KEILA VALLA LEHT28. veebruar 2014

Keila valla ja linna ühinemine kogub aina enam toetust Vastajatest iga teine ühinemise pooldaja, vastu ainult iga kuues. lk 4

Eesti mehele tuli Grammy Dirigent Tõnu Kaljuste võitis maailma mainekaima muusikaauhinna - Grammy. lk 3

Iseäralik KersaluLoe Pakri poolsaare alguses paikneva, valla ühe väikseima küla põnevast ajaloost.lk 2

Toimetaja veerg

Foto

d: e

rako

gu

Nr. 2

Vabariigi aastapäeva järel sobib rääkida inimestest, kes on tõe­lised patrioodid. Meil on palju tublisid elanikke, kes oma põhi­töö kõrvalt pühendavad end kohaliku elu edendamisele. On aga on üks seltskond, kelle põ­hitöö ja ühiskondlik tegevus on üks ja sama. Need on priitahtli­kud pritsumehed, kelle pühen­dumus vääriks märksa enamat kui ühekordset kajastust valla­lehe esikaanel.

Mis on vabatahlik päästekomando?Kogukonnas alaliselt paiknev vabatahtlik päästeüksus de­poohoone, väljaõpetatud mees­konna ning vajaliku tehnika ja varustusega. Päästekomandod ei tohi paikneda üksteise kõr­val ning peavad tagama ühtlase päästevõimekuse kogu riigis. Riigipoolne rahastus koosneb kolmest komponendist: püsita­sud, valmisolekutasu ja pääste­tööl osalemise tasud. Tehnika, ruumid ja puudujääva summa peab leidma komando ise, tih­tipeale kaasatakase ka kohalik omavalitsus. Komando tegevus, sh. valvesoleku maht, väljasõi­duplaan, vajalik tehnika ja selle seisukord jms. on täpselt paika pandud. Reeglina ei olda de­poos, vaid kodus telefonivalves. Vastamata kõne juhtimiskesku­sest või komandopealikult ei ole valik. Päästetöödel eristab vaba­tahtlikku kiivril olevad punased tähed VP (vabatahtlik päästja).

Vabatahtlike komandode taasavamine sai hoo sisse 2008. aastal, kui hakati sulgema riik­likke paarimehelisi komando­sid. Esimene siinkandi komando ja MTÜ loodi pärast Harju­Risti komando kinnipanekut. Roman Mägedi, Lohusalu vabatahtliku päästekomando pealik, osales selles kui piirkonna juht ja ini­mene, kellele kohalik päästevõi­mekus vägagi korda läheb.

Lohusalu vabatahtlik päästekomandoseadis end Laulasmaa Spa män­dide alla sisse 2012. a. Veebruari alguses neil külas käies võttis mind vastu pealik Roman Mä­gedi koos oma kolleegidega.

Heiki Hõimojatoimetaja

Päästjad enda vabast tahtest

Roman on tegudemees, keda ei huvita pikk ilujutt ja keda tema meeskond austab. Tema usal­dusväärsus ning soojus paistab kätte esimesest pilgust.

Roman asus päästetööle kohe peale sõjaväge, 1993. aastal. Täna on ta Paldiski riikliku ja Lohu­salu vabatahtliku komando pea­lik.

Laulasmaa depoos käib praegu alles ruumide väljaehi­tamine. Ajasime juttu püstijalu jahedas garaažis pritsuauto kõr­val. Külm puges kontidesse, aga seltskond ja nende suhtumine soojendas südant. Kui küsisin, miks siia tööle tullakse, ei teh­tud suuri sõnu missioonist ja ini­meste päästmisest. Tegutsemine tulekahjus on siiski väga must ja raske töö, seda peab suutma taluda. Oluline on ka seltskond. Ja seltskond hoiab kokku ühiste väärtushinnagute pärast.

Seltskond ei koosne aga su­

gugi vaid meestest. Lohusalu komandos on ka kaks naishin­ge ­ oma igapäevast leiba meie piirkonna politseiametnikena teenivad Kadi ja Kristi. Kristi lõi päästjatega kampa oma abi­kaasa, komandoliikme Viljari eeskujul, Kadi omakorda oma kolleegi ja sõbranna järgi.

Pealik Roman on kolme lapse isa. “On üsna rakse olla topelt­koormusel päästetööl ja leida aega lastega tegeleda, aga pere­kond on sellise elukorraldusega harjunud ja teab, et pühade ajal ei pruugi isa kodus olla”, tõdeb Roman. Ta peab oluliseks ka oma lapsi päästetöö vaimus kas­vatada ja soovib, et lapsed tema jälgedes käiksid. Kes Romani peret teab, võivad pereisa õn­nitleda ­ nii lapsed kui naine on vägagi pääste­usku.

Väärtused paigasMinu katse viia jutt meediast kuuldud madalatele palkadele ja Soome tööle minekule ei võta vedu. Pigem on teemaks kaater, mille mainimine paneb kõigil silma särama ­ seni on üksikuid veepealseid operatsioone tehtud Viljari isikliku paadiga. Nüüd omatakse ühena esimeste seas korralikku alust ja väljaõpet, mis annab komandole mere­päästevõimekuse Osmussaarest Suurupini.

