10 KÕIGE LEVINUMAT KÜSIMUST SILMADEST JA LASERPROTSEDUURIDEST

Armas lugeja,Sisukord ehk 10 kõige levinumat küsimust:

Hoiate käes KSA Silmakeskuses kokku pandud lühikest, kuid ülevaatlikku e-raamatut kümnest kõige levinumast küsimusest, mida meile alates 2005. aastast, mil keskuse avasime, ikka ja jälle esitatud on. Tänu sellele, et meie praksised on nii Eestis, Soomes kui Rootsis ning aastate jooksul oleme suhelnud tuhandete inimestega, teame, et mured, küsimu-sed, arvamused ja unistused on inimestel suures pildis samad, ükskõik, mis riigis nad elavad. Vähemalt nii tajume seda oma kogemuse põhjal.

Mõtlesime, et kindlasti on nende küsimuste küsijaid ja vastuste otsijaid rohkem kui ainult need, keda meil on õnnestunud kohata. Mitmesugused küsimused kerkivad õhku erinevates staadiumites - nägemisprobleemide lahenduse otsimisel, silmakeskuse kaalumisel, protse-duuri meetodi valimisel ning aja otsustamisel. Lisaks lühinägelikele inimestele soovivad ka paljud lapsevanemad täpsemalt teada nii silmadest kui laserprotseduurist. Nõnda oskavad nad paremini hoida enda ja oma laste silmi, järgida igapäevaselt silmatervislikku eluviisi ning julgustada järeltulijaid oma nägemist parandama.

Loodame siiralt, et antud e-raamat annab teile piisavalt vastuseid. Kui neid jäi siiski väheks või teil tekkisid mõned lisaküsimused, siis oleme valmis ka neile vastama. Parim viis oma kü-simustele vastuseid saada on loomulikult kohtumine mõne meie spetsialistiga, näiteks silma-uuringu ajal, kuid suhtleme hea meelega ka e-kirja teel.

Hea nägemisega on elu ilusam!KSA Silmakeskus

1. Miks tekib +/- nägemine ehk refraktsiooniviga?2. Millal on parim aeg prillidest vabaneda?3. Mis juhtub, kui ma protseduuri ajal pilgutan või laserkiirest mööda vaatan?4. Mille järgi peaksin ma valima silmakliiniku, kuhu lähen?5. Mis erinevus on Flow’l ja teistel meetoditel?6. Mida täpsemalt tähendab 100% lõikevaba laserprotseduur?7. Kas enne lapse saamist võib silmaoppi teha?8. Milline näeb välja protseduuripäev?9. Kui kaua laserprotseduuri tulemused ehk suurepärane nägemine kestab?10. Prillid, kontaktläätsed või silma laserprotseduur - mida valida?

1. Miks tekib +/- nägemine ehk refraktsiooniviga?Lühivastus: Pluss-miinus nägemine ehk hüperoopia ja müoopia tekib, kuna inimese silm on kas liiga pikk või liiga suure refratiivse tugevusega. Kuigi paljudel nägemisprobleemidega va-nematel sünnivad sama murega lapsed, ei ole see otseses seoses. Refraktsiooniviga mõjutab ka inimese üldine tervis, teatavad haiguslikud seisundid, elurütm ja harjumused.

Mis on refraktsioon?Sarvkest on osa silmast, mis aitab valguskiiri koondada, nii et võrkkestal (silma tagaseinal) te-kiks terav ning fokuseeritud kujutis. See töötab paljuski samamoodi nagu fotoaparaadi lääts, mis koondab sisenevaid valguskiiri, et fi lmile kujutis luua. Valguse murdumist ja koondamist nimetatakse refraktsiooniks. Diopter iseloomustab optiliste kehade valgusmurdvat jõudu ehk refraktsiooni.

