Neljapäev, 10. detsember 2015nr 225 (5352) 3 eurot

Euribor-0,033%

NordPool29,16

EUR/SEK9,2560

EUR/RUB76,9932

USD/EUR0,9132

EUR/USD1,0949

KAUBANDUS

Tartu kaubakeskusi tabas laienemistuhinPikalt hotelli ja kino ehitust plaaninud Tartu Lõunakeskus teeb juhatuse liikme Jaan Loti sõnul nüüd kavandatu teoks. Laienevad ka konkurendid. 6–7

VAIDLUS

Tallinna börsi mängureeglid kohtus paikaInvestor Mikk Talpsepp jätkab Baltikaga kohtuvaidlust, et muuta Tallinna börs läbipaistvaks nagu arenenud riigile kohane. 8

Eesti majandus teelahkmel

TULEMUS

Riigifirmad on usinad kasumimeistrid Edukate firmade TOPis torkasid silma riigifirmad. Selle üle peaks rõõmustama, ütles Tallinna Sa-dama nõukogu liige Urmas Kaar-lep – ehk jääb tänu sellele mõni maks kehtestamata. 12

TÖÖSTUS

Tootmises tasub näidata rohkem pilte“Piltide kujul info on meile auto-maatsemalt arusaadav,” põhjen-das Infovara ärianalüüsi juhtiv-konsultant ja andmeteadur And-res Kukke andmete visualiseeri-mise olulisust tootmises. 14–15

INVESTOR

Kombinatsioonid tulumaksugaEksperdid annavad soovitusi, kui-das saada suurem tulumaksu-tagastus. Kes soovitab kolman-dat pensionisammast, kes inves-teerimiskontot ja kes kiiret abiel-lumist veel sel aastal. 20–21

Raivo Vare: Süürias peetak-se tegelikult katselahinguid uue maailmakorralduse pai-kasaamise nimel. Ettevõtja analüüsib Süüria kriisi mõju Eestile. 18

KOLUMN

Eesti Panga hinnangul oleme

jõudnud punkti, kust vanamoodi

kasvada enam ei saa. Ettevõtetest sõltub, kas Eesti läheb Soome teed või leiab uued kasvu lätted. 4–5

e

toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

2 TOIMETUSÕpilasfirma Sibis otsustas appi tõtata raskus-

tes vaevlevatele põllumeestele ja nende saa-

dused otse tarbijate kööki toimetada. EBSi

gümnaasiumis õppivate Rudolf- Gustav Hanni (pil-

dil) ja Karl Angelo Maiuri ning Kadrioru Saksa Güm-

naasiumi õpilase Kristiina Toomiku ja Tallinna Reaal-

kooli abituriendi Elo Johanna Kuklase loodud veebi-

põhine lahendus ühendab talumehed lõpptarbija-

ga. Alustuseks tehakse koostööd vaid ühe taluga, et

proovida, kuidas teenus tööle hakkab, aga juba prae-

gu on selgunud, et huvi on suur – põllupidajad helis-

tavad noortele juba ise.

TEGIJA

JUHTKIRI

Kaubakeskuste rajamise buum reedab kriisiohtu

T allinna kaubakeskuste raja-mise õhin on nakatanud ka Tartut: Lõunakeskuse suure-makstegemine käib täie hooga. Lõunakeskuse laiendus, kuue

saaliga kobarkino ja 70 toaga hotell, peaks val-mis saama 2107. aasta kevadel. Samal ajal ker-kib Tallinna hiigelsuure Ülemiste kõrvale Pro Kapitali T1 130 000ruutmeetrise kogupinna-ga, mis valmib samuti 2017. aastal. Ka Rocca al Mare keskus laieneb.

Äripäeva meelest on suurte kaubakeskuste rajamise laine ohu märk, mis viitab majandu-se tasakaalustamatusele ja uue kriisi võima-likkusele. Eriti Tallinna kohta on sageli väide-tud, et siin on suuri kaubakeskusi juba küllalt ja üle sellegi, ent seda ütlevad enamasti juba tegutsevate keskuste juhid või omanikud, kes konkurente arusaadavasti ei oota.

Cityconi juht Marcel Kokkeel hoiatas juba eelmise aasta sügisel, et Eesti turgu varitseb jaerisk, sest kaubakeskuste ruutmeetrid kasva-vad kiiremini kui elanike arv. Eesti turg on te-ma sõnul ammugi üleküllastunud ja uute kes-kuste rajajad enesetapumissioonil.

Tarbimine kasvab, majandus kidub. Kauba-keskuste rajajad ise lähtuvad teistest argumen-tidest. Tõepoolest, tarbijate ostujõud on kii-resti kasvanud ja veelgi paranemas, tarbijate kindlustunne heas seisus ja palgad tõusevad – koguni nii palju, et nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti Pank peavad vajalikuks selle eest hoia-tada. Tööturul osalemise aktiivsus on suur na-gu kriisiajal, mis tähendab seda, et vahepeal tööjõuturult eemal olnud inimesed on sinna tagasi jõudnud ning neil on kindel sissetulek, mida kaubakeskustes kulutada. Sisetarbimi-sega on seis igati särtsakas, ja küllap eeldavad kaubakeskuste rajajad, et nii see jääbki.

Aga ilmselt ei jää. Tarbimise kiire kasv pole tähendanud majanduskasvu, see kidub. Peaks

olema enesestmõistetav, et Eesti turu pisidu-se tõttu ei saagi sisetarbimine eriline kasvu-mootor olla.

Rõõmsa ja äkilise sisetarbimisega kauge-le ei sõida, aga ekspordiga on lood muretteki-tavalt kehvad. Ebakindla väliskeskkonna tõttu pole siin kiiret paranemist loota – seda enam, et Eesti pole endale leidnud uut konkurentsi-eelist, mis kunagise madalapalgalisuse asen-daks. Tarbimise ja majanduskasvu käärid on ebatervislikult suured.

Ideede nappuse tunnus. Eksportijatele kah-juks häid uudised pole. Nad maadlevad part-nerturgude kehva seisu ja sellest tingitud too-dangu hinna langusega ühelt poolt ja siin-se palgatõususurvega teiselt poolt, balans-seerides juba mõnda aega õhkõrnal jääl. Ku-na tööjõuturg on mitmeski sektoris pingeli-ne, eeldab kõrge tööhõive pigem palgatõu-su kui -langust. Samas eeldab arengusoov in-vesteeringuid, aga just sellega on lood iseära-nis nutused.

Eesti ettevõtjate endi investeerimissoov paistab olevat raugenud, sest muud mu-ret on niigi küllaga. Nii võib kaubakeskus-te rajamise buum olla just investeerimis- ja innovatsiooni ideede nappuse tunnus. Ent ka välismaine raha on Eestit vältima hakanud, ja välisinvesteeringute pidev kahanemine annab valusamad hoobid Eesti majandusele tõenäo-liselt juba lähematel aastatel.

Ainult sisetarbimise kasvule suunatud äri-mudelid kuuluvad mõtteviisi poolest kriisi-eelsesse aega. Kui majandus kasvama ei hakka, pole neil pikka pidu.

Loe Äripäevastuudis “Tartu kaubakeskused jooksevad võidu”

tänases lehes lk 6–7

TÄNA ÄRIPÄEVA VE E BIS

Jaapani raha Eesti idusseEesti idufirma sai Jaapani telejaamalt Asahi Broadcasting Corporation investeeringu.

Milline ettevõte leidis sellise investori? Kui palju raha Eesti ettevõte sai?

UURI ARIPAEV.EE-ST

TSITAAT

Äripäeva hinnangul võiksid riigile kuuluvad haiglad muutuda käibemaksu-kohustuslasteks.Juhtkiri 9.12

HOM M EKas väikeettevõtja peab kõik ise ära tegema või tasub teenuseid ka sisse osta?LOE ÄRIPÄEVAST

INVESTEERINGU saanud

Eesti idufirma analüüsib

tele reklaame.

Kui majan-dus kas-vama ei hakka, pole kaubakes-kustel pik-ka pidu.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

Gümnaasiumiõpilasedläksid põllumehele appi

Seoses muudatustega ettevõtte omanike

struktuuris müüaärikinnisvara Tallinnas.

Müügis olev tootmishoonekoos selle juurde

kuuluva maaga onantud üürile

tuntud suurettevõttele.Üürileping on pikaajaline.

AINUKORDNE VÕIMALUSinvesteerida

ärikinnisvarasse

Potentsiaalsetel huvilistel

palume ühendust võtta.

Kristjan Kasak

Tel: +372 57813056

Aasta üüri puhastulu (NOI) on üle 65 000 euro + käibemaks,

üürimäär on indekseeritud.

Investeeringu

rentaablus on 7,5%.

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

LÜHIDALT 3

LENNUNDUS

Piloodipõud peatab osa SASi lendeSkandinaavia lennukompanii SAS on sunnitud 2016. aasta algu-ses, jaanuaris ja veebruaris, osa lende pilootide nappuse tõttu ära jätma.Peamiselt puudutavad need marsruute, mida teenindab tütarette-võte Cimber A/S ja kus lendavad CRJ900 lennukid. Ehk siis lende Kopenhaagenist Wroclawisse, Palangasse, Vilniusse ja Frankfur-ti, vahendas lennundusala uudiste portaal check-in.dk. Kokku jääb ära ligikaudu 250 lendu.Sarnased probleemid olid SASil ka novembri alguses.

Tarmo Noop: Kui tahate kümme kilo alla võtta, siis peab ju ka kaal olema.

A. Le Coqi juht mõõdikute kasutamise kohta tööstuses. LOE LÄHEMALT LK 14–15

25ÜLE OÜ • Tallinn 11415 • Peterburi tee 46 • www.yle.ee • yle@yle.ee

T ä n a m e o m a k l i e n t e j a k o o s t ö ö p a r t n e r e i d

j a s o o v i m e k õ i g i l e

r õ õ m u r o h k e t j õ u l u a e g a

n i n g e d u k a t u u t a a s t a t !

TallinnPeterburi tee 46, 11415 Tallinn Tel 613 9770, Faks 613 9773E-post tallinn@kodustuudio.ee

www.kodustuudio.ee

Tartu Riia tn 130, 51014 TartuTel 5615 3251E-post tartu@kodustuudio.ee

Lase oma fantaasial lennata!

Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident Andrus An-sip tutvustas eile Brüsselis ko-misjoni esimesi konkreetseid ettepanekuid digitaalse ühis-turu loomiseks, mille hulgas oli veebisisu pakkuvate teenus-te piiriülene kaasaskantavus.

Ehk kasutades näidet, mida Ansip on ise sageli kasutanud – tema abikaasa saaks edaspidi ka Brüsselis vaadata Eesti telekana-litelt oma lemmikseriaale. Prae-guste reeglite järgi ehk geoblo-keeringu tõttu “Sajandi armas-tus” Brüsselis nähtav ei ole.

Kaasaskantav info. “Seadus-likult ostetud sisu – olgu sel-leks filmid, e-raamatud, jalg-pallivõistlused või teleseriaalid – peab saama endaga kaasas kan-da kõikjal Euroopas,” ütles An-sip, tõmmates paralleeli mobiil-telefonide rändlustasude kao-tamisega.

Nii rändlustasude kadumine kui ka nüüd välja pakutud digi-

taalse infosisu piiriülene kaasas-kantavus jõustuksid 2017. aastal.

Komisjon tutvustas eile ka uusi digitaalsete lepingutega seotud norme, mis peavad ta-gama tarbijatele parema kait-se, kui nad veebis digitaalset in-fosisu ostavad. “Tänased ettepa-nekud annavad tarbijatele vee-bis suuremad õigused: neil või-

maldatakse teistest Euroopa Lii-du liikmesriikidest pärit tooteid ja teenuseid tarbides tunda täit kindlust. Ettevõtjad, eriti väike-ettevõtjad, saavad laieneda teis-tesse riikidesse väiksemate kulu-tustega ja ühtsete Euroopa Liidu õigusnormide kohaselt ega pea enam kohaldama erinevaid sise-riiklikke õigusakte,” ütles Ansip.

Praegu müüb ainult 10% Ees-ti jaemüüjatest veebis teistes Eu-roopa Liidu riikides elavatele tar-bijatele, kolm korda rohkem jae-müüjaid (29%) müüb oma riigis. Ainult 22% Eesti tarbijatest teeb veebis sisseoste teistest ELi riiki-dest, samas kui 39% teeb oste Ees-ti veebipoodidest.

Isutekitaja. Komisjoni eilsete et-tepanekutega avardataks oluli-selt ka Eesti ettevõtjate piiriüle-seid müügivõimalusi ning sa-mas laieneks Eesti tarbijatele pa-kutav kaubavalik ning alanek-sid hinnad.

Komisjon tegi eile digitaal-se ühisturu arendamisega n-ö otsa lahti. Peamised eelnõuet-tepanekud jõuavad lauale tu-leval aastal, kuna eeldavad en-ne ulatuslikke konsultatsioo-ne. “See oli vaid eelroog isu teki-tamiseks,” ütles digitaalse turu volinik Günther Oettinger. “Põ-hiroog tuleb järgmisel aastal,” lisas Oettinger.

“Sajandi armastus” saab Brüsselis nähtavaks. Digitaalne ühisturg

DIGITAALSE turu volinik Günther Oettinger, asepresident Andrus

Ansip ja tarbijakaitse volinik Vera Jourova tutvustasid eile Brüsse-

lis komisjoni ettepanekuid. FOTO: EPA

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

4 KAANEL Margus Kastein:

Me tõime oma emaettevõtte kaudu juba välismaalt 15 serblast.

Saku Õlletehase juht suurest tööjõupuudusest Saku vallas

3protsendi kanti võiks jõuda inf-latsioon, sest siis oleks rohkem ressurssi investeerimiseks.

Kui ettevõtted

ei paranda tootlikkust,

ei saa palgad lõputult kas-

vada.Eesti Panga juht

Ardo Hansson

201520142013

StatistikaEesti majanduskasvu allikad Investeeringute kasv Palk ja ekspordi hind Majandusindikaatorite muutus

1109 -8

-4

0

4

8

12

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

1716151413121110090807

ALLIKAS: STATISTIKAAMET, EESTI PANK, MAKSU- JA TOLLIAMET

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

171615141312100807

SKP kasv

püsivhinnas, %

20173,11

2009

-14,72

hõive panus, pp

-0,79

tootlikkuse panus, pp

3,90

investeeringud kokku, %

2017prognoos

4,81

2015, III kv

–9

2015, III kv

–2,10

2015, III kv

6,13

ettevõtete kasumi

muutus eelmise aasta

sama ajaga võrreldes,

kolme kvartali libisev keskmine %

ekspordihinna muutus eelmise

aasta sama ajaga võrreldes, %

(ilma naftatoodete ja koksita)

keskmise palgaväljamakse

muutus eelmise aasta

sama ajaga võrreldes

-10 -8 -6 -4 -2 0 2 4 6 8

aastane muutus 2015. aasta III kvartalis

hõive

keskmine palgaväljamakse

jaemüük

reaalne majanduskasv

toodang töötaja kohtapüsivhindades

ettevõtete investeeringud jooksevhinnas kaubaeksportjooksevhindades

ettevõtete kasum(kolme kvartali libisev keskmine)

8

–9

Eesti majandus on praegu teelahkmel, kus vasakule keerates ootab meid ees palkade languseni viia võiv nii-öelda Soome stse-naarium ning helgemal teeotsal Eesti Pan-ga optimistlik baasstsenaarium, mille järgi hakkame usinamalt tootma-investeerima, kui ainult naabritel ka hästi läheks.

Eesti Panga juht Ardo Hansson ütles pä-rast eile toimunud majandusprognoosi tut-vustust virilal naeratusel, et nad on ikka op-timistlikud. Tänavusest 1,2% suurusest ma-janduskasvust saab järgmisel aastal lootus-te kohaselt 2,2%ne kasv ja ülejärgmisel ehk juba 3,1%ne. Me jagame mängumaad Root-si ja Venemaaga – kui neil läheb hästi, läheb meil igal juhul vähemalt paremini. Nii, kui-das ekspordipartnerid ees, ikka väiksemad tootjad järel.

Eesti rahvas tarbib praegu ohtralt, seda soodustab Hanssoni sõnul nullilähedane inf-latsioon. Palgad ja suurenenud tarbimine ei saa aga kasvada lõputult. Selle kõrval on Eesti

MAJANDUSKASV

Häving Soome moodi või selgineva taevaga tulevik? Eesti Pank on optimistlik

ettevõtete kasumite kasv jäänud kinni ning tootlikkus pole samuti ammu kasvumärke näidanud. Selline olukord majanduses on ebaproportsionaalne, sest ettevõtjad mak-savad palju raha palkadena välja, selle võrra jäävad kängu aga eksport ja investeeringud.

“Kui inflatsioon jõuab 3% kanti, siis sel-le võrra ehk ka tarbitakse vähem ja tekib rohkem ressurssi investeerimiseks,” avaldas Hansson lootust.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõ-nul hakkab inflatsioon küll nõrgenema, kuid selle tõttu paistavad ees rasked ajad toorme-majanduses, eriti näiteks Venemaal ja Bra-siilias, kes sõltuvad suuresti toorme ekspor-dist. Venemaa majanduse halb käekäik on meie ettevõtjatele aga kõike muud kui rõõ-musõnum.

Eesti Panga juht annab soovitusi. Hansso-ni sõnul ei ole ettevõtjale järgmiseks aastaks selget teejuhti, kuidas käituda, kuid tähtis on see, et ettevõtja tunneks huvi ja mõtleks kaasa majanduse käekäigule. Oma fookuse siseturule suunanud ettevõtjatel soovitab Hansson mitte liigselt erutuda suurest tar-bimisest, sest peagi võivad tuuled pöördu-da. Eksportijatel soovitab ta mitte pinguta-da üle palga maksmisega.

“Ettevõtjad, kelle toodang on suunatud siseturule, peaks arvestama, et tarbimine ei kasva lõputult ja tulevikus on olukord võib-olla natuke raskem. Investeerimiskaupade tootja näeb jällegi suuremat potentsiaali. Ta peab küll maksma sellist palka, mida turg nõuab, kuid palka tõstes peaks ta hoolega mõtlema, kas tuleb omadega ka välja,” mär-kis Hansson.

Kuhu kadusid töötajad? Lõppeval aastal on lõpuks vähemalt numbrite poolest positiiv-ne seis kaua kiratsenud tööjõuturul – meil on rekordmääral hõivatuid ja vähe tööotsi-jaid. Tegelikult peitub statistika taga tõsi-asi, et töökäed on voolanud suures koguses välismaale, siiajääjad on leidnud ka töö, sest muidu nad poleks ilmselt jäänud. SKP kas-vugi on panustanud palju eelkõige suur töö-

hõive määr, mitte aga tootlikkuse kasv, mis on ainus viis pikaajalise majanduskasvu ta-gamiseks. Seega ei paku suur hõive määr si-sulisi lahendusi.

Ettevõtjad otsivad töötajaid seetõttu ti-kutulega taga ja on silmitsi juba tööjõupuu-dusega. Näiteks Saku Õlletehase juht Mar-gus Kastein on toonud juba 15 töötajat ema-ettevõtte kaudu Serbiast – Eestist neid liht-salt võtta pole.

Töökäte väljavool pole mingi uudis. Ses mõttes on aprill ja oktoober vennad – nii IMFi kevadine kui ka sügisene majandus-prognoos on olnud Eesti Panga asepresiden-di Ülo Kaasiku kinnitusel väga sarnased, väl-javaated pole eriti muutunud.

Euroliidu riikidele on kasulik ka nõrge-nenud euro, kuid meid see nii väga ei rõõ-musta, sest Eesti peamised ekspordipartne-rid, näiteks Venemaa ja Rootsi, jäävad euro-alast välja. Kaasik nimetab seda vastutuu-leks Eesti majandusele, sest kui Vene rub-la ei õitse, kahaneb Venemaa majandus ka järgmisel aastal ja see pole meie eksportöö-ridele hea sõnum.

Samas avaldas Kaasik lootust, et Rootsi ja Soome majandus taastuvad uuel aastal pisut kiiremas tempos. Ta ei kippunud aga ka en-neaegselt hõiskama, sest välisturgude taas-

MARI METSmari.mets@aripaev.ee

KAANEL 5

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

2,2protsenti on Eesti Panga värske prognoosi kohaselt järgmisel aastal Eesti ma-janduskasv, ülejärgmisel aastal kiireneb kasv aga 3,1 protsendile.

Kaubandus-pinnad I korrusel Pärnu maanteel.

Üürile anda kogu hoone 2200m2 või pinnad eraldi suurusega 300 – 790m2

EELISED:

646 1004

II KORRUSEL PIND 780m2 ERALDI SISSEPÄÄSUGA

Pärnu mnt 139c, Tallinn

Parim valik tuntud tootjate printereid,koopiamasinaid ja kulumaterjaleToodete lai valik. Innovatiivsus. Kvaliteet. Professionaalne teenindus.

Meilt saab tellida täpselt teie töö jaoks sobiva võimsuse ning funktsioonidega printereid ja koo-piamasinaid nii koju, väikekontorisse kui ka suuremasse ettevõttesse. Meie professionaalsed ja sõbralikud töötajad on igati abiks teie jaoks parimate seadmete väljaselgitamisel, paigaldamisel, hooldamisel ning vajadusel ka remondil.

Gonsiori 12, Tallinn > tel 66 128 70 > www.kassetiexpert.ee

Originaal ja analoog kulumaterjalid kõikidele tuntud ja tundmatutele printeritele ja koopiamasinatele!

Lisaks pakume laserprinterite kassettide täitmise teenust ehk müüme kvaliteetseid renoveeritud kassette, kus vahetame lisaks täitmisele välja kõik kasseti kulunud osad. Kasutame ainult tippkvaliteediga tinti ja tahma ning garanteerime, et meil täidetud kas-setid töötavad sama hästi kui originaaltootja kassetid.

Meie lai testimisseadmete hulk tõestab, et väärtustame kvaliteedikontrolli ja klientide rahulolu.

Printerite müük, hooldus ja remont – ikka Kasseti Experdilt!Printerite müük, hooldus ja remont – ikka Kasseti Experdilt!1350€ +km

KommentaarVäljavaated on kesised

MARGUS KASTEINSaku Õlletehase direktor

Palgasurve on tohutu ja toot-likkus kahaneb, sest tööpuu-dust Tallinnas peaaegu pole. Töötades Saku vallas, on inime-si leida väga raske, valitseb to-hutu tööjõupuudus. Me tõime oma emaettevõtte kaudu juba välismaalt 15 serblast.

Mis puudutab nõudlust ja tarbimist, siis meie sektoris pal-gad küll kasvavad, kuid tarbi-

mine mitte. Meie sektor on mõ-jutatud väga tugevalt regulat-sioonidest, eriti alkoholi akt-siisist. Töötame langeval tu-rul, ennustame järgmiseks aas-taks 2–3%-list turu langust, üri-tame seda kompenseerida eks-pordi abil. Eksporditooted on ilma kohaliku aktsiisita, eks-pordime ligi pool oma toodan-gust ja püsime tänu sellele üld-se jalul. Pingutame püksirihma ja püüame uusi tooteid turule tuua ning kallimalt müüa. Siia-maani oleme saanud teha ka in-vesteeringuid, kuid need saa-vad olema eelolevatel aastatel keerulised.

KAUBANDUS

Rocca al Mare keskus plaanib juurdeehitustTallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, mille eesmärk on luua võimalus Rocca al Mare kaubanduskeskuse laiendamiseks.Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse suurendada kaubanduskeskuse ehitusõigust kuni kahe uue mak-simaalselt viiekorruselise hooneosa juurdeehitamiseks.Planeeritava maa-ala suurus on 11,85 ha.

RAHAPOLIITIKA

Gundlach: Föderaalreserv teeb suure veaMiljardärist investor Jeffrey Gundlach hoiatab, et turud on prae-gu väga halvas seisus ja Föderaalreserv ei peaks intressimäärasid tõstma, vahendas CNN Money.“USA aktsiaturud püüavad näidata ennast elujõulisena väga ras-kes olukorras,” lausus Gundlach.Ta ütles, et Föderaalreservi intressimäärade tõstmine on mõelda-matu, arvestades seda, millises olukorras on turud.Ta ennustas, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid, aga hiljem kahetseb seda.

tumine on praegu meie peamine ootus eks-pordi hoogustamiseks. Kuid seda oleme me varemgi lootnud ja pidanud pettuma ning taastumisootusi edasi lükkama.

Pall on tööandja käes. Praegu on heas sei-sus töövõtja ja tarbija, kuid kehvemas inves-teerija, sest esimene on saanud kiires tempos kasvanud palga, teise kasum kannatab keh-va tootlikkuse all. Hanssoni sõnul ongi Ees-ti majandus nüüd teelahkmel ja see, millises suunas riik edasi läheb, sõltub sellest, kuidas lahenevad tekkinud ebakõlad – kõrge palk versus kehv tootlikkus, suur tööhõive versus tööjõu puudus. Soome majanduse praegu-ne seis on Hanssoni sõnul veel pehme näide kehvemast stsenaariumist – lõpuks tuleb ik-ka langus, sest palgad ei saa üksinda lõputult kasvada. “Kui ettevõtted ei paranda tootlik-kust, ei saa palgad lõputult kasvada, lõpuks toimub palgakasvu aeglustumine või isegi langemine,” hoiatas ta.

Kui aga Eestil õnnestub minna helgema tuleviku teed – väliskeskkond paraneb ja euroala parem käekäik kandub edasi välis-nõudluse kasvu –, suudavad ettevõtted teha uusi investeeringuid ja tootlikkust kasvata-da. Eesti Panga prognoosis on sel juhul pal-gakasv 5% lähedal.

EESTI Panga

president Ardo

Hansson ja asepre-

sident Ülo Kaasik

tutvustasid eile

keskpanga uut ma-

jandusprognoosi.

FOTO: ANDRES HAABU

KommentaarBürokraatia ja maksud hoiavad kasvu tagasiSVEN PERTENSLemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees

Optimismiks erilist põhjust ei näe. Tööealine elanikkond vä-heneb, tööpuudus on madal ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele püsib. Palgakasvu veab avalik sektor ja suuri muuda-tusi selles näha ei ole. Seetõttu on ka erasektoris töötavatel ini-mestel jätkuvalt ootused palga-tõusuks.

Tootlikkus ei ole juba aas-taid kasvanud palkadega samas tempos ja see ei ole mõistagi jätkusuutlik. Tootlikkuse kasvu pärsivad arvukad riiklikud re-gulatsioonid, kasvav bürokraa-

tia ja maksupoliitilised otsu-sed. Kui olukord püsib muutu-matu, hakkab palgatõus Eestis varem või hiljem aeglustuma.