Eelmisel aastal tegi koman­

do kokku pea 70 väljasõitu. Peaasjalikult tulekahjudele, aga käidi ka oktoobritormi järel teid langenud puudest vabastamas. Päästekeskuse väljakutsed pole komando ainukesed tööd. Li­saks turvatakse üritusi ning te­hakse muud, kus on vaja pääst­jate tehnikat ja väljaõpet. Kui riiklikud päästjad tegelevad va­hetult inimelude päästmisega, siis omanike paatide või autode päästmine on tasuline teenus. Hädaline ja teostaja lepivad tin­gimustes kokku ja siis pääste­takse, kasvõi kassi puu otsast.

Erinevate projektide toel rajati sel talvel Kloogale ja Lau­lasmaale liuväljad. Ehk aitavad needki hoida jäähuvilisi eemal ohtlikust järve­ ja merejääst. Jär­jest enam panustavadki pääst­jad ennetustöösse, mis on alati päästeoperatsioonist tulusam.

Romani ja tema komandoga võib igaüks kohtuda ja üldsegi mitte erakordsetel asjaoludel. Nimelt osaletakse ennetuspro­jektis, kus käiakse kodudes tu­leohutust kontrollimas. Roman toonitas, et tegemist pole mitte karistusaktsiooni, vaid tasuta konsultatsiooniga. Helistage numbril 5070288 ja leppige Ro­maniga kokku.

Loodamegi Romani ja tema komandoga kohtuda ainult en­netustöö raames ning soovime neid kõigile eeskujuks!

Vahel võrreldakse riigijuh­timist ettevõtte juhtimisega. Iga võrdlus on mõneti mee­levaldne. Mulle meelib võr­relda riigi (ja miks mitte val­la) juhtimist perekonnaga. Perekonnas ei pea laps uue elektroonikavidina või huvi­ringi jaoks esitama tasuvus­plaani. Halbade õpitulemuste või nooruse lolluste pärast ei kästa uut peret otsida. Samas võivad vihaleaetud pereisa ja elukogenuma vanaema hin­nangud väga erinevad olla. Nii on ka oma riigiga ­ riik on ühine, emotsioonid erinevad. Kes armastab oma riiki, an­destab paljugi. Tänases kaa­neloos räägime inimestest, kelle pühendumus on väljas­pool kahtlust. Nende usk oma riiki ja kogukonda äratab kor­raga kadedust ja austust ning väärib järgimist.

Kadri Tillemani kirjutis räägib kahe Keila ühinemi­sest. Siin on osapooli palju ja kõigil erinev motivatsioon. Eriti keerulisest suhtest ­ ko­danik ja maamaks räägib tub­li vallaametnik Ege Kesvate­ra. Kel asi segaseks jääb, võib talle helistada ja üle küsida. Soovime head lugemist ja jät­kuvat kuuma suhet oma riiki!

Ennetustegevus on vabatahtlike päästjate tähtsamaid töölõike. Selleks annavad hea võimalu-se rahvarohked üritused. Pildil Lohusalu komando Laulasmaa suvelaadal 2013. a juulis.

Roman Mägedi - Lohusalu päästekomando pealik.

Vabatahtlikud päästjad vallas valvelTublid priitahtlikud päästjad armastavad oma valda ja unistavad oma pääste-kaatrist. lk 1

28. veebruar 2014lk 2

Lühiuudised

Eve Piibeleht Aavikult

Minu küla

Allar, päris ajakirjanikVanasti vaatasin roh­kem. Põhjuseks pole mitte Eesti koondise kehvad tulemused, vaid elu on nii kii­reks läinud, et enam pole aega. Nä­dalavahetustel ikka vaatan.

Mina ja olümpia

Heid, tark Lehola naineMina vaatan ainult alustamist ja lõpeta­mist, meie turiste ma ei vaata. Vanessa on vähemalt miljonär, see ajab naerma ja teda vaatasin. Ära minust pilti tee, tee noorematest!

Ants, erukolonelOlen käinud kolmedel olümpiamängudel, 20 aastat tagasi olin Lillehammeris kahe­võistlejate meeskonna arst. Siis oli kahe­võistlejate meeskond neljas, murdmaa­meeste kohad kolmekümne piirimail. Sama seis nagu täna. Loodan, et olukord läheb paremaks, aga see võtab aega pikki aastaid. Telerist ikka jälgin võistlusi, aga aastatega on huvi vähenenud.

Eve, käsitöölineKunagi olin suur vaa­taja. Maale kolides oli meil lausa telekavaba periood, nüüd on see jälle nurka siginenud. No vokk on mul ikka teleka poole, kui näidatakse olüm­piat, siis vaatan. Läbi kodarate.