Mis on refraktsiooniviga?Refraktsiooniviga mõõdetakse dioptrites ja see ei ole alati sama, mis prilliretsept. Refraktsioo-niveaks loetakse olukorda, kus langenud valguskiired ei koondu võrkkestal, vaid hoopis selle ees või taga. Sellisel juhul ei teki objektist, mida vaadatakse, selget kujutist.Normaalse nägemise puhul peaks valgus silmas murduma täpselt nii, et see koonduks silma võrkkestale õigesse punkti. Sarvkesta ja silma kuju aga ei ole paljudel inimestel täiuslikud ja võrkkestale tekkiv kujutis on fookusest väljas (hägune) või moonutatud. Neid silma fokussee-rimisvõime puuduseid nimetatakse refraktsioonivigadeks.

Millised on esmased refraktsioonivead?Esmaseid refraktsioonivigu on kolme tüüpi: müoopia, hüperoopia ja astigmatism. Müoopia ehk lühinägevusega inimestel on kaugelasuvaid objekte raskem selgena näha kui lähedalasuvaid objekte. Hüperoopia ehk kaugelenägevusega inimestel on lähedalasuvate objektide selgem nägemine raskem kui kaugelasetsevate objektide vaatlemine. Astigmatism on võrkkestale tekkiva kujutise moondumine, mille põhjuseks on sarvkesta või silmaläätse kuju ebatäpsused. Nägemisveaga inimestel on tavaliselt astigmatism kombineeritud müoopia või hüperoopiaga.

Kuidas refraktsiooniviga parandada?Prillid või kontaktläätsed on välja töötatud silma puuduliku töö kompenseerimiseks. Samuti saab silma fookustamise võimet parandada kirurgilise protseduuri abil. Sellist kirurgiat ni-metatakse refraktsioonikirurgiaks. Nende korral eemaldatakse silma sarvkestast spetsiaalse laseri abil väike kogus kudet ja korrigeeritakse nii sarvkesta kuju, et saavutada parem silma fookustamisvõime.

Miks tekib +/- nägemine ehk refraktsiooniviga?Suurel osal inimestest on refraktsioonivead pärilikud ehk geenidega kaasa saadud. Nii on prillidega vanematel üsna tõenäoliselt samuti nägemisprobleemidega lapsed. Samas ei pruu-gi see nii minna ehk prillidega vanemate lapsed ei ole alati prillikandjad. Vahel võib juhtuda hoopis vastupidi - vanematel ja õdedel-vendadel prille pole, kuid ühel lapsel on nägemisega probleeme.Refraktsiooniviga võib tekkida ka silmade pidevast ja liigsest pingutamisest. Kui olete mit-meid aastaid järjest päevast-päeva arvutiga töötanud, siis võib juhtuda, et tunnete ühel päe-val vajadust lisavahendite järele, et nägemine oleks maksimaalselt terav.

Normaalne silma pikkus täiskasvanul inimesel on +43 D (sarvkest) + 17,3 D (lääts) = +60,3 D. Normaalne silma pikkus on 22,26 mm. Emmetroopilise silma korral ehk kui silma langevad paralleelsed valguskiired koonduvad reetinal ja tekib selge kujutis, on tegemist normaalse refraktsiooniga. Silma pikkus ja optiline tugevus on omavahel seoses.Kui silm on kas liiga pikk või liiga tugev, siis tekib lühinägelikkus ehk müoopia, inimene ei näe hästi kaugele.Kui silm on kas liiga lühike või liiga nõrk, siis tekib kaugnägelikkus ehk hüperoopia, mis segab lähedale vaatamise teravust. Tugeva hüperoopia puhul on ka kaugele nägemine udune.

2. Millal on parim aeg prillidest vabaneda?Lühivastus: õige aeg on siis, kui tervis on korras ja vaim valmis

Silmad on täisväärtusliku elukvaliteedi tagamisel äärmiselt tähtsad organid, mistõttu on loo-mulik, et silma laserprotseduuri planeerimist võetakse tõsiselt. Paljud meie patsiendid küsi-vad, et millal on parim aeg prillidest vabanemiseks, saavutamaks head tulemust.

See küsimus sisaldab endas tegelikult vastust mitmel tasandil. Meditsiiniliselt on parim aeg silmanägemist korrigeerida siis, kui nägemine on stabiliseerunud ehk kui viimase aasta jook-sul pole miinuseid juurde tulnud ning nägemine halvenenud. “Kui teha protseduur silmadele, mis pole veel stabiilsust saavutanud, siis võib juhtuda, et pärast laserprotseduuri tuleb mõne aja pärast väike miinus tagasi,” räägib KSA Silmakeskuse silmaarst dr. Ants Haavel.