Eesti tänavune majandus-kasv on kasin. Kui väliskesk-konna all mõista naaberriiki-de majandusarengut ja teiste riikide kasvavat nõudlust meie toodete järele, siis ainult selle-le plaane üles ehitada ei tasuks. Vaja on riiklikul tasandil meet-meid majanduse elavdamiseks, avaliku sektori senisest suure-mat kulude kokkuhoidu ning riigi ja ettevõtjate partnerlust ühiste eesmärkide nimel.

6 UUDIS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

Suured in-vesteeringud uutesse kes-kustesse ei ole tulevikus enam sama tasuvad.Tartu Kaubamaja tegevjuht

Katre Plaan

Mis on misLõunakeskus

Suurim kaubanduskeskus

Lõuna-Eestis.

Omanik on Astri AS, mille omani-

kud on Väino Põllumäe, Eve Kirs,

Mitval OÜ, Aleg Kirs, perekond

Hage ja Tüksammel ning Ilona

Mening.

Astri grupp omab lisaks Lõuna-

keskusele Tartus Fama, Astri ning

Tempo keskust Narvas, Pärnu lin-

nas asuvat Pärnu Keskust ning

Balti Jaama Turgu Tallinnas.

Lõunakeskuse uus laiendus paikneb 6,6 hektari suurusel maa-

alal, ehitusaluse pinnaga 3,3 hek-

tarit. Lisandub 10 000 m2 pinna-

ga parkla ning umbes 12 000 m2

kaubanduspindasid. Kavandatud

on ka umbes 3000 ruutmeetrise

pinnaga hotell ja sama suur kino.

Äripäeva kaubanduskinnisvara-

ettevõtete edetabelis oli Lõuna-

keskus tänavu 7. kohal.

2014. aasta käive oli 8 mln eurot

ja ärikasum 10,1 mln eurot.

TTK keskus

Omanikud: Tartu Tarbijate Koo-

peratiiv, Sen Kinnisvara.

Pindala 55 000 m2. Hoones-

se on kavandatud spaa, hotell,

ligi 6500 m2 büroopinda, ligi

15 000 m2 kaubanduspinda ning

üle 1500 m2 teeninduspinda.

Valmib plaani järgi 2016. aasta

kevadel.

Ehitavad Rand & Tuulberg AS ja

AS Ehitustrust konsortsium.

Tartu Kaubamaja

Tegutseb üle 60 kaubandus- ja

teeninduspinna, keskuse ankur-

üürnik on Kaubamaja AS.

2014. aastal ulatus keskuse

kaupluste käive 48 miljoni euro-

ni (2013: 51. miljonit) ning keskuse

keskmine müügitulu m2 kohta oli

3400 eurot.

30MILJONIT eurot investeerib

Lõunakeskus laienemisse.

Aterolip® on preparaat, mis aitab:hoida normis vere kolesterooltaset-

normaliseerida veresuhkru taset-hoida normis triglütseriidide taset veres-

tugevdada südant ja veresooni-

Aterolip® on preparaat, mis aitab:hoida normis vere kolesterooltaset-

normaliseerida veresuhkru taset-hoida normis triglütseriidide taset veres-

tugevdada südant ja veresooni-

KÜSIGE APTEEGIST!TELLI MEIE E-POEST WWW.BIOLEVISHOP.EE

KÜSIGE APTEEGIST!TELLI MEIE E-POEST WWW.BIOLEVISHOP.EE

Taanis on negatiivsed intressi-määrad käigus olnud juba olu-liselt kauem, kui prognoosida osati, see tähendab finantssek-torile järjest raskemat koormat.

“See pidi olema erakorraline intressimäär, mis 2015. aastal kaob,” ütles agentuurile Bloom-berg Danske Banki investorsuhe-te juht Claus Ingar Jensen. “Kui surve marginaalidele jätkub ka 2016. aastal, mõjutab see pan-kade tulusid.”

Taani keskpangas on hoius-tamise baasintressimäär –0,75% juba selle aasta veebruarist saa-dik. Võrdluseks: Euroopa Kesk-pank langetas hoiustamise baas-intressimäära äsja –0,20 protsen-dilt –0,30 protsendile. Taani keh-testas negatiivse intressimää-ra Taani krooni euroga seotud vahetuskursi kaitseks ja praegu ei näita ükski märk, et intressi-

Danske: negatiivne intress järjest koormavam. Tõusu pole oodata

määr võiks uuesti plussi jõuda. See teeb kommertspankade elu raskeks.

Negatiivsed intressimäärad lähevad Taani pankadele tänavu maksma üle ühe miljardi Taani krooni (130 miljonit eurot), üt-les Taani pangandusliidu juht Tonny Thierry Andersen. Pea-miselt seetõttu, et pangad po-le negatiivseid intressimäärasid veel jaeklientide hoiustele eda-si kandnud.

Danske Bank ei prognoosi järgmise 12 kuu perspektiivis intressimäärade tõusu. Mis tä-hendab, et negatiivsed baasint-ressimäärad võivad Taanis keh-tima jääda veel aastateks – all-pool nulli on need olnud valda-valt juba 2012. aasta keskpaigast.

Danske kasum kolmandas kvartalis kasvas, kuid tulud vä-henesid 10%. Nii otsib pank uusi

tuluallikaid – läinud kuul teata-ti uuest privaatpanganduse ük-suse loomisest, mis on sarnane samm, mille on juba teinud tei-sed Põhjala pangad.

Kapitali kogumahutus põhi-varasse kahanes hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest, kuid langustempo aeg-lustus. Langust mõjutas enim ettevõtete investeeringute vähe-nemine masinatesse ja seadme-tesse. Samuti vähenesid oluliselt valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.

Lõpptarbimiskulutuste 4% kasvu toetas peamiselt kodu-majapidamiste lõpptarbimisku-lutuste suurenemine. Enim kas-vasid kodumajapidamiste kulu-tused vabale ajale, mitmesugus-tele kaupadele ja teenustele ning rõivastele ja jalanõudele.

ÄRIPÄEV.EE

Tasub teadaEesti pankades hiiliv hinnatõus Eilne Äripäev kirjutas, et Euroopa

Keskpanga otsus langetada hoiu-

seintress negatiivseks tähendab

Eesti eraisikutele ja ettevõtjatele

pangateenuste kallinemist.

“Eesti seadused ei võimalda ko-

haldada ühegi valuuta korral ne-

gatiivseid intressimäärasid eraisi-

kute ja ettevõtete hoiustele,” ütles

Danske Banki riskijuht Tiit Meid-

la. “Pankadel tuleb sellest tulene-

valt kanda negatiivsete intressi-

määradega seotud kulud või kan-

da need üle laenuvõtjatele, tõs-

ta teenustasusid või võtta suure-

maid riske oma tegevuses, kom-

penseerimaks negatiivsete intres-

side mõju,” selgitas ta.

Tartu suurim kaubanduskeskus Lõunakes-kus on alustanud laienemistöödega, mille-ga lisanduvad kaubanduskeskusele kahe-tasandiline parkla, kobarkino ja hotell. In-vesteeringu suurusjärk on 30 miljonit eurot. See paneb ka konkurente pingutama.

“Laiendamise otsuse tegemisel sai määra-vaks Lõunakeskuse 2001. aastal valminud va-nima hooneosa uuendamise vajadus, parki-mise ning juurdepääsude parendamise soov ning edukalt kulgenud läbirääkimised ko-barkino ja hotelli rajamiseks,” kommentee-ris Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott.

Laienemisotsuse tegi keskus juba 2011. aastal, kuid selge kuju võttis see plaan kaks aastat hiljem pärast läbirääkimisi koos-tööpartneritega. “Juurde tuleb kahetasan-diline parkla 300 autokohaga, kuue saali-ga Apollo kino ning 70 numbritoaga hotell, H&M koos sisustuspoega Home, mitu uut söögikohta ja kauplust,” loetles Lott.

Peatöövõtjad on AS Ehitustrust ja KRC Ehitus OÜ. Planeeringuala suurus on ligi-kaudu 66 700 m². Kaubanduspinda tuleb juurde ca 13 000 m². “Vana keskuseosa üm-berehitamine on mahult veidi suuremgi kui lisanduv osa,” täpsustas Lott.

Hea kaubanduskeskus vajab hotelli. “Lõu-nakeskuse kavandamise algusest kuni täna-seni oleme olnud seda meelt, et hea kauban-duskeskuse tegemiseks ei piisa vaid kauplus-test ja kohvikutest. Vaja on luua keskkond, milles tekivad võimalikult mitmekesised sü-nergiad,” selgitas Lott. “Hotelli mõte on meil juba üle 10 aasta, sama lugu kobarkinoga.”

Hotelli hakkab haldama Tartu hotelli-de London ja Pallas omanikele Kalev Kase-le, Martin Söödile, Raul Rebasele, Alar Kroo-dole, Märt Kroodole, Siim Kroodole ja Ver-ni Loodmaale kuuluv ettevõte. Loti sõnul luuakse Lõunakeskuse hotelli haldamiseks eraldi ettevõte.

Küsimusele, kuidas on Tartus praegu kon-kurentsiga, vastas Lott, et viimastel aastatel on välja kujunenud hea tasakaal südalinna ning äärelinna kaubanduse vahel. “Lähes-

tikku asetsevate südalinna keskuste kogu-maht on samas suurusjärgus Lõunakeskuse kaubanduspargiga. Südalinna keskused ka-vandavad lähiajal kõik juurde- ja ümberehi-tusi, lisandub uus tugev tegija,” lausus Lott. “Meie eesmärk on hoida Lõunakeskuse liid-ripositsiooni ka uues olukorras.”

Uus tegija Tartu Tarbijate Kooperatiiv. Tar-tu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) rajab vana kau-bamaja kvartalisse kaubanduskeskust, mis peaks valmima 2016. aastal. “Meie arendu-se eesmärk on täita tühimik Tartu linnasü-dame olulisimas liiklussõlmes ja ühendada olemasolevad kesklinna keskused, turud ja vabaaja veetmise kohad üheks suureks Tar-tu Linna Keskuseks. Ühtlasi tuua Tartu kesk-linna juurde neid teenuseid ja kauplejaid, ke-da siin veel pole,” kommenteeris TTK Inves-teeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald.

Krevald lisas, et tulevases keskuses avab

oma müügikoha mitu seni Lõuna-Eestis esindamata rahvusvahelist ketti, nagu Zara, H&M, Danija ja Famclub ning Vapiano res-toran. “Arvestades meie linna väikest elani-ke arvu, piirduvad paljud eelnimetatutest Tartus ainult ühe jaemüügikohaga ja see on kesklinnas,” märkis ta.

Uude keskusesse tuleb Baltimaade üks suuremaid spaasid koos 79toalise hotelli ja konverentsikeskusega ning kesklinna ko-lib ka mitu teenindusasutust: Ortodontia-keskus, töötukassa jne. “Kolm Tartu Turu-Riia ristis asuvat keskust ja turud kokku jää-vad ka pärast äärelinna kaubandusmahu li-sandumist suurimaks ja parima valikuga Lõuna-Eesti kaubanduspiirkonnaks,” nen-tis Krevald.

Ta selgitas, et Tartus on kujunenud välja kolm peamist kaubanduspiirkonda – kesk-linn, Annelinn ja linnaserv Riia maantee ääres. “Väiksemaid ja suuremaid toidukaup-

KAUBANDUS

Tartu kaubakeskused jooksevad võidu. ALYONA STADNIKalyona.stadnik@aripaev.ee

UUDIS 7toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

BP A3 Plus

BP A2 Basic

BP A6 PC

INSULDI ennetus

Maaletooja:

Uued Microlife vererõhuaparaadid on usaldusväärsed meditsiiniseadmed, mille abil mõõdetakse vererõhku. Aparaati on lihtne kasutada, see on täpne ning sobib väga hästi kodustes tingimustes õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks. Aparaat on välja töötatud koostöös arstidega ning selle täpsus on kliiniliste uuringutega tunnis-tatud väga heaks.** Nendes seadmetes kasutatakse sama mõõtmistehnoloogiat, mis Briti Hüpertensiooni Seltsi (British Hyper-tension Society, BHS) protokolli järgselt testitud ja auhinnatud «BP 3BTO-A» mudelis.

Microlife vererõhuaparaatidel on kasutusel PAD tehnoloogia, mis aitab tuvastada südame rütmihäireid. Arütmia sümbol ilmub näidikule mõõtmise järgselt, kui mõõt-mise ajal on sedastatud südame rütmihäire. Kui sümbol ilmub sageli (nt mitu kor-da nädalas vererõhu igapäevasel mõõtmisel), soovitame patsiendil pöörduda arsti poole. Aparaat ei asenda südameuuringuid, kuid aitab varases staadiumis südame rütmihäireid avastada.

Kasutusel nii BP A2 Basic, BP A3 Plus kui ka BP A6 PC mudelites.

MAM tehnoloogia võimaldab ühe nupuvajutusega mõõta vererõhku kolm korda järjest. Peale kolme järjestikust mõõtmist ilmub ekraanile automaatse analüüsi tule-musena vererõhunäit. Kuna vererõhk on pidevas muutumises, saadakse nii usaldus-väärsemad tulemused kui ühekordsel mõõtmisel. See on kasutusel nii BP A3 Plus kui BP A6 PC mudelis.

Microlife AFIB tehnoloogia on maailma juhtiv digitaalne vererõhu mõõtmise teh-noloogia, mis võimaldab varakult kindlaks teha kodade virvendusarütmiat (atrial fi brillation, e. AFIB) ja kõrgvererõhutõbe, mis on kaks peamist insuldi või südame-haiguse riskitegurit. Äärmiselt oluline on tuvastada kodade virvendusarütmiat ja kõrgenenud vererõhku juba nende tekke varases staadiumis, isegi ajal, mil te ei taju mingeid sümptomeid. Õige ravi võib vähendada võimalust haigestuda insulti. Seetõt-tu külastage oma raviarsti, kui Teie vererõhuaparaat näitab vererõhu mõõtmise ajal AFIB teadet. Microlife AFIB algoritmi on uuritud mitme prominentse kliinilise uuringu käigus ja nendest on selgunud, et see seade tuvastab patsientidel kodade virvendus-arütmia 97-100% tõenäosusega.1,2 Kasutusel vaid BP A6 PC mudelis.1 Stergiou GS, Karpettas N, Protogerou A, Nasothimiou EG, & Kyriakidis M. Diagnostic accuracy of a home blood pressure monitor to detect atrial fi brillation. J Hum Hyperten 2009; 1-5.2 Wiesel J, Fitzig L, Herschman Y, & Messineo FC Detection of Atrial Fibrillation Using a Modifi ed Microlife Blood Pressure Monitor. Am J Hypertens 2009; 848-852

Microlife rütmihäirekindlad vererõhu aparaadidon saadaval apteekides!

vererõhu aparaad

Ajakirja Time aasta inimene on MerkelAjakiri Time nimetas tänavu-seks aasta inimeseks Saksamaa kantsleri Angela Merkeli, kuu-lutas esimesena telekanal NBC.

Merkeliga koos konkureeri-sid auväärsele tiitlile ka Vene-maa president Vladimir Putin, kel juba on see nominatsioon aastast 2007. Konkurentsi pak-kus ka Iraani president Hasan Ruhani, skandaaline ettevõtjast poliitik Donald Trump, afro-ameeriklaste õiguste eest võit-lev rühmitus Black Lives Matter,

aga ka terrorirühmituse Islami-riik juht Abu Bakr al-Baghdadi.

Poliitikute kõrval kandidee-risid tiitlile ka Uberi asutaja Tra-vis Kalanick ja endisest olüm-piasangarist soovahetaja Cait-lyn Jenner.

Time’i aasta inimeseks nime-tatakse inimene või seltskond, kes on avaldanud suurimat mõ-ju uudistele ja inimeste eludele, olgu siis positiivses või negatiiv-ses mõttes.

ÄRIPÄEV.EE

POLIITIKA

Medvedev: Siluanovi töö ongi hirmu külvataVenemaa peaminister Dmitri Medvedev leiab, et iga rahandus-minister peab olukorda dramatiseerima, see on tema ülesanne. Sellise arvamusega tuli Medvedev välja telekanalitele antud in-tervjuus, kus tal paluti kommenteerida Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi sõnu, et valitsus võib minna eelarve defitsiidi kor-ral reservfondi kallale.“Rahandusministri ülesanne ongi teatud määral külvata hirmu ja lisada värve,” vahendas TASS Medvedevi sõnu.

TEST

Telefonitest: odavamad iPhone’i vastuMobiiltelefonide kindlustaja SquareTrade uuris, kas pea poole oda-vamad telefonid suudavad vastupidavuselt iPhone 6Siga võistel-da, kirjutas Kauppalehti.iPhone’i vastaseks valis SquareTrade neli mudelit: Huawei P8lite, Microsoft Lumia 640, Moto X Pure Edition ja Sony Xperia E4. Kind-lustaja hinnangul küündis vaid Lumia peaaegu iPhone’i tasemele.

Eesti Ajalehtede Liidu nõu kogu valis eilsel aastakoosolekul pressisõbraks politsei- ja piiri-valveameti juhi Elmar Vaheri ning pressivaenlaseks äri mehe Rein Kilgi.

Elmar Vaheri kasuks rääkis see, et tema juhtimisel on po-litseiamet muutunud meediale kättesaadavamaks ja liidu hin-nangul võiksid tema meedia-suhtlusest õppida teisedki po-litseiametnikud.

Rein Kilgi puhul heideti et-te, et ta on valmis kohtusse and-ma iga meediakanalit, kes teda kas või ainult mainib. Tänavu on Kilk süstemaatiliselt ähvarda-nud kohtuprotsessidega meedia-väljaandeid ja ajakirjanikke, kes julgevad avaldada tema tegevust puudutavaid lugusid. Samal ajal ei anna Kilk ise üldjuhul selliste-le lugudele kommentaare, tema

eest kõnelevad ainult advokaa-did. Kilk üritab juurutada Ees-ti ajakirjanduses uut praktikat, mille sisu on kohtuähvarduste abil mõjukate tegelaste säästmi-ne nende küsitavate tegude ka-jastamisest ja analüüsist.

Eelmisel aastal valiti pressi-sõbraks Elroni juht Andrus Ossip ja pressivanelaseks Neinar Seli.

ÄRIPÄEV.EE

Selgusid pressi-sõber ja -vaenlane

ETTEVÕTJA Rein Kilk sai aasta

pressivaenlase tiitli. FOTO: ANDRAS

KRALLA

lusi mahub Tartus küll veel mitmesse kohta, kuid kaalutletud moekaubanduse ruutmeet-rid saavad tulla ikka nendesse kolme kau-banduse tõmbepiirkonda,” lausus Krevald.

Kevadel ütles Lott Äripäeva teemavee-bile kaubandus.ee, et see, mis täpselt Tartu kaubanduskinnisvaraäris edu toob, selgub 2019. aastaks, sest siis saavad valmis kõikide Tartu kaubanduskeskuste laiendused.

1Partner Kinnisvara Tartu büroo kinnis-varakonsultant, maaklerteenuse juht Mar-gus Kelk ütles novembrikuus ilmunud Äri-päeva Kinnisvara erilehes, et supermarketi-te kaubanduskeskustesse kolimise tendents on vallutanud Eesti suuremad linnad, erand ei ole ka Tartu. “Kui pärast Lõunakeskuse vii-mast laienemist tundus, et suurte keskuste arendamine ja laienemine mõneks ajaks vai-bub, siis praegu tundub olukord olevat vas-tupidine,” lausus Kelk. “Kaubanduskeskuste vakantsus Tartus on suhteliselt olematu ning sisetarbimine tõusuteel, seetõttu on omani-kud leidnud piisavalt põhjust olemasolevaid mahtusid suurendada.”

Tartu Kaubamaja laieneda ei plaani. “Tartu kaubandusturg areneb ja see on igati tervi-tatav. Tihedamas konkurentsiolukorras või-davad vaieldamatult kliendid, kel on tulevi-kus veelgi rohkem valikuvabadust. Samuti loovad uued arendused töökohti, mis oma-korda panustab piirkonna arengusse,” üt-les Tartu Kaubamaja tegevjuht Katre Plaan.

“Samas oleme seda meelt, et suured inves-teeringud uute kaubanduskeskuste rajami-seks või oluliseks laiendamiseks ei ole tule-vikus enam samaväärselt tasuvad ning ma-hu kasvatamisele tasub eelistada kvaliteedi parandamist,” rääkis Plaan.

“Lisanduvad müügipinnad avaldavad kahtlemata mõju kõikidele turuosalistele – eelis on keskustel, millel on kindel ja selgelt eristuv kontseptsioon ja kvaliteetne kauba- ja teenuste valik, veelgi olulisemaks saavad asukoht ja teenindus,” rääkis Plaan.

Tartu Kaubamaja laieneda ei plaani, ja sü-dalinnas asuva keskusena ei ole neil selleks sa selliseid võimalusi nagu äärelinnas. “Meie oleme keskendunud sellele, et olemasolev pind ära kasutada kõige nutikamal moel,” lisas Plaan.

Tartu Kaubamajas käivad praegu renovee-rimistööd, mille käigus muutub keskuse si-se- ja välisilme ning lisandub uusi brände.

Laienemistuhin

HEA kaubandus-

keskuse tegemi-

seks ei piisa vaid

kauplustest ja koh-

vikutest, põhjendas

Lõunakeskuse

juhatuse liige Jaan

Lott, miks tuleb

uude hoonesse ka

hotell ja kobarkino.

FOTO: ANTS LIIGUS / PÄRNU

POSTIMEES

8 UUDIS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

KommentaarHuviline on pagaritööstusest REET VOKKVändra Ökopagari likvideerija

Üritame saavutada kokku-lepet ostjatega, saada vara müügist raha ja kustutada ko-hustused võlausaldajate ees, sealhulgas ka pangalaenu. Lik-videerimiseks on vara piisavalt.

Praegu käivad läbirääki-mised potentsiaalsete ostjate-ga. Huviline on pagaritööstuse valdkonnast. Ei ole välistatud, et Vändra Ökopagar hakkab uuesti tööle.

PRIA kohustus jätkub ka uuel omanikul. Üritasime al-gul ettevõtte tegevust jätkata ja leida refinantseerimise võima-lusi, paraku need katsed eba-õnnestusid.

Kohtumenet-luse eesmärk on eelkõige parandada Eesti finants-süsteemi toimimist.

OÜ Tenlioni omanik

MIkk Talpsepp

w w w.are t rep id .ee

Are Trepid OÜSuur-Sõjamäe põik 9 tel 56 675 496 aretrepid@aretrepid.ee

TREPPIDEVALMISTAMINE

Vändra Ökopagari müük lõpusirgel. Võib taas tööle hakata

Raskuste tõttu tegevuse lõpeta-nud Vändra Ökopagari müügi üle käivad praegu läbirääkimi-sed võimalike ostjatega ja kui kõik läheb hästi, saab ettevõte uue omaniku juba aasta lõpuks.

Pärnumaal asuvat Vändra Ökopagarit kakskümmend aas-tat omanud ja juhtinud Krista Assi on andnud ettevõtte üle lik-videerijale, endisele kohtutäitu-rile ja praegusele õigusnõustaja-le Reet Vokile, kes otsib ettevõtte-le ostjat. “Tahame müüa ikka ter-vikvarana,” selgitas Assi.

Ettevõtte müügi teed otsus-tas Assi minna pärast seda, kui oli selge, et nad ei ole suuteli-sed SEBst võetud laenu tagasi maksma.

Kuna pangaga laenulepin-gu ülevaatamises kokkuleppele

ei jõutud ja muid Assit rahulda-vaid variante ei olnud, teatas ta novembri keskel otsusest ette-võte likvideerida.

Assi soov on, et Vändra Öko-pagari tegevus jätkuks uue oma-niku käe all. “Praegu olen veel optimistlik. On huvilisi, kes on minu poole pöördunud ja kes on likvideerija poole pöördunud. Tundub, et on mõni tõsine huvi-line,” rääkis Assi. Huvilisi on sa-mast sektorist, kus nad ise tegut-sesid, aga ka väljastpoolt.

Teised tööstused ei tahtnud osta. Assi on valmis nõu ja jõuga pagaritööstust uuesti käima lük-kama, aga pikemat aega ta seal tegutseda ei jaksaks, sest viima-sed seitse kuud on teda tugevalt räsinud. Ta on küll juba pensio-nieas, aga usub, et hakkab veel millegagi tegelema. “Tavaliselt

öeldakse, kui üks uks läheb kin-ni, tuleb teine lahti,” lausus ta.

Likvideerija on nõuded võla-usaldajatega kooskõlastanud. Kohustusi on praegu koos SEB pangalaenuga umbes miljon eurot, aga vara 2,5 miljoni euro eest.

Vändra Ökopagari juhi sõnul on ta püüdnud Eesti suuremate-le pagaritööstustele ettevõtetet müüa, aga tulutult. Kas ei oldud huvitatud nišist, kus Ökopagar tegutseb, või on vastavad toot-misseadmed ja piisav tootmis-võimekus juba olemas.

Möödunud kuul kirjutas Äri-päev, et laenumaksete tasumise-ga raskustesse sattunud Vänd-ra Ökopagar sulges oma uksed ja tegevuse nii vaikselt, et isegi 200 meetri kaugusel töötav val-lavanem Jaanus Rahula ei mär-ganud midagi.

VIRGE HAAVASALUvirge.haavasalu@aripaev.ee

Investoritest vennad Talpsepad soovivad Baltikalt kahju hüvitamist ja Tallinna bör-si mängureeglitest kinnipidamist ning jät-kavad kohtuteed ringkonnakohtus.

Eile toimus ringkonnakohtus istung, kus arutati Mikk ja Tõnn Talpsepale kuuluva OÜ Tenlion apellatsioonkaebust Harju maa-kohtu otsuse peale. Harju maakohus asus ap-rillis seisukohale, et väärtpaberi turuseaduse eesmärk ei ole kaitsta majandusliku kahju tekitamise eest. Kohus leidis, et Tenlioni esi-tatud nõue võlaõigusseadusest välja toodud punktide alusel on välistatud ning seetõttu ei laskunud kohus ka muudesse detailidesse.

Vaidlus sai alguse sellest, kui Baltika juht Meelis Milder kinnitas Äripäeva vahendu-sel 2011. aasta 20. aprillil, et emissioon hin-nalt üks euro on tagatud. Info osutus valeks ja toona Baltikas märkimisväärset osalust omanud Tenlion kandis suurt kahju.

