Nr 4 (235)

Hind 0,26 € Aprill 2015

Abja lehekülg

uudisedKooliteater 2015 parim naisnäitleja Karolin Jürise koos abilistega etendu-ses „Janne“

Abja koolinoorte teatritrupp pälvis festivalil tunnustuse

10.–11. aprillini toimus Ha-apsalus gümnaasiumi kooliteat-rite riigifestival “Kooliteater 2015 HAAPSALU”. Festivalil, mis toi-mus juba 34. korda, osales kokku 14 kooliteatrit.

Abjast osales Abja koolinoorte teatritrupp lavastusega „Janne“, mis on lavale seatud Margus Karu raamatu „Nullpunkt“ ainetel. Lavastuse tõi lavale näitleja Ka-rolin Jürise ise. Teda aitas natuke Andres Linnupuu.

Festivali lavastusi hindas ja analüüsis žürii Harriet Toompere (Eesti Draamateater), Erki Laur (Teater Von Krahl) ja Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater).

Abja koolinoorte teatritrupp sai laureaadi tiitli ja Karolin Jürise näitlemist tunnustati pari-ma naisnäitleja preemiaga.

Lauri Sepp

11.–12. aprillini toimus Karksi kultuurikeskuses see-kord ühine Viljandimaa-ja Pärnumaa harrastusteatrite festival. Teatrielamusi ja-gus kahele päevale ja igale maitsele. Oli varasemast tuttavaid tegijaid ja ka uusi kohtumisi.

Abja kultuurimaja oli esindatud lausa kahe näi-tetrupiga. Täiskasvanute

näitering tõi rahva ette la-vastuse „Geenius“ lavastaja Andres Linnupuu ja sel aas-tal alustanud pensionäride näitetrupp Kolmas Voorus esitas Küllike Veede „Kõik müügiks“, lavastaja Kersti Sillaots. Mõlemal näiteselts-konnal läks hästi. Ära toodi mitu preemiat:

Suur eripreemia – And-res Linnupuu lavastuse

„Geenius“ eestVäike eripreemia – Abja

pensionäride näitetrupp „Kolmas voorus“ põlvkon-dade vahelise koostöö eest

Parim naiskõrvalosatäit-ja – Kersti Sillaots Kaarini osatäitmise eest etenduses „Geenius“

Raivo Kutser – eluilu vahendamise eest Imemehe rollis etenduses „Geenius“

Grand prix läks Pais-tu rahvamaja näiteringi-le lavastuse „Liisu“ eest ja Viljandimaa parimaks lavastuseks valiti Mõisaküla näiteringi „Rong“.

Aitäh korraldajatele meeldejääva nädalavahe-tuse eest! Publikule ütleme kohtumiseni!

ÜLLe rõigaS

Kahe maakonna ühine teatrifestival

Koolide teatripäeva teemad olid tõsised

Loomeisikute juubeli puhul ringreisile

Looduskaitse Selts kutsub 30. mail osalema Jaan Jungi, August Kitzbergi ja Karl August Hyndrei juubeliaasta ring-sõidule. Üritust alustame Peeter Oleski vestlusega ,,Karl August Hyndrei maailmas ja maailma pildis’’, pärast seda suundume ringreisile marsruudil Abja mõis – Puldre – Ärma talu – Kaidi – A. Kitzbergi muuseum Maiel. Meie ringreisil jagavad selgitusi Peetr Olesk, Asta Jaaksoo, Toivo Univer.

Buss liigub Õisu, Halliste, Polli, Karksi-Nuia ja Kamara risti vastavalt teatele. Reisist osavõtu tasu on 2 eurot. Infot jagab Rein Mägi 523 5102.

Ootame rohket osavõttu. Seltsi organiseeritud on ka ,,Teeme ära!’’ talgud 2. mail

Abja gümnaasiumi pargis. Korrastustööd algavad kell 10. Talgutöödeks on pargi riisumine, võsa saagimine, okste korjamine. Kaasa võtta rehad, labidad, oksakäärid, kirves.

Talgu juht on Evi Liivak.

ELKS A. Kitzbergi osakonna nimel rein Mägi

27. märtsil toimus Abja kultuurimajas Viljandimaa kooliteatrite kesk- ja vanema astme teatripäev. Mõlemas vanusegrupis oli 5 etendust. Keskastmes astusid lavale Jakobsoni kooli näitering etendusega „Mustatiivuline lind“, Võhma gümnaasiumi ja Võhma muusikakooli ühisprojekt „Saabastega kass“, Karduffel Jakobsoni koolist etendusega „Vir-tuaalne munadepüha“, Suure-Jaani draamaring etendusega „Vaeslaps ja ta-lutüdruk“ ning Vastemõisa rahvamaja laste näitering

koos Kildu kooli muusika-ringiga lavastusega „Suur maalritöö“. Vanemas ast-mes esinesid Taavi Viljandi gümnaasiumist etendusega „Hotell California“, Tarvastu gümnaasiumi trupp lavas-tusega „Tiksutajad 1“, Abja noorte näitering lavastuste-ga „Janne“ ja „Düskomfort“ ning Karksi vall kultuuri-keskuse noorteteater „O“ etendusega „Karje“.

Iga lavatüki juhatas sisse Abja noorte näiteringi va-heklipp, mille olid lavasta-nud Karolin Jürise ja Andres Linnupuu.

Festivali lavastusi hindas žürii, kuhu kuulusid näitleja ja laulja Marilyn Jurman, teatrikriitik Enn Siimer ja õpetaja ja harrastusnäitleja Karin Sepp.

Mõlemast vanusegru-pist valis žürii välja pari-ma, kes saadeti esindama Viljandimaad üleriigilisele festivalile. Keskastme pari-maks tunnistati Jakobsoni kooli näitering etendusega „Mustatiivuline lind“ ja vanemas astmes võidutses monolavastus „Janne“, mille oli lavastanud Karolin Jüri-se, kes sai selle osa eest ka

parima naisnäitleja preemia.Peale etendusi tuli minu

juurde endine pedagoog ja nüüd ise näitlemisega tegelema hakanud Leida Lepland. Temas tekkis eten-dusi vaadates küsimus, miks valivad noored just sellised tükid, kus lahatakse raskeid probleeme ja elulisi küsimu-si. Tema sõnul oli palju ängi. Loodame, et traditsioon jätkub ja etendused lähevad ka veidi lõbusamaks.

Lauri Sepp

Karolina Lapun ja Fred Karu 24.03.2015 sündis tütar MirteL

Õnnitleme pisipere sünni puhul!

vallavanema veerg

Aprill on kevadkuu. Eestimaa kevad – ühel päeval imeline päike ja riideid seljast peletav meeldiv soojus, siis üleöö vinge tuul, vihm,

lumelörts ja külmakraadid. Aprilli algus on täis pühi. Esmalt Lääne kiriku poolt tähistatavad lihavõtted, siis Ida kiriku tähtsaimad ülestõusmispühad – lihavõtted. Meie inimesed tähistavad neid pühi traditsiooniliselt munade värvimise ja pajutibude tuppa toomisega. Püha-de kristlik taust ja tähendus on tihtipeale unustusehõlma vajunud. Võiks lihtsustatult meelde tuletada, et need pühad sümboliseerivad aega ja tegevusi, kus tegemist oli reetmise, mahasalgamise ja valesüüdistustega, millele järgnes kisakõride koori heakskiidul õpetaja hukka-mine ristilöömise läbi. Ülekohus ei võitnud. Õpetajast sai ülestõusmise-elluärkamise näol andestav lunastaja. Meie kevad on ärkamise ja jõu kogumise aeg. Usun ja loodan, et kurjad ja muutlikud ilmad kao-vad, nagu kaovad ka kurjad mõtted inimeste meeltest. Koostööd ja üksteist toetavat suhtumist ning loovat tegutsemist kõigile.

peeter rahneLAbja vallavanem

Foto: Lauri Sepp.

2 Abja lehekülg

abja vaLLavaLitSuS

27.03.2015 toimunud istungil:1) määrati maaüksustele teenindusmaad, lähiaadressid ja sihtots-tarbed; 2) otsustati toimetulekutoetuse maksmine märtsikuu eest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele 11 taotlejale kokku 1326.27 eurot;3) otsustati valla eelarvelistest vahenditest eraldada täiendavat sot-siaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule raske- ja sügava puudega isikutele kokku 1110.19 eurot (23 taotlejat), puudega lastele kokku 167.45 eurot (3 taotlejat), peredele ja lastega peredele kokku 532.96 eurot (6 taotlejat), küttepuude toetust kokku 658.00 (6 taotlejat).4) lahendati eraisikute avaldusi; 5) eraisikule anti kirjalik nõusolek puurkaevu asukoha kooskõlas-tamiseks;6) anti vallavanemale nõusolek sõlmida eraisikuga maade tasuta avalikku kasutusse andmise leping, vald hakkab maad kasutama pargialana.

13.04.2015 toimunud istungil:1) anti raieluba ühele eraisikule ja OÜ-le Abja Elamu;2) anti korraldus vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele aprillikuu eest 27 taotlejale kokku 1980 eurot 3) eraisikule anti kirjalik nõusolek puurkaevu asukoha kooskõlas-tamiseks.

abja vaLLavOLiKOguS

19.03.2015 toimunud istungil:1) kuue vallavolikogu liikme poolt esitati vallavanemale umb- usaldusavaldus.2) anti ülevaade korrakaitsest Abja vallas;3) kuulati volikogu alatise keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni esi-mehe ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe informatsiooni komisjoni tegevusest.4) kinnitati revisjonikomisjoni tööplaan ja põhimäärus:6) otsustati suurendada vallavolikogu alatise spordi- ja noorsoo-töökomisjoni liikmete arvu ja komisjoni liikmeks kinnitati volikogu liige Taevo Viitas.