Pakri poolsaare alguses paiknev Kersalu küla on oma 64 elaniku­ga üks valla väiksemaid. Aastal 2000 elas külas vaid 20 inimest, seega on edasiminek olnud mär­gatav. Suviti kasvab elanike arv mitmekordseks, sest pikk me­rerand, suvilakoperatiiv, ja hea ligipääsetavus nii auto kui ühis­transpordiga muudavad paiga suvitajatele atraktiivseks.

Ajaloolisi andmeid on küla kohta raske leida. Meie talus 1940. aastal korraldatud arheo­loogiliste väljakaevamiste käigus leiti aga matmispaiku Põhjasõja aegadest, seega oli inimasustus tollal siin juba olemas. 1881. aasta dokumentides on külas loetletud täpselt kümme suitsu.

Ennast saan pidada nii põ­liselanikuks kui uusasukaks. Aaviku talu on meie perekonna­le kuulunud 1881. aastast. Olen veetnud kõik oma lapsepõlve­suved siin metsades ja luhtadel puude otsa ronides ning Esime­se maailmasõja aegsetes kae­vikutes onne ehitades. Mu ala­liseks elukohaks sai talu siiski alles uue aastatuhande alguses.

Lapsepõlvest saadik on ümb­ruskonnas paljugi muutunud. Kunagised lagedad karjamaad on muutunud läbimatuteks soostunud padrikuteks. Tänu sellele olevat Kersalus kõige suuremad ja näljasemad sää­sed kogu Harjumaal. Endised põllumaad on rohtunud ja mõ­ned neist ka elamukruntideks muudetud. Positiivse külje pealt on kerkinud uusi maju, tulnud juurde uusi rõõmsameelseid ja aktiivseid elanikke ja omavahe­line läbisaamine on hea.

Iseäralikuks teeb Kersalu veel asjaolu, et tilluke küla ja­guneb kaheks omaette hoidvaks osaks. Üks osa on ajalooline Ker­salu nii põlis­ kui uusasukatega, mis enamjaolt jääb Põllküla­Ma­dise tee piirkonda, ulatudes me­rerannast pea raudteeni. Teine, eraldihoidev osa on kunagi seits­mekümnendatel Paldiski sõja­väelaste jaoks rajatud Aida suvi­lakooperatiiv, kuhu nüüdseks on kerkinud ka aastaringseks ela­

miseks mõeldud hooneid. Kahe külaosa vahel on pea kilomeeter tühja maad. Hoolimata pisiküla staatusest on Kersalul nii mõnda­gi, mille üle uhkust tunda. Meil on siinkandi ainuke eravalduses olev elektrit tootev tuulik. Meil on oma juga, Kersalu juga, mis küll kuivematel suvekuudel kui­vaks kipub jääma, kuid on sellest hoolimata Eesti jugade loetelus olemas. Meil on rohkem kui kilo­meetri jagu uhket pankrannikut, kuhu tekivad igal kevadel imelisi jäälosse meenutavad hiiglasli­kud jääpurikad. Meil on tervelt kaks liivaranda, mis õnneks pole veel päevitajatest üle asustatud. Ja mis kõige olulisem, toredad inimesed, kes hoolivad oma ko­dukohast ja naabritest. Vahet pole, on nad siis põlisolijad või hiljem tulnud.

Tilluke ja iseäralik Kersalu

Seda kohta nimetasid põlisasukad Vanasadamaks või Vanarannaks ja läbi aastasadade lasti sealt vette ja tulid kaldale Kersalu küla kalapaadid. Minu ema veel mäletab neid võrgul käimisi, minu lapsepõlves sai Vanasadamat vaadata vaid läbi kahekordse okastraataia ja mere äärde sealt enam ei pääsenud. Mere äärde ei tohtinud kohalikud tollal minna terve Ker-salu küla rannajoone ulatuses. Igal kevadel künti panga-pealsele traktoriga piiririba sisse. Aga pea uhtusid vihmad vaod tasaseks ja lapsena sai ikka mere ääres ja ujumas käidud - paras põnevusmäng, kas saab piirivalvurite käest seekord sugeda või mitte. Lastele, kes mere ääres vahele jäid, ei tehtud peale korralekutsumise midagi.Nüüd aga on iidne sadamakoht üheks võimalikuks gaasi-trassi maabumispaigaks.

Teenifest tegi Laulasmaa koolis teatritJuba tosin korda on peetud teismeliste päris oma teatrifestivali Teenifest.Tänavusele üritusele (31.01­02.02) oli Eestist ja kauge­maltki kohale tulnud üheksa noortetruppi, et osa saada oma ala meistrite juhendatud õpikodadest ning meeleolukast etenduse­päevast, kuhu oli oodatud ka laiem publik. Värvi ja rahvusvahe­list mõõdet lisas välistrupp L’Elefante Milanost.

Teenifestil ei võta trupid omavahel mõõtu ning üritusel va­litseb alati mõnus positiivne õhustik. Eripärane on seegi, et iga trupp valib kaastruppide lavastuste seast oma meelisetenduse ja kingib lemmikule endavalmistatud meene. Tavaliselt juhtub nii, et pea iga trupp on kellegi teise lemmikuks, sest eri vanuses noortele meeldivad erinevad stiilid. Festivali üks taotlusi ongi õppida teiste töödest. Kindlasti pole vähetähtis ka lihtsalt kul­tuurne hariv ajaviide omavanuste ärksate inimestega.