Võitlus läbipaistvuse nimel. “Kohtumenet-luse eesmärk on eelkõige parandada Eesti finantssüsteemi toimimist, et arenenud fi-nantssüsteemidega riikide iseenesest mõis-tetavad reeglid info usaldusväärsuse, läbi-paistvuse ja üheselt mõistetavuse koha keh-tiksid ka Eestis,” rõhutas Tenlioni üks oma-nikest Mikk Talpsepp. Tema sõnul jäi Harju maakohtu otsuses selgusetuks, kas Baltika pani toime õigusvastase teo või mitte. Tap-sepp rõhutas, et Tenlioni arvamus kohtu tõl-gendusega ei ühti.

Talpsepp selgitas, et kohtumenetlusest sõltuvad mõneti Tallinna börsi mängureeg-lid. “Maakohtu lahendist võis välja lugeda, et turumanipulatsiooni kasu-kahju ei ole üld-se tsiviilõiguse subjektiks, ent turumanipu-latsioon oleks karistatav karistusseadustiku järgi,” kommenteeris Talpsepp. Tema hin-nangul on tegemist olukorraga, kus turu-manipulatsiooni tagajärg võib olla näiteks vangistus, kuid kasu-kahju ei kuulu hüvita-

misele ega tagastamisele. See tundub Talp-sepale aga muu arenenud maailma prakti-kaga vastuolus olevat.

ASi Baltika esindaja, advokaadibüroo Raidla Ellex advokaat Reet Saks kohtuistun-git ei kommenteerinud ja soovitas ära oodata kohtuotsuse.

Investori õiguste kaitsmine. Tenlioni esin-daja Aivar Pilv oli aga sõnakam ning märkis, et kohtumenetluse põhiküsimus on see, kas Eestis kehtiv väärtpaberituru regulatsioon koos võlaõigusseadusega võimaldab inves-toril kaitsta oma õigusi või on see välistatud.

Pilv selgitas, et ei nõustu Harju maakoh-tu käsitlusega, sest Euroopa Liidu õigusak-tid ei välista ega piira siseriiklikult tsiviil-õigusliku kahjunõude esitamise võimalust turumanipulatsiooni tunnuste esinemisel. Maakohus leidis, et puhtmajandusliku kah-ju hüvitamist seadus kõnealusel juhul ette ei näe ega analüüsinud üldse hagi aluseks ole-vaid faktilisi asjaolusid.

“Tenlioni nõue tugineb eelkõige asja-

olul, et Baltika avaldas meedias kavandata-va emissiooni tagatuse kohta eksitavaid and-meid, mis lõid selle õnnestumise kohta eba-õige ettekujutuse. See aga mõjutas investori tegevust Baltika aktsia suhtes,” selgitas Pilv.

Ta märkis, et eilsel kohtuasja arutami-sel tunnistas ringkonnakohus, et küsimu-ses pole mingit kohtupraktikat ning võima-lust juhinduda riigikohtu lahenditest. “Eba-kindlust ja selgusetust senises kohtuprakti-kas tõendab ilmekalt ka palju tähelepanu köitnud Toomas Tooli turumanipulatsioo-ni kohtuasi, mille puhul erinevates kohtu-astmetes tehti kokku kuus otsust ning en-ne süüdimõistvat otsust olid kolm nendest õigeksmõistvad. Seejuures hindas asja ka-hel korral ka riigikohus,” märkis Pilv. Toomas Tooli esindaja turumanipulatsiooni kohtu-asjas oli samuti Pilv.

Tenlion soovis tekkinud majandusliku kahju hüvitamist kohtu kaudu summas vei-di üle 52 000 euro.

Ringkonnakohus kuulutab otsuse välja 7. jaanuaril järgmisel aastal.

TaustMilder andis valeinfot

Varem ASis Baltika märkismiväär-

set osalust omanud OÜ Tenlion

esitas 2012. aasta veeburaris Bal-

tika suhtes finantsinspektsioonile

eksitava info jagamise tõttu kae-

buse.

Mikk Talpsepa sõnul esitasid nad

kaebuse, sest Baltika juht Meelis

Milder kinnitas Äripäeva vahendu-

sel 2011. aasta 20. aprillil, et emis-

sioon hinnalt üks euro on tagatud.

“Hiljem ostutus see info valeks

ning kandsime valeinfo tõttu

suurt kahju, sest peatasime vale-

info tõttu planeeritud ja kestva ag-

ressiivse aktsiamüügi, mida alus-

tasime negatiivseks infoks klassi-

fitseeruva emissiooniteate peale

19. aprillil,” selgitas Talpsepp kae-

buse tagamaid.

Tema sõnul olid nad juba niigi vä-

hendamas positsiooni, müües 10.

märtsist 15. aprillini ligi 70 000

Baltika aktsiat. Pärast negatiivseks

uudiseks klassifitseeruvat emis-

siooniteadet 19. aprillil alustasime

eriti agressiivse müügiga, müües

päeva jooksul üle 75 000 Baltika

aktsia, ütles Talpsepp.

“20. aprillil peatas meie müügi

väga oluline info, milles Meelis Mil-

der kinnitas, et emissioon on suur-

aktsionäride poolt tagatud. Sel-

le uudise valguses ostsime teatud

koguse Baltika aktsiaid isegi juur-

de,” lausus Mikk Talpsepp. Tema

sõnul esitati finantsinspektsiooni-

le avaldus, milles paluti uurida ja

tuvastada, kas Baltika on esitanud

investoritele valeinfot. Ta lisas, et

avaldus ei puuduta 2011. aasta

detsembris ja 2012. aasta jaanua-

ris esitatud väiteid.

“Loodan, et saame finantsinspekt-

sioonilt seisukohavõtu selle juhtu-

mi kohta,” lausus Talpsepp.

KONFLIKT

Talpsepad läksid taas Baltika vastu. Tahavad börsi mängureeglid paika panna

MARTA JAAKSONmarta.jaakson@aripaev.ee

VALEINFO tõttu Baltika aktsiate müügist loobunud Mikk Talpsepp jätkab kohtuteed. FOTO: EIKO KINK

SISUTURUNDUS 9reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.eeÄRIPÄEV 10. detsember 2015

Alles selle suve lõpul käivitatud Eesti ja Baltikumi esimene osaluspõhine ühisra-hastusplatvorm Fundwise on väikeette-võtjatel võimaldanud äritegevusse kaasata juba 145 000 eurot. Kolm edukat projekti on selja taga ja üle 83 investori on saanud või-maluse oma portfelli täiendada.

Varasemalt on Eestis ettevõtete reaalosa müümine ja ostmine olnud võimalik vaid börsi kaudu, mis tähendab, et investoritel on väga raske jõuda väikeste, kuid suure potentsiaaliga idufi rmadeni, kel puuduvad kliendid ja kindel ärimudel. Sest börsile murravad end pigem turul tõestanud suur-ettevõtted. Osaluspõhise ühisrahastuse või-malus on hakanud seda olukorda muutma. “Investorid saavad nüüd lihtsamini ettevõt-jateni jõuda, neid toetada ja nende edust osa saada,” räägib Fundwise’i turunduskommu-nikatsiooni juht Dea Martinjonis.

Praegu on ligi 10 000 külastajaga kesk-konnas 1000 investorit, kellest 83 on juba reaalselt ka investeerinud. Investoriks võib olla igaüks meist (kõik üle 18 aastased isikud), mistõttu saavad ettevõtjad kam-paaniaga omale päris muljetavaldava toe-tajaskonna. Esimese käsitöösiidrit tootva Siidrikoda OÜ kampaaniat rahastas näiteks 42 investorit kogusummas 93 200 eur. Nii suurelt grupilt investoritelt kapitali kaasa-mine on varasemalt olnud pea võimatu.

Kuidas raha kaasamine käib?

Fundwise’i kaudu saavad kapitali kaasa-ta kõik ettevõtted, kes tahavad tulla turule uue toote, teenusega, oma praegusi võima-lusi arendada või laieneda rahvusvahelise-le turule. See on hea võimalus ka juhul, kui pangalaen jääb kättesaamatuks ja omafi -nantseering puudub. “Oleme omale väga laia diapasooni võtnud, kapitali saavad kaa-sata kõik, kes soovivad oma riistvara, tarbe-kaupu, internetiprojekte, energia ja roheteh-noloogia lahendusi edasi arendada,” räägib Martinjonis.

Esimese sammuna tuleb Fundwise’ile saata oma idee ja raha kaasamise soov. Et ideest saaks kampaania, tuleb ettevõttel en-dal palju eeltööd teha, sest nõrga stardipo-sitsiooni korral ei tuleks rahastajad ideega kaasa. Nii strateegia kui meeskond peavad olema head. On olnud ka ettevõtteid, mis on veel liiga toored kampaania alustamiseks. Mis ei tähenda muidugi, et nad tulevikus osaleda ei saaks – “See annab võimaluse oma strateegia ja äriplaani lihtsalt paremini

läbi mõelda või tiimi rohkem liikmeid otsi-da,” räägib Martinjonis. Ettevõtteile on see kiireim viis raha kaasamiseks. “Ja meile on oluline, et platvorm toimiks ja kampaaniad õnnestuksid,” lisab ta.

Üks kampaania kestab keskmiselt 30–45 päeva, mille jooksul:

1) ettevõtte avaldab oma kampaania: tut-vustuse, äriplaani ja raha kaasamise soovi

2) investorid tutvuvad kampaania-ga ja suhtlevad ettevõtte juhtkonnaga Fundwise’i foorumis

3) investorid otsustavad investeerida ja kannavad raha vahekontole

3) kui kampaania õnnestus, saavad in-vestorid osanikeks ja ettevõte saab raha

Kampaaniate osas Fundwise ettevõtete-le piiranguid ei sea, vaid annab oma koge-muste põhjal soovitusi, kuidas kampaaniat nähtavamaks teha. Ja ka investeeringu mii-nimumsumma on iga ettevõtte enda määra-ta, soovituslik on hoida see võimalikult ma-dal. “Näiteks 125 eurot on selline hea lävend, mis võimaldab väga paljudelt investoritelt investeeringut kaasata,” räägib ta.

Muidugi üks kitsaskoht on ka – rahastuse piirmäär. Eesti regulatsioonid võimaldavad praegu avalikult kaasata kuni 100 000 eur. Soomes ja Rootsis on piirmäärad kõrgemad – avaliku kampaaniaga saab Soomes kaasa-ta 1,5 ja Rootsis kuni 2,5 miljonit eurot.

Eestis on üle 100 000eurose kapitali kaa-samine praegu võimalik kinnise kampaa-niaga, mis jõuab vaid väga hoolikalt valitud 149 investorini. See võtab ettevõtetelt oma idee turundamise ja turu testimise võima-luse. “Mis on aga väga oluline jätkusuutliku äritegevuse mõttes. Sest turul püsimine ei ole ju lihtne,” räägib Martinjonis, kes usub, et ka Eestis lähiajal regulatsioone muude-takse.

Eesti esimene osaluspõhine ühisrahastusplatvorm koondab juba üle 1000 investori.

ST Sisuturundus

Sisuturundus

Ühisrahastus on kõige kiiremini kasvav kapitali kaasamise

viis viimastel aastatel. See võimaldab kokku viia väikesed kiiresti arenevad idufi rmad ja investorid, kes varasemalt börsi kaudu vaid suurettevõteteni jõudsid.

Mõiste defi nitsioon

Osaluspõhine ehk omakapitali ühisrahas-tus tähendab mitmetelt investoritelt raha kaasamist läbi ettevõtte osaluse müügi.

Tasub teadaSiidrikoda OÜ sai kapitali 93 200 eurPakutav osalus oli: kuni 14,26%Minimaalne osalustasu: 200 eurInvestoreid: 42

Fundwise’i meeskond on Eesti ühisra-hastuses tuntud tegijad – nende esimene annetustepõhine ühisrahastusplatvorm Hooandja on rahastanud juba üle 300 erineva projekti, koguväärtusega 1 miljon eurot. Nüüd on kogu loovprojektide ko-gemus suunatud osaluspõhisesse ühisra-hastusplatvormi Fundwise, mis üsna pea avab ka uue instrumendi investeerimi-seks – konverteeritava laenu.

Vastab Siidrikoda OÜ ärijuht Sulev Nõm-mann:

Kas teil oli enne kampaaniat investor olemas?

Ei olnud ja Fundwise’i kampaania sei-sukohalt pole see ka oluline. Pigem vastu-pidi, edukas kampaania aitab tõenäoliselt kaasa vajadusel institutsionaalsete inves-torite leidmisel.Miks te otsustasite kaasata raha läbi osaluspõhise ühisrahastuse?

Tundsime juba pikemalt Fundwise’i meeskonna üht aju Henri Laupmaad, kelle mitmed varasemad ettevõtmised (näiteks Hooandja) äratasid usaldust. Ta pakkus võimalust olla esimeste seas, kes võiks sellisel uudsel viisil kapitali kaasata. Meile tundus, et kogemus on väärt omandamist.

Kuidas hindate osaluspõhise ühisrahas-tuse võimalust ettevõtja seisukohast?

Väärt kogemus, seekord müüd ettevõ-tet, mitte ettevõtte tooteid. Hea lakmuspa-ber ettevõtte ja tema äri tugevuse testimi-seks.

Kui suur on ettevõtte enda panus kam-paania õnnestumiseks? Kas tegite kõ-vasti turundust?

“Kõvasti turundust” - Kampaania õn-nestumine sõltub mitmest pisiasjast, aga esile tooks hea koostöö Fundwise’i mees-konnaga, äri sobivuse ja arusaadavuse

laiemale investorite ringile.

Kas saite kasulikku teavet?Jah, saime kasulikku teavet eelkõige

oma äri kohta üldisemalt ja kampaania materjale ettevalmistades ka detailsemalt. Igapäevases möllus on raske leida aega mõtlemiseks strateegilisemalt. Kampaania ettevalmistus motiveeris mõtteid korrasta-ma ja plaane täpsemalt struktureerima.

Mida soovitate teistele ettevõtjatele?Pelgalt ideega ma Fundwise’i kampaa-

niat ei alustaks. Äri võiks olla loodud ja meeskond paigas. Fundwise sobib hästi kii-res kasvufaasis ettevõtetele, kus tulevane lai investorite ring muutub oskusliku koos-töö raames ettevõtte müügiagentideks.

Mida lubasite investoritele ja kuidas toi-mub edaspidine koostöö?

Lubadused on kampaanias kirjas. Koos-töö osanike ringis on käivitunud väga te-gusalt ja pean seda meie kampaania üheks olulisemaks tulemuseks. Äri teevad ja loo-vad inimesed ja see ressurss on meil nüüd olemas rohkem, kui oskasime oodata.

Midagi, millele juhiksite veel tähelepa-nu?

Tagasivaatavalt oli kogu ettevõtmine väga lahe. Süstis energiat ja sihikindlust ja usku, et sellel äril ongi potentsiaali kasva-da suureks (mida oleme isekeskis teadnud algusest peale, kuid nüüd teame, et üle 40 inimese usuvad sama).

Järgmise generatsiooni jalgrat-taäri – veel jõuad investeerida!

Praegu otsib Fundwise’i platvormi kaudu veel viimaseid päevi rahastust Bikest OÜ elektrijalgratas Ööbik. Kuni 11,75% osaluse eest tahetakse kaasata 37 500–99 875 eu-rot prototüüpide ehituseks. Innovaatiline elektrijalgratas oleks linnainimesele kii-reks ja mugavaks transpordivahenditeks vältimaks liiklusummikuid ja ülerahvasta-tud ühistransporti. Bikest OÜ plaanib kes-kenduda Skandinaavia ja Lääne-Euroopa turgudele.

Andmete allikas: The European Alternative Finance Benchmarking Report / Univ of Cambridge / Feb 2015

10 UUDIS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

Kasu tuleb hil-jem, aga tuleb alustada täna. See on nagu metsa istuta-mine.Eesti Geenivaramu

direktor Andres

Metspalu

Tel 613 9737, 503 6450 | ava@ava.ee | www.ava.ee

• tihendid pumpadele • kummirõngad • hüdraulika tihendid • punutud nöörtihendid

Tel 50 877 35 www.tihend.ee

Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine

www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061 wasp projectFirma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik

������������������

���������������

Tarvis on teha veel viimane pingutus, koos-tada kõigile 51 500 geenidoonorile perso-naalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geeni-varamu valmis. Teadlased jäävad eri arva-musele, milline on suuresti riigi raha toel valmiva projekti kasu meditsiinile.

Kuigi geenivaramu (EGV) on eelkõige tea-dusprojekt, on selle juures alati rõhutatud soovi rakendada geeniuuringute tulemusi rahva tervise hüvanguks. 2010. aasta lõpus avaldas ühe viimase inimesena geenivara-mu projekti jaoks verd andnud tollane sot-siaalminister Hanno Pevkur lootust, et järg-mise viie aasta jooksul EGVs toimuv teadus-töö aitab Eesti riigil tulevikus kokku hoida väga suure hulga raha.

Viis aastat hiljem on selge, et oodatud käegakatsutav kasu on endiselt kauge tule-vik ja projekti lõpule viimine nõuab veelgi lisaaega ning -raha.

Erainvestorit pigem ei taha. “Geenikaardid pole veel valmis, sest me pole vastavat rahas-tust saanud,” märgib EGV direktor Andres Metspalu. “Loodame, et saame geenikaarti-de tegemiseks rahastuse riigilt, sest riik ta-sus andmete kogumise eest ja geenidoonori-tel on tekkinud õigustatud lootus, et riik viib projekti lõpuni.” EGV otsib ka muid võima-lusi, et geenikaardid kord valmis teha, aga eraallikate puhul tuleb alati jagada rahasta-jatega ka õigusi ja infot.

Metspalu selgitab, et kui teha järgmisel aastal kõigile geenidoonoritele parima kii-biga geenikaart, s.o 50 000 analüüsi, mak-saks kogu lugu ligikaudu 3,5 miljonit eurot, lisaks käibemaks ja ülikooli üldkulu.

Kui geenikaardid on valmis, saab sealt ko-he infot praegu teadaolevate haigusriskide ja ravimite sobivuse kohta, kinnitab Metspalu. Geenikaardi info, see tähendab otsusetoe tarkvara analüüsitud tulemus peaks arsti-le kuvatama paaril-kolmel real: nagu radio-loog kirjutab, mida ta MRI analüüsil näeb.

Meedikud ja teadlased kahtlevad. Metspalu vaatab veelgi kaugemasse tulevikku: kui ter-vishoiusüsteem on juba 50 000 inimese gee-nikaarte saanud kasutada ja on saadud tule-mused, mis tõestavad, et geeniinfo kasuta-mine laiemalt on otstarbekas, võiks geeni-kaardi saada kõik Eesti inimesed.

Riigi esindajad peavad plaani perspek-tiivikaks ja EGV-l on oluline koht plaanita-vas personaalmeditsiini projektis. Meedi-kutel ja teadlastel on geeniinfo kohta aga palju kahtlusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) ühend-labori geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunap ei pea kõikidele Eesti inimestele kor-raga geenikaardi tegemist mõistlikuks põh-jusel, et geeniinfo analüüs vananeb tohutu kiirusega. Analüüsiplatvormid kogu aeg pa-

ranevad ja muutuvad ka odavamaks, mistõt-tu oleks Õunapi hinnangul kasulikum uu-rida inimest sellel hetkel, kui tal on prob-leem. “Võib juhtuda, et viie aasta pärast, kui inimene mingi küsimusega arsti juurde ta-gasi tuleb, selgub, et eelmine analüüs on nii halva kvaliteediga, et tuleb teha uus,” selgi-tab Õunap. Ta on juba praegu uurinud kaks korda osa oma patsientidest, kellel pole hai-guse põhjust üles leitud, sest platvorm on va-hepeal paranenud.

Lisaks märgib Õunap, et kui täisgenoo-mi uuringud ikkagi teha, peaks info olema kasutatav nii, et arst saaks vaadata otsustus-toe tarkvara paarirealise analüüsi kõrval ka nn toorandmeid nende konkreetsete geeni-de kohta, mis on hetkel vajalikud. Info peaks olema arstile kättesaadav tasuta.

Vananenud mõtteviis. Metspalu nimetab Õunapi seisukohti vananenuks: on liiga hil-ja hakata analüüse tegema siis, kui inime-sel on juba tekkinud probleem. Ta rõhutab, et just ennetus on kõige tähtsam: sealt tu-leb tervishoidu kokkuhoid. Ta ei ütle, millal täpselt, kuid kinnitab: “Kasu tuleb hiljem, aga tuleb alustada täna. See on nagu met-sa istutamine.”

Samas nõustub Metspalu, et infoanalüü-si võiks tõepoolest kord aastas automaatselt uuendada. Geenikaarte saab lugeda viimse-päevani, kinnitab Metspalu, sest infot tuleb juurde, aga geenid ei muutu. Seda, kas toor-info jääb arstile kättesaadavaks või mitte, po-le Metspalu sõnul veel kokku lepitud. Ta mär-gib, et geenivaramu on teadus- ja arendus-asutus, nende andmeid ei saa niisama pan-na e-tervisesse välja.

Geenivaramu teadustöö tulemuste me-ditsiinilise rakendatavuse kohalt jääb skep-tiliseks ka biomeditsiinitehnoloogia pro-fessor Mart Ustav. Ta on seisukohal, et geeni-kaardil on hea teaduslik väljund ja sellist uurimistööd, nagu EGV teeb, on kahtlema-ta vaja. Kuid raske on loota lähemal ajal va-hetut praktilist kasu meditsiinile.

“Ainult geneetiliste markerite kaardista-mine ei ole piisav, et saavutada positiivseid efekte tervishoius, sest nende markerite seos fenotüübiga ei ole üksühene”, on Ustav veen-dunud. “Me suudaksime kindlasti koostada kaardi, aga enamikul juhtudel ei ole meil sel-gust, kuhu see kaart meid juhib – kõik teed võivad viia Rooma, aga võivad juhatada ka metsa! Ja giidil ehk arstil pole kusagilt seda teavet veel võtta. Tarvis on suuremahulist eri-nevatel tasemetel tehtud uurimistööd, mis võimaldaks anda geenikaardile tõsiseltvõe-tava ennustamisvõime. Siis saab sellest mui-dugi hea abivahend arstile,” arutleb Ustav.

Ideaalini on pikk tee. Ustav jätkab, et ideaa-lis peaks geenikaart lahendama meditsiini-süsteemi toimimise probleemid või tõstma selle süsteemi toimimise efektiivsust nii, et ravitakse põhjusi, mitte sümptomeid. “Selle poole peame püüdlema, aga olles juba piisa-valt vana, ma ei usu selle teostumisse üldise geenikaardi toimel homme või ülehomme,” märgib ta. “Võib-olla 40–50 aasta pärast.”

Samas võib genoomika meetodite raken-damine vähkkasvajate diagnoosimisel, vä-himarkerite identifitseerimisel, ravimeeto-dite määramisel ja ravi tulemuslikkuse jäl-gimisel olla oluline juba praegu. “Kahjuks sellist rakendust geenikaardi projekt prae-gusel kujul Eesti meditsiinisüsteemile ei pa-ku,” on Ustavi seisukoht.

Metspalu vaidleb ka Ustavile vastu: “Ei saa öelda, et geeniinfo üksi ei anna midagi. Muidugi on vaja juurde panna inimese va-nus, sugu, kehamassiindeks – ja sellest juba piisab. Geeniinfo on kõige suurema ennus-tusjõuga info, mis on võimalik inimeselt saa-

da,” kinnitab Metspalu. Ta lisab, et geeniinfo motiveerib inimesi oma käitumist muutma.

Geenivaramu ei pea muutuma haiglaks või diagnostika asutuseks, ütleb Metspalu. EGV ülesanne on tuua teadust meditsiinile lähemale ja arendada välja tehnilised võima-lused. Sellise tehnoloogilise siirde näite saab ta juba tuua: geenivaramus juurutati kiibi-analüüsi tehnoloogia, mis lülitati viis aastat tagasi haigekassa teenuste nimekirja ja ala-tes 2015 võttis TÜK selle analüüsi üle. Alates 2014. aastast aga on haigekassa teenuste ni-mekirjas inimese genoomi kodeerivate osa-de järjestamine.

SIRET TRULLsiret.trull@aripaev.ee

EESTI GEENIVARAMU

direktor Andres Mets-

palu biomaterjalide

hoidlas koeproovide

säilitustünnide juures.

FOTO: MARGUS ANSU POSTI-

MEES/SCANPIX

UUDIS 11toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

VõrdlusEesti geenivaramu eelarve Täitmine Eelarve 2012 2013 2014 2015 2016

Tulud 2 889 774 3 670 098 3 031 360 3 069 286 2 440 928

Kulud 3 006 059 2 677 633 3 300 347 3 069 286 2 440 928

ALLIKAS: TARTU ÜLIKOOL

UISUTAMA!SOODUSTUSED

PEREDELE JA

GRUPPIDELE

KOOS

UISKUDEGA

22€18€

X10SOODUSTUS

KUTSUB KÕIKI

OÜ Tulika Grupp otsib koostööpartneriks sõiduautode hoolduse ja remondi alal tegutsevat kogemustega ettevõtetKoostöö objektiks on kõige vajalikuga varustatud 350 m2 suurused tööruumid

Koostööst huvitatutel võtta ühendust meilil vello@tulika.ee

i taga. 3,5 miljonit eurot Kommentaar

Teaduslik tegevus tuleb lõimida kliinilise meditsiiniga

OSKAR LEPIKsotsiaalministeeriumi pressiesindaja

Geeniinfo kasutamise ulatus, otsesed kulud ja kasumlikkus kooruvad välja jooksvalt. Me-ditsiinilises ennetustöös sel-gub kasumlikkus hiljem, nagu ka muude ennetavate tegevus-te puhul.

Teatud juhtudel on vahetu info kasutamine võimalik ko-he, eelkõige ravimvastuse, ra-vimdoosi ja teatud haiguste pu-hul, kus on olemas intervent-siooni võimalus (ennetav ravi või teatud riskigrupi hoolikam jälgimine).

Kavandatud personaal-meditsiini programmi eesmärk ongi välja selgitada, mis perso-naalmeditsiinist on juba prae-gu rakendatav – näiteks rinna-vähi sõeluuring naistele võiks geeniriski arvestamisel olla oluliselt tõhusam.

Kas seni geenivaramusse in-vesteeritud raha on end ära ta-sunud? Kindlasti. Tänu gee-nivaramule on meil võimalik oma edasises tegevuses kaasa-ta parimaid eksperte, aga ka vä-lisinvesteeringuid nii teadus- ja arendustegevuse kui ka näi-teks andmebaaside IT-arendus-teks. Peamiselt teaduslik tege-vus tuleb senisest rohkem lõi-mida igapäevase kliinilise me-ditsiiniga.

Geeniandmete alusel eluviisi muuta on ebareaalne

MADIS VESKIMÄGIperearst

Geenivaramu projekt on mi-nu pilgu läbi rohkem teadus-uurimus.

