i. ainevaldkonna õppeained · füüsika üldmudelid (10 tundi) × × × × × × × × × × ×...

Ainevaldkond “Loodusained” gümnaasiumi ainekava

I. Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), füüsika ja keemia.

Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.

Kohustuslike kursuste arv õppeaineti on järgmine:

bioloogia – 4 kursust;

loodusgeograafia - 2 kursust;

Keemia – 3 kursust;

Füüsika – 5 kursust;

II. Ainevaldkonna kirjeldus

Valdkonna õppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, seostades

järgmisi valdkondi:

1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja füüsikalis-keemilistest süsteemidest

(mõisted, seaduspärasused ning teooriad, mis määravad konkreetse õppeaine sisu ja

vastavad konkreetse aja teaduse saavutustele);

2) loodusteadusliku meetodi omandamine, mis sisaldab ka teaduslikku suhtumist, sh vigade

tunnistamist. Loodusteadusliku uurimismeetodi kaudu on seotud kõik loodusvaldkonna

õppeained, moodustades ühise aluse;

3) probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskuste arendamine, arvestades nii

loodusteaduslikke kui ka majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid, eetilisi ja moraalseid

aspekte;

4) õpilaste personaalsete võimete, sh loovuse, kommunikatsiooni- ja koostööoskuste

arendamine, hoiakute kujundamine loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna suhtes;

riskide teadvustamine ja karjääriteadlikkuse kujundamine.

Kohustuslike õppeainete sisu on kindlaks määratud nüüdisaegse loodusteaduse saavutuste põhjal.

Loodusteaduslike mõistete, seaduspärasuste ja teooriate õppimise alusel kujuneb õpilastel

loodusteaduslike teadmiste süsteem, mis toetab keskkonna-, sh sotsiaalteaduslike probleemide

lahendamist. Erilist tähelepanu pööratakse kõrgemat järku mõtlemisoperatsioone arendavatele

tegevustele, loova ja kriitilise mõtlemise arendamisele.

Oluline koht on uurimuslikul õppel, mis toimub nii praktiliste tööde kui ka teoreetilise iseloomuga

igapäevaeluprobleemide lahendamise kaudu. Õpilased omandavad oskuse tunda ära

loodusteaduslikke probleeme erinevates olukordades, esitada uurimisküsimusi, sõnastada hüpoteese,

planeerida uurimistegevusi ning korraldada tulemuste analüüsi ja tõlgendamist. Tähtsal kohal on

teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskuse

kujundamine. Omandatakse igapäevaeluga seotud probleemide lahendamise ja kompetentsete

otsuste tegemise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus, tehis- ja sotsiaalses

keskkonnas ning karjäärivalikul.

Oluline on ainevaldkonna sisemine lõiming, mis loob arusaama keskkonnast kui terviksüsteemist

nii mikro-, makro- kui ka mega- (globaalsel) tasandil, õpetab väärtustama jätkusuutlikku ja

vastutustundlikku eluviisi, mõistma loodusainete kohta kultuurikontekstis ning loob võimalused

elukutsevalikuks nii loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud erialadel kui ka toimetulekuks kõigis

teistes eluvaldkondades.

Bioloogia õppimise eesmärk on saada probleemide lahendamise kaudu tervikülevaade elu

mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning

keskkonnakaitse

ja rakendusbioloogia põhiprintsiipidest. Ühtlasi saavad õpilased ülevaate bioloogiateaduste

põhilistest seaduspärasustest, teooriatest, praktilistest väljunditest, tulevikusuundumustest ning

nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, mis abistab neid ka elukutsevalikus.

Geograafia kuulub integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafiat

õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui terviksüsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest

protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on keskkonna ja

inimtegevuse vastastikuste seoste tundmaõppimisel, õpilastel kujunevad säästlikku eluviisi,

loodulikku ja kultuurilist mitmekesisust ning kodanikuaktiivsust väärtustavad hoiakud.

Keemia õpetusega taotletakse õpilaste keemiaalaste teadmiste ja loodusteadusliikke maailmapildi

avardumist. Õpilased saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, seostest

erinevate nähtuste ja seaduspärasuste vahel, keemia tulevikusuundumustest ning nendega seotud

rakendustest ja elukutsetest, mis abistab neid ka elukutsevalikus.

Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku ettekujutust füüsikast kui

fundamentaalest teadusest. Füüsikat õppides kujuneb õpilastel nüüdisaegne terviklik maailmapilt

ning keskkonda säästev hoiak. Füüsika õppe on tihedalt seotud matemaatikaga, loob aluse tehnika ja

tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnikaga seotud elukutseid.

III. Lõiming

Lõiming läbivate teemadega ning teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Läbivad teemad Ainevaldkonnad

Biloogia

Õppesisu

Elu

kes

tev õ

pe

ja

kar

jäär

i pla

ner

imin

e

Kes

kkond j

a

jätk

usu

utl

ik a

reng

K

adan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

Ter

vis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

Sots

iaal

ained

kunst

iain

ed

tehnolo

ogia

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(info

rmaa

tika)

I kursus 10. klass

„Rakud“

X X X X X X X X X X X X X X Bioloogia

uurimisvaldkonnad

X X X X X X X X X Organismide

koostis

X X X X X X X X Rakk

X X X X X X X X X X X Rakkude

mitmekesisus

II kursus 10.

klass

„Organismid“

X X X X X X X X X X Organismide

energiavajadus

X X X X X X X X X X Organismide areng

X X X X X X X X X X X X X Inimese talitluse

regulatsioon

III kursus 11.

klass

„Pärilikkus“

X X X X X X X X X

Molekulaar-

bioloogilised

põhiprotsessid

X X X X X X X X X Viirused ja

bakterid

X X X X X X X X X X X Pärilikkus ja

muutlikkus

IV kursus 11.

klass

„Evolutsioon ja ökoloogia“

X X X X X X X X X X X X X Bioevolutsioon

X X X X X X X X X X X Ökoloogia

X X X X X X X X X X X X Keskkonnakaitse


Elu

kes

tev

õp

e ja

kar

jäär

i

pla

ner

imin

e

Kes

kk

on

d j

a jä

tku

suu

tlik

aren

g

Kad

anik

ual

gat

us

ja

ette

võ

tlik

ku

s

Ku

ltu

uri

lin

e id

enti

teet

Tea

bek

esk

kon

d

Teh

no

loo

gia

ja

inn

ov

atsi

oo

n

Ter

vis

ja

oh

utu

s

Vää

rtu

sed

ja

kõ

lblu

s

Kee

l ja

kir

jan

du

s

Võ

õrk

eele

d

Mat

emaa

tik

a

So

tsia

alai

ned

ku

nst

iain

ed

teh

no

loog

i

Keh

alin

e k

asv

atu

s Keemia Õppesisu

X X X X X X X I kursus „Keemia alused“

Sissejuhatus

X X X Aine ehitu

X X X X X Miks ja kuidas toimuvad

keemilised reaktsioonid

X X X X Lahustumisprotsess,

keemreaktsioonid lahustes

X X X X X X X II kursus „Anorgaanilised

ained“

Metallid

X X X Mittemetallid

X X X X X X X X

III kursus „Orgaanilised

ained“

Süsivesinikud ja nende

derivaadid

X X X X X Orgaanilised ained meie ümber

Läbivad teemad Ainevaldkonnad Geograafia

Elu

kes

tev

õp

e ja

kar

jäär

i

pla

nee

rim

ine

Kes

kk

on

d j

a jä

tku

suu

tlik

aren

g

Ko

dan

iku

alg

atu

s ja

ette

võ

tlik

ku

s

Ku

ltu

uri

lin

e id

enti

teet

Tea

bek

esk

kon

d

Teh

no

loo

gia

ja

inn

ov

atsi

oo

n

Ter

vis

ja

oh

utu

s

Vää

rtu

sed

ja

kõ

lblu

s

Kee

l ja

kir

jan

du

s

Võ

õrk

eele

d

Mat

emaa

tik

a

So

tsia

alai

ned

Ku

nst

iain

ed

Teh

no

loo

gia

Keh

alin

e k

asv

atu

s

Val

ikai

ne

(in

form

aati

ka)

Õppesisu

X X X X X X X I kursus

Geograafia areng ja

uurimismeetodid

X X X X X X X X X X X X X Ühiskonna areng ja

üleilmastumine

Rahvastik

X X X X X X X X Asustus

X X X X X X X X X X Muutused

maailmamajanduses

X X X X X X II kursus

Sissejuhatus

X X X X X X X X Litosfäär

X X X X X X X Atmosfäär

X X X X X X X X X Hüdrosfäär

X X X X X X X X Biosfäär

X X X X X X X III kursus

Põllumajandus ja

keskkonnaprobleemid

X X X X X X X Metsamajandus ja –tööstus

ning keskkonnaprobleemid

X X X X X X X Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid


Elu

kes

tev õ

pe

ja k

arjä

äri

pla

nee

rim

ine

Kes

kkond j

a jä

tkusu

utl

ik a

reng

Kodan

ikual

gat

us

ja e

ttev

õtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

Ter

vis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

Sots

iaal

ained

Kunst

iain

ed

Teh

nolo

ogi

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(in

form

aati

ka)

Füüsika

Õppesisu

10. klass

I kursus “Sissejuhatus

füüsikasse.

Kulgliikumise

kinemaatika” ( 35

tundi)

Sissejuhatus füüsikasse ( 3 tundi)

× × × × × × × × × × × Jõudmine füüsikasse,

tuginedes isiklikule

kogemusele. Inimene

kui vaatleja. Sündmus,

signal, aisting ja

kujutlus. Vaatleja

kujutlusedja füüsika.

Füüsika kui

loodusteadus. Füüsika

kui inimkonna nähtavus

horizonte edasi nihutav

teadus. Mikro -, makro -

, ja megamaailm

Füüsika uurimismeetod ( 8 tundi)

× × × × × × × × × × × Loodusteaduslik meetod

ning füüsikateaduse osa

selle väljarendamises.

Üldine ja sihipärane

vaatlus, eksperiment.

Vajadus muudelite

järele . mudeli

järelduste kontroll ja

mudeli areng.

Mõõtmine ja

mõõtetulemus.

Mõõtesuurus ja

mõõdetava suuruse

väärtus. Mõõtühikud ja

vastavate kokkulepete

areng. Rahvusvaheline

mõõtühikute süsteem.

Mõõteristad ja

mõõtevahendid.

Mõõteseadus.

Mõõtemääramatus ja

selle hindamine.

Katseandmete esitamine

tabelita ja grafikuna.

Mõõtetulemuste

töötlemine. Mudeli

loomine.

Füüsika üldmudelid (10 tundi)

× × × × × × × × × × × Füüsikalised objektid,

nähtused ja suurused.

Füüsikaline suurus kui

mudel. Füüsika keel,

selles kasutatavad

lühendid. Skalaarid ja

vektorid. Tehted

vektoritega. Füüsika

võrdlus matemaatikaga.

Kehad, nende mõõtmed

ja liikumine.

Füüsikaliste suuruste

pikkus, kiirus ja aeg

tulenevus vaatleja

kujutlustest. Aja

mõõtmine. Aja ja

pikkuse mõõtühikud

sekund ja meter.

Liikumise suhtelisus.

Liikumise üldmudelid –

kulgemine, pöörlemine,

kuju muutumine,

võnkumine ja laine.

Vastastikmõju kui

kehade liikumisoleku

muutumise põhjus.

Avatud ja suletud

süsteem. Füüsikaline

suurus jõud. Newtoni 3

seadus. Väli kui

vastastikmõju

vahendaja. Aine ja

välilooduse kaks

põhivormi. Esmane

tutvumine välja

mõistega

elektromagnetvälja

näitel. Liikumisoleku

muutumine. Kiirendus.

Newtoni 2 seadus. Keha

inertsus ja seda

kirjeldav suurus – mass.

Massi ja jõu

mõõtühikud kilogram ja

njuuton. Newtoni 1

seadus. Töö kui

protsess, mille korral

pingutusega kaasneb

olukorra muutumine.

Energia kui seisundit

kirjeldav suurus ja töö

varu. Kineetiline ja

potentsiaalne energia.

Võimsus kui töö

tegemise kiirus. Töö ja

energia mõõtühik dzaul

ning võimsuse

mõõtühik vatt.

Kasuteguri mõiste.

Füüsika üldprintsiibid ( 8 tundi)

× × × × × × × × × × × Põhjuslikkus ja

juhuslikkus. Füüsika kui

õpetus maailma kõige

üldisematest

põhjuslikest seostest.

Füüsika tunnetuslik ja

ennustuslik väärtus.

Füüsikakga seotud

ohud. Printsiibid

füüsikas (looduse kohta

kehtivad kõige

üldisemad tõdemused,

mille kehtivust tõestab

neist tulenevate

järelduste absoluutne

vastavus

eksperimendiga).

Võrdlus matemaatikaga.

Osa ja tervik.

Atomistlik printsiip

(loodus ei ole lõputult

ühel ja samal viisil

osadeks jagatav)

atomistika füüsikas ja

keemias. Energia

miinimumi printsiip

(kõik looduse objektid

püüavad minna vähema

energiaga seisundisse).

Tõrjutuse printsiip

(ainelisi objekte ei saa

panna teineteise sisse).

Väljade liitumine ehk

superpositsiooni

printsiip.

Absoluutkiiruse

printsiip (välja

liikumine aine suhtes

toimub alati suurima

võimaliku kiituse ehk

absoluutkiirusega,

aineliste objektide

omavaheline liikumine

on aga suhteline).

Relativistiku füüsika

olemus. Massi ja

energia samaväärsus.

Kulgliikumise kinemaatika ( 6tundi)

x x x x x x x x x x x Punktmass kui keha

mudel. Koordinaadid.

Tausrtsüsteem, liikumise

suhtelisus. Relatiivsus

printsiib. Teepikkus ja

nihe. Ühtlane sirgjooneline

liikumine ja ühtlaselt

muutuv sirgjooneline

liikumine: kiirus, kiirendus,

liikumisvõrand, kiiruse ja

läbitud teepikkusse

sõltuvus ajast, vastavad

graafikud. Nihe, kiirus ja

kiirendus kui vektoriaalsed

suurused. Vaba langemine

kui näide ühtlaselt

kiireneva liikumise kohta.

Vaba langemise kiirendus.

Kiiruse ja kõrguse sõltuvus

ajast vertikaalsel

liikumisel. Erisihiliste

liikumiste sõltumatus.


Õppesisu

Füüsika

10. klass

II kursus

“Mehaanika”

( 35 tundi)

Elu

kes

tev õ

pe

ja k

arjä

äri

pla

nee

rim

ine

Kes

kkond j

a jä

tkusu

utl

ik a

reng

Kodan

ikual

gat

us

ja e

ttev

õtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

Ter

vis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

Sots

iaal

ained

Kunst

iain

ed

Teh

nolo

ogi

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(in

form

aati

ka)

Dünaamika ( 15 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Kulgliikumise

dünaamika. Newtoni

seadused. Jõudude

vektoriaalne liitmine.

Resultantjõud. Näiteid

konstanse kiirusega

liikumise kohta jõudude

taasakaalustumisel.

Keha impulss kui

suurus, mis näitab keha

võimet muuta teiste

kehade kiirust. Impulse

jäävuse seadus. Jõud

kui keha impulse

muutumise põhjus.

Keskkonna takistusjõu

tekkemehhanism.

Raskusjõud, keha kaal,

toereaktsioon. Kaalutus.

Rõhumisjõud ja rõhk.

Elastsusjõud. Hooke’I

seadus. Jäikustegur.

Hõrdejõud ja

hõrdetegur. Keha

tiirlemine ja

pöörlemine. Ühtlase

ringjoonelise liikumise

kirjeldamine:

pöördenurk, periood,

sagedus, nurk- ja

joonkiirus,

kesktõmbekiirendus.

Gravitatsiooni seadus.

Raske ja inertse massi

võrdsustamine füüsikas.

Tiirlemine ja

pöörlemine looduses

ning tehnikas.

Orbitaalliikumise

tekkimine inertsi ja

kesktõmbejõu

koostoime tagajärjena.

Võnkumised ja lained (10 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Võnkumine kui

perioodiline liikumine.

Pendli võnkumise

kirjeldamine: halve,

amplituud, periood,

sagedus, faas. Energia

mundumine võnkumisel.

Hälbe sõltuvus ajast,

selle esitamine

grafiliselt ning sinus-

või

cosinusfunktsiooniga.

Võnkumised ja resonant

looduses ning tahnikas.

Lained. Piki- ja

ristlained. Lainet

iseloomustavad

suurused: lainepikkus,

kiirus, periood ja

sagedus. Lainetega

kaasnevat nähtused:

peegeldumine,

murdumine, interferents,

difraktsioon. Lained ja

nendega kaasnevad

nähtused looduses ning

tahnikas.

Jäärvusseadused mehaanikas ( 10 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Impulsi jäärvuse seadus

ja reaktiivliikumine,

nende ilmnemine

looduses ja rakendused

tahnikas. Menaaniline

energia. Mehaanilise

energia jäärvuse seadus.

Mehaanilise energia

mundumine teisteks

energia liikideks.

Energia jäärvuse seadus

looduses ja tehnikas


Õppesisu

Füüsika

11. klass

III kursus

“Elektromagnetism”

( 35 tundi)

Elu

kes

tev õ

pe

ja k

arjä

äri

pla

nee

rim

ine

Kes

kkond j

a jä

tkusu

utl

ik

aren

g

Kodan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskk

ond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

T

ervis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

So

tsia

alai

ned

Kunst

iain

ed

Teh

nolo

ogi

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(in

form

aati

ka)

Elektiväli ja magnetväli (10 tundi)

× × × × × × × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed

ja negatiivsed laengud.

Elementaarlaeng.

Laengu jäävuse seadus.

Elektrivool. Coulomb’I

seadus. Punktlaeng.

Ampere’I seadus.

Püsimagnet ja

voolugajuhe. Elekti ja

magnetvälja kirledavad

vektorsuurused

elektrivälja tugevus ja

magnetinduktsioon.

Punktlaengu

väljatugevus ja

sirgvoolumagnetinduktsi

oon. Elektrivälja

potentsiaal ja pinge.

Pinge ja väljatugevuse

seos. Välja

visualiseerimine: välja

jõujoon ja

ekvipotentsiaal pind.

Homogeenne elektriväli

kahe erinimeeliselt

laetud plaadi vahel,

homogeenne magnetväli

solenoidis.

Elektromagnetväli (8 tundi)

× × × × × × × × × × × Liikuvale laetud

osakesele mõjuv

magnetijõud.

Magnetväljas liikuva

juhtmelõigu otstele

indutseeritav pinge.

Faraday katsed.

Induktsiooni

elektromotoor jõud.

Magnetvoo mõiste.

Faraday induktsiooni

seadus. Lenzi reegel.

Kondentsaator ja

induktiivpool. Mahtuvus

ja induktiivsus.

Elektromagnetvälja

energia.

Elektromagnetlained (8 tundi)

× × × × × × × × × × × Elektromagnet lainete

skaala. Laine pikkus ja

sagedus. Optika –

õpetus valguse

tekkimisest, levimisest

ja kadumisest. Valguse

dualism ja dualism

printsiip looduses.

Footoni energia.

Nähtava valguse

värvuse seos valguse

lainepikkusega

vaakumis.

Elektromagnetlainete

amplituud ja

intevsiivsus.

Difraktsioon ja

interferents, nende

rakendusnäited.

Polariseeritud valgus,

selle saamine omadused

ja rakendused.

Valguse ja ainevastastikmõju (6 tundi)

× × × × × × × × × × × Valguse peegeldumine

ja murdumine.

Murdumisseadus.

Murdumisnäitaja seos

valguse kiirusega.

Kujutisi tekitamine

läätse abil ja läätse

valem. Valguse

dispersioon.

Spektroskoobi töö

põhimõte. Spektraal

analüüs. Valguse

kirgumine.

Soojuskiirgus ja

luminestsens.

Läbivad teemad Ainevaldkonnad Õppesisu

Elu

kes

tev õ

pe

ja

kar

jäär

i pla

nee

rim

ine

Kes

kkond j

a

jätk

usu

utl

ik a

reng

K

odan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

T

ervis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

Sots

iaal

ained

Kunst

iain

ed

Teh

nolo

ogi

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(info

rmaa

tika)

Füüsika

11. klass

IV kursus “Energia”

( 35 tundi)

Elektrivool (10 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Elektrivoolu

tekkemehhanism. Ohmi

seaduse olemus. Juhi

takistus ja aine

eritakistus. Metallkeha

takistuse sõltuvus

temperatuurist.

Ülijuhtivus. Ohmi

seadus kogu vooluringi

kohta. Vooluallika

elektromotoorjõud ja

sisetakistus. Vedelike,

gaaside ja poolijuhtide

elektrijuhtivus.

Pooljuhte elektroonika

alused. Valgusdiood ja

ventiil-fotoelement.

Vooltmeetri,

ampermeetri ja

multimeetri kasutamine.

Elektromagnetismi rakendused (10 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Vahelduvvool kui

laengukandjate

suundvõnkumine.

Vahenduvvoolu

saamine ja kasutamine.

Generator ja

elektrimootor.

Elektrienergia

ülekanne. Trafod ja

kõrgepigeliinid.

Vahelduvvooluvõrk.

Faas ja neutral.

Elektriohutus.

Vahelduvvoolu

võimsus

aktiivtakistusel.

Voolutugevuse ja pinge

eletriväärtused.

Electromagnet lainete

rakendused: raadioside,

television, radarid,

globaalne punktiseire.

Soojusnähtused (7 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Siseenergia ja

soojusenergia.

Temperatuur kui

soojusaste. Celsiuse

Kelvini ja Fahrenheiti

temperatuuri skalad.

Ideaalgaas ja realgaas.

Idealgaasi olekuvõrand.

Isoprotsessid.

Gaasiolekuvõrandiga

seletatavad nähtused

looduses ja tehnikas.

Mikro ja

makroparametris, nende

vahelised seosed.

Molekulaarkinetilise

teooria põhialused.

Temperatuuri seos

molekulide keskmise

kinetilise energiaga.

Termodüünaamika ja energeetika alused (8 tundi)

× × × × × × × × × × × × × Soojusenergia muutmise

viisid: mehaaniline töö

ja soojusülekanne.

Soojusülekande liigid:

otsene soojusvahetus,

soojuskiirgus ja

konvektsioon.

Soojushulk.

Termodünaamika 1

printsiip, selle

seostamine

isoprotsessidega.

Adiabaatiline protsess.

Soohjusmasina töö

põhimõte, soojusmasina

kasutegur,

soojusmasinad looduses

ja tehnikas.

Termodünaamika II

printsiip. Pööratavad ja

pöördumatud protsessid

looduses. Entropiia.

Elumaalenergia ja

entropia aspektist

lähtuvalt.

Termodünaamika

printsipide

teadvustamise ja

arvestamise vajalikkus.

Energia ülekanne


Soojus, valgus, elektri

menahiline ja tuuma

energia. Energetika

alused ning tööstuslikud

energiaallikad.

Energeetilised

globaalprobleemid ja

nende lahendamise

võimalused. Eesti

energy vajadus,

energeetikaprobleemid

ja nende lahendamise

võimalused.

Läbivad teemad Ainevaldkonnad Õppesisu

Elu

kes

tev õ

pe

ja k

arjä

äri

pla

nee

rim

ine

Kes

kkond j

a jä

tku

suutl

ik

aren

g

Kodan

ikual

gat

us

ja

ette

võtl

ikkus

Kult

uuri

line

iden

tite

et

Tea

bek

eskkond

Teh

nolo

ogia

ja

innovat

sioon

T

ervis

ja

ohutu

s

Vää

rtuse

d j

a kõlb

lus

Kee

l ja

kir

jandus

Võõrk

eele

d

Mat

emaa

tika

Sots

iaal

ained

Kunst

iain

ed

Teh

nolo

ogi

Keh

alin

e kas

vat

us

Val

ikai

ne

(in

form

aati

ka)

Füüsika

12. klass

V kursus “Mikro- ja

megamaailma füüsika”

( 35 tundi)

Aine ehituse alused (9 tundi)

× × × × × × × × × × × Aine olekud, nende

sarnasused ja

erinevused. Aine olekud

mikrotasemel. Veeaur

õhus. Õhuniiskus.

Küllastunud ja

küllastumata aur.

Absoluutne ja suhteline

niiskus, kastepunkt.

Ilmastikunähtused.

Molekulaarjõud.

Vedelike omadused:

voolavus ja

pindpinevus.

Märgamine, kapillaarsus

ja nende ilmnemine

looduses. Faasisiirded ja

sirdesoojused.

Mikromaailma füüsika (15 tundi)

× × × × × × × × × × × Välis- ja sisefotoeffekt.

Aatomimudelid.

Osakeste leiulained.

Kvantmehanika.

Elektroonide

difraktsioon.

Määramatuseos.

Nüüdisaegne

aatomimudel. Aatomi

kvantarvud.

Aatomituuma ehitus.

Massidefekt.

Seoseenergia.

Eriseoseenergia.

Tuumareaktsioonid.

Tuumaenergetika ja

tuumarelv.

Radioaktiivsus.

Poolestusaeg.

Radioaktiivne

dateerimine.

Ioniseerivad kiirgused ja

nende toimed.