Ülesastujad said hea õpetliku sõna kaasa professionaalselt žüriilt, kuhu sel aastal kuulusid Rait Avestik, Rain Mikser, Argo Aadli, Tanel Saar, Maaja Hallik, Toni Käsper ja Dmitri Hartšen­ko. Žürii selgitas etenduste põhjal välja Teenifesti parimad mees-ja naisnäitlejad. Parim meesosatäitja oli Reiko Reinup Treffneri Gümnaasiumist. Naisosatäitjate preemiaid anti välja kaks, mis mõlemad tulid KutiMuti Stuudiosse: Toora Alliksoole ja Liisi Prometile.

Ürituse eestvedaja Tiiu Mägi sõnul on traditsioon tugev ja noor teatrirahvas koguneb Laulasmaale uuesti juba järgmisel aastal.

Koostöös MTÜ­ga Koolitus­ ja Nõustamiskeskus HARED kü­lastas 10. veebruaril Laulasmaa Kooli 40 Leedu direktorit ja õpe­tajat, et tutvuda Eesti haridus­süsteemi ja koolikorraldusega ning koolide ja kohalike oma­valitsuste koostöömudelitega. Linnakoolidest külastasid lee­dukad Rahumäe Põhikooli ja maakoolidest Laulasmaa Kooli. Keila valla haridusnõunik Milvi

Leedu haridusjuhid käisid tutvumisreisil LaulasmaalBrokko andis Leedu kolleegide­le ülevaate valla hariduselust. Laulasmaa Kooli tutvustasid külalistele 8. klassi õpilased Angela Lill, Sandra Silvia Pih­lak, Evita Lauren Veik, Anna­Ly Sofie Ruusmaa ja Kristjan Rikas. Leedu kolleegides äratas kuuldu ja nähtu meeldivat üllatust ­ nad kiitsid meie laste tublidust ning imestasid, kui heades tingimus­tes maakoolis õppida saab.

Leedu haridus-töötajate ring-käiku vedasid

kaheksandikud.

Kauged kultuurid külastasid maailmahariduse nädalal Laulasmaad20.­24. jaanuaril toimus Laulasmaa Koolis maailmahariduse nä­dal. Vaadati dokumentaalfilme, osaleti online-viktoriinis, tant­siti ning saadi teadmisi juurde kokakunstis. Filmipäev „Vaata ja muuda“ toimus koostöös portaaliga maailmakool.ee ja filmiklu­biga Vaata ja Muuda. Noorimad õpilased said filmi „Kui me oli­me tiigrid“ vahendusel rännata läbi India. Filmis „Võõras“ nähti, millised vintsutused ootavad ees mustalt mandrilt Eestisse ela­ma asunut ning mida kogeb eestlane, kes valib elukohaks Aaf­rika. Kooli seintel oli üleval Valdur ja Piret Maibachi fotonäitus „Värvikas Etioopia“. Õpetaja Regina Proskura tutvustas 1. ja 4. klassi õpilastele flamenkot, hispaanlaste pidustusi ja muusikat. 7.­8. klass kohtus Afganistani rahuvalvaja seersant Hannes Vär­toniga ning nooremleitnant Simmo Saarega, kes selgitas, miks eesti sõjamehed välismissioonidel käivad. Palestiina päeval jagas 2., 3. ja 5. klassi õpilastele oma Palestiina­kogemusi Barbara Leht­na. 9. klass valmistas traditsioonilisi palestiina roogasid, millest said osa ka kooli õpetajad ning 8. klass, kes vahetasid mõtteid Palestiina teemadel.

Tegude­ ja teadmisterohket nädalat vedas Laulasmaa kooli huvijuht Laura Arum­Lääts ning aitas läbi viia Maailmahariduse keskus.

Õpetaja Regina Proskura tutvustamas noortele daa-midele flamenkotantsu juurde käivaid rekvisiite.

Foto

Lau

ra A

rum

-Lää

ts

Kersalu

Foto

Lau

ra A

rum

-Lää

ts

lk 328. veebruar 2014

Lühiuudised Grammy tuli Eestisse

Ege KesvateraKeila Vallavalitsus

Foto

: M

art

Arr

ak

26. jaanuaril USA­s Los Ange­leses toimunud muusikaauhin­dade galal tunnustati dirigent Tõnu Kaljustet Arvo Pärdi he­liteose “Adam’s Lament” ehk “Aadama itk” esituse eest pa­rima kooriesituse Grammyga. Grammy­väärilise teose esitajad olid Eesti Filharmoonia Kam­merkoor (solistid Tui Hirv & Rainer Vilu), Sinfonietta Riga, Tallinna Kammerorkester, Läti Raadio koor ja Vox Clamantis.