Geenivaramust konkreet-seid geeniandmeid saada ja sel-le alusel teha muutusi eluvii-sis on vist liiga palju tahetud või isegi ebareaalne. Tegemist on praeguse arengutasemega, peab lootma, et kõik areneb.

Meil on sarnane nägemus

PEETER PADRIKTartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor

Geenivaramuga on olnud hea koostöö Eesti personaal-meditsiini pilootprojekti eel-uuringus ja meil on vajalikes tulevikusuundades sarnane nägemus.

Kui oleks olemas patsienti-de geenikaart, milles oleks ka analüüsitud ja interpreteeri-tud pärilikku kasvajariski ise-loomustavad geenimuutused, siis saaks selle alusel planeeri-da kasvajaid ennetavaid meet-meid, kasvajate varaseks avasta-miseks diagnostikat ja arvesta-da seda informatsiooni ka ravi-valikutes.

Muidugi on sinna veel pikk tee just geeniandmete interpre-tatsiooni puhul.

Mis saab siis, kui geenivaramu saab val-mis? “Meie võtame uued horisondid, võib-olla tuleb hakata vaatama rohkem metabo-loomikat, epigeneetikat. Väljund teadusest praktikasse ongi see, mis peaks hakkama toimuma,” arvab Metspalu.

Tulu eri allikatest. Viimasel kolmel aas-tal on sotsiaalministeerium eraldanud geenivaramu pidamiseks ja säilitamiseks 290 798 eurot aastas, sama summa on et-te nähtud ka tulevaseks aastaks. Suurim summa, 2 192 852 eurot, eraldati 2007. aas-tal. Lisaks rahastab geenivaramut haridus-

ministeerium teadustoetuste kaudu. Riikli-ku rahastuse kõrval saadakse tulu välismais-test grantidest ja fondidest.

EGV teenib ka omatulu, mis saadakse tuu-miklaboris osutatavate teenuste kaudu. Pea-mised osutatavad teenused on genotüpisee-rimine ja sekveneerimine.

Möödunud aastal oli tuumiklabori käive umbes 900 000 eurot, kasum aga null, rääkis EGV direktor Andres Metspalu. Tema sõnul ei ole EGV-le ette nähtud kasumi tootmist. See, kas aasta lõpeb plussi või miinusega, sõltub saadud teadusgrantidest, mida tegelikult ka-sutatakse mitme aasta vältel.

Piimal lootus jõuda HiinasseMaaeluminister Urmas Kruuse väisas sel nädalal koos äridele-gatsiooniga Hiinat sihiga avada Hiina toidukaupade turg Eesti tootjatele.

Kohtumisel Hiina järelevalve-asutuse aseministri Mei Kebaoga allkirjastati vastastikuse mõist-mise memorandum. Sellega tun-nustab Hiina Eesti toidu- ja vete-rinaarjärelevalvesüsteemi üldist korraldust.

Hiina tunnustamissüsteem näeb aga ette, et lisaks riigi üldi-se toiduohutuse süsteemi toimi-misele tunnustatakse järeleval-

vesüsteemi eraldi kõikide toote-gruppide kaupa. Praegu kinnita-ti toiduohutuse protokoll piima-toodete kvaliteedi ja järelevalve tagamise tingimuste kohta.

See ei tähenda veel, et Hiina turg on nüüd Eesti piimatootja-tele avatud. Enne protokolli lõp-likku allkirjastamist, kus on ära toodud konkreetsed tingimused piimatoodete kvaliteedi ja ohu-tuse tagamiseks, peavad Eesti ja Hiina järelevalveasutused veel kooskõlastama konkreetse too-tegrupi kohta ekspordisertifi-kaadid.

Eksportida soovivad ettevõt-ted peavad end registreerima Hiina ametlikus sertifitseerimis-asutuses CNCA (Administration of Certification & Accreditation of China). Vajadusel teevad Hiina ametnikud veel täiendavad ins-pekteerimised ettevõtetes.

Protokoll allkirjastatakse lõp-likult kõrgetasemelisel kohtu-misel. “Hiinas toimunud kohtu-mise tulemusel loodame, et see võiks toimuda tuleva aasta april-lis,” ütles maaelu ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik.

ÄRIPÄEV.EE

12 UUDIS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

See annab võimaluse riigil suuremaid dividende välja võtta ja seetõttu jätta võib-olla ka mõni täiendav maks kehtestamata.Tallinna Sadama nõukogu liige Urmas Kaarlep

Seni sisetarbimisele toetunud Eesti majanduskasv hakkab muutuma laiapõhjalisemaks, oodata on ekspordi ja investee-ringute kasvamist, selgub Nor-dea majandusprognoosist.

Selleks aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 1,3 protsendi ulatuses ning tu-leval aastal 2,7 protsenti.

Lõppev aasta oli väikseima globaalse kaubanduse ja SKT kasvuga aasta pärast 2009. aas-ta suurt kriisi. Arenevate majan-duste kasvuprobleemide kõrval on taas tõusetunud geopoliitili-sed riskid. Euroopat mõjutavad migratsioonitulv ja selle võima-likud kõrvalmõjud.

“Prognoosime siiski järgmis-teks aastateks arenenud riikide kõrval arenevate turgude kasvu elavnemist eeskätt toorainet im-portivate riikide toel,” ütles Nor-

dea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm.

Nordea hinnangul on euro-ala kasv järgmisel aastal mõne-võrra kiirem, samas Eesti ja Soo-me tööstuse eksporditellimused paranevad viiteajaga.

“Venemaa negatiivne mõju ekspordile taandub. 2017. aastal muutub Eesti eksport globaalse investeerimise tsükli ning toor-mehindade kasvupöörde tõttu laiemapõhjaliseks. Erinevused ekspordi kasvu kiiruses aga pü-sivad,” arvas Palm.

Palmi hinnangul on majan-duse kasvu riskid pingestuva tööturu taustal investeeringute edasilükkamine ning lõhe pal-kade ja tootlikkuse vahel. “Pal-kade ja tootlikkuse lõhe mõjutab kasumlikkust ja võib hakata pii-rama investeerimise võimekust.”

ÄRIPÄEV.EE

Nordea prognoosib tarbimisbuumi aeglustumist

EdetabelÄrikasumi esikümnes neli riigifirmat 2014. a ärikasum mln eurodes

ALLIKAS: ÄRIPÄEV

216,5Swedbank AS

Eesti Energia AS

SEB Pank AS

Tallink Grupp AS

Statoil Fuel & Retail Eesti AS

Tallinna Sadam AS

Eesti Telekom AS

Elering AS

Riigimetsa Majandamise Keskus

Ericsson Eesti AS

79,4

70,7

186,1

60,3

52,4

52,4

50,8

44,4

33,7

Eesti ühed suuremad kasumimeistrid on paljuski monopoolses seisus riigiäriühin-gud, selgus Äripäeva koostatud edukaima-te ettevõtete edetabelist.

Äripäeva koostatud edukate ettevõtete TOP 100 esikümnes oli ärikasumi arvestu-ses esikümnes koguni neli riigifirmat. Küsi-sime riigifirmade juhtidelt ja riigifirmade-ga kokku puutuvatelt inimestelt, mida sel-lest järeldada.

“Siin ei ole midagi unikaalset,” ütles LHV Groupi juhatuse liige ja Eesti Energia nõuko-gu esimees Erkki Raasuke. Eesti umbes 30 rii-gifirmast on ärilises mõttes tähtsamad 5–6, mis Raasukese sõnul on kas taristuettevõtted või isegi monopolid, sest tegutsevad kaits-tud keskkonnas. Nad ei ole alati päris vabal turul. “Kasum on tihti tugevas korrelatsioo-nis ettevõtte suurusega, eriti omakapitaliga. Kui mingi osa kapitalist on kasutuses, siis see peab tootlust saama. Kui seda kapitali on pal-ju, siis absoluutarvestuses on ka kasum üsna suur,” selgitas Raasuke.

Kui vaadata näiteks Soomet, Rootsit ja Norrat, mis toimivad meiega sarnase loogi-ka järgi, siis on ka seal suuremate ettevõte-te hulgas omajagu riigi äriühinguid, mär-kis Raasuke.

Riik näeb kasumi nimel vaeva. Tallinna Sadama juhatuse esimees ja kauaaegne fi-nantsjuht Marko Raid selgitas, et mitu riigi-le kuuluvat ettevõtet tegutseb varamahukas valdkonnas, infrastruktuuriga. Suur varade maht ja mõistlik varade tootlus annavadki tema sõnul kokku suure ärikasumi.

“Aga kindlasti on roll ka sellel, et riik oma-nikuna tegutseb iga päev selle nimel, et te-male kuuluvad ettevõtted oleksid võimali-kult kasumlikud ja hästi majandatud,” lei-dis ta.

Riigifirmade jõudmist tabeli etteotsa ei tohiks kindlasti pahaks panna, ütles Tallin-

na Sadama nõukogu liige ja Pricewaterhou-seCoopersi üks endisi partnereid ning endi-ne vandeaudiitor Urmas Kaarlep. Vastupidi, selle üle tuleks rõõmustada. “See annab või-maluse riigil suuremaid dividende välja võt-ta ja seetõttu jätta võib-olla ka mõni täiendav maks kehtestamata,” ütles ta.

TULEMUS

Riigifirmad on parimad kasumimeistrid. Väiksemate firmade eelis on paindlikkus

VIRGE HAAVASALUvirge.haavasalu@aripaev.ee

500 suurema ettevõtte koondkasum kas-vas eelmisel aastal 5% võrra, ettevõtluses üldse 6%, mis tähendab, et väikefirmad, ke-da on enamus, kasvatasid mullu paremi-ni kasumit.

“Tõenäoliselt on väikefirmad olnud paindlikumad ja kiiremad turul toimuva-tele muutustele reageerima ning uusi või-malusi oma käibe ja kasumi kasvuks reali-seerima,” põhjendas Marko Raid.

Nišiturg annab eelise. Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et energiaturg on vii-mase aastaga kõvasti muutunud ja uue kon-kurentsiolukorraga toimetulek eeldab head reageerimisvõimet. “Üks põhjus, miks väi-kefirmad kasvatasid kasumit enim, võibki

just olla nende paindlikkuses,” ütles ka te-ma. Võimalusi pakub tema sõnul ka kitsam spetsialiseerumine. “Suurkorporatsioonid ei tegele sageli nn nišiturgudega. Väikefirmale on aga nišiturg võimalus kasvada keskmise suurusega ettevõtteks,” lausus Sutter.

Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi ütles, et riigi äriühingud ei saa omakapitali ühe aastaga kahekordistada, nende omakapital suureneb ainult suurte investeerimispro-jektide korral ja ka sel juhul mitte kordades.

“Kui omakapital on sama, ei ole võima-lik ka kasumit mitmekordistada,” märkis ta. “Reklaamifirma juures pole mingi ime, kui ta mitmekordistab ühe aastaga oma ka-sumit, sest tema omakapital on praktiliselt olematu.”

EESTI ENERGIA nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles, et riigifirma peabki edukas olema. FOTO: ANDRES HAABU

MAJANDUSKASVU võib takis-

tada investeeringute edasilük-

kamine keerulise tööturu tõttu,

ütles Nordea peaökonomist

Eestis Tõnu Palm. FOTO: RAUL MEE

UUDIS 13toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

Ilutulestik sünnipäevale, firmapeole,

pulma, aastavahetuseks meilt!

Ilutulestiku jae-ja hulgimüük, e-pood

Ilutulestik sünnipäevale, firmapeole,

pulma, aastavahetuseks meilt!

Ilutulestiku jae-ja hulgimüük, e-pood

Üks küsimusMiks on suurimad kasumimeistrid just riigifirmad?

TAAVI VESKIMÄGIEleringi juht

Turumajanduses sõltub pu-haskasum põhimõtteliselt ka-hest asjast: investeeritud oma-kapitali hulgast ja konkreet-se ettevõtte riskitasemest, mis omakorda sõltub majandus-harust ning selle firma kapita-listruktuurist. Vastus küsimu-sele peitubki investeeritud ka-pitali hulgas. Riigi äriühingud on üldjuhul infrastruktuuri et-tevõtted, millesse on investee-ritud oluliselt rohkem kapitali kui näiteks reklaamifirmasse.

KommentaarRiigifirma loodud kasu jõuab kõigi Eesti elanikeni

HANDO SUTTEREesti Energia juht

Kui riik ettevõtte omanikuna on seadnud juhtkonnale sel-ged eesmärgid, ettevõte on eeskujulikult juhitud, tegutseb kasumlikult konkurentsitur-gudel või osutab põhjendatud hinnaga teenust turul, kus loo-mulik monopol on odavaim lahendus kogu ühiskonnale, saab selle üle vaid head meelt tunda. Riigiettevõtete makstud dividendid laekuvad riigi eel-arvesse ja jõuavad sealt avali-ke teenustena kõigi eestimaa-lasteni. 70% Eesti Energia tulu-dest tuleb konkurentsiturgu-delt ja seal ei oma tähtsust, kes on meie omanik.

Eelmisel kuul vähenes autode müük Venemaal selle aasta kii-reimas tempos. Suuresti on selle põhjustanud rubla kursi langus, vahendas Bloomberg.

Novembris müüdud uute autode hulk vähenes eelmi-se aasta sama ajaga võrreldes 42,7 protsenti. Oktoobris vähe-nes autode müük 38,5 protsenti, teatas Euroopa Ettevõtete Assot-siatsioon Moskvas. Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid 43protsendilist langust.

Vähenenud ostujõud. Auto-de müük on vähenenud juba 11 kuud järjest, sest tarbijate nõud-lus on sisuliselt kokku kukku-nud ja majandus juba teist aas-tat languses. Rubla odavnemine on tekitanud inflatsiooni ja vä-hendanud kodumajapidamiste ostujõudu.

Venelased ei osta uusi autosid

Palgad ja jaemüük tegid ok-toobris 16 aasta suurima kuk-kumise. Rubla on viimase 12 kuu jooksul odavnenud dollari suh-tes 23 protsenti.

Kardetakse majandus langust. “Aasta tagasi oli rubla langu-ses ja kliendid tahtsid oma ra-ha enne valuutakursi mõju aval-dumist ära kasutada,” ütles as-sotsiatsiooni autotootjate komi-tee esimees Jörg Schreiber. “Sel-le aasta novembris pole sellist asja olnud – see seletab autotu-ru langust.”

Prognoositakse, et maailma suurima energiaeksportija ma-jandus langeb sel aastal 3,9–4,4 protsenti. 2016. aastal ooda-takse Venemaale 1protsendilist langust eeldusel, et naftabarre-li hind püsib 50 dollari juures.

ÄRIPÄEV.EE

Selgusid edukaimad muusikudAmeerika laulja Katy Perry ju-hib Forbesi aasta kõige kõrge-malt tasustatud muusikute rei-tingutabelit. Sel aastal on ta tee-ninud 135 miljonit dollarit. Na-gu väljaanne märgib, õnnestus Perryl selline tulemus saavuta-da tänu ringreisidele ja paljude-le reklaamilepingutele.

Perry ütles Forbesile, et muu-sikaäri on muutunud – laulude ja albumite salvestamine on ai-nult osake elukutsest.

Teisel kohal on Briti pop-grupp One Direction, kes tee-nis aastaga 130 miljonit dolla-rit. Kolmandal kohal on Amee-rika kantrilaulja Garth Brooks, kelle aastateenistus oli 90 mil-jonit dollarit.

Neile järgnevad Taylor Swift (80 mln), The Eagles (73,5 mln), ja Calvin Harris (66 mln).

ÄRIPÄEV.EE

Soome kavatseb karmistada immigratsioonipoliitikat: valit-suse plaani järgi võiksid asüüli-taotlejad töötada tasuta, samu-ti peavad nad tundma õppima Soome kultuuri ja ühiskonda, vahendas Telegraph.

Lisaks plaanib Soome haka-ta kaks korda aastas hindama olukorda asüülitaotlejate kodu-maal ning vajadusel tühistama ka elamislube.

Tänavu on Soome jõudnud 32 000 asüülitaotlejat, mullu oli neid üksnes 3200.

Soome valitsuse andmeil püütakse tulevikus kiirenda-da nende migrantide tagasi-saatmist, kes asüülitaotlejaks ei kvalifitseeru. Valitsuse hinnan-gul keeldutakse asüüli andmast umbes kahele kolmandikule taotlejaist.

Ühiskond ärritunud. Soome majandus näitab allakäiku juba neljandat aastat järjest, mistõt-tu on ühiskonnas tekkinud vas-takad meeleolud, pead on tõst-mas ka vihakuriteod asüülitaot-lejate vastu.

Ühtlasi andis Soome valit-

sus teada, et plaanib tööealiste-le asüülitaotlejatele leida sobi-va töökoha, et vähendada frust-ratsiooni ning masenduse tõe-näosust.

Soome justiits- ja tööminis-ter Jari Lindström selgitas, et te-gu pole ilmtingimata tasusta-tud tööga. “Mida rohkem inime-sed tegevusetult on, seda frust-reerunumaks nad muutuvad,” tõdes ta.

Lisaks sellele tutvuvad asüüli-taotlejad Soome ühiskonna ning kultuuriga, erilist rõhku pan-nakse naiste ja laste õigustele. Lindströmi hinnangul ei saa see-järel ükski asüülitaotleja hiljem väita, et nemad neist teemadest midagi ei tea.

ÄRIPÄEV.EE

Soome paneks asüülitaotlejad tasuta tööle

10korda on kasvanud S oome asüülitaotlejate arv aastaga, 3200-lt 32 000-le.

MIDA rohkem inimene tegevusetult on, seda frustreerunumaks

ta muutub, selgitas Soome tööminister Jari Lindström. FOTO: EPA

Norra naftafond tegi kaotused tasaNorra naftafondi juhid teatasid, et teises ja kolmandas kvartalis saadud kaotused on tasa teh-tud, vahendas Bloomberg. Ot-sustati vähendada võlakirjade osatähtsust ning investeerida rohkem aktsiatesse ja kinnisva-rasse, selgitas naftafondi tegev-juht Yngve Slyngstad.

Kolmandas kvartalis sai naf-tafond nelja aasta suurima kah-ju, sest Hiina aktsiaturu langus ning kõrgemate intressimäära-de perspektiiv viisid maailma-turgudelt triljoneid dollareid. Fond oli kahjumis ka teises kvar-talis, kui langesid võlakirja- ja aktsiaturg.

Norra rahandusministeeriu-mile saadetud kirjas küsis fond luba investeerida ka taristusse ja kinnisvarasse. Taristusse ta-hetakse investeerida 5% portfel-list ja kinnisvarainvesteeringu-te osatähtsust tahetakse kahe-kordistada 10%-le.

ÄRIPÄEV.EE

14 TÖÖSTUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

Nõustun, et mida rohkem on andmete visua-liseerimist, seda ülevaatlikum see on, samas eks sõl-tub igast ettevõt-test, kui kaugele on sellega otstar-bekas minna.ASi A. Le Coq juht Tarmo Noop

ANDMEANALÜÜS

Visualiseerimine aitab avastada tootmises vajalikke seoseid. Näitab ära tegevuste nõrgad kohadHALDI ELLAMkaasautor

Tööline peab nägema, millised on tootmi-se tulemused ja kuidas ta saab oma tööga mõõdikuid mõjutada.

Raiskamist tööstuses aitab vähendada olemasolevate andmete analüüs, mis näi-tab, kus on tegevuse nõrgad kohad. Visuaal-ne avastamine on viis, kuidas aruandluse abil kogutud andmeid visuaalsel kujul ana-lüüsida, oluline välja selekteerida ja andme-te vahel seoseid avastada.

Jaan Uustalu OÜ omaniku Jaan Uustalu sõnul on viimasel ajal palju juttu olnud sel-lest, et tootmisefektiivsus on madal. “Tih-

ti patsient ise ei tea, mis tal viga on,” mär-kis Uustalu, kelle hinnangul on tootmises väga palju raiskamist, mistõttu on oluline see üles leida. Nõrgad kohad aitab avasta-da analüütika.

Selleks, et töötajad saaksid oma tööd pa-remini teha, peavad nad mõistma, millised on eesmärgid ja millised on tulemused teel eesmärgini. Seda aitab näidata andmete vi-suaalne kuvamine tootmises.

Andmeid on ettevõtetes väga palju, ent neist tasub Uustalu teatel kuvada ainult kõi-ge olulisemaid. Parim viis selleks on andme-te visualiseerimine, märkis Uustalu. “Üks-kõik, kas selleks kasutatakse kõige lihtsa-mat varianti seinale kinnitatud väljaprindi-tud aruannetena või tehnoloogiliselt kaas-aegsemaid ja innovaatilisemaid lahendu-si,” lisas ta.

Uusatalu selgitas, et andmed peavad ole-

ma visuaalselt kättesaadavad, sest nii on need hõlpsamalt hoomatavad.

Lisaks andmete nägemisele peab tööta-ja tunnetama, et just näidatavad mõõdikud on need, mida ta oma tööga mõjutada saab. “Tootmistöölistele pole mõtet rääkida näi-teks müügitulemustest,” selgitas Uustalu.

Visuaalne avastamine on võõras. OÜ Info-vara ärianalüüsi juhtivkonsultandi ja and-meteaduri Andres Kukke sõnul on ettevõt-tele eluliselt vajalik kiire info tarbimise või-mekus. Aega info töötlemiseks on järjest vä-hem ning lõputud aruanded ei anna kiiret ülevaadet olulise üles leidmiseks.

Kuigi paljud on kuulnud aruandlusest, siis visuaalse avastamise mõiste on Kukke meelest veel enamikule tundmatu. Ta selgi-tas, et visuaalne avastamise viis aitab aru-andlusega kogutud andmeid visuaalsel ku-

jul analüüsida, oluline välja selekteerida ja andmete vahel seoseid avastada.

Arvestades, et meie viiest tunnetusmee-lest on kõige suurema osakaaluga nägemi-ne, mille kaudu omandame 82% infost, on Kukke sõnul analüütikule huvitav selle mus-ter ja metatasand visuaalide taga.

“Kuigi oleme juba harjunud andmeid Exceli tabelis nägema ja analüüsima, on pil-tide kujul info meile automaatsemalt arusaa-dav,” märkis Kukke.

Info kinnihoidmine suurendab töömahtu. Ärianalüütikas on Kukke hinnangul olnud pikalt aktuaalne mineviku hindamine – kes-kendutakse sellele, kuidas ettevõttel on läi-nud ja kas vastu on võetud õigeid otsuseid. Olulisel kohal on Kukke sõnul ka praeguste tegevuste hindamine ning aina rohkem on fookuses ka tulevik. “Mis homme võiks ha-

• Doosan treikeskused ja töötlemiskeskused

• Hartford töötlemiskeskused

• FACCIN rullvaltspingid

• Microcut teach-in treipingid

• Baykal painutuspingidja giljotiinid

• Fermat sisetreipingid

• Mitsubishi laserlõikepingid

Duroc Machine Tool OÜ Tel 736 6648 info@duroc.ee www.duroc.ee

ICP Solutions OÜtel: +372 6535716, +372 56 566 425

info@icp-solutions.eu • www.icp-solutions.eu

ICP Solutions OÜ pakub tööstuslikke jahutus-, külmutus-, soojus-tagas-tus-, taastuvenergeetika- ning koostootmislahen-dusi oma ala maailma juhtivatelt seadme toot-jatelt! Ehitame ning paigaldame hakkepuidu katlamaju, tööstuslikke soojuspumpasi, biogaasi lahendusi ning erinevaid soojusvaheti lahendusi.

Meilt saab täisteenuse,mis hõlmab planeerimist, tasuvusanalüüse,

projekteerimist ning projektielluviimist peatöövõtu meetodil.

TÖÖSTUS 15toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

ENERGIA

Venemaa energiahaare Baltimaades lõtvubBalti riigid hakkavad lõpuks ka energeetikas Venemaast sõltuvu-sest lahti saama – täna (eile – toim) peaks käiku minema Leedut ja Poolat ühendav elektrikaabel, kirjutas agentuur Bloomberg.Leedu energiaminister Rokas Masiulis ütles, et viimases kvartalis kattis import Venemaalt Leedu elektrivõrgu andmeil pea poole rii-gi energiatarbest. “Meil on nüüd võimalus elektrit osta Poolast, Rootsist, Venemaalt, Lätist ja Eestist,” ütles Masiulis.

TEHING

Tulemas keemiatööstuse ajaloo suurim tehingDow Chemical Co ja DuPont Co peavad ühinemiseks lõppstaadiu-misse jõudnud läbirääkimisi. Tegemist oleks keemiatööstuse suu-rima tehinguga, vahendas Bloomberg. Tekiks maailma suuruselt teine keemiaettevõte (BASF SE järel) ning suurim seemnete ja tai-mekaitsevahendite tootja.DuPonti ja Dow Chemicalsi turuväärtus on vastavalt 58,4 ja 59 mil-jardit dollarit. Kummagi ettevõtte aktsia on eelturul kallinenud üle 5 protsendi.

LEMMIKUDtööstusuudised.ee loetuimad uudised

4 soovitust, kuidas alustada tehase automatiseerimisega. Norcar-BSB Eesti ASi inseneri ja TTÜ mehaanika teaduskonna dotsendi Martinš Sarkansi sõnul tuleks enne tehase automa-tiseerimisega alustamist analüüsida, milline tootmisprotsess tööd kõige rohkem takistab.3 põhjust tehase robotiseerimiseks. Masina- ja metalliettevõt-te Norcar-BSB Eesti ASi arendusjuht Juhan Anvelt ütleb, et töö-viljakus Eestis ei tõuse ja seetõttu on vaja tehaseid robotiseerida.

Infovara OÜ ärianalüüsi juhtiv-konsultandi ja andmeteaduri Andres Kukke sõnul on äriana-lüütika puhul kõige olulisem, et tavainimene saaks informat-sioonist aru.

“Mäletan juba aastaid taga-si tehnoloogiafirmade lubadust viia analüütika massidesse, kuid tegelikult pole seda juhtunud,” rääkis ta. “Ikkagi tegelevad ana-lüütikaga peamiselt analüüti-kud. Vastutusvaldkonna juhid võtavad selle küll ette, aga nad ei tunne end analüütikas tihtipea-le koduselt,” rääkis Kukke.

Ta tõi näiteks nelja kliendi registreeritud andmed. “Mõis-tame, et numbrid on üksteisest erinevad, kuid mis on põhilised klientide erinevused?” küsis ta.

Edastades andmed statistiku-

le, kasutaks see analüüsiks sta-tistilisi funktsioone. Võttes nel-ja kliendi numbrite aritmeetilise keskmise, on see kõikidel klien-tidel sama. Võimalik on analüü-sida ka hajuvust, mis on samuti kõikidel klientidel sama, nagu ka korrelatsioon ja regressiooni-võrrand. Statistiliselt ei tule see-

ga klientide erinevus välja, kuid pannes andmed graafikusse ja vaadates tekkinud visuaale, on erinevus kohe näha. “Piltide abil välja tulnud ilmselgeid erinevu-si klientide vahel ei oleks meie aju suutnud tuvastada ilma vi-suaalita, pelgalt numbri rida analüüsides,” rõhutas Kukke.

