Nr 10 (197)

Hind 0,26 €November 2011

20. oktoobril toi-mus Abja raamatu-kaupluses presiden-diproua Evelin Ilvese „Kingitud maitsed“ raamatu esitlus.

Autor rääkis raa-matu sünniloost ja vastas küsimustele. Tänusõnu oli autoril öelda paljudele kohal-viibijatele. Eriliselt märkis ta ära suurt abilist raamatus toodud toitude valmistamisel, Ärma abiperenaist, Erika Kampust. Seejärel kirjutas autor ostjate poolt värs-kelt omandatud raamatutesse pühendusi. See üritus tõi Abja-Paluoja ar-gipäeva palju elevust. Rõõmu teeb see, et selline suursündmus leidis aset just meie poes. Intellektuaalset presidendiperet ja meie raamatupoodi seob pikaajaline sõprus. Toimus ju ka Toomas Hendrik Ilvese raamatu „Eesti jõudmine“ esitlus 18. augustil 2006 aastal meie kaupluses.

Üritusest võttis osa ka president. Proua Evelin pakkus ostjatele-külalistele kohvi, omavalmistatud küpsetisi ja võileibu. Üritus oli soe ja südamlik.

Meie kauplusele tähendas see suurt müügiedu, mis jätkub siiani. Ka Soome raamatumessil oli „Kingitud maitsed“ nõutud raamat. Selline üritus sai toimuda tänu heale õnnele. Esiteks, et presidendiproua peab lugu oma kodukandi arengust ja soovib seda võimalusel tutvustada. Teiseks oleme tänulikud meie kaupluse tegusatele leivaisadele BDP-st. Kui nemad ei oleks meid oma hõlma alla võtnud, oleks poe püsimajää-mine küsimärgi all. Ise võid tubli olla, kuid õnne on ka vaja ja kõige olulisem, et on olemas endiselt raamatu austajad-ostjad.

LIIA KUIK

Abja lehekülg

Abja Muusikakool alus-tas tööd 1. septembril 1961. aastal Abja kultuurimaja ruumides. Varem oli prae-guse Viljandi maakonna piirides tegutsenud vaid 1945. aastal tööd alustanud Viljandi Muusikakool. Kool alustas nelja õpetajaga, kel-lest üks, praegune tunnusta-tud muusikapedagoog Kalle Tamra, oli ka kooli asutaja ja esimene direktor.

Huvi muusikaõpingute vastu aastatega järjest kasvas ja 1972.aastaks oli huvilisi juba 129. Seda oli liiga palju väikese kooli jaoks ja nii ot-sustati avada Karksi-Nuias Abja Muusikakooli filiaal, millest 1975. aastal sai isesei-sev muusikakool.

Aastate jooksul on Abja Muusikakoolis muusika-lise hariduse omandanud 315 õpilast ja õpetajaid on olnud 85. Õpitavad erialad on olnud klaver, akordion, klarnet, trompet, viiul, kitarr, flööt, plokkflööt, saksofon, basskitarr ja laul. Kooli on juhtinud läbi aastate Kalle Tamra (1961-1965), Maile Harik (1966-1970), Rosalie Ralja (1970-1991), Valdo Värk (1991-2007) ja alates 2007 aas-tast Heiki Vungi.

Õpilastele on muusi-

kalist haridust jaganud läbi aastate tunnustatud peda-googid Maie Tamra, Sirje Kuusk, Ivi-Heljo Harju, And-res Kase, Aleksander Verte, Kalju Terras, Tiia Parmo, Oleg Pissarenko, Iivo Hakkaja. Kõige kauem on koolis tööta-nud Rosalie Ralja - akordini-õpetajana 47 aastat ja sellest direktorina 21 aastat.

Abja Muusikakoolis on õppinud teiste hulgas Kalle Jents, Viivi Aasmäe (Voo-rand), Liilia Kotkas (Vahtra-mäe), Kersti Inno (Vungi), Malle Allese (Käära ), Valdur Kilk, Maria ja Lauri Mälksoo, Kristiina Jalakas.

Selle õppeaastal õpib Abja

muusikakoolis 74 õpilast ja 9 eelklassi last Abja ning Halliste vallast ja Mõisaküla linnast.

Koolis töötavad staažikad ja kogemustega pedagoogid - klaveriõpetajad Ruth Mõttus, Tiiu Jõgi ja vanemõpetaja Olev Raal, löökpilliõpetaja Endel Purju, kitarri-ja sak-sofoniõpetaja Ants Lääts, üldainete õpetaja Kadi Kask, flöödiõpetaja Helmi Värk ja akordioni ja süntesaatori vanemõpetaja Valdo Värk. 9-st koolis töötavast õpetajast 5 on kooli vilistlased.

Muusikakooli tähtpäeva tähistavale kontsert-aktusele oli kogunenud hulgaliselt

kooli endisi õpilasi ja peda-googe ning külalisi. Peale meeleolukat kontserti, kus esinesid kooli õpilased ja õpetajad ning vilistlased, õnnitles kooliperet ja tänas kauaaegseid pedagooge ning varasemaid koolijuhte direk-tor Heiki Vungi. Õnnitlused edastas Abja vallavanem Peeter Rahnel koos valla all-asutuste esindajatega. Hea-de soovide ja tervitustega ühinesid ka Halliste Põhi-kool, Karksi-Nuia ja Kilingi Nõmme Muusikakool, head naabrid Lätist Ruhja Muusi-kakoolist ja Viljandi Muusi-kakool. Klassikaraadio poolt tervitas kooliperet toimetaja Kersti Inno. Accordion Mu-sic Group´i poolt õnnitles kooliperet Valdo Värk. Oma meenutusi kooli algusaasta-test jagasid osalejatele kooli esimene juht Kalle Tamra ja kauaaegne pedagoog ja direktor Rosalie Ralja.

Tore koosviibimine jätkus osaliste meeldiva vestlusrin-giga kohvi-ja kringlilauas ning muusikakooli õpetajate poolt korraldatud ajaloolise fotonäituse uudistamisega.

HEIKI VUngI

Abja Muusikakool

20. oktoobril kogunesid lugemishuvilised Abja raa-matukokku, et kohtuda Jaan Rannapiga. Meie kodukandi kirjanikule on Halliste ja Abja südamelähedased, kuna siin möödusid kirjaniku lap-sepõlve- ja noorusaastad.

Kirjanikuhärra mainis, et Abjast on tema raamatutes päris palju juttu. Kuna Jaan Rannap oskab mitmeid pille mängida, meenutas ta lugu, kuidas otsis Abja koolis üles puhkpilliorkestri juhi ja pak-kus end orkestrisse mängima. Kui lumi maha tuli, sõitis ta Hallistest Apja tõukekelguga, pill nööriga istme külge seo-tud. Kord proovist koju sõites jõudis poiss järele hobuseme-hele. Ta sidus nööri ree külge. Hobusemees oli magama jää-nud. Kelgul külitava pasuna huulik ulatus poisile täpselt suu kõrgusele. Et hobune kii-remini liiguks, otsustas poisi-ke pasunat puhuda. Hobune

tõmbas jalad kõhu alt välja ja hakkas lõhkuma. Kui hobune hakkas koju jõudma ja võttis täisnurkse kurvi, käis kelk külili ja poiss pikali, aga nöör lahti ei tulnud, ning nii põrkas kelk koos pasunaga mööda kõvaks sõidetud lumist teed. Lugu lõppes sellega, et poiss korjas teelt kelguosi ja pasu-najuppe.

Jaan Rannapi mõnus ja huumoriga vürtsitatud jutt köitis kuulajaid.

Õhtu teises pooles tänati õpilasi ja täiskasvanuid, kes osalesid omaloominguvõist-lusel „Minu koolilugu”.

Tublimad olid: 4.- 6. klass Merike Voss,

Kirke Kask, Joel Jänes.7.- 9. klass Karolin Jürise,

Kelly Välba, Mari Kask.10.- 12. klass Mario Ke-

kišev, Markus Lelle, Karl Puidet.

Täiskasvanud: Mari Pui-

det-Lees, Marje Kaaremaa, Lii Mäemurd.

Agu S ihvka n imel i -se preemia, mida Abja vallavalitsus andis välja esi-

mest korda, pälvis Oscar Rahu.

SiiRi MeidlAAbja Gümnaasium

Juubilar Jaan Rannapi mõnus ja huumoriga vürtsitatud jutt köitis kuulajaid.

Raamatumüüjad Liia ja Irene ootavad alati uusi rõõmsaid kohtumisi ostjatega.

Abja Muusikakooli asutaja Kalle Tamra (keskel), tema klaveriõpe-tajast abikaasa Maie Tamra (vasakul) ja Abjas sündinud Tonio Tamra, kes on praegu Viljandi Muusikakooli direktor.

50 aastat muusikaharidust Abja Muusikakoolis

Evelin Ilvese raamatut esitleti Abja raamatukaupluses

Foto: Lauri Sepp.

KODUKANDIS

21. ja 22. oktoobril käisid Abja lapsed Kundas „Väikese Lava“ festivalil, mis oli täis üritusi ja põnevaid tegemisi kõigile. Sellel aastal esitasime näitemängu “Nukitsamees” ja vaatasime kahe päeva jooksul 15 etendust teistelt näiteringidelt. Etenduses olid meie lapsed ilusasti omas rollis ja mäng läks ladusalt. Žürii, kuhu kuulusid Maret Oomer, Toomas Lõhmuste ja Lauri Pedaja, andsid meile eripreemia loova ja sujuva mängu eest.