08.04.2015 toimunud istungil:Otsustati mitte avaldada umbusaldust vallavanem Peeter Rahnelile.

OMavaLitSuSKrOOniKa

abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMEEdgar riis

12.07.1923 – 01.04.2015

Vilma soo 06.03.1929 – 02.04.2015

Noortevahetus Saksamaal8.–15. märtsini toimus

Saksamaal noortevahetus „Show it Out Loud!“. noor-tevahetuse teemaks oli rahu-meelselt arvamuse väljenda-mine ning enda kuuldavaks tegemine. Seda läbi täna-vakunsti, tänavateatri ning flash mob’i.

Ka minul õnnestus seal viie Eesti noore seas osaleda. Lisaks Eestile olid kohal noo-red Lätist, Poolast, Tšehhist ja Saksamaalt.

Projekt oli tihedalt sisus-tatud töötubadega, kus algul õppisime ühiselt rahumeelse protestimise viise ning hiljem valisime ühe kindla töötoa, kas tänavakunsti, tänavateat-ri, flash mob’i või fotograafia/video. Teatri ja flash mob’i töötoas algas valmistumine reedeseks etteasteks Essenis. Päeva tipphetk oli flash mob rongis, milles osalesid kõik. Muutsime rongi džungliks,

laulsime ja tantsisime. Kõik läks väga edukalt. Õhtuste tegevuste hulgas olid ka rah-vusõhtu ning kokkamisõhtu, kus valmistasime koos osale-vate riikide rahvustoitu.

Projekt oli fantastiline, olen kindel, et kõigile jäi nä-

dalast positiivne mälestus, mis püsib väga kaua. Osalejad olid väga toredad ning terve va-hetuse vältel positiivses mee-leolus. Projekti rahastajaks oli Erasmus+, Eesti saatvaks organisatsiooniks Seiklejate Vennaskond. Läbi Seiklejate

Vennaskonna käisin sarnases projektis ka Itaalilas eelmise aasta oktoobris. Rohkem saab organisatsiooni kohta lugeda lehel www.seiklejad.org.

eLiiSa raaL

Ilus emakeel kõneles9.–12. märtsini kesken-

dusime emakeelele.

9. klassi õpilased tut-vustasid laste-ja noorte-kirjandust 1.–8. klasside õpilastele. Üritust suunab ja juhib Laine Lindvest juba üheksandat aastat. Enamik üheksandikke oli tasemel ja kõneles köitvalt loetud raamatust.

Esmaspäeval olid meie koolis külas kirjanikud Va-hur Afanasjev, Mare Sabo-lotny ja Veiko Märka.

Luuletajad esitasid lühi-poeese ja epigramme ning Veiko Märka analüüsis ka meie õpilaste kirjutatud lühikesi ning tabavaid värs-se. Johanna Järve viiendast klassist sai kiita ja kirjanik soovitas tema luuletuse saata lasteajakirjale Hea Laps. Tunnustust väärisid ka Meeliann Kosk, Gristi Villem, Carolin Aduson ja Kaisa Kiilaspä 10. klassist, Edvin Kulemin 11. ja Ly

Metsaroos 12. klassist.Juba samal õhtul levis

sotsiaalmeedias lühiluule: meie lapsed olid saanud innustust ja kirjutasid nii mõnedki, kes enne sellega tegelenud polnud. Kõige agaramad kirjutajad, ka tunnis, olid kümnendikud.

Teisipäeval lugesid 12. klassi noored II korruse kori-doris Wimbergi, Artur Allik-saare ja kohaliku kirjaniku Jaak Kõdari luulet. Esitus osutus emotsionaalseks ja abituriendid teenisid suure aplausi.

Algklasside lapsed võist-lesid funktsionaalses lu-gemisoskuses. Põhikooli ja gümnaasiumi õpilased kirjutasid etteütluse. 5.–8. klassini oli esimene raskus-aste ja 9. –12. klassini pikem ja raskem tekst.

Veatult kirjutasid Romet Gregory Subi V ja Mari Kask XII klassist. Palju häid kirju-tajaid oli 5., 9., 11., ja 12. klas-sis. Tublisid keeleoskajaid

leidub igas klassis. Autasud anti õpilastele kätte aktusel.

Meie ilusale eesti keelele pühendatud nädal lõppes aktusega, kus Karolin Jüri-se ja Gete Kaasike, Merike Voss ja 6. kl õpilased esitasid luulet ning Raili Narusson

kauni klaveripala. Õpetaja Siiri Meidla pidas piduliku aktusekõne. Õppealaju-hataja ja direktor saatsid õpilased heade sõnadega vaheajale.

SiLvia MäLKSOO

Esmaspäeval olid meie koolis külas kirjanikud Vahur Afanasjev, Mare Sabolotny ja Veiko Märka.

26. märtsil oli lasteaias väga lõbus hommikupoolik. Kõikide rühmade lapsed esi-tasid ühe muinasjutu põhjal näitemängu. Iga rühm esitas enda näidendi oma rühmas ja teiste rühmade lapsed käi-sid neid vaatamas. Tõrukes-te rühma lapsed mängisid „Punamütsike ja kuri hunt“, Käbikeste rühma lapsed mängisid „Jänesepoeg, kes ei tahtnud magama jääda“, Pähklikeste rühma lapsed mängisid „Kolme põrsa-kest“ ja viimasena käidi külas Kastanitel, maja kõige väiksematel tegelastel, kes

esitasid näidendi „Kaalikas“. Peale etenduste vaatamist pakkusid väikesed tegelased pealtvaatajatele kaalikat.

6. aprillil toimus samuti tore üritus, kus tähistasime lihavõttepühi. Kõik rühmad olid kogunenud saali, et koos mängida ja tantsida. Toimusid mitmed võist-lusmängud nagu näiteks: sulgede puhumine, muna-de veeretamine, lusikaga muna kandmine ning koos tantsiti tibutantsu. Lastel olid peas peakatted, kes oli jänku, kes tibu. Kui lap-sed õue läksid, leidsid nad

põõsa alt munakorvid, mis olid lihavõttejänku poolt ära peidetud. Pärast koksiti

üheskoos mune.Lasteaiaõpetaja

aita uuK

Tegemisi lasteaias

Lastel olid peas peakatted, kes oli jänku, kes tibu. Pildile on jäänud ainult tibud. Foto: Aita Uuk

Foto: Laine Lindvest

Foto: Eliisa Raal

Abja kultuurimaja tegemised aprillis-mais

Näitused: aprillis - „Lapsepõlvelood“, mais – „Pärand elab“ – I korrus4.–17. mai Abja gümnaasiumi õpilastööde näitus väikeses saalis.

23.04 kell 17.00 klubi Meelespea peoõhtu.24.04 kell 13.30–14.00 Altai palsami, Zivitsa õli ja Ortoflexi esitlus24.04 kell 19.00 dokumentaalfilm „Tõrjutud mälestused“. Pääse 3.- 08.05 kell 19.00 Seasaare Näitemängu Seltsi etendus „Laka-laulik Artur Rinne“. Pääse 5.-09.05 kell 21.00 Mulgi Pall afterparty ans Dolores. Pääse eelmüügist 5.-/samal päeval 7.- 09.05 kell 09–15 Abja-Paluoja kevadlaat Tiigi tänaval10.05 kell 11.00 emadepäevakontsert17.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 7. klassi lõpuaktus21.05 kell 13.30–14.00 Altai palsami, Zivitsa õli ja Ortoflexi esitlus24.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 4. klassi lõpuaktus. Ke-vadkontsert

Jooksev info kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

3Abja lehekülg

Oli ilus päikeseline reede hommik, kuupäevaks oli juba tiksunud 13. märts. See päev tõestas, et 13 ja reede ei pea ilmtingimata halba kaasa tooma. Sammusime reipalt kooli poole, eesmär-gid kõrged, lootuses, et kõik kohale tulevad.

Meie klass kulutas ette-valmistustele mitu päeva. Kolmapäeval ühendasime oma ideed ning mõtlesime laulu. Neljapäeval kastsime oma käed värvi sisse ning andsime lipule omapärase väljanägemise. Reede hom-mikul saime täiskoosseisus koolis kokku, tõmbasime valged kombed selga ning asusime teele.

Punkte oli kokku 11, nende hulgas noorkotkad, politsei, pääste, kiirabi ning teised punktid meie kooli õpetajatega. Lemmikpunk-tiks oli söögipunkt. Seda võis välja lugeda ka meie lipult: ‘’Millal süüa saab?’’

Olime kogu ürituse väl-

tel suures meeskonnavai-mus ja ühtsust oli sellel päeval palju tunda. See tõi meile järjekordse võidu. Nüüd saame öelda, et oleme tšempionid, sest Keeristorm on võidetud kolm aastat järjest.

Kahju on mõelda, et see oli meie viimane Keeris-torm. Alguses mõtlesime

küll, et mis seal ikka. Lõpuks ometi. Kuid rajal olles saime aru, kui raske on sellest kõi-gest lahti lasta.

Meie võitsime kategoo-rias 9.-12. klass. Teiseks jäi külaliskool, Kõpu põhikool ning kolmanda koha saa-vutas 10. klass. Veidi noore-mate hulgas, 5.-8. klasside arvestuses võitis 8. klass,

teiseks jäid jällegi külalised- Halliste põhikool ning kol-mandaks võitles ennast 5. klass. Kõige noorema kate-gooria 1.-4. klasside võitjaks tuli 3. klass, teiseks 4. klass ning kolmandaks meie kooli noorimad, 1. klassi õpilased.