Info peab olema arusaadav. Kukke sõnul on analüütika vald-konnas mõistetud, et informat-siooni kättesaadavus pole piisav. “Ei piisa töövahendist, kust saab andmeid pärida ja filtreerida, vaid informatsioon peab olema arusaadav ja kohe tajutav,” rää-kis Kukke.

Selles on appi tulnud aju- uuringud ja kognitiivsete prot-sesside analüüsimine. “Et mõis-

ta, mis moodi kättesaadavat in-fot mõistetavaks teha,” lisas ta.

Kukke tõi näiteks, et kui IT-inimestelt uurida, millal on info nende arvates kättesaadav, vasta-vad need valdavalt, et siis, kui see on mahalaetav. Ärianalüütikud aga ütlevad, et informatsioon on kättesaadav juhul, kui see on arusaadav. “Alles andmeid õiges-ti visuaaliseerides on need mõis-tetavad ja loovad eelduse lugude rääkimiseks.”

Kukke sõnul on hea näide aja-lehed, kus ei kohta Exceli tabe-leid, vaid andmed on visualisee-ritud, mis aitab kaasa loo sõnu-mi edastamisele. “Tasub mõelda ka oma ettevõtte peale. Kui palju on teil Exceli tabeleid võrreldes lugudega, mida räägitakse eri viisidel,” rõhutas Kukke.

Visuaal muudab numbrid arusaadavamaks

Alles andmeid õigesti visuaaliseerides on need mõistetavad ja loovad eelduse lugude rääkimiseks.Infovara OÜ ärianalüüsi juh-

tivkonsultant ja andmeteadur

Andres Kukke

KommetaarTöötaja tööl peab olema eesmärk

TARMO NOOPASi A. Le Coqi juht

Meil on töötajatele tulemus-te kohta tagasiside andmiseks kasutusele võetud kuukaar-di süsteem. Milliste mõõdikute kohta ja kui palju ning kui sa-geli me tagasisidet anname, sõl-tub konkreetsetest näidikutest.

On selliseid mõõdikuid, mi-da töötaja peab ise jälgima, näi-teks müügiinimesed jälgivad ise oma tulemusi, ja on selli-seid, mis nõuavad suulist taga-sisidet. Mõnda vaadatakse üle teatud aja järel ja teist iga päev.

Nõustun, et mida rohkem on andmete visualiseerimist, se-da ülevaatlikum see on, samas eks sõltub igast ettevõttest, kui kaugele on sellega otstarbekas minna. Ma ei tähtsustaks seda üle. Aga kindlasti peab inime-se tööl olema nii eesmärk kui ka selle saavutamise kohta ta-gasiside, sest ilma selleta ei tea-ta, kas ja kui kiiresti õiges suu-nas liigutakse. Kui tahate küm-me kilo alla võtta, siis peab ju ka kaal olema, ilma selleta po-le võimalik öelda, millised on tulemused, sama kehtib toot-mises.

Pane täheleKuidas teha informatsiooni ajule kiiresti arusaadavaks?Infolugude rääkimine. Kasuta vi-

suaali õige värvi, fondi ja suuru-

sega.

Oluline on andmete mõistmisel

nende omavaheline seostamine.

Konteksti tajumine ja suure pildi

mõistmine aitavad andmetest pal-

ju paremini aru saada, võrreldes

sellega, kui üht valdkonda eraldi

analüüsida.

Mõistmisele aitab kaasa, kui

andmete muutusi animeeritakse

ehk andmete filtreerimisel muu-

tub graafik otse silme all, mitte ei

ole näha pilt enne ja hetk hiljem

pärast sisendi muutust. Ajul on

vaja aega ja liikumist, et tabada

muutuse seos.

Aitab erisuste väljatoomine – me

märkame hästi erisusi ja hälbimu-

si graafikus. Kui meil on ülevaade

andmetest, on erisused graafikus

väga informatiivsed ja huvitavale

infole viitavad.

ALLIKAS: ANDRES KUKKE

kata juhtuma ja kas liigume ikka õiges suu-nas,” märkis ta.

Visuaalsus toetab kõiki neid tegevusi, aga loob ka uusi võimalusi, et avastada mustreid ja trende äride tegevuses ning uusi seoseid. “Arvestades, et suurem osa sisendist ajule tu-leb silmade kaudu, tasub seda ära kasutada ning kuivad andmed visualiseerimise abil arusaadavaks muuta,” soovitas Kukke.

Äritarkvara pakkuva ettevõtte Scoro asu-taja ja tegevjuht Fred Krieger rääkis konve-rentsil CRM2016EST, et väga paljud nende poole pöörduvad ettevõtjad tahavad piira-ta infot, mis meeskonnani jõuab. “Tundub justkui, mida rohkem infot sa endale hoiad ja mida vähem seda tiimiga jagad, seda roh-kem võimu firmas on,” selgitas Krieger.

“Tegelikult seisneb võim selles, kui pal-ju seda jagada,” lisas ta. Mida rohkem infot kinni hoida, seda rohkem põhjustab see lisa-

telefonikõnesid ja mõttetut kommunikat-siooni, sest iga väikese asja pärast on tööta-jal vaja pöörduda kellegi poole, kes küsimu-sele vastust teab. “Pigem tasub piirata nii vä-he kui võimalik,” märkis Krieger.

Lisaks soovitas ta efektiivsuse suurenda-miseks ettevõttes süsteemid ühtlustada. “Kui me töökorraldust ei järgi, vaid igaüks kasu-tab oma süsteemi, siis võib juhtuda selline olukord nagu ühes USA tootmisettevõttes, kus madalama astme assistent kutsus kok-ku iganädalasi koosolekuid ja kui aasta lõ-pus hakati hindama, kui palju see maksma läks, siis leiti, et kulutatud aja väärtus oli li-gi 15 miljonit,” tõi ta näiteks.

“Kui ta oleks tahtnud osta sajadollarilist printerit, siis tal oleks tulnud selleks luba kü-sida, aga see, kuhu meie aeg tuhandete dolla-rite väärtuses kulub, sellesse suhtutakse üli-malt pealiskaudselt,” märkis Krieger.

INFOVARA ärianalüüsi juhtivkonsultandi

ja andmeteaduri Andres Kukke sõnul on

piltide kujul info meile automaatsemalt

arusaadav. FOTO: RAUL MEE

Ka SINA – võid liitudaHAAS “perekonnaga”.jaan@abplanalp.eetel. 510 3725

V A L M I S T A T U D V A L G A M A A L E E S T I M A R J A D E S T

25 AASTATTOOTMIST

www.moos.ee tellimine@moos.ee

CERTEX EESTI OÜPeterburi tee 47

Tallinn 11415

www.certex.eetel 6062 499

faks 6062 599info@certex.ee

The Lifting KnowHow

CERTEX EESTI OÜPeterburi tee 47

Tallinn 11415

www.certex.eetel 6062 499

faks 6062 599info@certex.ee

The Lifting KnowHow

16 TÖÖSTUS toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

Euroopa Komisjon võttis vastu uue põhjaliku ringmajanduse paketi, et aidata Euroopa ette-võtjatel ja tarbijatel üle min-na tugevamale ja täielikumale ringmajandusele, kus ressurs-se kasutatakse veelgi säästva-malt.

Kavandatud meetmetega aidatakse ringlussevõtu ja kor-duskasutamise suurendamise kaudu sulgeda toote olelusring, millest saavad kasu nii keskkond kui ka majandus.

Kavandatud plaanide järgi püütakse kõigist toorainetest, toodetest ja jäätmetest maksi-mum kätte saada ja need täie-

likult ära kasutada, säästes see-juures energiat ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkogu-seid. Ettepanekud hõlmavad kogu olelusringi alates tootmi-sest ja tarbimisest kuni jäätme-käitluse ja teisese tooraine turu-ni. Üleminekut ringmajanduse-le toetatakse rahaliselt rohkem kui 650 miljoni euroga ELi tea-dusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist “Hori-sont 2020”. Tõukefondidest eral-datakse jäätmekäitluse jaoks 5,5 miljardit eurot ning riikli-kul tasandil toetatakse investee-ringuid ringmajandusse.

POLLUMAJANDUS.EE

Pane täheleToetust saab ka kaitsetööstuse klaster

2014–2020 toetatud 10 esi-mest klastriprojekti:– Kaitse- ja julgeolekutööstuse

innovatsiooni klaster. Eesti kait-

se- ja julgeolekutööstuses toode-

te ja teenuste arendamine/turun-

damine.

– Connected Health. Eesti tervise-

valdkonna ettevõtete globaalse

konkurentsivõime suurendamine.

– Targa linna klaster. Targa linna

valdkondi hõlmavate toodete ja

teenuste loomine ja arendamine.

– Eesti IKT klaster. Nutikate toode-

te arendaja ja maailmas tunnusta-

tud IKT lahenduste looja.

– Liikumistervise innovatsioo-

ni klaster. Meditsiiniteenused (sh

bio tehnoloogia), e-tervis, IKT ja tu-

rism ning sidusvaldkondades te-

gutsevate ettevõtete uute tead-

muspõhiste toodete/teenuste

arendamine.

– Digitaalehituse klaster. IKT-la-

hendustele tuginev ehituskesk-

kond, kus on kesksel kohal koos-

töö erinevate osapoolte vahel

kogu elukaare jooksul – projektee-

rimisest utiliseerimiseni.

– Eesti puitmaju eksportivate et-

tevõtete klaster. Eesti puitmaja-

tootjate turuosa suurendamine nii

kodu- kui välisturgudel.

– Jätkusuutliku ja energiatõhusa

kinnisvara ning energiavarustuse

klastri arendamine.

– ESTRONICS. Eesti elektrooni-

katööstuse ettevõtteid koondav

ühistegevuse platvorm, eksporti-

maks kõrge lisandväärtusega too-

teid/teenuseid.

– Puidutööstuse konkurentsivõi-

me arendamise klaster. Eesti pui-

dutööstuse sektori maine kujun-

damine.

ALLIKAS: EAS

TaustEesmärgiks uued tooted ja investeeringud

Kaitsetööstuspoliitikas on neli

võrdset osapoolt: kaitseministee-

rium, siseministeerium, kaitsevä-

gi ning kaitsetööstus. Kaitsetöös-

tuses on oluliseks partneriks riigi-

le Eesti Kaitsetööstuse Liit.

Riigikaitse arengukava 2013–

2022 näeb ette, et on toimunud

vähemalt viie märkimisväärse

Eesti kaitsetööstuse innovaatili-

se toote müügitehingud ekspordi-

turul. Eestisse on investeerinud ja

ennast kinnistanud vähemalt neli

rahvusvaheliselt tuntud kaitse-

tööstusettevõtet.

Koostöös Eesti kaitsetööstusega

arendatakse igal aastal välja vä-

hemalt üks uus toode või teenus,

mis toetab riigikaitse arengukava

elluviimist.

Kaitsetööstus murrab välisturgudele. Targad tehnoloogiadEesti kaitsetööstus on aastate-ga jõuliselt kasvanud ja järjest rohkem liikunud ka välisturgu-dele, rääkis kaitsetööstuse liidu juht Kuldar Väärsi.

“Eesti kaitsetööstus on muu-tunud eksporditurgudel üha edukamaks. Meil on nii edu-kaid müügitehinguid, uudseid tootearendusi kui ka huvitavaid koostööprojekte rahvus vaheliste suurtööstustega. Usun, et kait-setööstuse jõuline areng selles suunas jätkub ka lähiaastatel ning sektor kujuneb üheks tar-kade tehnoloogiate eestvedajaks Eestis,” sõnas Väärsi eelmisel nä-dalal Tallinnas toimunud rah-vusvahelisel Eesti Kaitsetööstu-se Liidu aastafoorumil.

Väärsi sõnul mängib sõja-

tehnika kõrval järjest olulise-mat rolli ka küber- ja andmetur-ve. “Küberkaitse on väga oluline valdkond, sest küberrünnakud võivad tänapäeval põhjustada ka füüsilist kahju. Eesti ettevõtetel on antud valdkonnas mõtteid, oskusi ja kogemusi oma ideede teostamiseks ning ka maailmas turustamiseks,” rääkis Väärsi.

Eesti kaitsetööstuse ambit-sioon on keskenduda tarkadele lahendustele, mis tähendavad ka kõrgemat lisandväärtust. “Tuleb jälgida nii Eestis kui Euroopas terviklikult rahvusvaheliste jul-geolekuohtude muutumist ning kaitsetööstus peab leidma sobi-vad vahendid, et riigid saaksid tagada enda turvalisust,” lisas ta.

TÖÖSTUSUUDISED.EE

Euroopa õhutab taaskasutust

EAS aitab kaasa kümnele klastri projektile, et suurenda-da ettevõtluse ja teaduse koos-tööd ning tõsta seeläbi ettevõte-te rahvusvahelist konkurentsi-võimet. Toetust saavate klastrite tegevusalad on kaitsetööstusest kuni meditsiiniteenuste ja digi-taalehituseni välja.

EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktori Tea Danilovi sõnul on programm suunatud ettevõtete turundus- ja arendus-tegevustele nutika spetsialisee-rumise kasvualades. “Klastrites-se koondumine võimaldab viia läbi ühiseid arendusprojekte, millest kõik osalevad ettevõtted saavad kasu. Näiteks saab koo-

litada töötajaid, arendada uusi tehnoloogilisi lahendusi, turun-dada ühiselt üksteist täienda-vaid tooteid ja teenuseid või täi-ta suuremahulisi tellimusi ühis-te jõududega. Selle tulemusena peab kasvama ettevõtete müügi-tulu ja lisandväärtus ning turu-le jõudma uued tooted ja teenu-sed,” selgitas Danilov.

Juuni alguses avatud esimes-se klastrite vooru laekus kok-ku 13 taotlust, millest paremus-järjestuse alusel said rahastuse kümme projekti.

Ühe projekti toetus on maksi-maalselt 600 000 eurot. Klastri-te programmi eelarve on kokku 10 miljonit eurot.

Kümme klastrit saavad tuule tiibadesse

KAITSETÖÖSTUSE liidu juht ja sõjatehnikat tootva ASi Milrem

juhatuse esimees Kuldar Väärsi. FOTO: EIKO KINK

Võta meiega ühendust ning saada päring:

heatex@heatex.ee+372 53 670 494Heatex Eesti OÜ

Pakume laias valikus küttekehi tööstus- ning tootmisettevõtetele:

- Tööstuslikud küttekaablid kuni 1000 °C- Tööstuslikud radiaatorid- Keraamilised küttekehad- Padruni tüüpi küttekehad- Klambri tüüpi küttekehad- Küttekehad mahutitele (IBC jt)- Tööstuslikud soojapuhurid (120–690 V)- Küttekehad kilpidesse- Küttekehad vee-, õhu-, õli-, happelisse, ATEX-keskkonda- ATEX-küttekehad- ATEX-termoregulaatorid ning andurid- Isereguleeruvad küttekaablid kuni 210 °C (ATEX)- Kuumakindlad pistikud, pistikupesad- Erilahendused

www.heatex.ee

TÖÖSTUSLIKUD KÜTTEKEHAD JA KÜTTEKAABLID HEATEX EESTI OÜ-lt

REKLAAM 17reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.eeÄRIPÄEV 10. detsember 2015

pass wordpass word2016

17. - 18. märts 2016Tallinn, Saku Suurhall

Ole kohal ja saad teada:- kuidas suurendada loovust oma organisatsioonis

- kuidas saavutada, et loovideed ja -lahendused oleks ka äriliselt edukad

- millised olid Eesti kõige tulemuslikumad turunduskampaaniad aastal 2015

- millised loovad turunduskampaaniad on ka äriliselt edukad

- kuidas jutustada lugusid – online ja offline kanalites

- millised olid Eesti parimad reklaamid aastal 2015

Suhtle rohkem kui 800turunduse ja reklaamimaailma tegijaga!

Vaata: bestmarketing.ee

BALTIKUMI SUURIM TURUNDUSSÜNDMUS

ja Kuldmuna 2016 Gala

toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

18 ARVAMUS

Peatoimetaja: Meelis Mandel

Väljaandja: AS Äripäev

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn

telefon:

(372) 667 0195,

(372) 667 0222

Toimetus:

e-post: aripaev@aripaev.ee

tel: (372) 667 0111

Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee

tel: (372) 667 0105

Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee

tel: (372) 667 0099

Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine

Äripäeva tellija eelised –

ostukeskkond privileeg.aripaev.ee

ja soodsaim võimalus soetada

Äripäeva raamatuklubi raamatuid.

Äripäev veebis: www.aripaev.ee

Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja

kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi-

metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes

Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid,

fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,

majanduslikul, poliitilisel või religioossel

teemal) on autoriõigusega kaitstud teo-

sed ning nende reprodutseerimine, levi-

tamine ning edastamine mis tahes kujul

on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku-

ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu

kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,

pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Tanel Padar:Minu kaubamärk on minu nimi ja seda ma müün.

Väikeettevõtjast laulja teab, et pakkuda tuleb seda, mille järele on nõudlust.

ÜKS KÜSIMUS

Töötajad tunnevad palgatõusust puhast rõõmu, aga kas ka tööandjad?Kuidas suhtute palgatõusu?

S üürias toimuv on suuresti segane enamikule välisvaatlejatelegi, sest selles pingekoldes on kokku saa-nud palju toimijaid ja huvitatud osapooli.

Kunagine ajalooline keskus ja õitsev maa, mis on olnud võitluste tallermaaks korduvalt nii muinasajal, keskajal kui kaasajalgi, on täna va-remeis. Süüriasse on imbunud igivana usuvaen jõhkraimates vormides. Lisaks on seal vormunud uus terrorismi lipulaev – Daesh ehk ISIS, mis on üles kütnud islamiradikaale eri maailmanurka-des seninägematul viisil. Meieni veerenud Euroo-pa immigratsioonikriisilaine taga ja ka selle osa-liseks kattevarjuks on just Süürias toimuv.

Kirju pildi lihtsustatud seletus. Süürias käi-vas sõjas, mida on raske vaid kodusõjaks pidada, on vastamisi vormiliselt kaks poolt. Üks on se-nine režiim, mis on suhteliselt ilmalik, eesotsas diktaatorist presidendi Bashar al-Assadiga, mil-le tuumiku moodustavad šiiitlikku päritolu ala-viitide usuvähemus ja tänaseks kokku kuivanud osa sunniitlike klannide eliit, kellele on lisandu-nud eelkõige jubedast usuvägivallast hirmuta-tud teised usuvähemused, nagu kristlased, druu-sid, jeziidid, armeenlased jmt. Teiselt poolt nn opositsioon, kellest esimesel etapil mängisid juh-tivat rolli Vaba Süüria Armee katuse alla koon-dunud rühmitused ja üksused, keda taheti pi-dada ilmalikemaks ja keda eelistab toetada lääs. Kuid üha enam omandasid kaalu hoopis eri radi-kaalsusastmega islamistlikud rühmitused. Kõi-ge võimsamaks tõusis hoopis ISISe ehk Daeshi nime all tuntud jõud, mille alglätete juures sei-sis al Qaeda Iraagi haru ja selle omaaegne aktiiv-ne juht al-Zarqawi, keda asusid nõustama ja toe-tama ka Iraagi kukutatud diktaatori Saddam Husseini režiimi kõrged ametiisikud, eriti tule-muslikult aga sõjaväelased, ning keda täiendasid ameeriklasteaegse Iraagi vanglatest vabanenud sunniitidest äärmuslased.

Palju osapooli. Kokku aga on opositsiooni poo-lel võitlemas ligi 200 rühmitust ja üksust, kellest 60–70 on võitlusvõimelised, enamik aga on vaid piirkondlikud rahvakaitseüksused või hõimuük-sused. Moodustatud on vähemalt neli katusor-ganisatsiooni või allianssi, mille koosseisu kuu-luvad mõned rühmitused isegi kattuvad. Eral-di neist seisavad kaks rahvusrühma oma võitlus- ja omakaitseüksustega. Esiteks kurdid, kes on Põhja-Süürias kehtestanud autonoomia ja kait-sevad oma teisel pool Iraagi piiri asuvate, sisuli-selt omariikluse tunnustega Kurdistani hõimu-vendade abil oma asuala üpris tulemuslikult. Tei-seks türkmeenid, kes sattusid rambivalgusesse seoses Vene pommitaja allatulistamisega türk-laste poolt. See 200 000-line rahvakild on sisuli-selt türklased, kes elavad piki Türgi-Süüria piiri mägedes ja kes kaitsevad siiani edukalt omavalit-suslikku territooriumi. Türgi on ka juba mõnda aega tahtnud kehtestada sealkandis nn puhver-tsooni, et vältida sõjategevust oma piiride lähis-tel ja eelkõige just türkmeenide mail, mille aga venelaste sekkumine on nüüd kahtluse alla sead-nud. al-Assad sinna ründama ei julgenud minna. Nüüd aga suunati Vene lennukid seda kanti rün-dama, mis tõigi kaasa allatulistamise intsiden-di. Miks al-Assadil seda vaja oli? Üks võimalikke seletusi on see, et tema enda klanni pärusmaad asuvad sealt mõnekümne kilomeetri kaugusel. Türgi aga ei taha, et tema rahvuskaaslasi ja piir-kondlikke huve nii avalikult rünnatakse.

Süüria konfliktis on ka palju välismaiseid toi-mijaid, kellel igaühel on omad “hoolealused”. As-

KOLUMN

Süüria valus sasipundar mõjutab meid varem või hiljem

sadi poolel on kogu aeg olnud Venemaa, kes en-ne pani rõhku peamiselt luureinfo ja sõjavarus-tuse tarnetele, kuid nüüd ka otseselt sõjaliselt üha enam sekkub ning kasvatab nii õhuväe ja lä-hikonnas Vahemere vetes seilava sõjamerelaevas-tiku aluste arvukust kui ka maapealset kontigen-ti, seda nii otseselt võitlus- ja teenindusüksuste kui ka al-Assadi üksuste arvukate sõjaliste nõus-tajate näol. Venelased on loonud lisaks seni nen-de käsutuses olnud sõjamerelaevastiku tugibaa-sile Tartusis veel suure baasi Bassel al-Assadi (Bas-hari varahukkunud vanem vend) nimelise lennu-välja ümbruses Latakia lähedal ning nüüd ka tei-se baasi Shayratis, keskrindel Homsist 35 km kau-gusel. Soolas on ka kolmas baas keskplatool Tyia-sis, pisut üle 60 km kaugusel Palmyrast.

Opositsiooni igal suuremal rühmitusel on oma “sponsorid”, kelle hulka kuuluvad nii lää-neriigid, Türgi, Iraagi Kurdistan, Saudi Araa-bia, Pärsia lahe riigid kui ka al Qaeda. Huvitatud osapooli on veelgi rohkem. See teeb poliitilise kompromissi leidmise väga keeruliseks.

Mõju meile. Verine ja üha enam ka usu- ja hävi-tussõja tunnustega kodusõda Süürias on tekita-nud väga suure ja jätkuvalt kasvutrendis põgeni-kelaine, mis on üle ujutanud nii naaberriigid kui ka rullunud Euroopasse. Kuna alguses Rootsi ja hiljem Saksamaa on poliitiliselt deklareerinud Süüria sõjapõgenike piiranguteta vastuvõtu, siis on nendesse riikidesse suunduvate sõjapõgenike arv järsult kasvanud. Asja tegi eriti hulluks rah-vusvahelise kuritegevuse võrgustike sisenemine sellesse protsessi ärilisel poolel.

Pikemas perspektiivis oleks pinge kasvu tule-museks meile nii olulise solidaarsusprintsiibi la-gunemine Euroopas, mis on aga juba teistpidi julgeolekuohuks, sest jätab meid geopoliitiliste tõmbetuulte meelevalda. Mis, nagu me oma aja-loost vast oleme õppinud, head ei tähenda.

Teine Süüria sõja avaldumisvorm on meieni jõudnud hiljutiste veriste terroristlike rünnaku-te kaudu Pariisis ja Californias, kus on ilmnenud jõletusi toime pannud terroristide seosed Daes-higa ja Süürias möllava sõjaga. Rääkimata mõju-dest, mis seostuvad teistes riikides ja kontinenti-del toimuvaga. Näiteks Aafrikas Malis, Nigeerias, Kamerunis, Tunises, ka Egiptuses Siinail, Tür-gis, Iraagis, Bangladeshis, Londonis ja mujal, kus terroristid on kas Süürias sõdinud või kuuluvad Daeshile truudust vandunud rühmitustesse.

Kolmas, just meie murekoht on seotud aga va-hetult meie naabruses toimuvaga. Idanaaber on Ukrainas juba tõestanud oma uut, meie jaoks sel-get ohtu kujutava välispoliitilise ja sõjalise dokt-riini realiseerimissoovi. Lähis-Idas möllava tule-kahju kustutamisel enda võtmerolli mängimine võib anda talle veelgi hoogu juurde ka mujal oma geopoliitiliste ambitsioonide teostamise katseta-misel. Sõjalis-tehnilise ja -strateegilise kogemu-se lisandumine reaalsest sõjategevusest Süürias on seejuures omakorda toeks. Seepärast jälgi-gem tähelepanelikult Türgi-Vene suhete lakmus-testi. Süürias peetakse tegelikult katselahinguid uue maailmakorralduse paikasaamise nimel. See puudutab meid nagunii ühel või teisel viisil.

Lõpuks, igasugune rahvusvahelise olukorra teravnemine ja eriti meie idanaabri osaluse laie-nemine selles tähendab igal juhul meile kui pii-ririigile majanduslikult negatiivset mõju nii rah-vusvahelise kaubanduse vähenemise, finantsor-ganisatsioonide suhtumise veelgi ettevaatliku-maks muutumise kui ka eelkõige välis-, aga ka si-seinvesteeringute kasvu pidurdumise ning tarbi-jaturu ebakindluse kasvu näol. Hoidkem pöialt, et nii ei läheks!

Süürias peetakse katselahin-guid uue maailma-korralduse paikasaami-se nimel.

RAIVO VAREvaaltleja

Suhtun pooldavalt. Eriti oluline on miinimum-palga järsk tõus. Pidada inimesi praktiliselt orja-dena, makstes neile 500 eurot kuus, millest ei jät-ku toidukski, on amoraalne.

Kui rääkida keskmisest palgast, siis selle tõu-suks on kaks võimalust. Teistes riikides tõuseb madalam palk ning madalama ja kõrgema palga vahe kahaneb, aga meil see kogu aeg suureneb.

