7.kl kivimid

Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

KivimidKivimid

Vaike Rootsmaa foto Luppioberget’i graniitsest kaljuvoorest Põhja-Rootsis

http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Kivimeid liigitatakse tekke alusel

Kivimid koosnevad mineraalidest – kindla keemilise koostisega osakestest

Tardkivimid tekivad magma tardumisel

Graniit (vasakul) ja vulkaaniline kivim (paremal) mikroskoobis nähtuna

Vaike Rootsmaa fotod

Graniit on süvakivim,

mis koosneb

päevakivist, vilgust,

kvartsist jt mineraali-

dest

Vaike Rootsmaa foto

kvarts päevakivi

graniit vilk

kvartsiliiv

Purske-kivimid

on vulkaanilise

tekkega


Laava Obsidiaan

Tuff Pimss

Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunarannikult

Basalt on tekkinud laava kiirel tardumisel

Basaltsambad ja must kiviklibu rannikul

Laavavool

Köislaava

Köislaavat iseloomustab tugevasti kurrutatud laavavoolu pind.

Köislaava pind meenutab üksteise kõrval asetsevaid köisi, sellest ka nimi.

Köislaava tekib, sest laavavool jahtub pealt kiiremini, mistõttu tekib koorik, mis sisemuses oleva vedela laava edasiliikumise tõttu lükatakse kurdu.

Loodusjõud lihvivad kivimeid


Suurte kivimite küljest murenevad väiksemad tükid ja alluvad seejuures liustikujää, vee või tuule kulutusele. Jõevees ümardunud graniit. Lainetuse mõjul lapikuks muutunud basalt.

Temperatuurikõikumised soodustavad murenemist

Vaike Rootsmaa foto

Savi

Liiv Rabenev rabakivi Liiv 36x suurenduses


Kivimid murenevad, järele jääb liiv ja savi

Liiv on sete

Millest sõltub liiva värvus?

Liiva päritolu:1. Kallaste paljandi Devoni punane liivakivi2. Bornholmi kriidikaljud3. Piusa klaasiliiv4. Tori põrgu kollakashall liivakivi5. Islandi must basaldiliiv

1

4

3

2

5

Settekivimid tekivad setete kivistumisel

Suurendus 36x

Näha on fossiilsed sammalloomad

Põlevkivi on settekivim


Liiva-kivid

1. Devoni punane liivakivi Tamme paljandist 2. Selle 36x suurendus

3. Kambriumi liivakivi Ontikalt

4. Gotlandi käiakivi

1 2

3 4

Lubjakivi

Suurendus 36x

Kaugatuma sõrmuspaas – näha on fossiilsete meriliiliate varrelülid


Millise tekkega on kivimid, mis sisaldavad fossiile?


Lubjakivi moondel tekib marmor

Lihvitud Eestimaised lubjakivid MarmorKarinu rõngaspaas

Ungru paas Kaarma dolokivi


Gneiss tekib graniidi moondumisel kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes

Gneiss on vöödiline

moondekivim

Too näiteid kivimite kasutamisest!

Vaike Rootsmaa foto Pilguse mõisast Lääne-Saaremaal

Kalliskivid ja ehted


Kivimi sisemuses kasvanud ametüsti kristallid

Kivid kui ehitusmaterjal


Põhja-Eestis on kasutatud ehitusmatrjalina lubjakivi (pildil Pirita kloostri võlvikäik)

Lõuna-Eestis on looduslikuks ehitusmaterjaliks sageli graniit

(pildil Ruhnu kivikirik)

Maagid sisaldavad metalli


Pruun, punane ja must rauamaak

Vase– ja tinamaak

Boksiit on settekivim, millest saadakse alumiiniumi

Vaike Rootsmaa foto

Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite keemilisel murenemisel

Kivimid kui kütus ja keemiatööstuse tooraine

Vaike Rootsmaa foto

Mattumisel setted aja jooksul tihenevad. Turbast võib tekkida pruunsüsi, edasisel tihenemisel kivisüsi ja antratsiit. Antratsiit on hinnatud tahke kütus, sest on tunduvalt kõrgema kütteväärtusega kui turvas.

Mis on Eesti tähtsaim kivim ja miks?

turvas –> pruunsüsi – > kivisüsi – > antratsiit

7.kl kivimid

Documents