Kogu näitetrupp võttis aktiivselt osa orienteerumismängust “Tunne Kunda linna”, kus pidime pimedas ja vihmas läbima kontrollpunkte ja lahendama erinevaid ülesandeid. Oh rõõmu ja õnne, kui järgmisel päeval tunnistati meid võitjateks ning anti kuldmedal. HURRAA!!!

Paljud lapsed meisterdasid vabal ajal käsitöötoas. Kaisa Raagmets, Johanna Järve, Kaido Raal ja Saara Kiivit said käsitöö õpetaja poolt ka aktiivse meistri tänukirja. Pühapäeva hommikul toimus väike rongkäik mööda Kundat. Peale kahte etendusi täis päeva ja festivali lõpetamist hakkasime koju sõitma. Meie reisikaaslaseks oli üks noornäitleja se-riaalist „Kodu keset linna“. Saime lähemalt tuttavaks Reneega, kellele lapsed võisid sõiduajal küsimusi esitada. Kogu festivali juhatas ja andis sellele oma panuse meile kõigile tuttav Maarika Koks. Suur tänu talle meeldiva ürituse eest, kuhu on alati rõõm ja lust sõita. Täname väga lapsi, kes tahavad teatrit teha, olgu tal siis mängida suur või väike osa. Palju tänu lastevanematele hea ja sooja suhtumise eest. Täname ka kauplust Vikerkaar, kes aitab meid kostüümide ja rekvisiitide osas.

Uute teatritegemisteni! VIIVE nIInEmäE jA RUtH mõttUS

lasteteatri juhendajad

Abja lasteteater Kundas

Jaan Rannap 80 – kohtumine kirjanikuga

2 Abja lehekülg

Abja valla talihooldustööde korraldus 2011/2012 talveperioodil

Abja Vallavalitsus võttis 7. novembril 2011 vastu määruse „Lumetõrje teostamine Abja vallas“, milles on täpsustatud kohaliku omavalitsuse tellitud lumetõrjetööde tingimused. Korra järgi toimub lumetõrje valla avalikel teedel ning elamuteni viivatel erateedel, kus elavad rahvastikuregistri andmetel Abja valla elanikud. Lumetõrjet ei teostata majapidamisteni viivatel erateedel, kus ei ela valla elanikud või omanik on taotlenud prügilepingu vabastust seoses sellega, et majapidamises ei elata ega tegutseta. Samuti ei korralda vald trans-pordivahendi lumest väljatõmbamist. Erateedel, mida vald lumest enam lahti ei lükka, korraldavad lumetõrjet tee omanikud ise.Määrus näeb ette ka tee omaniku kohustused. Tee omanik on ko-hustatud vabastama tee lumetõrjet segavatest objektidest(puuoksad, kivid vm). Tee omanik märgistab teeotsa ning ohtlikud või kaitset vajavad objektid helkur-või muude arusaadavate märkidega. Tähis-tada tuleb ka tee asukoht ja kraavid-truubid nendes kohtades, kus lumelükkajal on tee tegelikku asukohta lumesajus raske eristada. Vallavalitsus palub kõigil teeomanikel vaadata oma tee üle ning kõr-valdada takistused eesmärgiga tagada liikumisvõimalus ka lumisel ajal. Kui tee ei vasta korras ettenähtud tingimustele, on lumelükkajal õigus keelduda tee lahti lükkamisest.Lume lükkamist alustakse peale lumesaju või tuisu lõppu hiljemalt ühe tunni jooksul ja teed koristatakse lumest võimalikult kiiresti. Lumesaju või tuisu kestmisel üle 24 tunni alustatakse töid, kui ko-heva lumekihi paksus teedel ületab 15 cm ning sulalume või lörtsi korral kui lumekihi paksus ületab 6 cm. Vallavalitsuse määrusega „Lumetõrje teostamine Abja vallas“ saab tutvuda Abja valla kodulehel internetis kohaliku omavalitsuse jaotuse õigusaktid all.Nagu eelnevatel aastatel korraldab ka tänavu Abja Vallavalitsus lihtsustatud hanke talihooldustööde teostajate leidmiseks talvepe-rioodil 2011/2012. Hanke tulemused selguvad novembri keskpaigaks ja kindlasti teavitame elanikke valla kodulehel ja kohalikus ajalehes, kes lumekoristustöid teostama hakkavad ja millises piirkonnas.Abja valla lumelükkamise korraldamise küsimustega pöörduda majandusnõunik Arvi Meidla poole tel 435 4793 või 523 8596.

ARVi MeidlA, majandusnõunik

ABJA VAllAVOliKOGUAbja Vallavolikogu 20.10.2011 toimunud istungil:1) kinnitati Abja Lasteaia arengukava 2012-2015 arengukava;2) määrati Abja Vallavalitsuse 2011 aastaaruande auditeerimi-seks audiitor Evald Veldemann Audiitorbüroo ELSS AS-ist;3) muudeti Abja valla 2011 eelarvet;4) garanteeriti projektile „Viraku ja Mäekse prügilate sulgemine ja korrastamine“ omafinantseering.

ABJA VAllAVAliTSUS Abja Vallavalitsuse 18.10.2011 toimunud istungil:1) anti nõusolekud jäätmevaldajate avalduste alusel korralda-tud jäätmeveo tingimuste muutmiseks;2) väljastati kirjalik nõusolek Silmaabi MTÜ-le ha Gold Optika OÜ-le rändkauplusega „Tervisebuss“ teenuse pakkumiseks orienteeruvalt üks kord kvartalis Abja-Paluoja linnas Posti tänaval Abja Bussijaama vahetus läheduses;3) väljastati kaks ehitusluba: Kivisalu Capital OÜ-le Alliku sigala rekonstrueerimiseks ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Jussi alajaama fiider 7 tarbijate pingeparandamiseks rajatavate kaa-belliinide, komplektalajaama ja liitumiskilpide ehitamiseks;4) anti raieluba Robert Karpale ühe kasepuu raiumiseks ja Helju Kalamile ühe kasepuu raiumiseks;5) kinnitati Abja Lasteaia hoolekogu 2011/2012 õppeaastaks koosseisus Angelyka Turbel, Liisi Rääbus, Katrin Kolk, Marje Mirme.6) anti nõusolek Abja vallas asuvate Kivi tn 2, Jõe, Jõeveere, Kordimetsa, Kullimetsa, Kivipõllu, Masametsa, Kõrge, Jõeveere, Luha, Sillapõllu ja Oja maaüksuste riigi omandisse jätmisega ja määrati neile lähiaadress ja sihtotstarve;7) kooskõlastati Piiripõllu katastriüksuse uus mõõdistamine;8) väljastati kasutusluba Abja Vallavalitsusele (Penuja Külamaja rekonstrueeritud välisfassaadi soojustusele, keldrikorruse saunakompleksile)9) eraldati valla eelarvelistest vahenditest Accordion Music Group MTÜ-le 200 eurot ettevalmistatava III Mulgimaa pealin-na akordionfesti meenete valmistamiskulude tasumiseks.10) eraldati valla eelarvelistest vahenditest Jaan Rannapi juube-lile pühendatud omaloominguvõistluse preemiaks 25 eurot.

Abja Vallavalitsuse 07.11.2011 toimunud istungil:1) otsustati maksta oktoobrikuu eest toimetulekutoetust 10-le taotlejale kokku 1263.93 eurot;2) otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust lastele ja peredele 4 taotlejale kokku 145 eurot, raske ja sügava puudega inimes-tele 9 taotlejale kokku 433 eurot, puudega lastele 5 taotlejale kokku 199.50 eurot;3) anti nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks ja määrati nen-dele maaüksustele lähiaadress ja sihtotstarbe (Jäärja metskond 58, Jäärja metskond 59). 4) jagati Kaide kinnistu kaheks maaüksuseks: Kaidepõllu ja Kai-demetsa ning määrati maa sihtotstarbeks maatulundusmaa;5) määrati Abja vallas Abja-Vanamõisa külas asuva Linaku talu kuuri ja lauda aluse ja nende teenindamiseks vajaliku Linaku maaüksuse suuruseks 3,64 ha, maa sihtotstarve elamumaa.6) väljastati kaks ehitusluba: Abja Vallavalitsusele Abja-Paluoja haigla rekonstrueerimiseks ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Tähemäe alajaama fiider 2 pingeparandamiseks rajatavate kaa-belliinide, komplektalajaama ja liitumiskilpide ehitamiseks;7) väljastati kasutusluba Siseministeeriumile Päästeameti Abja-Paluoja depoo rekonstrueeritud küttesüsteemide kasu-tamiseks8) võeti vastu määrus „Lumetõrje teostamine Abja vallas“. Määruse alusel korraldatakse lumetõrjet valla kohalikel teedel ning avalikult kasutatavates parklates ja hoovides. Lumetõrje toimub hajaasustusega aladel nende elamuteni viivatel eratee-del, kus elavad alaliselt Abja valla elanikud rahvastikuregistri andmetel.9) anti nõusolekud jäätmevaldajate avalduste alusel korralda-tud jäätmeveo tingimuste muutmiseks.