Palga kasv ei vasta tootlikkuse kasvule. Kvalifit-seeritud tööjõud on Eestist lahkunud ja seda na-pib. Palgatõusu ja tootlikkuse suurenemise va-hel Eestis aga seost pole. See tõmbab lihtsalt meie konkurentsivõimet allapoole.

Pooldavalt, aga muidugi sõltuvalt sellest, kui palju see tõuseb. Kui inimene, kes saab alampal-gast veidi rohkem, hakkab saama 40 eurot roh-kem, siis on see ju suur muutus. Tööandjate tas-kust võtab see muidugi oma osa. Aga kõige suu-rem väljaminek on tööandjatele siiski sotsiaal-maks.

OLEG OSSINOVSKI Skinesti omanik

VITALI BURLAKOVBaltic Technology OÜ omanik

ALEKSANDR MUSAROVUVIC ASi juhatuse liige

ANDREI VESTERINENVesterinen Partnerid OÜ nõukogu liige

LUGEJA ARVAB

Lapseraha on riigi väike panus sellesse, et lapsi ikka sünniks ja riik edasi püsiks. Kui panna kõikidele lapsevanematele tõendamiskohus-tus, kas nad siis tunnevad, et oh, küll riik nüüd toetab meid hulga rohkem ja tugevamini?

Kommentaar Taavi Simsoni Eduka Eesti ettepane-

kule “Lapsetoetused teenusepõhiseks”

Eesti on super. Eesti on korraga nii uus põhjala kui ka lõunala.

Kommentaar artiklile “Eesti majanduskasv Kree-

ka ja Soome liigas”

LOE WWW.ARIPAEV.EE

ÄRILAUSE

toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee

10. detsember 2015 ÄRIPÄEV

ARVAMUS 19

Hiljuti lugesin Äripäevast fon-dijuhi arvamust, et Eesti laseb varem või hiljem (pigem va-rem) võlakirjad välja niikui-nii. Tegemist olevat millegi ta-vapärasega ning olevat kum-maline, et seda pole seni teh-tud. Ma olen nõus – mida aeg edasi, seda tõenäolisemaks riigi olulisima “loodusressursi” ka-sutuselevõtt muutub. Ka saan ma aru sellest, miks fondijuht kohalikest võlakirjadest puu-dust tunneb. Tegemist on pen-sioniraha paigutamise seisu-kohalt ideaalse instrumendi-ga. Ja fondijuhi jaoks peavadki kõige tähtsamad olema osaku-omanikud.

Mündil on ka teine külg. Esi-teks on Euroopa majandusli-kult täbaras olukorras paljus-ki sellepärast, et rahvastiku va-nanemisest tingitud puudujää-ki hakati kompenseerima võla-koorma kasvatamisega. Nüüd tekib küsimus – kas sellest rah-vastiku vananemine peatus? Ei. Koos muude asjaoludega – näi-teks eri tootlikkusega majan-duste paigutamisega ühte va-luutaruumi – sõidutati (tahtma-tult) mitu riiki euroalas prakti-liselt maksesuutmatusse. Rää-

VASTUKAJA

Võlgu võib võtta kindla sihiga,mitte niisama heast peast

Kolmanda samba tulumak-su soodustust saab vaadelda kui investeeringuga kaasnevat täiendavat lisatulu.

Näiteks on Eesti esime-se vabatahtliku pensionifon-di klient, kes on alates fon-di loomisest (1999. aasta ap-rill) iga kuu panustanud 50 eu-rot, säästnud praeguseks täp-selt 10 000 eurot. Kuigi mine-viku tootlus ei ütle midagi tu-leviku kohta, on selle inves-teeringu väärtus kerkinud ligi 12 500 euroni, millele lisandub pea 2200 eurot tagastatud tu-lumaksu. Kokku annavad need investeeringule pea 50%ni ula-tuva kasvu.

Pensionisamba lisatootlus. Kõik vabatahtlikud säästud (metsad, maad, kinnisvara jms), milles erinevad inimesed näe-vad oma pensionisammast, on kindlasti kiiduväärt rahapaigu-tused. Tulumaksusoodustus ja sellega kaasnev lisatootlus keh-tib aga ainult pensioni kolman-da samba fondi- või kindlustu-se investeeringutele.

KOMMENTAAR

Pensioni kolmanda sambaga kaasneb lisatulu

PEETER KOPPELSEB privaatpanganduse strateeg

KRISTJAN TAMLASwedbanki investeerimisfondi juhatuse esimees

Tulumaksusoodustus kehtib ainult pensio-ni kolmanda samba investeeringutele.

Kes iganes neid riigi-võlakirju ostab, siis intressid (ja põhiosa) maksab kinni maksu-maksja.

selt muudab võla tagasimaks-mise reaalselt kallimaks ja see-ga ebamugavamaks.

Teine oluline aspekt on int-ressid. Veidigi pikema riigivõ-la pealt tuleb maksta ka intres-si ning kaugemale vaadates ei saa välistada, et vaatamata kõi-gele osutuvad need intressid tä-nasest ülimadalast tasemest kõrgemaks. Kes iganes neid rii-gi võlakirju ostab, siis intres-sid (+põhiosa) maksab kinni maksumaksja. Seesama maksu-maksja, kelle sarnaseid meil sel-le sama rahvastiku vananemise tõttu üha vähemaks jääb.

Õppigem teiste vigadest. Seega on meil harukordne võimalus õppida teiste vigadest ning võt-ta “loodusressurss” riigi võla-kirjade näol kasutusele mõistli-kult – ainult siis, kui eksisteerib selge arusaam, kuidas see raha mõõdetavalt tagasi tuleb, mõõ-detavalt meie konkurentsivõi-met parandab, mõõdetavalt tu-levast maksutulu suurendab ja mõõdetavalt siinmail väärtuse loomist soodustab.

Need on küsimused, millega tegelemine on paratamatu. Eri-nevalt jooksvate kulude katteks võlakirjade emiteerimisest.

kimata sellest, et “loodusressur-si” liiga julge tarvitamine nii te-kitas kui ka süvendas majandu-se strukturaalseid probleeme, mille lahendamise alustamise-nigi pole täna veel jõutud.

Tee välja olukorrast, kus rah-vastik on vana ja võlakoor-mat kasvatada ei saa, on ilmsel-gelt raske ning ettekujutust sel-lest, kuidas seda teed oleks või-malik veidigi valutumalt läbi-da, ei näi olevat. Ägatakse kas-vu puudumise all ning lastakse Euroopa Keskpangal rahatrü-ki kaudu deflatsiooniga võidel-da. Jah, just deflatsiooniga – ehk siis protsessiga, mis teoreetili-

Eestis on niigi väheseid ma-dalama maksumäära erandeid viimastel aastatel veelgi kärbi-tud. Ühtlustunud on enamiku kaupade ja teenuste käibemak-sumäärad ning kadunud või vä-henenud on erinevad tulumak-susoodustused.

Jättes kõrvale laste arvuga ja koolituskuludega seotud tulu-maksu tagastused, on viimas-test praeguseks sisuliselt säili-nud vaid kaks peamist soodus-tust – tulumaksu tagastus elu-asemelaenu intressidelt ning

kolmanda samba pensioni-investeeringutelt.

Vähe säästjaid. Kui eluaseme-laenude subsideerimisega püü-takse muuta kinnisvara kät-tesaadavamaks, siis tulumak-su tagastus pensioni kolman-dalt sambalt peaks soosima va-batahtlike säästude kaasamist meie pensionisüsteemi. Üks märkimisväärne erinevus Ees-ti ja paljude vana Euroopa rii-kide pensionisüsteemide va-hel ongi vabatahtlike erasääs-tude suurus. Mitmes riigis an-navad erasäästud inimeste pen-sionist kolmandiku või koha-ti isegi suurema osa. Meil moo-dustavad kolmanda samba säästud praegu aga hinnangu-liselt keskmiselt alla 5% oodata-vast pensionist. Seejuures kuu-lub suhteliselt suur osa kolman-da samba pensionisäästudest keskmisest jõukamatele.

Sotsiaalsest aspektist vaa-dates oleks ennekõike vaja erasäästudega turgutada kesk-mise või sellest madalama sisse-tulekuga inimeste pensione.

Äriteenused reklaam

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.eeTöötamise pettekujutelm. Inimestel on

kalduvus langeda nn töö illusiooni lõksu,

kirjutab koolitaja Raimo Ülavere. Kui tule-

mus tuleb liiga lihtsalt, oleme ärritunud.

Ilvese naistevahetuse arve läheb mak-sumaksjale. Kui president Toomas Hend-

rik Ilves Ieva Kupcega veel ametiajal tõe-

poolest pulmad teeb, siis tuleks need ER-

Ris üle kanda samamoodi nagu prints Wil-

liami ja Kate Middletoni laulatus. Isegi juhul,

kui pulmad peetakse presidendi enda kulul,

kirjutab arvamustoimetaja Vilja Kiisler.

Värske prognoos: mis üllatas Eesti Pan-ka? Kuigi Eesti majanduskasvu väljavaated

on nadid, on Eesti majanduses praegu üks

positiivne üllatus, mille mõju hakkab aga

raugema, selgub Eesti Panga majandus-

prognoosist.

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0136, e-post juhan.lang@aripaev.ee

20 INVESTOR

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

TÕUSJABriti ehitusfirma sõlmis 1 miljardi

naelsterlingi väärtuses uusi

lepinguid.

LANGEJAEttevõte kavatseb lähiaastatel

koondada 85 000 töötajat.

Carillion309 GBp

280

300

320

340

360

4

2

40

000000

0

9 GBGB

100806040212

Anglo American306,5 GBp

280

510

740

1200

,

100806040212

-5,31% �+2,35% �

MAKSUD

Kuidas maksta vähem tulumaksu? Eksperdid soovitavad

JUHAN LANGjuhan.lang@aripaev.ee

Äripäev reastas ekspertide abiga soovi-tused, mida võiks veel kärmelt ette võtta siis, kui maksude maksmisest ülearu pal-ju ei hooli ja sooviks võimalikult suurt tu-lumaksutagastust.

Kuna füüsilise isiku tulu maksustamine on kassapõhine, siis mõjutavad 2015. aas-ta tuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu ainult selle aastanumbri sees tehtud maha-arvatavad maksed ja maksustatavad laeku-mised.

LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Valli kivi märkis, et eraisikul, kes kasutab in-vesteerimiskontot ning kes on ostnud bör-sil noteeritud ettevõtte võlakirju (näiteks LHV panga võlakirju – toim), tasuks emiten-ti informeerida, et ta kasutab investeerimis-kontot. Sellisel juhul on võimalik intresside pealt makstavat tulumaksu edasi lükata. In-vestoril peab investeerimiskonto olemas ole-

ma juba finantsvara soetamise ajal, sest fi-nantsvara tuleb soetada investeerimiskon-tol oleva raha eest.

“Valmistuda tasub juba ka dividendihoo-ajaks, sest kuu aega enne dividendimaksmist soetatud ja kuu aega pärast dividendimakset müüdud aktsiate puhul on võimalik tehing deklareerida nii, et dividendimakset ei tule soetushinnast maha arvestada,” selgitas ta. “Taas seaduslik võimalus oma tulumaksu-kohustust vähendada ning kehtib eraisikule, kes ei kasuta investeerimiskonto süsteemi.”

Müü kahjumis positsioonid. Neile inves-toritele, kes investeerimiskontot ei kasu-ta, soovitas Ernst & Young Baltici partner Ranno Tingas esmalt välja arvutada võima-lik maksu kohustus 2015. aasta väärtpaberi-tehingute kasumilt. Seejärel võiks müüa kah-jumis väärtpaberid, et tasaarveldada tekki-nud kahjum aasta jooksul kujunenud väärt-paberitehingute kasumiga, kuid arvesta-da tuleks ka müügiga kaasnevaid tehingu-tasusid ja investeerimisstrateegiat tervikuna.

Kasumis väärtpabereid tasuks tema sõ-nul müüa pigem uue aasta alguses, sest sel-lisel juhul tuleb saadud kasult maksta tulu-

sissemakseid on teinud näiteks tööandja, siis sellelt tulumaksu tagasi ei saa.”

Abiks koolitused ja heategevus. Võimalu-si mahaarvamisi vähendada on teisigi. Tin-gas viitas, et üks viis on maksimaalses või-malikus maksuvabas summas koolitusku-lude ja eluasemelaenu intresside maksmine. Järgmisel aastal alaneb piirmäär 1920 eurolt 1200 eurole, kuid igal juhul on see piiratud 50 protsendiga maksustatavast tulust.

Samuti aitavad maksukoormust kärpida maksimaalses võimalikus maksuvabas sum-mas tulumaksusoodustusega heategevusli-kud annetused ja kingitused, millelt saab tu-lumaksu tagasi kuni 5% ulatuses maksusta-tavatest tuludest, arvestades teisi mahaarva-misi ja eeltoodud piirmäära 1920 eurot koo-lituskuludele, eluasemelaenu intressidele ning annetustele ja kingitustele.

Füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) on või-malik suunata oma laekumised erikontole ja sel juhul lükkub maksustamine edasi järg-misesse kalendriaastasse, kui siis raha eri-kontolt välja võetakse ega tehta ettevõtluse-ga seotud kulutusi.

Iga inimene saab Tingase sõnul tehingu-

maks alles 1. oktoobriks 2017. Meeles peaks pidama sedagi, et väärtpaberite müügi pu-hul on maksustamisel määrav raha laeku-mise kuupäev, mitte tehingukorralduse and-mise kuupäev.

Swedbank soovitab kolmandat sammast. Ainus võimalus investeerides oma järgmise aasta tulumaksuga tagasisaadavat summat suurendada on teha veel selle aasta jooksul sissemakseid pensioni kolmandasse sam-basse, toonitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Seda võimalust saavad tema kinnitusel kasutada inimesed, kelle tulumaks laekub Eestisse ning aasta jooksul saab paigutada pensioni kolmandasse sambasse kuni 15% oma brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.

“Ehk 1000 eurot brutona teeniv inimene võib paigutada aastas selliselt kolmandas-se sambasse 1800 eurot ja kevadel vaid tu-ludeklaratsiooni esitamisega (kinnitamise-ga – toim) on tal võimalik sellest summast 20% ehk 360 eurot tagasi saada,” tõi ta näite. “Oluline on, et tulumaksu saab inimene ta-gasi ainult enda tehtud sissemaksetelt, kui

21

Tallinn 9.12

aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

käive,

EUR

P/E ROE P/B divid.

tootlus

NUMBER ELEKTEREratarbijad peaksid arvestama,

et elektrienergia hinnale lisan-

dub lepingus ka käibemaks.

VALUUTAEuroopa Keskpanga negatiivne

intressimäär survestab eurot

nõrgemaks.

INTRESSEuribor on EKP sammude tõttu

olnud tugevas languses.

Nord Pool Eesti29,16

4,0

19,5

35,0

50,5

66,0

100806040212

EUR/USD1,0949

Euribor 6 kuud-0,033%

-0,0500

0,0125

0,0750

0,1375

0,2000

555

100806040212

+0,47%

1,000

1,065

1,130

1,195

100806040212

-0,002�

�

� -5,44%

59miljardit dollarit on Dow Chemicali turuväärtus.

RAHA reklaam

VALUUTA Euroopa Keskpank

EUR/SEK

9,2560EUR/RUB

76,9932

BÖRSIKAUBAD

BÖRS

Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga

Vilnius 9.12

aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

Riia 9.12aktsia sulgemis-

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)

kohase) konsolideeritud koondkasumi emaettevõtja osa põhjal

Austraalia dollar AUD 1,518

Bulgaaria leev BGN 1,956

Hiina jüaan CNY 7,033

Hongkongi dollar HKD 8,480

India ruupia INR 73,130

Jaapani jeen JPY 134,040

Kanada dollar CAD 1,485

Korea won KRW 1293,160

Norra kroon NOK 9,537

Poola zlott PLN 4,340

Rumeenia leu RON 4,495

Nafta IPE, bbl 40,24

Nafta NYMEX, bbl 37,55

Mootoribensiin, t 415,25

Diislikütus, t 375,25

Kerge kütteõli, t 348,25

Masuut (1% väävel), t 167,00

Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,07

Kohv NYBOT, USc/nael 122,25

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 408,30

Kakao NYBOT, USD/t 3309,00

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 112,10

Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 378,25

Singapuri dollar SGD 1,538

Suurbritannia nael GBP 0,725

Šveitsi frank CHF 1,083

Taani kroon DKK 7,461

Tai baat THB 39,333

Tšehhi kroon CZK 27,021

Türgi liir TRY 3,194

Ungari forint HUF 314,700

USA dollar USD 1,094

Arco Vara 1,120 -4,27 311 5,3 14,2% 0,75 0,9%

Baltika 0,310 0,00 1 485 - -14,7% 1,43 0,0%

Ekspress Grupp 1,300 0,00 0 10,0 8,2% 0,82 3,1%

Harju Elekter 2,620 -0,38 2 843 13,4 5,9% 0,79 5,7%

Merko Ehitus 8,750 1,16 1 750 15,0 7,8% 1,18 7,3%

Nordecon 1,040 1,96 18 437 23,4 3,9% 0,93 2,9%

Olympic EG 1,810 -1,63 333 307 11,5 22,0% 2,52 5,5%

PRFoods 0,375 1,63 2 769 - -2,0% 0,40 80,0%

Pro Kapital Grupp 2,400 0,00 0 5,7 26,5% 1,51 0,0%

Silvano FG 1,300 0,78 18 295 6,6 16,6% 1,09 23,1%

Tallink Grupp 0,840 0,12 23 626 8,2 8,8% 0,73 2,4%

Tln Kaubamaja 6,920 -0,43 7 140 13,2 12,3% 1,62 5,8%

Tallinna Vesi 13,700 0,74 14 877 13,8 22,8% 3,14 6,6%

Trigon PD 0,634 -1,55 13 - 10,4% 1,18 0,0%

Skano Group 0,770 0,00 0 - -28,9% 0,65 0,0%

Kütused 9.12USD

Värvilised metallid 8.12USD/t

Apranga 2,6 0,00 - 3,2 5,0

City Service 1,660 0,00 10,1 0,8 -

Invalda 3,510 -2,50 - 0,9 -

Linas Agro 0,660 -0,15 12,1 0,7 -

Panevezio Statybos 0,940 -1,05 - 1,5 -

Siauliu Bankas 0,295 0,00 4,5 0,6 -

Snaige 0,328 0,00 - 1,3 -

TEO LT (Telekomas) 1,010 0,00 18,2 2,6 6,7

Grindex 5,15 0,19 - 0,4 -

Latvijas Gaze 9,50 0,32 12,8 0,6 -

Olainfarm 7,32 -0,81 8,2 1,3 -

Kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) internetipangas/kontoris (7)

päevalõpu kontojäägilt, Äripanga jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0%

Citadele Pank Roosikrantsi 2, Tallinn,

tel 770 0000, faks 770 0001,

e-post: info@citadele.ee

BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,

faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,

www.bigbank.ee

Versobank Pärnu mnt 12, Tallinn,

tel 680 2500, faks 680 2501

DnB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,

tel 686 8500, faks 686 8501,

e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee

Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,

tel 669 0941, faks 661 6037

Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn,

tel 668 8066, faks 668 8065

Pankade kontaktandmedtähtajaline hoius %, USD

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Alumiinium LME 1468

Vask LME 4567

Plii LME 1675

Nikkel LME 8640

Tina LME 14500

Tsink LME 1510

Kuld COMEX 1084,70

Plaatina NYMEX 856,83

Pallaadium NYMEX 555,90

Hõbe COMEX 14,33

Danske Bank Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200

Citadele Pank - - - 0,05 0,10 1,00 200

Versobank 0,30 0,35 0,45 0,70 0,90 1,1 500

DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300

Krediidipank 0,10 0,10 0,20 0,50 0,70 0,90 100/200 (4)

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt

kuupüsijäägilt

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

Danske Bank Kontakteeruge pangaga

Tallinna Äripank 0,00 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,60/1,60 0,70/1,70 - 200

Tallinna Äripank (3) 0,00 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - 200

Citadele Pank - - - - - 0,05 0,1 0,70 1,0 1,40 150

Versobank 0,01 0,01 0,40 0,50 0,60 0,90 1,00 1,20 1,50 1,80 350

DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300

Krediidipank - 0,01 0,05 0,10 0,15 0,30 0,60 0,90 1,10 1,20 100/200 (4)

BIGBANK - 0,45 0,50 0,60 0,80 0,80 1,10 1,40 1,60 500

BIGBANK - - - - - - - - - - -

Inbank - - - - 0,60 0,90 1,20 1,50 2,00 2,25 500

Põllumajandus 9.12nael = 453,59 g

Väärismetallid 9.12USD/unts, unts = 31,105 g

Kes soovi-vad suuremat tulumaksuta-gastust, võiks kaaluda ka abi-ellumist veel sel aastal. Ernst & Young Baltic ASi partner

Ranno Tingas

BALTI ETTEVÕTETE NOTEERIMATA VÕLAKIRJAD reklaam

Cofi (Inbank) EE3300110584 29.09.2014 15.09.2018 7,00% kvartaalne EUR 1000 5 000 000

Dental Invest Estonia EE3300110451 19.12.2013 27.11.2015 10,00% kvartaalne EUR 1000 1 980 000

IuteCredit Europe A5 EE3300110725 15.09.2015 15.09.2017 16,00% kvartaalne EUR 1000 506 000

JPFinance EE3300110758 15.10.2015 15.04.2018 13,00% kvartaalne EUR 1000 5 000 000

Mainor Ülemiste EE3300110691 16.06.2015 26.11.2018 7,00% kvartaalne EUR 1000 2 000 000

Uvic EE3300110493 13.02.2014 28.02.2016 10,00% kvartaalne EUR 1000 795 000

võlakiri ISIN kood emiteerimis-kuupäev

lunastamis-tähtaeg

kupongimäär intressimakse sagedus

nimiväärtus emissiooni maht

Helsingi 9.12

aktsia

hind, EUR

muutus

eelm, %

P/E P/B divid.

tootlus

Alma Media 3,16 -1,25 17,6 2,6 3,8

Citycon 2,34 -0,43 13,5 0,9 6,0

Elisa Comm. 34,22 -0,55 23,0 6,4 3,9

Finnair 4,71 1,95 - 1,1 -

Fortum 13,46 -0,52 37,6 0,9 -

HKScan 3,82 -1,80 27,3 0,5 12,8

Kesko 30,47 0,26 31,4 1,4 4,9

Neste Oil 25,88 -3,03 - 2,3 2,5

Nokia 6,50 -2,26 - 2,6 -

Olvi 21,80 -1,36 21,6 2,5 3,0

PKC Group 16,65 -2,29 - 2,7 4,2

Stockmann 7,12 -0,97 - 0,5 -

Stora Enso 8,49 -2,02 - 1,4 -

UPM Kymmene 16,77 -1,76 - 1,1 4,2

YIT 5,01 -0,10 11,7 1,2 3,6

te tegemisel ja raha saamisel ka otsustada, kummal aastal raha peaks laekuma (mak-sustatava kinnisvara ja väärtpaberite müü-misel, üüritulu laekumisel – toim). Näiteks alates järgmisest aastast maksustatakse üüri-tulu vaid 80% ulatuses.

Abiellu ja lükka töölähetus edasi. Tingas naljatles, et need, kes soovivad üldjuhul veebruari lõpus ja märtsis laekuvat suure-mat tulumaksutagastust, võiks kaaluda ka abiellumist veel sel aastal. Nimelt saab ter-ve 2015. aasta kohta esitada abikaasaga ühi-se tuludeklaratsiooni, kus on ühised sum-maarsed piirmäärad, mis on abiks, kui ühel kaasadest pole olnud piisavalt sissetulekuid (näiteks 1920 euro asemel kokku 3840 eurot, mis kehtib ka vaid ühe abikaasa tulude ole-masolul – toim).

Kui samas toonis jätkata, siis võiks Tin-gase sõnul lükata ka töölähetuse edasi uue-le aastale, sest siis suureneb maksimaalne maksuvaba päevaraha praeguselt 32 eurolt 50 eurole. Tõsi, seda küll vaid välislähetuse esimesel 15 päeval.

Mõistagi on kõik artiklis antud näpu-näited soovituslikud.

ERNST & YOUNG BALTICU

partneri Ranno Tingase sõnul

maksab tulude deklareerimisel

ka ise seadust lugeda.

FOTO: ANDRAS KRALLA

Tasub teadaTulumaks 2015. aastal

Tuludeklaratsiooni esitavad re-

sidendist füüsilised isikud eelmise

kalendriaasta tulu kohta.

Tulumaksu kinnipidamise määr

on 20%.

Maksuvaba tulu on 1848 eurot,

millest ühele kalendrikuule vastav

osa on 154 eurot.

Täiendav maksuvaba tulu pen-

sioni korral on 220 eurot kuus (ra-

kendavad ainult I ja II samba pen-

sioni maksjad).

Täiendav maksuvaba tulu töö-

õnnetus- või kutsehaigushüviti-

se korral on 64 eurot kuus (raken-

damiseks peab olema väljamakse

saaja avaldus).

Tuludeklaratsiooni ei pea esi-

tama isikud, kelle saadud tulu kok-

ku ei ületanud maksuvaba tulu

1728 eurot.

Tuludeklaratsiooni esitamine

e-maksuametis/e-tollis avatakse

15. veebruaril.

ALLIKAS: MAKSU- JA TOLLIAMET

22 REKLAAM ÄRIPÄEV 10. detsember 2015reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee

Äripäev on osa 200-aastase ajalooga Skandinaavia suurimast meediafirmast Bonnier Grupp. Asutamisest alates 1989. aastal on Äripäev vahendanud informatsiooni Eesti juhtidele, eesmärgiga muuta ärikeskkond läbipaistvaks ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuvaks. Tänaseks oleme kasvanud laia tooteprofiiliga Eesti juhtivaks ettevõtetele suunatud info pakkujaks.

Peaga töötaja

Kas Sina tahaksid?• töötada 4 tundi päevas? • ise oma palka kujundada?

• teha tööd, mis pakub enesearengut? • oma oskusi ja teadmisi täiendada?• oma tervist kosutada spordiklubis? • tervelt kuu pikkust puhkust suvel?

• talvist lisapuhkust?

Kui vastus on JAH, siis tule Äripäeva

ÄRIKLIENDI KONSULTANDIKSkelle tööks on käsiraamatute B2B müük telefoni teel.

Toote kirjeldus: • Äripäeva käsiraamatud on praktilised professionaalsed töövahendid

tippspetsialistile ja juhile.

• Erialased käsiraamatud 26 teemal, mis ilmuvad digitaalselt ja paberil.

• Käsiraamatute kodulehekülg – www.käsiraamat.ee

Kuidas kandideerida?