Kiirguskaitse.

Megamaailma füüsika (11 tundi)

× × × × × × × × × × × Vaatlusastronoomia.

Vaatlusvahendid ja

nende areng. Tähtkujud.

Taevakaardid.

Astraalmütoloogia ja

füüsika.maa ja kuu

periodiline liikumine aja

arvestuse alusena.

Kalender. Kuufaasid.

Varjutused.

Päikesesüsteemi koostis,

ehitus ja tekkimise

hüpootisid. Päike ja

teised tähed. Tähtede

evolutsioon. Galaktikad.

Meie kodu galaktika –

linnutee. Universumi

struktuur. Suur Pauk.

Universumi evolutsioon.

Eesti astroniomide

panus astrofüüsikasse ja

kosmoloogiasse.

1. Bioloogia

1.1.1.Õppe- ja kasvatuseesmärgid- üld- ja valdkonnapädevustest lähtuvad taotlused õpilaste

teadmistele ja oskustele, väärtushinnangutele, ja käitumisele gümnaasiumi lõpuks

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset

mõtlemist;

2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest

igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab

korrektset bioloogiaalast sõnavara;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning

vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;

5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab

kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;

7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,

majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib

otsuste tagajärgi;

8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud

teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

1.1.2 Õppeaine kirjeldus

Bioloogial on tähtis koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises.

Gümnaasiumi bioloogia tugineb põhikooli bioloogias saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele

ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes

õpitavaga – selle kaudu kujunevad õpilastel mitmed olulised pädevused, omandatakse positiivne

hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes ning väärtustatakse vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes õppeainetes omandatuga on

alus sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele.

Gümnaasiumi bioloogias saadakse probleemide lahendamise kaudu tervikülevaade elu

mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni, ökoloogia ning

keskkonnakaitseja rakendusbioloogia alustest. Seejuures saavad õpilased ülevaate bioloogiateaduste

peamistest seaduspärasustest, teooriatest ja tulevikusuundumustest ning nendega seotud

rakendustest ja elukutsetest, mis aitab neid elukutsevalikus.

Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel määral loodusteaduslikule meetodile

tuginevate uurimuslike ülesannete kaudu, mille vältel õpilased saavad probleemide püstitamise,

hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste planeerimise ning nende tegemise, tulemuste

analüüsi ja tõlgendamise oskused. Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine,

kaasates otstarbekaid verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. Ühtlasi omandatakse igapäevaeluga

seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate otsuste langetamise oskused, mis

suurendavad õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas.

Õppimine on probleemipõhine ja õpilaskeskne ning lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest ja

ealistest iseärasustest ning tema võimete mitmekülgsest arendamisest. Aktiivõppe põhimõtteid

järgiva õppetegevuse rõhuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik käsitlus

ning looduslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset keskkonda siduvate probleemide lahendamine,

millega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Kõigis õppetegevuse etappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi. Ühtlasi

saavutatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate kasutamise ning neis leiduva teabe

tõepärasuse hindamise oskus. Gümnaasiumi bioloogias pööratakse suurt tähelepanu õpilaste

sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele. Selle suurendamiseks kasutatakse mitmekesiseid

aktiivõppevorme:

probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid,

mõistekaartide koostamist, õuesõpet, õppekäike jne.

Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid

loodusnähtusi ning protsesse mõista, selgitada ja prognoosida. Seejuures kujundatakse bioloogia

kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes positiivset hoiakut, mis igapäevaelu probleemide

lahendamisel võtab arvesse teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, eetilis-moraalseid aspekte

ning õigusaktides sätestatut.

1.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja

tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud

elukestvaks õppeks;

2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende

mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;

3) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning

organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning

vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;

5) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning

analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses

vormis;

6) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning

prognoosida otsuste tagajärgi;

7) kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab

kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja

protsesse selgitades ning probleeme lahendades;

8) kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.

1.1.4 Kursuste õpitulemused ja õppesisu

I kursus „Rakud“

Õpitulemused ja õppesisu

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Üldpädevused Õppesisu

Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

u

s Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

I. kursus

10. klass „Rakud“

X X X X X Bioloogia uurimisvaldkonnad (6)

X X X X X X Organismide koostis (9)

X X X Rakk (9)

X X X X Rakkude mitmekesisus (11)

Loodusteaduslik pädevus

Valdkonnapädevused Õppesisu tu

nneb

huvi

kes

kkonnas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g

loodust

eadust

e

ja t

ehnolo

ogia

are

ngu v

astu

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

kusu

utl

iku e

luvii

si t

avas

id

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja

tänap

äev

ases

konte

kst

is

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a

kas

uta

b l

oodusa

inet

es o

man

dat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loodust

eadusl

ikke,

teh

nolo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke

pro

ble

eme

lahen

dad

es

osk

ab s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku

ja

tehnolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võõ

rkee

lsei

d a

llik

aid

anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ähtu

si

I. kursus


X X X X X X Bioloogia

uurimisvaldkonnad

(6)

X X X X X X Organismide

koostis (9)

X X Rakk (9)

X X X X Rakkude

mitmekesisus (11)

Klassi õpitulemused

Ainepädevused Õppesisu

on o

man

dan

ud ü

levaa

te b

iolo

ogia

ga

seotu

d e

lukuts

etes

t kas

uta

b b

iolo

ogia

t õppid

es j

a uuri

nguid

teh

es o

tsta

rbek

alt

tehnolo

ogia

vah

endei

d, sh

IK

T

võim

alusi

i

anal

üü

sib, sü

nte

esib

ja

hin

dab

kri

itil

isel

t al

likat

es s

isal

duvat

tea

vet

nin

g r

aken

dab

sed

a tu

lem

usl

ikult

kas

uta

b e

rinev

aid b

iolo

ogia

alas

e, s

h e

lektr

oonil

ise

info

all

ikai

d,

osk

ab l

anget

ada

looduse

ja

sots

iaal

kes

kkonnag

a se

otu

d k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing

pro

gnoosi

da

ots

ust

e ta

gaj

ärgi;

raken

dab

loodust

eadusl

ikku

mee

todit

bio

loogia

pro

ble

eme

lahen

dad

es

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda,

vää

rtust

ab b

iolo

ogil

ist

mit

mek

esis

ust

nin

g

vas

tutu

stun

dli

kku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

on o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te e

lusl

ooduse

pea

mis

test

obje

kti

des

t ja

pro

tses

sides

t nin

g

org

anis

mid

e om

avah

elis

test

suhet

est

ja s

eost

est

eluta

kes

kkonnag

a

tead

vust

ab l

ooduse

, te

hn

olo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab a

ru n

ende

mõju

st e

lukes

kkonnal

e

vää

rtust

ab b

iolo

ogia

alas

eid t

eadm

isi,

osk

usi

nin

g h

oia

kuid

loodust

eadusl

iku j

a

tehnolo

ogia

alas

e kir

jaosk

use

olu

list

e kom

ponen

tiden

a

I. kursus


X

X X X X X X X X X Bioloogia

uurimisvaldkonnad

(6)


koostis (9)

X X X X Rakk (9)

X X X X X X Rakkude

mitmekesisus (11)

Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1)lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate

teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet

(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,

õppekäigud,

praktilised tööd,

töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide

ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,

näitused, ettevõtted jne;

7) toetab avar õppemetoodiline valik aktiivõpet:

rollimängud,

arutelud,

väitlused,

projektõpe,

õpimapi ja uurimistöö koostamine,

praktilised ja uurimuslikud tööd

Õpitulemused

Õpilane oskab:

Võrrelda elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid tunnuseid;

seostada eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldada neid uurivaid

bioloogiateadusi ja elukutseid;

põhjendada teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaelu probleemide

lahendamisel;

kavandada ja viib läbi eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;

analüüsida loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning anda neile

põhjendatud hinnanguid;

kasutada loodusteaduslikku meetodit usaldusväärsete järelduste tegemisel.

võrrelda elus- ja eluta looduse keemilist koostist;

seostada vee omadusi organismide talitlusega;

seostada süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;

võrrelda DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;

seostada inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning

eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;

võrrelda ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;

seostadaloomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite,

lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende

talitlusega;

eristada loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;

koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte raku koostisosade

omavahelistest talitluslikest seostest

mikroskopeerimise peamisi võtteid;

analüüsida plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;

võrrelda looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel,

mikrofotodel ja joonistel;

võrrelda bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;

eristada bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;

tuua näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;

seostada inimesel levinuimaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende haiguste

vältimise võimalustega ning väärtustada tervislikke eluviise;

hinnata seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustada neid eluslooduse

oluliste osadena.

Õpilane teab:

peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;

vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises;

eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;

rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;

loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite, lüsosoomide,

Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust:

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1.Väikesemahulise uurimusliku töö tegemine, et saada ülevaadet loodusteaduslikust meetodist.

2.Eri organismide keemilise koostise võrdlemine, kasutades infoallikana internetimaterjale.

3. Uurimuslik töö temperatuuri mõjust ensüümreaktsioonile.

4. Praktiline töö DNA eraldamiseks ja selle omadustega tutvumiseks

5.Loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine arvutimudeli või praktilise tööga.

6. Epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude eristamine mikroskoobis ning nendel esinevate

peamiste rakuosiste kirjeldamine.

7. Uurimuslik töö keskkonnategurite mõjust rakumembraani talitlusele.

8.Looma-, taime- ja seeneraku eristamine mikroskoobis ning nende peamiste rakuosiste

kirjeldamine.

9. Plastiidide mitmekesisuse kirjeldamine valgusmikroskoobiga vaatluse tulemusena.

10. Seente või bakterite kasvu mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

Füüsiline õpikeskkond

1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab NVRK vajaduse korral õppe rühmades.

2. NVRK korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning

IKT vahendid.

3. NVRK võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks katsevahendid ja -materjalid

ning demonstratsioonivahendid.

4. NVRK võimaldab sobivad tingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks ning

vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.

5. NVRK võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli

territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ja/või laboris).

6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid (nt

loomaraku osade ehituslike ja talitluslike seoste uurimine, seente või bakterite kasvu mõjutavate

tegurite uurimine jne)

Hindamine

Kujundav hindamine

Hindamisel lähtutakse NVRK hindamisjuhendist.

Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning

praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud

õpitulemustele.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid

hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei

arvestata.

Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab

teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise

kriteeriumid.

Gümnaasiumi bioloogias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda:

1) mõtlemistasandite arendamine bioloogia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise

oskused.

Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%.

Probleemide lahendamisel hinnatavad üldised etapid on

1) probleemi kindlaksmääramine, 2) probleemi sisu avamine, 3)lahendusstrateegia leidmine, 4)

strateegia rakendamine ning 5) tulemuste hindamine.

Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse

tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse

langetamisel arvestada eri osaliste argumente.

Kokkuvõttev hindamine

Kursuse käigus hinnatakse õpilasi jooksvate hinnete alusel, millest pannakse kursuse lõpul üks

kokkuvõttev hinne, samuti toimuvad kontrolltööd. Kursuse hinne pannakse välja kontrolltööde ja

jooksvatest hinnetest saadud kokkuvõtva hinde alusel.

II kursus „Organismid“ Õpitulemused ja õppesisu



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

u

s Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

II kursus

10. klass

„Organismid“

X X X X Organismide energiavajadus (11)

X X X X X Organismide areng(12)

X X X X X X X Inimese talitluse regulatsioon (12)


Valdkonnapädevused Õppesisu

tunneb

huvi

kes

kkonnas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g

loodust

eadust

e

ja t

ehnolo

ogia

are

ngu v

astu

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

kusu

utl

iku e

luvii

si t

avas

id

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja

tänap

äev

ases

konte

kst

is

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a

kas

uta

b l

oodusa

inet

es o

man

dat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loodust

eadusl

ikke,

teh

nolo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke

pro

ble

eme

lahen

dad

es

osk

ab s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku j

a te

hnolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võõ

rkee

lsei

d a

llik

aid

anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ähtu

si

II kursus

10. klass

„Organismid“


energiavajadus

(11)

X X X Organismide

areng(12)

X X X Inimese talitluse

regulatsioon (12)



on o

man

dan

ud ü

levaa

te b

iolo

ogia

ga

seotu

d e

lukuts

etes

t kas

uta

b b

iolo

ogia

t õppid

es j

a uuri

nguid

teh

es o

tsta

rbek

alt

tehnolo

ogia

vah

endei

d, sh

IK

T

võim

alusi

i

anal

üüsi

b, sü

nte

esib

ja

hin

dab

kri

itil

isel

t al

lik

ates

sis

alduvat

tea

vet

nin

g r

aken

dab

sed

a tu

lem

usl

ikult

kas

uta

b e

rinev

aid b

iolo

ogia

alas

e, s

h e

lektr

oonil

ise

info

all

ikai

d,

osk

ab l

anget

ada

looduse

ja

sots

iaal

kes

kkonnag

a se

otu

d k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing

pro

gnoosi

da

ots

ust

e ta

gaj

ärgi;

raken

dab

loodust

ead

usl

ikku

mee

todit

bio

loogia

pro

ble

eme

lahen

dad

es

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda,

vää

rtust

ab b

iolo

ogil

ist

mit

mek

esis

ust

nin

g

vas

tutu

stun

dli

kku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

on o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te e

lusl

ooduse

pea

mis

test

obje

kti

des

t ja

pro

tses

sides

t nin

g

org

anis

mid

e om

avah

elis

test

suhet

est

ja s

eost

est

eluta

kes

kkonnag

a

tead

vust

ab l

ooduse

, te

hn

olo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab a

ru n

ende

mõju

st e

lukes

kkonnal

e

vää

rtust

ab b

iolo

ogia

alas

eid t

eadm

isi,

osk

usi

nin

g h

oia

kuid

loodust

eadusl

iku j

a

tehnolo

ogia

alas

e kir

jaosk

use

olu

list

e kom

ponen

tiden

a

II kursus

10. klass

„Organismid“

X X X X X X X Organismide

energiavajadus (11)

X X X X X Organismide

areng(12)

X X X X X Inimese talitluse

regulatsioon (12)

Õppetegevus




teemadega;





õppekäigud,

praktilised tööd,









rollimängud,

arutelud,

väitlused,

projektõpe,



Õpitulemused

Õpilane oskab:

analüüsida energiavajadust ja -saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel;

selgitada ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes;

selgitada keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;

tuua käärimise rakendusbioloogilisi näiteid;

võrrelda inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust;

koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte fotosünteesi seostest

biosfääriga;

väärtustada fotosünteesi tähtsust taimedele, teistele organismidele ning kogu biosfäärile.

tuua näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;

hinnata sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust;

võrrelda inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsida erinevuste põhjusi;

lahendada dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides

ning prognoosib selle mõju;

väärtustada tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga;

seostada inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;

seostada närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega;

koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ja humoraalse

regulatsiooni osast inimorganismi talitluste kooskõlastamises;

Õpilane teab:

fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust;

mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi;

erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning väärtustab

pereplaneerimist;

inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab

pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale;

eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;

närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise negatiivseid tagajärgi;

inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust

vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;

inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning nendevahelisi seoseid.


1.Hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

2. Fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

3.Uurimuslik töö keskkonnategurite mõjust pärmseente kasvule.

4. Kanamuna ehituse vaatlus.

5.Närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.

6. Uurimuslik töö välisärritajate mõjust reaktsiooniajale.

7. Uurimuslik töö füüsilise koormuse mõjust organismi energiavajadusele (südame ja kopsude

talitlusele).




IKT vahendid.







6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid (nt

hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine, fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine,

närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine)

Hindamine

Kujundav hindamine




õpitulemustele.



arvestata.



kriteeriumid.

Gümnaasiumi bioloogias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite

arendamine bioloogia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe

hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%.











III. kursus „Pärilikkus“ Õpitulemused ja õppesisu



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

u

s Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

III kursus

11. klass

„Pärilikkus“

X X X X Molekulaarbioloogilised

põhiprotsessid (10)

X X X Viirused ja bakterid (10)

X X X X X X X Pärilikkus ja muutlikkus (15)



tunneb

huvi

kes

kkonnas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g

loodust

eadust

e

ja t

ehnolo

ogia

are

ngu v

astu

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

kusu

utl

iku e

luvii

si t

avas

id

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja

tänap

äev

ases

ko

nte

kst

is

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a

kas

uta

b l

oodusa

inet

es o

man

dat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loodust

eadusl

ikke,

teh

nolo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke

pro

ble

eme

lahen

dad

es

osk

ab s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku j

a te

hnolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võõ

rkee

lsei

d a

llik

aid

anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ähtu

si

III. kursus

11. klass

„Pärilikkus“

X X X X X X X X X Molekulaar-

bioloogilised

põhiprotsessid

(10)

X X X X X X Viirused ja

bakterid (10)

X X X X X X Pärilikkus ja

muutlikkus

(15)


Ainepädevused Õppesisu on o

man

dan

ud ü

levaa

te b

iolo

ogia

ga

seotu

d e

lukuts

etes

t kas

uta

b b

iolo

ogia

t õppid

es j

a uuri

nguid

teh

es o

tsta

rbek

alt

tehnolo

ogia

vah

endei

d, sh

IK

T

võim

alusi

i

anal

üüsi

b, sü

nte

esib

ja

hin

dab

kri

itil

isel

t al

likat

es s

isal

duvat

tea

vet

nin

g r

aken

dab

sed

a tu

lem

usl

ikult

kas

uta

b e

rinev

aid b

iolo

ogia

alas

e, s

h e

lektr

oonil

ise

info

all

ikai

d,

osk

ab l

anget

ada

looduse

ja

sots

iaal

kes

kkonnag

a se

otu

d k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing

pro

gnoosi

da

ots

ust

e ta

gaj

ärgi;

raken

dab

loodust

eadusl

ikku

mee

todit

bio

loogia

pro

ble

eme

lahen

dad

es

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda,

vää

rtust

ab b

iolo

ogil

ist

mit

mek

esis

ust

nin

g

vas

tutu

stun

dli

kku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

on o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te e

lusl

ooduse

pea

mis

test

obje

kti

des

t ja

pro

tses

sides

t nin

g

org

anis

mid

e om

avah

elis

test

suhet

est

ja s

eost

est

eluta

kes

kkonnag

a

tead

vust

ab l

ooduse

, te

hn

olo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab a

ru n

ende

mõju

st e

lukes

kkonnal

e

vää

rtust

ab b

iolo

ogia

alas

eid t

eadm

isi,

osk

usi

nin

g h

oia

kuid

loodust

eadusl

iku j

a

tehnolo

ogia

alas

e kir

jaosk

use

olu

list

e kom

ponen

tiden

a

III. kursus

11. klass „Pärilikkus“

X X X X X X Molekulaar-

bioloogilised

põhiprotsessid (10)

X X X X X X X X X Viirused ja bakterid (10)

X X X X X X Pärilikkus ja muutlikkus

(15)

Õppetegevus




teemadega;





õppekäigud,

praktilised tööd,









rollimängud,

arutelud,

väitlused,

projektõpe,



Õpitulemused

Õpilane oskab:

hinnata pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;

analüüsida DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;

võrrelda DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;

hinnata geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustada

elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;

koostada eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside

universaalsust;

tuua näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;

analüüsida viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega;

võrrelda viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist;

seostada AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega;

võrrelda viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, organismisisest toimet ja ravivõimalusi ning

väärtustada tervislikke eluviise, et vältida nakatumist;

tuua näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta;

lahendada dilemmaprobleeme geenitehnoloogiliste rakenduste kohta, arvestades teaduslikke,

seadusandlikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti;

tuua näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;

võrrelda mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;

analüüsida modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;

hinnata pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;

seostada Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;

lahendada geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest

ning suguliitelisest pärandumisest;

suhtuda vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.

Õpilane teab:

geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;

valgusünteesi üldist kulgu.

viiruste ehitust ning toob näiteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta;

geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning elukutsetest.

inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi;


1. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga.

2. Geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga

3.Bakterite mitmekesisuse uurimine.

4. Bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga

5. Praktiline töö keskkonnategurite mõjust reaktsiooninormi avaldumisele.

6. Päriliku muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine arvutimudeliga.




IKT vahendid.







6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid

(Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine, geneetilise koodi rakenduste uurimine, päriliku

muutlikkuse tekkemehhanismide ja avaldumise uurimine)

Hindamine

Kujundav hindamine




õpitulemustele.



arvestata.



kriteeriumid.














IV. kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“

Õpitulemused ja õppesisu



Vää

rtusp

ädev

us

So

tsia

alne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

u

s Õpip

ädev

us

Su

htl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

IV kursus

11. klass „Evolutsioon ja ökoloogia“

X X X X X X Bioevolutsioon (14)

X X X X Ökoloogia (10)

X X X X X X Keskkonnakaitse (11)



tunneb

huvi

kes

kkonnas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g

loodust

eadust

e

ja t

ehnolo

ogia

are

ngu

vas

tu

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

ku

suutl

iku e

luvii

si t

avas

id

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja

tänap

äev

ases

konte

kst

is

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a

kas

uta

b l

oodusa

inet

es o

man

dat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loo

dust

eadusl

ikke,

teh

nolo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke

pro

ble

eme

lahen

dad

es

osk

ab s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku j

a te

hnolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võõ

rkee

lsei

d a

llik

aid

anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ähtu

si

IV kursus


X X X X X X Bioevolutsioon (14)

X X X X X X X Ökoloogia (10)

X X X X X X X X X Keskkonnakaitse (11)



on o

man

dan

ud ü

levaa

te b

iolo

ogia

ga

seotu

d e

lukuts

etes

t kas

uta

b b

iolo

ogia

t õ

ppid

es j

a uuri

nguid

teh

es o

tsta

rbek

alt

tehnolo

ogia

vah

endei

d, sh

IK

T

võim

alusi

i

anal

üüsi

b, sü

nte

esib

ja

hin

dab

kri

itil

isel

t al

likat

es s

isal

duvat

tea

vet

nin

g r

aken

dab

sed

a tu

lem

usl

ikult

kas

uta

b e

rinev

aid b

iolo

ogia

alas

e, s

h e

lektr

oonil

ise

info

all

ikai

d,

osk

ab l

anget

ada

looduse

ja

sots

iaal

kes

kkonnag

a se

otu

d k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing

pro

gnoosi

da

ots

ust

e ta

gaj

ärgi;

raken

dab

loodust

eadusl

ikku

mee

todit

bio

loogia

pro

ble

eme

lahen

dad

es

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda,

vää

rtust

ab b

iolo

ogil

ist

mit

mek

esis

ust

nin

g

vas

tutu

stun

dli

kku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

on o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te e

lusl

ooduse

pea

mis

test

obje

kti

des

t ja

pro

tses

sides

t nin

g

org

anis

mid

e om

avah

elis

test

suhet

est

ja s

eost

est

eluta

kes

kkonnag

a

tead

vust

ab l

ooduse

, te

hn

olo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab a

ru n

ende

mõju

st e

lukes

kkonnal

e

vää

rtust

ab b

iolo

ogia

alas

eid t

eadm

isi,

osk

usi

nin

g h

oia

kuid

loodust

eadusl

iku j

a

tehnolo

ogia

alas

e kir

jaosk

use

olu

list

e kom

ponen

tiden

a

IV kursus


X X X X X X X X Bioevolutsioon (14)

X X X X X X X X X Ökoloogia (10)

X X X X X X X X X X Keskkonnakaitse (11)

Õppetegevus




teemadega;





õppekäigud,

praktilised tööd,









rollimängud,

arutelud,

väitlused,

projektõpe,



Õpitulemused

Õpilane oskab:

tuua näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni;

analüüsida ja hinnata erinevaid seisukohti elu päritolu kohta Maal;

võrrelda loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi;

analüüsida ning hinnata eri tegurite osa uute liikide tekkes;

analüüsida evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise

tekkemehhanisme ning avaldumisvorme;

hinnata bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;

suhtuda kriitiliselt bioevolutsiooni pseudoteaduslikesse käsitlustesse

seostada abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;

analüüsida abiootiliste ja biootiliste tegurite toime graafikuid ning toob rakenduslikke

näiteid;

seostada ökosüsteemi struktuuri selles esinevate toitumissuhetega;

koostada ning analüüsida skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhetest

ökosüsteemis;

hinnata antropogeense teguri mõju ökoloogilise tasakaalu muutumisele ning suhtuda

vastutustundlikult ja säästvalt looduskeskkonda;

lahendada ökoloogilise püramiidi reegli ülesandeid;

koostada ja analüüsida biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid.

väärtustada bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses;

väärtustab loodus- ja keskkonnahoidu kui kuultuurinähtust;

lahendada kohalikele näidetele tuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme, arvestades

teaduslikke, seadusandlikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti;

analüüsida kriitiliselt kodanikuaktiivsusele tuginevaid loodus- ja keskkonnakaitselisi

suundumusi ja meetmeid ning kujundab isiklikke väärtushinnanguid.

Õpilane teab:

Darwini evolutsioonikäsitlust;

abiootiliste ja biootiliste tegurite toimet ja toob rakenduslikke näiteid;

iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ning seda ohustavaid tegureid;

inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse

looduskeskkonnas;

bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust;

looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu

tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob näiteid;


1.Olelusvõitluse tulemuste uurimine arvutimudeliga.