12. klass

2. aprillil, kirjanik H. C. Anderseni sünnipäeval, tähistatakse kõikjal lastekir-janduse päeva. Sel päeval, sai Abja raamatukogu laste-osakonnas oma lastekirjan-duse tundmist testida tärin-gumängu mängides. Las-tekirjanduse täringumäng nägi välja nii, et iga osaleja veeretas täringut ja sai maha laotatud mänguväljal edasi liikuda vastavalt täringul veeretatud arvule ja õigesti vastatud küsimusele. Män-gunuppudeks valisid osa-

lejad oma lemmikraamatu. Küsimused, mida mängus kasutasime, olid koostatud lastekirjanduse kohta. Alus-tasime nende lastega, kes õigel väljakuulutatud ajal kohal olid. Kõik olid nõus proovima, peale Erko , kes eelistas arvutis olla, aga kip-pus sealtki õigeid vastuseid hüüdma. Kuna mängima ei mahtunud kõik korraga, pi-dime mängu kordama nii, et tuli küsimusi juurde mõel-da. Tublid lastekirjanduse tundjad olid Teili-Liis Suvi ja

Mia-Brigitta Kommer. Kõige tublimaks osutus aga Ekke Rahu, kel oli nii teadmisi kui mänguõnne. Lapsed sattusid hasarti ja jätkasid ise edasi mängimist. Lõpuks võttis väike Mia-Brigitta juhtimise enda kätte ja kui kirjanduse küsimused otsa said, esitas juba muid elulisi küsimusi. Hiljem laekus veel osaleda soovijaid, kes tulid muusikakooli tundidest. Lubasime seda mängu siis edaspidi korrata. abja raaMatuKOgu

11. aprillil toimus abja kultuurimajas abja, Karksi-nuia, Kilingi-nõmme ja ruhja muusikakoolide tore koosmu-sitseerimine, mis kandis ühis-nimetust „ansamblimuusika päev“. idee korraldada ühine muusikakoolide ansamblite päev tuli 2011. a abja muusika-koolilt. Sündmus toimus juba viiendat korda.

Päev täis muusikat kulmi-neerus ühiskontserdiga, kus kõlasid erinevad ansambli-koosseisud. Abja muusikakooli esindasid akordioniansambel, noorteansambel Sliky Notes ja flöödiansambel. Kilingi-Nõm-me muusikakoolist esinesid ki-tarriansambel, saksofoniansam-bel ja akordionistide ansambel. Karksi-Nuia muusikakoolist astusid üles Lõõtsavägilased, rahvapilliansambel ja noorte

rokkbänd. Ruhja muusikakoo-list osalesid flöödiansambel, noorte akordioniansambel ja rahvapilliansambel. Kahetun-nine ühiskontsert kulmineerus

ühisorkestri esinemisega, mis täitis terve maja meeldivate puhkpillihelidega. Seekordse ühisloo „Kauges külas“ oli puhkpillikoosseisule seadnud

Iivo Hakkaja.Järgmine ansamblimuusi-

ka päev toimub 2016. aastal Ruhjas.

heiKi vungi

MEETA RUMMEL 94 LEONORA BUROKIS 91 ANNI RÄÄBUS 87 HILDA PIDIM 84 HELJU KOSE 82 ELGA LEPPIK 81 MÄRT MÕRD 80 ALEKSANDRA SÕSOJEVA 80 MIHKEL SOOMETS 80 MART MIISK 75 MAIE RANDOJA 75 REGINA PILLISNER 75 ÜLO VILL 75 TULVE VÄLBA 75 JEVGENI OSIN 75 SALME SOSI 70 SVETLANA SAMSONJUK 70 JAAN LINNAS 70

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Kahe tunnine ühiskontsert kulmineerus ühisorkestri esinemisega

Abja mälumängu võitjavõistkond Mõigu Mekk.

Reede hommikul saime täiskoosseisus koolis kokku, tõmbasime valged kombed selga ning asusime teele.

Kõige tublimaks osutus aga Ekke Rahu, kel oli nii teadmisi kui mänguõnne.

Abja võistkond Valgas Warrior kevadturniiril.

Foto: Kersti Sillaots.

Foto: Geio Heil

Abja kultuurimajas kõlas ansamblimuusika

Lastekirjanduse päev Abja raamatukogus

Foto: Endel Purju

sport

5. aprillil osales Abja võistkond Valgas Warrior ke-vadturniiril ning saavutas kuue võistkonna seas kindla esikoha. Võistkonna suurepärane tegutsemine väljakul kajastus ka tulemustes, kus kuue mängitud mänguga ei lastud enda selja taha lüüa ühtegi väravat. Turniiri parima väravavahi auhinna pälvis Abja võistkonna väravavaht Marko Tenno. Abja võistkonda kuulusid järgnevad mängijad: Tanel Tverdohleb, Marko Tenno, Teemo Toomsalu, Kevin Pallandi, Jüri Sepp, Rando Laisaar, Rait Sõmer, Madis Sukk, Simo Astel, Aleksandr Golovko, Janek-Jürgen Tammai, Helari Sosi. Võistkonna treener Geio Heil.

geiO heiL

Veni, vidi, vici! – Tulin, nägin, võitsin!

9. aprillil toimus Abja kultuurimajas hooaja viimane mälumäng. Enne viimast vooru oli punktiseis üsna ta-savägine. 12 võistkonna hulgas tulid võitjaks võistkond Mõigu Mekk koosseisus Andres Rõigas, Arne Putnik, Valdur Mets, Meelis Sõerd, Mait Mikelsaar. Teise koha näpsas võistkond Akord, kelle ridadesse kuuluvad Ilmar Tiit, Uno Suurmets, Risto Subi, Riin Laeneste, Triin Oja-maa. Kolmandale auhinnalisele kohale tuli võistkond Räägud koosseisus Eve Raska, Marje Kaaremaa, Jaanus Ermits, Eha Ermits. Aitäh Enno Liiberile ja Rein Mägile, kes valmistasid ette küsimused. Kiitus kõikidele osale-jatele. Kohtume sügisel!

ÜLLe rõigaS

Abja mälumängu hooaja võitjad selgunud

Foto: Keijo Koort

Foto: Aita Uuk

Foto: Eliisa Raal

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Ajaloolises laulumängus „Liisu“ oma järjekordse meeldejääva teatrirolli teinud Viljandi vallavanem Ene Saar (keskel kepiga) võttis mõisakülalastelt etenduse lõppedes vastu ka südamlikke juubeliõnnitlusi. Tema kõrval vasakul nimiosa mänginud Kati-Katri Koppel.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Laulan, kuni elan – elan, kuni laulan!

Mõisaküla „Rong“ ringles Mulgimaal

Küllap vaid vähesed kõige eakamad kohalikud mäletavad, kuidas kitsarööp-meline rong kolmveerand sajandit tagasi nüüdseks olematul Mulgi raudteel Mõisaküla ja viljandi vahet tossutades sõjas hävinud uhke halliste jaamahoone ees peatus. Suhteliselt palju – paraja saalitäie jagu – oli aga neid nooremaid ja eakamaid näitemänguhuvilisi, kes tä-navuse naljapäeva õhtul halliste rahvamajja Mõisa-küla kultuurimaja näiteringi menukat naljatükki „rong“ vaatama olid kogunenud.

Nappide lavakujundusli-ke võtetega leidlikult ajaloo-lise raudteelinna Mõisaküla olustikule kohandatud la-vastusele elas Halliste publik lõbusalt ning heatahtlikult kaasa. Tugev aplaus näitetru-pile ja lavastaja Laine Pedajale nagu ka vaatajate hinnangud peale etendust olid tõendu-seks, et hoogne puändikas kriminaalkomöödia publikule meeldis ja teatriõhtu oodatud elamuse pakkus.

Näidendis , mi l le es -maetendus toimus möödu-nud suvel Mõisaküla kodu-kandipäevadel, mängisid li-saks Laine Pedajale veel kaasa Udo Jakobson, Riin Laeneste,

Lea Lumiste, Ülle Paru, Arvo Pede, Ervin Tamberg ja Urve Tehver.

Aprilli teisel nädalava-hetusel, kümmekond päe-va peale etendust Hallistes mängisid mõisakülalased sama näidendit ka Karksi valla kultuurikeskuses, kus toimus Viljandi- ja Pärnumaa täiskasvanute harrastusteat-

rite festival. Lavastaja Laine Pedaja ja osatäitjate suureks rõõmuks ja otsekui kenaks kingituseks näiteringi peatse viienda aastapäeva tähistami-se eel tunnistati „Rong“ seal Viljandi maakonna parimaks lavastuseks.

Ent olgu käesolev alustu-seks raudtee ajalukku põiga-nud kirjutis lõpetatud samal

moel. Nimelt möödus tänavu märtsis 120 aastat tööde algu-sest esimese sihi sisseajamise-ga omaaegsele Pärnu-Valga raudteetrassile, mille haruna valmis ka Laatret (hiljem tekkis sinna Mõisaküla asula) Viljandiga ühendanud Mulgi raudtee.

MeeLiS Sõerd

haLLiSte rahva-MajaS • 25. IV kl 10 tervisepäev “Meie liigume”; kl 10–14 kasutatud asjade müük ja väljanäitus. 13.– 23. IV kl 10–14 (hiljem telefonitsi kokkuleppel) võetakse vas-tu puhtaid ja terveid riideid, mida pole tasuta kahju ära anda. Müüjatel vajalik ette registreerimine • 30. IV kl 19 Seasaare näitemängu seltsi etendus “Lakalaulik artur rinne”, lavastaja Margus Vaher. Pääse 5 € • 8. V kl 18 emadepäeva-kontsert. Peame meeles kõiki emasid väikelastega. Kohvi- ja tordilaud • 11. V kl 14 Viljandimaa koolide noorema astme teatripäev. Külalisteks on Lauri Pedaja ja Siim Maaten • 16. V kl 20 tantsurühma aerodünaamilised 20. aastapäeva kontsert. Pidu jätkub tantsuga ansambel Hero saatel. Pääse ette telli-des 5 €, koha peal 8 € • avatud Mõisaküla Käetöö Koid MtÜ näitus “Lilled” ja kaltsuvaipade näitus-müük. Info ja sündmustele ette registreerimine tel 5886 2192 ja 5256 049. Kavas võib ette tulla muudatusi.