CV ja motivatsioonikirisaada märgusõnaga “Käsiraamat”

hiljemalt 18. detsembere-posti aadressile konkurss@aripaev.eeInfo telefonil 667 0042, Merlin Jänes

gasell.aripaev.ee

Veeda inspireeriv päevkiiresti kasvavate ettevõtete seas!

XVI Gaselli Kongress 18. veebruaril 2016

Kultuurikatlas

Muusik ja ettevõtja Tanel Padar

„Tormid ja tõusuveed“

Kongressi soodushind 189 eurot (käibemaksuga 226,8 eurot).

Lisainfo ja registreerimine: telefon 667 0251, e-post kertu.ruus@aripaev.ee, gasell.aripaev.ee

Gaselliliikumist toetavad

Gaselli Kongressi toetavad

Oma loo räägib:

toimetaja Juhan Lang, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.eereklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 10. detsember 2015

investeerimisfondid INVESTOR 23

FONDID reklaam

LHV Varahaldus 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatPensionifond L, EUR 1,52 1,53 1,53 3,01 5,60 5,13 4,47 3,27 342 637 559

Pensionifond M, EUR 1,20 1,21 1,21 2,17 4,08 3,77 3,62 3,48 47 733 562

Pensionifond S, EUR 1,25 1,26 1,26 1,84 1,17 1,09 2,34 3,17 52 580 755

Pensionifond XL, EUR 1,32 1,33 1,33 3,38 6,76 6,12 5,51 3,55 83 363 251

Pensionifond XS, EUR 1,16 1,18 1,18 1,65 1,35 1,36 2,54 3,49 16 432 181

Täiendav Pensionifond, EUR 1,50 1,52 1,52 3,61 8,86 7,97 6,60 4,19 7 236 345

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 11,36 11,48 11,48 -16,34 -18,30 12,14 8,78 12 468 488,39

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 9,24 9,33 9,33 12,34 12,53 9,97 5,68 0,72 -

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,90 5,96 5,96 12,34 12,52 9,97 5,68 0,72 1 475 781

Nordea Pensions Estonia 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatNordea Pensionifond A, EUR 1,05 1,06 1,06 6,29 2,6 2,15 5,27 4,02 169 200 602,04

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,89 0,90 0,90 9,40 4,79 4,39 7 4,53 19 217 453,90

Nordea Pensionifond B, EUR 0,95 0,96 0,96 4,04 0,77 0,53 2,74 3,13 19 257 175,64

Nordea Pensionifond C, EUR 0,87 0,87 0,87 2,08 0,45 0,69 2,01 2,83 12 779 942,83

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,39 1,40 1,40 11,68 6,06 5,78 9,26 5,93 7 686 410,85

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,77 0,78 0,78 3,84 2,13 2,2 3,13 0 1 586 793,94

Avaron Asset Management Narva mnt 7D, B-korpus, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.eeAS GA Fund Management Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,info@gafm.ee, www.gafm.ee LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, info@lhv.ee, www.lhv.ee

Nordea Pensions Estonia AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 1251, eesti@nordea.com, www.nordea.eeAS GILD Property Asset Management Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,tel 680 2630, faks 680 2631,info@gildrealestate.comwww.gildrealestate.com

AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.eeDanske Capital AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee, www.danskebank.ee

Danske Pension 25, EUR 1,06 1,07 1,07 4,54 2,33 2,11 3,58 3,00 13 696 450

Danske Pension 50, EUR 1,27 1,28 1,28 6,63 3,97 3,67 5,15 3,47 218 698 133

Danske Pension Intress, EUR 0,91 0,92 0,92 1,46 0,39 0,44 1,54 2,36 4 647 392

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,72 1,77 1,74 9,16 7,16 7,26 8,19 5,44 4 723 344

Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,78 0,80 0,79 2,08 0,05 -0,25 1,11 2,14 507 227

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

Danske Capital AS 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

AS SEB Varahaldus 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ASi SEB Pank vahendatavad fondid 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Compensa Life 07.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2015. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2015.

Balti Kasvuportfell, EUR - - 1,59 - 11,10 10,20 8,10 4,80 6 709 839

Võlakirjaportfell, EUR - - 12,29 - 0,60 0,40 1,40 2,50 901 757

Mandatum Life 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatInvesteeringute haldusteenus:

Turvaline, EUR 118,67 118,08 118,08 - -0,39 -0,82 1,56 - -

Konservatiivne, EUR 119,18 118,00 118,00 - 2,96 2,68 2,61 - -

Tasakaalustatud, EUR 121,99 120,19 120,19 - 6,35 5,92 3,72 - -

Progressiivne, EUR 119,98 117,63 117,63 - 9,36 8,28 5,01 - -

Agressiivne, EUR 132,15 129,56 129,56 - 11,32 11,05 7,01 - -

Investeerimisportfellid:

Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 147,55 146,82 146,82 - 0,83 0,80 2,13 2,99 -

Mandatum Life Nordic High Yield Abs, EUR 94,31 93,84 93,84 - -8,20 -10,72 - - -

Mandatum Life Convertible, EUR 107,80 107,26 107,26 - 2,94 2,02 - - -

Mandatum Life Europe Equity, EUR 140,97 138,21 138,21 - 12,25 8,44 - - -

Compensa Life Vienna

Insurance Group SE

Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee,www.compensalife.ee

LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402 Versobank AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501Danske Bank Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104

SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn,tel 665 6622, faks 665 6802Mandatum Life Insurance Baltic SE Viru väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda-tumlife.ee, www.mandatumlife.ee

Fondivalitsejad

Maaklerifirmad

Avaron Asset Management 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatAvaron Areneva Euroopa Fond D, EUR 12,97 12,71 12,71 9,80 3,41 0,11 9,54 4,35 42 975 352

Avaroni Privaatportfell B, EUR 15,86 15,86 15,86 2,76 4,56 3,29 6,79 5,62 10 406 729

Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 13,07 13,07 13,07 4,14 6,96 5,61 8,17 - 7 962 734

SEB Energiline Pf, EUR 0,830 0,838 0,838 9,00 3,67 2,90 5,51 2,44 32 527 504,75

SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,896 0,905 0,905 1,82 -0,54 -0,89 -0,19 1,26 58 025 797,77

SEB Optimaalne Pf, EUR 0,856 0,865 0,865 5,24 -0,04 -0,83 1,71 1,62 21 407 534,48

SEB Progressiivne Pf, EUR 1,036 1,046 1,046 6,64 1,76 0,98 3,51 2,44 413 837 556,12

SEB Aktiivne Pf, EUR 1,076 1,097 1,087 10,90 4,54 3,89 7,05 3,49 18 140 219,44

SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,197 1,221 1,209 5,44 0,13 -0,60 2,28 2,08 14 105 077,81

SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,6 1,6 1,6 2,06 -0,5 -0,19 2,17 3,88 287 800 000,00

SEB Strategy Balanced Fund 116,39 117,554 116,39 5,66 2,02 1,8 4,03 896 500 000,00

SEB Strategy Defensive Fund 112,498 112,498 112,498 3,16 1,31 1,1 2,65 1 794 400 000,00

SEB Strategy Growth Fund 124,5 125,745 124,5 11,52 1,02 0,79 6,56 367 200 000,00

SEB Strategy Opportunity Fund 119,736 120,933 119,736 8,38 1,39 1,13 5,42 624 400 000,00

Dow Jones USA17 568,00

15500

16125

16750

17375

18000

100806040212

OMX Stockholm1434,52

OMX Helsinki3301,65

2600,0

2862,5

3125,0

3387,5

3650,0

100806040212

1180

1330

1480

1630

1780

100806040212

EPI II samba indeks169,03

155,00

160,75

166,50

172,25

178,00

100806040212

-1,12% -0,06%-0,92% -1,41%

�

�

� �

Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.10.2015.

Trigon Funds 08.12ost müük NAV riski-

aste% aastaalgusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastatBalti Fond C, EUR 16,24 16,82 16,49 10,20 15,06 26,30 9,63 0,81 1 634 263

Uus Euroopa Fond C, EUR 24,12 24,97 24,48 10,52 1,37 -4,76 8,19 7,14 53 516 214

Venemaa Top Picks Fond C, EUR 14,20 14,71 14,42 35,94 44,57 19,21 -10,72 -9,73 5 071 880

Hind 129 eurot (käibemaksuga 154 eurot).

Vaata lisainfot: www.logistikauudised.ee

Registreeri: tanel@logistikauudised.ee või tel 5134 004.

Tea, mis muutub uuel aastal transpordis!

15.12.2015

ERAA koolituskeskuses, Narva mnt 91, Tallinn

TRANSPORDI ÕIGUSHOMMIK

09:30-10:00 Registreerimine ja hommikukohv

10:00-10:30 Mida peavad autovedajad teadma Euroopa Liidu

tolliseadustiku muutmisest

Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhtivspetsialist HANNES UMBORG

10:30-11:00 Mis muutub sõidumeerikute kasutamises

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtaja SANDER SALMU

11:00-11:30 Mis toimub järgmisel aastal lähiturgudel

kütuseaktsiisidega

Statoil Fuel & Retail Eesti äriklientide müügijuht TERJE TIITS

11:30-12:00 Kohvipaus

12:00-12:30 Kas Venemaal kehtib jälle TIR

ERAA TIR osakonna juhataja LAURI LUSTI

12:30-13:15 Kuidas täita Saksamaa miinimumpalga nõuet

Advokaadibüroo bnt attorneys-at-law vandeadvokaat ja partner AET BERGMANN

OMX TALLINN52 nädalatTallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja

lisanimekirja aktsiate liikumisi.Nr 225 (5352) 10.12.2015

Äripäev TEGIJA TURUL

Jeffrey Gundlach: USA aktsiaturud püüavad näidata ennast elujõulisena väga raskes olukorras.

Miljardärist investor hoiatas, et turud on väga halvas seisus ja USA keskpank Föderaalreserv ei peaks intressimäärasid tõstma.

PortfellKuidas läheb Toomase investeeringutel?

901,53

720,0

767,5

815,0

862,5

910,0

100806040212

-0,17%

perioodi kõrgeim 912,40

perioodi madalaim 739,32

�

Olen GE kunagise legendaarse peadirektori Jack Welchi fänn ja hindan tema kirjuta-tud raamatut “Otse süda-mest”.

investor Toomas

INVESTOR TOOMASE BLOGI

Loe veebistVärsked börsiuudised

www.aripaev.ee/borsTurgude ülevaade

investor.aripaev.ee

Sinu arvamusKommenteeri Toomase investeerimis -

otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsimu-

si veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga

aadressil investor.toomas@aripaev.ee

Tulevik kuulub Google’i-sugustele?

APPLEApple peatas TV-teenuse arendamiseApple on peatanud interne-ti-TV otseülekande teenuse plaanid ning arendab edaspi-di platvormi, mille kaudu saa-vad meediafirmad oma too-teid klientidele müüa, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Bloombergile.

Apple’i plaan müüa 14 ka-naliga interneti-TV teenust 30–40dollarilise kuutasu eest on saanud mitu tagasilööki. Ni-melt tahavad meediafirmad saada oma programmide eest oodatust rohkem raha, teatas üks asjaga kursis olev inimene.

CBS Corpi tegevjuht Les Moonves ütles teisipäeval pee-tud konverentsil, et App-le paneb oma otse-TV plaanid “ootele”.

Praegu keskendub tehno-loogiahiid aga strateegiale, mis tegi edukaks iPhone’i – App Store’i avamine teistele arenda-jatele.

PANE TÄHELE

Keemiatööstuses küpsemas suurtehing. Dow Chemical Co ja

DuPont Co peavad ühinemiseks

lõppstaadiumisse jõudnud läbi-

rääkimisi.

Tegi kaotuse tasa. Norra naf-

tafondi juhid teatasid, et teises ja

kolmandas kvartalis saadud kao-

tused on sisuliselt tasa tehtud

USA aktsiaturgudele nähak-se tõusu. Tõenäosus, et USA akt-

siaturg järgmisel aastal tõuseb, on

veidi üle 66 protsendi.

päevane muutus

–0,23%väärtus 242 117 €

28% raha

72% aktsiad

aktsiate päevane muutus, protsentides

Statoil 0,90

Tallinna Vesi 0,74

Apranga 0,38

iShares Europe Stoxx 600 –0,26

Tallink –0,36

Apple –0,37

Microsoft –0,41

Olympic EG –1,63

Berkshire Hathaway B-aktsia –1,65

Leroy Seafood –1,85

Viimased tehingudostis: 13. novembril 11 900 Tallinki aktsiat hin-

naga 0,845 eurot aktsia. Tehingusumma oli

10 055,50 eurot ja komisjonitasu 10,06 eurot.

müüs: 24. augustil 350 ABB aktsiat hinna-

ga 156,40 Rootsi krooni aktsia. Tehingu sum-

ma oli 54 740 Rootsi krooni. Tegemist oli limiit-

orderiga ning Swedbanki vahendusel tehtud

tehingu tasu oli 134,01 krooni.

K as tasub oma raha paigu-tada ettevõtetesse, kus on autoritaarne juhtimine, või tuleks eelistada hoopis fir-masid, kus töötajatele on

antud maksimaalselt vabadusi? Sellise dilemma ees seisan ma Google’i

personalijuhi kirjutatud raamatut lugedes.Kui ma veel aktiivselt IT-firma juhtimi-

ses kaasa lõin, siis üritasin lugeda võima-likult palju erinevaid juhtimisraamatuid ning nendest tarkuseteri ammutada. Vahe-peal aga puhkasin juhtimisõpikutest, ku-na tundus, et nende autorid elavad ideaal-maailmas, milles on vähe sarnasusi tegeli-ku eluga.

Ammutan raamatutest uusi ideid. Nüüd olen jälle hakanud juhtimisraamatuid lu-gema. Peamiselt seetõttu, et leida uusi põ-nevaid investeerimisideid. Praegu loen Google’i personalijuhi Lazlo Bocki raama-tut “Töö ruulib!”, mille eestikeelse tõlke hil-juti Äripäev kirjastas. Võtsin selle raamatu kätte kahel põhjusel. Mäletan, kuidas aas-taid tagasi reklaamis Google end kui fir-mat, kus on töötajatele antud täielik vaba-dus. Seetõttu on nüüd põnev lugeda, kas et-tevõte on pidanud kasvades ka seda põhi-mõtet muutma.

Teine lugemishuvi tekitaja oli raama-tu autor. Enne 2006. aastal Google’isse töö-le asumist oli Lazlo Bock ametis General Electricus (GE). Olen GE kunagise legen-daarse peadirektori Jack Welchi fänn ja hindan tema kirjutatud raamatut “Otse sü-damest”. See teos kuulub ka näitks Warren Buffetti lemmiklektüüride hulka. Kirju-tasin sellest aasta alguses kommentaaris “Vallanda kehvalt töötavad aktsiad”.

Autoritaarne või vaba? Ma ei hakka jutus-tama ümber Bocki raamatus kirjeldatud juhtimispõhimõtteid, mille järgimine on vähem kui 20 aastaga loonud väikesest et-tevõttest maailma ühe väärtuslikuma suur-

Investor Toomas on Äripäeva välja

mõeldud tegelane, aga tema käsu-

tuses on reaalne raha, mida ta in-

vesteerib finants turgudele. Too-

mas alustas tegevust 2002. aas-

ta alguses, mil tema käsutusse

anti investeerimiseks miljon kroo-

ni. Toomase investeerimisotsu-

sed langetab Äripäeva börsitoime-

tus, investeerimis mõtteid jagab in-

vestor Toomas Äripäeva tagumisel

lehe küljel ja veebis.

firma. Otsustasin hoopis jagada teiega üht dilemmat, mis raamatut lugedes mul kui aktiivsel väikeinvestoril tekkis.

Kas tasub oma raha paigutada ettevõ-tetesse, kus on autoritaarne juhtimine, või tuleks eelistada hoopis firmasid, kus tööta-jatele on antud maksimaalselt vabadusi?

Näide Volkswagenilt. Olen autoriga sama meelt, et käsupõhine ja vähese vabadusega juhtimistüüp on ettevõtluses rohkem levi-nud. See on kasumlik, nõuab vähem pingu-tust ning suurem osa juhte tunneb alterna-tiivi ehk töötajatele suurema otsustusvaba-duse andmise ees kabuhirmu. Lihtne ja ka tõhus on juhtida meeskonda, mis teeb, na-gu kästakse.

Ka paljudele töötajatele on käsupõhi-ne juhtimismudel sobilik, sest nad sõltu-vad oma juhtidest ja tahavad neile meel-dida. Meeldimise soov lämmatab organi-satsioonis ausa arutelu ja juhile tagasisi-de andmise. See muudab organisatsioo-ni haavatavaks ning vigadele vastuvõtli-kuks. Vead tähendavad aga investoritele ra-ha kaotust. Viimane selline näide on prae-gu Volkswagenit räsiv skandaal.

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee

Äripäeva Maksukooli hind on 1999 eurot (km-ga 2399 eurot).

Info ja registreerimine: Annely Põder, telefon 667 0285, e-post annely.poder@aripaev.ee

ÄRIPÄEVA MAKSUKOOL

16.02.2015 - 19.04.2016

Koolitaja on MARKO SAAG

See on koolitusprogramm, kuhu on oodatud piiriüleselt tegutsevate ettevõtete juhid, finantsjuhid, pearaamatupidajad, raamatupidajad, juristid.

HindAasta algusest tõus 45 protsentiGoogle’i aktsia hind USA dollarites

ALLIKAS: BLOOMBERG

jaanuar detsember

400

500

600

700

800

762,3708.12.2015

Spaa-pealinna tiitli pälvis Bu-dapest juba 1934. aastal. Kuumaveeallikaid asusid esimesena Ungari aladel kasutama vanad roomlased

juba 2000 aastat tagasi, kuid tõeline tervisevete kultuur puhkes õide Tür-gi okupatsiooni ajal 16. sajandil. Iga päev toodavad enam kui sada kuu-maveeallikat 70 miljonit liitrit kuni 78 °C loodusliku vett. Budapestis on kombeks avada tervistavad bassei-nid juba kell kuus varahommikul.

Euroopa suurim kuumaveeallika-tel baseeruv veekeskus asub Doo-nau jõe Pesti-poolsel kaldal. Széc-henyi termid ja veekeskus koondab 21 basseini nii ajaloolises hoones kui selle kaunis ja privaatses sisehoovis. Jahedamate ilmade korral täidab hoovi udune veeaur, muutes vee-mõnude nautimise veelgi salapära-semaks. Veetemperatuurid bassei-nides jäävad üldiselt 21 ja 40 kraadi vahele ning nii sise- kui välisbassei-ne kasutatakse aasta ringi.

Öised basseinipeod noortele ja turistidele

Széchenyi pakub lisaks saunadele ja basseinidele haruldast silmailu. 1913. aastal neobarokses stiilis ehi-tatud hoone koosneb kahest teine-teist kopeerivast tiivast, kuna vara-sematel aastatel külastasid mehed ja naised terme eraldi. Koos võlvide ja laemaalingutega meenutab hoo-ne pigem romantilist lossi kui kümb-luskohta. Just seetõttu on Széchenyi populaarne koht ka pulmade pida-

miseks. Nädalavahetustel toimuvad seal öised basseinipeod, kuhu saa-buvad muusikat ja valguslahendusi nautima eelkõige noored ja palju turiste.

Omaette vaatamisväärsuse moo-dustavad Széchenyi alumise kor-ruse pikkades koridorides asuvad privaatsed riietumisalad. Nimelt oli ungarlastel vanasti kombeks riietu-da tube imiteerivates ajastutruudes kabiinides. Vanemad inimesed tule-vad Széchenyisse teinekord terveks päevaks, veetes aega vesteldes ja malet mängides, viimast nii kuival maal kui vees.

Aega saab peatada Rudasi spaas

Linna Buda poolel asuvad Rudasi termid ühendavad ajaloolise hoone kaasaegse spaa-kompleksiga. Inspi-reerituna Türgi saunast, ehitati hoo-ne 16. sajandil, kui Ungari asus Türgi valitsemisalas. Rudasi uhkuseks on 10-meetrise diameetriga kupli all asuv hiigelsuur kaheksanurkne bas-sein.

Panen tähele, et Budapesti kuu-maveeallikaid nautima tulnud inime-sed on rahulikumad kui Eesti spaa-de külastajad. Termide külastuseks võetakse aega. Ja aega neil on, sest on laupäeva pealelõuna. Keegi ei silka pidevalt ühest basseinist teise ja isegi kui basseine vahetatakse, toimub see kõik kuidagi aeglaselt ja hääletult.

Kaheksanurkses basseinis häma-rate tulede valgel istub suur hulk ini-

mesi. Paljud vestlevad tasasel häälel, paarid teevad teineteisele lõõgasta-

teineteise lähedust. Rahu ja vaikuse saavutamisele ai-

tab kaasa ka see, et tegemist ei ole laste lõbustamisele suunatud vee-keskustega. Ühtegi “toru“ ja plast-masslõbustust Budapesti termides ei leia ning seetõttu puuduvad seal ka kilked ja naer. Tegelikult ei soovi-tata alla 14-aastastel termidesse tul-la, kuna lastele pole pikalt kuumas allikavees viibimine kasulik.

Rudasi kaasaegses, hiljuti teisel korrusel avatud saunade osas koh-tume väga head inglise keelt rääki-va ungarlanna ja tema teismeliste tütardega. Nad on Rudasis esimest korda ning räägivad, et eelistavad tavaliselt Gellértit.

Luksuslik juugendstiilisGellért

Gellérti termid on samuti Buda poo-

aastal ehitatud kuumaveeallikate keskus. Gellértit tuntakse eelkõige tema galeriid meenutava basseini-ala ja klaaskatuse poolest. Lisaks basseinidele hoone sees ja õuealal, pakub Gellérti Art Nouveau ehk juugendstiilis hoone kunstlainetega basseini. Veekeskuse juurde kuulub 1918. aastal avatud hotell. 1934. aas-tal toimunud termide laienemise käi-gus ehitati juurde nii mullivann kui kunstlaineid tekitav bassein.

Vaatamata sellele, et kuumaveeal-likad on Budapesti elanike ja turis-

Euroopa spaa-pealinnas Budapestis on erinevatel andmetel 118 kuni 123 looduslikku kuumaveeallikat, mille tervistavaid mõjusid saab nautida luksuslikes ajaloolistes spaades.

Ajalooga spaa-pealinn Budapest

UNGARI

Tervitan Äripäeva lugejaid Ungari välismajanduse ja välisministrina ja mul on suur au osaleda täna ametlikul visiidil Tallinnas.

Mul on selle kohtumise suhtes suured ootused, kuna Eestit ei seo minu kodumaaga mitte ainult NATO partnerlus, sõprussidemed ja keele-sugulus, vaid loodetavasti üha roh-kem ka majandus- ja kaubandussuh-ted.

Ka ühiste ajalooliste juurte vaate-punktist on märgiline, et Ungari ja Eesti kõige suurem tähtpäev langeb samale päevale. 20. august on meie mõlema jaoks riigirajamise ja ise-seisva riikluse aastapäev, see päev on minu kodumaal teatavasti riigira-jaja kuningas püha Istváni tähtpäev, Eestis aga taastati 20. augustil 1991. aastal 1940. aastal kaotatud oma-riiklus. Ja kuigi ajaloo keerdkäigud on meie rahvaid teineteisest kordu-valt eemale paisanud, tugevdame me praegu siiski uhkete, edukate ja lootusrikkalt tulevikku vaatavate rii-

kidena liitlassuhet. Meie suhete alu-seks ei ole ja neid ei muuda avatuks mitte ainult ühisel päritolul ja ajaloo-listel paralleelidel põhinev südamest tulev sümpaatia, vaid just liitlassuhet kooshoidvad ühised väärtused ja põhimõtted. Pean oluliseks, et väl-jendaksime seda liitlassuhet mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Meie sõpruse käegakatsutavaks tõendiks on see, et 1. septembrist 31. detsembrini 2015 turvavad NATO Balti õhuturbemissiooni raames Eesti ja kahe teise Balti riigi õhuruu-mi Ungari sõjaväe hävitajad. Peame tulemuslikuks ungarlaste osalemist NATO Tallinna küberkaitsekeskuse töös, mille teenistuses on üks unga-ri ohvitser, ja me osaleme ka Eesti NATO staabielemendi (NFIU) töös.

Ootame Eesti Euroopa Liidu eesis-tumist 2018. aasta esimesel poolel, sellega seoses oleme valmis jagama 2011. aasta Ungari Euroopa Liidu eesistumise kogemusi.

On rõõmustav, et meie suhted

tugevnevad ka regionaalse koostöö raames, selles kontekstis on tähtis roll V4, Balti riikide ja Põhjamaade mõttevahetusel V4-NB8 välisminist-rite regulaarsetel kohtumistel.

Pean oluliseks, et tugevneksid ka kahepoolsed majandus- ja kau-bandussidemed. Rõõmuga võib nentida, et kahepoolne kaubandus kasvab pidevalt, meie eesmärk on mahu kasvatamine. Ungari eksport jääb 136–165 miljoni euro piiresse, import on viimasel kolmel aastal ulatunud 21–34 miljoni euroni, mõle-mad näitavad kasvutendentsi.

Ungari toidukaupadel on Eestis hea kuulsus. Tahame suurendada töödeldud toidukaupade ning puu- ja juurviljade eksporti. Eestis tar-bitakse praegu ühe inimese kohta rohkem Törley vahuveini kui Unga-ris, seega on Törley teie riigis praegu turuliider. Lisaks väärib märkimist, et Ungari ravimitööstuse tooted on Eestis tuntud ja tunnustatud, need

Ühisedväärtused

tide lemmikpaigad ajaveetmiseks, külastavad paljud inimesed neid loodusliku vee tervistava mõju tõttu. Kuumaveeallikate vesi on väga rikas magneesiumi, kaltsiumi, sulfaat-kloriidi, vesinikkabonaadi, fl uoriidi ioonide ja naatriumi poolest. Allikad aitavad ravida või mõjuvad toeta-valt paljude haiguste nagu näiteks kroonilise või poolakuutse liigese-põletiku, vereringehäirete, degene-ratiivsete liigesehaiguste, selgroo lülisambahaiguste, südamepuudu-likkuse või närvivalu ravile. Kuuma-veeallikad leevendavad ka astmat ja kroonilist bronhiiti.

on traditsiooniliselt olnud osa meie eksportkaupadest.

Kasvatada tuleb ka vastastikust huvi teineteise kultuuri ja looduse ilu vastu. On tervitatav, et eesti tu-ristid tunnevad pidevalt huvi meie kodumaa vastu. Tõsiseltvõetavad valdkonnad, mis peidavad kahepool-ses koostöös märkimisväärset po-tentsiaali, on veel ka innovatsioon ja e-valitsus.

