a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a liitmise seadused: … · nÕuanne 4: murdarve liites...

2. Sõnasta need seadused. Võrdle oma ja naabri sõnastust.

3. Liida. Rakenda nõuannet 1.

21 + (–12) + (–15) + 12 =

–8,2 + 3,5 + (–1,8) + 6,5 =

1,3 + (–2,7) + 3,2 + 1,4 + (–0,3) =

4. Liida. Rakenda nõuannet 2. ja 1.

LIITMISE SEADUSED: MITME ARVU LIITMINE

1. Kirjuta liitmise seadused sümbolite abil (õpik lk 16).

KEELEKÜMBLUSKESKUS©

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Nimi: Kuupäev: MAT 33

LIITMISE SEADUSED

ÜHENDUVUSE SEADUS(assotsiatiivsuse seadus)

VAHETUVUSE SEADUS(kommutatiivsuse seadus)

Liitmise seadused võimaldavad liidetavaid ümber tõsta ja rühmitada. Nii on lihtsam liita.

NÕUANNE 1: rühmita liidetavad: positiivsed liidetavad ja negatiivsed liidetavad.

Nt –6 + 7 + (–5) + 3 + 1 = (7 + 3 + 1) + [–6 + (–5)] = 11 + (–11) = 0

positiivsed liidetavad negatiivsed liidetavad

–9 + (–5) + 10 + 5 +(–9) + (–10) + 3 =

–12 + 5 + 9 + (–3) + 1 + (–5) =

21 + (–12) + (–15) + 12 + (–5) =

NÕUANNE 2: kui liidetavate hulgas on vastandarvud, võime need maha kriipsutada.(Vastandarvude summa on null.)

Nt 6 + (–7) + 3 + (–18) + 7 + 4 + 18 = 6 + 3 + 4 = 13

NÕUANNE 4: murdarve liites rühmita ühesuguse nimetajaga murrud või siismurrud, mille summa on täisarv.

Nt (2 113

+ + (– ) + + + (– ) = + ) + [ + (– )] = 4 + 2 = 6

2. Liida. Rakenda nõuannet 4.

+ (– ) + (– ) + 2 + (– ) + 1 =

+ 6 + 1 + + (–7) + (– ) =

– + + (– ) + (– ) + (– ) + (–4) =

2

3

3

4

1

3

2

5

111

38

38

211

37

57

23

23

14

34

23

3

4

3

4

NÕUANNE 3: rühmita arvud, mille summa on null või kümne kordne.

Nt

2

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○




–8 + (–13) + (–6) + (–12) + 8 + 10 + 2 + 21 = –6 + 8 = 2

–12 + 12 = 0

–21 + 21 = 0

3 + (–7) + (–13) + 12 + 7 + (–3) = –20 + 10 + 12 + (–3) = –10 + 9 = –1

1. Liida. Rakenda nõuannet 3. (samuti 1. ja 2.)

–5 + (–15) + 18 + 20 + (–5) + (–18) =

27 + 6 + (–10) + (–17) + 18 + (–8) + 4 =

–25 + (–7) + (–15) + 14 + 7 + 40 =

22

31

37

811

3

4

2

52

Viktoriinist võttis osa kolm neljaliikmelist võistkonda. Iga võistkonna liige võistles individuaalselt.Võistkondliku paremusjärjestuse määramisel liideti võistkonna liikmete tulemused kokku. Igaõige vastuse eest saadi plusspunkte (+) ja vale vastuse eest miinuspunkte (–).

7a klass 7b klass 7c klass

Võistkondade paremusjärjestus:

Võistlejate paremusjärjestus (kirjuta 5 esimest):

2. Aruta paarilisega, missuguseid nõuandeid kumbki järgis. Lõpeta lause.

Järgisin nõuandeid .

Loe läbi väited. Märgi X väite järele, mis a) sobib sinu lahendusviisiga;b) mis on sinu arvates tõene.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○




Otsisin kõigepealt üles vastandarvud.

Otsustasin kõigepealt, mida ja mis järjekorras võiks liita.

Positiivsete arvude rühma ja negatiivsete arvude rühma liitmine on lihtsam.

Arvude liitmisel positiivsete arvude rühmana ja negatiivsete arvude rühmanaläheb rohkem ruumi.

Arvude liitmisel positiivsete arvude rühmana ja negatiivsete arvude rühmanavõib mõni arv vahele jääda või mitu korda ette tulla.

1. Määra võistkondade ja võistlejate paremusjärjestus.

VÕISTLEJA

Silver

Marko

Kertu

Sander

VÕISTLEJA

Tarmo

Taavi

Triinu

Marina

VÕISTLEJA

Marju

Peeter

Karl

Kristiina

12

15

6

10

–8

–5

–14

–10

7

11

17

5

–13

–9

–3

–15

–15

–11

–1

–4

5

9

19

16

TEHTED RATSIONAALARVUDEGA: RATSIONAALARVUDE LAHUTAMINE

Kuidas lahutada väiksemast arvust suuremat?