OMAVAliTSUSKROONiKAT

Abja Vallavalitsuse ja Vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMESALME LINK 05.01.1927-14.10.2011ENDEL RÕIGAS 24.01.1932 -03.11.2011LEHTE-MARIANNE LINT 14.05.1933 – 04.11.2011ANTS SÄÄSK 24.03.1935-04.11.2011OLGA MARTSIK 05.07.1943-04.11.2011

Abja kultuurimaja tegemised novembris-detsembris

Abja kultuurimaja väikeses saalis avatud näitus „Potatoprint VI“ 27.11 kell 15.00 I advendi tähistamine keskpargis. 03.12 kell 11.0 –16.00 vabatahtlike laat. 04.12 kell 16.00 II advendi kontsert. Esinevad Triinu Taul ja Peeter Rebane.08.12 kell 18.30 mälumängu II voor.11.12 kell 15.00 III advendi kontsert. EKNK, Abja lasteaed ja Abja kultuurimaja kollektiivid.18.12 kell 15.00 IV advendi kontsert Abja gümnaasiumi õpilastelt. 20.12 kell 15.00 Abja muusikakooli jõulupidu.

Jooksev info kultuurimaja kodulehelt

www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

On lahkunud Abja kooli kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja-treener Aarne Lepik.

Aarne Lepik töötas Abja keskkoolis aastatel 1964 kuni 2004 õpetajana, olles väga nõudlik, poiste seas hinnatud treener. Hariduse omandas vana kooli mees Viljandi keskkoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Abja kool on olnud tema ainus töökoht 40 aasta jooksul. Terved põlvkonnad noori on õppinud tema käe all. Alati oli ta vormis ja nõudis seda ka oma õpilastelt. Õpetajana oli ta range, nõudlik ja õiglane, just selline, keda mäletatakse.

Inimesena oli Aarne seltskondlik, lõbus, osavõtlik, arvestav ja hooliv. Tema hobiks oligi õpetamine ja muidugi oma perekond, kellest ta väga hoolis. Aarne oli alati tähelepanelik oma töökaaslaste suhtes, ta oskas innustada ja kiita.

Mu süda usub elu,mis selge õnnistus on.Mis maine ja okkaline,kuid siiski taevane on.

Need Anna Haava värsid sobivad iseloomustamaks Aarnet, kes oli väga elujanuline, rõõmsameelne ja optimistlik inimene. Aarne oli ka laulu-ja pillimees. Tema lemmiklauluks oli Tarvastust pärit poisina Ado Reinvaldi „Mul meelen kuldne kodukotus“.

Jätame Aarne Lepiku meelde tõsise tööinimesena, samas naeratavana. Ta justkui ütleks meile: „Olen lastud puhkusele, jätke mind jumalaga, mu armsad. Kummardan teie kõigi ees ja asun teele...“ (R.Tagore)

2007. aastal nimetati Aarne Lepik Abja valla aukodanikuks.

ABJA GÜMNAASIUM ABJA VALLAVALITSUSABJA VALLAVOLIKOGU

AArnE LEpik18.10.1940-14.11.2011

lühidalt

Abja valla jõulupeod14. detsembril kell 11 toimub Abja kultuurima-jas Abja valla külades elavate pensionäride jõulupidu. 15. detsembril kell 11 toimub Abja kultuurima-jas Abja-Paluoja linnas elavate pensionäride jõulupidu. Busside väljumisajad peole teata-takse küladesse täiendavalt.

Peole tulijatel palume end registreerida hiljemalt 9. detsembriks vallamajas või telefonidel 435 4794 (L. Tamm), 435 4785, 521 0315 (M. Saarela).18.detsembril kell 11.00toimub Abja kultuurimajas. Abja valla koduste laste jõulupidu. Transpordi soovist teata tel 435 4786 või 511 8695 (Maie Bratka).

Abja kultuurimajas toimus järjekordne Meelit Männiste mälestus-võist-lus kabes. Seekord juba kaheksandat korda. Võistlused peeti erinevates vanuseklassides.Meestest võitis Vello Luht Viljandist. Talle järgnesid Enno Eerma (Jõgeva) ja Gert Elmaste (Viljandi). Naistest olid paremad Juta Raudsepp (Pärnu), Riina Jaanuska (Vara) ja Aili Mäestu (Valga).Nooremate poiste (1-6 klass) esikolmik oli Margus Zimmer (Lüllemäe), Ottomar Raidlepp (Abja) ja Silver Hermiste (Halliste). Vanemate poiste (7.-12. klass) esikolmik Hendrik Tamm (Sindi), Oskar Raidlepp (Abja) ja Edvin Kulemin (Halliste).Nooremate tüdrukute esikolmikusse kuulusid Elsa Vanker (Halliste), Elisabeth Rõigas (Abja) ja Samantha Volkova (Halliste), vanematest tüdrukutest võitis Janet Tamm (Sindi) ning talle järgnesid Merili Kallaste (Halliste) ja Liisi Vister (Halliste).Oma valla parimateks tunnistati Raivo Treimann Abja vallast, Martin Linder Halliste ja Mati Saks Karksi vallast.

MARTiN liNdeR

Helen Meidla ja Revo Mardisoo

26.10.2011 sündis tütar RAHEL

Palju õnne lapse sünni puhul!

ELFRIIDE REILSON 93MARIA HAIKARA 90NIINA KOVALJOVA 89ELGA-KATARINA JÜRIS 88LEILI SAPAS 88 JELISAVETA KUKKA 86 LINDA KANGUR 84ANN KEERD 83 SALME PAUKSON 82VALDEKU VANKER 82HILDA ANSO 82 HELJU-ADEELE OJA 81 JUHAN PURJU 75 TOOMAS MÄNDVE 75 HELJU HELEMETS 75 ENE SEPP 70MART RAID 70

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Abja-Paluojal tegutseb aktiivselt käsitöömeistrite koondis Mulgi Ukuvakk. Tegusaid naisi ja neide, kes koovad, heegeldavad ja tikivad kauneid esemeid, leidub Abjas, Hallistes, Õisus, Karksis.

6. detsembrist alates toimuvad Abja-Paluoja päevakeskuses ja Mulgi Ukuvaka ruumes tööde näitus-müügid. Sealt leiate jõuluvanade kingi-kotti kindlasti vajalikke esemeid. Meie käsitöömeistrite poolt valmistatud esemete näitus-müügid on veel Eesti Rahva Muuseumis ja Heimtali muuseumis. Esemeid saab ka tellida. Müügiks on villane, linane ja puuvillane lõng.

Järgmise aasta märtsis saab Mulgi Ukuvakk 5. aastaseks.

Rahvusvahelist malepäeva tähistati Abja kultuurimajas toimunud maleturniiriga, mis oli üle hulga aja osavõturohke. Turniiri parimad mängijad olid Olev Raal, Ürjo Mälksoo ja neist napilt maha jäänud koolipoiss Kristjan Lääts.

Hallitse valla parim oli Martin Linder, Mõisakülast Raivo Rea ja Karksist Mati Saks.

Meelit Männiste mälestusvõistlus kabes

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Halliste valla munitsipaalteedel, avalikult kasutatavatel erateedel ning Halliste valda sissekirjutust ja kehtivat prügiveolepingut omavate kodanike sissesõiduteedel tehakse lumetõrjet ka eeloleval talvel.

Enne lumetõrjeperioodi algust tuleb kõigil maaomanikel puhastada teeääred võsast ning suurtest okstest, samuti ee-maldada või märgistada kõik aiakujundu-selemendid, mis võivad lumelükkamisele ette jääda. Teeäärsete takistuste esinemise korral on lumelükkajal õigus jätta sissesõi-

dutee lumest puhastamata. Lumetõrjet alustatakse, kui teed on

muutunud sõiduautodele raskesti läbita-vaks, eelnevalt vallavalitsusega kooskõ-lastatult. Seetõttu palume kõikidel koda-nikel teatada lumetõrjet puudutavatest probleemidest Halliste vallavalitsusse tel 436 3280 ja 525 6092 (majandusnõu-nik Kadri Reimann) või 436 3185 ja 5342 0346 (vallavanem Andres Rõigas).

Täpsem info lumetõrje piirkondade ja kontaktisikute kohta ilmub detsembrikuu Lõuna-Mulgimaas.

Lumetõrjest Halliste vallas

HALLIStE VOLIKOgU• (26. X) võõrandas MTÜ-le Halliste Jahiselts Halliste valla omandis oleva Tilla külas asuva Loodusmaja kinnistu pindalaga 4, 83 ha hinnaga 500 €; • tunnistas alates 1. XI 2011 kehtetuks vallavolikogu määruse nr 3 17. II 2010 „Vee ja kanaliseeritava heitvee hindade ühtlustamine“.