MõiSaKÜLa KuLtuuri-MajaS • 26. IV kl 11 tervisepäev koolimajas • 1. V kl 19 kammerkoori Kungla ja näiteringi ühine juubelikontsert-etendus. Külalistele pakutakse juu-belitorti. Tantsuks bigband Iivo Hakkaja juhendamisel • 10. V kl 12 emadepäeva-kontsert, kaetud tordi- ja kohvilaud • 21. V kl 19 abja näite-ringi etendus „geenius“, lavastaja Andres Linnupuu. Pääse 5 € • 23. V kl 10–13 kevad- ja käsitöölaat. Kl 20 tantsu-õhtu ansambliga SeeMees, esinevad kultuurimaja taid-lejad. Pääse ette tellides 5 €, koha peal 8 € • tööpäeviti kl 10–15 avatud Karksi fotoklubi näitus. Info tel 525 6049.

MõiSaKÜLa raaMatu-KOguS• kuni 26. V-ni avatud loodusfotode rändnäitus “Põhjala saared” • avatud raamatuväl-japanek “Terves kehas terve vaim”

uue-KariSte rahva-MajaS • 24. IV kl 18 klubi 60+ peo-õhtu koos külalistega Lätist. Info tel 5452 6922 (Leili Tšer-nõšova).

Kuhu minna

Laine Pedaja juhendamisel valminud Mõisaküla näiteringi lavastus „Rong“, mida pildil naudib Halliste publik, tunnistati hiljutisel täiskasvanute teatripäeval Karksi-Nuias Viljandimaa parimaks lavastuseks.

pealkirjaks oleva mõttena sobib sõnastada kunagise paistu kandi rahvalauliku puru Liisu elumoto. tema pi-kast rikkast eluteest inspiree-rituna on võromaa luuletaja Kauksi Ülle kirjutanud pais-tu rahvamaja näiteringile aja-loolise laulumängu „Liisu“. ehedast Mulgi folkloorist lugu pidavad teatrisõbrad said lavastusele naudinguga kaasa elada Mõisaküla kul-tuurimajas aprilli algul.

Etenduse stiilselt ja info-rohkelt kavalehelt võime lu-geda, et selle nimikangelane Liisu Mägi, rahvalaulikuna tuntud Puru Liisu nime all, sündis 28. (16.) detsembril 1831. aastal Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvas-tu ja Viljandi kihelkonna. Pulmades esines Liisu tihti sõnade kordaja ehk kaasi-tajana. Järelkaasitajateks olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.

Puru Liisu repertuaar sisaldas lõikus-, õitsi-, kii-ge- ja pulmalaule, aga ka jaani-, mardi- ja jõululaule. Temalt on üles kirjutatud üle üheksa tuhande värsi nii regivärsilisi kui ka riimilisi laule.

Rahvalaulikul oli kolm vallaslast. Nii arvas ta olevat endal õiguse kanda pearätti, mida tohtisid kanda vaid abielunaised. Nelikümmend aastat tema elust olid seotud Härjakoorma taluga, kus ta oli algul perenaise abiline. Hiljem asus Liisu elama tütre ja väimehe juurde, kes olid Härjakoorma met-sakäärus rentnikud. Holst-re mõisa jagamisel asutati uus kodu Holstre vallamaja ligidale. Veel 90-aastasena

olnud ta tugev, elav ja liikuv.„Aga kui süttivad tal

sõnad, siis saab eidekene taas nägijaks. Laulik isegi satub varsti ekstaasi, paisust pääseb värsside valing – ja imelik on siis näha, kuidas ta hääl muutub majesteetli-kuks, selg sirgeks ja uhkeks, kuidas ta viskab hooti pea üles ja kuidas põrutab ta va-hel jalaga takti ning hõiskab loodusliku hooga: hõissa! Ja siis võlub laulik oma kuu-lajaid.“ Nii iseloomustas

professor Herbert Tampere Puru Liisut, kes oma elu viimased kakskümmend aastat oli pime.

Liisu Mägi suri 94-aas-tasena 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistu nn vaestepoolel.

Reinvald, Saebelmann ja teised

Paistu kalmistule on maetud ka Kauksi Ülle

poolt laulumängu tege-lasteks põimitud mitmed teised Mulgimaa rahvusliku ärkamise ajastu suurkujud: luuletaja ja kirjanik Ado Reinvald, kelle sõnadele loodud Aleksander Läte laul „Kuldrannake“ kõlas etenduses mulgikuues ja -kübaras Reinvaldi kehasta-nud Meelis Uti suurepärases esituses, samuti helilooja ja muusikategelane Friedrich August Saebelmann jt.

Peategelast Puru Liisut lapsena mängis Sandra Ves-seluha ja neiuna Aveli Tibu. Liisu rollis nii noore naisena, mähkmeis laps süles, laule leelotamas, kui ka pimeda vanaemana vokiratast vee-retades lapselapsele rahva-pärimusi pajatamas, üllatas Kati Koppel. Seda nii oma näitlemisoskuse kui rahva-laulude sugestiivse eheda esitusega.

Suurt ümberkehastumis-võimet ilmutas etenduses Vana Malle rollis Viljandi vallavanemagi arvukate töökohustuste kõrvalt näi-temänguks aega leidev Ene Saar. Nii Mõisaküla linna-pea Ervin Tamberg kui ka kultuurimaja juhataja Laine Pedaja tänasid Saart etendu-se lõppedes südamlikult ja

õnnitlesid ka juubeli puhul. Mõisaküla publik tänas Pais-tu näitetruppi eriliselt hinge läinud etenduse eest pika aplausiga.

Mulgi folkloori ja elu-olu ehedalt ning ajastutruult taaselustava laulumängu lavastas Andres Linnupuu. Muusikaliselt kujundas Eve All ja tantsu ning liikumise seadis Kristi Pajuste. Eten-dust toetas õnnestunult lava kõrval ekraanilt näidatud operaator Renee Trei must-valge folkloorne rahvalaulu-dega film. Paistu mail tehtud filmi tegelasteks olid samal ajal ise laval olnud Paistu trupi liikmed – nii lapsed kui täiskasvanud.

Andres Linnupuu lau-sus, et Kauksi Ülle kirjutas laulumängu „Liisu“ just Paistu näiteringile tellimus-tööna. Lavaküpseks sai tükk neljakuulise õppimise järel. Esietendus oli Paistu rah-vamajas 1. augustil 2014. Nüüdseks on seda mängi-tud enam kui pool tosinat korda, viimati suurt tun-nustust pälvides Viljandi- ja Pärnumaa harrastusteatrite festivalil Karksi-Nuias aprilli keskel.

MeeLiS Sõerd

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

kooliuudisedKevade algul avati Mõisaküla muuseumis käsitöönäitus

Sümboolse lindi väikelin-na hinnatud käsitöömeistrite kevadnäituse ekspositsiooni-saali sissepääsu eest sidus just kalendrikevade algushetkil Mõisaküla muuseumis lahti juhataja anu Laarmann, kes koos käsitöötoa naisperega väljapaneku ka kujundas.

Linlaste seas populaarse näi-tuse avamisele oli pilkasele öö-tunnile vaatamata tulnud kokku veerandsada kevadiselt elevil huvilist alates kooliõpilastest kuni eakate memmedeni välja. Eelnevalt olid nad üheskoos südaööl keskväljakult alustades teinud läbi meeleoluka kepikõn-niretke läbi Mõisaküla tänavate, lootes näha oma teekonnal valgeõielisi kellukesi, kevadisi krookuseid ja muid esimesi kevademärke. Looduse väikese ninanipsuna oli päikeseliselt soe kevadine periood sedapuhku just kevade saabumise ööks mööda saanud, nii et värskelt märja valge lumekatte saanud teedel toimunud uudse retke deviisiks sobinuks kenasti ka „Tere, talv!“.

Retkelt õhetavipõsi naas-nud linlasi muuseumisaalis tervitanud Mõisaküla käsi-töötoa juhendaja Juta Jalaka arvepidamist mööda on tänavu avatud käsitöönäitus arvult juba üheteistkümnes igakevadine väljapanek, tema enda jaoks aga kümnes. „Seekord arva-sime koos kultuurimajaga, et on huvitavam, kui teeme enne näituse avamist ka veidi sporti,“ selgitas ta. „Talv otsa sai hoolsalt käsitööd tehtud ja istutud ning nüüd oli väike jalutuskäik tervi-sele kasulik,“ põhjendas Jalakas.

„Minu arvates oli väga vah-va, et nii palju inimesi tuli öisele kevadretkele,“ tõdes rahulole-

valt ka Mõisaküla kultuurimaja juhataja Laine Pedaja. Ühtlasi tunnistas ta, et oli eelnevalt kart-nud, et äkki peab koguni päris üksi kõndima minema.

„Mul on niisugune tunne, et järgmine aasta teeme jälle nii,“ lisas Anu Laarmann. Sama meelt oli ka Laine Pedaja, mär-kides et retke saab tulevikus

veel rohkem läbi mõelda ja arendada.

„Näeme, et naisi on rohkem kui mehi – mehed kõik puhka-vad ja naised on rohkem need, kes kultuuri edasi kannavad ja ka ajalugu teevad,“ mär-kis kepikõnni idee algatajaid tunnustades muuseumisaalis naerulsui üks retke kaasa teinud tugevama poole esindajatest Mõisaküla linnavolikogu esi-mees Jorma Õigus.

