Eesti XI külateatrite festival toimub 12. – 14. augustini Jõelähtmes

Jõelähtme passaar toimub 20. augustil kirikuaias

Rootsi-Kallavere küla muuseumil täitus viis aastat

Ülgase küla sai külaplatsi

Kostiranna küla raamatu esmaesitlus

Ruu küla võitlused jätkuvad

Kostiveres tehti mänguväljakud korda

Saviranna küla esimene külapäev

Maardu hiiemets võeti ajutise kaitse alla

Koorilaulu ja rahvatantsu alge asub koolis

Terviseolümpia Loo lasteaias Pääsupesa

Võistlustöö „Minu koduvald Jõelähtme“

NR. 169JUULI 2011

Merike Metstak

Laulu- ja tantsupidu tä-hendab taas erilist tunnet, et oled üks oma rahva hul-gast ja et meid kõiki seob ühine keel, pärimus ja rah-vamuusika.

Iga pidu on ülev, seletama-tult kütkestav ja korduma-tu, kuid ikka ka samasugune, sellele ainuomase ühtekuulu-vustundega. Need on pühali-kud hetked, mil saame avali-

kult teistega oma rahvustun-net jagada ja kogeda. Hümni-likuks muutunud laulud seo-vad pealtvaatajate ja esineja-te energia, armastus oma maa vastu lehvib üle kõige.

Eesti rahvaviisid on kõla-nud igal peol, olenemata pa-rajasti kehtivast ühiskonna-korrast.

Noortepeo erilisuseks on selles sisalduv haridus kõige otsesemas mõttes, sest koori-laulu, rahvatantsu ja rahva-muusika jätkusuutlikkuse al-ge asub koolis. Laulu-ja tant-

supeol osalemine annab noo-rele juurde koostööoskust, ha-rides teda isiksusena. Ja seda kõike tänu kooliõpetajatele.

Loo kooli õpetajad Leili ja Aare tõid laulupeole tervelt neli koori! Terve aasta pidevat harjutamist, lisaks nädala-vahetustel lisaproovid ja eel-proovid koos ettelaulmisega,

tasuks väsimus ja väike palk, – mille nimel? Ikka selle nimel, et eestlaste traditsioonid jät-kuksid üle põlvkondade. Esi-mene laulukoor siin maal asu-tati 170 aastat tagasi, esime-sest üldlaulupeost saab 142 aastat. Rahvakultuur kestab niikaua kuni rahvaski.

Pidu oli täiuslik, ühendas jälle kord meid kõiki. Noor-te hoolega õpitud ja esitatud rahvatantsud ja lauluviisid si-dusid ühte mineviku ja tule-viku, kinkides pealtvaatajai-le võimsa tundepuhangu. Oli

rõõmupüha, nagu ütles Kos-tivere rahvatantsurühma ju-hendaja Svetlana.

Suur tänu Loo kooli noortele lauljatele ja meie rahvatantsi-jatele, kes olid üks tubli osake rahvusliku suurpeo tegelas-konnast. Sügav kummardus Leili ja Aare Värtele ning Svet-lana Siltšenkole tänuväärt töö ja unustamatu peo eest. Pu-hake end välja, et oleks jaksu uuesti alata. 2012. aasta suvel peame maha XXIV Jõelähtme valla laulu- ja tantsupeo.

Jätkub lk 6-7

Aastail 2012–2014 mitme-kordistub klientide arv koda-kondsus- ja migratsioonibü-roode teenindustes, ootejärje-korrad pikenevad 5- ja 10-aas-tase kehtivusega dokumenti-de üheaegse aegumise tõttu.

Palun kontrollige oma do-kumentide kehtivusaega ja esitage taotlus uue dokumen-di saamiseks aegsasti. Doku-mendi kättesaamisel tuleb ar-vestada 30-päevase ooteajaga.

Kui oled 15-aastane või va-nem Eesti kodanik, kellele on varem välja antud Eesti koda-

niku pass või isikutunnistus (ID-kaart), siis esita taotlus uue ID-kaardi saamiseks pos-ti või e-posti teel.

Dokumendi kättesaamiseks pead pöörduma teenindusse.

ID-kaardi riigilõiv• Alla 15-aastasele, Eesti va-

naduspensionärile ja puude-ga isikule – 6,39 eurot (99,98 krooni).

• 15-aastasele ja vanemale – 24,28 eurot (379.90 krooni).

Eesti kodanik saab ID-kaar-diga reisida Euroopa Liidu ja

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides, pass on vaja-lik eeskätt reisimiseks välja-poole Euroopa Liitu ning seda ei ole üldjuhul võimalik taot-leda posti ega e-posti teel.

Täpsemat infot dokumen-tide taotlemise (sh taotlemis-võimaluste ja taotluse esita-mise) kohta on võimalik saa-da Politsei- ja Piirivalveame-ti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist „Teenused“, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.

29. juunil toimunud Jõelähtme vallavolikogu istungil valiti 9 poolthäälega volikogu esimeheks Toomas Laanejõe.

Ta kandideeris 2009. aas-ta kohalikel valimistel vo-likokku IRL-i valimisnime-kirjas, kuid ei kuulu ühtegi erakonda.

Toomas Laanejõe on 44-aastane ja töötab trafo-sid valmistavas ettevõttes. Ta on abielus, peres kasvab kolm last.

Eelmine volikogu esimees Art Kuum taandus ametist umbusaldamise tõttu.

Merike Metstak

Mis maa Mis maa see on? see on?

Ärge jätke isikut tõendavate dokumentide vahetamist viimasele minutile!

Jõelähtme vallavolikogu valis uue esimehe

Siin saame avalikult teistega oma rahvus-tunnet jagada.

NR. 169JUULI 2011

2 VALD

Vabaduse hiie uus tamm

Jõelähtme volikogu kehtestas Laheranna 2, 3 ja 4 detailplaneeringud

Kohtumiseni Jõelähtme passaaril!

Lipu kasutamise kord

Jätkub traditsioon tähis-tada Harju maakaitsepäeva tammepuu istutamisega.

Loo aleviku Proosa kivikal-me kõrvale on rajatud Vabadu-se hiis, kuhu maakaitsepäeva-del omavalitsuste esindajad, Harju maavalitsus ja väliskü-lalised istutavad igal aastal järjekordse tammepuu.

Möödunud aastal, XV maa-kaitsepäeva raames paigal-dati Vabaduse hiide punasest Mäntsäla graniidist Vabadus-kivi, mille annetas Soome Va-bariigi Uusimaa Reservistide Liit. Mälestuskivile kinnitati toimunud maakaitsepäevade korraldajate nimede ja aasta-arvudega sepistatud tahvlike-sed. Igal aastal lisatakse koos korraldaja omavalitsuse tam-

mepuuga hiide ka kivile järje-kordne sepistatud tahvel. Tä-navu lisandus kivile tahvel Paldiski linna nimega.

Jõelähtme valda teatakse siin asuvate sadade ajaloo- ja kultuurimälestiste poolest.

Vabaduse hiis on rajatud Proosa kalmetele, mida on meie kauged esivanemad pi-danud pühaks paigaks juba tuhandeid aastaid ja kuhu on talletunud paljude inimpõlve-de ajalugu.

Arheoloogid on siinsetesse haudadesse kaasa pandud lei-dude põhjal jõudnud järeldu-sele, et seda ala kasutati matu-sepaigana juba 8 sajandit taga-si. Proosa kivikirstkalme kõr-valt on välja tulnud kivivare-kalme, millest saadud leiud on dateeritud kõige varasemalt

10. sajandi lõppu ja 11. sajandi algusesse ning sinna on ilm-selt maetud kuni 13. sajandi keskpaigani. Väljakaevamiste käigus leiti just siit pronksiaja kõige vääruslikumad aarde-leiud – sõled.

Suur tänu Kaitseliidule, nen-de koostööpartneritele, Har-ju Maavalitsusele, valdadele-linnadele, kes on aidanud se-da püha paika uuesti teadvus-tada ja väärtustada.

Võidupüha on Eesti riigi-püha, mida peetakse 23. juu-nil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Saksa landesveeri üle Võnnu lahin-gus 23. juunil 1919, Vabadussõ-jas langenute auks ja mälestu-seks asetati pärjad ka Jõeläht-me kiriku juures asuva granii-dist mälestussamba jalamile.

g , j4444444444 ddddddddddeeeeeeeettttttttttttaaaaaaaaaiiiiiiiiillllllllppppppppppppplllllllllaaaaaaaaannnnnnnneeeeeeeeeeeeeeeeeeeeerrrrrrrriiiiiinnnnnnngggggguuuuuddddd

gg

Jõelähtme vallavolikogu otsustas 29. juunil kehtes-tada pikki arutelusid põh-justanud nn Laheranna pro-jekti esimeste kinnistute detailplaneeringud.

Vastavalt planeeringute-le on Laheranda planeeritud kruntide miinimumsuurus kasvanud algselt kavandatud 2000 ruutmeetrilt 7000 ruut-meetrini. Planeeringute osas on olemas keskkonnaminist-ri nõusolek ehituskeeluvöön-di vähendamiseks metsa-

maal 200 meetrilt 100 meet-rini. Laheranna 2, 3, 4 detail-planeering kiideti heaks Nee-me küla poolt ning läbis ava-liku arutelu ilma protestide-ta.

Detailplaneeringu kehtes-tamine on järg mais volikogu poolt heakskiidetud lepingu-muudatustele projekti aren-daja, Jõelähtme Arendusgru-piga. Selle kohaselt suuren-dab arendaja oluliselt oma-poolset panust valla taristu väljaehitamisse.

Vald jätkab Laheranna 1, 5 ja 8 detailplaneeringu me-

netlemist ning samuti läbi-rääkimisi koostööks aren-dajaga Laheranna 4 kinnis-tu osas.

Jõelähtme vald sõlmis 1999. aastal avaliku konkursi tulemusena Jõelähtme Aren-dusgrupiga lepingu, millega omandas arendaja 2001. aas-tal õigused Laheranna 1–8 kinnistutele. Hoolimata valla poolt toona võetud kohustu-sest kiirelt kehtestada detail-planeeringud, on mitmete vaidluste ja nägemuste ning menetlustoimingute tõttu protsess tänaseni veninud.

KKKKKKKKKooooooooohhhhhhhhttttttttttuuuuuuuummmmmmmmmmiiiiiiiiissssssssseeeeeeeeeennnnnnnnnniiiiiiiii JJJJJJJJõõõõõõõeeeeellllläääääähhhhhtttttmmmmmeeeeee pppppppppaaaaaassssssssaaaaaaaaarrrrriiiillll!!!!!20. augustil algusega

kell 11.00 kohtume taas Jõelähtme passaaril kiri-kumõisa peoplatsil.

Tegusat ja toimekat rah-vast on kokku tulemas kõi-kidest küladest üle kogu ki-helkonna. Kaupleme aiasaa-duste ja käsitööga, meister-dame, mängime pilli, laula-me ja tantsime. Lastele teeb lõbusõitu poni, esindatud on kohalik kennel Ribessita hu-vitavate koertega, müüak-

se maiustusi ja pannkooke, laadasuppi pakub Jõelähtme Golfiklubi. Lauluga astuvad üles Saha küla ansambel, Loo Pihlakobar ja paljud teised. Töötab päevapiltnik, tegut-seb lasketiir, toimub loterii ja leidub muudki huvitavat.

Passaaril paneme välja fo-tonäituse, kuhu on ooda-tud kõikide kohalike har-rastuspiltnike tabatud het-ked – siinsed inimesed, loo-mad, maastik, unustuse hõl-ma jäänud töötegemisvõtted

või esemed. Valime välja pa-rimad tööd ja tublimaid oota-vad auhinnad.

Endisesse Jõelähtme kooli-maja klassituppa on oodatud vilistlased ja õpetajad mäles-tusi vestma. Väljanäitusel on vanu õpikuid ja fotosid.

Kui oled huvitatud esine-misest, kauplemisest, osa-lemisest näitustel või on sul muidu häid ettepanekuid, siis anna julgesti teada! Lisa-infot saab www.rebala.ee või triin448@gmail.com.

LLLLiiiippppppppuuuu kasutammmiissseee kkkooorrrdddGert UiboaedRiigikantselei sümboolikanõunik

Kolmel päeval aastas heisatakse Eesti lipp kõiki-dele elu-, äri- ja büroohoo-netele.

Eesti lipp kuulub meile kõi-gile ning seepärast ei ole üks-kõik, kuidas seda kasutatak-se. Eesti lipu kasutamise põ-himõtted ja üldnormid on Riigikogu sätestanud sea-dusega. Õigusaktiga kehtes-tatud Eesti lipu kasutami-se korra järgimine väärtus-tab, lihtsustab ja ühtlustab sinimustvalge lipu kasuta-mist. Samas ei ole need reeg-lid mõeldud piirama Eesti li-pu kasutamist.

Hiljuti pöördus üks valla-asutus Riigikantselei poo-le küsimusega, kas erakorra-lisel lipupäeval võib lipu hei-sata ka hiljem korras ette-nähtud ajast. Nimelt oli Riigi-kantselei edastanud kõikide-le riigi- ja kohaliku omavalit-suse asutustele erakorralise lipupäeva teate, milles mär-kisime ära lippude heiskami-se aja. Vastav teade jõudis aga asutuse lipuheiskajani pärast teates märgitud aega. Mida sellisel puhul teha? Kas heisa-ta lipp pärast lippude üldist heiskamisaega või jätta lipp heiskamata?

Lipu heiskamise mõteEesti lipu heiskamisega an-

name teada oma isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest,

samuti ühisest väärtuspil-dist ja minevikukogemusest. Näiteks heiskame sinimust-valged lipud pulmade, sün-nipäevade, suguvõsakokku-tulekute puhul – sellega tea-vitame oma kodukanti pere-kondlikest sündmustest. Li-pu heiskamisel leinalipuna väljendame kaastunnet. Aga näiteks vabariigi aastapäeval või emadepäeval heiskame li-pud ühtsustunde väljenda-miseks: meile kõigile on olu-line Eesti Vabariik, selle väl-jakuulutamine ja selle põhi-seaduslikud väärtused.

Lühidalt: Eesti lipu heis-kamisega väljendame meile olulisi tundeid, sõnumeid ja mõtteid.

Reeglid lihtsustavad lipu kasutamist

Eesti lipu kasutamise korra sätestab seadus. Täpsemaid suuniseid Eesti lipu igapäe-vaseks kasutamiseks annab hea tava, milles on selgitatud lipu kasutamise niinimeta-tud ideaaljuhte. Ikka selleks, et teada, kuhu poole püüelda ja millest eeskuju võtta. Tava arvestab ka rahvusvaheliselt ja ajalooliselt välja kujune-nud lippude kasutamise tra-ditsioonidega. Kuid ei seadus ega hea tava anna vastuseid kõikide lipu kasutamise ük-sikküsimuste kohta. Seepä-rast tulebki appi võtta ka ter-ve mõistus.

Eesti lipud heisatakse üld-juhul päikesetõusul või kell kaheksa, kuid näiteks sugu-võsa kokkutulekul on paslik

lipp heisata hoopis kokkutu-leku alguses. Seadus ega hea tava ei kõnele sellest midagi.

JäreldusEesti lipu heiskamisel on

kokku lepitud üldistes reeg-lites. Reeglite eesmärgiks on väärtustada ja lihtsusta-da lipu kasutamist, mitte aga pärssida seda. Kui neist kok-kulepitud reeglitest ei ole või-malik kinni pidada, siis tasub lipp ikkagi heisata. Näiteks kui lipud heisatakse lipupäe-va hommikul kella kahek-saks, aga teie saate lipu hei-sata alles kella üheksaks, siis on korrektne, et heiskate lipu kell üheksa ehk esimesel või-malusel. Oluline ei ole ju lipu heiskamise täpne aeg, vaid lipuheiskamine ise ja selle-ga väljendatav mõte. Tähtis on ka see, et lipp oleks puhas ja terve ning lipuvardale või -mastile sobiva suurusega.