USA­s välja antav Grammy on maailma mainekaim muu­sikaauhind, mida võib kõrvu­tada kinomaailma Oscariga või kirjandus­ ja teadusmaailma Nobeli preemiaga. Tõnu Kaljus­te oli nomineeritud ka parima ooperisalvestise (Ståle Kleibergi ooper­oratoorium “David & Ba­thsheba”, Trondheimi Sümfoo­niaorkester) kategoorias. Eestlas­test kandideerisid Grammy’dele veel Arvo Pärt ja Neeme Järvi: Pärt parima kaasaegse klassi­kalise heliteose (“Aadama itk”) ning Järvi parima orkestri (Gö­teborgi Sümfooniaorkester) ja kooriesituse (BBC Rahvuslik Wales’i koor) kategoorias.

Auhinna pälvinu oli oma tegemistega hõivatud ja auhin­nagalal osaleda ei saanud. Tun­nustusest sai Tallinnas viibinud koorijuht teada interneti vahen­dusel ning tunded olid mõistagi rahulolu tekitavad. “Mõtlesin tagasi mõlemale plaadistusele – ooperiplaadistus Norras ja Pär­di „Aadama itku” plaadistus Nigulistes. Need erinesid üks­teisest väga selle tõttu, et Nor­

rasse läksin ja tegin teost, mis oli ette antud. Aga Tallinnas olen olnud koos Pärdiga nende lugude sünni juures ja teinud valikuid esinejate suhtes. Kui selline töö sai niiviisi hinnatud, mõjus see väga kosutavalt. Mit­te ainult salvestuse protsess ei saanud auhinda, vaid väärtus­

tatud sai märksa suurem loo­meprotsess. Tavaliselt läheb see Grammy väga harva Ameeri­kast välja, ses mõttes polnud ma selliseks üllatuseks valmis. Aga ta on meeldiv jah”, rääkis Tõnu Kaljuste.

Meie esidirigent lisas veel, et see auhind tõmbab Eesti muu­sikale kindlasti rohkem tähe­lepanu. Tallinna Linnavalitsus on otsustanud eraldada 15 000 eurot muusikaauhinnaga pär­jatud dirigendi Tõnu Kaljuste, helilooja Arvo Pärdi ja Tallinna Kammerorkestri orkestrantide premeerimiseks. Eesti Vabariigi valitsus otsustas aga auhinna­tud dirigendi preemiaks eralda­da 31 645 eurot.

Kindlasti paneb meie valla elanikke see erakordne tunnus­tus veel erilist heameelt tund­ma, sest on ju mõlemad suur­meistrid lähedalt Keila vallaga seotud. Nii Arvo Pärt kui Tõnu Kaljuste on mõlemad veetnud siin osa oma elust ning kind­lasti ammutanud loomingulist inspiratsiooni nii Laulasmaalt kui Helikülast. Laulasmaal asub ka Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus, mille Arvo Pärt koos oma perega asutas 2010. aastal eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks.

Hiljuti lõppes Arvo Pärdi Keskuse hoone ideekonkursi esimene etapp, leidmaks parim arhitektuurne lahendus hoone­le, mille südameks on Arvo Pär­di arhiiv. Osales 71 arhitektuu­ribürood üle maailma. Konkursi teises etapis jätkab 20 kõrgetase­melist ideekavandit. Tulemused avalikustatakse 20. juunil 2014 ning keskus peaks valmima 2018. aastal.

Keila Vallavolikogu 14.12.2013 määrusega nr 2 kehtestati maa­maksu määrad ja toetused 2014. aastaks. Maamaksu määr on kõi­kides hinnatsoonides 2,5% maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev hari­tav maa ja looduslik rohumaa, mille maksumääraks on 2,0% maa maksustamishinnast aas­tas.Põllumajandussaaduste toot­miseks kasutatav haritav maa ja looduslik rohumaa (hinnatsoo­nid H0295001 ja H0295002) tõusis maksumäär 0,5 %­lt 2,0%­ni maa maksustamishinnast aastas.

Keila valla elanikel, kelle elukoht on 2013. a 31. detsembri seisuga rahvastikuregistri and­

metel Keila vallas ja kes saavad kodualuse maa eest maamak­suteate pärast riikliku vabastu­se maha arvamist, on võimalik saada maamaksu toetust. Ka neil valla elanikel, kelle maa­tulundusmaa hinnatsoonides H0295001 ja H0295002 tõusis põllumajandussaaduste tootmi­seks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maa maamaks, on võimalik saada maksutõusu hüvituseks toetust. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega pärast maamaksu täielikku ta­sumist.

Kodualuse maa toetuse suu­rus vastab toetuse aluse maa või kaasomandi puhul omandiosale vastava maa 2014. aasta maamak­su suurusele. Toetuse suurus maatulundusmaal hinnatsoo­nides H0295001 ja H0295002 on 1,0% põllumajandussaaduste

tootmiseks kasutusel oleva hari­tava maa ja loodusliku rohumaa maa maksustamishinnast aas­tas.