2. Praktiline töö loodusliku valiku tulemustest kodukoha looduses.

3.Uuring abiootiliste tegurite mõjust populatsioonide arvule või arvukusele.

4. Ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine arvutimudeliga.

5.Väikesemahuline uuring säästva arengu strateegia rakendamisest kohalikul tasandil.

6. Isikliku igapäevase tegevuse analüüs seoses vastutustundliku ja säästva eluviisiga.




IKT vahendid.







6. NVRK võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.

(Olelusvõitluse tulemuste uurimine, ökosüsteemi iseregulatsiooni uurimine)

Hindamine

Kujundav hindamine




õpitulemustele.



arvestata.



kriteeriumid.





2.Keemia

2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna

arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning

lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;

3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning

hindab seda kriitiliselt;

4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku

maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste

protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;

5) rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult

keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;

6) langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilismoraalsetele

seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;

7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;

8) on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi

ja oskusi karjääri planeerides.

2.1.2Õppeaine kirjeldus

Keemial on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse

kujunemises.Gümnaasiumi keemia tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja

hoiakutele ning seostub gümnaasiumi füüsikas, bioloogias, matemaatikas jt õppeainetes õpitavaga,

toetades samaaegu teiste õppeainete õppimist ja õpetamist. Selle kaudu kujunevad õpilastel olulised

pädevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes, mõistetakse

loodusteaduste tähtsust inimühiskonna majanduslikus, tehnoloogilises ja kultuurilises arengus.

Õpilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonda ning õpitakse väärtustama tervislikku ja

säästvat eluviisi. Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on

aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele. Õpilastel kujuneb gümnaasiumitasemele

vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning terviklik loodusteaduslik maailmapilt,

nad saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, keemia

tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest, mis aitab neil elukutset valida.

Keemiateadmised omandatakse suurel määral uurimuslike ülesannete kaudu, mille vältel õpilased

saavad probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste planeerimise ning

nende tegemise, tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Keemia arvutusülesandeid lahendades

pööratakse gümnaasiumis tähelepanu eelkõige käsitletavate probleemide mõistmisele, tulemuste

analüüsile ning järelduste tegemisele, mitte rutiinsele tüüpülesannete matemaatiliste algoritmide

õppimisele ja treenimisele. Tähtsal kohal on teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva

teabe analüüsi ning kriitilise hindamise oskuse kujundamine, samuti uurimistulemuste suuline ja

kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid esitusvorme. Õppimise kõigis etappides rakendatakse

tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

Keemiat õpetades rõhutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses (sh inimeses

endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid ümbritsevate looduslike ja tehismaterjalidega.

Õpitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapäevaelu probleeme lahendades,

kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse võimalikke tagajärgi hinnates.

Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt, õpilaskeskselt ja igapäevaeluga

seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ning võimete mitmekülgsest

arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle

saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet,

arutelu, ajurünnakuid, õppekäike jne. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppetegevusega kaasneb

õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Keemiaõpetus gümnaasiumis süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi.

Taotletakse õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemist ning üldise

loodusteadusliku maailmapildi avardumist. Võrreldes põhikooliga käsitletakse keemilisi objekte ja

nähtusi sügavamalt, täpsemalt ning süsteemsemalt, pöörates suuremat tähelepanu seoste loomisele

erinevate nähtuste ja seaduspärasuste vahel. Õppes lisandub induktiivsele käsitlusele deduktiivne

käsitlus. Õpitakse tegema järeldusi õpitu põhjal, seostama erinevaid nähtusi ning rakendama õpitud

seaduspärasusi uudsetes olukordades. Õppetegevus on suunatud õpilaste mõtlemisvõime

arendamisele. Suurt tähelepanu pööratakse õpilaste iseseisva töö oskuste arendamisele, oskusele

kasutada erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest. Keemia nagu teistegi

loodusteaduste õppimisel on oluline õpilase isiksuse väljakujunemine: iseseisvuse, mõtlemisvõime

ja koostööoskuse areng ning vastutustunde ja tööharjumuste kujunemine

2.1.3 Gümnaasiumi õpitulemused

1)tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna majanduse,

tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

2)rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit, arendab loogilise mõtlemise

võimet, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;

3)hangib keemiainfot erinevaist, sh elektroonseist teabeallikaist, analüüsib ja hindab saadud teavet

kriitiliselt;

4)mõistab süsteemselt keemia põhimõisteid ja keemiliste protsesside seaduspärasusi ning kasutab

korrektselt keemiasõnavara;

5)rakendab omandatud eksperimentaaltöö oskusi keerukamaid ülesandeid lahendades ning kasutab

säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;

6)langetab igapäevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma tegevuse

võimalikke tagajärgi;

7)mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust

elukeskkonnale ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule; suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse

ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;

8)on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi

ja oskusi karjääri plaanides.

2.1.4 Kursuste õpitulemused ja õppesisu



Vää

rtu

späd

evus

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

us-

päd

evus

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõ

tlik

kusp

ädev

us

Gümnaasiumis

+ + + + + + I kursus „Keemia alused“

Sissejuhatus

+ + Aine ehitus

+ + + + Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid

+ + + + + Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes


Anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ii v

ahet

ult

taj

uta

vai

d k

ui

ka

mee

ltel

e ta

jum

atuid

näh

tusi

mik

ro-,

mak

ro-

ja m

egat

asem

el n

ing m

õis

tab m

udel

ite

osa

rea

alse

te o

bje

kti

de

kir

jeld

amis

el;

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku j

a te

hnolo

ogia

alas

e in

fo h

ankim

isek

s ee

sti-

ja

võõrk

eels

eid a

llik

aid

, m

is o

n e

sita

tud s

õnal

isel

, num

bri

lise

l või

süm

boli

te t

asan

dil

, osk

ab h

innat

a n

eid

kri

itil

isel

t nin

g v

äärt

ust

ada

nii

isi

ku k

ui

ka

ühis

konna

tasa

ndil

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme,

eri

stad

a n

eis

loodust

eadusl

ikku j

a so

tsia

alse

t

kom

ponen

ti, kas

uta

des

lood

ust

eadusl

ikku m

eeto

dit

koguda

info

t, s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega,

an

alü

üsi

da

ja i

nte

rpre

teer

ida

tule

musi

, te

ha

järe

ldusi

nin

g

koost

ada

juhen

dam

ise

ko

rral

uuri

mis

pro

jekti

;

kas

uta

b b

iolo

ogia

s, k

eem

ias,

füüsi

kas

ja

geo

gra

afia

s om

andat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loodust

eadusl

ikke,

tehnolo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke*

pro

ble

eme

lah

endad

es j

a põhje

ndat

ud o

tsuse

id t

ehes

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a nin

g u

ute

inte

rdis

tsip

linaa

rset

e t

eadusv

aldkond

ade

kohta

sel

les

süst

eem

is;

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja t

änap

äevas

es k

onte

kst

is,

osk

ab h

innat

a lo

ovu

se o

sa t

eadusa

vas

tust

es n

ing t

eaduse

pii

ranguid

rea

alse

maa

ilm

a su

hte

s;

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e, t

ugin

edes

lood

ust

eadusl

ikel

e,

sots

iaal

sete

le, m

ajan

dusl

ikel

e ja

eet

ilis

-mora

alse

tele

sei

suko

hta

del

e n

ing a

rves

tades

õig

usa

kte

;

tunneb

huvi

kes

kkon

nas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g l

oodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

aren

gu v

astu

, o

skab

teh

a põhje

ndat

ud o

tsuse

id k

arjä

äri

val

ides

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õpp

eks.

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

kusu

utl

iku e

luvii

si t

avas

id,

tugin

edes

tõen

dusm

ater

jali

del

e,

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

kes

kkonda;

Gümnaasiumis

Keemia

+ + + + I kursus „Keemia alused“

Sissejuhatus

+ + + + Aine ehitus

+ + + + + + Miks ja kuidas toimuvad


+ + + + + + Lahustumisprotsess,


lahustes

Gümnaasiumi õpitulemused

Õppesisu

tunneb

huvi

kee

mia

ja

teis

te l

oodust

eadust

e vas

tu,

mõis

tab k

eem

ia t

ähts

ust

ühis

konna

maj

andusl

ikus,

teh

nolo

ogil

ises

ja

kult

uuri

lise

s ar

engus

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õppek

s

raken

dab

kee

mia

pro

ble

eme

lah

endad

es l

ood

ust

eadusl

ikku m

eeto

dit

, ar

end

ab l

oogil

ise

mõtl

emis

e

võim

et, an

alüüsi

- ja

jär

eldust

e te

gem

ise

osk

ust

nin

g l

oovust

;

han

gib

kee

mia

info

t er

inev

aist

, sh

ele

ktr

oonse

ist

teab

eall

ikai

st, an

alüüsi

b j

a hin

dab

saa

dud t

eav

et

kri

itil

isel

t

mõis

tab s

üst

eem

selt

kee

mia

põhim

õis

teid

ja

kee

mil

iste

pro

tses

side

sead

usp

äras

usi

nin

g k

asuta

b

korr

ekts

elt

kee

mia

sõn

avar

a;

raken

dab

om

andat

ud e

ksp

erim

enta

alse

töö o

skusi

kee

rukam

aid ü

lesa

ndei

d l

ahen

dad

es n

ing k

asuta

b

sääs

tlik

ult

ja

ohutu

lt k

eem

ilis

i re

akti

ive

nii

kee

mia

labori

s kui

ka

argie

lus

langet

ab i

gap

äevae

lu p

roble

eme

lahen

dad

es k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing h

indab

om

a te

gev

use

võim

alik

ke

tagaj

ärgi;

m

õis

tab l

ooduse

, te

hnolo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab

aru

nen

de

mõju

st

elukes

kkonnal

e ja

ühis

ko

nna

jätk

usu

utl

ikule

are

ng

ule

; su

htu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda

nin

g

vää

rtust

ab t

ervis

likku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

on o

man

dan

ud ü

levaa

te k

eem

iaga

seotu

d e

lukuts

etes

t nin

g k

asuta

b k

eem

ias

om

andat

ud t

eadm

isi

ja

osk

usi

kar

jäär

i pla

nee

rid

es

Gümnaasiumis

Keemia

+ + + +

+

I kursus „Keemia alused“

Sissejuhatus

+ + + + Aine ehitus

+ + + + + Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid

+ + + + + Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes

Õpitulemused

Õpilane teab:

- valdab ettekujutust keemia ajaloolisest arengust;

- selgitab A-rühmade elementide metallilisuse ja mittemetallilisuse muutumist perioodilisustabelis

seoses aatomi ehituse muutumisega;

- hindab kovalentse sideme polaarsust, lähtudes sidet moodustavate elementide asukohast

perioodilisustabelis;

- seostab keemilist reaktsiooni aineosakeste üleminekuga püsivamasse olekusse;

- määrab A-rühmade keemiliste elementide maksimaalseid ja minimaalseid oksüdatsiooniastmeid

elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis ning koostab elementide tüüpühendite valemeid;

analüüsib keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste

protsesside kiiruse muutmist argielus;

- mõistab, et pöörduvate reaktsioonide puhul tekib vastassuunas kulgevate protsesside vahel

tasakaal, ning toob sellekohaseid näiteid argielust ja tehnoloogiast. kirjeldab lahuste teket (iooniliste

ja kovalentsete ainete korral);

- eristab elektrolüüte ja mitteelektrolüüte ning tugevaid ja nõrku elektrolüüte;

- koostab ioonidevaheliste reaktsioonide võrrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul);

- hindab ning põhjendab ainete vees lahustumise korral lahuses tekkivat keskkonda.

Õpilane oskab:

- eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi ning füüsikalisi ja keemilisi uurimismeetodeid.

- kirjeldab elektronide paiknemist aatomi välises elektronkihis (üksikud elektronid, elektronipaarid)

sõltuvalt elemendi asukohast perioodilisustabelis (A-rühmade elementide korral);

- kirjeldab ning hindab keemiliste sidemete ja molekulide vastastiktoime (ka vesiniksideme) mõju

ainete omadustel

- selgitab tüüpiliste näidete varal kovalentse, ioonilise, metallilise ja vesiniksideme olemust;

- selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte, lähtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja

lagunemisel esinevatest energiamuutustest; selgitab happe ja aluse mõistet protolüütilise teoora

põhjal; oskab arvutada molaarset kontsentratsiooni;

Õppesisu Sissejuhatus Keemia kui teaduse kujunemine. Füüsikalised ja keemilised uurimismeetodid keemias.

Keemiaga seotud karjäärivalikud.

Aine ehitus Tänapäevane ettekujutus aatomi ehitusest. Informatsioon perioodilisustabelis ja selle

tõlgendamine. Keemilise sideme liigid. Vesinikside. Molekulidevahelised jõud. Ainete füüsikaliste

omaduste sõltuvus aine ehituses.

Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid. Keemilise reaktsiooni aktiveerimisenergia,

aktiivsed põrked. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid. Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad

tegurid. Keemiline tasakaal ja selle nihkumine (Le Chatelier’ printsiibist tutvustavalt).

Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes. Ainete lahustumisprotsess. Elektrolüüdid

ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Hapete ja aluste protolüütiline teooria.

Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt). Ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende kulgemise

tingimused. pH. Keskkond hüdrolüüsuva soola lahuses.


Sissejuhatus:õppekäik keemiaga seotud ettevõttesse, õppeasutusse vms,

Aine ehitus: lihtsamate molekulide struktuuri uurimine ja võrdlemine molekulimudelite või

arvutiprogrammidega,

Miks ja kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid: keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite

toime uurimine;keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine;auto heitgaaside katalüsaatori

tööpõhimõtte selgitamine internetimaterjalide põhjal;keemilise tasakaalu nihkumise uurimine, sh

arvutimudeli abil.

Lahustumisprotsess, keemilised reaktsioonid lahustes: lahustumise soojusefektide

uurimine;erinevate lahuste elektrijuhtivuse võrdlemine (pirni heleduse või Vernier’ anduriga);

nõrkade ja tugevate hapete ning aluste pH ja elektrijuhtivuse võrdlemine;ioonidevaheliste

reaktsioonide toimumise uurimine; erinevate ainete vesilahuste keskkonna (lahuste pH) uurimine;

lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel (nt vee mööduva kareduse määramine, leelise

kontsentratsiooni määramine puhastusvahendis või happe kontsentratsiooni määramine akuhappes

vms).


1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.

2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud,

elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad ning vajalikud IKT vahendid.

3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -

materjalid ning demonstratsioonivahendid.

4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide korraldamiseks

vajalike reaktiivide jm materjalide hoidmiseks.

5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemalt kaks korda õppeaastas õpet väljaspool kooli

territooriumi (looduskeskkonnas, keemialaboris vm).

6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas nimetatud töid.

Keemia õpetamiseks on vajalikud:

erialased teatmeteosed;

õppeotstarbelised DVD-d, CD-d, videokassetid;

abimaterjalid ja tööjuhendid uurimuslike tööde tegemiseks;

kooli raamatukogu kasutamise võimalus;

uurimuslike tööde komplektid( testid vee kareduse määramiseks, keemilise analüüsi komplekt,

mikrokit-komplektid jne.);

mõõteriistad vastavalt kooli võimalustele

(pH-meetrid, elektrijuhtivuse mõõturid, hapnikumõõturid, datakollektorid jne.).

Hindamine

Kujundav hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse

õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste

tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud

õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida

hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning

vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid

kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Gümnaasiumi keemias jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine

keemia kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende osatähtsus hinde

moodustumisel on ligikaudu 80% ja 20%. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite

osatähtsus õpitulemuste hindamisel põhikoolis on ligikaudu 50% ja 50%. Uurimisoskusi arendatakse

ja hinnatakse uurimuslikku käsitlust nõudvate praktiliste tööde ning ka terviklike uurimistöödega.

Peamised uurimisoskused, mida põhikoolis arendatakse, on probleemi sõnastamine, info kogumine,

uurimisküsimuste sõnastamine, töövahendite käsitsemine, katse hoolikas ja eesmärgipärane

tegemine, ohutusnõuete järgimine, katsetulemuste analüüs, järelduste tegemine ning tulemuste

esitamine.

Kujundav hindamine toimub gümnaasiumi järgmiste etappide järgi:

– iseseisvad tööd teksti kujul läbitud materjali põhjal (tunni lõppus) või eelmise tunni materjali

põhjal (tunni alguses),

– kodused miniuuringud või referatid (soovil),

– laboratoorsed tööd,

– suulised vastused tundides materjali kordamisel või uue teema läbimisel,

– kontrolltööd,

– testid,

– loomingulised tööd koondtabelite, klasterite ning presentatsioonide vormis.

Kokkuvõttev hindamine Kokkuvõttev hindamine toimud kord kursus kõik hinned põhjal.



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

us-

päd

evus

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

Gümnaasiumis

+ + + + + II kursus „Anorgaanilised ained“

Metallid

+ + + + + Mittemetallid


Anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ii v

ahet

ult

taj

uta

vai

d k

ui

ka

mee

ltel

e ta

jum

atuid

näh

tusi

mik

ro-,

mak

ro-

ja m

egat

asem

el n

ing m

õis

tab m

udel

ite

osa

rea

alse

te o

bje

kti

de

kir

jeld

amis

el;

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku j

a te

hnolo

ogia

alas

e in

fo h

ankim

isek

s ee

sti-

ja

võõrk

eels

eid a

llik

aid,

mis

on e

sita

tud s

õnal

isel

, num

bri

lise

l või

süm

boli

te t

asan

dil

, osk

ab h

innat

a n

eid

kri

itil

isel

t nin

g v

äärt

ust

ada

nii

isi

ku k

ui

ka

ühis

konna

tasa

ndil

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme,

eri

stad

a n

eis

loodust

eadusl

ikku j

a so

tsia

alse

t

kom

ponen

ti,

kas

uta

des

lood

ust

eadusl

ikku m

eeto

dit

koguda

info

t, s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega,

an

alü

üsi

da

ja i

nte

rpre

teer

ida

tule

musi

, te

ha

järe

ldusi

nin

g

koost

ada

juhen

dam

ise

ko

rral

uuri

mis

pro

jekti

; kas

uta

b b

iolo

ogia

s, k

eem

ias,

füüsi

kas

ja

geo

gra

afia

s om

andat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loodust

eadusl

ikke,

tehnolo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke*

pro

ble

eme

lah

endad

es j

a põhje

ndat

ud o

tsuse

id t

ehes

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a nin

g u

ute

inte

rdis

tsip

linaa

rset

e t

eadusv

aldkond

ade

kohta

sel

les

süst

eem

is;

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja t

änap

äevas

es k

onte

kst

is,

osk

ab h

innat

a lo

ovuse

osa

tea

dusa

vas

tust

es n

ing t

eaduse

pii

ranguid

rea

alse

maa

ilm

a su

hte

s;

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e, t

ugin

edes

lood

ust

eadusl

ikel

e,

sots

iaal

sete

le, m

ajan

dusl

ikel

e ja

eet

ilis

-mora

alse

tele

sei

suko

hta

del

e n

ing a

rves

tades

õig

usa

kte

;

tunneb

huvi

kes

kkonnas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g l

oodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

aren

gu v

astu

, o

skab

teh

a põhje

ndat

ud o

tsuse

id k

arjä

äri

val

ides

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õpp

eks.

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

kusu

utl

iku e

luvii

si t

avas

id, tu

gin

edes

tõen

dusm

ater

jali

del

e,

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

kes

kkonda;

Gümnaasiumis

Keemia

+ + + + + + II kursus „Anorgaanilised ained“

Metallid

+ + + + + + + Mittemetallid


Õppesisu

tunneb

huvi

kee

mia

ja

teis

te l

oodust

eadust

e vas

tu,

mõis

tab

kee

mia

täh

tsust

ühis

konna

maj

andusl

ikus,

teh

nolo

ogil

ises

ja

kult

uuri

lise

s ar

engus

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õppek

s

raken

dab

kee

mia

pro

ble

eme

lahen

dad

es l

ood

ust

eadusl

ikku m

eeto

dit

, ar

end

ab l

oogil

ise

mõtl

emis

e

võim

et, an

alüüsi

- ja

jär

eldust

e te

gem

ise

osk

ust

nin

g l

oovust

;

han

gib

kee

mia

info

t er

inev

aist

, sh

ele

ktr

oonse

ist

teab

eall

ikai

st, an

alüüsi

b j

a hin

dab

saa

dud t

eav

et

kri

itil

isel

t

mõis

tab s

üst

eem

selt

kee

mia

põhim

õis

teid

ja

kee

mil

iste

pro

tses

side

sead

usp

äras

usi

nin

g k

asuta

b

korr

ekts

elt

kee

mia

sõn

avar

a;

raken

dab

om

andat

ud e

ksp

erim

enta

alse

töö o

skusi

kee

rukam

aid ü

lesa

ndei

d l

ahen

dad

es n

ing k

asuta

b

sääs

tlik

ult

ja

ohutu

lt k

eem

ilis

i re

akti

ive

nii

kee

mia

labori

s kui

ka

argie

lus

langet

ab i

gap

äevae

lu p

roble

eme

lahen

dad

es k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing h

indab

om

a te

gev

use

võim

alik

ke

tagaj

ärgi;

m

õis

tab l

ooduse

, te

hnolo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab

aru

nen

de

mõju

st

elukes

kkonnal

e ja

ühis

ko

nna

jätk

usu

utl

ikule

are

ng

ule

; su

htu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda

nin

g

vää

rtust

ab t

ervis

likku j

a sä

ästv

at e

luv

iisi

on o

man

dan

ud ü

levaa

te k

eem

iaga

seotu

d e

lukuts

etes

t nin

g k

asuta

b k

eem

ias

om

andat

ud t

eadm

isi

ja

osk

usi

kar

jäär

i pla

nee

rid

es

Gümnaasiumis

Keemia

+ + + + + + + + II kursus „Anorgaanilised ained“

Metallid

+ + + + + + + + Mittemetallid

Õpitulemused Õpilane teab:

- seostab õpitud metallide keemilisi omadusi vastava elemendi asukohaga perioodilisustabelis ja

pingereas ning koostab sellekohaseid reaktsioonivõrrandeid (metalli reageerimine mittemetalliga,

veega, lahjendatud happe ja soolalahusega);

- teab levinumaid metallide looduslikke ühendeid ja nende rakendusi;

- põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti, analüüsib

korrosioonitõrje võimalusi;

- analüüsib metallidega seotud redoksprotsesside toimumise üldisi põhimõtteid (nt elektrolüüsi,

korrosiooni ja keemilise vooluallika korral);

- seostab tuntumate mittemetallide ning nende tüüpühendite keemilisi omadusi vastava elemendi

asukohaga perioodilisustabelis;

Õpilane oskab:

- kirjeldab õpitud metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi praktikas;

- selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel ning korrosiooni metallide

oksüdeerumisel;

- lahendab arvutusülesandeid reaktsioonivõrrandite järgi, arvestades saagist ja lisandeid

- koostab õpitud mittemetallide ja nende ühendite iseloomulike reaktsioonide võrrandeid;

- kirjeldab õpitud mittemetallide ja nende ühendite tähtsust looduses ja/või rakendamise võimalusi

praktikas.

Õppesisu Metallid. Ülevaade metallide iseloomulikest füüsikalistest ja keemilistest omadustest. Metallide

keemilise aktiivsuse võrdlus; metallide pingerida. Metallid ja nende ühendid igapäevaelus ning

looduses. Metallidega seotud redoksprotsessid: metallide saamine maagist, elektrolüüs, korrosioon,

keemilised vooluallikad (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). Saagise ja lisandite arvestamine

moolarvutustes reaktsioonivõrrandi järgi.

Mittemetallid: Ülevaade mittemetallide füüsikalistest ja keemilistest omadustest olenevalt elemendi

asukohast perioodilisustabelis. Mittemetallide keemilise aktiivsuse võrdlus. Mõne mittemetalli ja

tema ühendite käsitlus (vabal valikul, looduses ja/või tööstuses kulgevate protsesside näitel).


Metallid: metallide füüsikaliste omaduste ja keemilise aktiivsuse võrdlemine;

metallide korrosiooni mõjutavate tegurite ning korrosioonitõrje võimaluste uurimine ja võrdlemine;

metallide tootmise, elektrolüüsi ja keemilise vooluallika uurimine animatsioonidega;

ülevaate (referaadi) koostamine ühe metalli tootmisest ning selle sulamite

valmistamisest/kasutamisest.

Mittemetallid: mittemetallide ja/või nende iseloomulike ühendite saamine, omaduste uurimine ning

võrdlemine.





















Hindamine

Kujundav hindamine

















esitamine.