• Igaüks võib heisata Eesti lipu.• Heiska Eesti lipp pidupäe-vadel.• Suhtu lipusse austusega.• Heiska lipp päevavalguse ajaks.• Jaaniõhtul Eesti lippu ei langetata.• 24. veebruaril, 23. juunil ja 20. augustil heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroo-hoonetele.

Vaata lisaksEesti lipu kasutamisest Riigikantse-lei veebilehel valitsus.ee/eestilipp

Eesti lipu kasutamise meelespea

Fotod: Merike Metstak

3NR. 169JUULI 2011

Jõelähtme valla koerte ja kasside pidamise eeskiriJõelähtme Vallavolikogu määrus nr 57, 29. juuni 2011Jõelähtme Vallavolikogggu määrus nr 57,,, 29. jjjjjjjuuni 2011

Määrus kehtestatakse koha-liku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja § 22 lg 1 p 36², loomakaitseseaduse § 5 lg 3, loomatauditõrje seaduse § 11 lg 1 ja § 12 lg 3 alusel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määrusega nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakste-gemise ning hulkuvate looma-de hukkamise kord” ja põllu-majandusministri 24.07.2008 määrusega nr 76 „Lemmikloo-made pidamise nõuded”.§ 1. Eeskirja reguleerimisala

(1) Eeskiri sätestab koerte ja kasside (edaspidi loom) pida-mise nõuded Jõelähtme valla haldusterritooriumil.

(2) Eeskiri on täitmiseks ko-hustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on loom või kes tegeleb koera või kassi pidamisega ning vastutab loo-ma eest rendi või muu õigus-suhte alusel looma omaniku-ga.§ 2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõis-teid järgmises tähenduses:

1) loomapidaja – isik, kellele loom kuulub (edaspidi nimeta-tud loomaomanik) või kes te-geleb loomapidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alu-sel looma omanikuna. Kuulu-vuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isi-kule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või ra-jatises ta asub kui looma kuu-luvusest huvitatud isik ei tõen-da vastupidist;

2) hulkuv loom – märgista-mata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või loo-mapidaja juurest lahti pääse-nud loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loo-mapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi;

3) lemmikloom – inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks või vara valvamiseks/kaitseks peetav või sellel ees-märgil pidamiseks mõeldud loom;

4) häirimine – kaaskodani-ke igapäevaseid käitumishar-jumusi takistav tegevus;

5) ohustamine – vara, kaas-kodanike elu või tervist ohtu asetav tegevus või tegevuse-tus;

6) üldkasutatav koht – vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk;

7) avalik koht – territoorium, hoone või ruum, mis on an-tud avalikuks kasutamiseks või mis on üldkasutatav (par-gid, teed, tänavad, hoovid, hal-jasalad, parklad, kalmistud, avalikud veekogud, staadio-nid, mänguväljakud, bussioo-teplatvormid, ettevõtete piir-deaiata territooriumid vms.), üldkasutatavad hooned (ame-tiasutused, koolid, lasteaiad,

klubid, raamatukogud, spor-dihooned, toitlustusettevõt-ted, kauplused, kirikud, ela-mud vms.);

8) varjupaik – hulkuvate loo-made pidamiseks ettenähtud ning selleks kohandatud koht;

9) varjupaiga pidaja – hulku-vate loomade püüdmist, oma-niku kindlakstegemist, varju-paika toimetamist, varjupai-gas pidamist, uue omaniku ot-simist ning loomade hukka-mist korraldav lepinguline ko-haliku omavalitsuse partner;

10) registripidajad – Jõeläht-me valla lemmikloomade re-gistri vastutav töötleja, Jõe-lähtme vald ja registri volita-tud töötleja õigustega veteri-naararstid;

11) looma märgistamine – tegevusluba omava veterinaar-arsti poolt loomale mikrokiibi paigaldamine.§ 3. Loomapidamine

(1) Looma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või te-ma valduses olevas ehitises või territooriumil, mis peab ole-ma piiratud viisil, et oleks vä-listatud looma omal tahtel väl-ja pääsemine ja inimestele või teistele loomadele kallaletun-gimise võimalus.

(2) Mitmekorterilises elamus ja selle territooriumil lähtutak-se loomapidamisel lisaks käes-olevale eeskirjale ka avaliku korra eeskirjast, korteriühistu põhikirjast, kodukorrast, ühi-se tegevuse lepingust ja muu-dest elamu ühist haldamist kä-sitlevatest dokumentidest.

(3) Kaasomandis olevas kor-teris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isi-kute nõusolekul.

(4) Keelatud on loomade s.h omanikuta loomade toitmi-ne ning pidamine korterelamu üldkasutatavates ruumides või territooriumil, kui see on vas-tuolus antud elamu kodukor-raga.

(5) Loomapidamine ei to-hi häirida avalikku korda ega ohustada inimesi, vara või tei-si loomi.

(6) Loomapidaja peab looma tingimused, et koer ei häiriks pidava haukumise ja ulgumi-sega kaaskodanike igapäevast tegevust.

(7) Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest ka juhul kui looma kasu-tatakse õigusvastase tegevu-se takistamiseks, välja arvatud juhul, kui looma kasutatakse hädakaitseseisundis.

(8) Juriidilisest isikust loo-mapidajal on kohustus mää-rata looma heaolu eest vastu-tav isik.§ 4. Loomapidamise nõuded avalikus kohas

(1) Loomaomanik peab taga-ma järelevalve oma koera või kassi üle vältimaks nende lah-tipääsemist ning tagades ini-meste ja loomade ohutuse.

(2) Koeraga avalikus kohas viibimisel peab koer olema lü-

hikese, omanikust maksimaal-selt ühe meetri raadiuses liiku-mist võimaldava keti või rihma otsas või peab omanik koera tellitava rihma kasutamisel en-dast maksimaalselt ühe meetri raadiusesse tõmbama. Nime-tatud nõue ei kehti spetsiaal-selt koerte treeninguks, jook-sutamiseks jm eraldatud ja tä-histatud territooriumil.

(3) Kasvult või käitumise poolest ohtliku koeraga avali-kus kohas viibimisel peab koer kandma suukorvi.

(4) Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koe-ra hoidmisel kinnises kand-misvahendis. Ühistranspor-dis peab kassi hoidma kinnises kandmisvahendis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõi-getes 2, 3 ja 5 sätestatu ei kehti teenistusülesannete täitmisel teenistuskoera suhtes.§ 5. Loomapidaja kohustused

(1) Loomapidaja on kohusta-tud:

1) paigaldama temale kuulu-va territooriumi (v.a korterela-mud) sissepääsule ja kõigile tä-navaga külgnevatele piirdeae-dadele koera olemasolust tea-tava hoiatussildi;

2) tagama loomale liigikoha-sed pidamistingimused ning piisavas koguses vett ja toitu;

3) tagama ametiülesandeid täitva isiku ohutu viibimise loomapidaja territooriumil;

4) järgima veterinaar-, sani-taar- ja hügieeninõudeid, seal-hulgas koheselt koristama loo-ma poolt tekitatud reostuse avalikus kohas, kaasa arvatud korterelamu trepikojas;

5) võtma tarvitusele meet-med välistamaks looma ära-jooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletun-gimise võimaluse;

6) viivitamata korraldama temale kuuluva lahti pääsenud looma otsimist ja püüdmist ning teavitama looma kadumi-sest lemmiklooma registri re-gistripidajat 24 tunni jooksul;

7) looma teadmata põhjusel hukkumisel pöörduma veteri-naarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukku-mise põhjuste selgitamiseks;

8) inimest või teist looma hammustanud loomast kohe-selt teavitama veterinaarasu-tust;

9) tagama looma marutaudi vastu vaktsineerime vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale sea-dusandlusele.

10) pädeva ametiisiku nõud-misel, esitama talle looma vakt-sineerimist kinnitava tõendi;

11) tagama, et loom ei häiriks kaaskodanikke, ei ohustaks neid ega tekitaks neile kahju;

12) tagama oma looma lem-miklooma registrisse kandmi-se seitsme kalendripäeva jook-sul arvates looma omandami-sest.

13) teavitama oma looma surmast või loomapidaja va-

hetusest lemmiklooma regist-ri volitatud töötlejat või Jõe-lähtme Vallavalitsust kirjali-kult taasesitamist võimaldavas vormis seitsme kalendripäeva jooksul sündmuse toimumi-sest arvates;

14) tagama looma märgista-mise tegevusluba omava vete-rinaararsti poolt paigaldatava mikrokiibiga.

(2) Loomapidaja, kes soovib oma loomapidamise lõpetada, peab tagama looma varju- või hoiupaika viimise või nõuete-kohase eutanaasia ning kand-ma sellega seotud kulud.

(3) Loomapidajal on keela-tud:

1) lubada loomal reostada avalikku kohta ja hoone ühis-kasutuses olevaid ruume;

2) viibida loomaga staadio-nitel, mänguväljakutel, spor-dirajatistes, liivakastides, üld-kasutatavates hoonetes (ame-tiasutused, koolid, lasteaiad, rahvamajad, raamatukogud, spordihooned, kauplused, ki-rikud vms), kortermajade üld-kasutatavates ruumides (pöö-ningud, keldrid, v.a trepikoda) ning vastava keelumärgiga tä-histatud kohtades, v.a Jõeläht-me Vallavalitsuse eriloaga;

3) ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades;

4) looma hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, teki-tada valu ja välditavaid füüsili-si ja vaimseid kannatusi, põh-justada looma hukkumist või panna toime muud looma suh-tes lubamatut tegu.

5) viibida avalikus kohas nakkusohtlikult haige looma-ga.§ 6. Looma vaktsineerimine, registreerimine ja märgistamine

(1) Loom peab olema regist-reeritud Jõelähtme valla lem-mikloomade registris vasta-valt Jõelähtme valla lemmik-loomaregistri põhimääruse-le. Looma registreerimisel väl-jastatakse loomapidajale lem-mikloomade registri registree-rimistunnistus.

(2) Omandatud märgistama-ta ja registreerimata täiskasva-nud loom tuleb märgistada ve-terinaararsti poolt paigaldatud mikrokiibiga ja registreerida lemmikloomaregistris seitsme päeva jooksul arvates oman-damise päevast.

(3) Omaniku vahetusel tuleb teavitada registripidajat looma omaniku vahetumisest ja uue omaniku andmetest seitsme kalendripäeva jooksul oman-damise päevast.

(4) Loomade märgistamise-ga seotud kulutused kannab looma omanik.

(5) Loomapidaja on looma registreerimisel kohustatud esitama registripidajale loo-ma vaktsineerimistõendi. Kui loom ei ole vaktsineeritud, siis on loomapidaja kohustatud laskma looma enne registris-se kandmist veterinaararstil vaktsineerida.

(6) Looma märgistamisel ja registreerimisel esitab omanik järgmised andmed:

1) omaniku nimi, isikukood, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress;

2) looma liik, tõug, sugu, ni-mi, sünniaeg või vanus, vär-vus, eritunnused või looma kirjeldus.

(7) Looma registreering keh-tib 20 aastat, mille järel regist-rikanne kustutatakse.

(8) Jõelähtme vald avaldab lemmikloomade registriand-mete sisestamiseks ja töötle-miseks volitatud veterinaar-arstide (registri volitatud tööt-lejate) nimekirja valla veebile-hel www.joelahtme.ee§ 7. Hulkuvad loomad

(1) Hulkuvate loomade püüd-mist, omaniku kindlakstege-mist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning looma-de hukkamist korraldab varju-paiga pidaja. Varjupaiga pidaja peab esitama nõudmisel vasta-vate volituste olemasolu tõen-dava dokumendi.

(2) Hulkuvad loomad püü-takse kinni omaniku kindlaks-tegemiseks ja omanikule ta-gastamiseks. Varjupaiga pidaja on hulkuva looma kinnipüüd-misel kohustatud kontrollima looma märgistust loomapidaja kindlakstegemiseks. Kui mär-gistuse abil on võimalik loo-mapidaja kindlaks teha või kui varjupaiga pidajale on looma-pidaja teada, siis on ta kohus-tatud viivitamata teatama loo-mapidajale looma leidmisest. Kui loomapidajat ei ole võima-lik kindlaks teha, loomaoma-nikuga ei ole võimalik kontak-teeruda või kui identifitseeri-tud looma ei ole võimalik loo-maomanikule kohe tagastada, siis toimetatakse loom varju-paika.

(3) Kõiki toiminguid hul-kuvate loomade püüdmiseks, hoidmiseks ja hukkamiseks koordineerib ja kooskõlas-tab vastutav vallaametnik. Il-ma vajaliku loata ja kooskõlas-tuseta varjupaika toimetatud loomade eest ei ole Jõelähtme Vallavalitsus kohustatud hüvi-tama selle teenuse maksumust hoiupaigale, samuti ei võta Jõe-lähtme vald selle tegevuse eest vastutust.

(4) Hulkuva looma pikema-ajalist (kestusega üle 1 kuu) söötmist ja jootmist ning sa-maaegselt alalise võimalu-se loomist looma viibimiseks oma elu- või abiruumides või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides käsitletakse loomapidamise-na ja sellega tegelevale isiku-le laienevad loomakaitsesea-dusega ja käesoleva määruse-ga loomapidajale pandud ko-hustused. Nimetatud kohustu-si ei teki kui isik on hulkuvast loomast teavitanud Jõelähtme Vallavalitsust.

§ 8. Loomade varjupaik(1) Varjupaika toimetatud

looma kontrollitakse viivita-mata haiguste tuvastamiseks ja loom paigutatakse karantii-ni.

(2) Kui hulkuv loom ei ole identifitseeritav, tuleb omani-ku kindlakstegemist alustada viivitamatult peale looma var-jupaika toomist. Looma oma-niku leidmiseks avaldatakse looma välimuse kirjeldus, leid-mise koht ja aeg, soovitavalt ka looma pilt kohalikus ajalehes ja varjupaiga ning Jõelähtme valla veebilehel.

(3) Püütud looma hoitakse varjupaigas 14 päeva, arvates kuulutuse avaldamisest var-jupaiga interneti kodulehekül-jel või ajakirjanduses. Nimeta-tud aja jooksul võib loomapi-daja looma tagasi nõuda, kui ta tasub looma püüdmise, var-jupaika toimetamise, veteri-naarülevaatuse, vaktsineeri-mise, märgistamise ja ülalpi-damiskulud varjupaiga pida-ja või Jõelähtme valla poolt esi-tatud nõude alusel. Pärast eel-nimetatud aja möödumist an-takse loom uuele loomapidaja-le või hukatakse.

(4) Loomapidaja väljendatud tahteavaldus loomast loobuda ei vabasta loomapidajat kulude kandmise kohustusest.§ 9. Rakendussätted

(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktist 14 tulenev loo-made märgistamise kohustus kehtib alates 1. juulist 2012.

(2) Loomapidajatel on ko-hustus tagada käesoleva mää-ruse jõustumise päevaks lem-mikloomaregistris registree-rimata koerade ja kasside re-gistrisse kandmine hiljemalt 1. juuliks 2012.

(3) Ajavahemikul määruse jõustumisest kuni 30. juunini 2012 hüvitatakse Rahvastiku-registris Jõelähtme valla ela-nikuna registreeritud isikute-le neile kuuluvate ning lem-mikloomaregistris registreeri-tud kasside ja koerte märgista-misega seotud kulutustest seit-se eurot avalduse ja kuludoku-mendi alusel.

(4) Käesoleva eeskirja rikku-mise eest on kehtestatud vas-tutus vastavalt kohaliku oma-valitsuse korralduse seaduse § 66³, loomakaitseseadusele ja loomatauditõrje seadusele.

(5) Järelevalvet eeskirja nõuete täitmise üle teostavad ja rikkumisega seotud väärte-gude kohtuvälised menetlejad on Jõelähtme Vallavalitsus ja politsei volitatud isikute kau-du.

(6) Tunnistada kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 26.11.2002 määrusega nr 2 kin-nitatud „Jõelähtme valla koer-te ja kasside pidamise eeskiri“.

(7) Määrus jõustub 4. juulil 2011. a.