Positiivsed inimesed taastuvad kiiremini

Järgmine vastus pealkirjas esitatud küsimusele on inimese vaimne valmisolek. Te peate ise tundma, et olete vaimselt valmis, positiivselt meelestatud ning paranemise osas optimist-lik. Vägisi, vastu tahtmist või negatiivse hoiakuga ei soovita me protseduurile tulla. “Kümne tegutsemisaasta jooksul oleme näinud, et patsientide suhtumine ja taastumise kiirus on üks-ühele omavahel seotud. Ehk positiivsed patsiendid taastuvad kiiremini ja nende nägemise tulemus on oluliselt parem kui negatiivsetel,” ütleb dr. Haavel. See tähendab, et ühest aega, mil peaks prillidest ja läätsedest vabanema, pole, sest kõik sõltub inimese enda tunnetest ja vaimsest valmisolekust.

Teeme Flow protseduuri aastaringselt

Vanasti levis arvamus, et nendes kuudes, milles polnud r-tähte sees, pidi kirurgilisi protseduu-re vältima. Väideti, et neil kuudel murtud luud kasvasid aeglasemalt kokku ning sel ajal soo-vitati end eriti hoida, et lahtiseid haavu mitte tekitada. Maist augustini kestev “põuaperiood” tänapäeval enam aga ei kehti, sest tehnoloogia, ravimid ja võimalused on niivõrd kaugele arenenud, et silma laserprotseduuride kvaliteeti, tulemust või taastumisprotsessi aastaaeg mitte kuidagi ei mõjuta. “Meie teeme lõikevaba Flow protseduuri aastaringselt ja tihti on suvi kõige kiirem aeg aastas. Kuulises jaotuses ei ole sellist asja nagu parim aeg, sest iga kuu ja päev on võrdselt head,” leiab dr. Haavel.

3. Mis juhtub, kui ma protseduuri ajal pilgutan või laserkiirest mööda vaatan?Lühivastus: mitte midagi ei juhtu.

Prillidest vabanema tulnud inimesed on seda murelikku küsimust meilt sageli küsinud. Enne protseduuri algust fi kseerib laser aga silma asukoha ning kontrollib seda 1050 korda sekundis. “See tähendab lihtsalt öeldes seda, et kui laser on kord juba silma “kätte saanud”, siis protse-duuri ajal kontrollib ta silma asukohta tuhat korda igas sekundis. Kui te peaksitegi protseduuri ajal mujale vaatama, liigub laserkiir silmaga lihtsalt kaasa,” selgitab silmaarst Ants Haavel.

Ta lisab, et vahel on inimestel tunne, et nad vaatavad mujale või liigutavad silmi. Ja kui te vaatategi liiga palju mujale ning laser ei saa enam jätkata, siis ta peatub automaatselt. Teh-noloogia on nii kõrgele arenenud, et patsient saab olla täiesti rahulikult.

Teine küsimus, mis laserprotseduurile tulevaid patsiente aeg-ajalt vaevab, on hirm valel ajal pilgutamise ees. KSA Silmakeskuses paneme patsientidele lauhoidjad, mis hoiavad teie silmi ise lahti. Nii saate rahulikult nautida viimaseid minuteid prillikandjana, sest iga pisidetaili eest on kenasti hoolitsetud.

Siiski on mõned meie patsiendid öelnud, et nad justkui tunnevad, kuidas nende silmad pilgu-vad. Me ütleme seepeale tavaliselt, et pilgutage siis. Nimelt paneme silmadesse tuimasta-vaid tilkasid, mis võivad pilgutamise tunde muuta reaalsemaks kui see tegelikult on ehk et inimene tunneb, et pilgutab, kuid tegelikult ei pilguta.

Lühidalt öeldes – KSA lõikevaba lasertehnoloogia on arenenud niivõrd kaugele, et inimese silmadel pole protseduuri ajal reaalset ohtu. Pilgutamise vastu aitavad tuimastavad tilgad ja lauhoidjad ning laserist möödavaatamisega seonduvaid olukordi ennetab tipptasemel laser.