– kontrolltööd,

– testid,





Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

us-

päd

evus

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

Gümnaasiumis

+ III kursus „Orgaanilised ained“

Süsivesinikud ja nende derivaadid

+ + + Orgaanilised ained meie ümber


Anal

üüsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kkonnas

toim

uvai

d n

ii v

ahet

ult

taj

uta

vai

d k

ui

ka

mee

ltel

e ta

jum

atuid

näh

tusi

mik

ro-,

mak

ro-

ja m

egat

asem

el n

ing m

õis

tab m

udel

ite

osa

rea

alse

te o

bje

kti

de

kir

jeld

amis

el;

osk

ab i

sese

isval

t le

ida

nin

g k

asuta

da

loodust

eadusl

iku j

a te

hnolo

ogia

alas

e in

fo h

ankim

isek

s ee

sti-

ja

võõrk

eels

eid a

llik

aid, m

is o

n e

sita

tud s

õnal

isel

, num

bri

lise

l või

süm

boli

te t

asan

dil

, osk

ab h

innat

a n

eid

kri

itil

isel

t nin

g v

äärt

ust

ada

nii

isi

ku k

ui

ka

ühis

konna

tasa

ndil

osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

endad

a kes

kkonn

apro

ble

eme,

eri

stad

a n

eis

loodust

eadusl

ikku j

a so

tsia

alse

t

kom

ponen

ti, kas

uta

des

lood

ust

eadu

slik

ku m

eeto

dit

koguda

info

t, s

õnas

tada

uuri

mis

küsi

musi

või

hüpote

ese,

kontr

oll

ida

muutu

jaid

vaa

tluse

või

kat

sega,

an

alü

üsi

da

ja i

nte

rpre

teer

ida

tule

musi

, te

ha

järe

ldusi

nin

g

koost

ada

juhen

dam

ise

ko

rral

uuri

mis

pro

jekti

; kas

uta

b b

iolo

ogia

s, k

eem

ias,

füüsi

kas

ja

geo

gra

afia

s om

andat

ud s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loodust

eadusl

ikke,

tehn

olo

ogia

alas

eid n

ing s

ots

iaal

tead

usl

ikke*

pro

ble

eme

lah

endad

es j

a põhje

ndat

ud o

tsuse

id t

ehes

mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a nin

g u

ute

inte

rdis

tsip

linaa

rset

e t

eadusv

aldkond

ade

kohta

sel

les

süst

eem

is;

mõis

tab t

eadust

kui

tead

usl

ike

tead

mis

te h

ankim

ise

pro

tses

si s

elle

aja

looli

ses

ja t

änap

äevas

es k

onte

kst

is,

osk

ab h

innat

a lo

ovuse

osa

tea

dusa

vas

tust

es n

ing t

eaduse

pii

ranguid

rea

alse

maa

ilm

a su

hte

s;

hin

dab

ja

pro

gnoosi

b t

eaduse

ja

tehnolo

ogia

saa

vutu

ste

mõju

kes

kkonnal

e, t

ugin

edes

lood

ust

eadusl

ikel

e,

sots

iaal

sete

le, m

ajan

dusl

ikel

e ja

eet

ilis

-mora

alse

tele

sei

suko

hta

del

e n

ing a

rves

tades

õig

usa

kte

;

tunn

eb h

uvi

kes

kkonnas

toim

uvat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e näh

tust

e nin

g l

oodu

stea

dust

e ja

teh

nolo

ogia

aren

gu v

astu

, o

skab

teh

a põhje

ndat

ud o

tsuse

id k

arjä

äri

val

ides

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õpp

eks.

vää

rtust

ab k

eskkond

a kui

terv

ikut

ja j

ärgib

jät

kusu

utl

iku e

luvii

si t

avas

id, tu

gin

edes

tõen

dusm

ater

jali

del

e,

suhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

kes

kkonda;

Gümnaasiumis

Keemia

+ + III kursus „Orgaanilised ained“


+ + + + + + + Orgaanilised ained meie ümber


Õppesisu

tunneb

huvi

kee

mia

ja

teis

te l

oodust

eadust

e vas

tu,

mõis

tab k

eem

ia t

ähts

ust

ühis

konna

maj

andusl

ikus,

teh

nolo

ogil

ises

ja

kult

uuri

lise

s ar

engus

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õppek

s

raken

dab

kee

mia

pro

ble

eme

lahen

dad

es l

ood

ust

ead

usl

ikku m

eeto

dit

, ar

end

ab l

oogil

ise

mõtl

emis

e

võim

et, an

alüüsi

- ja

jär

eld

ust

e te

gem

ise

osk

ust

nin

g l

oovust

;

han

gib

kee

mia

info

t er

inev

aist

, sh

ele

ktr

oonse

ist

teab

eall

ikai

st, an

alüüsi

b j

a hin

dab

saa

dud t

eav

et

kri

itil

isel

t

mõis

tab s

üst

eem

selt

kee

mia

põhim

õis

teid

ja

kee

mil

iste

pro

tses

side

sead

usp

äras

usi

nin

g k

asuta

b

korr

ekts

elt

kee

mia

sõn

avar

a;

raken

dab

om

andat

ud e

ksp

erim

enta

alse

töö o

skusi

kee

rukam

aid ü

lesa

ndei

d l

ahen

dad

es n

ing k

asuta

b

sääs

tlik

ult

ja

ohutu

lt k

eem

ilis

i re

akti

ive

nii

kee

mia

labori

s kui

ka

argie

lus

langet

ab i

gap

äevae

lu p

roble

eme

lahen

dad

es k

om

pet

ents

eid o

tsuse

id n

ing h

indab

om

a te

gev

use

võim

alik

ke

tagaj

ärgi;

m

õis

tab l

ooduse

, te

hnolo

ogia

ja

ühis

konna

vas

tast

ikuse

id s

eose

id n

ing s

aab

aru

nen

de

mõju

st

elukes

kkonnal

e ja

ühis

ko

nna

jätk

usu

utl

ikule

are

ng

ule

; su

htu

b v

astu

tust

un

dli

kult

elu

kes

kkonda

nin

g

vää

rtust

ab t

ervis

likku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

on o

man

dan

ud ü

levaa

te k

eem

iaga

seotu

d e

lukuts

etes

t nin

g k

asuta

b k

eem

ias

om

andat

ud t

eadm

isi

ja

osk

usi

kar

jäär

i pla

nee

rid

es

Gümnaasiumis

Keemia

+ + III kursus „Orgaanilised ained“


+ + + + + Orgaanilised ained meie ümber

Õpitulemused

Õpilane teab:

- kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline ehk

klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis);

- kasutab süstemaatilise nomenklatuuri põhimõtteid alkaanide näitel; seostab süstemaatiliste

nimetuste ees- või lõppliiteid õpitud aineklassidega, määrab molekuli struktuuri või nimetuse põhjal

aineklassi;

- võrdleb küllastunud, küllastumata ja aromaatsete süsivesinike keemilisi omadusi, koostab

lihtsamaid reaktsioonivõrrandeid alkaanide, alkeenide ja areenide halogeenimise ning alkeenide

hüdrogeenimise ja katalüütilise hüdraatimise reaktsioonide kohta (ilma reaktsiooni

mehhanismideta);

- kujutab alkeenist tekkivat polümeeri lõiku.

- määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse aineklassi;

- kirjeldab olulisemate karboksüülhapete omadusi ja tähtsust argielus ning looduses;

- võrdleb karboksüülhapete ja anorgaaniliste hapete keemilisi omadusi ning koostab vastavaid

reaktsioonivõrrandeid;

- võrdleb estrite tekke- ja hüdrolüüsireaktsioone ning koostab vastavaid võrrandeid;

- kujutab lähteühenditest tekkiva kondensatsioonipolümeeri lõiku;

Õpilane oskab:

- hindab molekuli struktuuri (vesiniksideme moodustamise võime) põhjal aine füüsikalisi omadusi

(lahustuvust erinevates lahustites ja keemistemperatuuri);

- kirjeldab olulisemate süsivesinike ja nende derivaatide omadusi, rakendusi argielus ning

kasutamisega kaasnevaid ohtusid;

- selgitab seost alkoholide, aldehüüdide ja karboksüülhapete vahel;

- selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse organismis ning sellest põhjustatud sotsiaalseid

probleeme;

- selgitab põhimõtteliselt biomolekulide (polüsahhariidide, valkude ja rasvade) ehitust.

Õppesisu

Süsivesinikud ja nende derivaadid:

Süsinikuühendite struktuur ja selle kujutamise viisid. Alkaanid, nomenklatuuri põhimõtted,

isomeeria. Asendatud alkaanide (halogeeniühendite, alkoholide, primaarsete amiinide) füüsikaliste

omaduste sõltuvus struktuurist. Küllastumata ja aromaatsete süsivesinike ning alkaanide keemiliste

omaduste võrdlus. Liitumispolümerisatsioon. Süsivesinikud ja nende derivaadid looduses ning

tööstuses (tutvustavalt)

Orgaanilised ained meie ümber: Aldehüüdid kui alkoholide oksüdeerumissaadused. Asendatud

karboksüülhapped (aminohapped, hüdroksühapped) ja karboksüülhapete funktsionaalderivaadid

(estrid, amiidid). Polükondensatsioon. Orgaanilised ühendid elusorganismides: rasvad, sahhariidid,

valgud.


Süsivesinikud ja nende derivaadid: süsivesinike ja nende derivaatide molekulide struktuuri

uurimine ning võrdlemine molekulimudelite ja/või arvutiprogrammiga; molekulidevaheliste jõudude

tugevuse uurimine aurustumissoojuse võrdlemise teel; hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete ainete

vastastiktoime veega;

Orgaanilised ained meie ümber: alkoholi ja aldehüüdi oksüdeeruvuse uurimine ning võrdlemine;

karboksüülhapete tugevuse uurimine ja võrdlemine teiste hapetega;estrite saamine ja hüdrolüüs;

sahhariidide (nt tärklise) hüdrolüüsi ja selle saaduste uurimine; valkude (nt munavalge vesilahuse)

käitumise uurimine hapete, aluste, soolalahuste ja kuumutamise suhtes; seebi ning sünteetiliste

pesemisvahendite käitumise uurimine ja võrdlemine erineva happelisusega vees ning soolade

lisandite korral.





















Hindamine

Kujundav hindamine

















esitamine.







– kontrolltööd,

– testid,



3.Füüsika

3.1.1Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

a. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivad

teadust ja olulist kultuurikomponenti;

b. Arendab loodusteaduste ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemsed

mõtlemist;

c. Mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite paratamatud

piiratust ja arengut;

d. Teab teaduskeele erinevusi tavakeelest ning kasutab teaduskeelt korrektselt

loodusnähtusi kirjeldades ja seletades;

e. Oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot

ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast;

f. Oskab kriitiliselt mõjelda ning eristab teaduslikke teadmisi ebateaduslikest;

g. Mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiga ning füüsika teadmiste vajalikkust

vastavate elukutsete esindajatel;

h. Oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsika ülesandeid,

kasutades loodusteaduslikku meetodit;

i. Tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates

loodusteaduslikes situatsioonides ning pakub võimalikke selgitusi neis esinevatele

mõtteseostele;

j. Aktsepteerib ühiskonnas tunnustatud väärtushinnanguid ning suhtub loodusesse ja

kaaskodanikesse vastutustundlikult;

3.1.2Õppeaine kirjeldus

Füüska kuulub loodusteaduste hulka, olles väga tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb

aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnilisi elukutseid. Füüsika õppes

arvestatakse loodusainete (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia) vertikaalse (kogu õpet läbiva)

ning horisontaalse (konkreetseid teemasid omavahel seostava) lõimimise vajalikkust. Vertikaalse

lõimimise korral on ühised teemad loodusteaduslik meetod, looduse tasemeline struktuure eritus;

vastastikmõju, liikumine (muutumine ja mundumine), energia, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane

kirjaoskus, tehnoloogia, elukeskkond ning ühiskond. Vertikaalset lõimimist toetab õppeainete

horisontaalne lõimumine.

Gümnaasiumi füüsikaõppe eesmärgiks on pakkuda vajalikke füüsikateadmisi tulevasele

kodaniokule, kujundada teemas keskkonnahoidlikke ja ühiskonnasõbralikke ning jätkusuutlikule

arengule orienteeritud hoiakuid. Gümnaasiumi tasemel käsitletakse nähtusi süsteemselt, arendades

terviklikku ettekujutust loodusest. Võrreldes põhikooliga tutvutakse sügavamalt erinevate

vastastikmõjude ja nende poolt põhjustatud liikunisvormidega ning otsitakse liikumisvormide

vahelisi seoseid. Gümnaasiumi füüsikaõpe on hoolistlik, pidades tähtsaks olemuslikke seoseid

tervikpildi osade vahel. Esimeses kursuses formuleeritakse nüüdisaegse füüsika üldprintsibid ning

konkreetsele loodusnähtuste hilisemal käsitlemisel juhitakse pidevalt õpilaste tähelepanu nimetatud

printsipide ilmnemisele. Õpilaste füüsikakeele oskused täienevad. Õpilaste kriitilise ja

süsteemmõistelise mõtlemise arendamiseks lahendatakse füüsikaliselt erinevates aine- ja

eluvaldkondades esinevaid probleeme, osatakse planeerida ja korraldada eksperimenti, kasutades

loodusteaduslikku uurimismeetodit. Kvantitatiivülesandeid lahendades ei ole nõutav valemite peast

tedmine. Kujundatakse oskust mõista valemite füüsikalist sisu ning valemeid õiges kontekstid

kasutada. Õpilastel kujunevad väärtushinnangud, mis määravad nende suhtumise füüsikasse kui

kultuurifenomeeni, avavad füüsika rolli tehnikas, tehnoloogias ja elukeskkonnas ning ühiskonna

jatkusuutlikus arengus. Gümnaasiumi füüsikaõpe taotleb koos teiste õppeainetega õpilastel

nüüdisaegse terviklikku maailmapildi ja keskkonda säästva hoiaku ning analüüsioskuse

kujunemist. Gümnaasiumi füüsikaõpes kujundatavad üldoskused erinevad hoiaku ning

analüüsioskuse kujunemist. Gümnaasiumi füüsikaõpes kujundatavad üldoskused erinevad

põhikooli füüsikaõppes saavutatavalest deduktiivse käsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning

tehtavate üldistuste laiemakehtivuse poolest. Füüsikaõpe muutub gümnaasiumis spetsiifilisemaks

kuid saamas seostatakse füüsikateadmised tihedalt ja kõrgemal tasemel ülejäänud õppeainete

teadmistega ning varasemates kooliastmetes õpituga.

Gümnaasiumi füüsikaõpe koosneb viiest kohustuslikust kursusest ning kahest soovituslikust

valikursustest. Esimese kohustuslikku kursuse “Füsikalise looduskäsitluse alused” põhifunktsioon

on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub füüsika teistest

loodusteadustest. Esimene kursus tekitab motivatsiooni ülejäänud kursuste tulemuslikuks

läbimiseks ning loob tausta nüüdisaegse terviklikku füüsikakäsitluse mõistmiseks.

Teine kursus “Mehaanika” avab mehaniliste mudelite keskse rolli loodusnähtuste kirjeldamisel ja

seletamisel. Kuna kogu nüüdisaegses füüsikas domineerib vajadus arvestada aine ja välja erisusi,

käsitleb kolmas kursus “Elektromagnetism” elektromagneetvälja näitel väljade kirjeldamise

põhivõtteid ning olulisemaid elektriviisi ja optilisi nähtusi. Neljas kursus “Energia” vaatleb

keskkonda energeetilisest aspektist. Käsitletakse alalis- ja vahenduvvoolu ning soojusnähtusi, ent

ka mehanilise energia, soojusenergia, elektrienergia, valgusenergia ja tuumaenergia omavahelisi

mundumisi. Viiendas kohustuslikus kursuses “Mikro- ja megamaailma füüsika” vaadeldakse

füüsikalisi seaduspärasusi ning protsesse mastapides, mis erinevad inimese karakteriistikust

mõõtmest (1 m ) rohkem kui milljon korda. Kahe viimase kohustusliku kursuse läübimise

järjestuse määrab õpetaja.

Kaks ainekavas kirjeldatud soovitatavat valikkursust pakuvad eelkõige võimalusi kahe viimase

kohustusliku kursuse õpesisu laiemaks ja sügavamaks omandamiseks. Kumbki kursus sisaldab 15

moodulit, igaüks mahuga 3-6 õpetundi. Nende hulgast valib õpetaja kuni 8 modulit. Kursus

“Füüsika ja tehnika” laiendab ning süvendab õpilaste teadmisi kohustusliku (energia) kursuse

tematikas, tuues esile füüsika tehnilised rakendused. Valikursus “Teistsugune füüsika” süvendab

kohustuslikku kursust “Nikro- ja megamaailma füüsika”.

3.1.3Õpitulemused

Gümnaasiumi füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. Kirjeldab, seletab ja ennustab loodusnähtusi ning nende tehnilisi rakendusi.

2. Väärtustab füüsikiateadmisi looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastasikuste seoaste

mõistmisel.

3. Sõnastab etteantud situatsiooni kirjelduse põhjal uurimusküsimusi, kavandab ja korraldab

eksperimente, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva

hüpoteesi kehtivuse kohta.

4. Lahendab situatsiooni-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid ning hindab kriitiliselt saadud

tulemuste tõepärasust.

5. Teisendab loodusnähtuse füüsikalise mudeli ühe kirjelduse teiseks

6. Kasutab erinevaid infoallikaid, hindab ja analüüsib neis sisalduvat infot ning leiab tavaelus

kerkivatele füüsikalistele probleemidele lahendusi.

7. Teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arenfusuundi

elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja ühiskonnasse vastutustundlikult

8. Omandanud ülevaate füüsikaga seotud ametites, erialadest ja edasi õppimisvõimalustest,

rakendab füüsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus.

3.1.4 Kursiste õpitulemused ja –sisu

I kursus “Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikik

usp

äädev

us

Füüsika

10. klass

I kursus “Sissejuhatus füüsikasse.

Kulgliikumise kinemaatika”

( 35 tundi)


× × × × × × Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule

kogemusele. Inimene kui vaatleja. Sündmus,

signal, aisting ja kujutlus. Vaatleja

kujutlusedja füüsika. Füüsika kui

loodusteadus. Füüsika kui inimkonna nähtavus

horizonte edasi nihutav teadus. Mikro -, makro

-, ja megamaailm


× × × × × × Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse

osa selle väljarendamises. Üldine ja sihipärane

vaatlus, eksperiment. Vajadus muudelite järele

. mudeli järelduste kontroll ja mudeli areng.

Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja

mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtühikud ja

vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline

mõõtühikute süsteem. Mõõteristad ja

mõõtevahendid. Mõõteseadus.

Mõõtemääramatus ja selle hindamine.

Katseandmete esitamine tabelita ja grafikuna.

Mõõtetulemuste töötlemine. Mudeli loomine.


× × × × × × Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused.

Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel,

selles kasutatavad lühendid. Skalaarid ja

vektorid. Tehted vektoritega. Füüsika võrdlus

matemaatikaga. Kehad, nende mõõtmed ja

liikumine. Füüsikaliste suuruste pikkus, kiirus

ja aeg tulenevus vaatleja kujutlustest. Aja

mõõtmine. Aja ja pikkuse mõõtühikud sekund

ja meter. Liikumise suhtelisus. Liikumise

üldmudelid – kulgemine, pöörlemine, kuju

muutumine, võnkumine ja laine.

Vastastikmõju kui kehade liikumisoleku

muutumise põhjus. Avatud ja suletud süsteem.

Füüsikaline suurus jõud. Newtoni 3 seadus.

Väli kui vastastikmõju vahendaja. Aine ja

välilooduse kaks põhivormi. Esmane

tutvumine välja mõistega elektromagnetvälja

näitel. Liikumisoleku muutumine. Kiirendus.

Newtoni 2 seadus. Keha inertsus ja seda

kirjeldav suurus – mass. Massi ja jõu

mõõtühikud kilogram ja njuuton. Newtoni 1

seadus. Töö kui protsess, mille korral

pingutusega kaasneb olukorra muutumine.

Energia kui seisundit kirjeldav suurus ja töö

varu. Kineetiline ja potentsiaalne energia.

Võimsus kui töö tegemise kiirus. Töö ja

energia mõõtühik dzaul ning võimsuse

mõõtühik vatt. Kasuteguri mõiste.


× × × × × × Põhjuslikkus ja juhuslikkus. Füüsika kui

õpetus maailma kõige üldisematest

põhjuslikest seostest. Füüsika tunnetuslik ja

ennustuslik väärtus. Füüsikakga seotud ohud.

Printsiibid füüsikas (looduse kohta kehtivad

kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust

tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne

vastavus eksperimendiga). Võrdlus

matemaatikaga. Osa ja tervik. Atomistlik

printsiip (loodus ei ole lõputult ühel ja samal

viisil osadeks jagatav) atomistika füüsikas ja

keemias. Energia miinimumi printsiip (kõik

looduse objektid püüavad minna vähema

energiaga seisundisse). Tõrjutuse printsiip

(ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse).

Väljade liitumine ehk superpositsiooni

printsiip. Absoluutkiiruse printsiip (välja

liikumine aine suhtes toimub alati suurima

võimaliku kiituse ehk absoluutkiirusega,

aineliste objektide omavaheline liikumine on

aga suhteline). Relativistiku füüsika olemus.

Massi ja energia samaväärsus.


x x x x x x Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid.

Tausrtsüsteem, liikumise suhtelisus. Relatiivsus

printsiib. Teepikkus ja nihe. Ühtlane sirgjooneline

liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:

kiirus, kiirendus, liikumisvõrand, kiiruse ja läbitud

teepikkusse sõltuvus ajast, vastavad graafikud.

Nihe, kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused.

Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva

liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse

ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel.

Erisihiliste liikumiste sõltumatus.


Valdkonnapädevused Õppesisu T

unneb

huvi

kes

kkonna,

sel

le u

uri

mis

e nin

g

loodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

val

dkonna

vas

tu

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õppek

s V

aatl

eb, an

alüü

sib n

ing s

elgit

ab k

eskkonna

obje

kte

ja

pro

tses

se, le

iab n

ende

vah

elis

i

seose

id n

ing t

eeb ü

ldis

tavai

d j

ärel

dusi

,

raken

dad

es l

ood

usa

inet

es o

man

dat

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

Osk

ab m

ärgat

a ja

lah

end

ada

loodust

eadusl

ikke

pro

ble

eme,

kas

uta

des

loo

dust

eadusl

ikku

mee

todid

, nin

g e

sita

da

saad

ud j

ärel

dusi

kir

jali

kult

ja

suuli

selt

O

skab

teh

a ig

apäe

vae

luli

si l

oodusk

eskkonnag

a

seotu

d p

ädev

aid o

tsuse

id, ar

ves

tad

es

loodust

eadusl

ikke,

maj

andusl

ikke

etil

is-

mora

lsei

d s

eisu

kohti

ja

õig

usa

kte

nin

g

pro

gnoosi

da

ots

ust

e m

õju

Kas

uta

b l

oodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s er

inev

aid, sh

ele

ktr

oonil

isi

alli

kai

d, an

alüüsi

b j

a hiu

ndab

kri

itil

elt

nei

s

sisa

lduva

info

õig

sust

nin

g r

aken

dab

sed

a

pro

ble

eme

lah

endad

es

On o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te

loodusk

eskkonnas

tyoim

uvat

est

pea

mis

test

pro

tses

sides

t nin

g m

õis

tab l

oodust

eadust

e

aren

gut

kui

pro

tses

si, m

is l

oob

uusi

tea

dm

isi

ja

annab

sel

git

usi

üm

bri

tsev

a kohta

nin

g m

ille

l on

pra

kti

lisi

väl

jundei

d

Mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a

eris

usi

, on o

man

dan

ud ü

levaa

te v

aldkonna

elukuts

etes

t nin

g r

aken

dab

loodusa

inet

es

saad

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

elu

kuts

eval

ikus

Vää

rtust

ab k

eskkonda

ku

i te

rvik

ut,

sel

lega

seotu

d v

astu

tust

un

dik

ku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

nin

g j

ärgib

ter

vis

likke

eluv

iise

Füüsika

10. klass


füüsikasse. Kulgliikumise

kinemaatika”

( 35 tundi)


× × × × × × × × Jõudmine füüsikasse,


kogemusele. Inimene kui

vaatleja. Sündmus, signal,

aisting ja kujutlus. Vaatleja

kujutlusedja füüsika. Füüsika

kui loodusteadus. Füüsika kui

inimkonna nähtavus horizonte

edasi nihutav teadus. Mikro -,

makro -, ja megamaailm


× × × × × × × × Loodusteaduslik meetod ning

füüsikateaduse osa selle

väljarendamises. Üldine ja

sihipärane vaatlus,

eksperiment. Vajadus

muudelite järele . mudeli

järelduste kontroll ja mudeli

areng. Mõõtmine ja

mõõtetulemus. Mõõtesuurus

ja mõõdetava suuruse väärtus.

Mõõtühikud ja vastavate

kokkulepete areng.

Rahvusvaheline mõõtühikute

süsteem. Mõõteristad ja

mõõtevahendid. Mõõteseadus.

Mõõtemääramatus ja selle

hindamine. Katseandmete

esitamine tabelita ja

grafikuna. Mõõtetulemuste

töötlemine. Mudeli loomine.


× × × × × × × × Füüsikalised objektid,


Füüsikaline suurus kui mudel.

Füüsika keel, selles

kasutatavad lühendid.

Skalaarid ja vektorid. Tehted

vektoritega. Füüsika võrdlus

matemaatikaga. Kehad, nende

mõõtmed ja liikumine.

Füüsikaliste suuruste pikkus,

kiirus ja aeg tulenevus

vaatleja kujutlustest. Aja

mõõtmine. Aja ja pikkuse

mõõtühikud sekund ja meter.