Marko RaudlamVolikogu aseesimees

4 NR. 169JUULI 2011

Teatrilaager NeemesTTTeeeaaattrilaaggeerr NNeeeemmeesMerike Kahulaagriülem

Jõelähtme valla teatri-huvilised lapsed veetsid viis päeva Neemes.

Veidi aega kulus laagriel-lu sisseelamisele ja juba teisel päeval, 6. juulil sõitsime Tal-linnasse külla Eesti Noorsoo- ja Nukuteatrisse, kus meid võttis vastu näitleja Mihkel Tikerpalu. Lisaks põneva-le ekskursioonile nukuteat-ri majas said lapsed proovida, mis tunne on teha teatrit nuk-kudega. Põnevusega asusime ka ise laagris teatrit tegema. Valmisid grupitutvustused, reklaamklipid, pisimuinasju-

tud jne. Õhtused superstaa-ri valimised, playback-show’d ja diskod olid lõbusad ja kaa-sahaaravad. Oli toredaid ette-asteid, mida pikiti ka vanema-tele esitatud lõpuetenduse ka-vasse.

Öösiti ei tule laagrilastel ku-nagi und ja täielik öörahu saa-bub ikka mitu tundi kokkule-pitust hiljem. Kas kimbutavad kutsumata külalised akna ta-ga värviliste tuledega vilguta-des või on päev omavaheliseks suhtlemiseks jäänud liialt lü-hikeseks. Kuid eks see ole ka üks põhjus, mis laagrisse üld-se tullakse.

Tore, et olid ilusad ja soojad suveilmad ning lapsed said nautida rannamõnusid ning

käia meres ujumas. See kõik on väärt, et veeta viis päeva Neeme teatrilaagris.

Aitäh veel kord kõigile, tänu kellele sai laager toimuda, eriti

vallavalitsusele, Neeme kooli-le, rahvamajale, Wana Kala kõrtsile, Kadri Lepikule, Kärt Toompuule, Kaidi Kahule ja Maria-Marika Kurvetile.

Eili JuhkamMTÜ Kostitajate Klubi juhatuse lii-ge, projektijuht

Käesolev Jõelähtme val-la juubeliaasta on heas mõttes eriline – ilmus valda laiemalt tutvustav Jõeläht-me raamat ning nüüd ka valla ühe väiksema ranna-küla – Kostiranna – kodu-looline raamat, mille esitlus toimus 17. juulil Kostiranna küla Ranna talus.

Kaaluka kultuurisündmuse toimumise koht oli hoolikalt valitud – kujutab ju esitleta-va raamatu kaantel olev Erich Lauri akvarell vaadet selle-le Kostiranna ühele vanemale säilinud talumajale, mis asub Knuudi (ka Koljo rannatalu) ja Knutide hälli (küla ühe vani-ma talukoha ja suguvõsa, mi-da on kirjalikes allikates mai-nitud juba 17. Sajandil) naab-ruses. Väga võimalik, et kuskil siin lähedal andis Sibi Leenu 1736. aastal Kostiranna lastele esmakordselt kooliharidust.

Esitlusel kõnelesid raama-tu väljaandja MTÜ Kostitajate

Klubi esindajad ja autorid, kes tutvustasid raamatu avalda-mise tagamaid ja rääkisid teo-sest lähemalt. Tervitussõna-võttudega esinesid Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudu-se õpetaja Margus Kirja ning Eesti Genealoogia Seltsi ase-esimees ja Viimsi Kultuuriloo Seltsi juhatuse liige Jaan Ta-gaväli. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja kinkis auto-ritele tänutäheks suure töö eest raamatu „Jõelähtme tee-juht rändajale ja koduloohu-vilisele“.

Samas sai osta ka Kostiran-na küla raamatut ja soovija-tele anti autogramme. Hu-vi raamatu vastu oli suur. Ar-vestades nappi tiraaži, peaks need huvilised, kellel raamat veel soetamata, kiirustama. Raamatut on võimalik telli-da hinnaga 15 eurot aadressil eili.juhkam@gmail.com või tel +372 504 9597. Edaspidi on huvilistel võimalik raamatuga tutvuda ka Jõelähtme raama-tukogus.

Seni on meie vallas kodu-loolisi külaraamatuid kirjas-tatud Kallavere külas, Vand-jala ja Loo külades on materjal talletatud vihikutena. Seega on äsjailmunud trükisoe raa-

mat Kostirannast teadaolevalt üldse kolmas külaraamat Jõe-lähtme vallas ja esimene üle-vaateraamat Kostiranna ko-duloost.

Mõte päris oma raamatu väl-jaandmisest tekkis 2008. aas-tal. Tõnu Ojapi sulest oli valla-lehes ilmunud mitu huvitavat koduloolist lugu, mis pälvi-sid 2008. aasta valla koduloo-liste lugude konkursil „Minu kodukandi ajalugu” žürii kõr-ge tunnustuse. Samal ajal olid Kostiranna juurtega Ivi ja Ma-ti Rätsepp, abiks Viimsi Kul-tuuriloo Seltsi kodulooringis saadud teadmised, jõudnud põhjalikult uurida Kostiranna suguvõsasid ja talletanud kü-lalugusid laiemalt. Klubi viie-liikmeline juhatus koosseisus Tõnu Ojap, Ero Sõmer, Mare Peterson, Ranno Kübar ja al-lakirjutanu selgitas välja kä-sitlemist vajava teemaderin-gi. Arvukate kaastööde ja era-kogudest skaneerimiseks saa-dud tohutu hulga fotomater-jali üle sai vaid rõõmusta-da, lisaks veel salvestatud au-diomaterjal. Samas leidsime, et kogutud mälestusi, mis ei pretendeeri faktitäpse ajaloo-kroonika tiitlile, sobiks tasa-kaalustada uurimistööga kü-

la asustusajaloost. Meie ko-halugu uuris ajaloolane Fred Puss Eesti Isikuloo Keskusest. Keeletoimetatud käsikiri koos ajalooliste Kostiranna fotode CD-ga valmis 2009. aastal.

Rebala MKA keskus-muu-seumi kuraator Triin Ääris-maa on uurinud seltskondlik-ku elu Kostirannas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul.

Kogumiku koostamisel ole-me saanud nõu ja abi Jõeläht-me Püha Neitsi Maarja kogu-duse õpetajalt Margus Kir-jalt, Rebala MKA keskus-muu-seumi kuraatorilt Triin Ää-rismaalt, Alar Mikult ja Kül-vi Kuuselt Rannarahva Muu-seumist, Jaan Tagaväljalt Ees-ti Genealoogia Seltsist, Valter Vilbastelt Kaberneemest, Sa-viranna külavanemalt Merike Metstakilt, Juminda külava-nemalt Karli Lambotilt, Mil-da Mägilt Mannivast, Toivo Rämmeldilt, Aime Tedresalult ja paljudelt teistelt.

Suur tänu kõikidele tegija-tele, eriti aga meie missioo-nitundega koduloouurijatele Tõnu Ojapile, Ivi ja Mati Rät-sepale. Täname Ettevõtlu-se Arendamise Sihtasutust ja Jõelähtme Vallavalitsust pro-jekti rahastamise eest.

Istung, nagu paljud eelnevadki, algas opositsiooni arupä-rimisega vallavanemale. Seekord veidi erandlikult, sest lisaks viiele opositsioonisaadikule oli sellel ka Art Kuuma allkiri, mis on selge signaal tema ümberasumisest opositsiooni leeri. Opositsioon esitab küll järjepidevalt arupärimisi, kuid pärin-gule vastamise ajaks ei ole volikogu saali jäänud enam mitte ühtegi arupärimise esitajat! Nii on juhtunud juba mitmel vo-likogu istungil ja juhtus ka seekord – kaks opositsioonisaadi-kut lahkus kohe pärast esimese päevakorrapunkti arutelu ja teised ruttasid minema, kui istungil kuulutati välja vaheaeg.

Võtan siinkohal julguse koputada volinike südametun-nistusele. Kuigi meid on ametisse määranud meie valijad, ei paista vastutus valijate ees ja sisuline töö mõnda volinikku üldse huvitavat. Tullakse korraks kohale, et panna end kirja ja volikogu liikmele ettenähtud tasu kätte saada. Nimesid ni-metamata loodan, et need, kellest jutt, tunnevad lõpuks siiski vastutust. Opositsioonisaadikute vastutus on sellevõrra suu-rem, täitmaks oma lubadusi valijate ees, kui seda on koalit-sioonil, kes võivad vajalike eelnõude toetamiseks lihtsamini mõttekaaslasi leida.

Olulist oli istungil palju, sealhulgas valla põhimääru-se muutmise esimene lugemine. Põhimäärusesse oli tehtud hulgaliselt ettepanekuid, täpsustamaks volikogu kokkukut-sumise, volikogu esimehe valimise, volikogu liikme tasusta-mise jm korda. Põhimääruse teine lugemine toimub augusti-kuu istungil. Ettepanekuid saab esitada kuni 1. augustini.

Volikogu kinnitas ka Jõelähtme valla 2011. aasta teise lisa-eelarve, mille üks suurimaid kuluartikleid on Loo lasteaia in-vesteeringud – 153 200 eurot. Raha selleks planeeritakse suh-teliselt hästi laekuvast üksikisiku tulumaksust.

Üks muudatustest valla ehitusmääruses oli, et lisaks valla-lehele Jõelähtme ja ajalehele Äripäev avaldatakse ametlikke teadaandeid edaspidi ka ajalehes Harju Elu, mis on kättesaa-dav Loo kaubanduskesku-ses ning Kostivere ja Koogi poodides. Revisjonikomis-joni valvsa pilgu all heaks-kiidu saanud ja volikokku suunatud Jõelähtme valla 2010. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sai volinikelt üksmeelse heakskiidu, erapooletuks jäi vaid revis-jonikomisjoni esimees ise. Tema sõnul jäi komisjon aruande-ga rahule, kuid soovib edaspidi teatud punktid tuua voliko-gusse eraldi akt-aruandega. Vallavolikogu esimehe valimis-tel seati valimisliidu SDÜ ja valimisliidu JAA poolt üles põline kostiverelane, IRL-i nimekirjas kandideerinud, kuid partei-tu Toomas Laanejõe, kes sai üksmeelselt üheksa häälega vali-tud uueks volikogu juhiks. Samas nimetati ta valla esindajaks Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogus ja Eesti Maaoma-valitsuste Liidu maapäeval.Seoses juunikuu vallalehe voli-kogu veerus ilmunuga, kus kirjutasin: „ … praeguse voliko-gu liikmete hulgas on kaks volinikku, kes osalesid Laheran-na lepingute ettevalmistamisel ja heakskiitmisel juba 1999. ja 2001. aastal“, pöördus minu poole volikogu liige Maido Pa-jo, kes palus seal öeldus täpsustada tema rolli. Ta väitis, et ei ole kuulunud 1999. aastal volikokku ega pole olnud Laheran-na arendusega seonduvate otsuste juures. Ta palus järgmises volikogu veerus minu poolt kirjutatu ümber lükata ja vaban-dada valeinfo levitamise pärast.

Tõe huvides olgu siinkohal välja toodud ajaloolised faktid.Tõe huvides olgu siinkohal välja toodud ajaloolised faktid.Jõelähtme Vallavolikogu arutas oma 15.02.1999 istungil esi-

tatud pakkumisi ning võttis vastu Jõelähtme Arendusgrupp OÜ pakkumise. Samas otsuses delegeeriti operaatorlepingu tingimuste kooskõlastamise volikogu majandus- ja arengu-komisjonile. Operaatorleping sõlmiti 18.06.2009.

Maido Pajo sai volikogu liikmeks novembrist 1999. Ala-tes 29.11.1999 oli Maido Pajo Jõelähtme vallavolikogu aseesi-mees, alates 27.12.1999 tegutses Pajo Jõelähtme vallavolikogu majandus-arengukomisjoni täieõigusliku liikmena.

Jõelähtme valla arengu- ja majanduskomisjoni 19.11.2001 koosoleku protokoll räägib, et arengu- ja majanduskomisjon arutas 19.11.2001 oma koosolekul Jõelähtme valla ja OÜ Jõe-lähtme Arendusgrupp vahel sõlmitava Laheranna kinnisas-ja ostu-müügi-, hüpoteegi ja servituudi seadmise lepingu tin-gimusi ja et kõik koosolekul osalenud nõustusid lepingu re-daktsiooniga. Otsustati, et selline leping vastab Jõelähtme valla tahtele, tuleb esitada notarile ning sõlmida 2001. aastal. Leping sõlmiti notariaalselt 07.12.2001. Selle protokolli ko-haselt osales koosolekul arengu- ja majanduskomisjoni liige Maido Pajo. Eelkirjeldatud faktid kinnitavad, et Maido Pajo osales otseselt Laheranna 1–8 kinnistute ostu-müügilepingu-te ettevalmistamisel ja sõlmimisel. Tõde pole võimalik moo-nutada ja vabandada pole mul vaja kellegi ees.

Volikogu veergMarko Raudlam

Ilmus „Kostiranna küla raamat“

Õpetajad Kadri Lepik, Kärt Toompuu ja Kaidi Kahu.

Fotod: Merike Metstak

Vastamise ajaks ei ole saali jäänud enam ühtegi arupärimise esitajat!

5NR. 169JUULI 2011 NOORED – MEIE TULEVIK

2011. aasta emakeelepäeva auks toimunud esseevõistluse „Minu koduvald Jõelähtme” töö.Minu koduvald Jõelähtme

Harjumaa tervist edendavate lasteaedade terviseolümpia

Koolide lõpetajad 2011

esseevõistluse „„„Minuu koduvald Jõelähtme” töö.

Kreet Treiberg Kostivere Põhikooli 6. klass

Olen sündinud ja üles kas-vanud Jõelähtme vallas, täp-semalt Kostiveres. Kuigi olen alles kolmteist, on mul mee-les palju meeldejäävaid het-ki. Siin alustasin ma oma koo-liteed ja õppisin ujuma. Siit olen saanud ma endale selli-sed sõbrad ja tuttavad, kes jää-vad mulle eluks ajaks meelde ja kes jäävad alatiseks kalliks.

Minu meelest on tähtis, et inimene saaks oma lapsepõl-ve veeta õnnelikult ja ilusas keskkonnas ning mul on hea meel, et Jõelähtme seda mul-le pakub. Siin on olemas kõik, mis mul üleskasvamiseks va-ja on. Siin on vaba aja veetmi-seks erinevaid võimalusi, on kaunis loodus. Samas oleme Tallinnale väga lähedal. Siin saan ma veeta aega sõpra-

de seltsis ja olla ka rahulikult omaette.

Kuigi olen vahel Kostiverest tüdinenud, mõtlen ma ikkagi, kuidas mul on vedanud, et mu kodu siin asub. Mul on lau-sa kahju nendest, kes peavad kuskil suurlinna keskel ela-ma. Tunnen inimesi, kes ela-vad Tallinnas ja kes annaksid nii mõndagi, et kas või ainult suvel siin viibida. Selle asemel et veeta terved päevad linnas saastatud õhu käes, saan ma nautida ilusat loodust, teha sporti ja muud huvitavat.

Kalalkäik, missivalimised ja tigudefarm

Vist on igas tüdrukus pea-le plikaliku poole ka poisilik pool. Minu arvates saab see poisilik pool minust üsna tihti jagu ja ma hakkan tegema as-ju, mida ma muidu ei teeks: lä-hen sõpradega metsa alla on-

ne ehitama ja poistega kala-le, aga see on minu jaoks vaja-lik. Saan siin olla hoopis teist-sugune inimene, kui ma mui-du olen, ega pea muretsema, kas mu küüned jäävad terveks või ei. Ma lihtsalt naudin elu ja mul on hea meel, et ma saan seda teha siin, kohas, kus ma elan.