Väljamaksmisele kuuluva maamaksu toetuse alammäär on 5 eurot. Toetust saab taotleda kuni 5. detsembrini 2014. a.

Maamaksuarvestusprog­rammi andmete põhjal moodus­tab 2014. a Keila vallas maamaks 445 346 eurot ehk 12% planeeri­tavast maksutulust. Täpsemat infot saab E ja K 09.00­17.00 e­posti aadressil ege.kesvatera@keilavald.ee või tel. 585 38 850.Lisainformatsioon: Keila Valla­valitsus avalikustab Laulasmaa ja Kloogaranna külas asuvate­le liikluspindadele kohanime määramise eelnõu. Täpsemat infot saab Keila Val­lavalitsusest ja Keila Valla ko­dulehelt ning vallalehe märtsi­numbrist.

Maamaksu määrast ja toetusest 2014. aastal

Tõnu Kaljuste võitis Grammy

Karismaatiline Tõnu Kaljuste oma lemmik-positsioonil - koori ees.

Õpilased kogusid kultuuripäranditHarjumaa õpilased kogusid möödunud kultuuripärandi aastal muistendeid kodukandi ajaloopärandi kohta ning lõid ka ise muistelugusid. Kogutud pärandipärlitest ilmus jaanuari alguses trükis „Harjumaa muistendeid: Harjumaa õpilaste ülestähenda­tud koha­ ja kunstmuistendid“. Trükisest saab lugeda lugusid ka ka Laulasmaa Kooli õpilastelt, keda juhendasid õpetajad Hille Magnus ja Kelly Keevallik. Raamatu esitlusel kandsid oma muis­tendid ette Ken Markus Pirnpuu ja Siim Erik Belials 4. klassist.

Laste kirjutatud lood on vaimukad ja harivad. Saame teada, kuidas on Laulasmaa omale nime saanud (autor Angela Lill, 8. kl), mismoodi tekkisid laulvad liivad Laulasmaa randa (Siim Erik Belials) ning mil moel kujunes Treppoja joastik (Ken Markus Pir­npuu). Juba aastaid liigub ringi jutt, et vanas Lohusalu koolima­jas kummitab. Miks? See selgub Birgit Veegeni, Sarah Mandri ja Elisabeth Dulgeri kunstmuistenditest. Kummitamisest pajatab ka Anna Maria Mäeotsa lugu „Lohusalu kummituslaev.“ Eks põnev on lugeda ka sellest, miks Kloogaranna vetelpäästemaja maha põles (Mari Liis Keevallik), kuidas tekkis Tissimägi (Get­ter Räni) ja Surmanukk (Sandra Tõnismäe). Omapärane on lugu „Kuidas ussipuu oma keele murdis“ (Anna-Ly Sofie Ruusmaa). Laulasmaa kooli õpilaste muistendeid saab lugeda nii raamatust kui ka kooli kodulehelt.

Rändnäitus “Hoia, mida armastad!”27.­31. jaanuarini oli Laulasmaa Koolis avatud Keskkonnaameti looduskaitseteemaline rändnäitus „Hoia, mida armastad!”. Näi­tusega pöörati tähelepanu Eesti looduse mitmekesisusele. Õpi­lased said teada, milleks ja kuidas loodust kaitsta. Mängulistel eksponaatidel oli võimalik otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda, uurida meie kodude mõju keskkonnale ning mängida looduskaitseteemalist põrandamän­gu. Peale Laulasmaa Kooli õpilaste said näitusest osa ka Keila­Joa Sanatoorse Internaatkooli õpilased.

Lehola kooli lapsed õhutavad kandma helkuritLehola Kooli lapsed võtsid osa liiklusohutuse teemalisest kon­kursist “Sinu idee, sinu algatus“. Alustuseks selgitati ajurünnakul välja laste mõtted, kuhu suunas liikuma hakata. Ajud ragisesid ja kirja sai palju ideid. Tähtsaimatena jäid sõelale: helkuri propagee­rimine ja vajalike liiklusmärkide paigaldamine Leholasse.

Laste endi läbiviidud helkurikontroll näitas, et lapsevane­mad ja lapsed, kes tulevad kooli või lasteaeda autoga, kahjuks helkurit kanda ei armasta. Helkuri vajalikkusest käis lastele rääkimas nii politsei kui ka raudteeohutuse spetsialist. Edaspidi on plaanis jagada kõigile külaelanikele Maanteeametilt, Swed­bank­ilt ning kohalikult külaseltsilt saadud helkureid. Lehola kooli õpetaja Aivi Tomsoni sõnul valmib projekti tulemusena lühinäidend helkuri kandmise vajalikkusest ning paigaldatakse Leholasse liiklusmärke.