HALLIStE VALLAVALItSUS• (12. X) kinnitas oktoobrikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 536,76 €;• tegi muudatusi valla eelarves;• andis ehitise kasutusloa rekonstrueeritud Vana-Kariste seltsimaja kasutamiseks;• (24. X) otsustas korraldada riigihanke lihtmenetluse riigimaantee nr T-24172 Sultsi – Abja-Paluoja ja T-24189 Kulla-Pöögle-Halliste -Kulla lõigu jalgratta- ja jalgtee rajamiseks;• kinnitas Õisu lasteaia hoolekogu koosseisus: Merike Nõumees, Piret Koppelman, Anatoli Ivaškevitš, Mare Kuur (lasteaia esindaja) ja Rein Tarkus (valla esindaja);• väljastas ehitusloa Raja Holding OÜ-le Halliste alevikus Viljandi mnt 4 asuva eakatekodu hoone C rekonstrueerimiseks;• (9. XI) kinnitas novembrikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 536,76 €;• eraldas reservfondist 100 € MTÜ-le Abja Kultuurisepad maarah-vapeo korraldamiseks;• kinnitas määrusena Halliste põhikooli hoolekogu tegutsemise korra;• maksis sporditegevuse vahenditest 200 € Martin Nassarile Soomes Levi suusalaagris osalemiseks.

mõISAKüLA LInnAVOLIKOgU• (20. X) kehtestas määrusena alates 1. I 2012 täisealisele isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise korra Mõisaküla linnas;• kehtestas alates 1. I 2012 Mõisaküla linnas hooldajatoetuse määraks raske puudega isiku hooldajale 16 € ja sügava puudega isiku hooldajale 26 € kuus;• tegi muudatusi Mõisaküla kooli ja Mõisaküla raamatukogu põhimääruses;• kinnitas linna eelarve muutmise kogumahuga 1500 €. mõISAKüLA LInnAVALItSUS• (12. X) kinnitas Mõisaküla lasteaia hoolekogu koosseisus: laste-vanemate esindajad Tanel Buström, Pille Hannok ja Maile Kreevs, õpetajate esindaja Tiina Raba ja linna esindaja Kiira Ringas;• kohustas Mõisaküla kooli andma üle kooli raamatukogu valduses olevad teavikud (va õppekirjandus) Mõisaküla raamatukogule hil-jemalt 30. XI 2011;• otsustas korraldada lihtmenetlusega hanke Viljandi tn vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks; moodustas vastava komisjoni koosseisus: Ervin Tamberg (esimees), Margit Usin ja Leili Ruus (liikmed);• määras ja maksis välja oktoobrikuu toimetulekutoetused kaheksale taotlejale summas 883,19 €;• eraldas reservfondist Mõisaküla koolile 319 € õppevahendite soetamiseks.

OMAVAliTSUSKROONiKAT

lisaks puurkaev-pumpla rekonstrueerimisele 2009. aas-tal, millega tagati linlastele hea kvaliteetne joogivesi, hakkab linn järk-järgult ehitama ka uusi vee- ja kanalisatsiooni trasse.

Vastavalt „Mõisaküla linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale 2008–2019“ valmiski tänavu oktoobrikuus esimese etapina Pärnu tänava vee- ja kanalisatsiooni trass. 660-meetrise trassi rajas Sooja-tehnik OÜ. Põhiosa rahast 153 405.72 € ulatuses sai linn ehitu-seks Keskkonnainvesteeringute

Keskuselt. Omaosalusena tuli tasuda 39 571.20 €.

Tänu valminud trassile lahenesid Pärnu tänava tosina eramaja veemured. 2012. aasta kevadel jätkame vee- ja kana-lisatsiooni trasside ehitamise-ga Viljandi tänaval pumplast raudteeni, millele on juba KIK rahastamise otsuse teinud.

Üritame ka edaspidi KIK-lt vee- ja kanalisatsiooni trasside ehitamiseks raha saada.

eRViN TAMBeRGMõisaküla linnapea

Mulkide ühtekuuluvus-tunne sai tublisti tuge 29. oktoobril Karksi valla kultuu-rikeskuses peetud esimesel Mulgimaa kihelkondade päe-val. Kõigil viiel kihelkonnal – Hallistel, Helmel, Karksil, Paistul ja Tarvastul – oli, mida uhkusega tutvustada ja laval näidata.

Väärtustamaks Mulgimaa-le omast elulaadi, tavasid ja kombeid, tutvustati saalitäiele publikule Mulgimaalt ja mu-jaltki Mulgimaa kihelkondade ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval oli kaasalööjaid eakatest memme-dest-taatidest kuni kandekorvis sülelasteni välja.

Halliste kihelkonda esin-danud Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna taidlejad tutvustasid oma nostalgiahõn-gulises kolmveerandtunnises etteastes Mõisaküla ja Viljandi vahelise raudtee ehitamist ja seeläbi hoogustunud asus-tuse kujunemist piirkonnas. Seda tehti ajalugu ja tänapäeva mõtteliselt ühendades lõbusa rongisõidu-mänguna Mõisakü-last Kaarlisse, kust edasi, nagu muistsel ajal ikka, „hobustel“ lõppsihina ei mujale, kui Kark-si-Nuia kihelkonnapäevale.

Igas „jaamas“ lisandus „peorongi“ uusi rõõmsaid rah-variietes esinejaid: Mõisakü-last tantsurühma Ütenkuun ja Abjast Wallatute nobejalgsed noorikud, Halliste mailt Särtsu ja Tureli tantsijad, Sõsare tant-sumemmed ja ansambli Rosin laulunaised. Kultuurikeskuse lavalaudadelt esitati finaali-

na täissaalilt sooja vastuvõtu teeninud kaunis folkloorne tantsukava.

Järgnevalt üles astunud Helme kihelkonna taidlejad haarasid püsti tõusnud saalitäie publikut oma koori eestvedami-sel kaasa laulma kohaliku mehe Aadu Kaasiku poolt Hendrik Adamsoni sõnadele kirjutatud Mulgimaa hümni. Helme kava sidus muheda vestega tarvastu murrakus Tõrva Tilde. Nalja viskas ka Hummuli Maali.

Paistulaste etteastetest olid meeldejäävaimad Forselite pere rahvapilliansambli esinemine ja Ramsi vabaajakeskuse juures tegutseva segarühma Vaba-jalg mittemulgipärane hoogne tants, mis ka kõige tulisema aplausi osaliseks sai. Valda tutvustas slaidide kaasabil val-lavanem Ene Saar.

Tarvastu rahvatantsurühma esitatud „Kalamees“ ja „Mulgi polka“ panid saali kaasa plak-sutama. Laulis segakoor Üits Viis. Tarvastu rahvariietest andis põhjaliku võrdleva üle-

vaate Kairi Pahtmann sealsest käsitöökojast.

Õhtuni kestnud pika peo lõppakordina astusid arvuka taidlejateväega üles peope-remehed karksilased, lastes lahkelt saalis pingiridades ringi käia korvidel värskete maitsva-te mulgikorpidega. Tantsu- ja laulukollektiivid koos laulsid lõpuks püsti seistes ühislauluna Vello Ainsalu laulu „Kodukoht Karksi“. Ansambli Lustipill koosseisus oli laulu akordionil saatmas ka sünnipäevalapsest autor ise.

Kihelkondade päeva ava-misel tervitasid kaasmulke riigikogu liige Siim Kabrits, vastne mulgi kultuuri insti-tuudi tegevjuht Janne Järvelt ja mulkide seltsi esindaja Leili Weidebaum.

Pikk pidu lõppes mulgisim-maniga Lustipilli lugude saatel, kus kõikidel päeval osalenutel oli võimalus elava muusika saatel meenutada vanu selts-konnatantse ning kaasa lüüa ühislaulmises ja -tantsimises.

Kohapeal oli käsitöömeistri-tel ja mulgitoitude valmistajatel võimalus kaubelda enda too-danguga. Mõõduka tasu eest sai mekkida õuna- ja porgandi-kooki, porgandikeeksi ja muid maitsvaid mulgi perenaiste suupäraseid küpsetisi. Kõiki esinejaid kostitati lisaks aga ta-suta maitsva mulgipudruga.

Korraldajate nimel ulatas Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu esine-miste järel kõigi viie kihelkonna esinduste juhtidele tänutäheks mulkide ühtehoidmist süm-boliseeriva mulgimustrilise vihmavarju.

Igati korda läinud uudse ettevõtmise algataja Kai Kan-nistu võttis lõpuks saali ees vastu lilleõied koos mehise kallistusega. Tänajaks oli ka ise tantsurühma koosseisus kaasa löönud mulgikuues Karksi vallavanem Arvo Maling.

MeeliS SõeRd

Mõisaküla linn alustas ühisvee- ja -kanalisatsiooni trasside ehitust

Mulgid viiest kihelkonnast pidutsesid ühe katuse all

Pärnu tänava vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööd Mõisakülas tänavu septembris.

Esinemiste otsa kihelkondade päeval Karksi-Nuias tegi lahti Halliste kihelkond.

Foto: meelis Sõerd.

Foto: meelis Sõerd.

Palju õnne!

SÜLLE ja JÜRI SULSENBERG -

12. X sündis perre tütar

AYA SOPHIAMõisaküla

linnavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Mõisaküla Linnavalitsus

Halliste Vallavalitsus

MAIMU VOOLAID 93

ANNA ARTEMJEVA 88

TOINI TUGA 83

VIIVI KUUSIK 83

NIINA KASEMAA 81

HEINO RÄTSEP 81

EVA PIHU 75

EVI LAARMANN 75

OSKAR MAISTE 75

VEERA TALVISTE 70

JAAN SINISALU 70

KALJU KIIVIT 70

SALME RAIESMAA 101

LAINE KADAK 90

HILDA HRABRAJA 89

ALMA TÕHK 87

AINO KADAK 83

LAINE NAAGEL 82

VEERA KÕRGEKIVI 82

LEILI SULTS 82

ANTONIDA TOOMAST 82

ASTA RAID 81

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla raamatukogu avati uutes ruumides

Mõisakülas linnaraamatu-kogu sai koolimajas omale uued kaasaegsed ruumid.

„Siin on tunduvalt ilusam kui vanas majas ja siia on parem tulla ka,“ arvas pensionärist mõisakülalane Asti Murik. Tema oli esimene, kes pisut pärast ava-mist raamatukoguhoidjalt Lija Korniselt raamatuid laenutas.

„Nii kaasaegseid ja avaraid töötingimusi mul kahes vanas majas ei olnud, loodame, et kõik külastajad ka neid hästi hoiavad“ rõõmustas raamatu-koguhoidja Lija Kornis, keda õn-nitleti ka seoses hiljuti täitunud veerandsajanda tööjuubeliga Mõisaküla raamatukogus.