Nagu ma enne mainisin, on minus muidugi ka plikalik pool. Tänu sellele olen mängi-nud mõisapargis supermodel-le ja tigude kodu rajanud. Nii ongi mu lapsepõlv kaua kest-nud. Supermodelle mängides ehtisime end lillede ja lehte-dega ning tegime pilte. Toi-musid võistlused, nagu kor-ralikule missivalimisele ik-ka kohane. Tigudefarm oli aga hoopis teistsugune. Seal män-gis suurt rolli just poisilik pool. Kui ma praegu mõtlema hakkan, ei paku mulle küll jõe

ääres tigudele kodu ehitamine mingit huvi. Pigem pean seda vastikuks. See on tihti nii, sest kui ma praegu kolmeteistaas-tasena mõtlen nende asjade peale, mida ma tegin siis, kui olin kaheksa- või kümneaas-tane, tekib mul tihti mõte: mis mul arus oli?!

Avastused koduvallasLasteaias käisin ma ka Kos-

tiveres. Üsna tihti meenu-tan ma jälle vanu lasteaiaae-gu. Kuidas kohe pärast söö-ki kiputi nukutuppa nukku-dega mängima ja kuidas ma oma praeguste klassikaaslas-tega liivakooke tegin. Üsna selgelt on jäänud mulle meel-de ka lasteaia ekskursioonid Jõelähtme vallas. Seenekivi juures otsisime maalõhe seest vanapaganaid, ronisime või-du Seenekivi otsa ning tegime palju muud põnevat. Mäletan

ka meie lasteaia lõpureisi. Sel-lel reisil külastasime vallama-ja, Saha kabelit, Jõelähtme ki-rikut, kivikalmeid ja Maardu mõisat.

Peale mängimise olen jõud-nud ka muude asjadega tege-leda. Näiteks olen käinud mi-tu korda Jõelähtme valla laste lauluvõistlusel ning suusa- ja rattamaratonidel. Kuna kõik need võistlused on toimunud mu koduvallas, olen ma ala-ti avastanud oma kodukohas uusi ja hoopis huvitavamaid nurki. Kui ma poleks eelmisel aastal Jõelähtme rattamara-tonist osa võtnud, poleks ma teada saanud, missuguseid põnevaid külateid ja -kohti meie vallas on.

Ma ei tea, kelleks ma tule-vikus saan või kus ma elama hakkan, aga on kindel, et Kos-tivere jääb mulle alati kalliks.

Harjjumaa tervist edendavate lasteaedade terviseolümppiaKatrin Paldermaa Harjumaa TEL-koordinaator, Loo lasteaia Pääsupesa direktor

Harjumaa TEL-võrgusti-ku terviseolümpia toimus 17. juunil Jõelähtme vallas Loo lasteaias Pääsupesa.

Terviseolümpia sai alguse soovist tänada ja motiveerida võrgustiku lasteaedu. Loomu-likult ühendab meid kooste-gemise ja koosolemise rõõm. 2005. aastast astusid esimes-tena TEL-võrgustikku Harju-maa kaks lasteaeda: Loo las-teaed Pääsupesa ja Keila laste-aed Miki. Hea meel on tõdeda, et tänaseks on meid juba 19, mis moodustab pea kolman-diku kõigist maakonna laste-aedadest. Tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga lii-tumine on vabatahtlik. Koos-

töövõrgustikus toimuvad vahvad ühiskoolitused, semi-narid, suvepäevad ja ajurün-nakud ikka selleks, et lastel ja personalil oleks turvaline si-se- ja väliskeskkond, positiiv-ne psühhosotsiaalne kesk-kond, tervislik tasakaalusta-tud toit ning et kinnistuks lii-kumisharjumus. Meie laste-aiad on motiveeritud, teevad sihipärast ja teadlikku tervi-sedenduslikku tööd, analüü-sides eri tegevusvaldkondi ja seades uusi eesmärke. Hoia-me targalt ja hellalt oma sü-dant, tervist, meelt ja hinge.

Seekordse terviseolümpia eesmärgiks oli leida ühiselt võimalusi koostööks lapseva-nematega, rõhuasetusega sel-lele, kuidas toetada ning hari-da lapsevanemat läbi lasteaia eri võimaluste. Terviseolüm-pia avas Jõelähtme Vallavalit-suse hariduse vanemspetsia-

list Carmen Viherpuu. Avasõ-nad olid ka Harju Maavalitsu-se tervisedendaja Annika Soa poolt. Värsked koostööpart-nerid Perekeskuse Sina Ja Mi-na projektijuhi Annika Roo-sa ja MTÜ Terve Maa esindaja Ave Laasi näol viisid läbi ter-viseolümpia töise osa. Läbi mitmete tegevuste jõudsime Ave Laasi ja Annika Roosa ju-hendamisel probleemipilve-ni, milles kajastus neli vald-konda:

• enda kehtestamine lapse-vanemana / vanemlikud os-kused;

• väärtused peres;• piits/präänik ja kasvatus-

meetodid;• purunenud perekond / pe-

resuhted.Kuidas edasi? Kuidas toeta-

da ja aidata vanemaid, kes se-da soovivad?

Mõttetöö tulemusena sün-

dis töögrupp „Vanemahari-duse toetamine Harjumaal“, kuhu kuuluvad nelja lasteaia esindajad, Annika Soa Harju Maavalitsusest, Annika Roo-sa Perekeskusest Sina ja Mina, Ave Laas MTÜ-st Terve Maa ning Katrin Paldermaa Har-jumaa TEL-võrgustiku koor-dinaatorina. Töörühm hak-

kab pärast kosutavat suve-puhkust aktiivselt otsima või-malusi vajalike tegevuste lisa-rahastamiseks rühmatöö käi-gus selgunud vajadustest läh-tuvalt.

Edasi jätkus meie päev lii-kudes, vahepalaks tervislikud ampsud. Kersti Lepiku eestve-damisel tutvusime Jõelähtme

vaatamisväärsuste ja ajaloo-ga. Kiikasime Saha kabelis-se, matkasime kaema kaunist lõunakarjääri, Ülgase koobas-tesse ronimine oli lausa ekst-reemne. Lõpuks jõudsime Kallavere-Rootsi külla, kus meid võttis vastu muuseumi perenaine Kersti Pent. Tema lahkel juhendamisel tutvusi-me muuseumiga. Päeva lõpe-tasime maitsva supi ja suus-sulava rabarberikoogiga. Vää-rikalt andsime olümpiakarika üle Püünsi lasteaiale, kes kor-raldab järgmise aasta juunis järjekordse terviseolümpia.

Meie päeva tegid meelde-jäävaks Annika Roosa, Ave Laas, Kersti Lepik, Kersti Pent ja organiseerijana Loo Laste-aed Pääsupesa. Üritust rahas-tas Euroopa Liidu Sotsiaal-fond programmist „Tervislik-ke valikuid toetavad meetmed 2010–2011“.

KKoooooolliidde lõpetajjad 2011Loo PõhikoolTauri DregerGerdo Hans-bergHanna HeisteMadis HiietSiim HütsiRain KaaretKristin KasteRait KurgAnti LestmanVladislav Ogo-rodnikMartin PalmikStenly PuuClaudia Rand-meriGeido RekkaroAllan Riener

Tanel SaiaAaron SelgAlex Sander SeppKlassijuhataja Ebe Talpsepp

Loo Keskkooli lõpetajad Kert AjamaaTeele HallmägiKristina Jam-polskajaKadri KaasikKeidi KaldmaRagnar Kase-kiviHeigo Kasela

Kati KüngasJörgen MartinEliise MuddiRiti PajulaMerilin PentusKerli PuuseppLii RaasukeRiinu RaasukeKeijo Reppo-nenKeisi Roht-metsCärolyn SaareKen TaliSandra Tam-melehtHenry TeesaluKristtina Toll

Margit Traub-lumLiisi VaabKlassijuhataja Aare Värte

Kostivere Põhikooli lõpetajad Aimur AllikAllan KerstenJüri Läns

Mihkel MoosteTriin PütseppRain Tammes-son Liisi Valtin

Klassijuhataja Karin Harju

6 NR. 169JUULI 2011KULTUUR

Algus lk 1

Kõik on algusesKoguneme kell 9 Kaarli

puiesteele. Õpetajad ja vaba-tahtlikud saatjad jagavad vii-mase hetke näpunäiteid ning rivid seatakse sirgeks. On oo-tusärev ja pidulik. Lepitakse kokku, kes kelle kõrval sam-mub ja kes lippude ja Jõeläht-me valla logoga peavad kõige ees kõndima. Kell 9.20, nagu lubatud, hakkame Vabaduse platsilt liikuma, samm-sam-mult lähemale põnevale peo-le. Mõnes väikeses peas tiksub veel küsimus, kas kallid kodu-sed teda ikka telekast näevad või kas nad juba on jõudnud tee äärde lehvitama tulla. Aga päike on justkui sobivat het-ke passinud ja laseb nüüd lah-kesti oma kuumakraanid val-la. No tõesti – mis maa see on? „Mis maa see on, kord öö sööb ära päeva, siis jälle päev on nõnda pikk, et neelab öö,“ üt-leb laulusalmgi.

Hommikupäike küpsetab ja õpetaja Leili Värte on pisut murelik.

100 esinejat ja 3 õpetajatTuleb 12 tunni pikkune

kuum päev, lavale tuleb minna mitu korda ja vastutama peab 82 lapse käekäigu eest. Koos rahvatantsijatega pea 100 noo-re kohta on meie valla esindu-ses veel ainult kaks juhenda-jat, Aare Värte ja Svetlana Silt-šenko. Ettelaulmise ja -tantsi-mise kadalipust pääses läbi ja sai peole tervelt viis kollektiivi: Leili Värte ühehäälne ja kahe-häälne mudilaskoor ja poiste-koor ning Aare Värte lastekoor ja Svetlana Siltšenko juhenda-tav rahvatantsurühm.

Kuna õrnas eas teise-kol-manda klassi mudilased on nii suurel peol esmakordselt, siis palub Leili kindluse mõttes saatjateks appi oma tütre Kat-rini, tema sõbranna Annika ning klaveriõpetaja Tiina. Loo koolist ei ole rohkem kedagi. Pealtvaatajate hulgas märkan muhelevat Kostivere kooli di-rektorit.

Pidupäev marsitakse käima

Päev hakkab vedu võtma, meie ees marssivas seltskon-nas on õnneks orkester ja ka tagantpoolt kostab trummide tümpsu. Meeliülendaval rän-nakul linnasüdamest laulu-

väljakule toimub kogu aeg mi-dagi ning juhtub nii mõndagi tähtsat.

„Loo keskkool, see on hea kool! Loo keskkool, see on hea kool! Loo keskkool, see on hea kool!“ alustavad laululapsed skandeerimist kohe rongkäi-gu liikumahakkamisel ja hõis-kavad oma sõnumit täiel hää-lel poolteist tundi järjest. Ko-

gu rongkäigu vältel lõpuni väl-ja. Et kõik pealtvaatajad teak-sid, kus asub üks tõeliselt hea kool.

„Keegi pole seda neile õpe-tanud, ise mõtlesid välja,“ ar-vab Aare.

„Meie koolile küll mingit reklaami rohkem vaja ei lähe,“ kinnitab Leili.

Peale valla logo ja kooli ni-mesiltide märkab rongkäiku vaatama tulnute spaleer meie õpetajaid ja tunneb neid isegi nimepidi. „Elagu Aare ja Lei-

li Värte, hurraa!“ kostab iga natukese maa tagant. „Elagu Jõelähtme rahvas, elagu Loo kool!“ kostavad tervitushõis-ked. Nii palju häid soove pole ammu kuulda saanud.

Russalka juures, kus rong-käiku jälgib vabariigi presi-dent, kõlab Loo laululaste tun-nuslause eriti vägevasti, tutta-valikult lehvitatakse tervitu-seks.

Pealtvaatajaist palistatud teeääred, hõisked ja vastas-tikused tervitused. Kõik on rõõmsad, sest aetakse ühist asja. Muidu hingesoppi ära-peidetud ühtekuuluvustun-ne lööb välja ning õilmitseb. Rongkäigus saadud elamus annab jõudu terve pika päeva lauluväljakul vastu pidada.

„Tere tulemast, Loo kesk-kool, tere tulemast, Kostivere rahvatantsijad,“ tervitab meid laululava ees peaminister ise.

Veidi pärast kella 11 oleme rõõmsasti laulukaare alt läbi promeneerinud.

Rongkäik hajub tuletorni ta-ha aasale, kus toimub kiire vä-gede ülevaatus: meie rahvas on endiselt ülevas tujus ja täie tervise juures. Küsimusele, kas rongkäik väsitas, vastavad kõi-

ge pisemad mudilased, et vä-sitas küll, aga nüüd peab laul-ma minema. Suuremad tüd-rukud-poisid arvavad, et rong-käik oleks võinud pikemgi olla ja on valmis kas või kohe selle uuesti läbi käima – nii äge oli!

Rongkäik jääb ajalukkuPriit ja Marko rullivad lipud

kokku, Elle hoolde jääb val-la atribuutika ja sõbralik peo-seltskond pudeneb laiali kes kuhu, sest kontserdi alguseni on igal omad tegemised.

Kostivere tantsijad kaovad kuhugi pildistama ja Loo laul-jad suppi sööma.

„Minule laulupeosupp ei meeldi, sest mulle maitsevad ainult kaks suppi – borš ja see supp, mida emme teeb,“ aval-dab üks 9-aastane laulja mulle sügavalt isikliku saladuse. Ega midagi, vabal maal on igaühel õigus oma arvamusele.

Lapsevanematel Karinil ja Lial õnnestub ettenägelikult hõivata vaba platsike puu-de vilus, mujal puuriks päike lapsed oimetuks. Kokkulepi-tud kogunemispaik jääb pesa-kohaks peo lõpuni. Peagi võ-tab pesa mõnusa laagripaiga jume, ollakse kes kuidas ning

lastakse jäätisel ja kommidel hea maitsta. Väike puhkus en-ne pealeminekut (loe: lavale-minekut) kulub ära. Hoitakse ühte ja ollakse sõbralikult kui üks väike mesilaspere.

Ta on tark ja heaMaailmasambana seisab ke-

set pesapaika Leili, ühes käes kontserdikava ja teises märk-mik telefoninumbritega. Iga sekund kõikidele korraga mõt-lemas, iga minut kõikide jaoks olemas, kõikidele pai tegemas, ühekorraga kõiki lohutamas, mõistmas ja nõu andmas: kes tahab pissile, kellel pigistab pluusikrae või hõõrub king, kellel läks juuksepats lahti või lips viltu – õpetaja Leili aitab igal juhul.

„Ma loen ju lapsi pidevalt üle, arv peab klappima – laul-jaid on 82,“ ütleb ta ise vaik-selt.

Ajatäiteks räägime laululas-tega õpetaja Leilist – milline ta on ja kas laulud olid rasked õp-pida. Saan otsekohe selge pildi: „Ta on tark ja hea. Ta ei ole ku-ri. Ta on lahke ja heasüdamlik. Laulud ei olnud üldsegi keeru-lised ja said ruttu selgeks, meie

Muidu hingesop-pi ärapeidetud ühtekuuluvus-tunne lööb välja ning õilmitseb.

Mis maa see on?Mis maa see on?

7NR. 169JUULI 2011 ELU

laulame siin peast, mitte pa-beri pealt,“ jutustatakse läbi-segi. Nii on lood.

Leili on laulupidudel käinud 42 aastat, 1969. aasta juubeli-laulupeol muusikakooli õpila-sena, aga edasised kuni täna-seni õpetajana.

„Mulle meeldib, ega ma ei oskagi teisiti olla. Jätkuks aga lapsi, kellega laulupeole tulla. Laps saab siit õige tunnetuse – kui ise laulad ja inimesi täis mäenõlv vastu vaatab ja kaasa laulab, tabab sind eriliselt või-mas ühtsustunne. Segakoor Jõelähtme Laulusõbrad on ere näide: kes lapsena laulab, see jääbki laulma. Omaaegsetest väikestest poistekoori laulja-test on saanud valla segakoo-ri kandev jõud.“

Lapsevanemate ilmumineEmad on juba aegsasti sünd-

muspaigal ja selgub, et nii mõ-nedki neist on siin laulupeo-lisi turvanud juba mitu proo-vipäeva. Karin Ajamaa kinni-tab, et lastele kaasa elamas ol-lakse kolmandat päeva. „Mu kaks poega on juba Loo koo-li lõpetanud, kolmas õpib veel ja laulab poistekooris. Lapse-iga on ju nii lühike, millal siis

veel kui mitte nüüd abiks kaa-sas olla,“ ütleb Karin.