Eelmise vallalehe trükkimineku eel tekkis toimetuses äkkidee tähistada vabariigi aastapäeva rahvamatkaga ümber Lohusalu poolsaare. Avaldasime sellest leheveerul lühiteate. Kui paljud kuulutust märkasid, pole teada, kuid 24. veebruari keskpäeval kogunes matka stardipaika ligi 200 inimest. Lapsed läbisid 4 km, täiskasvanud 10-km raja. Tee ääres oli mitu peatuspaika, kus kohalikud inimesed rääkisid paigaga seotud lugusid, lastele tehti viktoriini. Täname peatuskohtade giide perekondasid Pärlioja ja Krabo, proua Ivi-Elsi, toitlustaja Hole in One kokka maitsva matkasupi eest, firma Usin kringlimeistreid ja muidugi kõiki kohaletulnuid hea seltskonna ja aktiivse osavõtu eest!

Toimus matk Eesti Vabariik 96

Peep RaunKeila Vallavalitsus

28. veebruar 2014lk 4

Väljaandja Keila vald, valitsus@keilavald.ee - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja ja Heli Nurger keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn

KUULUTUSED

Õnnitlused!

Juubelid veebruarisVILMA LEITMÄE 91AINO TAMM 90ILMAR LEITMÄE 90LUDMILLA KASMANN 85MYKOLA TILNYI 85STANISLAV YUSHKEVICH 80ANTS VEETAMM 75HEINO KALVIK 75ALBERT UDE 75LIUDMILA ZABNINA 70MARIANNE HASAN 70NINA GNEVUSHEVA 70AINO KANTS 70

Sünnid jaanuarisCHRISTIAN BELSKIFREDERIC JÜRISSONMATTIAS SEERMAAMELINDA EMILIA LIMMERMARIUS KRUTTO

Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame.

Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com

Kadri Tillemannvallavolikogu esimees

Jaanuaris läbi viidud telefoniküsitluse tulemused kinnitavad üheselt, et linna ja valla ühinemispüüdlustega ollakse õigel teel ­ ühinemise pooldajad on suures ülekaalus nii Keila linnas kui vallas. Uuringufirma Faktum Ariko küsitles juhuvalimiga ligi 700 meie piirkonna inimest, neist 400 olid linnast ja 269 vallast.

Kõigist kindlat arvamust omavatest vastajatest olid ühinemise pooldajad ülekaalus (53%), kindlaid vastaseid oli kolm korda vä­hem (17%), umbes kolmandikul vastajatel (30%) kindel seisukoht puudus. Ühinemise toetajad olid ülekaalus nii linnas kui vallas, kuid vallas oli toetus mõnevõrra suurem ­ linnas oli liitumise vas­taseid keskmisest vaid paari protsendipunkti võrra enam (19%) ning kindlaid pooldajaid 46% kõigist vastajatest. Toetust ühinemi­sideele näitas ka see, et ühinemise positiivseid jooni toodi vasta­mise käigus välja rohkem kui negatiivseid. Enamasti loodetakse ühinemisest majanduslikult võimekamat omavalitsust ning pa­remaid avalikke teenuseid. Üle poolte vastajatest ei osanud välja tuua midagi halba, mis ühinemisega kaasneda võiks, vähem kui kümnendik mainis võimalikku ääremaastumist ning seda, et uus omavalitsus oleks liiga suur. Uuringuraport on täies mahus Keila valla kodulehel (www.keilavald.ee) kõigile tutvumiseks väljas.

Loodame koos vallavanem Peeter Schneideriga, et niivõrd veenev rahva toetus annab otsustajatele kindlust, et oleme linna ja valla liitumiskavatsusega õigel teel. Otsusekindlalt tegutse­des ei peaks me 2017. aasta valimisteni ootama, vaid ühinemine võib toimuda piisava poliitilise tahte korral juba 2015. aastal, viies ühendomavalitsuse valimised läbi koos Riigikogu valimistega. Sel viisil saaks riigipoolse ühinemistoetuse abil juba peatselt ellu viia mõne piirkonna jaoks olulise investeeringu ning olla koos pare­mas positsioonis tõmbekeskustel põhineva haldusreformi läbivii­misel. Ühtlasi ei saaks keegi sel juhul Keila kandis “parti teha” ­ poliitikud peaksid valima, kas pürgida Riigikogusse või ühen­domavalitsust juhtima.

Laulasmaal toimus pärimuskultuuri konverents24. jaanuaril kogunes poolsada rahvakultuuri huvilist Laulasmaa Kooli lasteaeda konverentsile „Pärimuskultuur lasteaias“. Osale­jad arutlesid pärimuskultuuri rakendamise üle lasteaedade õp­petöös. Ettekannetega esinesid pärimusmuusika magistrikraadi­ga kandleõpetaja Pille Karras, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler Ene Lukka­Jegikjan, Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala magistrant Leanne Barbo, Laulasmaa Kooli lasteaia muusikaõpetaja Piret Arikainen, Sõmeru laste­aia õpetaja Heli Vassar ja Laulasmaa Kooli muusikaõpetaja Sille Ojastu. Konverentsi lõpuks kaasas Sille Ojastu kuulajad lõbusas­se orkestrisse ja näitasid, et kõik oskavad musitseerida, kui saa­vad õpetust õigesti valitud meetodil.

