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, ajalugu..

Sotsiaalainete õpetamise kaudu taotleb kool, et õpilane

mõistab ühiskonnas toimuvate muutuste põhjusi ja tagajärgi;

omab positiivset minapilti ja kavandab tulevikuplaane;

järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas;

huvitub iseenda, oma kogukonna ja rahva arengust, kujundab oma arvamust;

tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab neist mõnda õppetöös;

suhtub lugupidavalt inimeste erinevustesse, juhul kui need pole inimsusevastased;

tuleb toime eakaaslaste hulgas, perekonnas, kogukonnas ja ühiskonnas, väärtustades neid;

omab teadmisi ja oskusi enesekontrolli, enesekasvatuse, oma võimete arendamise ja tervisliku

eluviisi kohta;

suhtub positiivselt endasse ja teistesse;

hindab üldinimlikke väärtusi, peab lugu endast, teistest inimestest ja keskkonnast.

Inimeseõpetus

Inimeseõpetuse kaudu aitab kool kaasa järgmiste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisele:

enesekohased ja sotsiaalsed oskused;

füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng;

tervis ja tervislik eluviis;

turvalisus ja riskikäitumise ennetamine;

üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, vastutustunne ja õiglus.

I KOOLIASTE

Inimeseõpetuse õppe- ja kasvatuse eesmärkidena taotleb kool, et 3. klassi lõpetaja:

väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed on erinevad;

väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;

väärtustab sõprust ja toetavaid peresuhteid;

teab, milline on tervislik eluviis ning väärtustab seda;

mõistab oma õigust keelduda ennast kahjustavast tegevusest;

teab, kuidas ohuolukorras abi kutsuda;

Pisisaare Algkool

2

teab, mis on perekond, kodu, kodukoht ja kodumaa, ning väärtustab neid;

teab Eesti riigi sümboleid ja naaberriike;

kirjeldab, mis on lapse õigused ja kohustused, mõistab vastutust oma tegude eest;

planeerib oma aega ja igapäevaseid tegevusi;

suhtleb ja käitub teisi arvestades, sõnastab oma tundeid ja oskab neid väljendada;

teab põhilisi käitumisreegleid ja arvestab neid.

I KOOLIASTME INIMESEÕPETUSE ÕPITULEMUSED JA ÕPPESISU

2. KLASS

Õpitulemused Õppesisu

MINA

Kirjeldab oma välimust, huvisid ja tegevusi,

mida talle meeldib teha.

Eristab mehi ja naisi.

Nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega

ja erineb teistest. Väärtustab iseennast ja teisi.

Mõistab viisaka käitumise vajalikkust.

Mina. Minu erinevused ja sarnasused teiste

inimestega.

Iga inimese väärtus.

Viisakas käitumine.

MINA JA TERVIS

Kirjeldab, kuidas oma tervise eest

hoolitseda. Eristab nakkuslikke ja mittenakkuslikke

haigusi. Saab aru, et ravimeid võetakse siis, kui

ollakse haige, ning teab, et ravimid võivad olla

inimese tervisele ohtlikud

Kirjeldab tervise hoidmise viise:

mitmekesine toit, uni ja puhkus ning liikumine

ja sport. Teab, et liikumine, puhkus ja tervislik

toitumine on tähtsad seoses tervisliku

eluviisiga. Demonstreerib lihtsamaid esmaabivõtteid.

Teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab

kutsuda abi.

Tervis.

Terve ja haige inimene. Arsti juures

Ravimid.

Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni

ja puhkus ning liikumine ja sport.

Keha puhtus ja selle eest hoolitsemine.

Abi saamise võimalused.

Esmaabi.

Praktiline tegevus: lihtsamate esmaabivõtetega

tutvumine

MINA JA MINU PERE

erinevad ja

Kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle

kodus.

Kodu. Koduarmastus. Kodu traditsioonid.

Kodutus. Lastekodu. Turvakodu. Perekond. Erinevad pered. Uus pereliige.

Vanavanemad ja teised sugulased. Sugupuu. Pereliikme lahkumine ja lein.

Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused tööd.

Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne.

Vanemate ja teiste inimeste töö.

Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond.

Pisisaare Algkool

3

Kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas

abistada pereliikmeid kodustes töödes.

Väärtustab üksteise abistamist ja

arvestamist peres.

Teab oma kohustusi peres. Teab inimeste erinevaid töid ja töökohti. Oskab tänaval käituda ning ületada

sõiduteed ohutult. Kirjeldab ohtlikke olukordi ning seda,

kuidas seal käituda. Kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi

kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee

sihtpunkti.

Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek.

Ohud kodus ja koduümbruses.

MINA: AEG JA ASJAD

tunnete tekkimise allikaks.

mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta.

Aeg. Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Täpsus,

lubadused, vastutus.

Hinnangu andmine oma tegevusele. Minu oma, tema oma, meie oma.

Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste

väärtuste seas.

Suhtumine asjadesse ja teiste töösse.

Kokkuhoid.

MINA JA KODUMAA

Vabariigi pealinna,

sünnipäeva ja presidenti.

- ja kadripäeva,

jõulude ning lihavõttepühade rahvakombeid.

Eesti – minu kodumaa. Kodukoht.

Kodukoha ja Eesti riigi tuntud inimesed.

Rahvakalendri tähtpäevad.

Eesti rikkus.

3. KLASS

Õpitulemused Õppesisu

MINA

Selgitab endasse positiivse suhtumise

tähtusust. Võrdleb oma välimust, huve ja

tugevusi kaasõpilaste omadega. Väärtustab inimese õigust olla erinev.

Nimetab enda õigusi ja kohustusi. Teab, et õigustega kaasnevad kohustused.

Mina. Mina ja endasse suhtumine.

Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus.

Lapse turvalisus.

Lapse õigused ja kohustused.

Lapse kaitse.

MINA JA TERVIS

Eristab vaimset ja füüsilist tervist.

Kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside

vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus

Vaimne ja füüsiline tervis. Tervislik eluviis.

Liikumine ja tervis. Tervislik toitumine. Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

Pisisaare Algkool

4

ning liikumine.

Väärtustab tervislikku eluviisi. Kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas

keelduda tegevusest, mis kahjustab tema

tervist.

Nimetab, kelle poole pöörduda erinevate

murede korral.

Kahjulikud harjumused.

MINA JA MEIE

Nimetab inimese eluks vajalikke olulisi

vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste

omadega.

Kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal

sõbral, ning hindab ennast nende omaduste

järgi. Väärtustab sõprust. Väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja

üksteise abistamist.

tähtsust inimsuhetes.

tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus

need tekivad, ning leiab erinevaid viise

nendega toimetulekuks.

vägivalla korral.

Mõistab, et kiusamine on mitteaktsepteeritud

käitumine. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas

keelduda ennast kahjustavast tegevusest.

Eristab enda head ja halba käitumist. Kirjeldab oma sõnadega, mida tähendab

vastustundlikkus ja südametunnistus. Nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja

põhjendab nende vajalikkust.

Kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab

neile hinnangu.

Teab liikluseeskirja, mis tagab tema

turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda

turvaliselt liikluses. Eristab tööd ja mängu. Selgitab enda õppimise eesmärke ja toob

näiteid, kuidas aitab õppimine igapäevaelus

paremini hakkama saada.

Teab tegureid, mis soodustavad või

takistavad keskendumist õppimise ajal, ning

kirjeldab oma tegevuse planeerimist nädalas,

väärtustades vastutust. Väärtustab lubadustest kinnipidamist ja

vastutust.

Teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas

teha koostööd.

Minu ja teiste vajadused.

Sõbrad ja sõpruse hoidmine.

Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja

teiste abistamine.

Ausus ja õiglus. Leppimine. Vabandamine.

Oma muredest rääkimine ja tunnete

väljendamine.

Oskus panna end teise inimese olukorda.

Keeldumine kahjulikust tegevusest.

Minu hea ja halb käitumine.

Südametunnistus. Käitumisreeglid. Minu käitumise mõju ja

tagajärjed. Vastutus. Liiklusreeglid.