Kontserdi peaproovi ajal oli ilm nii kuum, et õpetajad kal-lasid lastele jahutuseks vett kaela. Kuumuse tõttu jäi proov plaanitust lühemaks.

„Lastega peab kogu aeg koos olema, hea, et mõned lapseva-nemad on appi tulnud,“ kinni-tab Leili.

Pärast mudilaskooride kont-serti seisab Leili, märkmik ja pliiats peos, ja kõneleb lapse-vanematega, kes oma silmate-rale järele tulnud. Märgib ära nende nimed, kes vanema-te hoole alla tagasi antud. Kii-dab ja kallistab lapsi ning soo-vib neile ilusat suve. Kella kol-meks on juba rahulikum, pal-jud pisemad mudilased on ühinenud oma peredega ja ema-isa käe otsas lauluväljaku rahvasumma kadunud.

Päeva lõpus ütleb Leili vaid: „Olen rahul, sest kõik lapsed pidasid vastu ja jäid terveks, ükski mudilane ei eksinud rahvasumma ära. Oleme õn-nelikud õpetajad, et Loo koolis on nii palju tublisid laululap-si ja toetavaid vanemaid. Peo-tunne, mis on iga juhendaja ja iga lapse sees, on seletamatu.“

Aare täiendab, et on lausa imekspandav, milliseks selli-ne pidu lapsed muudab: "Nen-de olemine on eeskujulikkuse tippnäide, kõik on saanud hin-gelt palju paremaks."

Vapustav ühtsustunne Kui oleks võimalik, siis tõu-

seksid Jõelähtme rahvatantsi-jaid nähes rõõmu pärast hau-dadest üles mit-me sugupõlve e s i e m a d -i s a d . Ehedais Jõeläht-me värvides rah-varõivad po-le mitte lihtsalt ilusad, vaid ime-ilusad. Üks õnnest särav trii-buseeliku kandja kiidab, et on tantsupeol esmakordselt ja ko-getust vaimustunud. „Oli tõe-liselt vägev!“

Täpselt 30 aastat tagasi käis Svetlana Siltšenko ise esma-kordselt lastega tantsupeol, praeguse rühmaga töötab 15. aastat. Ütleb, et nüüd tant-sib selles rühmas juba kolmas põlvkond ja meenutab aegu, mil tantsis pea terve Kostivere kool, oma 60 protsenti õpilas-test kindlasti. Kuigi rühm kas-vas välja Kostivere kooli tant-

surühmadest, on rühma ni-meks Jõelähtme noorte sega-rühm. Nimetus sai pandud kunagi mõttega, et siin hak-kavad tantsima kõikidest Jõe-lähtme koolidest väljakasva-nud noored.

Aga ainuüksi õpetaja alga-tusest jääb väheseks, koos-töökolmnurgas, laps–õpeta-ja–lapsevanem peavad kõik

osapooled asja-dest ühtemoo-di aru saama. Rahvatants ja koorilaul nõua-vad kollektiiv-sust, üksikesi-nejad, kes oma

kaaslastega arvestada ei oska, ei tunne end eriti mõnusalt.

Jõelähtme segarühmas tant-sivad Ester Mägi, Verner Mä-gi, Raimo Roots, Mirjam Sir-kas (Kostivere kooli lõpeta-jad, kes alustasid 15 aastat ta-gasi tantsimist lasterühmas), Katharina Toomemets, Tauri Tammesson, Risto Suhov, Mi-rian Ellermaa, Kristen Ukanis (endised Kostivere kooli õpila-sed), Kadri Pärtel, Miina Kara-fin, Tanno Tammesson (Kos-tivere tantsijate sõbrad) ja Al-lar Valge ning Siim Raud (kõi-

ge nooremad poisid Loo koo-list). Verner Mägi ja Mirjam Sirkas tegutsevad ka juba rüh-majuhendajatena koos õpeta-ja Svetlanaga.

„Rääkigu, mida tahavad, aga tantsupidu ei mahtunud plat-sile ära. Esinejail võis tore ol-la, aga pealtvaatajail mitte eri-ti. Eelmistega võrreldes oli te-gemist pigem peo kui kontser-diga. Toimus üleüldine melu, kus paljutki läks kaduma. Joo-nised olid küll uudsed, aga pi-dulikkust jäi vähemaks. Mu endised tantsijad kogesid sa-ma, seda arvamust oli veel mitmelt poolt kuulda.

Aga täiesti uus oli hoopis muu – sellist ühtsustunnet ei ole ma kunagi varem kogenud. Pärast „Põhjamaa“ tantsimist valdas kõiki enneolematult võimas tunne. Vapustav.

Kogu laulupeo kontsert oli uudne, tulvil emotsioone. Uus, hoopis võimsam oli see pidu, täiuslik!“ räägib Svetlana.

Mis maa see on?Nii küsivad endamisi vist

külalisesinejad Hiinast, kui 100 000 inimest üheskoos nuuksumas näevad.

See on kõige unikaalsem

maa, kus alla miljoni inime-sega rahval on oma keel ja kul-tuur, omakeelne kõrgharidus ja teadus, laulu- ja tantsupidu ja kõik mis veel.

„Me võiksime olla teineteise vastu sõbralikumad pikemalt kui vaid peopäevil,“ soovib peo peadirigent lõpetuseks.

Aga pidu ei taha lõppeda, sest kõigi südametesse sigineb suur soov taas laulda ja tant-sida järgmisel suurel peol – et jätkata ja kesta.

http://maa-ja-ilm.laulupi-du.ee

-------------------------------Rahvapärimus

Tohutu suures käsitöötelgis käib kibekiire töö, juhendajate käe all sai ise meisterdada sõl-gi, pärleid, tikandeid. Samas võib näha Eesti eri paigust pä-rit laste käsitöönäitust. Kon-kursi „Ehe maa ja ilm“ osale-jad esitavad töödes paikkond-likku eripära, jutustades just oma kodule ning kodukandile omaseid lugusid. Iga nelja aas-ta tagant toimub õpilaste ehte-näitus. Loo koolist on esinda-tud Karl-Martin Räästase töö.

Peo raames toimub ka lu-gude- ja luulevõistlus „Ainult siin sünnivad me lood“.

"Sellist ühtsus-tunnet pole ma varem kunagi kogenud."

8 NR. 169JUULI 2011

Külvi Kuusk

Kallavere külas on hea elada. Südasuve võib tun-da kõigi meeltega.

Õhku täidab toomingapuh-mastest kostev rästaste ja vin-tide hõiskamine ja vilistami-ne, kaelustuvi kuugutamine, pääsukeste sidin, küla kutsa-de mahlakad bassihääled ning aedadest hoovav üha tugev-nev jasmiinilõhn. Kiviaiad ko-guvad endasse soojust ja väi-ke väle sisalik peidab end osa-valt kivide vahele. Taevakõr-guste saarte, pärnade ja kuus-kede vari hoiab ka palaval päe-val külatänavas mõnusat jahe-dust ja kastese rohu värskust. Maardu üheksakordseid maju pole enam puude tagant näha-gi. Tuleb tunnistada, et linna lähedusel on kõige negatiivse kõrval ka oma häid külgi – poo-di, apteeki ja bussipeatusesse saab mõne minutiga ja kodust jõuab poole tunniga Tallinna kesklinna. Ja väga hea on see, et sama lihtsalt ja kiiresti jõuab iga huviline ka Rootsi-Kallave-re küla keskväljaku ääres asu-vasse muuseumi.

Muuseum kui elustiilMaikuu lõpul peeti kü-

la muuseumi viiendat sünni-päeva. Pidulisi oli lähedalt ja kaugelt. Toimus moedemonst-ratsioon, vaibaoksjon ja koo-gisöömine. Nagu iga viieaas-tane, on ka meie lapsuke aas-tatega tublisti kasvanud, laie-nenud Käspre vana lauda muuseumimajast teisele poo-le külatänavat Mihkli lauta ja jõudnud välja veebimaailma. Kuidas on selle küla inimesed leidnud töö ja perekondlike kohustuste kõrval aega ja taht-mist teha midagi nii ebaprak-tilist, mis kõhtu ei täida ja pan-gaarvet ei kasvata? Kuidas see kõik on teoks saanud? Neid kü-simusi vaagis ka Kallavere kü-lavenem Priit Kase muuseumi aastapäeval peetud tervitus-kõnes ja tuli lihtsale järelduse-le: kõik on teoks saanud selle-pärast, et meie külas on kokku saanud hulk unistamisvõime-lisi ja hakkajaid inimesi: „Need viis aastat on pannud uhkust tundma inimeste üle, kes siin elavad ja on nõus igast mõt-

test ja ideest kinni hakkama. Muuseum pole pelgalt hoone ega töökoht, paljudele siin ela-vatele inimestele on see elu-stiil. Meie külas on mees na-gu muuseum – Raul. See, kes temaga vabas vestluses kokku satub, saab teada kõigest, mis olnud, ja ka seda, mis ees. Ja see mees pole ainult jutumees, tema tegudest on saanud al-guse kogu me küla tegemised. Ega seesuguseid inimesi igal pool ei leidu, palju õnne tal-le! Palju õnne ka Kerstile, meie küla haldjale, kelle mõtted ja soovid saavad enamasti kõik teoks, seda nii muuseumis kui väljaspool. Tema on inimene, kes suudab mägesid liigutada ja seda vaid hea sõnaga.”

Muuseum on aastatega tublisti täienenud ja taas so-bib korrata häid mõtteid Prii-du kõnest: „Siin polegi tegeli-kult tegu nagu päris muuseu-miga, sest päris muuseumis-se ei saa siis minna, kui taht-mine tuleb. Rootsi-Kallave-re küla muusemi tullakse aga ka täiesti spontaanselt, siis kui sobib, kas või varahommikul või hilisõhtul. Kui päris muu-seumis ümbritsevad sind ran-ge olemisega akadeemilised varahoidjad ja teadurid, siis meil ehtsad maavillased ko-halikud elukogenud inimesed. Palju õnne kõigile külastajate-le, kes on selle viie aasta jook-sul meid üles leidnud ning siit midagi hinges kaasa viinud, sest ilma külastajateta poleks ju ka muuseumil mõtet. Pal-ju tänu kõigile, kes on nõu ja jõuga meile abiks olnud, meid toetanud ja hoidnud.

Eraldi tänama peab Põhja-Harju Koostöökogu ja PRIA-t, kelle abiga on muuseum saa-nud endale turvakaamerad, et hoida olemasolevat. Sügiseks saavad muuseumihoones-se ka soojustid, et hilissügise-sed külastajad ei peaks niiskes ja külmas kannatama. Loo-mulikult on kõigi me tegemis-te taga ka vallavalitsuse toe-tav ning abistav õlg. Suur tänu neilegi.“

Uus kangakodaEt küla õrnema soo esinda-

jate unelm teoks saaks, ku-lus viis aastat. Kangakoda on soe, valge ja ruumikas ja selle

toimimise eest tuleb tänu öel-da kogu Mihkli talu perele, kes on kõik asjaga seotud olnud. Tänulikud oleme ka EAS-ile ja maakonnavalitsusele. An-nan jälle sõna Priidule: „See on koht, kus veeta seltsis teis-tega oma muidu nii pikki ja pi-medaid talveõhtuid, teha nä-putööd ning saada külauudis-tega kurssi, kus vahetada mõt-teid kättesaadud kaltsude kva-liteedi üle, kritiseerida kõrval-olevatel telgedel oleva vaiba mustrit ja leida nii lootust kui lohutust. Tänu sellele on meie küla naised nüüd hulga rõõm-samad. Esimese talve jooksul on kahe juhendaja käe all kalt-suvaipade kudumise algõpe-tust saanud 13 õpilast, kok-ku on kootud rohkem kui 150 meetrit kaltsukangast, millest tuli ligi 80 vaipa. Kudumissoov on nõnda suur, et ma ei imes-ta sugugi, kui praegugi kee-gi telgede taga istub. See pi-davat olema rahustav ja mõt-lemist soodustav tegevus, mi-da meite küla naistel väga va-ja olevat.”

Kuna näputöö tegemise aeg on rohkem ikka aasta pime-dam pool, siis on kangakojas suveajaks vaibaasjandus koo-male tõmmatud ja tehtud ruu-mi näitusele. Välja sai pandud peent pesu möödunud sajandi algupoolest, õrnu valgeid su-vekleite, pitse ja satse, samuti oma küla taludes kootud saa-nitekke. Sügise poole on kavas taas kangaspuud üles seada ja proovida ka triibuseelikuriiet kududa. Kudumishuvilised saavad juba praegu Kersti juu-res registreeruda.

KodulehtNüüdseks on meie külal ja

muuseumil ka veebimaailmas uus ja äratuntav nägu, mis sa-muti on valminud tänu palju-de, enamasti oma küla vaba-tahtlike tööle ja EAS-i toetuse-le. 1. märtsist kuni 7. juulini on kodulehte külastatud1400 kor-da, neist pooled ehk 59% on uued külastajad. Ülejäänud on need, kes on leidnud tee tagasi – järelikult meeldis või oli, mi-da lugeda. Kodulehel on selle aja jooksul käidud kaheküm-ne kahelt maalt, peale Ees-ti veel Soomest, Lätist, Lee-dust, Rootsist, lisaks veel Ve-

nemaalt, Suurbritanniast, Bel-giast, Ameerikast, Brasiiliast, Hollandist, Põhja-Koreast, Norrast ja Rumeeniast. Nii kaugemalt kui lähemalt. Tut-vumiseks kõigile: www.rkk.ee.

UnistusiMissugune on Rootsi-Kal-

lavere muuseum 10. aasta-päeval? Kas arenev kultuuri-keskus? See pole küll ehk õige väljend, aga midagi seesugust võiks ju olla? Koht, kus tüh-jalt seisvad talulaudad on saa-nud sisse uue elu. Kus siia sat-tuv külaline saab valida enda-le huvipakkuva ajaveetmisvii-si, olgu see siis kodulooga tut-vumine, käsitöö proovimine või mõnusa kontserdi, miks mitte ka mõne lustaka eten-duse nautimine. Kus koolilap-sed saavad ajaloo välitunde korraldada või väiksem selts-kond suvist piknikku pidada. Kus on kooskäimiskoht küla-seltsil ja tegevust vajavatel kü-lainimestel, olgu see siis nä-putöö või tubase spordi näol. Miks mitte? Aga eks seda näi-tab aeg. Nii mõnedki sammud selles suunas on astutud. Lea-der-meetme toega on hetkel projekteerimisel Käspre talu laut, mis õnnetul kombel 2007. aasta juuli viimasel päeval tu-leroaks läks. Jätkuks külaselt-sil vaid jõudu selle idee teosta-miseks.

Rääkisin külast ja muuseu-mist 26-aastase Elisabethi-ga, kes on veetnud oma lapse-põlve suved meie külas, kuid õpib, töötab ja elab nüüd roh-kem linnas. Ta ütles, et tema jaoks tähendab Rootsi-Kalla-vere küla eelkõige naabreid, suhtlemist ja sõprust nende-ga ning et esemed muuseumis pakuvad huvi sedavõrd, kui nad seostuvad neid kasuta-nud inimeste lugude ja laiema üldinimliku kultuuritaustaga. Seepeale mõtlesin, et seegi on unistamist väärt, et naabrite vahel püsiks hea koostöövaim ja üksteisest lugupidamine ja et hakkaksime natuke mõist-ma ka neid põlvkondi, kes ela-sid selles Põhja-Eesti külas en-ne meid ja kelle tööriistad või esemed on nüüd Rootsi-Kalla-vere küla muuseumis.

Nii et tulge meile külla, meiega on mõnus.

Külli IlingsÜlgase külavanem

Kui viimased aasta-kümned on iga pere oma aias grillides või ümber lõkke istudes vaikselt jaa-niõhtut pidanud, siis sel aastal sai teoks Ülgase kü-la ühine jaanituli.