Anu Laarmanni andmeil tõi seekordsele kevadnäitusele oma viimase aasta jooksul valminud loomingut kaheksateist autorit. Kokku pandi nende pakutust avaras saalis laudadele, seinte-le ja põrandale välja ligemale paarsada pilkupüüdvat taiest. Näha saab erinevaid kudumeid, heegeltöid, patju, vaipu, tikan-deid siidi- ja taldrikumaale jne, mis kõik tehtud pühendumuse ja vilunud meistrikäega. Eraldi laual pakub kaunist vaatepilti Anu Laarmanni kevadiselt ki-revates värvides porteselanist lauanõude isiklik komplekt.

Kõiki noorusliku hingega öi-seid kevadetabajaid-näituseava-jaid kostitati muuseumisaalis lõ-puks pokaalitäie kosutava veini, tassitäie tee ja suupistetega.

Käsitöönäitus „Kevadet ot-simas“ jääb Mõisaküla muu-seumis avatuks kuni 16. maini. Sama kaua saab seal vaadata ka väga huvitavat Eesti Maa-ülikooli rändnäitust “Lase minu lambad laialt käia...”. Lamba-aasta puhul annab see näitus hea ülevaate vähenõudlikust, aga palju tulutoovast loomast. Lisaks teabele saab istuda nii-du- või põldheinal ja katsuda lambavillast toodetud kangaid.

Tekst ja fotodMeeLiS Sõerd

Halliste põhikoolis kaitsti Mulgimaaga seotud loovtöid

halliste põhikooli kolm-teist 8. klassi lõpetajat kaitsesid 16. aprillil koolis edukalt oma loovtöid, mille üldteemaks oli „Minu kodukoht – Mulgimaa“.

Kolme esimese õppeveeran-di jooksul õpilasi kimbutanud ärevus sai lõpuks läbi ja kool ning paikkond põnevate uuri-muste võrra rikkamaks.

Töid oli koostatud loodu-sainete, keele ja kirjanduse, võõrkeele, matemaatika, teh-noloogia ja kehalise kasvatuse ainevaldkondades. Esindatud olid nii praktilised tööd, pro-jektid kui uurimistööd.

Väga põneva töö koostasid Martin Kutti ja Raian Kuusik, kes projekteerisid Halliste koo-lile uue jalgpallivärava kujulise bussiootepaviljoni. Toreda ma-temaatikanädala korraldasid neljanda veerandi algul Ange-lika Orgusaar, Annika Trei ja

Silver Hermiste. Lauri Joosing koostas ingliskeelse Halliste kirikut tutvustava voldiku. Liivika Lunteril valmis põhjalik lastekirjanik Jaan Rannapi elu ja loomingut tutvustav stend ning teemakohane videoesitlus.

Ken-Magnus Kohjus uuris kurgi- ja kõrvitsakasvatust Halliste vallas. Kermo Pitk analüüsis Halliste valla noorte vaba aja veetmise võimalusi. Maarjo Kohjus ja Armin Luts projekteerisid kooli ümbrusesse uued pingid, Kristjan Peters aga vaatles, millised linnud kooli ümbruses pesitsevad. Janar Koort tutvustas Mulgimaalt sirgunud spordikuulsusi. Siret Kangur tegi ülevaate Sakala kõrgustiku lõunaosa liivakivi koobastest ehk “põrgutest” ja nendega seotud legendidest.

Loovtööde juhendajateks olid tänavu õpetajad Made Kotkas, Tiiu Savi, Hele Peegel,

Milvi Kull, Jaanus Ermits, Leo Liiber ja Tiina Kand.

Alates 1. septembrist 2013 on loovtöö koostamine üheks põhikooli lõpetamise tingimu-seks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimeteko-

hast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning arendada neis loovust.

MerLe hÜva

Märtsikuu alguses külastas meie kooli 3-D Planetaarium – sfääriline kino. Kooli fuajeesse seati üles suur telk, mis püsis õhu abil üleval. Kinokülastajad pugesid telki ja vaatasid mattidel pikutades telgikuplilt filme. Lasteaialapsed seiklesid koos jänku Trafikuga. I-IV klassi õpilased said kujutluse maailmaruumi tekkimisest, vanemad õpilased seevastu sattusid imepisikeste mikroobide ja seente maailma.

Tüdrukutepäeval 9. märtsil olid tüdrukud koolis kaunimad kui tavaliselt. Igal vahetunnil toimus neile põnevaid tegemisi. Poisid valisid klasside toredaimad tüdrukud – I klassist Kirke, II–III klassist Marii, IV–VI klassist Iti-Marii ja VII–IX klassist Viktoria.

Nädal enne kolmanda veerandi lõppu korraldasid eesti keele õpetajad emakeelenädala. I–V klassi õpilaste seast valiti välja ilusama käekirjaga õpilased. Kogu koolipere osales õigekirjavõist-lusel ning vanemad õpilased proovisid teadmisi uudissõnade ja vanasõnade tundmises. Veerandi viimasel päeval esitas iga klass väikse taidluskava naljadest.

Viimane veerand algas III–IV klassile vahva õppepäevaga Viljandis, kus saadi teadmisi rahvapillidest ning kuulati huvita-vaid lugusid lossimägedest ja vanalinnast.

Üheksa vaprat õpilast osales 26. märtsil matemaatika võist-lusmängul Känguru 2015, mille tulemused avalikustatakse aprillikuu lõpus.

Märtsikuu lõpetas kloun Ummi oma kaasahaarava eten-dusega, kus said osaleda mitmed õpilased, ning mis oli tore sissejuhatus aprillikuusse.

pirje uSin

Talve lõpp ja varakevad on Halliste põhikooli õpilastele olnud tegevusrohke ja huvitav.

Tänu Rahvakultuuri etenduskunstide regionaalse kättesaa-davuse toetusele avanes Halliste kooli õpilastel 10.märtsil või-malus külastada Pärnu teatri “Endla” toredat koguperelavastust “Peeter Paan”.

IX klassi õpilastele kulus marjaks ära karjäärialane nõu, mida neile 11. märtsil pakuti SA Innove programmi „Rajaleidja“ vahendusel.

Kooli võistkond saavutas teatevõistluses “Tähelepanu, start!” Viljandi maakonnas põhikoolide arvestuses esikoha ja pääses 1. aprillil toimunud vabariiklikule poolfinaalvõistlusele Paidesse. Seal olid kavas nädal aega eelnevalt koolis harjutatud alad, mis nõudsid tähelepanu ja kiirust. Esineti igati võimetekohaselt, ent finaaliuks jäi seekord suletuks.

IV–VIII klassi õpilased osalesid 13. märtsil Abja gümnaasiumi korraldatud maastikumängul “Keeristorm”, kus saavutati tubli teine koht.

Märtsikuu lõpus oli sügisel I klassi tulevatel lastel ja nende va-nematel võimalik tutvuda kooliga, osaleda erinevates tundides ja süüa koolilõunat, saades kokkuvõttes nii osa ühest koolipäevast Halliste koolis. Koos oli ligi kaheksateist last, kellele niisugune päev andis tarviliku ja huvitava kogemuse.

Aprilli alguses oli Abja gümnaasiumi ujulas I–III klassi õpilastele põnev ja tervislik ujumispäev nimetusega “Veega sõbraks”. Lapsed ujusid erinevaid vahemaid ja moodustasid vees tähekujundi.

10. aprillil oli koolis vahva filmiöö, kus osalesid õpilased V–IX klassini.

15.–18. aprillini külastasid Halliste põhikooli Soome sõprus-kooli õpilased. Külalised said osa kooli lauluvõistlusel, külastasid Saadjärve kaldal asuvat Jääaja keskust, Elistvere loomaparki ning Tartut. Lisaks nautisid nad veemõnusid Abja gümnaasiumi ujulas.

MiLvi KuLL

ÕNNITLEME!MARIS KREEM-ÕIGUS ja KALJU ÕIGUS – 9. IV sündis perre poeg GABRIEL. Mõisaküla linnavalitsus

Kevadkuu Mõisaküla koolis

Kooliuudiseid Hallistest

Ei imestaks üldse, kui selguks, et sõbrannad Nele Ramjalg (vasakul) ja Kadri Taim läbisid kogu öise kevadeavastamise retke läbi kodulin-na Mõisaküla kaelakuti tantsusammul.

Kevade algusminuteil Mõisaküla muuseumis avatud kohalike käsitöö-meistrite loomingu näitus pakkus läbi ööpimeduse saabunud hulgale külastajaile ohtralt vaatamisrõõmu.

Väga põneva loometöö koostasid Martin Kutti ja Raian Kuusik, kes projekteerisid Halliste koolile uue jalgpallivärava kujulise bussioo-tepaviljoni.

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

HALLiStE vALLAvoLiKoGU 30. III 2015 toimunud istungil:• otsustati perearst Peeter Kudu nimistu toetamine 2015. aastal; • otsustati võõrandada vallavara;• muudeti vallavolikogu 25. VII 2010 otsust nr 21 “Vallavara ot-sustuskorras ja enampakkumise teel võõrandamine ja hindade määramine” ning 19. VI 2014 otsust nr 23 „Vallavara võõrandamine kirjaliku enampakkumise teel“ ;• kehtestati nõuded taksoveole Halliste vallas; • kinnitati vallavolikogu revisjonikomisjoni 2015. aasta tööplaan;• muudeti vallavolikogu liikmetele ja alaliste komisjonide liikmete-le volikogu tööst osavõtu eest tasu määramise ja maksmise korda;• kehtestati vallavolikogu liikmete, vallavanema ja vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmise kord;• muudeti vallavolikogu 17. XI 2010 määrust nr 16 “Õisu lasteaia põhimäärus”;• muudeti vallavolikogu 26. II 2015 otsust nr 8 „Halliste Vallavalit-suse hallatavate asutuste personali koosseisude ja töötasumäärade kinnitamine“.