Liikumise suhtelisus.

Liikumise üldmudelid –

kulgemine, pöörlemine, kuju

muutumine, võnkumine ja

laine. Vastastikmõju kui


muutumise põhjus. Avatud ja

suletud süsteem. Füüsikaline

suurus jõud. Newtoni 3

seadus. Väli kui vastastikmõju

vahendaja. Aine ja

välilooduse kaks põhivormi.

Esmane tutvumine välja

mõistega elektromagnetvälja

näitel. Liikumisoleku

muutumine. Kiirendus.

Newtoni 2 seadus. Keha

inertsus ja seda kirjeldav

suurus – mass. Massi ja jõu


njuuton. Newtoni 1 seadus.

Töö kui protsess, mille korral

pingutusega kaasneb olukorra

muutumine. Energia kui

seisundit kirjeldav suurus ja

töö varu. Kineetiline ja


Võimsus kui töö tegemise

kiirus. Töö ja energia

mõõtühik dzaul ning

võimsuse mõõtühik vatt.

Kasuteguri mõiste.


× × × × × × × × Põhjuslikkus ja juhuslikkus.

Füüsika kui õpetus maailma

kõige üldisematest

põhjuslikest seostest. Füüsika

tunnetuslik ja ennustuslik

väärtus. Füüsikakga seotud

ohud. Printsiibid füüsikas

(looduse kohta kehtivad kõige

üldisemad tõdemused, mille

kehtivust tõestab neist

tulenevate järelduste

absoluutne vastavus

eksperimendiga). Võrdlus

matemaatikaga. Osa ja tervik.

Atomistlik printsiip (loodus ei

ole lõputult ühel ja samal

viisil osadeks jagatav)

atomistika füüsikas ja

keemias. Energia miinimumi

printsiip (kõik looduse

objektid püüavad minna

vähema energiaga

seisundisse). Tõrjutuse

printsiip (ainelisi objekte ei

saa panna teineteise sisse).


superpositsiooni printsiip.

Absoluutkiiruse printsiip

(välja liikumine aine suhtes



absoluutkiirusega, aineliste

objektide omavaheline

liikumine on aga suhteline).

Relativistiku füüsika olemus.

Massi ja energia samaväärsus.


x x x x x x x Punktmass kui keha mudel.

Koordinaadid. Tausrtsüsteem,

liikumise suhtelisus. Relatiivsus

printsiib. Teepikkus ja nihe.

Ühtlane sirgjooneline liikumine ja

ühtlaselt muutuv sirgjooneline


liikumisvõrand, kiiruse ja läbitud

teepikkusse sõltuvus ajast,

vastavad graafikud. Nihe, kiirus ja

kiirendus kui vektoriaalsed

suurused. Vaba langemine kui

näide ühtlaselt kiireneva liikumise

kohta. Vaba langemise kiirendus.

Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast

vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste

liikumiste sõltumatus.



Kas

uta

b f

üüsi

ka

mõis

teid

,

füüsi

kal

isi

suuru

si, se

ose

id n

ing

raken

dusi

loodus

ja t

ehnik

a näh

tust

e

kir

jeld

amis

el, se

lgit

amis

el j

a

pro

gnoosi

mis

el

Lah

endab

sit

uat

sioon, ar

vutu

s – j

a

gra

afil

isi

üle

sandei

d, m

ille

lahen

duse

üksi

kosa

sis

aldab

kuni

kak

s val

emig

a es

itat

ud s

eost

, n

ing

hin

dab

saa

dud t

ule

mu

se t

õep

äras

ust

Tei

sendab

mõõtü

hik

uid

, kas

uta

des

eesl

iite

id

Meg

a, K

ilo, det

si, se

nti

,

mil

i, m

ikro

ja n

ano

S

õnas

tab e

ttea

ntu

d s

ituat

siooni

kir

jeld

use

põhja

l uuri

mis

küsi

muse

või

küsi

musi

, k

avan

dab

ja

vii

b l

äbi

eksp

erim

endi,

töötl

eb k

atse

andm

eid

nin

g t

eeb j

ärel

dusi

uuri

musk

üsi

muse

s si

sald

uva

hüpote

esi

keh

tivuse

kohta

Lei

ab f

üüsi

kaa

last

info

t

käs

iraa

mat

ute

st j

a ta

bel

ites

t nin

g

kas

uta

b l

eitu

d t

eavet

üle

sannet

e

lahen

dam

isel

V

iisa

ndab

füüsi

kal

iste

ob

jekti

de,

näh

tust

e ja

rak

endust

e jo

onis

eid

Lah

endab

rak

endusl

iku s

isuga

osa

üle

sannet

eks

taan

dat

avai

d

kople

ksü

lesa

ndei

d

Tunneb

ära

füüsi

kaa

lase

id t

eem

asid

,

pro

ble

eme

ja k

üsi

musi

eri

nev

ates

olu

kord

ades

nin

g p

akub n

eile

võim

alik

ke

selg

itusi

V

äärt

ust

ab ü

his

konna

jätk

usu

utl

ikku

aren

gut

nin

g s

uhtu

b

vas

tutu

stun

dli

kult

looduse

sse

ja

ühis

konda

Füüsika

10. klass


füüsikasse. Kulgliikumise

kinemaatika”

( 35 tundi)


× × × × × × × × × Jõudmine füüsikasse,


kogemusele. Inimene kui

vaatleja. Sündmus, signal,

aisting ja kujutlus. Vaatleja

kujutlusedja füüsika.

Füüsika kui loodusteadus.

Füüsika kui inimkonna

nähtavus horizonte edasi

nihutav teadus. Mikro -,

makro -, ja megamaailm


× × × × × × × × × Loodusteaduslik meetod

ning füüsikateaduse osa

selle väljarendamises.

Üldine ja sihipärane

vaatlus, eksperiment.

Vajadus muudelite järele .

mudeli järelduste kontroll

ja mudeli areng. Mõõtmine

ja mõõtetulemus.

Mõõtesuurus ja mõõdetava

suuruse väärtus.

Mõõtühikud ja vastavate

kokkulepete areng.

Rahvusvaheline

mõõtühikute süsteem.

Mõõteristad ja

mõõtevahendid.

Mõõteseadus.

Mõõtemääramatus ja selle

hindamine. Katseandmete

esitamine tabelita ja

grafikuna. Mõõtetulemuste

töötlemine. Mudeli

loomine.


× × × × × × × × × Füüsikalised objektid,


Füüsikaline suurus kui

mudel. Füüsika keel, selles

kasutatavad lühendid.

Skalaarid ja vektorid.

Tehted vektoritega.

Füüsika võrdlus

matemaatikaga. Kehad,

nende mõõtmed ja

liikumine. Füüsikaliste

suuruste pikkus, kiirus ja

aeg tulenevus vaatleja

kujutlustest. Aja mõõtmine.

Aja ja pikkuse mõõtühikud

sekund ja meter. Liikumise

suhtelisus. Liikumise

üldmudelid – kulgemine,

pöörlemine, kuju

muutumine, võnkumine ja

laine. Vastastikmõju kui


muutumise põhjus. Avatud

ja suletud süsteem.

Füüsikaline suurus jõud.

Newtoni 3 seadus. Väli kui

vastastikmõju vahendaja.

Aine ja välilooduse kaks

põhivormi. Esmane

tutvumine välja mõistega

elektromagnetvälja näitel.

Liikumisoleku muutumine.

Kiirendus. Newtoni 2

seadus. Keha inertsus ja

seda kirjeldav suurus –

mass. Massi ja jõu


njuuton. Newtoni 1 seadus.

Töö kui protsess, mille

korral pingutusega kaasneb

olukorra muutumine.

Energia kui seisundit

kirjeldav suurus ja töö

varu. Kineetiline ja


Võimsus kui töö tegemise

kiirus. Töö ja energia

mõõtühik dzaul ning

võimsuse mõõtühik vatt.

Kasuteguri mõiste.


× × × × × × × × × Põhjuslikkus ja

juhuslikkus. Füüsika kui

õpetus maailma kõige

üldisematest põhjuslikest

seostest. Füüsika

tunnetuslik ja ennustuslik

väärtus. Füüsikakga seotud

ohud. Printsiibid füüsikas

(looduse kohta kehtivad

kõige üldisemad

tõdemused, mille kehtivust

tõestab neist tulenevate

järelduste absoluutne

vastavus eksperimendiga).

Võrdlus matemaatikaga.

Osa ja tervik. Atomistlik

printsiip (loodus ei ole

lõputult ühel ja samal viisil

osadeks jagatav) atomistika

füüsikas ja keemias.

Energia miinimumi

printsiip (kõik looduse

objektid püüavad minna

vähema energiaga

seisundisse). Tõrjutuse

printsiip (ainelisi objekte ei

saa panna teineteise sisse).


superpositsiooni printsiip.

Absoluutkiiruse printsiip

(välja liikumine aine suhtes



absoluutkiirusega, aineliste

objektide omavaheline

liikumine on aga

suhteline). Relativistiku

füüsika olemus. Massi ja

energia samaväärsus.


x x x x x x x x x Punktmass kui keha mudel.

Koordinaadid. Tausrtsüsteem,

liikumise suhtelisus.

Relatiivsus printsiib.

Teepikkus ja nihe. Ühtlane

sirgjooneline liikumine ja

ühtlaselt muutuv sirgjooneline


liikumisvõrand, kiiruse ja

läbitud teepikkusse sõltuvus

ajast, vastavad graafikud.

Nihe, kiirus ja kiirendus kui

vektoriaalsed suurused. Vaba

langemine kui näide ühtlaselt

kiireneva liikumise kohta.

Vaba langemise kiirendus.

Kiiruse ja kõrguse sõltuvus

ajast vertikaalsel liikumisel.

Erisihiliste liikumiste

sõltumatus.

Õppetegevus


1. Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,

õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete

ja läbivate teemadega;

2. Taotletakse , et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses

ühtlaseslt ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.

3. Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,

õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi

materjalide ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja

iseseisvateks õpijateks;

4. Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad

individualseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5. Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;

6. Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,

näitused, ettevõtte jne

7. Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,

projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimuslikud tööd (nt

loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte

mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.

Õpitulemused

I kursuse lõpus õpilane teab:

1. loodusteaduste põhieesmärki – saavutada üha parem vastavus looduse ja seda pegeldavate

kujutluste vahel;

2. nähtavushorizondi mõisted ja suudab vastata kahele struktuursele põhiküsimusele – mis on

selle taga ning mis on selle sees.

3. füüsika põhierinevust teistest loodusteadustest – füüsika ja tema sidusteaduste kohustust

määratleda ja nihutada edasi nähtavushorisonte;

4. et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini

5. et mudeli järeldusi tuleb alatyi kontrollida ning mudeli järelduste erinevus katsetulemustest

tingib vajaduse uuteks eksperimentideks ja seeläbi uuteks mudeliteks

6. et üldaktsepteeritava mõõtmistulemuse saamiseks tuleb mõõtmisi teha mõõteseaduse järgi

7. rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid ning seda, et

teiste füüsikaliste suuruste ühikud on väljendatavad põhisuuruste ühikute kaudu;

8. standardihälbe mõisted ning oskab seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse

hindamisel

9. skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust;

10. et keha liikumisolekud iseloomustab kiirus;

11. liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine;

12. et looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormoi on aine ja väli, nimetab peamisi

erinevusi

13. mõisted kiirendus ja teab, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist;

14. milles seisneb kehade inertsuse omadus, teab et seda omadust iseloomustab mass;

15. mis on füüsika printsiibid;

16. milles seisneb väljade puhul kehtiv supepositsiooni printsib;

17. relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast;

18. valemist E = mc2 tulenevcad massi ja energia samavärsust;

I kursuse lõpus õpilane oskab:

1. määratleda looduse struktuuri tasemete skeemil makro- mikro- ja megamaailma ning

nimetab nende erinevusi;

2. seletada loodusteadusliku meetodi olemust (vaatlus- hüpotees- eksperiment-

andmetöötlusjäreldus);

3. kasutada standarthälbe mõiste mõõtmisega kaasneva mõtemääramatuse hindamisel;

4. mõõta õpetaja valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse;

5. esitada katseandmeid tabelina ja grafikuna;

6. luua mõtetulemuste töötlemisi tulemusena mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat;

7. esitada, kasutades mõõtesuurust, korrektselt mõõdetava suuruse väärtuse kui arvväärtuse ja

mõõtühiku korrutise;

8. rakendada skalaarsete suuruste algebralise liitmise/lahtuamise ning vektorsuuruste

vektroialase liitmise/lahutamise reegleid;

9. eristab füüsikat matematikast;

10. seletada Newtoni III seaduse olemust – mõjuga kaasneb alati vastumõju;

11. seletada ja rekendada Newtoni II seadust – liikumisoleku muutumise põhjustab jõud;

12. seletada ja rakendada Newtoni I seadust – liikumisolek saab olla püsiv vaid siis kui kehale

mõjuvad jõud on tasakaalus;

13. sõnastada mõõtühikute Newton, Dzaul ja Watt definitsioone ning oskab neid probleemide

lahendamisel rakendada;

14. tuua iga loodusteaduse uurimisvaldkonnast vähemasti ühe näite põhjuslikku seose kohta;

15. tuua vähevasti ühe näite füüsika pakutavate tunnetusliike ja ennustusliike võimalust, aga ka

füüsiak rakendustest tulenevate ohtude kohta;

16. seletada ruumi ja aja relativsust lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste;


Füüsika, 10. klass

I kursus “Füüsikalise looduskäisitluse alused”

1. Õpetaja valitud keha joonmõtmete mõõtmine ja korrektse mõõtetulemuse esitamine

(kohustuslik praktiline töö);

2. Mõtmised ja andmetöötlus õpetaja valitud näitel, võrdelise sõltuvuse kui mudelini

jõudmine (kohustuslik praktiline töö);

3. Tutvumine Newtoni seaduste olemusega (jõu ja massi varieerimine kindla keha

korral) demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

4. Tutvumine välja mõistega elektromagnetvälja näitel, kasutades elektripeendlit või

püsimagneeteid;

5. Tutvumine erinevate liikumise üldmudelitega demokatse või arvutisimulatsiooni teel;

6. Tutvumine relativiistliku füüsika olemusega, kasutades vastavat arvutisimulatsiooni;

7. Soovitus õpetajale. Tutvustada kursuse lõpul omal valikul füüsika sirdeteadusi

(biofüüsika, füüsikaline keemia, tehniline füüsika, tugevusõpetus vms)


1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;

2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,

elektripistikud ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni

tehnoloogilised demonstratsiooni vahendid õpetajale;

3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja

materjalid ning demonstratsiooni vahendid;

4. Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide

läbiviimiseks vajalikke materjalide kogumiseks ja säilitamiseks;

5. Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool

kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);

6. Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia

ainekavas loetletud töid;

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õpekava üldosa ja teiste hindamist

reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste

(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste

ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste

hinnangute ja numriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu,

kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise

vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal

hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Gümnaasiumi

füüsikas jagunevad õpitulemused kahte valdkonda: 1) mõtlemistasandite arendamine füüsika

kontekstis, sealhulgas teadmiste rakendamise ja erinevate teadmiste kombineerimise oskused, 2)

uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70%

ja 30%. Madalamat ja kõrgemat jarku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemuste hindamisel

on liigikaudu 40% ja 60%. Probleemide lahendamisel hinnatavat üldised etapid on: 1) probleemi

kindlaks määramine, 2) probleemi sisu avamine, 3) lahendusstrateegia leidmine, 4) strateegia

rakendamine, 5) tulemuste hindamine. Mitme saamaväärste lahendiga probleemide puhul lisandub

neile otsuse tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on

suudeteud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente.



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikik

usp

äädev

us

Füüsika

10. klass

II kursus “Mehaanika”

( 35 tundi)


× × × × × × Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused.

Jõudude vektoriaalne liitmine. Reaultantjõud.

Näiteid konstanse kiirusega liikumise kohta

jõudude taasakaalustumisel. Keha impulss kui

suurus, mis näitab keha võimet muuta teiste

kehade kiirust. Impulse jäävuse seadus. Jõud

kui keha impulse muutumise põhjus.

Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism.

Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon.

Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud.

Hooke’I seadus. Jäikustegur. Hõrdejõud ja

hõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine.

Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine:

pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja

joonkiirus, kesktõmbekiirendus.

Gravitatsiooni seadus. Raske ja inertse massi

võrdsustamine füüsikas. Tiirlemine ja

pöörlemine looduses ning tehnikas.

Orbitaalliikumise tekkimine inertsi ja

kesktõmbejõu koostoime tagajärjena.


× × × × × × Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli

võnkumise kirjeldamine: halve, amplituud,

periood, sagedus, faas. Energia mundumine

võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle

esitamine grafiliselt ning sinus- või

cosinusfunktsiooniga. Võnkumised ja resonant

looduses ning tahnikas. Lained. Piki- ja

ristlained. Lainet iseloomustavad suurused:

lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus.

Lainetega kaasnevat nähtused: peegeldumine,

murdumine, interferents, difraktsioon. Lained

ja nendega kaasnevad nähtused looduses ning

tahnikas.


× × × × × × Impulsi jäärvuse seadus ja reaktiivliikumine,

nende ilmnemine looduses ja rakendused

tahnikas. Menaaniline energia. Mehaanilise

energia jäärvuse seadus. Mehaanilise energia

mundumine teisteks energia liikideks. Energia

jäärvuse seadus looduses ja tehnikas



Tunneb

huvi

kes

kkonna,

sel

le u

uri

mis

e nin

g

loodust

ead

ust

e ja

teh

nolo

ogia

val

dkonna

vas

tu

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s ]p

pek

s V

aatl

eb, an

alüüsi

b n

ing s

elgit

ab k

eskkonna

obje

kte

ja

pro

tses

se, le

iab n

ende

vah

elis

i

seose

id n

ing t

eeb ü

ldis

tavai

d j

ärel

dusi

,

raken

dad

es l

ood

usa

inet

es o

man

dat

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

Osk

ab m

ärgat

a ja

lah

end

ada

loodust

eadusl

ikke

pro

ble

eme,

kas

uta

des

loo

dust

eadusl

ikku

mee

todid

, nin

g e

sita

da

saad

ud j

ärel

dusi

kir

jali

kult

ja

suuli

selt

O

skab

teh

a ig

apäe

vae

luli

si

loodusk

eskkonnag

a se

otu

d p

ädev

aid o

tsuse

id,

arves

tad

es l

ood

ust

eadusl

ikke,

maj

andusl

ikke

etil

is-

mora

lsei

d s

eisu

kohti

ja

õig

usa

kte

nin

g

pro

gnoosi

da

ots

ust

e m

õju

Kas

uta

b l

oodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s er

inev

aid, sh

ele

ktr

oonil

isi

alli

kai

d, an

alüüsi

b j

a hiu

ndab

kri

itil

elt

nei

s

sisa

lduva

info

õig

sust

nin

g r

aken

dab

sed

a

pro

ble

eme

lah

endad

es

On o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te

loodusk

eskkonnas

tyoim

uvat

est

pea

mis

test

pro

tses

sides

t nin

g m

õis

tab l

oodust

eadust

e

aren

gut

kui

pro

tses

si, m

is l

oob

uusi

tea

dm

isi

ja

annab

sel

git

usi

üm

bri

tsev

a kohta

nin

g m

ille

l

on p

rakti

lisi

väl

jundei

d

Mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a

eris

usi

, on o

man

dan

ud ü

levaa

te v

aldkonna

elukuts

etes

t nin

g r

aken

dab

loodusa

inet

es

saad

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

elu

kuts

eval

ikus

Vää

rtust

ab k

eskkonda

ku

i te

rvik

ut,

sel

lega

seotu

d v

astu

tust

un

dik

ku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

nin

g j

ärgib

ter

vis

likke

eluvii

se

Füüsika

10. klass


( 35 tundi)


× × × × × × × × Kulgliikumise dünaamika.

Newtoni seadused. Jõudude

vektoriaalne liitmine.

Reaultantjõud. Näiteid

konstanse kiirusega liikumise

kohta jõudude

taasakaalustumisel. Keha

impulss kui suurus, mis näitab

keha võimet muuta teiste

kehade kiirust. Impulse

jäävuse seadus. Jõud kui keha

impulse muutumise põhjus.


tekkemehhanism. Raskusjõud,

keha kaal, toereaktsioon.

Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk.

Elastsusjõud. Hooke’I seadus.

Jäikustegur. Hõrdejõud ja

hõrdetegur. Keha tiirlemine ja



kirjeldamine: pöördenurk,

periood, sagedus, nurk- ja

joonkiirus,


Gravitatsiooni seadus. Raske ja

inertse massi võrdsustamine

füüsikas. Tiirlemine ja

pöörlemine looduses ning

tehnikas. Orbitaalliikumise


kesktõmbejõu koostoime

tagajärjena.


× × × × × × × × Võnkumine kui perioodiline

liikumine. Pendli võnkumise

kirjeldamine: halve, amplituud,

periood, sagedus, faas. Energia

mundumine võnkumisel. Hälbe

sõltuvus ajast, selle esitamine

grafiliselt ning sinus- või



looduses ning tahnikas. Lained.

Piki- ja ristlained. Lainet

iseloomustavad suurused:

lainepikkus, kiirus, periood ja

sagedus. Lainetega kaasnevat

nähtused: peegeldumine,


difraktsioon. Lained ja nendega

kaasnevad nähtused looduses

ning tahnikas.


× × × × × × × × Impulsi jäärvuse seadus ja

reaktiivliikumine, nende

ilmnemine looduses ja

rakendused tahnikas.

Menaaniline energia.

Mehaanilise energia jäärvuse

seadus. Mehaanilise energia

mundumine teisteks energia

liikideks. Energia jäärvuse

seadus looduses ja tehnikas


Ainepädevused Õppesisu K

asuta

b f

üüsi

ka

mõis

teid

, fü

üsi

kal

isi

suuru

si,

seose

id n

ing r

aken

dusi

lo

odus

ja t

ehnik

a

näh

tust

e kir

jeld

amis

el, se

lgit

amis

el j

a

pro

gnoosi

mis

el

Lah

endab

sit

uat

sioo

n, ar

vutu

s – j

a gra

afil

isi

üle

sandei

d, m

ille

lah

end

use

üksi

kosa

sis

aldab

kuni

kak

s val

emig

a es

itat

ud s

eost

, n

ing

hin

dab

saa

dud t

ule

muse

tõep

äras

ust

T

eise

ndab

mõõtü

hik

uid

, kas

uta

des

ees

liit

eid

Meg

a, K

ilo, det

si, se

nti

, m

ili,

mik

ro j

a n

ano

Sõnas

tab e

ttea

ntu

d s

ituat

siooni

kir

jeld

use

põhja

l uuri

mis

küsi

muse

või

küsi

musi

,

kav

andab

ja

vii

b l

äbi

eksp

erim

endi,

töötl

eb

kat

sean

dm

eid n

ing t

eeb j

ärel

dusi

uuri

musk

üsi

muse

s si

sald

uva

hüpote

esi

keh

tivuse

kohta

Lei

ab f

üüsi

kaa

last

info

t käs

iraa

mat

ute

st j

a

tabel

ites

t nin

g k

asuta

b l

eitu

d t

eavet

üle

sannet

e la

hen

dam

isel

V

iisa

ndab

füüsi

kal

iste

ob

jekti

de,

näh

tust

e ja

raken

dust

e jo

onis

eid

Lah

endab

rak

endusl

iku s

isuga

osa

üle

sannet

eks

taan

dat

avai

d

kople

ksü

lesa

ndei

d

Tunneb

ära

füüsi

kaa

lase

id t

eem

asid

,

pro

ble

eme

ja k

üsi

musi

eri

nev

ates

olu

kord

ades

nin

g p

akub n

eile

võim

alik

ke

selg

itusi

V

äärt

ust

ab ü

his

konna

jätk

usu

utl

ikku a

rengut

nin

g s

uhtu

b v

astu

tust

un

dli

kult

looduse

sse

ja

ühis

konda

Füüsika

10. klass


( 35 tundi)


× × × × × × × × × Kulgliikumise dünaamika.

Newtoni seadused.

Jõudude vektoriaalne

liitmine. Reaultantjõud.

Näiteid konstanse kiirusega

liikumise kohta jõudude

taasakaalustumisel. Keha

impulss kui suurus, mis

näitab keha võimet muuta

teiste kehade kiirust.

Impulse jäävuse seadus.

Jõud kui keha impulse

muutumise põhjus.


tekkemehhanism.

Raskusjõud, keha kaal,

toereaktsioon. Kaalutus.

Rõhumisjõud ja rõhk.

Elastsusjõud. Hooke’I

seadus. Jäikustegur.

Hõrdejõud ja hõrdetegur.

Keha tiirlemine ja



kirjeldamine: pöördenurk,

periood, sagedus, nurk- ja

joonkiirus,


Gravitatsiooni seadus.

Raske ja inertse massi

võrdsustamine füüsikas.

Tiirlemine ja pöörlemine

looduses ning tehnikas.

Orbitaalliikumise


kesktõmbejõu koostoime

tagajärjena.


× × × × × × × × × Võnkumine kui

perioodiline liikumine.