„Kõik raamatud on nüüd vanast majast ära toodud, kus neil olid halvad hoiutingimused. Loodame, et meile tuleb nüüd hästi palju külastajaid,“ soovis uute ruumide avamisel 17. ok-toobri hommikul omalt poolt Mõisaküla linnaraamatukogu direktor Evi Oissar.

Kakskümmend kuus tuhat säilikueksemplari pidid vanas

kakskümmend aastat raamatu-kogu kasutuses olnud puumajas mahtuma vaid enam kui sajale ruutmeetrile. Nüüd on kooli-maja ühes tiivas raamatukogu päralt ligi kolmsada ruutmeetrit pinda. Paiknetakse senises koo-liraamatukogu ruumis ja selle kõrval uue põranda, ripplae ja valgustuse saanud endises tüh-jas klassiruumis. Ruumi jätkub seal ka linna avalikule interne-

tipunktile kahe arvutiga. Endises kooliraamatukogu

ruumis on nüüd lugemissaal, kogu teatmekirjanduse fond, eesti kirjandus, luule ja lastekir-jandus. Samas paikneb ka linna-raamatukoguga liidetava kooli-raamatukogu õpikutefond.

Direktor tänas avamisel ko-limisel abiks olnud Mare Krolli, Tiiu Metstet ja ülejäänud kokku veerandsadat vabatahtlikku

linnaelanikku ning Mõisaküla linnahoolduse töötajaid, mõista-gi ka Mõisaküla linna, et leiti või-malusi ja vahendeid raamatuko-gu remondiks ja kolimiseks.

Sümboolse lindi läbi lõiga-nud Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg soovis raamatukogule kui kultuuripärandi edasikand-jale edasist arengut koostöös linnavalitsuse, kooli ja teiste linnaasutustega. Kooli direktor Pirje Usin kinkis raamatukogule heade soovide raamatu.

Kohe avamispäeval panid Evi Oissar ja Eha Ermits raa-matukokku üles Anneli Sepa koostatud näituse, mis on pü-hendatud Mõisaküla lähistel Ipikis elanud eeposte tõlkija, luuletaja ja kunstniku Rein Sepa 90. sünniaastapäevale. Näitus jääb avatuks kuuks ajaks.

Mõisaküla raamatukogu ja avalik internetipunkt ootavad oma uutes ruumides külastajaid esialgu samadel lahtiolekuae-gadel.

MeeliS SõeRd

deviisi all „Kohtume raa-matukogus!“ toimunud raa-matukogupäevad õisus haa-rasid mitu päeva väldanud erinevatesse ettevõtmistesse külarahvast lasteaialastest pen-sionärideni.

Ettevõtmiste sari algas 20. oktoobril raamatukogupäe-vade avamisega, kus esinesid Halliste kooli õpilased õpetaja Vilja Visteri juhatusel. Tänuks teenisid nad aplausi end riiulite vahele mahutanud kuulajailt ja lillekimbu raamatukogu juha-tajalt Virve Kivjalt. Omalt poolt lubasid nad taas esinema tulla jõuluajal.

Esmaspäeval käisid raama-tukoguga tutvumas lasteaialap-sed. Muule lisaks õpiti kaaslasest poisi elava eeskuju näitel, kuidas sisse tulles jalad puhastada,

ruumis käituda ja raamatuid lae-nutada. Neljapäeval olid lapsed koos õpetajatega oodatud ette-lugemispäevale. Loetu pärines hiljuti 80. juubelisünnipäeva tähistanud lastekirjanik Jaan Rannapi loomingust.

Teisipäeval kohtus kohvi-lauas eakama auditooriumiga Halliste vallavolikogu esimees Rein Tarkus. Jutuks olid möö-dunud ajad ja Õisu sovhoosi tegevuse lõpetamise 15. aasta-päeva tähistamine. Päev hiljem pidas raamatukogu ruumes es-makordselt oma istungi Halliste vallavolikogu. Seda kuulamas oli ka asjahuvilisi õisulasi.

Raamatukogupäevad lõpe-tas rahva kohtumine Halliste vallavanema Andres Rõigase ja Abja Elamu OÜ juhataja Peeter Mõttusega. Olulisimana

andis viimane lubaduse, et kui uus pumbajaam saab uue filtri, saavad õisulased omale parema joogivee.

Raamatukogupäevadeks seadis Virve Kivja üles kaks näi-

tust: huvitava vanade raamatute väljapaneku „Leiud pööningult“ ja toreda laste joonistuste näitu-se „Sipsikud“.

MeeliS SõeRd

Mõisaküla kultuurimajas tähistati 2. novembril hingede-päeva lauluansamblite esinemi-se ja mõtisklusega.

Kultuurimaja väikese saali akendel olid süüdatud küün-lad. Üksteise järel astusid oma kauni päevakohase laulukavaga kuulajate ette Abja kultuuri-maja naisansambel Viisivakk ja Karksi valla kultuurikeskuse segaansambel Pool Kuus Anne Mägi juhendamisel ning Mõisa-küla kultuurimaja segaansambel Kungla, mida juhendab Kadi Kask.

Laulude vahele mõtiskles hingedepäeva tähenduse üle Mõisaküla nelipühikoguduse pastor Jorma Õigus. Ta tõdes, et hingedepäev pole mitte kurbuse ega hirmude, vaid, vastupidi, hingerahu ja vaikse rõõmu päev. Sel päeval mõtleme neile, keda

meie kõrval küll enam pole, kuid kes on meid ellu aidanud ja meid kujundanud. Nii on nad taas meie südameis, andes tuge ja soojendades hinge.

Hingedepäeva on nimeta-tud juba 14. sajandi allikates. Keskajal oli kombeks valmistada

hingedepäevaks hingekakku-sid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat lau-lukest ja paludes kakku. Iga ko-gutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse.

1990. aastatel levis taasise-

seisvunud Eestis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küün-lad.

MeeliS SõeRd

Raamatukogupäevad Õisus pakkusid huvitavat igale ealet

Oktoobri- ja novembrikuu kätkesid Halliste põhikooli õpi-lastele endas mitut huvitavat ja meeldejäävat ettevõtmist.

Mulgi keele õpilaagris osalenud Halliste kooli õpilastel oli oktoobris põnev külaskäik Mulgimaa tuntud Torupilli-tallu, kus peremees torupillimeister Ants Taul tutvustas pilli ajalugu ja käsitsemist. Ta mängis, paludes ära arvata lugude pealkirju ja autoreid. Torupilli tegemise õppis meister ära oma kadunud isalt Johanneselt, kes juhendas ka nende kunagist tuntud pereorkestrit. Nüüd teeb torupille juba tema enda poeg. Torupilli-talus avanes lisaks võimalus näha ja kuulda August Tepo lõõtsa. Küsimused pillimeistrile ei tahtnud lõppeda. Lõpuks tutvustas Ants Taul oma lennundushobi ja näitas enda ehitatud purilennukit.

Samal reisil viis buss õpilased edasi Tartusse eesti rahva muu-seumi, kus giid andis huvipakkuva ülevaate püsinäitusest „Pilk Eesti maa-, rahva- ja kultuuriloosse.“

Novembris toimunud maakonna põhikoolide rahvastepalli võistlustel said Halliste tüdrukud teise ja poisid viienda koha.

Meeleolukal perepäeval koolis kuulati õpilaste kontserti ja sporditi. Perevõistlustel paistsid silma perekonnad Kahu, Vister, Muttel, Aasna, Kala ja Järvis. Kõigile osalenuile pakuti kooli koka valmistatud maitsvat õhtusööki.

MilVi KUll

Mõisaküla kultuurimajas oktoobri keskel korraldatud pruu-gitud ja uute rõivaste ja jalatsite laadal ehk kirbuturul jätkus nii kaupa kui ka huvilisi.

Saalis pikkadel laudadel jne olid virnades mitmesugused uued kui ka kasutatud riideesemed ja jalatsid. Endise Mõisaküla lina-vabriku linase kanga jääke ning heas seisus pruugitud lasteriideid ja jalanõusid pakuti lausa tasuta. Sümboolse hinna eest pakkusid Mõisaküla luterlik ja nelipühikirik uusi jalatseid ja kehakatteid. Mõõduka hinnaga sai osta karusnahku, kosmeetikatooteid jm. Mõisaküla perenaised pakkusid väikese tasu eest baarileti tagant omatehtud maitsvaid küpsetisi ja teed.

„Seekord olid väga puhtad ja korralikud riided,“ jäi laadale toodud rõivaesemete seisukorraga rahule kirbuturu teist aastat korraldanud Mõisaküla kultuurimaja juhataja Laine Pedaja. Ka rahvast käis tema hinnangul laadal juba esimese tunni jooksul päris palju.