HALLiStE vALLAvALitSUS11. III 2015 toimunud istungil:• kinnitati vajaduspõhise peretoetuse saajate nimekiri summas 1350 eurot;• kinnitati hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 728,46 eurot;• tehti otsus riigi rahastatava lapsehoiuteenuse võimaldamise taotluse põhjal; • väljastati kahel juhul ehitusluba;• otsustati osaleda 2015. aasta hajaasustuse programmis;• määrati nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile tasutava võla suurus;

25. III 2015 toimunud istungil:• lahendati sotsiaaltoetuste maksmise avaldusi;• kinnitati märtsikuu toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri sum-mas 3518,49 eurot;• otsustati korraldada Õisu uue bussiootepaviljoni ehituseks liht-menetlusega riigihange;• kehtestati isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord Halliste vallas;• kehtestati vallavalitsuse teenistujate koolituste kord.

MõiSAKüLA LinnAvoLiKoGU19. III 2015 toimunud istungil:• otsustati taotleda linna munitsipaalomandisse neli katastriüksust;• algatati Kiikre tn 47 asuvate ehitiste peremehetuks tunnistamise menetlus;• võeti teadmiseks linnavolikogu komisjonide esitatud tööaruan-ded;• võeti teadmiseks linnavolikogu esimehe ja linnapea info.

MõiSAKüLA LinnAvALitSUS

24. III 2015 toimunud istungil:• eraldati eelarvevahenditest 180 eurot sõidutoetust Spordiselts Ülo MTÜ-le sportlaste võistlustele sõitudeks;• eraldati eelarvevahenditest 500 eurot tegevustoetust Käetöö Koid MTÜ-le;• eraldati eelarvevahenditest 1350 eurot tegevustoetust Annor Group OÜ-le linnasauna majanduskulude katteks;• lahendati haljastusega seotud avaldusi;• seati neljal juhul riigimaale hoonestusõigus ja määrati teenin-dusmaa;• võeti kaks soovijat Mõisaküla hoolekandekeskusse ööpäeva-ringsele hooldusele ja lahendati teisi hoolduse seadmise ning lõpetamisega seotud avaldusi;• määrati kahele taotlejale toimetulekutoetuse vahenditest täien-davat sotsiaaltoetust;• määrati ja maksti välja märtsikuu toimetulekutoetus summas 712,02 eurot kokku viiele taotlejale ning vajaduspõhine peretoetus summas 540 eurot kokku seitsmele perele.

8. IV 2015 toimunud istungil:• seati kolmel juhul riigimaale hoonestusõigus ja määrati teenin-dusmaa;• määrati ja maksti välja aprillikuu vajaduspõhine peretoetus summas 540 eurot kokku seitsmele perele.

OMavaLitSuSKrOOniKat

MÄLESTAME

malJU VENE3. II 1933 – 19. III 2015

Mõisaküla linnavalitsus

tänavustel „teeme ära!“ tal-gutel on töökad käed teretulnud ka halliste vallas ja Mõisakülas.

Kosksillal Mulgi külas toi-muvad heakorratalgud 25. april-lil kell 10–16. Talgute eesmärgiks on ergutada Mulgi küla inimesi ja teha koos heakorratöid. Korda tahetakse teha endise Kosksilla kooli ümbrus, lõigates maha kui-vanud oksad maja ümbritsevast hekist. Samuti puhastatakse küla läbiva maantee ääred 4 kilomeet-ri ulatuses prügist.

Kaasa võtta rehad, jalga kummikud, kätte kindad. Paku-takse sooja suppi jm. Kogune-takse laupäeva hommikul kell 10 endise Kosksilla kooli õues.

Talgujuht on Tea Kartau, tel 5907 2109, e-post teakartau@gmail.com

annatare juures pornuse külas halliste vallas toimu-vad 2. mail kell 10–15 talgud „Annatare elu pärast surma“. Talgutöid tehakse Halliste kiriku ja kalmistu vahel asuva Annatare taastamiseks. Tulevikus asub Annatares kalmistumuuseum - muuseum elust pärast surma.

Töödeks on võsa saagimine, prahi eemaldamine, puitprahi põletamine, ehitamine, uste taastamine, ettevalmistus 10. juunil Annatares toimuva la-vastuse ARM lava ehitamiseks. (Lavastuses astuvad vaataja ette näitlejad Artur Linnus, Madis Mäeorg, Katrin Kalma ja Rita Raave. Lugu räägib vendadest, kes teineteisest ei pääse.)

Kaasa võtta kindad, kühvel, luud, (võsa)trimmer, saag, akut-rell või kruvisid/naelu.

Talgulistele pakutakse tal-gutoitu, mõtisklust igavikulistel teemadel koos lavastusmees-konnaga ARM. Söögi kõrvale tõmbab lõõtsa Artur Linnus ansamblist Zetod.

Talgujuht Siim Maaten, tel 5665 3385, e-post lavastusarm@gmail.com

Mõisakülas kogunevad tal-gulised 2. mail kell 9 linnavalit-suse juurde. Sealt suundub osa talgulisi heakorratöödele vana

veetorni juurde ja ülejäänud lammutatud vana koolimaja asemele.

Kaasa võtta rehad, labidad, saed, kirved, riietuda töiselt. Tal-gulisi kostitatakse sooja supiga. Talgujuht on Laine Pedaja, tel 525 6049.

Täiendavat infot „Teema ära!“ talgute kohta nii Mulgi-maal kui ka kõikjal mujal üle Eesti leiab veebilehelt www.teemeara.ee

MeeLiS Sõerd

„Teeme ära!“ talgud ootavad tööle

RMK istutab Viljandimaa riigimetsadesse miljon puud

rMK paneb tänavu riigi-metsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga eestis elava inimese kohta. viljan-dimaa riigimetsadesse istuta-takse veidi üle miljoni väikese puu.

RMK metsamajanduse pea-spetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda um-bes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu aprilli algul. Sel aastal pan-nakse riigimetsa kasvama 200

000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Viljandimaa riigimetsadesse istutatakse tänavu veidi üle mil-joni puu – 475 000 kuuske, 537 000 mändi ning ligi 8000 kaske. Metsauuendus annab maakon-nas hooajalist tööd 83 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK Viljandimaa metskon-na metsaülema Elor Ilmeti and-metel rajatakse Abja ja Halliste vallas asuvatel RMK metsamaa-del sel kevadel metsakultuure kuusetaimedega kokku 37,4

hektarit, sealhulgas Abja vallas 16,8 ja Halliste vallas 20,6 hek-tarit. Männikultuure rajatakse 10,7 hektarit – Abja vallas 3,3 ja Halliste vallas 4,5 hektarit.

„Metsa jõuab sel kevadel Abja ja Halliste maadele kok-ku 81 000 kuusetaime ja 53 000 männitaime,“ teatas Ilmet. „Metsakasvatustööde tege-miseks kasutab RMK suurel määral sisseostetud teenust. Sel aastal on piirkonnas kohalikest ettevõtjatest suuremad tegijad Toivo Karbus ja Jaanus Ermits“, lisas metsaülem tunnustavalt.

MeeLiS Sõerd

päästeamet jätkab tänavu taas kodukülastustega „Kodu tuleohutuks!“, et nõustada inimesi üle eesti tuleohutuse teemal nende enda elupaigas. Möödunud aastal külastasid nii kutselised kui ka vabataht-likud päästjad enam kui 8700 kodu, tänavu tahetakse jõuda 15 000 koduni.

Kodukülastuste eesmärk on aidata inimestel mõista tulega seonduvaid ohte nende enda elupaigas ja selle ümbru-ses; suitsuanduri vajalikkust, olemasolu ja töökorda; hin-nata elektri- ja kütteseadmete korrashoidu ning lahtise tule kasutamist.

Kodu tuleohutust aitavad hinnata lähimad vabatahtlikud või kutselised päästjad ning regiooni päästeteenistujad, kes teavitavad inimesi enda tule-

kust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodu-külastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töö-tõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida päästeala infotelefonilt 1524.

Kodude tuleohutust Abja, Halliste ja Karksi vallas kontrol-livad selgi aastal Abja-Paluoja tuletõrje- ja päästekomando päästjad. Möödunud aastal jõudsid abjalased külastada kokku enam kui sadat kodu, tänavu loodetakse komando pealiku Aimar Sikka kinnitusel märtsist novembrini kestva kampaania jooksul läbi käia kakssada kodu. Kortermaja-desse pannakse eelnevalt üles sellekohased teated.

Külastatavates kodudes tuleohutuse alaste puuduste

ilmnemisel päästjad komando-pealiku sõnul trahvi ei tee, vaid instrueerivad ja abistavad. Kus vaja, paigaldatakse näiteks uus suitsuandur. Eakate kodudes tuuakse aga suitsuanduri pata-rei soovi korral pikendusjuhtme abil laest seinale, et vanainime-ne ei peaks selle väljavõtmise ja asendamise vajaduse korral ebaturvaliselt lae alla ronima.

Kodukülastusi teeb päästea-utoga kogu valves olev Abja-

Paluoja komando meeskond. Kui samal ajal tuleb teade tule-kahju kohta, suundutakse kohe sündmuspaigale ja naastakse poolelijäänud visiidile vajadu-sel hiljem uuesti.

Mõisakülas külastavad Ai-mar Sikka ütluse kohaselt kam-paania „Kodu tuleohutuks!“ raames kodusid kohalikud vabatahtlikud tuletõrjujad.