Laulasmaa Kooli lasteeaia õppealajuhataja Ülle Krabo sõnul on pärimuskultuuri teisi valdkondi (kunst, emakeel, matemaati­ka, liikumine) kavas puudutada järgnevatel konverentsidel.

Valla ja linna ühinemisplaanil on kaalukas toetus

Valla lapsed võidukad käsipallisEesti Käsipalliliit korraldab teist aastat järjest 1.­3. klassi õpilas­te minikäsipallivõistlust Mr. Pritti minikäsipalli mängud koolis. 18. veebruaril toimus võistluste etapp Padise Põhikooli võimlas. Neli võistkonda mängisid turniirisüsteemis kõik omavahel läbi ning edukaimaks osutus Laulasmaa Kool. Õpetaja Kersti Lepiku juhendatud võidukasse võistkonda kuulusid Miia­Elize Jüris­son, Elisabet Uppus, Andres Liivak, Lars Rindla, Markus Riisen­berg, Kristo Ilumets, Jacob Jäetma, Niklas Peeter Viljanen. Järg­nesid Harju Risti Põhikool, Kostivere Kool ja Padise Põhikool. Alagrupi võitjana pääsevad Laulasmaa Kooli lapsed 26. märtsil toimuvale finaalturniirile. Padisel peeti ka võistkondlikud TERE kohukese osavus­teatevõistlused ja siingi ei andnud Laulasmaa lapsed ühtegi võitu vastastele.

Võimlata Laulasmaa kooli õpi-lased olid käsipalli-võistluse parimad.Fo

to:

Ker

sti L

epik

10. jaanuaril toimus Laulasmaa lasteaias Keila valla esimene beebi pidu. Üritusele olid ooda­tud kõik 2013. aastal sündinud vallakodanikud. Kutsutud lapsi oli 50, nende seas ka kahed kaksi­kud. Enamik neist tuli koos ema­de­isadega õdusale koosviibimi­

sele ka kohale. Vallajuhid Peeter Schneider ja Kadri Tillemann andsid üle kingitused ning sün­nikirjad. Esinesid Laulasmaa las­teaia lapsed, söödi ühiselt torti ja tehti perepilte. Usutavasti pandi selle sündmusega alus kenale tu­gevale traditsioonile.

Beebid pidasid pillekaari

Enamik 2013. a sündinud 50 beebist olid valla esimesel beebipeol kohal.

n Soovin osta kiiresti sõiduauto, võib olla ka ülevaatuseta. Kuni 1000 EUR. Rain30@hot.ee, tel. 58 190 200n Pere ostab nõukogude-aegseid lauanõusid ja lillevaase. Tel. 58 599 737, tarbeklaas@hot.ee

KUULUTUSED

n Abi maja kasutusloa saamisel. Tel. 52 200 23 Mikk.n Ahjud, pliidid, kaminadOÜ Ahjumeister. Tel. 55540864vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee

Lahepere lahte tulekul gaasiprojektid

Comarketi uus avamiskuupäevLaulasmaa Comarketi ehitusel pole kõik läinud plaanipäraselt, uus kuupäev, mille nimel pingutatakse, on 13. märts. Loodetavasti saa­me vallalehe märtsinumbris juba kaupluse avamist kajastada.

Lahepere lahega on seotud kaks erinevat gaasiprojekti. Eraet­tevõtjad võitlevad erinevatest riikidest konkurentidega LNG terminali asukoha eest Pakri poolsaarel. Lõplik asukoht pole veel teada.

Hoopis kindlam on Soome­Eesti maagaasitrassi Balticcon­nector tulek. See on merealune torujuhe, mis ühendab Soome ja Eesti maagaasi ülekandesüs­teemid. Ehitus peaks algama 2016. aastal. Kui LNG terminali Paldiskisse ei tule, saab trassi maabumiskohaks Keila valla ja Paldiski linna piiril olev Kersalu rand. AS­i Ramboll Eesti kesk­konnamõjude hindamise eks­perdi Veronika Verši sõnul jääb gaasitoru nii maismaal kui La­hepere lahes sügavale maa alla ning elaniku silma jäävad rii­vama ainult trassi märgistavad viidad. Täpsemalt saab kõigest teada, sirvides Paldiski linna

kodulehel torujuhtme rajamise projekti materjale http://www.paldiski.ee/index.php?id=16401 või osaledes avalikel aruteludel 15. aprillil kell 17 Paldiski Vene Gümnaasiumis (Peetri 26) ja 16. aprillil kell 17 Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­riumi aatriumi saalis (Harju 11, Tallinn).

Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirjalikult kuni 7. aprillini Majandus­ ja Kom­munikatsiooniministeeriumile (Harju 11, 15072 Tallinn; e­post: info@mkm.ee)

Toimetus kutsub kõiki hu­vilisi survestama asjaomaseid asutusi, et koos gaasitrassi mais­maaosaga rajataks ka kergliik­lustee, mis parandaks inimeste turvalise liiklemise ning sport­like eluviiside võimalusi. Trassi maismaaosa hakkab kulgema mööda Keila­Paldiski kõrgepin­geliini.

Foto

: er

akog

u