MeeliS SõeRd

Mõisakülas tähistati hingedepäeva

Kooliuudised

MõiSAKÜlA KUlTUURi-MAJAS• 27. XI kell 13 esimese adven-diküünla süütamine keskvälja-kul. Kaastegevad õpetaja Arvo Lasting, minister Helir-Valdor Seeder, linnapea Ervin Tamberg ja Mõisaküla bigbänd. Kell 13.30 kultuurimajas kohvilauas kohtumine põllumajandus-ministriga. • 28. XI kella 15-18 eakate kadripidu. • 2. XII kell 20 Abja, Halliste ja Mõisaküla taidlejate meretee-maline pidu. • 10. XII kella 10-13 käsitöölaat. Müügil saiakesed. Lõbusaid etteasteid taidlejatelt. Tants ansambli SeeMees saatel. Pääse 2 €. • 14. XII kell 17 Mõisaküla linna eakate jõulupidu. • 16. XII kell 20.00 Mõisaküla linna jõulupidu. Tantsuks ansambel Lektus. Baar. Pääse 6 €. • 31. XII kell 24 keskväljakul uusaastatervitus Mõisaküla linnapealt Ervin Tambergilt. Ilutulestik. Kell 00.30 lustlik talvedisko suveaias. • 7. XII kell 20 uusaastapidu viilhallis. Kaastegevad Siiri Kand ja Combo Band, varietee-sõu, eksootiline sõu madudega. Pääse ette tellides 10 €. Info tel 5256 049.

MõiSAKÜlA MUUSeUMiS• 10. XII-ni avatud fotonäitu-sed „Pildikesi Mõisakülast“ ja „Kaunis kodu 2011“. Info tel 4355 607.

HAlliSTe RAHVAMAJAS• 23. XII kell 20 jõulupidu. Esinevad tantsijad, ansambel Lektus. Baar. Pääse 5 €.Info tel 5256 049.

KAARli RAHVAMAJAS • 18. XII kell 11.15 Viljandi Laste- ja Noorteteatri REKY jõuluetendus “Hiirekeste jõulupäev”. Info tel 5347 1393.

UUe-KARiSTe RAHVA-MAJAS • 27. XI kell 12 i advendiküün-la süütamine. Esinejad Kõpu põhikoolist • 4. XII kell 12 ii advendiküün-la süütamine. Esineb naisan-sambel Viisivakk. • 11. XII kell 12 iii advendi-küünla süütamine prof Anu Raua kodutalus Käärikul. • 16. XII kell 17 iV advendi-küünla süütamine. Kaastegev EKNK Abja-Paluoja kogudus. • 17. XII kell 20 aastalõpupidu. Kaastegevad ansambel Svips ja Ervin Lillepea. Pääsmed a 6 € müügil 12. XII-ni. Tellimine ja info tel 435 9234 ja 5344 8905.• 1. I kell 01 hea tujuga uude aastasse. Muusikat CD-lt. Pääse 1 €.

Kuhu minna

Uued ruumid saanud Mõisaküla raamatukogu töötajad Lija Kornis (vasakult) ja Evi Oissar võtsid avamispäeval vastu hulga häid soove.

Raamatukogupäevad Õisus algasid Halliste kooli õpilaste esinemi-sega, mida oli kuulamas külarahvast pisipõnnidest memmedeni.

Kõige kaugemalt oli hingedepäeva kontserdil Mõisakülas laulmas Karksi valla kultuurikeskuse ansambel Pool Kuus Anne Mägi juhatusel.

Foto: meelis Sõerd.

Kirbuturul pakuti rõivaid ja jalatseid

Foto: meelis Sõerd.

Foto: meelis Sõerd.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla nooruslikud eakad ja keskealised otsusta-sid sügishooaja avapeol kul-tuurimajas 31. oktoobril luua paremate tegevusvõimaluste tagamiseks oma klubi.

Kultuurimaja saalis küün-laleegi säras teelaudades kuu-lasid peolised esmalt kohaliku solisti Edgar Vaglaotsa laule, klaveril saatmas Laila Hakkaja. Jalakeerutuseks laulis-mängis Tuulingute pereansambel naa-berlinnast Kilingi-Nõmmelt.

Muusika ja tantsu vahel õhtu kaalukaima osana otsus-tasid koosviibinud kultuurimaja juhataja Laine Pedaja õhutusel luua oma klubi ja valisid selle eestvedajad. Laudades sedeli-tele kirja pandud kandidaatide seast valiti loodava klubi nel-jaliikmeline juhtkond. Valitute omavahelise kokkuleppe tu-lemusena sai klubi juhiks Ene Akkaja, tema asetäitjaks Juta Jalakas, kassiiriks Laine Õigus ja enda sõnul korrapidajaks Maie-Marie Tamm.

Esimese ettevõtmisena kor-raldab klubi koos kultuurima-

jaga 28. novembril kadripäeva, kuhu on mõistagi eelkõige oodatud maskides tulijad – sealhulgas ka meeskadrid. 10. detsembril korraldatakse kul-tuurimajas jõululaat, millest saadav tulu läheb Pedaja sõnul Mõisakülla annetuste toel ka-vandatava mulgi laste kujude-grupi valmistamiseks. Mõttes on ühendada terviseüritused veelgi läbimõeldumalt kultuu-

riüritustega, korraldada käsi-töökuu, küpsetuskuu ja muid temaatilisi ettevõtmisi.

Ilmselt paarieurostest kuu liikmemaksudest hakatakse meeles pidama klubi liikme-test sünnipäevalapsi, katma külaliste vastuvõtuga seotud kulusid jne.

Kauane Mõisaküla kultuuri-töötaja Laila Hakkaja tõi võrdlu-seks, et näiteks Raplas tegutseb

mitte eakate, vaid eakaaslaste klubi. Kuidas hakata nimetama sarnast klubi Mõisakülas, kus vanim kaasalööja on koguni saja-aastane Salme Raiesmaa, noorimatel eluaastaid aga ligi poole vähem, kuhu on oodatud kaasa lööma nii terved kui ka puudeinimesed, jääb asjaosalis-te endi otsustada. Head mõtted klubi nime ja edasise tegevuse osas on teretulnud kõigilt.

Mõisakülla klubi asutajate seas on ka neid, kes lõid kaasa eelmises kauaaegses populaa-rses eakate klubis „Kuldne sü-gis“. See 1984. aastal loodud, ent nüüd juba aastaid hääbunud klubi liitis parimatel aastatel Alma Ilisoni eestvedamisel kuni seitsekümmet liiget.

„...Tule ikka, me kaaslaseks ole, usu, sõbrad sind ootavad siin...“ – need read omal ajal Aino Pildi loodud „Kuldse Sü-gise“ hümnist sobivad kindlasti juhtmõtteks ka uuele klubile.

MeeliS SõeRd

Nooruslikud Mõisaküla eakad loovad seltsielu virgutamiseks oma klubi

Külaedendajad kaasavad vabatahtlikke

Tervisenädalal Mõisakülas osales sadakond inimest

Piirkonna seltsielu eest-vedajate koolitusel Halliste rahvamajas oli arutlusteemaks vabatahtlike kaasamine mitte-tulundusühingute tegevusse. Suurimat potentsiaali nähti noortes.

„Koristustalgutele ja muu-dele organiseeritud üritustele tulevad enamasti ikka ühed ja samad inimesed,“ tõdes koolitu-sel osalenud MTÜ Halliste Elu Arengu Selts liige Pille Kommer. „Tuleks võib-olla oskuslikumalt oma tegemisi reklaamida,“ arvas ta. Koolitust juhtinud Jaanika Toome Viljandi Vaba-tahtlike Keskusest ja Katrin Reimo Viljandi maavalitsusest soovitasid teha selgitustööd eriti noorte seas, kes tihti on kõrvale jäänud. Pille Kommeri arvates sobiksid vabatahtlikeks

mitte ainult gümnaasiumi-, vaid isegi põhikooliõpilased. Esimese võimalusena neid rakendada nägi ta vastlapäeva korraldamisel.

MTÜ Rimmu Külaseltsi Rimmo juhatuse liikme Sig-rid Rubeni hinnangul on rim-mulased üsna altid külaseltsi ettevõtmistega kaasa tulema.

„Külaselts hoiab keskust korras, et rahvas koos püsiks. Kuigi meie plaanid tekivad mõnikord järsku, siis meilime ja helistame – kes saab, see tuleb.“

Vabatahtlike kaasamisel on Rubeni arvates tähtis ette-võtmistes töö ja meelelahu-tuse ühendamine. „Maikuus korraldatud heakorratalgutel järgnes tööle ja kehakinnitu-sele õhtul tants, asi õnnestus,“ tõi ta näiteks. Järgmisena on küla vabatahtlikud Rimmuski oodatud talvel vastlapäeva organiseerima.

„Jäin osavõtuga Halliste koolitusest täiesti rahule, see oli aktiivsem kui nädal varem Karksi vallas,“ lausus koolitaja Jaanika Toome kokkuvõtteks.

MeeliS SõeRd

Mõisaküla linna sotsiaal-komisjoni aktiivse liikme Maie-Marie Tamme eestveda-misel 7.-10. novembrini toimu-nud tervisenädalal käis väljas üle saja inimese.

„Mul on see nagu haigus,“ ütles oma rattasõitude kohta kolmapäeva ennelõunal jär-jekordselt pedaalimistiirult kultuurimaja juurde jõudnud 81-aastane Ruth Nugis. „Täna sõitsin Kamara teed mööda Tiru järve äärde ja sealt Laatre teed mööda tagasi. „Talvel teen kelgusõitu,“ lisas seekordse ter-visenädala eakaim osaleja.

Kolmandat päeva järjest tervisenädalal osalenud 75-aas-tane Vaiki Moorats tegi tunnise jalutuskäigu ratastel tugiraami ehk rulaatoriga. „Teised kõn-

disid kiiremini eest ära,“ sõnas kultuurimaja saalis laua taga rosina-kaneelitäidisega ahjus küpsetatud õuna süües ja kibu-vitsateed kõrvale juues. „Olen rulaatoriga ka surnuaial ära käinud, vahepeal puhkan,“ kir-jeldas ta oma retkede ulatust.