Kultuurisuhete seisukohast pean määrava tähtsusega seigaks, et Tal-linnas ja Budapestis tegutseb vasta-valt Ungari ja Eesti kultuuriinstituut. Nende roll on soome-ugri sideme tugevdamise kõrval ka see, et tut-vuksime vastastikku ka Euroopa ta-sandil väärilisel moel tunnustatud ungari ja eesti kirjanduse, kujutava ja fi lmikunsti meistriteostega. On rõõmustav, et ungari ja eesti keele õpetamisel on meie riikides suured traditsioonid. Loodame, et peagi või-me Ungaris tervitada veel rohkem eesti tudengeid.

Péter Szijjártó Ungari välismajanduseja välisminister

Auhinnatud veinimeister

10. detsember 20152

Mitmeid kohalikke, aga ka rahvusvahelisi auhindu võitnud Danubiana ekspordib 90% oma toodangust, milleks on umbes 10 miljonit pudelit valget ja punast veini aastas.

Kõige olulisem auhind on alati kõige viimane, sest me müü-me ju just seda viimasena parimaks tunnistatud veini,“

vastas Saksamaa emafi rmale Bin-derer St. Ursula kuuluva ja Ungaris veini tootva Danubiana juht Győző Schmidt. Küsimus, milline neist au-hindadest on Danubiana jaoks kõige olulisem, on tingitud asjaolust, et ruumi, kus Győzőga kohtume, ehi-vad arvukad trofeed.

Ungari Tolna piirkonnast pärit Danubiana veine on väikeses vali-kus müügil ka Eestis, enamus läheb kaubaks aga Saksamaal, Suurbri-tannias, Kanadas ja Skandinaavias. Järgmise viie aasta plaanidesse kuulub fi rma juhi sõnul tootmise suurendamine 20% võrra, aga ka uutele eksporditurgudele laienemi-ne. Plaan on siseneda Lõuna-Korea turule ning suurendada veinide vali-kut Baltikumi ja Skandinaavia turul. Viimasesse piirkonda plaanitakse hakata tootma uut, senisest veelgi kõrgema kvaliteediga Pino Gris’d.

Viinamarju pestes saaks vein liialt lahja

Győző võtab meid vastu pühapäeva õhtupoolikul. Kohale jõudes näeme, et ta ei ole mitte spetsiaalselt meie pärast kodunt välja tulnud, vaid pa-rajasti on viinamarjade koristamises ja veinitegemises kõige kibedam tööaeg. Sisse sõidab veok küpse marjakuhilaga. Kuigi viinamarju ku-nagi enne veini tegemist ei pesta

(muidu saab vein liiga vesine, nagu selgitas Győző), hoitakse puhtust viinamarju aluskatte peal autokas-tis transportides. Samuti pestakse viinamarjapressi peale iga koor-mat. Kui päris aus olla, läigib kogu tootmine sedavõrd, et ütleme veini-meistrile korduvalt, kui puhas ja uus siin paistab. Tegelikult on tehase sis-seseade soetatud juba 1997. aastal. Győző viskab seepeale nalja, et tema teada on kunagi isegi üks mikrobio-loog öelnud veinitööstuse kohta, et see tööstusharu vajab tohutul hul-gal vett, aga mitte veini tootmiseks, vaid veinitööstuse pesemiseks.

Teise korruse kõrguselt lubab Győző meil ka mahutitesse pilgu heita. Sinna suunduvad veiniks saa-vad viinamarjad 24 tunniks, misjärel mahl vaakumfi ltreeritakse. Värskelt pressitud viinamarjad täidavad ruu-mi niidetud muru ja värske õuna-mahla lõhnaga. Vaatamata sellele, et tegemist on Ungari ühe suurima veinitootmisega, töötab tööstuses vaid kuus inimest, neile lisaks mõni hooajatöötaja ja ettevõtte juhatus.

Kääritamismahutid toodi hoonesse enne viimase seina ehitamist

Edasi viib ringkäik kääritamismahu-tite juurde. Kahe korruse kõrgune ruum on täidetud lõputute mahu-titega, mis paigutati ruumi enne, kui selle viimane sein paika pandi. Üks mahuti hoiustab 100 000 liitrit valmivat veini. Küsisime, kui kiiresti

saalitäis, pluss teine samasugune tühjaks müüakse. Győző vastas, et veebruariks on kogu sel hooajal val-mistatud valge ja roosa vein müü-dud.

Ungari on Danubiana juhi sõnul tänu kohalikule kliimale väga sobiv paik aromaatsete veinide valmista-miseks. “Väga head valge veini piir-konnad asuvad lisaks Ungarile ka Itaalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aaf-rikas ja USA põhjapoolses osas, kus päike viinamarju liiga tugevalt ära ei põleta,“ selgitas ta, lisades, et just liigne päikesevalgus paneb aroomi haihtuma.

Rosé ja veganveinid

Kliima ja konkreetse aasta ilm pa-neb paika ka selle, millist veini enim valmistatakse. Kui punane vein va-jab palju päikest, siis head valget veini on tunduvalt lihtsam toota, kuna selle tegemine ei sõltu niivõrd suvisest päikesekogusest. Teine as-jaolu, mis veinide tootmist suunab, on trendid – näiteks praegu kujun-davad ühte veinitrendi noored, kes

üha enam eelistavad muule alkoho-lile veini, eriti roosat. Seetõttu on märkimisväärselt kasvanud prant-susepäraselt roséks nimetatu toot-mismahud.

Pead tõstavad ka veganveinid, mida nagu arvata võib, eelistavad eelkõige täistaimetoitlased, kes ei soovi oma toidulaual näha kübetki loomset – ka mitte mõnda kompo-nenti munavalgest. Aga just viimane on oluline komponent veinide fi lt-reerimisel ehk selitamisel.

Hetkel püütakse munavalget ve-ganveinides asendada ühe hernes leiduva komponendiga, kuid kah-juks annab see veinile õrna muruse järelmaitse. “Oleme parimat lahen-dust alles otsimas ja katsetamas,“ kinnitas Győző, kelle sõnul trendide-ga kaasa minemata ei jäeta.

Veini valmistamine ei alga mitte tööstuses, vaid põllul. Győző sõnul ostavad nad vajamineva viinamarja-koguse Tolna piirkonna farmeritelt. Kuigi üldiselt on farmeritel viina-marju kasvatades vabad käed, käib Győző marjade valmimisperioodil nende kasvamist põllul kolm korda ka ise kontrollimas.

Veiniks sobivad vaid parimad marjad

Esimene kontroll toimub siis, kui viinamarjad on õitsele puhkenud ja tekib esimene arusaam, kui suur saak sel aastal tulla võib. Enne vii-namarjade valmimist käiakse neid veelkord kontrollimas ja võetakse mõned kobarad ka laborisse kaasa. Győző rääkis, et kui vanasti piisas

HEA TEADATolna piirkonnas kasvata-tavad viinamarjasordidEnim kasvatatakse piirkonnas valgeid sorte, kuid rahvusvahelise-te punaste sortide nagu Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot osakaal kasvab jõudsasti. Populaarsemad kohalikud sordid on Kadarka, Blaumfrankisch, Olaszrizling. Lisaks neile kasvata-takse veel Pinot Blanci, Rieslingut, Grüner Veltlinerit.

„ 50 tonniviinamarju purustab tunnis Danu-biana press, eemaldades samal ajal ka varred marjade küljest.

PIIRKONDTolna veinipiirkonna ajalugu on väga pikk, ulatudes tagasi aega, mil tänastel Ungari aladel kasvatasid viinamarju ja tootsid veini pensionile jäänud roomlased. Tolna on Ungari suurim veinipiirkond, olles ühtlasi ka suurim neljast subregioonist, mis kokku moodustavad Pannonia vei-nipiirkonna. Lisaks Tolnale kuuvad sinna veel Pécs, Szekszárd ja Villány. Veinipiirkonnas on 3000 hektarit istandusi, asudes kõigest 1,5-tunnise tee kaugusel pealinnast Budapestist.

vaid viinamarjades leiduva suhkru-sisalduse määramisest, siis nüüd nõuavad reeglid, et määrataks mar-jades leiduvaid aineid palju täpse-malt. Danubiana ostab oma viina-marjad umbes 150 farmeri käest ning 80% kasvatajatest on Győzőga koostööd teinud juba 1990ndatest saadik. “Meie varustajad on väga stabiilsed,“ kiitis ta.

Sama võib öelda Győző enda kohta. Ka tema lojaalsuses ja sta-biilsuses ei ole võimalik kahelda. Ta alustas Danubianas tööd 1990. aas-tal ning oli ettevõtte esimene ja al-gusperioodil ka ainus töötaja. Firma kontor asus tema isiklikus korteris ja peamiselt ostis ta Ungaris kokku veine, mida Danubiana emafi rma Saksamaal edasi müüs. 1997. aastal alustati Danubianas veinitootmise-ga.

Kokku toodetakse Danubianas umbes 15 kuni 20 sorti veini, mõnda kindla ekspordituru jaoks. Veinidele on pandud kelmikad looga nimed nagu Smart Grasshopper, Bird’s Tree või Fabulous Ant, mis kõik on saadaval ka Eestis. Nende nimede-ga tahetakse Győző kinnitusel rõhu-tada veini ja looduse vahelist seost. Soovitakse ka olla meeldejääv ja lõbus, mida Smart Grasshopper või Faboulus Ant kindlasti on.

Danubiana veinivalikusse kuu-lub ka vein nimega John Josh, mis sai oma nime ettevõtte toonase Austraalia päritolu disaineri järgi, kes nimetas veini päritolupiirkonda Gyöngyös John Joshiks, sest tema suu lihtsalt ei hääldanud õiget nime välja.

TÄHELEPANU!

TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Danubiana veine toob maale Altia Eesti AS

10. detsember 2015 3

Helga Gál: Ungari veini esileediViimased viis aastat on veiniriigi Ungari välisministeeriumil olnud oma veini- ja gastronoomi-

anõunik, kelle ülesandeks on populariseerida Ungari veine ja aidata kaasa nende maine tõst-misele. See amet on usaldatud Ungari esimesele naissoost sommeljeele, veinitootjate peres kasvanud Helga Gálile. Tema venda – Tibor Gáli peetakse Ungarit enim mõjutanud veinitöös-

turiks peale 1990ndaid. Helga on mitu korda külastanud ka Eestit ning leiab, et Eesti ja Ungari vahel on osalt tänu sarnasele minevikule tugev kultuuriline side.

Milline on teie roll Ungari välis-ministeeriumi veini ja gastro-noomianõunikuna?

Alustasin 2010. aastal, kui Ungari oli Euroopa Liidu eesistujamaa ning olin siis eesistujamaa ametlik sommeljee. Minu peamine üles-anne nõunikuna on organiseerida veinivalikut, millega esindatakse Ungarit saatkondades, mida meil on hetkel 112 üle maailma. Koos Ungari instituutidega on kohti, kus Ungari veinid on esindatud, üle 140.

Vein on väga suur osa meie riigi

on meie riigi kultuurisaadik, sest vein ei ole lihtsalt jook. Vein on kontsentraat meie maast, inimes-test ja pinnasest. Vein on kordu-matu ja elav nagu inimesed, sest tulenevalt erinevatest ilmastikutin-gimustest, ei ole vein kunagi täpselt samasugune nagu eelmisel aastal.

Näiteks Itaalias on ütlemine, et seal, kus on head kivimid, on ka hea Y HLQ � � 8 Q J D UL� NRKWD � Y · LE� ¸ HOGD � VD P D �

on väga hea mõju kuumaveeallikate keemilisele koostisele ja see mõju VD D E � RVD NV� ND � Y HLQ LOH� �

Mida Ungari veinitööstus Teie arvates vajab, et olla veelgi edukam ja rohkem tuntud?

0 HLH� ¾ NV� VX X ULP D LG� SUREOHH�me on vähene tuntus maailmas. Küsimus ei ole selles, kas suudame piisavalt toota. Toodetud kogustelt suudame võistelda isegi uue maail-ma veinitootjatega, kuid tulenevalt erinevatest looduslikest tingimus-WHVW� VX X GD E � 8 Q J D UL� WRRWD � Y ¦ J D �omapäraseid kvaliteetveine. Veini S X KX O� WX OHE� D OD WL� D UY HVWD GD � � HW� P H�saame eksportida küll veini, kuid me ei saa eksportida piirkonda või pinnast, kus see vein on kasvanud.

Ungari veinid vajaksid senisest rohkem turundamist ja sellele

WX OHNV� HQ D P � W¦ KHOHSD Q X � S ¸ ¸ �UD WD � � 6HH� RQ � ND � RVD � P LQ X � W̧ ¸ VW� �. RRVW̧¸ V� 8 Q J D UL� VD D WNRQ GD GHJ D �üle maailma korraldame veinide tuntuse suurendamiseks veiniesit-lusi edasimüüjatele, ekspertidele ja veiniajakirjanikele.

Kas ja kuivõrd toetatakse vei-nitootjate tegevust rahaliselt?

Neid toetatakse ja minu hinnan-gul üsna palju. Peamiselt on tege-mist küll Euroopa Liidu vahenditest tuleva rahastusega. Veinitootjad saavad taotleda toetusi oma veini-de turundamisele, tehnoloogiale ja seadmetele. Veel toetatakse meil noori inimesi, et nad saaksid võimaluse minna seda ala õppima Ungarist väljapoole. Külastades nii Egeri kui Tokaj piirkondi, on väga hästi näha, kuidas veinitootmised on arenenud ja kui palju on loodud uusi viinamarjaistandusi.

Rääkige palun lähemalt uute viinamarjaistanduste loomi-sest.

7HJ HOLNX OW� RQ � Q HHG� Q � ¸ � Y D Q D G�uued istandused, sest enne kom-munismi tulekut toimus seal samu-ti veinitootmine. Näiteks Tokajs on SLLUNRQ GL� � P LV� ROLG� MX E D � � � � � VD MD Q GL�esimesel poolel kuningliku dekree-diga kaitstud veiniregiooniks kuulu-tatud. Ungari veinitootmise ajalugu O¦ KHE� D J D � NX Q L� � � � � � D D VWD � WD J X �sesse aega, sest roomlased leidsid Ungari aladele tulles eest arenenud veinikultuuri. Ühe maailma vani-ma metsviinamarja väädi fossiil S ¦ ULQ HE� P LRWVHHQ L� D MD VWX VW� MD � RQ �leitud just Ungari territooriumilt. Kommunismi ajal veinitootmisest ei hoolitud, kuna see oli keeruline, S D OMX � N¦ VLW̧¸ G� Q · X GHY � W̧ ¸ � � 9· LP �sundis paljusid veinitoot-P LVHVW� ORREX P D � �

Nüüd on need vanad alad taas-tatud või taastamisel ja inimesed alustavad kõike otsast peale. Istu-tavad uued viinamarjad ning alles avastavad, milliseid veine nad suu-davad toota. Veinitootmise ajalugu on sarnaseid keerulisi perioode näinud ka mujal kui Ungaris.

0 LQ X � Y HQ G� � 7LERU� * £ O� � RVWLV�endale peale 1990ndat Egeri piir-konnas maad, et alustada viina-marjaistanduse rajamisega ning leidis metsast, millest ta plaanis põllu teha, kommunismiaja eelse viinamarjaistanduse. Sellest olid järele jäänud ainult istandustes kasutatavad puidust tugipostid. 6HOOHVW� U¦ ¦ NLP LQ H� WHHE� P LQ G� VLLD �

P HHQ X WD Q � NRJ X � VHGD � W̧¸ G� � P LV� ROL�vaja teha, et selle metsa asemele taas istandus rajada. See oli mee-letu… Aga see on meie ajalugu.

Kas Ungarisse on investeeri-nud ka paljud välisinvestorid?

Just eriti Tokaj piirkonda on investeerinud ka paljud välisin-vestorid Prantsusmaalt ja Hispaa-niast. Nende investeeringud on olnud meie veinitootjatele suureks kasuks, sest muidu oleksime RP D � Y HLQ LW̧¸ VWX VH� WD D VWD P LVHJ D �väga hiljaks jäänud. 1990ndatel oli meil väga vähe raha ja Ungari oli täielikult hävitatud. Välisinves-torite pluss on ka see, et neil on võimekus meie tooteid väljapoole Ungarit müüa. Tänu välisinvestee-ringutele on ka kohalikud inime-sed saanud julgust rajada uusi viinamarjaistandusi.

Borkonyha Winekitchen - Budapest gurmee

Budapesti kesklinnas asuv restoran Borkonyha Wi-nekitchen, mis avab linna justkui täiesti uuest kül-

jest, sai teoks tänu kahe ungar-lase 10aastasele unistusele oma restoranist.

Borkonyha on suurepärase tee-Q LQ GX VH� MD � VWLLOVH� LQ WHUM̧̧ ULJ D � UHV�toran, kus on meeldiv aega veeta nii sõprade seltsis kui võõrustada äripartnereid. Restorani omani-NX G� � X Q J D UOD VHG� 7D P £ V� + RUY £ WK� MD �= ROW£ Q � . D ORF VD L� X Q LVWD VLG� S ¦ ULV� RP D �restoranist enam kui dekaadi, enne, kui idee teoks tegid. Kunagised kol-OHHJ LG� MD � KHD G� V· EUD G� ¾ WOHY D G� � HW�Borkonyha on segu Prantsuse stii-OLV� ELVWURRVW� MD � SHUHUHVWRUD Q LVW� � NX V�S D NX WD NVH� S D ULP D LG� 8 Q J D UL� V̧ ¸ NH� �

Pardi, tuunikala, värske kala ning VX SSLGH� N· UY D O� OHLD E� P HQ ¾ ¾ VW� ND �8 Q J D UL� RP D � VHD W· X � HKN� 0 D Q J D OLF D �kõhutüki, mida ääristavad võiga määritud juurviljad. Olen täiesti NLQ GHO� � HW� 0 D Q J D OLF D � SURRY LP LVHNV�ei ole paremat kohta kui Ungari ja % RUNRQ \ KD � � $ X VD OW� ¸ HOGHV� HL� ROH� P D �varem ühegi sealiharoa puhul soo-vinud kasutada väljendit “suus su-

VD D � P LGD J L� P X X G� ¸ HOGD � � 5HVWRUD Q L�imelised kokad suutsid igati ületa-da minu ootusi.

Suurepärase teeninduselamuse pakkunud kelner soovitas Man-J D OLF D J D � LP HOLVHOW� VRELY D W� S X Q D VW�Y HLQ L� � 9HLQ LY D OLN� RQ � HQ G� : LQ HNLWF KH�niks nimetavas kohas muljetaval-dav ning lisaks kohapeal proovi-P LVHOH� VD D E � Y HLQ L� ND � S X GHOL� ND X S D �kaasa osta.

% RUNRQ \ KD � : LQ HNLWF KHQ+ � � � � � % X GD SHVW� � 6D V� X WF D � � �

+36 1 266 0835www.borkonyha.hu

4 10. detsember 2015

UNGARI KVALITEETSEDPÕLLUMAJANDUSSAADUSEDEesmärgiga kasvatada väi-keste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete ekspordivõimekust, asutasid Ungari riik ja Kommertskoda Ungari Riikliku Kaubandus-koja. Kojal on hetkel esin-dused 31 riigis üle maailma, sillutamaks kohapeal teed Ungari toodetele ja teenus-tele.

Kaubanduskoja portfelli kuulub mitu tuhat väike- ja keskmise suurusega ettevõtet

Kaubanduskoja põhiline üles-anne on ekspordivõimekusega toodete ja teenuste välistur-gudele aitamine. Müügitugi hõlmab kogu ekspordiprotsessi: sihtkohamaa baasinformatsiooni litsentside ja kvalifi katsioonide hankimisest kuni logistiliste lahenduste pakkumiseni.

Koda keskendub kahele olulisele aspektile. Pidevalt otsitakse kodumaiseid ettevõtteid, mis võiksid olla välisturgudel konku-

rentsivõimelised. Välisesindused aga koguvad infot sihtkohamaa turu kohta ja tuvastavad potent-siaalseid ärivõimalusi Ungari ettevõtete jaoks.

Mitut tuhandet ettevõtet koon-dav koda pakub väga laia toodete ja teenuste valikut, mis kindlasti rahuldab ka Eesti turu vajadusi.

Suurepärase kvaliteediga aus toit Ungarist

Eesti turul on juba arvestatav nõudlus Ungari kvaliteettoiduai-nete järele. Vaid mõned näited: magus paprika igas variatsioonis, suitsutatud lihatooted, oivali-sed salaamid ja vorstid, singid, pasteedid, hõrgud Mangalica sealihatooted, cordon bleu, krõbeleivad, moosid, hane- ja pardimaksatooted ja kindlasti ka kuiv roosa vein – see kõik võiks eestlastele väga sobida.

Kui tunned huvi Ungari agrisaaduste vastu, vaata: www.tradehouse.hu

Punane kuld ehk tervislik vürts

Paprika, mis algselt pärineb hoo-pis Ameerika mandrilt, on Ungari toitude üks põhilisi maitsesta-jaid.

Ungaris on ütlemine, et kui sul on soola ja paprikat, siis on sul kõik vürtsid, mida vajad. Oma maitsetu-gevuselt jagatakse paprika kolme gruppi – väga tuline, tuline ja magus.

Kuigi paprika jõudis Ungarisse juba 16. sajandil, ei osatud temaga alguses muud teha, kui aristokraa-tide aias ilutaimena pidada ning kohati meditsiinilistel eesmärkidel

kasutada. Alles 18. sajandil hakati paprikat söögiks kasutama.

Sarnaselt veinitööstusele riigis-tati ka paprikatootmine peale teist maailmasõda valitsema asunud kommunistliku riigikorra poolt. Põl-lumeestel oli keelatud paprikapulb-ri tootmine oma enda kasvatatud paprikast ning kogu saak anti üle riiklikele veskitele. Paprikapulbrit vahetati Saksa markade ja dollarite vastu, mis muutis selle riigi silmis oluliseks strateegiliseks kaubaks.

Tänapäeval kasvatatakse Ungaris paprikat peamiselt kahes piirkon-nas – Szegedis ja Kalocsas. Mõlemal on ka oma paprikamuuseum.

Paprika kasvatamine seemnest pulbrini võtab seitse kuud. Erinevalt väga sooja kliimaga riikidest on Un-gari paprika magusam. Jahedamas kliimas kasvamine aitab paprikavil-jas suhkruid säilitada.

Vanasti oli ka Ungari paprika tun-duvalt vürtsikam ning paprikavil-jade koristamine ja kuivatamiseks valmis seadmine oli töö, mida tohti-sid teha vaid naised. Siiski mitte kõik naised ei saanud seda tööd teha. Väikelaste ja beebide emad paprika-kasvatuses töötada ei võinud, kuna käte külge jääv vürts poleks luba-nud neil hiljem oma lapsi puuduta-

da. Seega sai paprikakasvatus töö-andjaks suuremate laste emadele ja vallalistele naistele.

Paprika koristamine toimub pal-juski käsitsi ka tänapäeval ning ühelt põllult korjatakse valmis vilju sügise jooksul kolm kuni neli korda.

Paprika viis Nobeli preemiani1937. aastal tunnustati Ungari tead-last Albert Szent–Györgyit (1893 – 1986) Nobeli preemiaga, kuna ta oli avastanud C-vitamiini ja seda just nimelt paprikast. Szent-Györgyi suutis C-vitamiini kristalle paprikast eraldada ning saata neid inimestele üle maailma, kes põdesid C-vitamii-ni vaegusest põhjustatud haigust nimega skorbuut.

TOIMETAJA: Kadrin KarnerPRODUKTSIOON: Northern Lights GroupVÄLJAANDJA: AS Äripäev

Kõrgelt hinnatud villakeraMangalica tõugu siga on tuntud kahel põhjusel – tal on uskumatultkelmikas lambakarvane väljanägemine ning maitsev ja väga kõrgelt hinnatud liha.

Koduloomana jõudis siga Un-gari aladele Aasiast enam kui 8000 aastat tagasi. Vil-lasead ehk Mangalicad on

Ranna Rantšo perenaise Ande Aru-la sõnul aretatud kolmest tõust: Ungari seast, metsseast ja rasva-seast.

Aretamisel peeti silmas eelkõige kahte olulist asja – et villasiga saaks iga ilmaga õues hakkama ning kui teda nuumama hakata, käiks see

kiiresti. Ande sõnul suudavad Man-galicad ühes kuus juurde võtta ter-velt 60 kuni 70 kg. Sellise koorma lisandumisele nii lühikese aja jook-sul aitab vastu pidada metssealt pärinev tugev luustik. Nuumatud villasea kaal võib ulatuda kuni 450 kilogrammini.

Ande oma sigu ei nuuma, sest tema eesmärk on villasigu pidada ja aretada. “Nuumamisega kaasne-vad tiinuse probleemid ja villasea üks suurim mure on üsna väikesed

perekonnad, mistõttu tasub vil-lasigade tiinust soosida,“ selgitas ta. Ande lisas, et üldiselt on Man-galicade pesakonnas kaks kuni viis poega.

Villasiga nosib muru ilusaks

Kuigi üldiselt söövad ka villasead nagu kõik sead igasuguseid asju, armastavad nad maiustada nii rohu kui heinaga, mida sead üldjuhul ei tee. “Kui nad muru peal käivad, söövad nad seal ilusti rohtu, mitte

ei tuhni seda üles nagu sead harili-kult. Kõik teised sead teevad muru peal pahandusi, aga nemad ei tee,“ kiitis Ranna Rantšo perenaine.

Kõige kaunimalt karvased on sead talvel. Kesktalvel võivad he-ledad villasead olla lausa kuldset värvi. Kevadel heidavad nad karmi talvise aluskarva maha. Tegelikult on villasigu aga nelja värvi: hele-dad, mustad, hallid ja kirjud.

Lisaks värvile järgitakse ka teisi Mangalicade tõutunnuseid Ande sõnul hoolega ning ka tema sigadel on need kõik olemas. Näiteks pea-

vad ka heledatel isenditel olema musta värvi tissid ja roosad laigud kõrvade juures, tumedad silma-ümbrused ning tume nina. Villasea saba on pigem sirge ja pika karva-ga, meenutades natuke koera saba.

Koera moodi käituvad ka Ande villasead, kes temaga häälekalt suhtlevad, tähelepanu ja paitusi otsivad ning kui perenaine nende seasulgu sisse astub, lausa sülle ro-nivad. Lisaks vaatamist väärt väli-musele ja heale maitsele on nad ka hoolivad, jõudes Ranna Rantšo ühi-ses aedikus hädakisa tõstva looma juurde alati esimesena.

Erileht valmis koostöös Ungari Suursaatkonna Helsingis ja Ungari Instituudiga.