Pendli võnkumise

kirjeldamine: halve,

amplituud, periood,

sagedus, faas. Energia

mundumine võnkumisel.

Hälbe sõltuvus ajast, selle

esitamine grafiliselt ning

sinus- või



looduses ning tahnikas.

Lained. Piki- ja ristlained.

Lainet iseloomustavad

suurused: lainepikkus,

kiirus, periood ja sagedus.

Lainetega kaasnevat

nähtused: peegeldumine,


difraktsioon. Lained ja

nendega kaasnevad

nähtused looduses ning

tahnikas.


× × × × × × × × × Impulsi jäärvuse seadus ja

reaktiivliikumine, nende

ilmnemine looduses ja

rakendused tahnikas.

Menaaniline energia.

Mehaanilise energia

jäärvuse seadus.

Mehaanilise energia

mundumine teisteks

energia liikideks. Energia

jäärvuse seadus looduses ja

tehnikas

Õppetegevus


Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,

õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete

ja läbivate teemadega;

Taotletakse , et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses

ühtlaseslt ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.

Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,

õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi

materjalide ja teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja

iseseisvateks õpijateks;

Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad


Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;

Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,


Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,


loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte

mõjutavate tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.

Õpitulemused

II kursuse lõpus õpilane teab:

1. mehaanika põhiülesannet

2. et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise

kiirendusega g;

3. mõistete raskemass ja inertne mass erinevust

4. füüsikaliste suuruste halve, amplituud, period, sagedus ja faas tähendust, mõõtühikuid ning

mõõtmisviisi

5. et võnkumiste korral sõltub halve ajast ning et seda sõltuvust kirjeldab sinus või kosinus

funktsioon

II kursuse lõpus õpilane oskab:

1. kujutada graafiliselt ja kirjeldada graafiku abil ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise

liikumise kiiruse ning läbitud teepikkuse sõltuvust ajast, oskab leida teepikkust kui kiiruse

graafiku alust pindala;

2. leida resultantjõudu;

3. rakendada hõrdejõu ja ellastusjõu arvutamise eeskirju Fh = µN ja Fe = -k∆l;

4. tuua loodusest ja tehnikast näiteid ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemise kohta;

5. rakendada grabitatsiooni seadust;

6. nimetada vaba võnkumise ja suundvõnkumise olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende

esinemise kohta looduses ja tehnikas;

7. kasutada probleeme lahendades seoseid ϕ=ωt ja ω=2πf;

8. nimetada resonantsi olulisi tunnuseid ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses;

9. nimetada pikilaine ja ristlaine olulisi tunnuseid;

10. nimetada lainenähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon olulisi

tunnuseid;

11. tuua näiteid lainenähtuste kohta looduses ja tehnikas

12. seletab reaktiiv liikumise nähtust, seostades seda impulse jäävusi seadusega, toob näiteid

reaktiivliikumisest looduses ja rakendusest tehnikas;

13. rakendada mehaanilise energia jäävuse seadust ning mõistab selle erinevust üldisest energia

jäävuse seadusest;




1. Ühtlaselt kiirenealt liikuva keha koordinaadi, kiiruse ja kiirenduse määramine, uurides

kuulikese veeremist rennis ja kasutades fotovääravaid ning andmehõiveseadet

(kohustuslik praktiline töö);

2. Tutvumine viistaud keha liikumisega demokatse või arvutisimulatsiooni abil;

3. Liiugehõõrdeteguri määramine, kasutades dünamomeetrit või kaldpinda (kohustuslik

praktiline töö)

4. Keha kesktõmbekiirenduse määramine kas praktiliselt või siis kasutades vastavat

arvutisimulatsiooni;

5. Tutvumine planetide liikumise seaduspäärasustega, kasutades vastavat

asrvutisimulatsiooni;

6. Matemaaliste pendl ja vedrupendli võnkumiste uurimine demokatse ja

arvutisimulatsiooni abil;

7. Tutvumine lainenähtustega demokatse või interaktiivise õppevidea vahendusel;

8. Tutvumine reaktiivliikumise ning jäävusseadustega mehanikas demokatse või

arvutisimulatsiooni abil.


Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;

Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,



Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja


Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide


Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool


Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia


Hindamine




















Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ä

dev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikik

usp

ääd

evus

Füüsika

11. klass

III kursus “Elektromagnetism”

( 35 tundi)


× × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed

laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse

seadus. Elektrivool. Coulomb’I seadus.

Punktlaeng. Ampere’I seadus. Püsimagnet ja

voolugajuhe. Elekti ja magnetvälja kirledavad

vektorsuurused elektrivälja tugevus ja

magnetinduktsioon. Punktlaengu väljatugevus

ja sirgvoolumagnetinduktsioon. Elektrivälja

potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse

seos. Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja

ekvipotentsiaal pind. Homogeenne elektriväli

kahe erinimeeliselt laetud plaadi vahel,

homogeenne magnetväli solenoidis.


× × × × × × Liikuvale laetud osakesele mõjuv

magnetijõud. Magnetväljas liikuva

juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge.

Faraday katsed. Induktsiooni elektromotoor

jõud. Magnetvoo mõiste. Faraday induktsiooni

seadus. Lenzi reegel. Kondentsaator ja

induktiivpool. Mahtuvus ja induktiivsus.

Elektromagnetvälja energia.


× × × × × × Elektromagnet lainete skaala. Laine pikkus ja

sagedus. Optika – õpetus valguse tekkimisest,

levimisest ja kadumisest. Valguse dualism ja

dualism printsiip looduses. Footoni energia.

Nähtava valguse värvuse seos valguse

lainepikkusega vaakumis.

Elektromagnetlainete amplituud ja

intevsiivsus. Difraktsioon ja interferents,

nende rakendusnäited. Polariseeritud valgus,

selle saamine omadused ja rakendused.


× × × × × × Valguse peegeldumine ja murdumine.

Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos

valguse kiirusega. Kujutisi tekitamine läätse

abil ja läätse valem. Valguse dispersioon.

Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraal

analüüs. Valguse kirgumine. Soojuskiirgus ja

luminestsens.



Tunneb

huvi

kes

kkonna,

sel

le u

uri

mis

e nin

g

loodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

val

dkonna

vas

tu

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õppek

s V

aatl

eb, an

alüüsi

b n

ing s

elgit

ab k

eskkonna

obje

kte

ja

pro

tses

se, le

iab n

ende

vah

elis

i

seose

id n

ing t

eeb ü

ldis

tavai

d j

ärel

dusi

,

raken

dad

es l

ood

usa

inet

es o

man

dat

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

Osk

ab m

ärgat

a ja

lah

end

ada

loodust

eadusl

ikke

pro

ble

eme,

kas

uta

des

loo

dust

eadusl

ikku

mee

todid

, nin

g e

sita

da

saad

ud j

ärel

dusi

kir

jali

kult

ja

suuli

selt

O

skab

teh

a ig

apäe

vae

luli

si l

oodusk

eskkonnag

a

seotu

d p

ädev

aid o

tsuse

id, ar

ves

tad

es

loodust

eadu

slik

ke,

maj

and

usl

ikke

etil

is-

mora

lsei

d s

eisu

kohti

ja

õig

usa

kte

nin

g

pro

gnoosi

da

ots

ust

e m

õju

Kas

uta

b l

oodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s er

inev

aid, sh

ele

ktr

oonil

isi

alli

kai

d, an

alüüsi

b j

a hiu

ndab

kri

itil

elt

nei

s

sisa

lduva

info

õig

sust

nin

g r

aken

dab

sed

a

pro

ble

eme

lah

endad

es

On o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te

loodusk

eskkonnas

tyoim

uvat

est

pea

mis

test

pro

tses

sides

t nin

g m

õis

tab l

oodust

eadust

e

aren

gut

kui

pro

tses

si, m

is l

oob

uusi

tea

dm

isi

ja

annab

sel

git

usi

üm

bri

tsev

a kohta

nin

g m

ille

l on

pra

kti

lisi

väl

jundei

d

Mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a

eris

usi

, on o

man

dan

ud ü

levaa

te v

aldkonna

elukuts

etes

t nin

g r

aken

dab

loodusa

inet

es

saad

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

elu

kuts

eval

ikus

Vää

rtust

ab k

eskkonda

ku

i te

rvik

ut,

sel

lega

seotu

d v

astu

tust

un

dik

ku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

nin

g j

ärgib

ter

vis

likke

eluvii

se

Füüsika

11. klass

III kursus


( 35 tundi)


× × × × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed ja

negatiivsed laengud.

Elementaarlaeng. Laengu

jäävuse seadus. Elektrivool.

Coulomb’I seadus.

Punktlaeng. Ampere’I seadus.

Püsimagnet ja voolugajuhe.

Elekti ja magnetvälja

kirledavad vektorsuurused

elektrivälja tugevus ja

magnetinduktsioon.

Punktlaengu väljatugevus ja

sirgvoolumagnetinduktsioon.

Elektrivälja potentsiaal ja

pinge. Pinge ja väljatugevuse

seos. Välja visualiseerimine:

välja jõujoon ja

ekvipotentsiaal pind.

Homogeenne elektriväli kahe

erinimeeliselt laetud plaadi

vahel, homogeenne

magnetväli solenoidis.


× × × × × × × × Liikuvale laetud osakesele

mõjuv magnetijõud.



indutseeritav pinge. Faraday

katsed. Induktsiooni


Magnetvoo mõiste. Faraday

induktsiooni seadus. Lenzi

reegel. Kondentsaator ja

induktiivpool. Mahtuvus ja

induktiivsus.



× × × × × × × × Elektromagnet lainete skaala.

Laine pikkus ja sagedus.

Optika – õpetus valguse

tekkimisest, levimisest ja

kadumisest. Valguse dualism

ja dualism printsiip looduses.

Footoni energia. Nähtava

valguse värvuse seos valguse



amplituud ja intevsiivsus.

Difraktsioon ja interferents,

nende rakendusnäited.

Polariseeritud valgus, selle

saamine omadused ja

rakendused.


× × × × × × × × Valguse peegeldumine ja

murdumine. Murdumisseadus.

Murdumisnäitaja seos valguse

kiirusega. Kujutisi tekitamine

läätse abil ja läätse valem.

Valguse dispersioon.

Spektroskoobi töö põhimõte.

Spektraal analüüs. Valguse

kirgumine. Soojuskiirgus ja

luminestsens.



Kas

uta

b f

üüsi

ka

mõis

teid

,

füüsi

kal

isi

suuru

si, se

ose

id n

ing

raken

dusi

loodus

ja t

ehnik

a näh

tust

e

kir

jeld

amis

el, se

lgit

amis

el j

a

pro

gnoosi

mis

el

Lah

endab

sit

uat

sioon, ar

vutu

s – j

a

gra

afil

isi

üle

sandei

d, m

ille

lahen

duse

üksi

kosa

sis

aldab

kuni

kak

s val

emig

a es

itat

ud s

eost

, n

ing

hin

dab

saa

dud t

ule

muse

tõep

äras

ust

Tei

sendab

mõõtü

hik

uid

, kas

uta

des

eesl

iite

id

Meg

a, K

ilo, det

si, se

nti

,

mil

i, m

ikro

ja n

ano

S

õnas

tab e

ttea

ntu

d s

ituat

siooni

kir

jeld

use

põhja

l u

uri

mis

küsi

muse

või

küsi

musi

, k

avan

dab

ja

vii

b l

äbi

eksp

erim

endi,

töötl

eb k

atse

andm

eid

nin

g t

eeb j

ärel

dusi

uuri

musk

üsi

muse

s si

sald

uva

hüpote

esi

keh

tivuse

kohta

Lei

ab f

üüsi

kaa

last

info

t

käs

iraa

mat

ute

st j

a ta

bel

ites

t nin

g

kas

uta

b l

eitu

d t

eavet

üle

sannet

e

lahen

dam

isel

V

iisa

ndab

füüsi

kal

iste

ob

jekti

de,

näh

tust

e ja

rak

endust

e jo

onis

eid

Lah

endab

rak

endusl

iku s

isuga

osa

üle

sannet

eks

taan

dat

avai

d

kople

ksü

lesa

ndei

d

Tunneb

ära

füüsi

kaa

lase

id t

eem

asid

,

pro

ble

eme

ja k

üsi

musi

eri

nev

ates

olu

kord

ades

nin

g p

akub n

eile

võim

alik

ke

selg

itusi

V

äärt

ust

ab ü

his

konna

jätk

usu

utl

ikku

aren

gut

nin

g s

uhtu

b

vas

tutu

stun

dli

kult

looduse

sse

ja

ühis

konda

Füüsika

11. klass

III kursus


( 35 tundi)


× × × × × × × × × Elektrilaeng. Positiivsed ja

negatiivsed laengud.

Elementaarlaeng. Laengu

jäävuse seadus. Elektrivool.

Coulomb’I seadus.

Punktlaeng. Ampere’I

seadus. Püsimagnet ja

voolugajuhe. Elekti ja

magnetvälja kirledavad

vektorsuurused elektrivälja

tugevus ja

magnetinduktsioon.

Punktlaengu väljatugevus ja

sirgvoolumagnetinduktsioon.

Elektrivälja potentsiaal ja

pinge. Pinge ja

väljatugevuse seos. Välja

visualiseerimine: välja

jõujoon ja ekvipotentsiaal

pind. Homogeenne

elektriväli kahe

erinimeeliselt laetud plaadi

vahel, homogeenne

magnetväli solenoidis.


× × × × × × × × × Liikuvale laetud osakesele

mõjuv magnetijõud.



indutseeritav pinge. Faraday

katsed. Induktsiooni


Magnetvoo mõiste. Faraday

induktsiooni seadus. Lenzi

reegel. Kondentsaator ja

induktiivpool. Mahtuvus ja

induktiivsus.



× × × × × × × × × Elektromagnet lainete

skaala. Laine pikkus ja

sagedus. Optika – õpetus

valguse tekkimisest,

levimisest ja kadumisest.

Valguse dualism ja dualism

printsiip looduses. Footoni

energia. Nähtava valguse

värvuse seos valguse



amplituud ja intevsiivsus.

Difraktsioon ja interferents,

nende rakendusnäited.

Polariseeritud valgus, selle

saamine omadused ja

rakendused.


× × × × × × × × × Valguse peegeldumine ja

murdumine.

Murdumisseadus.

Murdumisnäitaja seos

valguse kiirusega. Kujutisi

tekitamine läätse abil ja

läätse valem. Valguse

dispersioon. Spektroskoobi

töö põhimõte. Spektraal

analüüs. Valguse kirgumine.

Soojuskiirgus ja

luminestsens.

Õppetegevus



õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingust teiste õppeainete ja

läbivate teemadega;

2. Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses ühtlaseslt

ning jatab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks.


õpekäigud praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebi materjalide ja

teiste teabeallikatega), mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks

õpijateks;








loodus obkektide ja protsesside vaatlemine ning analuus, protsesse ja objekte mõjutavate

tegurite mõju selgitamine, komplektsete probleemide lahendamine) jne.

Õpitulemused

III kursuse lõpus õpilane teab:

1. Elektrivoolu kokkuleppelist suunda, seletab voolu suuna sõltumatust laengukandjate märgist

ning kasutab probleemide lahendamisel valemit;

2. Et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat – püsimagnet ja

vooluga ühe, elektrostaatilisel väljal aga ainult üks – laetud keha, seletab nimetatud asjaolu

ilmnemist väljade geomeetrias;

3. Elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni definitsiooni;

4. Oerstedi katsest tulinevaid sirgjuhtme magnetvälja geomeetrilisi omadusi, kasutab Amperi

seadust;

5. Et kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel tekkib homogeene elektriväli ning solenoidis tekkib

homogeenne magnetväli;

6. Et kondensaatoreid ja induktiivpoole kasutatakse vastavalt elektrivälja või magnetvälja

energia salvestamiseks;

7. Et valguse laineomadused ilmnevad valguse levimisel, osakese – omadused aga valguse

tekkimisel ning kadumisel;

8. Lainete amplituudi ja intensiivsuse mõisteid ning kasutab seda teadmist probleemide

lahendamisel;

9. Kuidas sõltub murdumisnäitaja läbipaistvate ainete korral lainepikkusest vaakumis;

10. Spektrite põhilikke ja teab, mis tingimustel nad esinevad;

11. Valguse murdumisseadust;

III kursuse lõpus õpilane oskab:

1. Kasutada probleeme lahendades Kulon ja Amper;

2. Kasutada elektriväljatugevuse ja magnetinduktsiooni vektorite suundade määramise eeskirju;

3. Seletada erinevusi mõistete pinge ja potentsiaal kasutamises;

4. Joonistada kuni kahe väljatekkitaja korral elektrostaatilise välja E – vektroid, ning

juhtmelõigu või püsimagneti magnetvälja B – vektroirt etteantud punktis, joonistab nende

väljade jõujooni ja elektrostatiilise välja ekvipotentsiaal pindu;

5. Rakendada probleemide lahendamisel Lorentsi, ning oskab määrata Lorentsi jõusuunda;

6. Rakendada magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit;

7. Kasutada elektromotoorjõu mõisted ja teab, et induktsiooni eletromotoorjõud on kõigi

indutseeritavate pingete summa;

8. Seletada füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust;

9. Seletada näite varal Faraday induktsiooni seaduse kehtivuist ja kasutab probleemide

lahendamisel valemit;

10. Seletada pööriselektiivälja tekkimist magnetvoo muutumisel;

11. Seletada mõisted eneseinduktsiooni;

12. Kasutada elektromotoorjõu mõisted;

13. Seletada füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust, teab magnetvoo definitsiooni ja kasutab

probleemide lahendamisel magnetvoo definitsioon valemit;

14. Kirjeldada elektromagnetlainete skalaat, määratleb etteantud spektraalparametriga

elektormagnetkiirguse kuuluvana selle skalaa mingisse kindlasse piirkonda;

15. Seletada valguse korral dualism printsipi ja selle seost aatomistliku printsibiga;

16. Rakendada probleemide lahendamisel kvandi energia valemit;

17. Leida ühe etteantud spektraalparametri põhjal teisi;

18. Seletada valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava

interferentsipildi saamisel;

19. Seletada ioonise järgi interferentsi ja difraktsiooni nähtusi optikas;

20. Seletada polaariseeritud valguse olemust;

21. Kasutada läätse valemit kummerläätse korral;

22. Konstrueerida kiirte käiku õhukese kummerläätse korral;

23. Eristada soojuskiirgust ja luminestentsi, toob näiteid vastavatest valgusallikatest;



III kursus “Elektromagnetism”

1.Läbipaistva aine murdumisnäitaja määramine (kohustuslik praktiline töö)

2.Tutvumine eritüübiliste valgusallikatega;


1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;

2.Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,



3.Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja


4.Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide


5.Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool


6.Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia


Hindamine




















Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikik

usp

äädev

us

Füüsika

11. klass


( 35 tundi)


× × × × × × Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse

olemus. Juhi takistus ja aine eritakistus.

Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist.

Ülijuhtivus. Ohmi seadus kogu vooluringi

kohta. Vooluallika elektromotoorjõud ja

sisetakistus. Vedelike, gaaside ja poolijuhtide

elektrijuhtivus. Pooljuhte elektroonika alused.

Valgusdiood ja ventiil-fotoelement.

Vooltmeetri, ampermeetri ja multimeetri

kasutamine.


× × × × × × Vahelduvvool kui laengukandjate

suundvõnkumine. Vahenduvvoolu saamine ja

kasutamine. Generator ja elektrimootor.

Elektrienergia ülekanne. Trafod ja

kõrgepigeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Faas ja

neutral. Elektriohutus. Vahelduvvoolu

võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja

pinge eletriväärtused. Electromagnet lainete

rakendused: raadioside, television, radarid,



× × × × × × Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur kui

soojusaste. Celsiuse Kelvini ja Fahrenheiti

temperatuuri skalad. Ideaalgaas ja realgaas.

Idealgaasi olekuvõrand. Isoprotsessid.

Gaasiolekuvõrandiga seletatavad nähtused

looduses ja tehnikas. Mikro ja

makroparametris, nende vahelised seosed.

Molekulaarkinetilise teooria põhialused.

Temperatuuri seos molekulide keskmise



× × × × × × Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline

töö ja soojusülekanne. Soojusülekande liigid:

otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja

konvektsioon. Soojushulk. Termodünaamika 1

printsiip, selle seostamine isoprotsessidega.

Adiabaatiline protsess. Soohjusmasina töö

põhimõte, soojusmasina kasutegur,

soojusmasinad looduses ja tehnikas.

Termodünaamika II printsiip. Pööratavad ja

pöördumatud protsessid looduses. Entropiia.

Elumaalenergia ja entropia aspektist lähtuvalt.

Termodünaamika printsipide teadvustamise ja

arvestamise vajalikkus. Energia ülekanne

looduses ja tehnikas. Soojus, valgus, elektri

menahiline ja tuuma energia. Energetika

alused ning tööstuslikud energiaallikad.

Energeetilised globaalprobleemid ja nende

lahendamise võimalused. Eesti energy

vajadus, energeetikaprobleemid ja nende

lahendamise võimalused.



Tunneb

huvi

kes

kkonna,

sel

le u

uri

mis

e nin

g

loodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

val

dkonna

vas

tu

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s ]p

pek

s V

aatl

eb, an

alüüsi

b n

ing s

elgit

ab k

eskkonna

obje

kte

ja

pro

tses

se, le

iab n

ende

vah

elis

i

seose

id n

ing t

eeb ü

ldis

tavai

d j

ärel

dusi

,

raken

dad

es l

ood

usa

inet

es o

man

dat

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

Osk

ab m

ärgat

a ja

lah

end

ada

loodust

eadusl

ikke

pro

ble

eme,

kas

uta

des

loo

dust

eadusl

ikku

mee

todid

, nin

g e

sita

da

saad

ud j

ärel

dusi

kir

jali

kult

ja

suuli

selt

O

skab

teh

a ig

apäe

vae

luli

si

loodusk

eskkonnag

a se

otu

d p

ädev

aid o

tsuse

id,

arves

tad

es l

ood

ust

eadusl

ikke,

maj

andusl

ikke

etil

is-

mora

lsei

d s

eisu

kohti

ja

õig

usa

kte

nin

g

pro

gnoosi

da

ots

ust

e m

õju

Kas

uta

b l

oodust

eadust

e ja

teh

nolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s er

inev

aid, sh

ele

ktr

oonil

isi

alli

kai

d, an

alüüsi

b j

a hiu

ndab

kri

itil

elt

nei

s

sisa

lduva

info

õig

sust

nin

g r

aken

dab

sed

a

pro

ble

eme

lah

endad

es

On o

man

dan

ud s

üst

eem

se ü

levaa

te

loodusk

eskkonnas

tyoim

uvat

est

pea

mis

test

pro

tses

sides

t nin

g m

õis

tab l

oodust

eadust

e

aren

gut

kui

pro

tses

si, m

is l

oob

uusi

tea

dm

isi

ja

annab

sel

git

usi

üm

bri

tsev

a kohta

nin

g m

ille

l

on p

rakti

lisi

väl

jundei

d

Mõis

tab l

oodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id j

a

eris

usi

, on o

man

dan

ud ü

levaa

te v

aldkonna

elukuts

etes

t nin

g r

aken

dab

loodusa

inet

es

saad

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

elu

kuts

eval

ikus

Vää

rtust

ab k

eskkonda

ku

i te

rvik

ut,

sel

lega

seotu

d v

astu

tust

un

dik

ku j

a sä

ästv

at e

luvii

si

nin

g j

ärgib

ter

vis

likke

eluvii

se

Füüsika

11. klass


( 35 tundi)


× × × × × × × × Elektrivoolu tekkemehhanism.

Ohmi seaduse olemus. Juhi

takistus ja aine eritakistus.

Metallkeha takistuse sõltuvus

temperatuurist. Ülijuhtivus.

Ohmi seadus kogu vooluringi

kohta. Vooluallika


sisetakistus. Vedelike, gaaside

ja poolijuhtide elektrijuhtivus.

Pooljuhte elektroonika alused.

Valgusdiood ja ventiil-

fotoelement. Vooltmeetri,

ampermeetri ja multimeetri

kasutamine.


× × × × × × × × Vahelduvvool kui

laengukandjate

suundvõnkumine.

Vahenduvvoolu saamine ja

kasutamine. Generator ja

elektrimootor. Elektrienergia

ülekanne. Trafod ja

kõrgepigeliinid.

Vahelduvvooluvõrk. Faas ja

neutral. Elektriohutus.

Vahelduvvoolu võimsus

aktiivtakistusel. Voolutugevuse

ja pinge eletriväärtused.



television, radarid, globaalne

punktiseire.


× × × × × × × × Siseenergia ja soojusenergia.

Temperatuur kui soojusaste.

Celsiuse Kelvini ja Fahrenheiti

temperatuuri skalad. Ideaalgaas

ja realgaas. Idealgaasi

olekuvõrand. Isoprotsessid.


seletatavad nähtused looduses

ja tehnikas. Mikro ja

makroparametris, nende

vahelised seosed.

Molekulaarkinetilise teooria

põhialused. Temperatuuri seos

molekulide keskmise kinetilise

energiaga.


× × × × × × × × Soojusenergia muutmise viisid:

mehaaniline töö ja

soojusülekanne.