Mäng ja töö. Õppimine. Kohusetunne ja vastutus.

Meeskonnatöö. Tööjaotus.

Pisisaare Algkool

5

MINA: TEAVE JA ASJAD

Kirjeldab erinevate meeltega tajutavaid

teabeallikaid.

Selgitab, kuidas võivad reklaamid mõjutada

inimeste käitumist ja otsuseid. Teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid

ning seda, et raha teenitakse tööga.

laenamise eest.

kasutatakse raha ning mis

on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja

laenamine.

taskuraha kulutades ja säästes.

Teave ja teabeallikad ning nende

kasutamine.

Reklaami mõju. Turvaline käitumine meediakeskkonnas. Fantaasia ja reaalsuse eristamine. Reklaami ja meediaga seonduvad ohud. Raha. Raha teenimine, kulutamine,

laenamine.

Vastutus. Oma kulutuste planeerimine. Heategevus. Säästmine ja kulutamine

kogukonnas.

MINA JA KODUMAA

Selgitab skeemi järgi haldusüksuste seoseid

oma kodukohas.

Leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema

naaberriigid. Nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke

sümboleid.

Kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja

kombeid ning austab neid.

Väärtustab oma kodumaad.

Küla, vald, linn, maakond. Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.

Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid. Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.

II KOOLIASTE

Inimeseõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärkidena taotleb kool, et 6. klassi lõpetaja:

väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ning sõprust ja armastust;

väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;

kirjeldab tõhusaid sotsiaalseid oskusi igapäevaelus;

väärtustab tervislikku elu uimastiteta;

kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas;

tunneb enesehinnangu tõstmise ning enesekontrolli teostamise võimalusi;

väärtustab inimeste erinevusi;

selgitab konfliktide võimalikke põhjusi, eristab tõhusaid ja mittetõhusaid konfliktide lahenduse

viise;

väärtustab tervist ja tervislikku eluviisi;

teab, kuidas toimida ohuolukorras, oskab abi kutsuda;

kirjeldab tegevusi, mis muudavad elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks.

Pisisaare Algkool

6

II KOOLIASTME INIMESEÕPETUSE ÕPITULEMUSED JA ÕPPESISU

5. KLASS

Õpitulemused Õppesisu

TERVIS

Kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset

tervist ning selgitab tervise olemust nendest

mõistetest lähtudes. Teab enda põhilisi tervisenäitajaid:

kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri,

pulsisagedust ning enesetunnet. Nimetab tervist tugevdavaid ja tervist

kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende

mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja

sotsiaalsele tervisele. Eristab põhilisi organismi reaktsioone

stressi korral ning kirjeldab nendega

toimetuleku võimalusi.

Väärtustab oma tervist.

Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja

sotsiaalne tervis.

Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid. Tervise hindamine. Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid

stressile. Pingete maandamise võimalused.

TERVISLIK ELUVIIS

Oskab eristada tervislikke ja

mittetervislikke otsuseid igapäevaelus.

Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid

ning väärtustab neid.

Selgitab, kuidas on toitumine seotud

tervisega.

Kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese

toiduvalikut. Teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele

ja toob selle kohta näiteid. Oskab hinnata oma päevakava, lähtudes

tervisliku eluviisi komponentidest. Hindab ja oskab planeerida kehalise

aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses. Väärtustab tervislikku eluviisi.

Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise

põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid. Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse

vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse

põhimõtted.

Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine.

Uni. Enesetestimine seoses kehalise aktiivsusega.

Sobiva kehalise aktiivsuse valik. Kehalise aktiivsuse tähtsus igapäevaelus.

Karastamine.

MURDEIGA

Kirjeldab murdeiga inimese elukaare

osana ning murdeeas toimuvaid muutusi

seoses keha ning tunnetega. Aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab,

kuidas oma keha eest hoolitseda.

Teab, et murdeiga on varieeruv ning

igaühel oma arengutempo. Teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste

sugutunnuste seost soojätkamisega.

Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja

emotsionaalsed muutused murdeeas.

Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest

hoolitsemine.

Kehalise arengu mõju murdeealise

emotsioonidele ning tõhus toimetulek

arengumuutustega. Suguline küpsus ja soojätkamine.

TURVALISUS JA RISKIKÄITUMINE

Kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida

õnnetusjuhtumeid.

kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida.

Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus

ja õues.

Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja

ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda

Pisisaare Algkool

7

ohtu seada ning kuidas abi kutsuda.

Nimetab meediast tulenevaid riske oma

käitumisele ja suhetele. Suheldes meedia vahendusel, mõistab

vahendatud suhtlemise olemust ning

vastutust oma sõnade ja tegude eest. Väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas

kasutada tõhusaid enesekohaseid ja

sotsiaalseid oskusi tubaka, alkoholi ja teiste

uimastitega seotud olukordades:

emotsioonidega toimetulek,

enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine,

probleemide lahendamine ja suhtlusoskus. Kirjeldab tubaka ja alkoholi tarbimise

kahjulikku mõju inimese organismile.

Väärtustab mitmekesist positiivset ja

tervislikku elu uimastiteta.

vastutus.

Vahendatud suhtlemine. Internetiga seonduvad ohud. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused

uimastitega seotud situatsioonides.

Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite

tarbimisega seonduvad riskid tervisele. Valikud ja vastutus seoses uimastitega.

HAIGUSED JA ESMAABI

Oskab kirjeldada, kuidas hoida ära

levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi.

Selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi

ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini

vahenditega.

Teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas

ennast kaitsta HIViga nakatumise eest. Kirjeldab, kuidas ennast ja teisi inimesi

abistada õnnetusjuhtumi korral.

Teab, kuidas toimida turvaliselt

ohuolukorras ja abi kutsuda, ning

demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid

esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine,

luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus,

palavik ja päikesepiste). Nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab,

kuidas neid praktikas kasutada.

Levinumad laste- ja noortehaigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused.

Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise

võimalused. AIDS

Vaktsineerimine.

Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates

olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.

Esmaabivahendid koduapteegis.

KESKKOND JA TERVIS

Kirjeldab tervislikku elukeskkonda,

lähtudes oma kodukoha loodus- ja

tehiskeskkonnast. Eristab tegureid, mis muudavad

elukeskkonna turvaliseks ja tervist

tugevdavaks või mitteturvaliseks ja tervist

kahjustavaks. Kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase

õpitulemustele.

Tervislik elukeskkond. Tervislik

õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana Tervisliku elukeskkonna hoidmine. Abisaaja õigused ja vastutus seoses

meditsiiniabiga.

6. KLASS

Pisisaare Algkool

8

Õpitulemused Õppesisu

MINA JA SUHTLEMINE

Analüüsib enda iseloomujooni ja omadusi,

väärtustades positiivseid jooni ja omadusi. Mõistab, mis mõjutab enesehinnangut ning

kuidas see kujuneb.

Mõistab enesekontrolli olemust ning

demonstreerib õpisituatsioonis oma

käitumise kontrolli, saades hakkama vihaga

ja teiste emotsioonidega. Oskab suheldes enda kohta tagasisidet

anda ning teistelt seda vastu võtta. Oskab selgitada ja põhjendada oma

väärtusi seoses eneseanalüüsiga.

Enesesse uskumine. Enesehinnang. Konfliktid iseendaga. Sisemiste konfliktide

lahendamine. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste

selgitamine. Enesekontrollivõtted.

SUHTLEMINE TEISTEGA

Tunneb ära enda ja teiste inimeste

põhilised vajadused ning teadvustab neid. Teab suhtlemise olemust ning väärtustab

tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust; eristab

verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist.

Kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid

suhtlusvahendeid ning nende mõju

verbaalsele suhtlemisele.

Demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse

kuulamise võtteid; mõistab eneseavamise

mõju suhtlemisele. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas

väljendada oma tundeid verbaalselt,

säilitades ja tugevdades suhteid. Teadvustab eelarvamuste mõju

suhtlemisele igapäevaelus ning toob selle

kohta näiteid. Eristab ning kirjeldab kehtestavat,

agressiivset ja alistuvat käitumist ning

mõistab nende käitumiste mõju suhetele. Teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest

seismine, oskab partnerit arvestavalt öelda ei

ennast ja teisi kahjustava käitumise korral

ning aktsepteerib partneri ei ütlemist ennast

ja teisi kahjustava käitumise korral.

teistesse.

Minu ja teiste vajadused. Vajaduste hierarhia.

Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja

mitteverbaalne suhtlemine.

Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine.

Eneseavamine. Eelarvamused.

Suhtlemine ja viisakus. Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine.

Ei ütlemine ennast ja teisi kahjustava

käitumise korral.

Vabandamine ja süüteo ülestunnistamine.

SUHTED TEISTEGA

Kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste

(üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja

hoolitsemise) toimimist igapäevaelus.

Oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu

võtta.

Väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja

üksteise abistamist.

Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise

aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus.

Toetus ning abi teistele inimestele ja teistelt

inimestelt.

Sõprussuhted. Usaldus suhtes. Empaatia.

Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve.

Pisisaare Algkool

9

Eristab inimeste erinevaid rolle suhetes

ning nende muutuvat iseloomu. Demonstreerib õpisituatsioonis oskust

näha olukorda teise isiku vaatenurgast. Tähtsustab oskust panna end teise inimese

olukorda ja mõista tema tundeid ning

väärtustab empaatilist suhtlemist. Väärtustab sõprust kui vastastikuse

usalduse ja toetuse allikat. Kirjeldab kaaslaste rühma arvamuste,

valikute ja käitumise mõju ning surve

tagajärgi. Mõistab isikuiseärasusi ning teadvustab

soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.

Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine.

Isikuiseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. Eelarvamuste mõju suhetele.

KONFLIKTID

Selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning

aktsepteerib konflikte kui osa elust. Teab, eristab ja kirjeldab efektiivseid ning

mitteefektiivseid konflikti lahendamise viise. Kasutab õpisituatsioonis konflikte

lahendades tõhusaid viise ning väärtustab

neid.

Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide

lahendamise teed.

Kriitikaga hakkamasaamine. Läbirääkimiste pidamine.

OTSUSTAMINE JA PROBLEEMILAHENDUS

Teab ja oskab õpisituatsioonis otsuseid

langetades leida erinevaid lahendusviise.

Kirjeldab otsustades erinevate

lahendusviiside puudusi ja eeliseid. Mõistab otsustades lahendusviiside lühi- ja

pikaajalisi tagajärgi. Selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse

sobiva parima käitumisviisi valikut;

väärtustab vastutuse võtmist otsuseid

langetades.

Otsustamine ja probleemide lahendamine.

Erinevate käitumisviiside leidmine

probleeme lahendades.

Tagajärgede arvestamine

probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel.

Sotsiaalsete dilemmade lahendamine

otsustamisel.

POSITIIVNE MÕTLEMINE

Nimetab ja väärtustab enda ning teiste

positiivseid omadusi. Väärtustab positiivset mõtlemist.

Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja

omadused endas ning teistes, nende

märkamine.

Positiivne mina. Ajalugu

Ajalugu

Ajaloo õpetamisega taotleb kool, et õpilane:

Pisisaare Algkool

10

tunneb huvi mineviku vastu;

tunneb kodukoha ja Eesti ajalugu ajastu oluliste sündmuste ja isikute kaudu;

kasutab ajaloo põhimõisteid õiges kontekstis;

leiab, üldistab ja kasutab ajalooteavet;

väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning määratleb end oma rahva liikmena;

mõistab ühiskonna mitmekesisust;

analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

tunneb ja kasutab erinevaid teabeallikaid ja IKT vahendeid;

väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult.