1. Liida võrrandi x + 12 = 2 mõlemale poolele arv –12

x + 12 + = 2 +

2. x + 0 = 2 + (–12)

x =

3. Kontroll:.

4. Vastus:

2 – 12 = 2 + (–12) = –10

Selleks, et lahutada arvust 2 arv –12, tuleb arvule 2 arvu 12 vastandarv –12 .

Selleks, et lahutada ühest arvust teist, võib esimesele arvule liita teise arvu vastandarvu.

Negatiivse arvu lahutamise asemel liidame vastandarvu: a – (–b) = a + b


Meeldetuletus: negatiivse arvu –b vastandarv on positiivne arv b. –(–b) = b

Lahendame võrrandi x + 7 = 15 (x ja 7 on liidetavad, 15 on summa) x = 15 – 7 (puuduva liidetava leidmiseks lahutame summast teise liidetava) x = 8Kontroll: 8 + 7 = 15Vastus: x = 8

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Lahendame võrrandi: x + 12 = 2 x = 2 – 12

LAHENDUS:

1. Uuri näiteid ja arvuta.

2. Tabelis on esitatud mõne Eesti linna juuni ja jaanuari keskmised õhutemperatuurid. Arvuta temperatuuride vahe.

1. Mis linnas on temperatuuride vahe kõige suurem?

Vastus: Kõige suurem on temperatuuride vahe .

2. Mis linnas on temperatuuride vahe kõige väiksem?

Vastus: .

3. Koosta kooliatlase järgi samasugune ülesanne.

–34 – 20,5 =

–4,5 – 9,2 =

–1 – =

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


TEHTED RATSIONAALARVUDEGA: RATSIONAALARVUDE LAHUTAMINE


23

14

310

–4 – 22 = –4 + (–22) = –26

–2,5 – 25 =

–12 – =

2) 4)

5 – (–23) = 5 + 23 = 28

4,2 – (–1,7) =

– (– ) =38

4 – 22 = 4 + (–22) = –18

0,5 – 7,5 =

3 – =58

5 16

1) 3)

1. Tallinn 14,5 –4,9 14,5 – (–4,9) = 14,5 + =

2. Narva 14,9 –7,0

3. Kuressaare 14,6 –2,6

4. Tartu 15,2 –6,3

5. Võru 15,7 –6,2

LINN JUUNI JAANUAR VAHE

.

14

14

Selleks, et liita kahte negatiivset arvu, on vaja lahutamine alati teostatav

1) lahutada suuremast absoluutväärtusest väiksem;

Ratsionaalarvude hulgas on Selleks, et lahutada ühest arvust teine,

2) saadud arvu ette kirjutada miinusmärk.

Selleks, et liita kahte erimärgilist ja erineva absoluutväärtusega arvu, tuleb

tuleb esimese arvuga liita teise vastandarv. 1) liita nende arvude absoluutväärtused;

2. A. Lõika mööda näidatud punktiirjoont välja lausekatked. Paiguta need laual nii, et saaksid tõese lause. Iga reegli juurde vali näidete lehelt (MAT 38 järg) sobiv tehe. B. Kui oled oma töö üle kontrollinud, siis kleebi lausekatked ja näited vihikusse. C. Kirjuta iga reegli juurde veel kolm sobiva tehete näidet.

TEHTED RATSIONAALARVUDEGA: RATSIONAALARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINEReeglite kordamine


1. Pea meeles ja kirjuta sõnadega (kleebi vihikusse).

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


0,75 =

0,5 =

0,25 =

2) saadud arvu ette kirjutada suurema absoluutväärtusega liidetava märk.

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

14

12

34

–12 + (–34) = –46

–12 – 4,5 = 16,5

–1,2 + 8,8 = 10

–0,5 + (– ) = 0

–0,25 + (– ) = -0,5 14

14

–12 + (–34) = 46

–12 – 4,5 = –16,5

–1,2 + 8,8 = 7,6

0,5 + (– ) = 0

–0,25 + = -0,5

12

34

12

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

TEHTED RATSIONAALARVUDEGA: RATSIONAALARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINEReeglite kordamine


○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Nimi: Kuupäev: MAT 38 järg

–12 – 4,5 = 7,5

–12 – (–34) = 22

1,2 + (–8,8) = –7,6

– (– 0,5) = 1

– + (– 0,25) = –1

NÄITED:

12

2. Iga rea vastused moodustavad Eesti ajaloo ühe olulise daatumi. Kirjuta lünka õige aastaarv.

10. september

24. veebruar

17. juuni

20. august

1. mai

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


TEHTED RATSIONAALARVUDEGA: RATSIONAALARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE

1. Arvuta ja märgi vastus ruutu.


–3 +5 +(–2) –0 +4

5 –(+4) –(–8) +(–8) –(–7)

–8 +9 +8 –(–0) +(–8)

21 +(–20) –(–8) +(–5) –(+4)

–14 –(–15) –(–1) +0 –(–5)

–32 33 –(–6) +(–5) –(+1)

Rootsi ja Venemaa sõlmisid Uusikaupunki rahu,mis lõpetas Põhjasõja, Eestimaa läks Vene tsaaririigi koosseisu

Eesti Vabariigi sünd

Nõukogude väed okupeerisid Eesti

Eesti Vabariigi taassünd

Eesti astus Euroopa Liitu

sakslased alistasid Saaremaa, kogu Eesti sattus võõramaalastevõimu alla. Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp

1. Arvuta peast.

2. Kas vastuse märk on + või –?

–49,3 + 15,61,64 + (–1,65)–75 + 75,6–1,2 – 2,7

–0,8 + 1,82

3. Vabane sulgudest ja arvuta. Paranduste lahtrit täidab paariline.

3 – (–4) + (–8) – (–8) =

–(–5) + (–1) – 5 + 1 =

9 + (–6) – (–2) + (–2) =

–20 – (–40) – (–10) + (–5) =

–(–2) – (–3) + (–1) + 9 =

4. Asenda * kas +märgi või –märgiga, nii et võrdus oleks tõene.

Kui lõpetasid, siis kontrolli kindlasti veel kord oma töö üle!

PUNKTID: HINNE:

Parandustelahtri täidab paariline.

–4 + 6 =–4 – 6 =–4 + (–6) =4 – 6 =4 – (–6) =–4 – (–6) =–(–4) + 6 =

–(–4) – 6 =

RATSIONAALARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE


ÜLESANNE VASTUS PARANDUSED

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜLESANNE KAOTAN SULUD VASTUS PARANDUS

ÜLESANNE VASTUSE MÄRK PARANDUSED

Vahetage paarilisega tööd.Õige vastuse korral teeparanduste veergu +,vale vastuse korral –.Iga õige vastus annab ühepunkti.

(* 10) + (* 5) = –5(* 5) + (*5) = 0(*8) + (* 9) = 1(* 25) + (* 5) = –30(* 30) – (* 10) = 40

PARANDUS

1. Loe hoolega läbi alljärgnevad väited. Mõni neist on õige, mõni mitte. Märgi õigeteväidete järele + ja valede väidete järele –.

1. Kui täisarvude hulgale Z lisada kõigi positiivsete ja negatiivsete murdarvude hulk, siis

tekib ratsionaalarvude hulk Q.

2. Kahe negatiivse arvu summa on alati positiivne arv.

3. Kahe erimärgilise arvu liitmisel sõltub vastuse märk absoluutväärtuselt suurema liidetava

märgist.

4. Kahe vastandarvu summa on võrdne 1-ga.

5. –3 > –2 6. –3> –2 7. Kahe negatiivse arvu summa on alati suurem mõlemast liidetavast.

8. Arvude –3 ja 6 summa absoluutväärtus on 9.

9. Ratsionaalarvude lahutamisel ei ole vahe alati väiksem kui vähendatav.

2. Milline väide osutus sinu jaoks kõige raskemaks? Miks?

3. Vaata väited paarilisega koos läbi. Eriarvamuse korral leidke õige lahendus.

4. Koosta selle teema raames õpitu kohta 2–3 kahtlast väidet.

RATSIONAALARVUDE LIITMINE JA LAHUTAMINE


○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


10. Kui üks liidetavatest on võrdne nulliga, siis on summa võrdne teise liidetavaga.

Arvu absoluutväärtus on seda arvu arvteljel kujutava punkti kaugus nullpunktist ehk antudpunkti ja nullpunkti vaheline kaugus. Seega võib absoluutväärtust vaadelda kui kahe punktivahelist kaugust, mille korral üheks punktiks on alati nullpunkt.

Kirjutist |–5| = 5 võib lugeda mitmeti.1. Arvu –5 absoluutväärtus on 5.2. Arvu –5 kaugus nullpunktist on 5 ühikut.3. Arvu –5 ja nullpunkti vaheline kaugus on 5 ühikut.


|–5| = 5, sest –5 on nullpunktist 5 ühiku kaugusel.

–5 0

Joonise arvteljel on märgitud punktid P(–4), U(......), N(......), O(......), K(......), T(......),I(......), D(......). Vaatle joonist ja vasta küsimustele (ühikute loendamine).