Pikaks kasvanud rohi sai en-ne jaanipäeva ära niidetud ja ärksam külarahvas ei pida-nud paljuks kevadel paar kor-da talguid korraldada. Kõik ikka külaplatsi korrastami-se nimel, mis siis ju ei olnud-ki päriselt meie oma. Heas usus töötati ju ikka oma plat-si nimel ja heaks. Jaanituld saimegi alustada rõõmsa sõ-numi tähe all, et lõpuks või-me suve tervitada päris oma platsil. See teadmine andis peole õige mõnusa hoo. Rah-vast oli tulnud kokku lähe-malt ja kaugemalt. Rõõm oli

näha, et Ülgase küla tege-mised ei ole tähtsad ainult külaelanike seas, vaid fän-ne leidub ka väljaspool kü-la. Meeleolukaid mänge jaa-niõhtuks organiseerisid An-gela ja Annela Rämmeld. Is-tekohtade eest hoolitses Hel-dur Sesmin, kes oli puidust meisterdanud uhked pingid ja laua. Kuna pidu saab toi-muda ainult tänu inimeste-le, siis suur tänu kõigile, kes olid kohal – alates viiekuu-sest tüdrukutirtsust ja lõpe-tades 79-aastase Asta Räm-meldiga.

Palju õnne, Rootsi-Kallavere küla muuseum!

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

KÜLAKÄRAJA

Meeli MeriRuu külavanem

Väike on me maa ja veel väiksem ta rahvas.

Öeldakse aga ikka eda-si kuldseid sõnu ja manitse-takse maad ja rahvast hoid-ma. Ruu küla rahvale on aga nüüd selge, et Eesti riik oma rahvast ei hooli. Oleme aetud kogu oma külaga nii-öelda otse teerulli alla. Mis mak-sab see väike küla oma 85 inimesega? Oleme kätte saa-nud kaks negatiivset kohtu-otsust, ühe 07.07.2011 ja teise 11.07.2011.

Väga valus on lugeda esi-mest kohtuotsust (meie kae-bus Keskkonnaameti vas-tu Tallinna halduskohtus), kus kohtunik muutub suisa isiklikuks ega jää erapoole-tuks öeldes, et meie taotlus kohtule oli põhjendamatu ning perspektiivitu! Nii sei-sab kirjas kohtumääruses nr 3-11315895. Nagu kohtumää-rusest lugeda, tuleb kaevan-dus soomaale, hävitades küll osa loodusest, kuid need mõ-jud olevat ajutised, loodusli-kult ja ka sotsiaalmajandus-

likult ei ole argumente, mis takistaks vajalike kaevetöö-de läbiviimist. Väo Paas OÜ on lubanud isegi taimeliike ümber asustada jne. No tule taevas appi!

Me ei oleks ju hakanud kohtule esitama põhjenda-matuid argumente ja seda enam oleme nüüd nördinud – milleks üldse oli vaja aega, raha ja oma närve raisata, kui kõik oli kusagil juba ette ära otsustatud. Tuleb välja, et valitsejad teavad täpselt, mis on rahvale hea.

Teises kohtumääruses (11.07.2011, Pärnu kohtuma-ja) resolutsioonis öeldak-se lõppsõna: jätta läbi vaa-tamata MTÜ Ruu küla hea-korra seltsi kaebus (st kae-bus Vabariigi Valitsuse vastu kaeveloa väljaandmise koh-ta 29.07.2010). Meie inimesed küsivad nõutult: kes on ikka-gi suure surve taga, et meie küla maa pealt ära pühkida?

Meid ei heiduta, et seekord läksid õiglus ja ausus käsi-käes surnuaiale, me jätka-me võitlust. Miks peaksime laskma hävitada kellegi saa-mahimu ja rahaahnuse tõt-tu oma kodud ?

Õiglus ja ausus läksid käsikäes surnuaiale

9NR. 169JUULI 2011

Silja Tiirmann

Iga asi saab ükskord ot-sa. Nii leidis ka Kostivere alevikus Liukivi 6 taga asu-va mänguväljaku konst-ruktsioon oma otsa eelmi-sel aastal.

Süüdistada pole vast keda-gi peale aja. Liiv oli väsinud, mänguväljakute ümbrus rää-mas ja värvid luitunud. 2011. aasta aprilli esimesel poolel sündis idee teostada Kostive-res projekt „Teeme üheskoos laste mänguväljakud korda!“

Pöördumine võimalike abistajate poole

Mai alguses saatsime pöör-dumise nii Jõelähtme valla-valitsusele, Kostivere korte-riühistutele (eraisikutele) kui ka kohalikele ettevõtetele. Ik-ka üleskutsega aidata projek-tile kaasa kas rahaliste vahen-ditega, töömaterjalidega, -va-henditega või -jõuga. Infot le-vitasime Kostivere kodulehe, Facebooki, aleviku teadete-tahvlite ja Jõelähtme valla aja-lehe kaudu.

Projekti teostusKõik algas mänguväljaku-

te hetkeseisu ja vajalike töö-de-tegemiste kaardistamisest. Ülevaatamise järel oli selge, et kindlasti tuleb värvida, ehi-

tada liumäe konstruktsioon, paigaldada liumägi, osta ja paigaldada kiiged ning tuua liivakastidesse uus liiv. Samu-ti nentisime, et muretseda tu-leb istepingid ja prügikastid. Ent iga töö vajas ka toetajaid ja reaalseid töötegijaid.

Valudeta sündinud projekt ei jätnud külmaks kedagi – abiks oli iga annetatud euro, koha-le toodud värvipott, ronimis-köis ja töötahet täis kätepaar. Kokku kogunes toetusarvele 246 € suurune summa. Kogu-tud raha eest soetati liumägi, kaks beebikiike, kaks tavakii-ke, värvid, kiikede kinnitusde-tailid ja vajalikud töövahendid (täpse kuluaruande soovija-tel palume pöörduda Kostive-re aktiivgrupi liikmete või ale-vikuvanema poole).

Lisaks rahalisele toetusele saime tunda ka vaimset ja füü-silist toetust. Rõõm oli tõdeda, et isegi jaanipäev ja pikale ve-ninud pühad ei suutnud meie tegijate ridu harvendada, pi-gem oli neid oodatust tundu-valt rohkem. Nalja ja naeruga sai emmede-isside, laste ning aktiivgrupi liikmete abiga ära tehtud alljärgnevad vajalikud tööd.

Liukivi 4 maja ees värvisi-me liivakasti ning tõime juur-de liiva. Liukivi põik 1 maja ta-ga olevale mänguplatsile tehti korralik värskenduskuur, pai-galdati puidust kiik ja ehitati

liivakast, pandi üles beebikiik ning toodi värske liiv. Kõige suurem tegevus toimus 27. juu-nil Jõe 4 maja ees, kuhu ehita-ti uus konstruktsioon liumäe, ronimisköie ja kiige jaoks. Sel-lel mänguväljakul tõsteti pea-aegu kogu liiv liivakastist välja (mis läks täiteks kõrvaloleva-le platsile, kus juba järgmisel päeval olid rõõmsate nägude-ga poisikesed endale suuri au-toteid tegemas). Uskuge, nen-de mängulust oli seda väärt! Mainitud platsil värviti ära ka liivakast, pingid, turnimisrõn-gad, paigaldati liumägi, bee-bikiik, tavaline kiik ning roni-misköis, liivakasti pandi uus liiv. Nagu igal korralikul talgu-päeval, nii sai ka seekord söö-dud usinate käte valmistatud kooki ja leiba ning kasta kui-vaks läinud kurku veega.

Liukivi 6 maja ees puhasta-sime liivaplatsi umbrohust, värvisime pingi ja mänguma-jakese, kiikede toetuspuud ja turnimisrõngad ning tõime uue liiva. MTÜ Kostivere Spor-diseltsi algatusel pandi Liukivi 3 maja taha laste jalgpalliplat-si väravatele võrgud. Koostöös Jõelähtme vallavalitsusega oleme projekti raames soeta-nud ka 15 istepinki, mille pai-kapanemine on vaid aja küsi-mus. Järgmise sammuna saa-vad täiendust ka prügikastid, tänu millele loodame hoida

kogu aleviku võimalikult puh-tana.

Üheskoos tegime mänguplatsid korda!

Ärge küsige, millal me se-da tegime. Või tegelikult võin öelda – osa asju sai tehtud päi-se päeva ajal, osa töid tegid ära Timur ja tema vahva mees-kond pilkases pimeduses öö-une arvelt. Mõne töö kohta aga puuduvad meil üldse andmed, sest need lihtsalt tehti ära sa-laja ja heasoovlikult, ootamata

tänu ja kiitust. Ärge saage va-lesti aru, me ei ole kitsid täna-mast kõiki annetajaid, abista-jaid, töötegijaid, organiseeri-jaid ning loomulikult mängu-platsidel mängijaid.

Suur tänu kõikidele projekti toetajatele ja töötegijatele:

Kostivere korteriühistud ja eraisikud (rahaline toetus, töömaterjalid, mänguvahen-did);

MTÜ Kostivere Spordiselts (jalgpalliväravate võrgud);

Kostivere laste emmed-issid (tööde teostajad);

Kostivere lapsed ja noored (tööde teostajad);

perekond Talvoja (ronimis-köis);

Nelico OÜ (liumäe konst-ruktsiooni materjal);

Jõelähtme Vallavalitsus (pingid, prügikastid, liiv);

MTÜ Kostivere Küla Selts ja aktiivgrupp (projekti idee au-tor ja projektijuhtimine).

MTÜ Kostivere Küla Selts

Juuli viimasel nädala-vahetusel saab Tallinnast tõeline jalgrattalinn – toimub Fakto Auto Tallin-na rattafestival.

Reedel võisteldakse Stockmanni parkimisma-jas, laupäeval võetakse mõõtu temposõidu võistlu-sel. Üritusele paneb punk-ti 31. juulil Tallinnas algav ja lõppev ning mööda lähi-ümbruse teid kulgev Fak-to Auto Tallinna rahvasõit, mille vahefiniš-ergutus-punkt asub ka Kostiveres. Sõit on ainulaadne mitmest seisukohast – start ja finiš asuvad Tallinna kesklin-nas, võistluskeskuses an-nab tasuta kontserdi noor-tebänd Lucky Jeans ning iga osaleja saab kingituseks Eckerö Line’i edasi-tagasi-pileti Helsingisse. Vahest üheks tähtsaimaks Tallin-na rahvasõidu eripäraks on aga suur ergutuspunk-tide arv rajal, mis muudab võistluse harrastusratturi-tele märksa emotsionaalse-

maks. Neist punktidest üks paikneb Kostiveres.

Kostivere ergutuspunkt asetseb raja 39. kilomeet-ril. Seega läbivad võistlejad punkti tõenäoliselt vahemi-kus 12:45 kuni 14:00. Ergu-tuspunktis saab kommen-taatori abiga elada võistle-jatele kaasa, näha kiireima-te võistlejate vahelist heit-lust vahefiniši punktidele ning saada osa sportlikust pühapäevast. Kõigi Kosti-vere ergutuspunkti kogu-nenud pealtvaatajate vahel loositakse välja ka neli Ec-kerö Line’i edasi-tagasipile-tit Helsingisse. Loosimises osalemise info avaldatak-se peatselt MTÜ Kostivere Küla Seltsi kodulehel www.kostivere.ee.

Kuivõrd tegemist on rah-vasõiduga, siis mõistagi on kõik inimesed oodatud ka ise võistlema. Täpsemat infot võistluse kohta leiab portaalist www.aerobike.ee, kus toimub ka registree-rimine. Kes aga ise rajale minna ei soovi, on teretul-nud omadele kaasa elama Kostivere ergutuspunkti.Lisainfo: www.kostivere.ee

Külavanem Merike

Oli hoopis teistmoodi päev. Ei peetud kõnesid ega kuulatud kontserte, keegi ei esinenud, kedagi ei ülistatud. Nauditi head seltskonda, suheldi ja ja-lutati sõbralikult ühest perest teise. Igasse aeda, mille vära-val silt „Tere tulemast“, võis ra-humeeli sisse astuda. Tegevust oli ka: noorsugu sai maalida mustreid riidest poekottide-le, joonistada ja jalgpalli män-gida. Jalgpallur Andre näitas oma medalikogu. Et igal asjal on algus ja lõpp, siis seekord oli lõpp-punktiks Kalle ja Mal-

le kohvik, mõnusalt sisse sea-tud viljapuude vahele muru-le. Kohvitamise järel läks rah-vas liikvele, sest kunsti-, foto- ja käsitöönäitused ning ilusad aiad ootasid publikut: Helve ja Reinu joonistused, Terje ja Ja-ni fotod, Pille vaibad ja Mari-ni vapustav lapitekkide välja-panek. Oma koduaedu esitle-sid Stanislav, Helju ja Aleksan-der, Liisi ja Robert ning Ellen ja Meelis. Suur tänu tegemise eest, Helge-Liis ja Rein, Annely ja Aivar, Anneli ja Heino, Cris-tiina ja Tõnu, Angelika ja Rita. Kõige suurem aplaus aga üritu-se mootorile Jutale!

Tegime üheskoos mänguväljakud korda!

Kostiveresse tuleb Fakto Auto Tallinna rahvasõidu ergutuspunkt

Saviranna esimene külapäev

KÜLAKÄRAJA

Saviranna väärikad prouad Juta ja Vaike.

Marin räägib suguvõsa ajaloost.

Deborah juhendas lapsi.

10 NR. 169JUULI 2011

Tasub teada!Enne mereleminekut ja merel olles:

AMETLIK TEAVE

Planeerimisalase te-gevuse korraldamine on kohaliku omavalit-suse pädevuses. Valla-valitsuse ja volikogu ot-sused tuginevad aren-gudokumentidele (üld-, osa- ja teemaplaneerin-gud, eelarved, arengu-kavad). Siinjuures peab kohalik omavalitsus pla-neeringu koostamisel tagama avalike huvide ja väärtuste ning huvi-tatud isikute seisukoh-tade igakülgse arvesta-mise – see on planeerin-gu kehtestamise eeldu-seks. Planeeringu koos-tamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planee-ringu kohta. Planeerin-gu materjale arutatak-se volikogu vastavas ko-misjonis. Arutelust või-vad kindlasti osa võtta kõik asjast huvitatud isi-kud, komisjoni koosole-kud ja volikogu istungid on avalikud. Teadmi-seks veel: planeeringuid saab vaidlustada kuu aja jooksul kehtestami-se hetkest.

• jälgi ilmateadet;• veendu laeva ja navigat-siooniseadmete tehnilises korrasolekus;• kontrolli, kas kaasasolev kütusekogus on piisav, või-malusel võta kaasa varukü-tus;• veendu päästevarustuse olemasolus, selle korrasole-kus ja vastavuses kehtesta-tud nõuetele;• anna mereleminekust tea-da lähedastele - kuhu ja kui kauaks plaanid minna;• tee endale selgeks merel kehtivad eeskirjad;• hinda oma kogemust, kas oled selle reisi jaoks piisavalt kogenud;• ole kaine; • võta kaasa sidevahend;• võta kaasa vajalikud doku-mendid;• kanna päästevesti.

Pääste- ja koordinatsiooni-keskus JRCC Tallinn+372 619 1224+372 692 2500RAADIOSAGEDUSED: RAADIOSAGEDUSED: VHF-DSC 70 CH VHF 16 CH VHF 69 CH MF-DSC 2187,5 kHz 2182 kHz

HÄIREKESKUS 112HÄIREKESKUS 112

Vallavolikogu istungilt 29. juunil 2011Vallavara kasutamise korrastJõelähtme vallavalitsuse või valla-volikogu liikme, tema lähisugulase või –hõimlase varaliseks tehinguks Jõelähtme vallaga, annab nüüd nõusoleku Jõelähtme Vallavoliko-gu.Jõelähtme Vallavolikogu määru-sega (29. juuni 2011 nr 59) sätes-tati ka, et vallavalitsuse juhtkon-nal on õigus teenistusülesannete täitmisel kasutada vallale kuulu-vaid sõidukeid, mobiiltelefone ja muid tööülesannete täitmiseks vajalikke seadmeid vallaeelarves ettenähtud kulude piires. Valla valduses olevate sõidukite kasuta-misel isiklikuks otstarbeks, kuulub sõit sõiduki kasutaja poolt vallale kompenseerimisele vallavanema käskkirjaga kinnitatud sõidukilo-meetri hinnaga. Vallale kuuluva-te sõidukite, mobiiltelefonide jm tööks vajalike seadmete vallavalit-suse teenistujatele kasutusse and-mise ning sõidukite garažeerimise kohad otsustab vallavanem oma käskkirjaga.