Soojusülekande liigid: otsene

soojusvahetus, soojuskiirgus ja

konvektsioon. Soojushulk.

Termodünaamika 1 printsiip,

selle seostamine

isoprotsessidega. Adiabaatiline

protsess. Soohjusmasina töö


kasutegur, soojusmasinad


Termodünaamika II printsiip.

Pööratavad ja pöördumatud

protsessid looduses. Entropiia.

Elumaalenergia ja entropia

aspektist lähtuvalt.

Termodünaamika printsipide

teadvustamise ja arvestamise

vajalikkus. Energia ülekanne

looduses ja tehnikas. Soojus,

valgus, elektri menahiline ja

tuuma energia. Energetika

alused ning tööstuslikud

energiaallikad. Energeetilised

globaalprobleemid ja nende

lahendamise võimalused. Eesti

energy vajadus,

energeetikaprobleemid ja

nende lahendamise võimalused.



Kas

uta

b f

üüsi

ka

mõis

teid

, fü

üsi

kal

isi

suuru

si, se

ose

id n

ing r

aken

dusi

loodus

ja t

ehnik

a näh

tust

e

kir

jeld

amis

el, se

lgit

amis

el j

a

pro

gnoosi

mis

el

Lah

endab

sit

uat

sioon, ar

vutu

s – j

a

gra

afil

isi

üle

sandei

d, m

ille

lah

enduse

üksi

kosa

sis

aldab

kuni

kak

s val

emig

a

esit

atud s

eost

, nin

g h

indab

saa

dud

tule

muse

tõep

äras

ust

Tei

sendab

mõõtü

hik

uid

, kas

uta

des

eesl

iite

id

Meg

a, K

ilo, det

si, se

nti

,

mil

i, m

ikro

ja n

ano

S

õnas

tab e

ttea

ntu

d s

ituat

siooni

kir

jeld

use

põhja

l uuri

mis

küsi

muse

või

küsi

musi

, kav

andab

ja

vii

b l

äbi

eksp

erim

endi,

töötl

eb k

atse

andm

eid

nin

g t

eeb j

ärel

dusi

uuri

musk

üsi

muse

s

sisa

lduva

hüpote

esi

keh

tivuse

kohta

Lei

ab f

üüsi

kaa

last

info

t

käs

iraa

mat

ute

st j

a ta

bel

ites

t nin

g

kas

uta

b l

eitu

d t

eavet

üle

sannet

e

lahen

dam

isel

V

iisa

ndab

füüsi

kal

iste

ob

jekti

de,

näh

tust

e ja

rak

endust

e jo

onis

eid

Lah

endab

rak

endusl

iku s

isuga

osa

üle

sannet

eks

taan

dat

avai

d

kople

ksü

lesa

ndei

d

Tunneb

ära

füüsi

kaa

lase

id t

eem

asid

,

pro

ble

eme

ja k

üsi

musi

eri

nev

ates

olu

kord

ades

nin

g p

akub n

eile

võim

alik

ke

selg

itusi

V

äärt

ust

ab ü

his

konna

jätk

usu

utl

ikku

aren

gut

nin

g s

uhtu

b

vas

tutu

stun

dli

kult

looduse

sse

ja

ühis

konda

Füüsika

11. klass


( 35 tundi)


× × × × × × × × × Elektrivoolu

tekkemehhanism. Ohmi

seaduse olemus. Juhi

takistus ja aine eritakistus.

Metallkeha takistuse

sõltuvus temperatuurist.

Ülijuhtivus. Ohmi seadus

kogu vooluringi kohta.

Vooluallika


sisetakistus. Vedelike,

gaaside ja poolijuhtide

elektrijuhtivus. Pooljuhte

elektroonika alused.

Valgusdiood ja ventiil-

fotoelement. Vooltmeetri,

ampermeetri ja multimeetri

kasutamine.


× × × × × × × × × Vahelduvvool kui

laengukandjate

suundvõnkumine.

Vahenduvvoolu saamine ja

kasutamine. Generator ja

elektrimootor.

Elektrienergia ülekanne.

Trafod ja kõrgepigeliinid.

Vahelduvvooluvõrk. Faas

ja neutral. Elektriohutus.

Vahelduvvoolu võimsus

aktiivtakistusel.

Voolutugevuse ja pinge

eletriväärtused.



television, radarid,



× × × × × × × × × Siseenergia ja

soojusenergia.

Temperatuur kui

soojusaste. Celsiuse

Kelvini ja Fahrenheiti

temperatuuri skalad.

Ideaalgaas ja realgaas.

Idealgaasi olekuvõrand.

Isoprotsessid.


seletatavad nähtused

looduses ja tehnikas. Mikro

ja makroparametris, nende

vahelised seosed.

Molekulaarkinetilise

teooria põhialused.

Temperatuuri seos

molekulide keskmise



× × × × × × × × × Soojusenergia muutmise

viisid: mehaaniline töö ja

soojusülekanne.

Soojusülekande liigid:

otsene soojusvahetus,

soojuskiirgus ja

konvektsioon. Soojushulk.

Termodünaamika 1

printsiip, selle seostamine

isoprotsessidega.

Adiabaatiline protsess.

Soohjusmasina töö


kasutegur, soojusmasinad


Termodünaamika II

printsiip. Pööratavad ja

pöördumatud protsessid

looduses. Entropiia.

Elumaalenergia ja entropia

aspektist lähtuvalt.

Termodünaamika

printsipide teadvustamise

ja arvestamise vajalikkus.

Energia ülekanne looduses

ja tehnikas. Soojus, valgus,

elektri menahiline ja tuuma

energia. Energetika alused

ning tööstuslikud

energiaallikad.

Energeetilised

globaalprobleemid ja nende

lahendamise võimalused.

Eesti energy vajadus,

energeetikaprobleemid ja

nende lahendamise

võimalused.

Õppetegevus





2. Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses ühtlaseslt





õpijateks;










Õpitulemused

IV kursuse lõpus õpilane teab:

1. Elektrivoolu tekkemehanismi mikrotasemel;

2. Et metallkeha takistus sõltub lineaarselt temperatuurist ning seletab takistuse temperatuuri

sõltuvuse põhjal takistuse tekkemehanismi;

3. juhtme, vooluallika, lüliti, hõõglambi, takisti, dioodi, reostaadi, kondensaatori,

induktiivpooli, ampermetri ja voltmetri tingmärke, ning kasutab neid lihtsamaid

elektriskeeme tugedes ja konstrueerides;

4. et vahelduvvoolu korral sõltuvad pinge ja voolutugevus perioodiliselt ajast ning et seda

sõltuvust kirjeldab sinus või kosinuus funktsioon

5. mõisted siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest;

6. tselsiuse ja farenheiti temperatuuri skaalasid ning teab mõlemas skaalas olulisi temperature;

7. mõiste energetika tähendusi: laiemat ning kitsamat;

8. et termodünaamika printsipidest tulinevalt kaasneb energia kasutusega vältimatult

säästumine;

IV kursuse lõpus õpilane oskab:

1. seletada elektrivoolu tekkemehanismi mikrotasemel, rakendades seost I=qnvS;

2. kasutada probleemide lahendamisel seost R=ρl/s;

3. rakendada probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooliuringi kohta:

I = U/R, I = ξ / R+r;

4. arvutada elektrienergia maksumust, ning planeerib selle järgi uute elektriseadmete

kasutuselevõttu

5. kasutada multimeetrit voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks;

6. kirjeldada vahenduvvoolu kui laengukandjate soundvõnkumist;

7. kirjeldada generaatori ja elektrimotoori tööpõhimõtet

8. kirjeldada trafot kui elektromagnetiilise induktsiooni nähtusel põhinevat seadet

vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse muutmiseks, kusjuures trafo primar ja

sekundaarpinge suhe võrdub liigikaudu primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvude

suhtega,

9. arvutada vahelduvvoolu võimsust aktiivtarviti korral ning seletab grafiliselt voolutugevuse ja

pinge efektiivväärtuste I ja U seost amplituudväärtustega Im ja Um



VI kursus “Energia”

1.Erinevate ainete soojusjuhtivuse uurimine (osaluskatse)

2.Tutvumine termodünaamika printsipidega arvutimudeli abil

3.Tutvumine energetika alustega interaktiivse õppevideo abil.


1.Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;

2.Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud,



3.Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja


4.Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide


5.Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool


6.Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia


Hindamine




















Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikik

usp

äädev

us Füüsika

12. klass

V kursus „Mikro- ja


( 35 tundi)


× × × × × × Aine olekud, nende sarnasused ja

erinevused. Aine olekud

mikrotasemel. Veeaur õhus.

Õhuniiskus. Küllastunud ja

küllastumata aur. Absoluutne ja

suhteline niiskus, kastepunkt.

Ilmastikunähtused. Molekulaarjõud.

Vedelike omadused: voolavus ja

pindpinevus. Märgamine,

kapillaarsus ja nende ilmnemine

looduses. Faasisiirded ja

sirdesoojused.


× × × × × × Välis- ja sisefotoeffekt.

Aatomimudelid. Osakeste

leiulained. Kvantmehanika.

Elektroonide difraktsioon.

Määramatuseos. Nüüdisaegne

aatomimudel. Aatomi kvantarvud.

Aatomituuma ehitus. Massidefekt.

Seoseenergia. Eriseoseenergia.

Tuumareaktsioonid.

Tuumaenergetika ja tuumarelv.

Radioaktiivsus. Poolestusaeg.

Radioaktiivne dateerimine.

Ioniseerivad kiirgused ja nende

toimed. Kiirguskaitse.


× × × × × × Vaatlusastronoomia.

Vaatlusvahendid ja nende areng.

Tähtkujud. Taevakaardid.

Astraalmütoloogia ja füüsika.maa ja

kuu periodiline liikumine aja

arvestuse alusena. Kalender.

Kuufaasid. Varjutused.

Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja

tekkimise hüpootisid. Päike ja teised

tähed. Tähtede evolutsioon.

Galaktikad. Meie kodu galaktika –

linnutee. Universumi struktuur. Suur

Pauk. Universumi evolutsioon. Eesti

astroniomide panus astrofüüsikasse

ja kosmoloogiasse.



Tunneb

huv

i kes

kkonna,

se

lle

uuri

mis

e nin

g

loodust

eadu

ste

ja t

ehnolo

ogia

val

dkonna

vas

tu

nin

g o

n m

oti

vee

ritu

d e

lukes

tvak

s õppek

s V

aatl

eb,

anal

üüsi

b

nin

g

selg

itab

kes

kkonna

obje

kte

ja

pro

tses

se,

leia

b

nen

de

vah

elis

i

seose

id

nin

g

teeb

üld

ista

vai

d

järe

ldusi

,

raken

dad

es l

oodusa

inet

es o

man

dat

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

Osk

ab m

ärg

ata

ja l

ahen

dad

a lo

odust

eadusl

ikke

pro

ble

eme,

kas

uta

des

lo

odust

eadusl

ikku

mee

todid

, nin

g

esit

ada

saad

ud

järe

ldusi

kir

jali

kult

ja

suuli

selt

Osk

ab t

eha

igap

äevae

luli

si l

oodusk

eskkonnag

a

seotu

d

päd

evai

d

ots

use

id,

arves

tad

es

loodust

eadu

slik

ke,

m

ajan

dusl

ikke

etil

is-

mora

lsei

d

seis

uko

hti

ja

õig

usa

kte

nin

g

pro

gnoosi

da

ots

ust

e m

õju

Kas

uta

b

loo

dust

eadust

e ja

te

hnolo

ogia

alas

e

info

han

kim

isek

s er

inev

aid,

sh

elek

troonil

isi

alli

kai

d,

anal

üüsi

b

ja

hiu

ndab

kri

itil

elt

nei

s

sisa

lduva

info

õig

sust

nin

g

rak

endab

se

da

pro

ble

eme

lah

endad

es

On

om

andan

ud

süst

eem

se

üle

vaa

te

loodusk

eskkonnas

ty

oim

uvat

est

pea

mis

test

pro

tses

sides

t nin

g

mõis

tab

loodust

eadust

e

aren

gut

kui

pro

tses

si,

mis

loob u

usi

tea

dm

isi

ja

annab

sel

git

usi

üm

bri

tsev

a kohta

nin

g m

ille

l on

pra

kti

lisi

väl

jundei

d

Mõis

tab

loodusa

inet

e om

avah

elis

i se

ose

id

ja

eris

usi

, on

om

andan

ud

üle

vaa

te

val

dkonna

eluku

tset

est

nin

g

raken

dab

lo

odusa

inet

es

saad

ud t

eadm

isi

ja o

skusi

elu

kuts

eval

ikus

Vää

rtust

ab

kes

kkonda

kui

terv

ikut,

se

lleg

a

seotu

d

vas

tutu

stun

dik

ku

ja

sääs

tvat

el

uvii

si

nin

g j

ärgib

ter

vis

likke

eluvii

se

Füüsika

12. klass

V kursus „Mikro- ja


( 35 tundi)


× × × × × × × × Aine olekud, nende

sarnasused ja erinevused.

Aine olekud mikrotasemel.

Veeaur õhus. Õhuniiskus.

Küllastunud ja

küllastumata aur.

Absoluutne ja suhteline

niiskus, kastepunkt.

Ilmastikunähtused.

Molekulaarjõud. Vedelike

omadused: voolavus ja

pindpinevus. Märgamine,

kapillaarsus ja nende

ilmnemine looduses.

Faasisiirded ja

sirdesoojused.


× × × × × × × × Välis- ja sisefotoeffekt.

Aatomimudelid. Osakeste

leiulained. Kvantmehanika.

Elektroonide difraktsioon.

Määramatuseos.

Nüüdisaegne aatomimudel.

Aatomi kvantarvud.

Aatomituuma ehitus.

Massidefekt. Seoseenergia.

Eriseoseenergia.

Tuumareaktsioonid.

Tuumaenergetika ja

tuumarelv. Radioaktiivsus.

Poolestusaeg.

Radioaktiivne dateerimine.

Ioniseerivad kiirgused ja

nende toimed.

Kiirguskaitse.


× × × × × × × × Vaatlusastronoomia.

Vaatlusvahendid ja nende

areng. Tähtkujud.

Taevakaardid.

Astraalmütoloogia ja

füüsika.maa ja kuu

periodiline liikumine aja

arvestuse alusena.

Kalender. Kuufaasid.

Varjutused.

Päikesesüsteemi koostis,

ehitus ja tekkimise

hüpootisid. Päike ja teised

tähed. Tähtede evolutsioon.

Galaktikad. Meie kodu

galaktika – linnutee.

Universumi struktuur. Suur

Pauk. Universumi

evolutsioon. Eesti

astroniomide panus

astrofüüsikasse ja

kosmoloogiasse.

Kooliastme õpitulemused


Kas

uta

b

füüsi

ka

mõis

teid

,

füüsi

kal

isi

suuru

si,

seose

id

nin

g

raken

dusi

loodus

ja t

ehnik

a näh

tust

e

kir

jeld

amis

el,

selg

itam

isel

ja

pro

gnoosi

mis

el

Lah

endab

si

tuat

sioon,

arvutu

s –

ja

gra

afil

isi

üle

sandei

d,

mil

le

lahen

duse

üksi

kosa

si

sald

ab

kuni

kak

s val

emig

a es

itat

ud

seost

, nin

g

hin

dab

saa

dud t

ule

muse

tõep

äras

ust

Tei

sendab

m

õõtü

hik

uid

, kas

uta

des

eesl

iite

id M

ega,

Kil

o,

det

si,

senti

,

mil

i, m

ikro

ja n

ano

Sõnas

tab

ette

antu

d

situ

atsi

ooni

kir

jeld

use

põhja

l uuri

mis

küsi

muse

või

küsi

musi

, kav

andab

ja

vii

b l

äbi

eksp

erim

endi,

töötl

eb k

atse

andm

eid

nin

g

teeb

jä

reld

usi

uuri

musk

üsi

muse

s si

sald

uva

hüpote

esi

keh

tivuse

kohta

Lei

ab

füüsi

kaa

last

in

fot

käs

iraa

mat

ute

st

ja

tabel

ites

t nin

g

kas

uta

b

leit

ud

teav

et

üle

sannet

e

lahen

dam

isel

Vii

sandab

fü

üsi

kal

iste

obje

kti

de,

näh

tust

e ja

rak

endust

e jo

onis

eid

Lah

endab

ra

ken

dusl

iku

sisu

ga

osa

üle

sannet

eks

taan

dat

avai

d

kople

ksü

lesa

ndei

d

Tunneb

ära

füüsi

kaa

lase

id t

eem

asid

,

pro

ble

eme

ja

küsi

musi

er

inev

ates

olu

kord

ades

nin

g

pak

ub

nei

le

võim

alik

ke

selg

itusi

Vää

rtust

ab ü

his

konna

jätk

usu

utl

ikku

aren

gut

nin

g

suhtu

b

vas

tutu

stun

dli

kult

lo

oduse

sse

ja

ühis

konda

Füüsika

12. klass

V kursus „Mikro-

ja megamaailma

füüsika”

( 35 tundi)


× × × × × × × × × Aine olekud, nende

sarnasused ja

erinevused. Aine

olekud

mikrotasemel.

Veeaur õhus.

Õhuniiskus.

Küllastunud ja

küllastumata aur.

Absoluutne ja

suhteline niiskus,

kastepunkt.

Ilmastikunähtused.

Molekulaarjõud.

Vedelike omadused:

voolavus ja

pindpinevus.

Märgamine,

kapillaarsus ja

nende ilmnemine

looduses.

Faasisiirded ja

sirdesoojused.


× × × × × × × × × Välis- ja

sisefotoeffekt.

Aatomimudelid.

Osakeste leiulained.

Kvantmehanika.

Elektroonide

difraktsioon.

Määramatuseos.

Nüüdisaegne

aatomimudel.

Aatomi kvantarvud.

Aatomituuma

ehitus. Massidefekt.

Seoseenergia.

Eriseoseenergia.

Tuumareaktsioonid.

Tuumaenergetika ja

tuumarelv.

Radioaktiivsus.

Poolestusaeg.

Radioaktiivne

dateerimine.

Ioniseerivad

kiirgused ja nende

toimed.

Kiirguskaitse.


× × × × × × × × × Vaatlusastronoomia.

Vaatlusvahendid ja

nende areng.

Tähtkujud.

Taevakaardid.

Astraalmütoloogia

ja füüsika.maa ja

kuu periodiline

liikumine aja

arvestuse alusena.

Kalender.

Kuufaasid.

Varjutused.

Päikesesüsteemi

koostis, ehitus ja

tekkimise

hüpootisid. Päike ja

teised tähed.

Tähtede

evolutsioon.

Galaktikad. Meie

kodu galaktika –

linnutee.

Universumi

struktuur. Suur

Pauk. Universumi

evolutsioon. Eesti

astroniomide panus

astrofüüsikasse ja

kosmoloogiasse.

Õppetegevus


1.Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest,



2.Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ullatuses ühtlaseslt


3.Võimaldatakse nii individual- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd,



õpijateks;

4.Kasutatakse differentseeritud õpiülesandeid mille sisu ja raskusaste toetavad


5.Rakendatakse IKT põhinevaid õppekeskkondi, õpimaterjale ja -vahendeid;

6.Laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid,


7.Toetab avar õpemetoodiline valik aktiivõpet: rollimängud, arutelud, väitlused,




Õpitulemused

V kursuse lõpus õpilane teab:

1. Mõisted gaas, vedelik, kondensaine ja tahkis;

2. Reaalgaasi omaduste erinevusi ideaalgaasi mudelist;

3. Nähtusi märgamine ja kapilaarsus;

4. Kvantmehanika erinevusi klassikalisest mehaanikast, seletab dualism printsibi abil osakeste

leiulained;

5. Mõisted sisulaine, teab et elektronorbitaalidele aatomis vastavad elektrooni leiulaine kui

seisulaine kindlad kujud;

6. Elektroonide difraktsiooni kui kvantmehanika aluskatsed;

7. Selliste füüsikaliste suuruste pare, mille vahel valitseb määramatusseos’

8. Nüüdisaegsed aatomi mudelit nelja kvaantarvu abil;

9. Eriseosenergia mõistet ja eriseosenergia sõltuvust massiarvust;

10. Tähtsamaid tuumareaktsioone, rõhutades massiarvu ja laenguarvu jäävuse seaduste kehtivust

tuumareaktsioonides;

11. Radioaktiivse lagunemise seadust, et seletada radioaktiivse dateerimise meetodi olemust,

toob näiteid selle metodi rakendamise kohta;

12. Tuumareaktori üldist tööpõhimõtet ning tuumaenergeetika eeliseid, aga ka

tuumatehnoloogiga seonduvaid ohte;

13. Ioniseeriva kiirguse like ja allikaid, kirjeldab ioniseeriva kiirguse erinevat mõju

elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks;

14. Astronoomia vaatlusvahendeid;

15. Taevakaardi füüsikalise tõlgenduse aluseid ja füüsikalisi hinnanguid peamistele

astraalmütoloogilistele kujutelmadele;

16. Kvaitatiivselt süsteemiga Päike – Maa – Kuu seotud nähtusi: aastaaegade vaheldumist, kuu

faase, varjutusi, taevakehade njäivat liikumist;

17. Mõõtmete ja liikumisviisi aspektis Päikese süsteemi põhilisi koostisosi: Päike, planedid,

kaaslased, asteroidid, komeedid, meteoorkehad;

18. Päikese ja teiste tähtede keemilist koostist ja ehitust, nimetab kiiratava energia allika;

19. Kvalitatiivselt Päiksese süsteemi tekkimist, lähtede evolütsiooni, Linnutee koostist ja ehitust

ning universumi tekkimist Suure Paugu teooria põhjal;

V kursuse lõpus õpilane oskab:

1. Tuua näiteid loodusest ja tehnikast;

2. Kasutada hügroometrit;

3. Kasutada radioaktiivse lagunemise seadust, et seletada radioaktiivse dateerimise meetodi

olemust, toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta;

4. Nimetada ioniseeriva kiirfuse like ja allikaid, kirjeldab ioniseeriva kiirguse erinevat mõju

elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks;



V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika”

Õhuniiskuse mõõtmine (kohustuslik praktiline töö)

Tutvumine aine faaside ja faasisiiretega arvutimudeli abil;

Tutvumine atomimudelite ja kvantmehanika alustega arvutisimulatsioonide abil;

Tutvumine radioaktiivsuse, ioniseerivate kiirguste ja kiirguskaitse teematikaga

arvutisimulatsioonide abil;

Tutvumine tuumatehnoloogiate, tuumarelva toime ja tuumaohutusega õppevideo vahendusel.

Tutvumine päikesesüsteemi ja universumi ehitusega arvutisimulatsioonide vahendusel;


Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õpperühmades;

Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud

ning spetsiaalse katega töölauad ning info ja kommunikatsiooni tehnoloogilised

demonstratsiooni vahendid õpetajale;

Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde läbiviimiseks katsevahendid ja


Kool võimaldab soobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide


Kool võimaldab vastavalt kooli õpekavale vähemalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli

territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis ning laboris);

Kool võimaldab vastavalt ainekavale õppimist arvutiklassis, kus saab läbi viia ainekavas

loetletud töid;

Hindamine


















4. Loodusgeograafia

4.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) huvitub geograafiast ning teistest loodus- ja sotsiaalteadustest, mõistab nende tähtsust

igapäevaelus, pidevalt muutuvas ühiskonnas;

2) on teadlik looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest

esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;

3) teab kohalikke, piirkondlikke ning üleilmalisi sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleeme

ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;

4) käsitab geograafiaprobleeme lahendades teadulikku meetodit;

5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes,

väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust

ning jätkusuutlikku arengut;

6) leiab erikeeltestest teabeallikatest geograafiaalast infot, analüüsib, järeldab ja langetab

otsuseid;

7) on omandanud ettekujutuse geograafiaga seotud elukutsetest, kasutab geograafias omandatud

teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;

8) on motiveeritud elukestvaks õppeks.

4.1.2. Õppeaine kirjeldus

Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda ning sellel on

oluline osa õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Gümnaasiumi

geograafia tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Geograafias

omandatud teadmised, oskused ja hoiakud toetavad sisemiselt motiveeritud elukestvat õppimist.

Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas

esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk

on keskkonna ja inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel, et arendada õpilaste

keskonnateadlikkust ning soodustada jätkusuutliku arengu idee omaksvõtmist. Keskkonda

käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka

kultuurilise keskkonna. Geograafia õppides kujunevad õpliaste säästlikku eluviisi ninig looduslikku

ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset

maailmakodanikku.

Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse,

rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning sallivale

suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse.

4.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) huvitub looduses ning ühiskonnas piirkondlikest ja üleilmalistest nähtustest, nende uurimisest;

2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi,

vastastikuseid seoseid ja arengu kulgu;

3) hindab kriitiliselt inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning

väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;

4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, piirkondlikul ja üleilmalisel tasandil,

toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut;

5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipõhiseid), hindab kriitiliselt neis

sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja väljendusrikkas keeles;

6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit;

7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes olukordades loodusteadus-, tehnoloogia- ja

sotsiaalprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri plaanides;

8) kasutab geograafiainfo kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks kaasaegseid tehnovahendeid.