–4 –3 –2 –1 0 1 2 3 4 5

P U N K T I D

1. Mitme ühiku kaugusel asub punkt P nullpunktist? 4 ühiku kaugusel

2. Mitme ühiku kaugusel asub punkt D nullpunktist?

3. Mitme ühiku kaugusel asub punkt N nullpunktist?

4. Mitme ühiku kaugusel on teineteisest punktid U ja T?

5. Mitme ühiku kaugusel on teineteisest punktid K ja I?

6. Mitme ühiku kaugusel on teineteisest punktid U ja D?

7. Mitme ühiku kaugusel on teineteisest punktid P ja T?

8. Mitme ühiku kaugusel on teineteisest punktid N ja I?

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


KAHE PUNKTI VAHELINE KAUGUS ARVTELJEL

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


1. Kuidas leida kaugust kahe suvalise punkti vahel, kui teame nende punktide koordinaate, kuid arvtelge joonestada pole võimalik? Vastuse leidmiseks toimi järgnevalt.1. Ava õpik lk-lt 26 peatükk 1.7. “Kahe punkti vaheline kaugus arvteljel”.2. Vaatle näiteid punktis 1 ja loe läbi järeldus lk 27 alguses.3. Küsimusele leiad vastuse, kui loed läbi punkti 2 (lk 27).

2. Täida lüngad, vajadusekorral kasuta õpikut.Kahe punkti vahelise kauguse leidmiseks arvutamise teel lahutamekoordinaadist .

Valemina saab kirja panna kahe punkti vahelise kauguse

d =

kus a on b on

Koordinaatide järjestusel ei ole tähtsust!

3. Kontrolli töölehe 42 vastuseid arvutamisega. Kõigepealt kirjuta arvteljelt välja punktide koordinaadid ja seejärel arvuta.

1. P(–4) ja O(0) PO = |–4 – 0| = |–4| = 4 või PO = |0 – (–4)| = |4| = 4

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

KAHE PUNKTI VAHELINE KAUGUS ARVTELJEL


U(–2) ja T(3) UT = |–2 – 3| = |–5| = 5 või

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


–4 –3 –2 –1 0 1 2 3 4 5

MAT

LIIKUMISMÄNG

Tekitage kümnest õpilasest klassi ette (nt tahvli ette) arvtelg –4st kuni 5ni. Õpilastel on käes

numbrid oma asukohaga. Need õpilased, kes jäid oma pinkidesse istuma, hakkavad esitama

üksteisele küsimusi.

Nt küsib keegi: kui kaugel on Katrin Dorisest? Kui küsimusele on (arvutamise teel) vastatud,

siis vahetavad arvteljel seisvad õpilased, kelle kohta küsimus esitati, oma kohad. Kõigepealt

liigub suurema arvuga õpilane (Doris) väiksema arvuga õpilase juurde ja loendab valju

häälega oma samme (iga samm on üks ühik). Kohale jõudes vahetavad Doris ja Katrin oma

arvukaardid. Nüüd liigub teine õpilane (Katrin) tühjale kohale, loendades valjusti oma

samme. Õpilane, kes vastas, saab järgmisena küsida.

Kui õpilased niimoodi liikuda saavad, siis jääb neile loodetavasti paremini meelde, kuidas

kaugust leida ja et lahutamisel ei ole koordinaatide järjestusel tähtsust.

ÕpetajaleÕpetajaleÕpetajaleÕpetajaleÕpetajale

Peeter Sass Ulvi Niina Oskar Katrin Dima Triin Inga Doris

ENESEKONTROLL

1. Vali välja tõesed laused, märgi need X-ga.

2. Võrdle oma valikuid naabri valikutega. Eriarvamuse korral otsige abi õpikust lk-delt 26–27.

Kui muuta vähendatava ja vähendaja järjestust, siis muutub vahe märk vastupidiseks vahe märk ei muutu

Kahe punkti vahelise kauguse saame, kui lahutame suuremast koordinaadist väiksema lahutame väiksemast koordinaadist suurema

Kui A(–2) ja B(3), siis nendevaheline kaugus on 1 ühik 5 ühikut

Kui T(–100) ja R(1000), siis nendevaheline kaugus arvteljel on 1100 ühikut 900 ühikut

Arvu absoluutväärtus on alati negatiivne alati positiivne või null

Kahe punkti vaheline kaugus d = a + b d = |a – b|

Kahe punkti vahelise kauguse leidmisel on koordinaatide järjestus tähtis ei ole koordinaatide järjestusel tähtsust

Arvu 17 kaugus nullpunktist on võrdne arvu 17 absoluutväärtusega arvu 17 vastandarvuga

KAHE PUNKTI VAHELINE KAUGUS ARVTELJELMida ma tänases tunnis õppisin?


○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a liitmise seadused: … · nÕuanne 4: murdarve liites...

Documents