MeeLiS Sõerd

Kodude tuleohutuse nimel

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Inimene, kes juba lapsepõl-ves on kasvõi ühe puukese istutanud, hoiab loodust küllap kogu elu.

Hallistelased heakorrastavad tänavusel „Teeme ära!“ talgupäeval ajaloolist Annataret (tagaplaanil) ja selle ümbrust.

7Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Klubi 60+ märtsikuisel koosviibimisel andis õhtu juht Hilve Koidla (paremal) muuhulgas klubi liikmele Halliste valla aukodanik Rein Tarkusele tunnustusena tagantjärele üle ajalooraamatu.

Pahad pahad ilutsevad kuuriseinal

Ida-Virumaal Tammikul 21. märtsil toimunud Eesti noorte meistrivõistlustelt tõstmises toodi Mõisakülla üks kuld-, üks pronks- ja kolm hõbemedalit.

Meistriks tuli kehakaalus +94 kg Karl Robert Karpa kahe tõste summaga 156 kg. Hõbe-medalid kuulusid Kelly Kada-kule tüdrukute kergemas kaalus (-58 kg) summaga 70 kg , Kris Elblausile -40 kg) summaga 53 kg ja Jan Jesper Tislerile (-45 kg), kes tõstis kokku 72 kg. Pronksi võitles välja kergematest tüdru-kutest Iti Marii Varik summaga 46 kg. Võistkondlikult oli Mõi-saküla neljas.

Enn RaiEstE

Märtsi lõpul tehti peale viimast mängudevooru kokkuvõtteid rahvusvahelisest Lõuna-Mulgimaa lauatenniseturniirist. Kümne-etapilise võistluse võitis üldkokkuvõttes Mats Tõhk Karksi vallast.

Üldvõitjale järgnesid lätlased Andris Upits ja Gatis Kreilis.Paremus selgitati ka erinevate vanuserühmade arvestuses.

Nelja poisi omavahelises mõõduvõtus oli parim Silver Hermiste (Halliste põhikool) Robin Kahu (HPK), Eduards Lusise (Läti) ja Ottomar Raidlepa (HPK) ees.

Nooremate meeste (19-39) grupis võidustes lätlane Gatis Kreilis. Talle järgnesid Tarmo Talu (Karksi vald) ja Rando Laisaar (Halliste v.).

Kõige tihedam konkurents 22 osalejaga oli 40–59-aastaste mees-te vanuseklassis. Parim oli siin üldvõitja Mats Tõhk Andris Upitsi ja Veljo Kase (Karksi v.) ees. Selles rühmas võistlesid ka kolm paremat Halliste valla võistlejat Madis Sõmer (4. koht), Vahur Aasna (7.) ja Agur Käära (9.), kes pälvisid koduvalla poolt karika. Hallistelasi osales võistlussarjas kokku üksteist.

Meeste 60+ vanuseklassis mahtusid esikolmikusse Janis Un-gurs (Läti), Ürjo Mälksoo (parim Abja valla võistleja) ja Martin Linder (Halliste v.). Kümnel etapil sai tulemuse kirja kokku 43 osavõtjat. Neist 15 oli Karksi vallast, tosin Lätist ja üks Soome esindaja. Kümnest etapist kuus toimusid Kitzbergi gümnaasiumi ja neli Halliste põhikooli võimlas.

Lisaks parimatele peeti meenetega meeles ka võistluse organi-seerijaid ja kohtunikke Leo Liiberit ja Martin Linderit. Korraldajad omalt poolt tänavad kõiki tublisid osavõtjaid ning rikkaliku auhin-nalaua, meenete ja õnneloosi korraldamise eest Karksi vallavalit-sust ja sealset spordiklubi.

MeeLiS Sõerd

Uue-Kariste rahvamajas lõppes aprilli algul viievooruline laua-mängude mitmevõistluse turniir, kus võisteldi kabes, pöördkabes, koroonas ja noolevisetes.

Kahekümne ühe osaleja seas võttis üldvõidu Karksi valla mees Mati Saks 28,5 punktiga. Teiseks tuli Aivo Joamets Abja vallast 27 ja kolmandaks Raimo Uudik Mõisakülast 24,5 punktiga. Halliste valla meestest olid kolm edukamat Harri Ellermaa (23,5 p.), Sven Forsel (20 p.) ja Madis Sõmer (19 p.).

Poistest võitis Edvin Kulemin (AG) Silver Hermiste (HPK) ja Henry Ellermaa (AG) ees. Naiste ja tütarlaste ühisarvestuses olid kolm esimest Tiiu Hiob (Halliste v), Elsa Vanker (HPK), Aurelia Elenora Kristjohann (HPK).

Pärast võistlustejärgset autasustamist külastasid turniiril osalejad hiljuti Uue-Karistes taasavatud Mulgi muuseumi, mida neile huvipakkuvalt tutvustas Heiki Alp seltsingust Uue-Kariste Arengurühm.

Martin Linder

Perenaine Tiiu Metste oma ainulaadse puupahkade kollektsiooni kõrval.

sport

Mõisaküla linnavalitsusHalliste vallavalitsus

LINDA ARU 92HANS RIIET 88PILVI KIKKAS 84LEILI MARTINSON 82ILSE REIMANN 82

ELLI SAAR 75VEERA MURRIK 70TIINA SOSI 70ILME SOSI 70

LEHTA-ELFRIIDE KURM 96ALMA ILISON 92OLEV SARAL 90EMMA-OLINDE KOIDU 88MARTIN TEEARU 86GEORGI SOLOVJEVSKI 85ALIIDE KUUSK 84

HANS PÕDER 84IVI KASESALU 83HELGA SAMS 83HAIME KUNINGAS 82LYDIA PÕDER 80LINDA KANGUR 80LAINE LUIK 70

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

ilmselt vähesed mõisakü-lalased, enamasti üleaedsed, teavad ja on vaatamas käinud omapärast lehtpuukäsnade ehk pahkade väljapanekut väikelinna ääres Loode tänav 5 asuva Metste pere kodu kuuriseinal.

Eri suuruse, kuju ja värvi-tooniga pahku on kuuriseinal kokku ligikaudu poolsada. „Tuttavad ja naabrid tulevad õue, kiidavad, vaatavad ja sili-tavad neid käegagi, et energiat saada,“ kõneleb puumoodusti-sed seinale näituseks seadnud pensionärist perenaine Tiiu Metste naerusui.

Lahkesti on perenaine nõus väljapanekut kõigile huvilistele tutvustama, kes asfalttee ääres kohe Mõisaküla linna sildi juurest mõnikümmend meet-rit Loode tänavale vaevuvad sisse pöörama. Ka maanteelt autoaknast vaatajale paistab käsnakogu mööda sõites ee-malt vilksamisi ära.

„Mõte puukäsnu koguma hakata tekkis viis-kuus aastat tagasi Kilingi-Nõmme laa-dal,“ meenutab perenaine Tiiu. „Aina käisin ringi ja vaatasin pahkadest tehtud aiamööblit, et mis imelisi asju loodusest ikka võib leida, polnudki aega laadakaupa osta. Kodus rääki-sin laadal nähtust abikaasa Ma-tile ja poeg Tiidule, kes tasapisi

hakkasidki neid metsast koju tooma. „Lõpuks hakkasin neid seina peale panema, et kaua ma ikka kuuri all hoian. Eriti ilus on neid vaadata hommikul, kui päike tõuseb. Nii pole kal-leid lilleampleid vaja ostagi,“ muheleb Tiiu.

Naine seletas, et algul saa-gis poeg Tiit pahku metsatöö-del eluspuult. Sinna aga kasvas uus käsn asemele. Sellest saati võtab ta neid vaid mahalan-genud leppadelt ja kaskedelt. Ühe viimase suure kasepa-ha leidis poeg Lilli lähedalt. Toonud selle koju, töötles ta

seda keeva vee ja haamriga, et pealiskoor maha saada. Abi-kaasa Mati seadis hiidkäsnale kaunistuseks puujuurtest enda meisterdatud ja siksakiliseks maalitud kõverikud, vägagi ehtsaid roomajaid meenutavad „maod“. Kaunis looduskooslus oli suvel kuurinurga juures pakul päikesesäras eraldi silma rõõmustamas.

Perenaine soovitas vestluse käigus, et nende käsnakogu tutvustava leheloo pealkir-jas võikski sees olla sõnapaar „pahad pahad“. „Vaatasin teat-meteosest järele, et pahk on puutüve väärmoodustis, mis tekib putukate, bakterite ja seente eritatavate kahjulike ainete toimel,“ põhjendas ta.

Kuival ajal vaatavad kuuri-seinalt pahkade ja paari kitses-arve vahelt vastu ka kaks kaku-topist. Sellal lasteaias töötanud Tiiu mäletab, et suurem neist nälgis surnuks 1978. aasta kar-mil talvel Veelikse külas asunud lasteaia läheduses. Väiksem hukkus, lennates vastu Abja ja Mõisaküla vahelisel maanteel sõitnud bussi esiakent. Masina roolis oli siis bussijuhi ametit pidanud abikaasa Mati. Loo-dusesõbrast mees viis mõlemad linnud Viljandisse, kus lasi neist kauniks mälestuseks elutruud topised valmistada.

MeeLiS Sõerd

Klubi 60+ tähistas kevade algusthalliste valla noorusliku

hingega eakaid ühendav klubi 60+ kohtus kevade eelõhtul traditsiooniliselt uue-Kariste rahvamajas.

Esmalt õnnitleti, nagu ta-vaks, ühises ringis lilleõisi üle andes hiljuti sünnipäeva tähis-tanud klubi liikmeid. Nendeks olid sedapuhku klubi üks eest-vedajaist kauane Uue-Kariste rahvamaja juhataja Halliste valla aukodanik Ivi Alp Uue-Kariste küla Lohu talust ning Niguli küla Vinguvalla talu peremees Julius Alp.