Jõelähtme valla ehitus-määruse muutmineAjalehed, milles informeeritakse avalikkust kavatsetavast üld-, tee-ma- ja detailplaneeringutest on nüüdsest ajalehed „Harju Elu“ ja valla leht „Jõelähtme“ (Jõelähtme Vallavolikogu määrus 29. juuni 2011 nr 60).Loe lisaks www.joelahtme.ee

Kostivere kooli põhimää-rusVallavolikogu kehtestas tulene-valt “Põhikooli- ja gümnaasiu-miseadusest” lähtuvalt Kostivere kooli põhimääruse. Edaspidi on kooli nimi Kostivere Kool (Jõeläht-me Vallavolikogu määrus 29. juuni 2011 nr 56).Vallavolikogu otsustas nimetada

Jõelähtme Vallavolikogu esinda-jaks Neeme Algkooli hoolekogus volikogu liikme Riimas Ukanise.

Kostiranna küla külaplats Kostiranna külavanem esitas val-lale taotluse külaplatsi rajamiseks. Maaüksuse suurus on ligikaudu 2,2 ha. Volikogu otsustas taotleda Harju maavanemalt munitsipaal-omandisse Jõelähtme vallas Kosti-ranna külas asuva Külaplatsi maa-üksuse (Jõelähtme Vallavolikogu otsus 29. juuni 2011 nr 195).

Jõelähtme valla teede ja haljasalade heakorratööd 2011-2015Otsustati nõustuda rahaliste ko-hustuste võtmisega kuni 1 000 000 euro ulatuses perioodil 2011 kuni 2015 Jõelähtme valla teede ja haljasalade heakorratööde kulude katteks. Lubada Jõelähtme Val-lavalitsusel algatada avatud me-netlusega riigihange aastatel 2011 kuni 2015 teede ja haljasalade heakorratööde teostaja leidmiseks ja hankelepingu sõlmimiseks.

Jõelähtme valla arengu-kava ja selle tegevuskava muutmise algatamine Jõelähtme Vallavolikogu otsustas algatada Jõelähtme valla arengu-kava aastateks 2007-2018 ja selle tegevuskava muutmise.

Vee-erikasutuslubaVallavolikogu nõustus MTÜ Kul-lamäe I vee erikasutusloa nr HR0039 pikendamisega. Vee eri-kasutusluba on vajalik Haapse küla, MTÜ Kullamäe I, 42 kinnis-tu majandusjoogiveega varusta-miseks.

Valla esindamine Vallavolikogu otsustas kutsuda tagasi Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäevalt ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogust Jõelähtme Vallavolikogu esindaja Art Kuum ja nimetada uueks Jõe-

lähtme Vallavolikogu esindajaks Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäeval ja Harjumaa Omava-litsuste Liidu volikogus Toomas Laanejõe.

Majandusaasta aruande kinnitamineKinnitati Jõelähtme valla 2010 aasta konsolideeritud majandus-aasta aruanne bilansimahuga 247 397 000 (kakssada nelikümmend seitse miljonit kolmsada ühek-sakümmend seitse tuhat) kroo-ni ning tulemiga 4 412 000 (neli miljonit nelisada kaksteist tuhat) krooni. Kinnitada Jõelähtme val-la 2010 aasta eelarve reservfondi kasutamise aruanne summas 518 000 (viissada kaheksateist tuhat) krooni.

Jõelähtme valla põhimää-ruse muutmise I lugemineVallavolikogu otsustas muuta põhimäärust, täpsustades seda fraktsiooni tegevuse, volikogu eestseisuse ja istungite kokkukut-sumise osas.

Vallavanem Andrus Umb-oja vastus arupärimisele www.volis.ee--------------------------------------Jõelähtme valla 2011 aasta II lisaeelarve ja 2011 aasta eelarve muutmine

Jõelähtme Vallavolikogu määrus 29. juuni 2011 nr 58

Jõelähtme valla 2011. aasta teise lisaeelarvega suurendatakse val-la eelarve tulude mahtu 246 315 eurot ning eelarve muudatusega vähendatakse eelarve finantsee-rimistehingute ja kulude mahtu 58 829,54 eurot võrra. Jõelähtme valla 2011. aasta teise lisaeelarve ja eelarve muudatuste tulemuse-na jääb tulude eelarve mahuks 6 240 691,85 eurot, kulude eelarve mahuks 6 706 117,20 eurot ning finantseerimistehingute mahuks

465 425,35 eurot.

TuludTuludes on arvestatud 2011. aasta füüsilise isiku tulumaksu ülelae-kumist ning prognoosi aasta lõ-puni. Sellest lähtuvalt on suuren-datud füüsilise isiku tulumaksu laekumist 196 315 eurot.Sihtotstarbelised toetused jooks-vateks kuludeks on Tallinna Sada-ma toetus külateatrite festivalile mis on lisaeelarvesse planeeritud 10 000 eurot.Tuludes loodusressursside kasu-tamise eest on tegemist esimese poolaasta eelarvesse planeeritud laekumisest ülelaekunud kaevan-damistasu laekumisega. Planeeri-tud lisaeelarvesse 40 000 eurot.

KuludValla teedInvesteeringud – planeeritud Kos-tivere mõisa esiseks kergliiklustee rajamiseks 3 900 eurot.Majandamiskulud – täiendavad vahendid seoses lumelükkamise suure kuluga 19 500 eurot.

TänavavalgustusInvesteeringud – täiendavalt pla-neeritud Kostivere aleviku jalgtee ja Saha küla valgustus 11 200 eu-rot.Majandamiskulud – täiendavalt planeeritud seoses suurenenud elektri ja hoolduskuluga 10 000 eurot.

Elamu- ja kommunaaltegevus Majandamiskulud – täiendavad vahendid seoses Kostivere mõisa ettenägematute töödega 10 000.

Jõelähtme Muusika- ja Kunsti-koolPersonalikulud – vahendid seoses plokkflöödiõpetaja koha vajadu-sega alates 01. septembrist 1 250 eurot.Majandamiskulud – akordioni ja kitarri soetamiseks 350 eurot.

Neeme RaamatukoguMajandamiskulud – uue arvuti ja monitori ostmiseks 500 eurot.

Jõelähtme Rahvamaja Majandamiskulud – täiendavad vahendid seoses külateatrite fes-tivaliga seotud kuludeks ning küt-tekuludeks 14 200 eurot.

Muu vaba aeg, kultuur (projek-tid)Eraldised – toetusteks MTÜ-dele

Kostivere LasteaedPersonalikulud – uue rühma ava-misega seotud personalikulud 10 179 eurot.Majandamiskulud – uue rühma avamise ning kütte- ja ventilat-sioonisüsteemi rikete korrasta-miseks.

Neeme LasteaedMajandamiskulud – mulla vahe-tus lasteaia õuealal 2 000 eurot.

Loo LasteaedInvesteeringud – õueala korda tegemiseks mänguväljakud, teed, platsid, piirded ja välisvalgustus 153 200 eurot.

Neeme AlgkoolPersonalikulud – abiõpetaja jät-kamiseks alates septembrist 905 eurot.Majandamiskulud – sh tundide läbiviimiseks tarnsport Loo kooli, terviseameti nõuetest tuleneva-te probleemide likvideerimiseks, õppevahendid.

Kostivere PõhikoolMajandamiskulud – sh arvuti-te soetamiseks pedagoogidele, küttekuludeks ning toiduainete kulud seoses tasuta pikapäeva rühma toidu ja hommikupudru pakkumisega 7 480 eurot.

Loo KeskkoolMajandamiskulud – sh toiduai-

nete kuluks ja remondikuludeks 2 000 eurot.

Eelarve muudatusedVallavolikoguEelarve muudatuse tingis ajaolu, et üks volikogu liige soovis loobu-da ettenähtud hüvitisest ja soovis, et selles summas tehtaks eraldisi MTÜ-dele. Vahendid summas 463 eurot suunatud arenduspro-jektide eelarvesse eraldiste reale.

NoortekeskusedEelarve muutmise vajaduse seo-ses Kostivere Noortekeskusele saadud Leader toetuse ja selle omaosaluse katmise vajadusega. Vahendid summas 500 eurot suu-natud arendusprojektide eraldis-te eelarvesse.

ArendusprojektidEelarve muudatused seoses ma-jandamiskulude eelarvesse pla-neeritud tegevustega mis jäävad 2011 aastal täitmata või lükkuvad edasi. Eraldistesse eraldatakse vahendid seoses Kostivere mõisa renoveerimise ja sisustamisega ning Loo arendusprojektideks ja KOP-i kaasfinantseeringute tasu-miseks.

Kostivaere LasteaedEelarve muudatuse võimaluse tingis asjaolu, et majahoidja ame-tikoht on hetkel vakantne ja sel-lest tekkinud vahendid soovitakse kasutada Kostivere Lasteaia köögi ukse taguse trepi remondiks.

Finantseerimistehingud ja veevarustusJõelähtme valla kaasfinantseeri-mise määr ÜVK projektis on vähe-nenud 315 723,54 eurolt 256 894 euro peale ja suurenenud projekt abimäär, seetõttu peab vald taga-ma väiksema kaasfinantseeringu ning võtma ka 58 829,54eurot vä-hem laenu.

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB

Jõelähtme vallamajas toimub detailplaneeringu avalik väljapanek: 1. Liivamäe küla Loovälja tee 7 maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 08. augustist kuni 04. septembrini 2011. Planeeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu krunti-deks jagamine, moodustatava-tele kruntidele äri- ja tootmis-maa sihtotstarbe määramine, äri- ja tootmishoonete ehitus-õiguse ja hoonestustingimus-te määramine, taristu kavan-damine, kitsenduste ja kujade määramine.Suurema osal planeeringu-alast on kavas arendada äri- ja tootmistegevusteks (kau-bandus- ja tootmiskrundid), ühele krundile nähakse ette võimalus autokütuste tankla rajamiseks ning üks on ette nähtud gaasregulaatorjaama krundiks.Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise et-tepanekut – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juht-otstarbe muutmist. Jõelähtme vallamajas toi-mub detailplaneeringute eskiislahenduste avalik arutelu:1. Kallavere küla Montov 12 ja Montov 19 kinnistute detail-planeeringu lähteseisukoh-tade ja eskiislahenduse tut-vustamine ning avalik arutelu toimub Jõelähtme vallamajas

09. augustil 2011 algusega kell 14.00.2. Neeme küla Lillemäe kinnis-tu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisla-henduse tutvustamine ning avalik arutelu toimub Jõeläht-me vallamajas 09. augustil 2011 algusega kell 15.00.

Detailplaneeringute põhijoo-nise ja seletuskirjaga on või-malik tutvuda Maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas tööajal esmaspäevast neljapäevani kella 8.00- 17.00 ja reedel 8.00- 13.00 ning samaaegselt on de-tailplaneeringute põhijoonis ja seletuskiri välja pandud Jõe-lähtme valla kodulehel (www.joelahtme.ee).

Jõelähtme Vallavolikogu ja Vallavalitsuse poolt algatatud detailplanee-ringud:1. Jõelähtme Vallavalitsus võt-tis 14.06.2011 vastu korralduse nr 330 “Kallavere küla Montov 12 ja montov 19 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine” sihtotstarve – elamumaa. Planeeritava ala suurus on 1907 m2 ja sel-le moodustab Montov 12 ja Montov 19 kinnistud. Detail-planeeringu eesmärgiks on varasemalt kehtestatud detail-planeeringu alusel moodus-tatud maaüksuste vaheliste piiride muutmine. Detailpla-neering ei too endaga kaasa nende planeeritavate krunti-de senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimus-

te muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel. Kavandatav de-tailplaneering on kehtiva Jõe-lähtme valla üldplaneeringu kohane. Otsusega on võimalik tutvu-da Jõelähtme Vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elekt-roonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee.

Jõelähtme Vallavolikogu on kehtestanud järgne-vad detailplaneeringud: 1. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 196 Manniva küla Teesu maaüksuse detailplaneeringu.2. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 197 Liivamäe küla Seapaju kinnistu detailplaneeringu.3. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 198 Saha küla Tamme kin-nistu detailplaneeringu.4. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 199 Jägala küla Kalevi ÜJP ja lähiala detailplaneeringu.7. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsuse-ga nr 200 Haljava küla Pärtli 3 maatükk II kinnistu detailpla-neeringu.6. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 201 Ruu küla Tirisaare maa-üksuse detailplaneeringu.7. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.06.2011 otsusega nr 202 Ihasalu küla Laherann 2, 3 ja 4 ning nendega külgne-va Jõesuu puhkeala maaük-suste detailplaneeringu.

Kohaliku omaalgatuse programmist said toetust alljärgnevad projektidHaljava Külaselts MTÜ – Haljava küla bussiootepaviljon (1600 eurot)

Vandjala Muinasküla seltsing – Vandjala külaplatsi teine etapp (1600 eurot)

Kaberneeme külaselts – üritused õues (1600 eurot)

Kostivere Selts MTÜ – Kostivere mõisa päev 2011 (1600 eurot)

Kaberneeme külaselts MTÜ – „Ohutus ennekõike“ (1597 eurot)

Kaberneeme külaselts MTÜ – helitehnika ja termoste ostmine (1440 eurot)

Kostivere Spordiselts MTÜ – Kostivere aleviku jaanituleplatsile ja alevikku külakiikede tellimine ja paigaldamine (600 eurot)

11NR. 169JUULI 2011

Hädas sihvkakoortega

Kogu Maardu hiiemets võeti ajutise kaitse alla

Teade Jõelähtme passaari külalistele

Grupp Kostivere elanikke

Oleme korduvalt noomi-nud noori, kes Kostivere ale-viku bussipeatuses sihvka-sid söövad ja koored samasse maha sülitavad.

Juhtisime hiljuti jälle söö-jate tähelepanu, et seemne-koored võiksid prügikasti minna, see on ju sealsamas täiesti olemas. „Me ei viitsi,“ vastati ja jätkati söömist ning koored lenda-sid taas sama teed pidi maha asfaldi-le. Aga bussipeatus on ju mõnes mõttes aleviku visiitkaart nii

võõrale kui omale inimese-le. See on osake meie ühi-sest avalikust ruumist, na-gu külaplats, noortekeskus, pood või mõisapark. Mida puhtam, seda mõnusam.

Kuivatatud päevalille-seemned on kindlasti ter-vislik suupiste, kuid koor-te laialiloopimine, nii et ko-gu bussipeatus neist kaetud on, ei kõlba kuhugi.

Hoiatame, et kui ko-le komme jät-kub, siis järgmi-sel korral aval-

dame paharettide nimed valla lehes.

Delfi

Vastuseks aprilli alguses Maardu hiiemetsas pauku-nud raiele otsustas muin-suskaitseamet praegustest ametlikest hiiepiiridest väl-ja jäävad metsatükid eda-siste raiete vältimiseks aju-tiselt ehk pooleks aastaks kaitse alla võtta.

Kavatsetakse uurida ja ot-sustada, kas vahetult enne tüli tekitanud raietöid kaar-dile joonistatud hiieala pii-re tuleks laiemaks venitada või mitte.

Ettepaneku Maardu hiie piire senisest oluliselt laien-dada tegi muinsuskaitse-ametile looduslike püha-paikade eksperdikomisjon.