Pensionär Elsa Lindikrei sai allkirja vastu Maie-Marie Tammelt paari kõnnikeppe. „Võtsin kepid homseks valmis, täna tuleb teleriparandaja,“ selgitas naine.

„Käiakse jalgrattaga, keppi-dega, rulaatoriga – umbes tund aega enda valitud marsruudil, pärast rõõmsa näoga tullakse ta-gasi saali einestama ja vestlema. Iga päev käib umbes kolmküm-mend inimest läbi,“ jäi Tamm osalejate hulgaga rahule.

Koos kultuurimaja pere-naise Lea Lumistega kostitab Maie-Marie terviserajalt tulnuid erinevate tervislike toitudega. Lisaks mainitud küpsetatud õuntele pakuti ka kõrvitsa-õuna toorsalatit ning kaerahelbeput-ru selles hautatud kõrvitsa- ja õunatükkide ning rosinatega. Joogiks oli aromaatne kibuvit-satee.

„Kevadel korraldasin ter-visepäeva ja viiepäevase sü-damenädala. Need meeldisid rahvale ja andsid julgust nüüd tervisenädala korraldamiseks,“ kõneles teotahteline Maie-Ma-rie Tamm.

MeeliS SõeRd

Mõisaküla tervisenädala eakaim osaleja oli 81-aastane jalgrattafänn Ruth Nugis.

sport

Noortõstjad võistlesid 20. korda Arnold Luhaääre mälestuseksMõisaküla spordihoones toimusid 22. oktoobril tõstmise kahe

olümpiamedali omaniku Arnold luhaääre 20. mälestusvõistlused eesti, läti ja leedu paremate noortõstjate osavõtul.

Kehakaalus +85 kg võitis Abja valla noormees Karl Tiit. Rebi-nud 80 kg, tõukas ta esimest korda 100 kg. Kehakaaludes -35, -40 ja -50 kg said pronksmedali Mõisaküla poisid Kristjan Aus (40 kg), Artur Allese (55 kg) ja Cardo Tisler (85 kg). Karl Robert Karpa oli kehakaalus -50 kg neljas (63 kg). Kõige suurema arengu oli aastaga teinud Cardo Tisler.

Absoluutarvestuses olid kolm paremat Läti Salduse spordikooli poisid Rihards Nejs (228 kg) ja Ritvars Grebers (224 kg) ja Leedu Telšiai võistleja Vilius Rubinas (234 kg).

Seekordset võistlust toetasid hasartmängumaksu nõukogu, Mõisaküla linnavalitsus , Zep Eesti, spordiselts Ülo ja Mõisaküla haridusselts.

Arnold Luhaääre mälestusvõistluste absoluutsed rekordid kuu-luvad Andrus Utsarile maailmaklassiliste tulemustega rebimises 170 kg ja tõukamises 207,5 kg. Mõisaküla poistest on mälestusvõistlused võitnud Riho Resnis neljal ning Igor Ivanov, Reimi Hannok ja Taago Tamm kolmel aastal.

Luhaääre mälestuse austamist võistlustega, mis on vastu pida-nud 20 aastat, alustasime 1. veebruaril 1992. Julgust ja abi saime see-juures Eesti tõsteliidu sekretärilt Taimu Viirult. Kui 15 aastat võistlesid noorsportlaste kõrval ka kuus paremat meest absoluutarvestuses, siis viimastel aastatel on võistlejateks olnud kuni 17-aastased noored.

Arnold Luhaäär sündis Mõisakülas 20. oktoobril 1905. Lõpeta-nud Mõisaküla 6-klassilise algkooli ja saanud kodukohast esimese spordipisiku, siirdus ta edasi õppima Pärnu Ühisgümnaasiumi. Sportlik tegevus jätkus Pärnus spordiseltsides Vaprus ja Tervis. Pärast sõjaväes teenimist jäi ta üleajateenijaks ning võistles Tal-linna Spordis.

Arnold Luhaäär püsis raskekaalu tõstmises maailma paremate seas aastail 1927-1939 – kauem kui ükski teine Eesti tõstesportlane. Kui 1928 Amsterdami olümpiamängudelt võidetud hõbemedal oli kõigile üllatuseks, siis enne järgmist olümpiat oli ta edetabelis liider ja kindel kullapretendent, kuid Eesti riik jättis rahapuudusel sportlased 1932. aastal Los Angelese olümpiale saatmata.

1933. aastal võitis Arnold Luhaäär EM-l hõbemedali ja nihutas rekordeid, kuid keegi ei julgenud talle, maailma edetabeli neljan-dale mehele, 1936. aasta Berliini olümpia eel medalit ennustada. „Arno, suru rauapuru!“ kaikus 5. augustil 1936 Deutschlandhalles. Et tulla pronksile, tuli tõugata olümpiarekord. „Ega see 165 poleks nii kergesti läinud, kui ma poleks dopinguks saanud ühe klaasi konjakit. Küll võttis aga rahulikuks,“ tunnistas Luhaäär toona ajakirjanikele.

1937. aastal tõukas Luhaäär maailmarekordi 167,5 kg ja oli järgmisel aastal Viini MM-l kolmas. 1939. aasta MM New Yorgis jäi ära, ent ka seda asendanud mitteametlikel võistlustel esimesel sõjasügisel Münchenis mahtus ta pjedestaalile. Siis aga lõikas maailmasõda läbi sportlikud suhted ja sellega lõppes Arnold Luhaääre pikk karjäär tipus.

Arnold Luhaäär suri Tallinnas 19. jaanuaril 1965 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.

eNN RAieSTevõistluste korraldaja

MÄLESTAMEVIRVE RAHN

3. X 1929 – 21. X 2011PRISZILLA MÕTTUS 18. IX 1931 – 15. XI 2011

Mõisaküla LinnavalitsusHalliste Vallavalitsus

AINO DANCIS 2. VII 1921 – 26. X 2011

Hooaja avapeol kultuurimajas otsustasid Mõisaküla eakad luua oma klubi, mida juhtima valiti Maie-Marie Tamm, Laine Õigus, Ene Akkaja ja Juta Jalakas.

Hetk Arnold Luhaääre 20. mälestusvõistluste avamiselt. Kõneleb võistluste teenekas korraldaja Enn Raieste (vasakult teine).

Mitmeid võimalusi vabatahtlike kaasamiseks küla ühisettevõtmis-te korraldamisse pani seminaril Hallistes paberile Sigrid Ruben (seisab) Rimmu külaseltsist Rimmo. Foto: meelis Sõerd.

Foto: meelis Sõerd.

Foto: meelis Sõerd.

Foto: meelis Sõerd.

Mõisakülast maailma

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Eesti Erametsa OÜ ostab metsa-

kinnistuid. Tel 50 72 544,

e-post: www.erametsa.ee

Tellige Lõuna-Mulgimaa!abja ja Halliste valla ning mõisaküla linna ühislehe Lõuna-mulgimaa tellimusi 2012. aastaks võtavad vastu kõik eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida korraga aasta lõpuni või soovitud arvuks kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot. Pdf-failina on Lõuna-Mulgimaa loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna kodulehekülgedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

PottsePa-tööd:

pliidid, ahjud, kaminad ehitus ja remont. Tel 5550 6605

(Hannes)e-post: kollo12@hot.ee

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja meelis sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Loodusesõpradel oli tegus aasta

Vaktsineerimise abil suudame A-hepatiidi leviku tõkestada

Abjas toimub vabatahtlike laat

Õpilased võistlesid matemaatikas

eesti looduskaitse Seltsi Kitzbergi-nimelisel osakond korraldas lõpule läheneval 2011. aastal kümmekond huvi-tavat eripalgelist ettevõtmist.

Aastat alustasime mõttetal-gutega, kuidas oma tegevuses paremini realiseerida loodus-kaitselisi eesmärke, kasutada ära põhikirjaga lubatud, kuid seni kasutamata võimalusi, kaa-sata laiemalt teisi ühiskondlikke organisatsioone ning omava-litsusi. Liikmeskond peaks suurenema eeskätt noorema generatsiooni arvel.

Kevadkuud kulusid mitme objekti ümbruse korrastami-seks, sealhulgas Kutsiku järv ja Indu ajalooline tee. Indu võsast raiuti välja senini tuvastamata tähiskivid.

Iga-aastaselt korraldatav Kitzbergi päev viis meid see-kord Kolga-Jaani kihelkonda ja sulges ühtlasi ringi ümber Võrtsjärve. Loodus- ja kodu-looreis hõlmas Parika Loo-duskaitseala ja väiksemaid lähikonda jäävaid looduslikke vaatamisväärsusi. Kultuurihuvi keskendus Villem Reimannile,

klaasimuuseumidele ja kahele kodutee äärde jäänud mõisale. Meelelahutust ja vaateid järvelt pakkus kalesõit Võrtsjärvel.

Kaugeim ja pikim oli sü-dasuvine reis Põhja-Norras-se. Võimalust öid telgis veeta pakkusid seltsi suvepäevad Kullamaal ja loodus- ning kul-tuurireis Hiiumaale.

Sügisel võtsime endale aega kodupaigas lihtsalt ringi vaa-data. Käisime uhiuuel Paudi metsarajal, Halliste kalmistul, Vaida paljandil, Tiru paisjärvel, Rein Sepa näitusel Mõisakülas

ja tema elukohas Ipikul. ELKS-i 45. sünnipäeva tä-

histasime konverentsiga. Si-sukad ettekanded teadlastelt vaheldusid põigetega seltsi loomisaegadesse ning päädi-sid küünla süütamisega Jaan Eilarti mälestusmärgi ees tema koduõues.