Õhtu jätkus peolauas rahva-maja õdusalt soojas kaminasaa-lis. Tervitamaks loetud tundide pärast alanud kalendrikevadet, luges Hilve Koidla Hallistest sel-leks puhuks sobiliku luuletuse, mille autoriks on Viljandimaa luuleklubi Valguseoks liige Maie Perve.

Halliste vallavolikogu poolt

lähimöödanikus vastu võetud olulisematest otsustest andis klubikaaslastele ülevaate ja vas-tas talle esitatud teemakohastele küsimustele volikogu liige Üle-mõisa küla Paala talu peremees Rein Tarkus. Tagantjärele anti talle kui valla aukodanikule sel õhtul meenena hiljutise Eesti Vabariigi aastapäeva puhul üle ajalooraamat, mille kohal viibinud aukodanikud said kätte aktusel Uue-Karistes 23. veebruaril.

Nüüdseks juba kaksküm-mend üks aastat järjepidevalt ilmunud Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa teemal kõne-les põgusalt ja vastas huviliste küsimustele lehte algusest saati toimetanud Meelis Sõerd.

Veebruari lõpul Uue-Kariste endise raamatukogu ruumes pidulikult taasavatud Mulgi muuseumi hetkeseisust ja tule-vikuplaanidest rääkis Uue-Ka-

riste kodulooringi liige Eda Niin, kes mäletab ka muuseumi kuju-nemist omaaegse Kosksilla kooli juures. Ühtlasi tänas ta veel kord muuseumi taasavamisse tublilt panustanud klubi 60+ liikmeid Ivi ja Heiki Alpi, Enn Juhkamit ning Martin Linderit.

Ivi Alp andis ülevaate Vil-jandis ja maakonnas lähiajal toimuvatest teatri- ja muu-sikasündmustest, kutsudes klubikaaslasi neist aktiivselt osa võtma.

MeeLiS Sõerd

Tõstmine

Lauatennis

Lauamängude mitmevõistlus

Foto: Meelis Sõerd.Fotod: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Lõuna-Mulgimaa lauatenniseturniiril osalenud tublimaid Halliste valla sportlasi autasustas koduvald karikatega.

Mõisaküla tõstja Karl Robert Karpa tuli tänavu Eesti noorte-meistriks.

Vahva kompositsiooni moo-dustavad eraldi alusel hiig-laslik kooritud käsn ja sellel vingerdavad peremees Mati puujuurikatest voolitud maod.

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

esimene üle-eestiline ava-tud talude päev toimub 19. juulil 2015, kui külastajatele avab oma uksed enam kui 100 talu üle eesti.

Külastajatele näidatakse suuremaid farme ja väiksemaid talusid, põnevat põllumajan-dustehnikat, suuri ja väikesi loomi ning taimi. Üle-eestilise avatud talude päeva eestveda-jad on Põllumajandusministee-rium, Maamajanduse Infokes-kus, Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järva Koostöökogu.

Paljude teiste seas ootab sel päeval huvilisi külla ka mahe-piima tootmise ja piimatoodete valmistamisega tegelev tuntud Pajumäe talu Abja vallas Abja-Vanamõisa külas nagu talu peremees Viljar Veidenberg

juba aprilli algul kinnitas. Soovist avatud talude päe-

val oma tootmisega osaleda saab anda teada veel kuni maikuu lõpuni, kirjutades aadressile reve@maainfo.

ee<mailto:reve@maainfo.ee>.

Lisainfot avatud talude päeva kohta leiab www.ava-tudtalud.ee .

Av a t u d t a l u d e p ä e v F a c e b o o k i s : h t t p s : / /w w w . f a c e b o o k . c o m /events/792255547518477/ .

MeeLiS Sõerd

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2015. aasta lõpuni võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Ajaleht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Lõuna-Mulgimaa (indeks 00927) jooksva kuu väljaannet saab tellida kuni 10. kuupäevani.

Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kaheks kuuks on 52 senti, kolmeks kuuks 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Lõuna-Mulgimaa on pdf-failina programmi Adobe Reader abil loetav ka internetis kohalike ajalehtede hulgast, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee .

Viljandi Maavalitsus kuulutas 31. märtsist 2015 avatuks hajaasustuse programmi, milles osalevad ka Abja ja Halliste vald.

Programmi eesmärgiks on tagada hajaasustu-sega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse program-mist hajaasustuses paiknevate majapidamiste vee-süsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepää-suteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Projekti oma- ja kaasfinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja ja kaastaotleja poolt tehtavad tõestatud rahalised abikõlblikud kulud. Taotleja (ja kaastaotleja) oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projek-ti abikõlblikest kuludest.

Iga programmist nimetatud toetatava valdkon-na jaoks on võimalik toetust taotleda programmist üks kord.

Projektide elluviimise maksimaalne kestus on 15 kuud.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel prog-rammist võetakse arvesse ka hajaasustuse elektri-programmist ning aastatel 2008–2012 hajaasustuse

veeprogrammist saadud toetuse summa. Mitut majapidamist hõlmavate projektide puhul jaga-takse saadud toetus arvestuslikult majapidamiste vahel võrdselt.

Programmi raames saavad taotlejaks olla füü-silised isikud, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

1) taotleja alaline elukoht on hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine, millele pro-jektiga toetust taotletakse;

2) taotleja elukoht on rahvastikuregistri andme-te kohaselt katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmi-miseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse;

3) taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas mak-suvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;

4) kaastaotlejad peavad vastama punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele.

Toetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest, kus jagatakse ka infot ja nõu taotlemise kohta.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. juuni 2015, taotlus tuleb esitada elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse. Taotlus esitatakse allkirjastatuna paberil või digitaalselt.

Rohkem infot: http://www.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arenda-mine/hajaasutuse-programm/taotlejale .

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Sellesuvisel talupäeval ootab huvilisi külla ka Pajumäe talu Abja vallas. Sel mõne aasta tagusel pildil jäädvustavad talu karjamaalt saabuvat piimaandjate väge harrastusfotograafid üle Eesti.

Avatud talude päev ootab osalejaid

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 9.00–11.00

II kvartalis30. aprillil14. ja 28. mail11. ja 25. juunil

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatus:

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

ABJA PESUMAJA Posti tn 3A, Abja muuseumi taga,

avatud teisipäevast reedeni kl 10–17 PAKUB KIIRET JA KVALITEETSET

TEENUST.

Kui vajate, et teie voodipesu, padjad, tekid, rätikud, laudlinad, kardinad jm. oleksid puhtad, värske ilmega ja korralikult triigitud, siis olete õiges kohas. Lisainfo: tel 5650 4470, info@abjapesumaja.ee www.abjapesumaja.ee

Tervisetõendi taotlemisest

Alates 1. aprillist 2015 väljastatakse sõidukijuhtidele ainult digitaalseid tervisetõendeid, paberkandjal tõendeid enam ei väljastata. E-tervisetõendi taotlemiseks tuleb esmalt inimesel endal kindlasti täita tervisedeklaratsioon patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Alles siis tuleb külastada tervisekontrolli tegijat (perearsti) ning läbida tervisekontroll, mille tulemusena väljastatakse e-tervisetõend. Antud tõendi andmed laekuvad automaatselt maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Perearst Ürjo Mälksoo

4. märtsil avas Tööinspektsioon uue nõustamisbüroo Karksi-Nuias Vijandi mnt 1 (vallamaja II korrusel). Nõustamisbüroo on avatud igal kolmapäeval kella 9-12.

Iga kuu 1., 3. ja 4. kolmapäeval nõustatavad Tööinspektsioo-ni spetsialistid seal nii töötajaid kui tööandjaid töötervishoiu ja tööohutuse alastes küsimustes ning igal 2. kolmapäeval töösu-hete alastes küsimustes.

Töösuhete õigusalane nõustamine on töösuhteid regu-leerivate õigusaktide rakendamise selgitamine. Nõustamisel käsitletakse töölepingulise suhte pinnalt tõusetunud küsimusi. Käsitletavad teemad on eelkõige töölepingu sõlmimine, töö-taja ja tööandja kohustused, poolte vastutus, töötasu, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töölepingu lõpetamine ja üleminek ning kollektiivsed töösuhted.

Tööohutuse ja töötervishoiualane nõustamine on töö-tervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide raken-damise selgitamine. Nõustamisel käsitletakse tööohutuse ja töötervishoiu teemadelt tõusetunud küsimusi. Käsitletavad teemad on eelkõige ohutegurite töökeskkonnas, riskide hindamine töökohal, juhendamine ja väljaõpe, tervisekont-roll, esmaabi, töövahendite ohutus ja isikukaitsevahendid. Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkon-na arendamine’’. Tööinspektsiooni nõustamisteenus on tasuta.

Karksi-Nuias antakse tööalast nõu

Avati hajaasustuse programm

Otsitakse äikesevaatlejaid Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi, kes aitaks ko-

guda andmeid äikese ja ohtlike äikesenähtuste esinemise kohta Eestis.

Äikesevaatlused hõlmavad nüüdsest vaid äikese algus- ja lõpuaegade ning intensiivsuse registreerimist. Senisest suuremat rõhku pööratakse ohtlikele ilmanähtustele.

Vaatlustega on oodatud liituma kõik huvilised sõltumata vanu-sest ja tegevusalast. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse tasuta vaatlusjuhend ja vaatluslehed, mida arvutikasutajatel on võimalik saada ka elektroonilisel kujul. Huvilistel palutakse regist-reeruda hiljemalt 30. aprilliks 2015. Kõige lihtsam on registreeruda Eesti Äikesevaatlejate Võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/.

Foto: Meelis Sõerd.