4.1.4. Kursuste õpitulemused ja -sisu

I kursus „Maa kui süsteem“



Vää

rtusp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suhtl

usp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

I kursus

10. klass

„Maa kui süsteem“

X X X

Sissejuhatus

Maa kui süsteem

Maa teke ja areng

Geoloogiline ajaskaala

X X

Laamtektoonika

Maa siseehitus ja litosfääri koostis

Kivimite liigitus tekke alusel

Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud

protsessid

Vulkanism

Maavärinad

X X X X

Atmosfäär

Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus

Päikesekiirguse jaotumine Maal, kiirgusbilanss

Kasvuhooneefekt ja selle tähtsus

Kliimat kujundavad tegurid

Üldine õhuringlus

Õhumassid, tsüklonid ja antitsüklonid

Kliimamuutused

X X X X X X X

Hüdrosfäär

Vee jaotumine Maal ja veeringe

Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises

Veetemperatuur. soolsus, hoovused ja looded

maailmamaeres

Rannaprotsessid ning erinevate rannikute

kujunemine

Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus

X X X X Biosfäär

Kliima, taimestiku ja mullastiku vahelised seosed

Kivimite murenemine

Mulla koostis ja ehitus; mulla omadused

Mullatekket egurid ja mulla protsessid.

Bioomid



An

alü

üsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kk

on

nas

to

imuv

aid

nii

vah

etult

taj

uta

vai

d k

ui

ka

mee

ltel

e

taju

mat

uid

näh

tusi

mik

ro-,

mak

ro-

ja m

egat

asem

el n

ing

mõ

ista

b m

ud

elit

e o

sa r

eaal

sete

ob

jek

tid

e k

irje

ldam

isel

Osk

ab i

sese

isv

alt

leid

a n

ing

kas

uta

da

loo

du

stea

du

slik

u j

a te

hn

olo

og

iaal

ase

in

fo

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võ

õrk

eels

eid

all

ikai

d,

mis

on

esi

tatu

d s

õn

alis

el,

nu

mbri

lise

l v

õi

süm

bo

lite

tas

and

il,

osk

ab h

innat

a n

eid

kri

itil

isel

t n

ing

vää

rtust

ada

nii

isi

ku

ku

i k

a ü

his

ko

nna

tasa

nd

il

Osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

end

ada

kes

kk

onn

apro

ble

eme,

eri

stad

a n

eid

loo

du

stea

du

slik

ku

ja

sots

iaal

set

ko

mp

on

enti

, k

asu

tad

es l

oo

du

stea

du

slik

ku

mee

todit

ko

gud

a in

fot,

sõ

nas

tad

a

uu

rim

isk

üsi

mu

si v

õi

hü

po

tees

e, k

on

tro

llid

a m

uu

tuja

id v

aatl

use

võ

i k

atse

ga,

an

aüü

sid

a ja

inte

rpre

teer

ida

tule

mu

si,

teh

a jä

reld

usi

nin

g k

oo

stad

a ju

hen

dam

ise

ko

rral

uu

rim

isp

roje

kti

Kas

uta

b g

eog

raaf

ias

om

and

atu

d s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loo

dust

ead

uli

kk

e, t

ehno

loo

gia

alas

eid

nin

g s

ots

iaal

tead

usl

ikk

e 3

pro

ble

eme

lah

end

ades

ja

põ

hje

ndar

tud

ots

use

id t

ehes

Mõ

ista

b l

oo

du

sain

ete

om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a n

ing

uute

in

terd

ists

ipli

naa

rset

e te

adu

s-

val

dk

on

dad

e k

oh

ta s

elle

s sü

stee

mis

Mõ

ista

b t

ead

ust

ku

i te

adu

slik

e te

adm

iste

han

kim

ise

pro

tses

si

sell

e aj

alo

oli

ses

ja

tän

apäe

vas

es k

om

tek

stis

, o

skab

hin

nat

a lo

ovu

se o

sa t

ead

usa

vas

tust

es n

ing

tea

du

se

pii

ran

gu

id r

eaal

se m

aail

ma

suh

tes

Hin

dab

ja

pro

gno

osi

b t

eadu

se j

a te

hn

olo

og

ia s

aav

utu

ste

mõ

ju k

esk

kon

nal

e, t

ug

ined

es

loo

du

stea

du

slik

ele,

so

tsia

alse

tele

, m

ajan

du

slik

ele

ja e

etil

is-m

ora

alse

tele

sei

suk

oh

atad

ele

nig

arv

esta

des

õig

usa

kte

Vää

rtu

stab

kes

kk

ond

a ku

i te

rvik

ut

ja j

ärg

ib j

ätku

suu

tlik

u e

luv

iisi

tav

asid

, tu

gin

edes

tõen

du

smat

erja

lid

ele,

sih

tub v

astu

tust

ud

lik

ult

kes

kk

ond

a

Tu

nn

eb h

uv

i k

esk

kon

nas

to

imu

vat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e n

ähtu

ste

nin

g l

oo

du

stea

tust

e ja

teh

no

loog

ia a

reng

u v

astu

, o

skab

teh

a põ

hen

dat

ud

ots

use

ud

kar

jäär

i v

alid

es n

ing

on

mo

tiv

eeri

tud

elu

kes

tvak

s õ

pp

eks

I kursus

10. klass


X X X X X X X

Sissejuhatus

Maa kui süsteem

Maa teke ja areng


X X X X X X X X X

Laamtektoonika

Maa siseehitus ja

litosfääri koostis

Kivimite liigitus tekke

alusel

Laamtektoonika,

laamade liikumisega

seotud protsessid

Vulkanism

Maavärinad

X X X X X X X X X Atmosfäär

Atmosfääri tähtsus,

koostis ja ehitus

Päikesekiirguse

jaotumine Maal,

kiirgusbilanss

Kasvuhooneefekt ja selle

tähtsus

Kliimat kujundavad

tegurid

Üldine õhuringlus

Õhumassid, tsüklonid ja

antitsüklonid

Kliimamuutused

X X X X X X X X X

Hüdrosfäär

Vee jaotumine Maal ja

veeringe

Maailmamere tähtsus

ning roll kliima

kujunemises

Veetemperatuur,

soolsus, hoovused ja

looded maailmameres

Rannaprotsessid ning

erinevate rannikute

kujunemine

Liustikud, nende teke,

levik ja tähtsus

X X X X X X X X X

Biosfäär

Kliima, taimestiku ja

mullastiku vahelised

seosed

Kivimite murenemine

Mulla koostis ja ehitus;

mulla omadused

Mullatekket egurid ja

mulla protsessid.

Bioomid

Gümnaasiumiastme geograafia õpitulemused


On

om

and

anu

d e

ttek

uju

tuse

geo

gra

afia

are

ng

ust

, te

ab

geo

gra

afia

seo

seid

tei

ste

tead

ush

aru

deg

a n

ing

geo

gra

afia

ko

hta

tän

apäe

va

tead

use

s T

oo

b n

äite

id n

üü

du

saeg

sete

uu

rim

ism

eeto

dit

e k

oh

ta

geo

gra

afia

s; t

eeb

vaa

tlu

si j

a m

õõ

dis

tam

isi;

ko

rral

dab k

üsi

tlusi

nin

g k

asu

ta a

nd

meb

aase

vaj

alik

e an

dm

ete

ko

gu

mis

eks

Kas

uta

b t

eab

eall

ikai

d,

sh k

aart

e in

fo l

eid

mis

eks,

seo

ste

anal

üü

sik

s n

ing

üld

istu

ste

ja j

ärel

du

ste

teg

emis

eks

An

alü

üsi

b t

eab

eall

ikat

e, s

h k

aart

ide

järg

i et

tean

tud p

iirk

on

na

loo

du

solu

sid

, ra

hv

asti

kk

u,

maj

and

ust

nin

g i

nim

teg

evu

se

võ

imal

ikk

e ta

gaj

ärg

i

Võ

rdle

b k

eem

ilis

t ja

fü

üsi

kal

ist

mu

ren

emis

t, t

eab

mure

nem

ise

täh

tsu

st l

oo

du

ses

nin

g s

elle

mõ

ju i

nim

teg

ev u

sele

Isel

oo

mu

stab

mu

lla

ko

ost

ist,

eh

itu

st (

mu

llap

rofi

ili)

ja

ku

jun

emis

t

Isel

oo

mu

stab

jo

on

ise

põ

hja

l m

ull

apro

fiil

i n

ing

sel

git

ab m

ull

as

toim

uv

aid

pro

tses

se

Sel

git

ab

bio

om

ide

tso

naa

lset

lev

iku

t n

ing

an

alüü

sib

tu

ndra

t,

par

asv

öö

tme

ok

as-

ja l

ehtm

etsa

, ro

htl

at,

kõ

rbet

, sa

van

ni

ja

vih

mam

etsa

ku

i ök

osü

stee

mi

Isel

oo

mu

stab

mu

llat

ekk

etin

gim

usi

ja

–p

rots

esse

tu

nd

ras,

par

asv

öö

tme

ok

as-

ja l

ehtm

etsa

s, r

oh

tlas

, k

õrb

es,

sav

ann

is j

a

vih

mam

etsa

s

Tu

nn

eb j

oo

nis

tel

nin

g p

ilti

del

ära

lee

t-,

mu

st-,

fer

rali

it-

ja

gle

istu

nu

d m

ull

a

An

alü

üsi

b t

eab

eall

ikat

e p

õh

jal

ette

antu

d p

iirk

on

na

kli

ima,

mu

llas

tik

u j

a ta

imes

tik

u s

eose

id

I kursus

10. klass


X X X X

Sissejuhatus

Maa kui süsteem

Maa teke ja areng


X X X X X X

Laamtektoonika

Maa siseehitus ja litosfääri

koostis

Kivimite liigitus tekke alusel

Laamtektoonika, laamade

liikumisega seotud protsessid

Vulkanism

Maavärinad

X X X X X X X X

Atmosfäär

Atmosfääri tähtsus, koostis ja

ehitus

Päikesekiirguse jaotumine

Maal, kiirgusbilanss

Kasvuhooneefekt ja selle

tähtsus

Kliimat kujundavad tegurid

Üldine õhuringlus

Õhumassid, tsüklonid ja

antitsüklonid

Kliimamuutused

X X X X X X

Hüdrosfäär

Vee jaotumine Maal ja

veeringe

Maailmamere tähtsus ning roll

kliima kujunemises

Veetemperatuur, soolsus,

hoovused ja looded

maailmameres

Rannaprotsessid ning

erinevate rannikute

kujunemine

Liustikud, nende teke, levik ja

tähtsus

X X X X X X X X X X

Biosfäär

Kliima, taimestiku ja

mullastiku vahelised seosed

Kivimite murenemine

Mulla koostis ja ehitus; mulla

omadused

Mullatekketegurid ja mulla

protsessid.

Bioomid

Õpitulemused

Õpilane oskab:

iseloomustada Maa sfääre kui süsteeme ning tuua näiteid nendevaheliste seoste kohta;

analüüsida Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;

iseloomustada geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut;

ära tunda looduses ja pildil lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi;

tuua näiteid lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi kasutamise kohta;

võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;

võrrelda geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja

kuuma täpi piirkonnas;

iseloomustada teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse,

seostades neid laamade liikumisega;

iseloomustada ja võrrelda teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist

laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;

tuua näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta

keskkonnale ja majandustegevusele;

kirjeldada joonise järgi atmosfääri ehitust;

selgitada joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;

selgitada joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;

analüüsida kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;

iseloomustada ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas;

iseloomustada temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning

seostada selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;

tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele;

analüüsida kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse piirkondlikke erinevusi

maailmameres;

tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;

tunda ära joonistel fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikut;

tuua näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta;

võrrelda keemilist ja füüsikalist murenemist;

iseloomustada mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;

iseloomustada joonise põhjal mullaprofiili ning selgitada mullas toimuvaid protsesse;

tunda ära joonistel leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud muldi;

selgitada bioomide tsonaalset levikut ning analüüsida tundrat, parasvöötme okas- ja

lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;

iseloomustada mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,

rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;

analüüsida teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.

Õpilane teab:

Maa siseehitust;

lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi tähtsamaid omadusi;

kivimite liigitamist tekke järgi;

kivimiringet;

maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate

tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;

üldjoontes atmosfääri koostist;

kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid;

ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi;

hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises;

tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;

lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel;

vee jaotumist Maal ning veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;

fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikut;

liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes;

liustike tegevust pinnamoe kujunemisel;

liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut;

murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele;

leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud muldi;


1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanilisest või seismilisest piirkonnast.

Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.

2. Kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes

kliimat

3. kujundavatele teguritele.

4. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust.

5. Teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.


1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.

2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga

õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.

3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja


4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks

ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.

5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli

territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).

6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.

II kursus


Üldpädevused Õppesisu V

äärt

usp

ädev

us

Sots

iaal

ne

päd

evus

Enes

emää

ratl

usp

ädev

us

Õpip

ädev

us

Suh

tlusp

ädev

us

Mat

emaa

tikap

ädev

us

Ett

evõtl

ikkusp

ädev

us

II kursus

11. klass

„Loodusvarad ja nende kasutamine“

X X X X

Põllumajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma toiduprobleemid

Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja

majanduslikud tegurid

Põllumajandusliku tootmise tüübid

Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja

arengutasemega riikides

Põllumajanduse mõju keskkonnale

X X X X X

Metsamajandus ja -tööstus ning

keskkonnaprobleemid

Eri tüüpi metsade levik

Metsade hävimine ja selle põhjused

Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende

majandamine

Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine

Metsatööstus arenenud ning vähem

arenenud riikides

Metsade säästlik majandamine ja kaitse

X X X X X X X

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma energiaprobleemid

Energiaressursid ja maailma energiamajandus

Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses

Energiamajandusega kaasnevad

keskkonnaprobleemid



An

alü

üsi

b j

a in

terp

rete

erib

kes

kk

on

nas

to

imuv

aid

nii

vah

etult

taj

uta

vai

d k

ui

ka

mee

ltel

e ta

jum

atu

id

näh

tusi

mik

ro-,

mak

ro-

ja m

egat

asem

el n

ing

mõ

ista

b m

ud

elit

e o

sa r

eaal

sete

ob

jek

tid

e k

irje

ldam

isel

Osk

ab i

sese

isv

alt

leid

a n

ing

kas

uta

da

lod

ust

ead

usl

iku

ja

tehn

olo

og

iaal

ase

info

han

kim

isek

s ee

sti-

ja

võ

õrk

eels

eid

all

ikai

d,

mis

on

esi

tatu

d s

õn

alis

el,

nu

mb

rili

sel

võ

i sü

mb

oli

te t

asan

dil

, o

skab

hin

nat

a

nei

d k

riit

ilis

elt

nin

g v

äärt

ust

ada

nii

isi

ku

ku

i k

a ü

his

kon

na

tasa

nd

il

Osk

ab m

äära

tled

a ja

lah

end

ada

kes

kk

onn

apro

ble

eme,

eri

stad

a n

eid

loo

du

stea

du

slik

ku

ja

sots

iaal

set

ko

mp

on

enti

, k

asu

tad

es l

oo

du

stea

du

slik

ku

mee

tod

it k

ogu

da

info

t, s

õn

asta

da

uu

rim

isk

üsi

musi

võ

i

hü

po

tees

e, k

on

tro

llid

a m

uu

tuja

id v

aatl

use

võ

i k

atse

ga,

an

aüü

sid

a ja

in

terp

rete

erid

a tu

lem

usi

, te

ha

järe

ldu

si n

ing

ko

ost

ada

juh

endam

ise

ko

rral

uu

rim

isp

roje

kti

Kas

uta

b g

eog

raaf

ias

om

and

atu

d s

üst

eem

seid

tea

dm

isi

loo

dust

ead

uli

kk

e, t

ehno

loo

gia

alas

eid

nin

g

sots

iaal

tead

usl

ikk

e 3

pro

ble

eme

lah

end

ades

ja

põ

hje

nd

artu

d o

tsu

seid

teh

es

Mõ

ista

b l

oo

du

sain

ete

om

avah

elis

i se

ose

id j

a er

ipär

a n

ing

uute

in

terd

ists

ipli

naa

rset

e te

adu

s-

val

dk

on

dad

e k

oh

ta s

elle

s sü

stee

mis

Mõ

ista

b t

ead

ust

ku

i te

adu

slik

e te

adm

iste

han

kim

ise

pro

tses

si

sell

e aj

alo

oli

ses

ja t

änap

äev

ases

ko

mte

kst

is,

osk

ab h

inn

ata

loov

use

osa

tea

du

sav

astu

stes

nin

g t

ead

use

pii

rang

uid

rea

alse

maa

ilm

a

suh

tes

Hin

dab

ja

pro

gno

osi

b t

eadu

se j

a te

hn

olo

og

ia s

aav

utu

ste

mõ

ju k

esk

kon

nal

e, t

ug

ined

es

loo

du

stea

du

slik

ele,

so

tsia

alse

tele

, m

ajan

du

slik

ele

ja e

etil

is-m

ora

alse

tele

sei

suk

oh

atad

ele

nig

arv

esta

des

õig

usa

kte

Vää

rtu

stab

kes

kk

ond

a ku

i te

rvik

ut

ja j

ärg

ib j

ätku

suu

tlik

u e

luv

iisi

tav

asid

, tu

gin

edes

tõen

du

smat

erja

lid

ele,

sih

tub v

astu

tust

ud

lik

ult

kes

kk

ond

a

Tu

nn

eb h

uv

i k

esk

kon

nas

to

imu

vat

e lo

kaa

lset

e ja

glo

baa

lset

e n

ähtu

ste

nin

g l

oo

du

stea

tust

e ja

teh

no

loog

ia a

reng

u v

astu

, o

skab

teh

a põ

hen

dat

ud

ots

use

ud

kar

jäär

i v

alid

es n

ing

on

mo

tiv

eeri

tud

elu

kes

tvak

s õ

pp

eks

II kursus

11. klass

„Loodusvarad ja nende

kasutamine“

X X X X X X X X

Põllumajandus ja

keskkonnaprobleemid


Põllumajanduse arengut

mõjutavad looduslikud ja


Põllumajandusliku

tootmise tüübid

Põllumajanduslik

tootmine eri loodusoludes

ja arengutasemega riikides

Põllumajanduse mõju

keskkonnale

X X X X X X X

Metsamajandus ja -

tööstus ning

keskkonnaprobleemid


Metsade hävimine ja selle

põhjused

Ekvatoriaalsed

vihmametsad ja nende

majandamine

Parasvöötme okasmetsad

ja nende majandamine

Metsatööstus arenenud

ning vähem

arenenud riikides

Metsade säästlik

majandamine ja kaitse

X X X X X X X X X

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Maailma

energiaprobleemid

Energiaressursid ja

maailma energiamajandus

Nüüdisaegsed

tehnoloogiad

energiamajanduses

Energiamajandusega

kaasnevad

keskkonnaprobleemid



On

om

and

anu

d e

ttek

uju

tuse

geo

gra

afia

are

ng

ust

, te

ab

geo

gra

afia

seo

seid

tei

ste

tead

ush

aru

deg

a n

ing

geo

gra

afia

ko

hta

tän

apäe

va

tead

use

s

To

ob

näi

teid

nüü

du

saeg

sete

uu

rim

ism

eeto

dit

e k

oh

ta

geo

gra

afia

s; t

eeb

vaa

tlu

si j

a m

õõ

dis

tam

isi;

ko

rral

dab

kü

sitl

usi

nin

g k

asu

ta a

nd

meb

aase

vaj

alik

e an

dm

ete

ko

gu

mis

eks

Kas

uta

b t

eab

eall

ikai

d,

sh k

aart

e in

fo l

eid

mis

eks,

seo

ste

anal

üü

sik

s n

ing

üld

istu

ste

ja j

ärel

du

ste

teg

emis

eks

An

alü

üsi

b t

eab

eall

ikat

e, s

h k

aart

ide

järg

i et

tean

tud p

iirk

on

na

loo

du

solu

sid

, ra

hv

asti

kk

u,

maj

and

ust

nin

g i

nim

teg

evu

se

võ

imal

ikk

e ta

gaj

ärg

i

An

alü

üsi

b e

ner

gia

pro

ble

emid

e te

kk

epõh

jusi

ja

võ

imal

ikk

e

lah

end

usi

nin

g v

äärt

ust

ab s

ääst

lik

ku

en

erg

ia k

asu

tam

ist

Sel

git

ab e

ner

gia

ress

urs

sid

e k

asu

tam

iseg

a k

aasn

evai

d

po

liit

ilis

i, m

ajan

du

slik

ke

ja k

esk

ko

nn

apro

ble

eme

An

alü

üsi

b e

ttea

ntu

d t

eab

e jä

rgi

mu

tusi

maa

ilm

a

ener

gia

maj

andu

ses

Nim

etab

maa

ilm

a en

erg

iav

arad

e (n

afta

, m

aag

aasi

, k

ivis

öe)

kae

van

dam

ise/

amm

uta

mis

e, t

öö

tlem

ise

ja t

arb

imis

e

täh

tsam

aid

pii

rko

nd

i

Nim

etab

maa

ilm

a su

ure

mai

d h

üd

ro-

ja t

uu

mae

ner

gia

t to

otv

aid

riik

e

An

alü

üsi

b a

lter

nat

iiv

sete

en

erg

iaal

lik

ate

kas

uta

mis

e v

õim

alu

si

nin

g n

end

e k

asu

tam

iseg

a k

aasn

evai

d p

rob

leem

e

An

alü

üsi

b t

eab

eall

ikat

e p

õh

jal

riig

i n

enrg

iare

ssu

rsse

ja

nen

de

kas

uta

mis

t

II kursus

11. klass

„Loodusvarad ja nende

kasutamine“

X X X X

Põllumajandus ja

keskkonnaprobleemid


Põllumajanduse arengut

mõjutavad looduslikud ja


Põllumajandusliku tootmise

tüübid

Põllumajanduslik tootmine

eri loodusoludes ja

arengutasemega riikides

Põllumajanduse mõju

keskkonnale

X X X X

Metsamajandus ja -tööstus

ning keskkonnaprobleemid


Metsade hävimine ja selle

põhjused

Ekvatoriaalsed vihmametsad

ja nende

majandamine

Parasvöötme okasmetsad ja

nende majandamine

Metsatööstus arenenud ning

vähem

arenenud riikides

Metsade säästlik

majandamine ja kaitse

X X X X X X X X X X X

Energiamajandus ja

keskkonnaprobleemid

Maailma energiaprobleemid

Energiaressursid ja maailma

energiamajandus

Nüüdisaegsed tehnoloogiad

energiamajanduses

Energiamajandusega

kaasnevad

keskkonnaprobleemid

Õpitulemused

Õpilane oskab:

analüüsida teabeallikate põhjal põllumajandust eri loodusolude ning arengutasemega riikides;

tuua näiteid põllumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta arenenud ja

vahem arenenud riikides;

selgitada metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

analüüsida vihmametsa kui ökosüsteemi;

näidata kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;

analüüsida vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist

ning keskkonnaprobleeme;

analüüsida energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku

energia kasutamist;

analüüsida etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;

analüüsida fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme,

teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;

analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme

uhe näite põhjal;

analüüsida tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal;

analüüsida taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid

probleeme;

analüüsida teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.

Õpilane teab:

toiduprobleemide tekkepohjusi maailma eri regioonides;

omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset pollumajandust eri talutüüpide

näiteil;

olulisemate kultuurtaimede peamisi kasvatuspiirkondi;

põllumajanduse mõju muldadele ja põhjaveele;

vihmametsade globaalset tähtsust;

maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike;

energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme.


teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest või vesiviljelusest.

Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest ja -tööstusest või

riikide metsamajanduse võrdlus.

Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.


1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.

2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga

õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.

3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja


4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks

ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.

5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli

territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).

6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja Narva Vanalinna

Riigkooli hindamisjuhendi käsitlusest.

Kujundav hindamine

Kujundav hindamine toimub pidevalt kogu õppeprotsessi vältel kas tagasiside andmisena,

juhendamisena või arutelu, mängu, töölehe täitmise, rühmatöö juhendamise vms tegevuse ajal,

arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Jälgitakse, et

eesmärgid oleksid sõnastatud selgelt ja mõõdetavalt.

Õpitulemuste hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalike tööde hinnates

arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Õptulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab


kriteeriumid.

Gümnaasiumi geograafias jagunevad õpitulemused kahte valfkonda: 1) mõtlemistasandite

arendamine geograafia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise otsused. Nende suhe

hinde moodustamisel on eeldatavalt 70 % ja 30 %. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite

arengu vahekord õpitulemusi hinnates on ligikaudu 40 % ja 60 %.

Uurimisoskusi arendatakse ja hinnatakse nii terviklike uurimistööde kui ka nende üksikosade järgi.

Probleemide lahendamisel on hinnatavad etapid:

1) probleemi määramine

2) probleemi sisu avamine

3) lahendusstrateegia leidmine

4) strateegia rakendamine

5) tulemuste hindamine





Hinnatakse iga kursuse lõpus ning tehakse kokkuvõtte sellest, mida õpilane sel ajal teab või oskab

kursuse jooksul saadud hinnete alusel.

Iga kursuse lõpul pannakse välja kokkuvõttev kursuse hinne.

i. ainevaldkonna õppeained · füüsika üldmudelid (10 tundi) × × × × × × × × × × ×...

Documents