Tänavusele aktiivsele te-gevusele panime punkti 19. novembril.

ASTA lAANSOO

Vaktsineeritute arvu suu-rendamine on parim viis A-he-patiidi leviku tõkestamiseks, tõdes 14. novembril Viljandi maavanema lembit Kruuse juures kogunenud A-hepatiidi ennetusrühm. Paari eelmise nädalaga võrreldes oli uusi haigestunuid Viljandimaal juurde registreeritud 13, ehk

kokku 86 inimest.Esialgsed läbirääkimised

käivad maavalitsusel ravimi-firmaga, kes on nõus teatud tingimustel kampaaniaga ühi-nema ning pakkuma strateegi-liselt olulistele sihtgruppidele, nagu näiteks Viljandimaa koo-li- ja lasteaiaõpetajatele soodsat vaktsineerimisvõimalust.

Lembit Kruuse sõnul on loomulik, et tegu saab olla ai-nult vabatahtliku aktsiooniga ning parim lahendus sünnib koostöös SA Viljandi Haiglaga ning Terviseametiga. „Kahjuks unustame sageli, et meie tervi-sest enamiku osa moodustab meie nö omavastutus. Me ei saa oodata ja loota, et meie tervise-

ga seonduv oleks vaid kellegi teise hool ning meie jaoks päris tasuta,“ sõnas Kruuse.

„Igal juhul lähinädalatel selguvad läbirääkimiste tule-mused ning siis anname või-malusest teada“ , lisas ta. „Seni tuleb kõigil hoolega käsi pesta, nagu ikka.“

3. detsembril kella 11–16 toimub Abja kultuurimajas lõuna- Viljandimaa vabatahtlike laat.

Laada eesmärgiks on kokku viia vabatahtlikke otsivad organi-satsioonid ning vabatahtlikkuse vastu huvi tundvad noored. Laada esimeses pooles osalevad kõik ühes vabatahtlikus tegevuses. Peale seda toimuvad erinevad töötoad, kus organisatsioonid tutvusta-vad oma tegevusi ja annavad teada, kus vajaksid vabatahtlikke. Vabatahtlikud saavad tutvuda erinevate võimalustega ja sõlmida kokkuleppeid. Samuti tutvustab Viljandimaa Vabatahtlike Keskus oma tegevusi (EVS; Grundvig).

Ootame üritusele vabatahtlikke noori ja organisatsioone Abjast, Karksist, Hallistest, Mõisakülast, Mustlast jne.

Kui soovid osaleda, siis kirjuta info@vivak.ee või helista tel 5323 9347 hiljemalt 25. novembriks. Oleme planeerinud bussi mars-ruudil Mustla - Karksi-Nuia - Abja-Paluoja, võime teha muudatusi vastavalt vajadustele.

Juba üheksandat korda osalesid Abja gümnaasiumi, August Kitzbergi nim. güm-naasiumi, Halliste põhikooli ja Mõisaküla kooli õpilased populaarsel matemaatikavõist-lusel „Mulgi Pähkel“.

Seekordsele võistlusele, mis toimus Halliste Põhikoolis, registreerus IV-IX klassini kok-ku 61 õpilast, IV klassi õpilased

osalesid teist aastat. Võisteldi peastarvutamises ning lahen-dati teisendus- ja nuputamisü-lesandeid. Igas klassis selgitati välja parimad, esimesed kolm said auhinna.

Seekord olid paremateks noorteks matemaatikuteks: IV klassis – I Kuldar Kask (AG), II Jesper Toom (AKG), III Gerry Murumäe (AKG); V klassis – I

Kirke Kask (AG), II Martin Kutti (HPK), III Kevin Erg (AG); VI klassis – I Martin Raidlepp (AG), II Indrek Karg (AKG), III Brigitta Sibrits (AKG); VII klassis – I Mattias Ots (AG), II Grethel Seegel (AG), III Miku Mäesalu (AKG); VIII klassis – I Kristjan Lääts (AG), II Taavi Tiirats (HPK), III Silver Kask (AG); IX klassis – I Henri Tõnts

(AKG), II Sigrit Jaago (HPK), III Ly Metsaroos (AG).

Suur tänu õpilastega kaasas olnud õpetajatele kaasabi eest tööde parandamisel ja kokku-võtete tegemisel.

MAde KOTKAS

Pangabuss peatub:Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00–10.30 Kilingi-Nõmme klubi eeskell 11.30–14.30

IV kvartalis12. ja 26. oktoober9. ja 23. november7. ja 21. detsember

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finants-teenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mustla vallamaja juureskell 14.30–16.30

IV kvartalis5. ja 19. oktoober2., 16. ja 30. november14. ja 28. detsember

Mõisaküla linnavalitsuse juureskell 10.00–12.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15–17.15

IV kvartalis3., 17. ja 31. oktoober14. ja 28. november12. detsember

Täpsustus Oktoobrikuu Lõuna-Mulgimaas 6. lk-l ilmunud uut

korraldatud jäätmevedu tutvustava artikli osa „Konteinerite tühjendamissagedus“ teine lõik on lehte sattunud ebatäpse ja mittetäielikuna.

Lõigu täpne ja ammendav tekst on järgmine: „Jäätme-tekkekohta suvekoduna kasutavatel jäätmevaldajatel, kelle põhielukoht asub mujal, on võimalus taotleda jäätmemahutite miinimumnõuetest harvemat tühjendamissagedust ehk korral-datud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugemist. Selleks tuleb esitada vastav põhjendatud kirjalik taotlus kohalikule omavalitsusele.“

Toimetus vabandab lehelugejate ees kahetsusväärse arusaa-matuse põhjustamise pärast.

Oodatakse kandidaate Viljandimaa rahvakultuuri auhinnale 2011

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahva-kultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega ootab kuni 1. detsemb-rini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaal rahvakultuuriga tegelejaid.

Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel tra-ditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisat-sioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakul-tuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Ettepanekuid saab esitada

• internetis www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt

• paberkandjal (blanketid on saadaval Viljandi maavalitsu-sest kabinet 206) kohapeal esitamiseks või võib saata postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse pl 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2011”.

Esitamistähtaeg on 1. detsember 2011 või vastava kuupäeva postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata.

Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest tradit-sioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandi-daadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul.

Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuri-töötajate ümarlaud koosseisus Kati Grauberg-Longhurst, Grete Sepp, Ivi Lillepuu, Kai Kannistu, Leili Kuusk, Pille Kährik, Vaike Rajaste, Leida Mägi ja Märt Tomp.

Viljandimaa rahvakultuuri auhind antakse üle 7. jaanuaril 2012 Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuval tänuüritusel “Pärlipidu” koos Viljandimaa Spordiliidu, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja Kultuuripärliga. Eelmisel aastal olid Viljandi-maa rahvakultuuri auhinna laureaadid Kersti Vunder, Tiiu Siim, Riina Mankin, Alli Laande, Leida Mägi ja Valeri Velbaum.

Lisainfo: Kati Grauberg, Viljandimaa rahvakultuurispetsia-list (tel 5567 5414,e-post: kati.grauberg@rahvakultuur.ee

Tiina Pihlak

Mia olli sõss viil til’luk, ku edimest kõrda märdisan’te näi.... Olli märdiõhtu. Tat’tnõna palli küll lavva pääl, aga akne taga ja nurgan – miu sän’gu man – olli pimme. Mia pel’läsi raasik ja lätsi isti vanaemä manu ahjukappi – sääl olli lämi ja irmu kah es ole. Vanaemä keris’s kangalõnga ja vanaesä lõigas’s köögin tubakut – iki kolks ja kolks.

Äkselt akas’s võõruseusse taga kõva müdin-kolin. Sõss akas’s üits miis jämme äälege laulme: „Laske märdi sis’se tulla!“ Peenepe ääle õigasive järgi: „Märti-märti...“. Ku sõss vanaesä usse valla lükäs’s, olli iiskammer võõrit mehi täüs. Vana-Mär’t olli näost must ku mede Muri – pal’t amba ollive valge. Kaits vähepet karasive ka kammert müüdä ringi. Egäl sandil ollive karupidi kasuku sel’län ja valge takutse koti kaalan.

Aga sõss võt’s Vana-Mär’t kotist lõõtsa vällä ja akas’s poissme-polkat män’gme. Mia es pel’gä änäp ja kilgasi: „Sia olet ju Tõistre-Jaak ja te kateksi olede mõtsavahi poisi!“ Vanaesä tõi sõss toobige õlut ja sandi istive lavva manu. Küll na ollive nal’laku! Näo musta, amba valge....

Viimati pand’s Jaak pilli käest ja ütel’ miul: „Nüid laula sia kah meil, mud’u sa’i saa mehel!“ No mia sõss lauli: „Teele-teele kurekesed, üle mõtsa, maa...“. Sõss kiideti mut ja tetti pai. Mia äbeni ja joosi ärä tagakamress. Sääl kuuli, ku vanaemä ütel’: „Pange sii lämi karas’k kotti – külakakress“.

Sõss Jaak õigas’s, et saagu teil tulevaaste rügä rinnuni ja tõuvili taevani. Ja lätsivegi ärä pimme mõtsa poole – pal’t lõõtsa kääksu olli viil kuulta.

Sedäsi peeti märdiõhtut pal’lu aastit tagasi üten Mulgimaa mõtsatalun....

Ääd en’geaiga egäütel! MILVI KALLASTE

Üits märdiõhtu