II KOOLIASTE

Ajaloo õppe- ja kasvatuse eesmärkidena taotleb kool, et 6. klassi lõpetaja:

kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid õpitud sõnu, lühendeid ja fraase;

tunneb mõningaid sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid;

teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;

hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;

toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;

mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust ning esitab selle kohta näiteid;

mõistab ajaloosündmuste põhjuseid ja tagajärgi ning loob lihtsamaid seoseid;

otsib teavet mineviku kohta lihtsamatest allikatest ja hindab neid kriitiliselt;

väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult ning kasutab ajalookaarti.

II KOOLIASTME AJALOO ÕPITULEMUSED JA ÕPPESISU

5. KLASS

Õpitulemused Õppesisu

AJAARVAMINE

kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid

sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat,

eKr, pKr, araabia number, Rooma number,

ajaloo periodiseerimine; kirjeldab mõnda minevikusündmust ja

inimeste eluolu minevikus;

leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid; väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka

Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo

perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg,

uusaeg, lähiajalugu.

Pisisaare Algkool

11

kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;

kasutab ajalookaarti.

AJALOOALLIKAD

teab, et mineviku kohta saab teavet

ajalooallikatest; töötab lihtsamate allikatega;

kasutab kontekstis ajalooallikatega

seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline

allikas, esemeline allikas.

Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline

allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv.

ELUOLU

kirjeldab mõnda minevikusündmust,

mineviku inimeste eluolu; leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;

väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka

kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;

kasutab ajalookaarti.

Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu,

tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja

traditsioonid, nende muutumine ajas.

AJALOOSÜNDMUSED JA AJALOOLISED ISIKUD

kirjeldab mõnda minevikusündmust,

inimeste eluolu minevikus; leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid; väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka

kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu; kasutab ajalookaarti.

Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud

kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas

õpetaja valikul.

6. KLASS

Õpitulemused Õppesisu

MUINASAEG

kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja

tegevusalasid; näitab kaardil ja põhjendab, miks ja mis

piirkondades sai alguse põlluharimine; teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus

tõi kaasa metallide kasutuselevõtmine; seletab ja kasutab kontekstis mõisteid

kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik

ebavõrdsus, sugukond, hõim; teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli

ja Kunda inimasula, ning näitab neid kaardil.

Aeg ja ajaarvamine, muinas- ja vanaaja

periodiseerimine. Ajalugu ja ajalooallikad.

Allikmaterjalide tõlgendamine. Muinasaja arengujärgud ja nende

üldiseloomustus: kiviaja inimese tegevusalad,

põlluharimise algus, loomade kodustamine,

käsitöö areng, metallide kasutuselevõtmine,

Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli,

Kunda.

VANAD IDAMAAD

selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja

kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja

Mesopotaamiat; selgitab, milline oli vanaaja riiklik

korraldus, kirjeldab vanaaja elulaadi ja

religiooni Egiptusing Mesopotaamia näitel;

tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi:

meditsiini, matemaatikat, astronoomiat,

kirjandust, kujutavat kunsti, Egiptuse

püramiide ja Babüloni rippaedu;

Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised

piirid, looduslikud olud. Vana-Egiptus, Egiptuse riigikorraldus. Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon; eluolu,

religioon, kultuurisaavutused. Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised

(ratas, potikeder), Hammurabi seadused,

eluolu, religioon, kultuurisaavutused.

Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana

Testament.

Pisisaare Algkool

12

teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri

ja hieroglüüfkiri; teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik

religioon; selgitab, mis on Vana Testament;

seletab ja kasutab kontekstis mõisteid

tsivilisatsioon, linnriik, vaarao, muumia,

sfinks, tempel, püramiid, preester; teab, kes olid Thutmosis III, Ramses II,

Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja Taavet,

ning iseloomustab nende tegevust.

VANA-KREEKA

näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani

poolsaart, Ateenat ja Spartat ning kirjeldab

riigi laienemist hellenismi perioodil; teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai

alguse Kreeta-Mükeene kultuurist; tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust

Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid

kirjelduse põhjal;

kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu

iseloomulikke jooni järgmistes

valdkondades:kirjandus, teater, religioon,

kunst, sport; seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis,

rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann,

aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos,

olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia,

skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik;

teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros,

Herodotos, Perikles ja Aleksander Suur, ning

iseloomustab nende tegevust.