Komisjoni esimees Hei-ki Valk ütles, et senistes pii-rides on tegelikust hiiest kaitstud ainult väike osa. Sellepärast tuleks komis-joni arvates praeguse vaid veidi üle kuue hektari suu-ruse hiieala külge liita veel ümberkaudseid metsatük-ke, mis suurendaksid hiie pindala ligi 54 hektarini.

Jõelähtme passaari alustu-seks mängib asjaarmastajate orkester Jõelähtme pulma-

marssi. Kõik julged huvili-sed on teretulnud orkestriga liituma. Mängida võib üks-

kõik millist pilli, mis kodus olemas ja mis enesele tun-dub hea ja sobilik. Aga võib

ka lihtsalt liituda orkestriga ning viisi rõõmsa ja heleda häälega kaasa laulda.

Õnnitleme kõiki juuli sünnipäevalapsi, soovime õnne ja tervist!

Kõikide määruste ja otsustega saab tutvuda Jõelähtme vallavalitsuse kantseleis, raamatukogudes ja kodulehel:

www.joelahtme.ee

Väljaandja:Jõelähtme Vallavolikogu ja VallavalitsusToimetaja Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; ajaleht@joelahtme.ee

94 29.07 AGNES JAKSEN Ruu küla

92 26.07 OLGA TEPLOVA Loo alevik

90 17.07 HELMI JAKSEN Ruu küla

90 25.07 ÕIE-OPHELIA AUSLA Loo alevik

87 10.07 PEETER NOOL Ülgase küla

87 29.07 ASTA LIIVAND Maardu küla

86 04.07 VELDA AHMAN Manniva küla

85 25.07 ELLEN SALUMETS Kallavere küla

84 01.07 MARIA MATVEJEVA Kostivere alevik

84 11.07 LINDA PRITS Vandjala küla

84 25.07 HARALD TALVIK Vandjala küla

83 05.07 LEO RIID Iru küla

83 05.07 IRINA JÜRGENS Loo alevik

83 15.07 ENDEL SALUMETS Kallavere küla

83 20.07 JEKATERINA FEDOTOVA Jägala küla

82 07.07 VELLO VAIN Rebala küla

82 07.07 HANNA TKACH Liivamäe küla

81 04.07 AGRAFENA SEMJONOVA Kallavere küla

81 05.07 VAIKE KOSE Kostivere alevik

81 27.07 SAIMA LUKS Parasmäe küla

81 27.07 DAGMAR HARAK Maardu küla

81 29.07 YURY DROZDOV Iru küla

80 16.07 PAVEL HOKKONEN Loo alevik

80 22.07 MEIDA TIITUS Uusküla küla

75 03.07 HUGO LUKAS Uusküla küla

70 05.07 KARLI PAJU Loo alevik

70 08.07 AULO MAIOR Kostivere alevik

70 09.07 JÜRI KALJU Jõelähtme küla

70 14.07 JAAN KIVIMÄGI Haljava küla

70 14.07 JUTA TÜVI Jägala küla

70 18.07 GALINA TIMBERG Loo alevik

70 21.07 MARTIN PAKK Loo alevik

70 30.07 ELMA PAJURI Iru küla

Avaldame südamlikku kaastunnet Veronika Susi 30.03.1922–23.06.2011

Ludmilla Jaagumägi 03.06.1931–01.07.2011

Jelizaveta Kõrts 27.06.1934–02.07.2011

,mist

a-d

snii

,Hoiata

dnim

11. juulil kell 19.46 said päästjad väljakutse Jõelähtme valda Loo külla, kus oli leekides motoroller. Päästjate saabumise ajaks oli lahtise leegiga põlev roller peaaegu hävinenud. Põleng kustutati kella 20.10. Inimesed juhtunus kannatada ei saanud.

12. juulil kell 20.18 teatati häirekeskusele, et Jõelähtme vallas Ülgase külas põleb saun. Suvilaga kokkuehitatud puidust saunas olid süttinud korstna juurest sein ja lagi paari ruutmeetri ulatuses. Päästjad lammutasid seina ning lae lahti ja kustutasid tulepesad. Inimesed põlengus kannatada ei saanud. Tulekah-ju arvatav põhjus on küttekolde nõuetele mitte-vastavus.

112

Kuldleeripüha toimub 14.08. kell 11. Oodatud on kõik, kel leerist möödas 50 või enam aastat, et olla koos kirikus ja hiljem ühise laua taga.1961. aasta jooksul on Jõelähtme kirikus kinnitatud:Liidia Malmsaar, Anne LahesaluRein Jõerand, Tiiu Vassiljeva,Raivo Kuuskmäe, Vilve Kalju,Mall Rämmeld, Anne Palts,Ferdinand Lainjärv,Luule-Helena Lainjärv.Palun kõigil osaleda soovijail anda endast eelnevalt teada. Lisateavet saab Margus Kirjalt, tel 6033087, 56647686.

Südamlik kaastunne Anu Saaremäele ema

LUDMILLA JAAGUMÄGI surma puhul

Kostivere lasteaed

Sügav kaastunne dr. Ester Sassile kalli ema

IRMGARD UVER`I 20.05.1928 – 22.06.2011

kaotuse puhul.Jõelähtme vallavolikogu

ja -valitsus

Seoses vee- ja kanalisatsiooni-torustike ehitusega Loo alevikus Toome teel ja Spordi teel 13.06.11–26.10.11, Vibeliku tee ettevõtete piirkonnas 16.11.10–30.07.11, Kuusiku korterelamute piirkonnas 17.01.11–31.07.11,Talleggi piirkonnas 10.03.11–31.08.11 ja Saha teel 04.04.11–30.07.11 võib olla häiritud ligipääs kinnistutele ja esineda ajutisi veekatkestusi. Haljastus ja katendid taastatakse suvel/sügisel 2011. Töid teostab Nordecon AS, tel 615 4400, nordecon@nordecon.com.

120 aastat Jõelähtme valdaKonkurss „Kaunis kodu 2011“ Jõelähtme vallasKandidaatide esitamise tähtaeg on 1. august, esitada saab kirja-likult (Jõelähtme Vallavalitsus, Jõelähtme küla; Harjumaa, 74202) või e-posti teel (kantse-lei@joelahtme.ee).Hindamisel käsitletakse nelja teemaderingi: terviklik ruumimõju, heakord, haljastus, väikevormid.Jõelähtme Vallavalitsus autasus-tab kolme parimat mastivimpli-ga ja esitab need järgmise aasta Harju maakondlikule kauni kodu konkursile.

Alates juunist töötab Jõelähtme Vallavalit-suses korrakaitseametnik, kelle tööaeg on tööpäeviti õhtul 4 tundi ja puhkepäeviti 8 tundi. Ta teostab kontrolli ja järelvalvet ranna- ja metsaaladel ning jälgib heako-rra- ja avaliku korra eeskirja täitmist. Rein Vilumaa kontakttelefon on: 53087918.

Kostivere noortekeskus on suvepuhkusel. Uksed avatakse taas 15. augustil. Siis alustame ette-valmistusi uueks, septembris algavaks hooajaks.

Kostivere päevakeskus lõpetab ja jätkab tege-vust septembris Kostivere mõisa ruumes.Päevakeskuse ruumidesse laieneb Kostivere lasteaed.

PUITBRIKETT PELLETID VEDU ÜLE EESTI

12 NR. 169JUULI 2011TEATED JA REKLAAM

PLEKK-KATUS pakub: Katuseplekk. Sileplekk. Lisaplekid. Vajadusel pai-galdus. Väga hea hind. Tel. 50 65 65 9, 65 65 782 Kadaka tee 4, Tallinn

01.–05.08 Neeme koolis Jõelähtme noorte IV fi lmilaagerN 04.08 kl 12 Loo kultuurikeskuses Loo seenioride klubi ümarlaud*Õnnitleme suviseid sünnipäevalapsi *InfoL 06.08 kl 10 Jõelähtme kirikus ja kirikuaias kihelkonna-päevade talgudP 07.08 Neeme koolis merelaagerXI KÜLATEATRITE FESTIVAL12.–14. augustini Jõelähtme rahvamajasL 13.08 kl 12 Harjumaa eakate päeva konverents „Pensio-när ja tänapäev“. Esineb Loo seenioride ansambel PihlakobarJÕELÄHTME KIHELKONNAPÄEVAD13.–21. augustini Jõelähtme kirikusL 13.08 kl 12 Alguspalvus kirikus Palverännak Jõelähtme kirik – Saha kabel kl 17 Lõpupalvus kabelisP 14.08 kl 11 Jõelähtme kirikus kuldleer Pärast kaasatoodud andide maitsmine ühise laua tagaL 20.08 Jõelähtme kirikuaias passaarP 21.08 kl 11 Jõelähtme kirikus jumalateenistus R 19.08 kl 18.30 Jõelähtme rahvamajasNeeme Nogia – 10

Kunstiline juht Merike Kahu.Tantsuks mängib ansambel ApelsinSissepääs 10 €R 26.08 kl 19 Jõelähtme kirikusVaimuliku muusika kontsert „Jumalaema palve“Esineb festivali „Credo“ meesansambel Dirigent Stanislav ŠeljahhovskiLaupäeval, 27. augustil kell 13 Haljava küla lõkkeplatsilHALJAVA–JÄGALA ÜHINE KÜLAPÄEV*Avatakse pidulikult Haljava uus bussipeatus. *Peetakse Haljava ja Jägala vaheline võrkpallimäng. *Oodatud on kõik pildid fotokonkursi jaoks. Selle aasta fotokonkursi teema on „Külasuvi“. Töid saab üles laadida: pilt.delfi .ee, kasutaja: haljava, salasõna: fotokonkurss. Võitjatele auhinnad. *Lastele põnevaid tegemisi. *Toimuvad töötoad ja tasuta täika. Kõik on oodatud ostma-müüma-vahetama isetehtud kaupa.*Keha ning vaimu kosutavad tants ja laul.Tule sina ka ning võta sõber kaasa! Info tel: 5238860L 27.08 kõikides rannakülades muinastulede öö

Koostas Elle Himma

Kultuurikalender

Kojutoomisega maitsvad singid, vors-tid jne. Saadaval ka värsked seakondid 3 € 20 kg ja seakamar 5 € 10 kg. Tel 5359 6544.

OSTAN METSAMARJU ja SEENImetsmaasikas, murakas, mustikas,pohl, jõhvikas, kukeseen, puravik jneInfo telefonil: 59 127 888

Teisipäeval, 26. juulil saab Jõelähtme rahvamajas tutvuda Hiina tervisevõimlemisega (qigong). Läbiviijaks on idamaiste tervisekunstide õpetaja Mart Parmas. Oodatud on kõik rahuliku tervisevõimlemise huvilised. Kaasa võtta soojemad vabad rõivad, kerged spordi-jalatsid, võimalusel soe pleed, võimlemismatt.Ürituse aeg: 17.30–21.00.Osavõtutasu 4 eurot.Info telefonil 5347 7078 või meiliaadressil marika.ukanis@hotmail.com.

Ülemiste City avab lasteaiaÜlemiste City ootab kõiki 1,5 kuni 6-aastaseid lapsi sügisel avatavasse eralasteaeda Kalli-kalli. Lasteaed asub Ülemiste City linnakus renoveeritavas hoones aadressil Keevise 2. Lasteaia käsutuses on hoone esimene korrus ja majatagune haljasala. Lasteaeda on planeeritud 4 rühma ning kokku on kohti 68 lapsele. Hakatakse pakkuma ka päeva- ja õhtuhoidu.

Täpsemat teavet lasteaia kohta ja lasteaiakoha avalduse leiate aadressil www.kalli.ee.

Kuusalumuusikakooli parklaskell 9.00–11.45

III kvartalis5. ja 19. juuli2., 16. ja 30. august13. ja 27. september

KehraAnija valla kultuurikeskuse hoone eeskell 15.00–18.00

III kvartalis5., 19. ja 29. juuli2., 16., 26. ja 30. august13., 23. ja 27. september

RaasikuKonsumi kaupluse juureskell 9.00–10.30Kostivere päevakeskuse juures paikneval parkimiskohal kell 11.30–12.30

III kvartalis8. juuli5. august2. ja 30. september

Loksa autobussijaamkell 9.00–13.00

III kvartalis15., 22. ja 29. juuli12., 19. ja 26. august9., 16. ja 23. september

Pangabuss peatub:

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadistoma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Reede, 12. august 9.55 Põgus tervitus10.00 L. Pihlak „Tagasi-pööre keelatud“. Raasiku Lustiring11.30 R. Tomas „Ka-heksa armastavat naist“. Kiisa RM näitering12.45 O. Luts „Võidu-laenu loosipilet“. Tabivere harrastusteater13.30 Festivali avami-ne14.15 E. Albee „Kolm pikka naist“. Rannu kü-lateater EMU (esinemis-telk)16.00 „Timukas“. J-P. Sartre’i „Kinnine kohus“ ainetel kokku pannud ja lavastanud Ellen Teemus. Orissaare näitering17.10 E. Vetemaa „Õh-tusöök viiele“. Jõelähtme Lavagrupp18.45 I. B. Singer „Patu-kahetseja“. Vilde harras-tusteater20.00 A. Kivirähk „Mo-noloogid raha asjus“. Nõo näitetrupp

21.10 Lavastajad žürii palge ees

Laupäev, 13. august10.00 P. Kilgas „Tütar-laps otsib õnne“. Valgu näitering M.O.T.T.11.50 A. Tšehhov „Ka-ru“. Turba näitering13.30 M. Mürk „Üits-kõik“. Krabi külateater (vabaõhulava)14.25 „Andruse lugu“ E. Vaiguri „Päike, tuul ja teekäija“ ainetel. Torni-mäe rahvamaja näitering16.00 A. Tšehhov „Abi-eluettepanek“. Vana-Vi-gala Topelt-Kiiks17.00 H. Ader „Tipptea-dus“. Valtu näitering17.30 E. Vilde „Miks ma ajakirjanikuks ei ha-kanud“. Neeme näitering (esinemistelk)18.00 „Leitud kirjad“. Omalooming, Abja näite-ring18.40 A. Mälk „Ema“. Lümanda näitering20.15 L. Kadak „Kuidas

sõrulased näitemängu-proovi tegid“. Salme val-lateater (vabaõhulava)21.00 Lavastajad žürii palge ees

Pühapäev, 14. august 10.00 D. Ahmet „Mam-ma“. Häädemeeste huvi-keskuse näitering12.00 U. Lennuk „Boob teab“. Purku Näitemän-gusõltlaste Selts13.10 E. Sepp „Kadu-nud muinasjutt“. Kuusalu Latern14.20 A. Pajuri „Halb ema“. Elva Sinilinnu teat-ritrupp (esinemistelk)15.00 A. Tšehhov „Abi-eluettepanek“. Jõelähtme Lavagrupp16.00 Kiidame, täname ja lõpetame (esinemis-telk)Festivali žürii: Andrus Vaarik, Toomas Lõhmus-te, Maret ja Kristiina Oo-mer

Eesti XI külateatrite festivali toetajad-aitajadAS Tallinna Sadam, Eesti Kultuurkapital, Harjumaa Sihtkapital, Ramirent Baltic AS, Bibiart, Loo Vesi, Loo Elekter, OÜ Naeris, Naiskodukaitse, Harrastusteatrite Liit, Jõelähtme Vallavalitsus, Jõelähtme Rahvamaja

Suur teatrifestival JõelähtmesXI KÜLATEATRITE FESTIVAL 12.–14. augustini Jõelähtme rahvamajas

Kostivere lasteaed võtab konkursi korras tööle järgmised töötajad:• RÜHMAÕPETAJA• TERVISHOIUTÖÖTAJA (0,5 koormusega)• LOGOPEEDI • MAJAHOIDJA (0,5 koormusega)Avaldus, CV, haridust tõendavad dokumendid ja motivatsioonikiri saata hiljemalt 5. augustiks aadressil kaili@kostilaps.ee või Aruküla tee 1, Kostivere, Jõelähtme vald.Info telefonil 5205818.

s

Kõige soodsamad küttepuud Lepp, sanglepp, kuusk, kask. Toome puud Harjumaal tasuta koju! Tellimiseks helista 6 000 136, 52 000 93 või täida tellimisleht internetis: www.puu24.ee