Vanim kõrgkultuur Euroopas.

Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene

kultuur. Kreeka linnriigid. Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning

Spartas.

Linnriikide nõrgenemine ja alistamine

Makedooniale.

Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi

tekkimine.

Vana-Kreeka kultuur ja eluolu, kultuur ja

religioon Hellase maailma ühendajana,

olümpiamängud, religioon

ja mütoloogia, Homerose kangelaseepika,

ajalookirjutus, Herodotos, teater, kunst,

arhitektuur, skulptuur, hellenistlik kultuur,

Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.

VANA-ROOMA

näitab kaardil Apenniini poolsaart,

Vahemerd, Kartaagot, Roomat,

Konstantinoopolit, IdaRoomat ja Lääne-

Roomat;

teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab

kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle

laienemist; selgitab Rooma riigikorda eri aegadel; iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma

riigis; seletab ja kasutab kontekstis mõisteid

vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum,

patriits, plebei, konsul, senat, rahvatribuun,

orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion,

kodusõda, kristlus, piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma,

LääneRooma, Kartaago, Konstantinoopol,

ladina keel;

Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud,

Rooma linna tekkimine, kuningad, vabariigi

algus, Rooma vabariik, ühiskondlik korraldus,

Rooma võimu laienemine Vahemere maades.

Hannibal, kodusõjad Roomas. Caesar, vabariigi lõpp.

Rooma keisririik, ühiskondlik korraldus. Augustus, Rooma impeerium ja selle

lõhenemine. Vana-Rooma kultuur, rahvas ja eluolu, Rooma

kui impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn,

kunst ja arhitektuur, avalikud mängud, Rooma

õigus. Ristiusu teke, Uus Testament.

Pisisaare Algkool

13

teab, kes olid Romulus, Hannibal, Caesar,

Augustus ja Jeesus Kristus, ning iseloomustab

nende tegevust.

Ühiskonnaõpetus

Ühiskonnaõpetuse õpetamisega taotleb kool, et õpilane:

tunneb huvi ühiskonna probleemide vastu ning oskab neid märgata ja uurida;

oskab tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest;

teab, kuidas osaleda poliitika kujundamises ja teostamises;

väärtustab inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid;

arvestab teisi, väärtustab mitmekesisust ja on seaduskuulekas;

määratleb ennast ühiskonna liikmena ja Eesti kodanikuna;

algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel.

II KOOLIASTE

Ühiskonnaõpetuse õppe- ja kasvatuse eesmärkidena taotleb kool, et 6. klassi lõpetaja:

teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid;

mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis;

märkab ja arvestab erinevaid huve ja võimalusi ning on valmis koostööks;

teab Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone ja kirjeldab nende ülesandeid;

teab põhiseaduse tähendust ning tunneb lapse õiguseid ja vastutust;

selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö;

mõistab inimeste iseärasusi, on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks;

toob näiteid elukutsetest ja ettevõtetest ning väärtustab töötamist;

tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja tarbijana;

oskab leida, luua, kasutada ja jagada infot, väärtustab enda ja teiste autorite tööd;

esitab oma seisukohti selgelt ja veenvalt;

teab oma õigust saada abi ning oskab seda leida.

II KOOLIASTME ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPPESISU JA ÕPITULEMUSED

Pisisaare Algkool

14

6. KLASS

Õpitulemused Õppesisu

SOTSIAALSED SUHTED

Seletab oma sõnadega ning kasutab

kontekstis mõisteid rahvus, riik,

võrdõiguslikkus ja sallivus.

Nimetab Eestis ja kodukohas elavaid

rahvarühmi ning kirjeldab nende eluolu ja

kultuuritraditsioone.

Toob näiteid naiste ja meeste võrdsete

õiguste ja nende rikkumise kohta Eestis.

Teab ja hoiab kogukonna traditsioone.

Teab, mis on isikutunnistus ja

reisidokumendid (pass, isikutunnistus).

Nimetab ja näitab kaardil Eesti naaberriike

ning toob näiteid, kuidas muu maailm

mõjutab elu Eestis.

Seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis

mõisteid kodanikuühendus, kodanikualgatus,

vabatahtlik tegevus.

Nimetab kodukohas tegutsevaid seltse,

klubisid ja ühendusi ning kirjeldab nende

tegevust.

Teab kodukoha kodanikualgatusi ning

algatab neid ja osaleb neis võimaluse korral.

Toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse

kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele

abi.

Eestis ja õpilase kodukohas elavad

rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud,

religioossed jm).

Mõne Eestis elava vähemusrahvuse kultuur.

Rahvuslikud ja usulised kultuuritraditsioonid.

Sooline võrdõiguslikkus. Sooline

võrdõiguslikkus klassis. Soolised

stereotüübid.

Pere ja suguvõsa. Naabruskond maal ja

linnas. Sõpruskond. Koolipere.

Ühistegevus ja traditsioonid peres,

suguvõsas, koolis, kodukohas.

Euroopa riigid, Eesti naaberriigid. Euroopa

liikmesriigid.

Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja

ühenduste tegevus.

Noorteorganisatsioonid.

Eakohased kodanikualgatuse võimalused.

Koostöö ja ühistegevus,

kommunikatsioonivõimalused.

Ühistegevusest tulenev kasu indiviidile ja

kogukonnale.

DEMOKRAATIA

Seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis

mõisteid inimõigus, seadus, demokraatia.

põhimõtteid.

Teab, et Eesti on demokraatlik vabariik,

nimetab Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja

Vabariigi Presidendi peamisi ülesandeid.

näiteid oma valla/linna omavalitsuse

Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.

Rahvahääletus, suhtlemine poliitikute ja

ametnikega

Võimude lahusus. Riigikogu, Vabariigi

Valitsus, Vabariigi President, kohus

Kohalik omavalitsus. Kodukoha probleemid,

analüüs, ettepanekud.

Seaduse ülimuslikkus, seadus kui

regulatsioon. Põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus (PGS) õpilase, õpetaja,

Pisisaare Algkool

15

tegevuse kohta.

peavad seadusi täitma, toob näiteid

seaduskuuleka käitumise kohta.

Kirjeldab demokraatia põhimõtete toimimist

koolis.

Toetab oma suhtumise ja tegutsemisega

koolidemokraatiat.

Tunneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni

põhimõtteid, nimetab lapse õigusi, tunneb

õiguste ja vastutuse tasakaalu.

lapsevanema õigustest ning kohustustest.

Peamised inimõigused (õigus elada, õigus

vabadusele ja inimväärikusele jne). Lapse

õigused.

Õpilasomavalitsus, õpilaste osalemine

koolielu korraldamises ja õpilasesinduses.

Praktilise tegevuse korraldamine koolis.

Kooli sisekord (kodukord)

Lapse õigused (õigus saada haridust, õigus

vanemlikule hoolitsusele jne). Õiguste,

kohustuste ja vastutuse tasakaal.

TÖÖ JA TARBIMINE

Teeb vahet vajadustel, soovidel ja

võimalustel.

Teab, kuidas raha teenitakse ja millest

koosneb pere eelarve; oskab kulutusi tähtsuse

järjekorda seada, koostada eelarvet oma

taskuraha piires ning oma aega planeerida.

Teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-

koodi) turvalise kasutamise reegleid.

Iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi,

teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad

elukutsed.

Selgitab erinevate elukutsete vajalikkust

ühiskonnale.

Oskab tarbijana märgata ja mõista

tooteinfot ja tunneb tarbija õigusi.

Aja ja kulutuste planeerimine ning raha

kasutamine, laenamine ja säästmine.

Pangateenused (SMS-laenud).

Elukutsed – teadmised ja oskused. Elukestev

õpe. Innovatsioon ettevõtluses, ettevõtete

sulgemine. Kutsevalik. Hariduse osa karjääri

kujundamisel.

Elukutsed ja ettevõtted kodukohas Töökultuur ja tööeetika.

Teadlik, säästev tarbimine.

Kaupade ja pakendite korduskasutus.