4. Mille järgi peaksin ma valima silmakliiniku, kuhu lähen?Lühike vastus: silmakliiniku valimisel peaksite arvestama järgmiste aspektidega: 1. meetod 2. laser 3. koolitused 4. hind 5. usaldus ja atmosfäär

Refraktiivkirurgias, nagu tõenäoliselt ka igas muus valdkonnas, on konkurents tihe. Nii on pealtnäha tõesti raske teha otsus, kuhu keskusesse minna ja kelle juures oma kullast kalli-maid silmi korrigeerida lasta. Inimesed võivad silmade osas tundlikud olla. Seetõttu valivad patsiendid väga hoolikalt, kuhu nad lähevad ja keda usaldavad.

Alljärgnevalt toome välja peamised asjad, mida soovitame teil enne otsustamist uu-rida, küsida ja läbi mõelda:

Meetod - uurige erinevaid meetodeid ning käige silmauuringutel, et teada saada, millised meetodid just teie silmale sobivad. Silmad on kõik erinevad ning mis sobib ühele, ei pruugi so-bida teisele. Meetodi puhul mõelge ka sellele, et mis on teile olulisem - kas kiirem taastumine või hilisem suurem vabadus, parem nägemiskvaliteet ja väiksemad riskid? Mõned meetodid sobivad aktiivse elustiili puhul rohkem kui teised ning ka saavutatav nägemisteravus on mee-toditel erinev.

Seadmed ja laser - kuigi oleme kuulnud ka arvamust, et laseritel pole ju vahet, siis tegelikult ikka on küll. Samamoodi võiks siis ju ka öelda, et autol ja autol pole vahet, kuid kõik me tea-me, et uued autod on mugavamad, turvalisemad, moodsamad ja ökonoomsemad. Nii on ka laseritel väga suur erinevus. Küsige või uurige keskuse kodulehelt, kui uut laserit nad kasuta-vad ning vajadusel ka lausa otsige internetist lisaks, et teada saada masina kvaliteeti.

Koolitused - kogu silmamaailm ehk refraktiivkirurgia muutub tohutul kiirusel. Võimalused avarduvad, seadmed uuenevad, teadmised muutuvad põhjalikumaks ning kogemusi tuleb aina juurde. Meie keskuse töötajad, alates administraatorist kuni kirurgini välja, koolitavad end pidevalt, et olla kursis uusimate suundade ja seadmetega. Jälgime järjepidevalt oma tööprotsesse ja omame ka Bureau Veritase rahvusvahelist ISO9001 kvaliteedi standardit.

Hind vs kvaliteet - üks asi, mida keskuse valikul teha soovitame, on lisaks hinnale vaadata ka kvaliteeti. Pidage meeles, et teil on võimalik vaid ühe korra lasta oma silmi korrigeerida ning kui hind on väga soodne, siis on tõenäoliselt millegi arvelt kokku hoitud. Vana auto saate välja vahetada, kuid protseduuri saab üldjuhul teha vaid korra. Nii on oluline, et lisaks hinnale olete veendunud ka saadavas kvaliteedis.

Uurige, milline on laseri kvaliteet (kui uus ja mis tasemel), kas ravimid on hinna sees, milline on järelkontrollide poliitika (kas peate nende eest ka tasuma) ning kui palju peate tasuma, kui on vajadus kordusprotseduuri järele. Kui enne ütlesime, et laseril ja laseril on vahe, siis nüüd ütleme, et kvaliteedil ja kvaliteedil on samuti vahe.

Usaldus ja keskuse atmosfäär - soovitame teil külastada erinevaid keskusi, nendega te-lefoni ja kirja teel suhtluses olla ning tunnetada, mis emotsioon teil sees tekib. Kas usaldate ning annaksite oma silmad nende hoolde? Tihtipeale ütleb meie sisetunne üht, kuid ratsio-naalne mõtlemine teist. Kuulake oma südant ja lubage temal otsustada, mis on teie jaoks hea. Meie teame, et te olete väärt parimat ning teie otsus ongi parim. Usaldusväärsust tõstab seegi, kas silmakeskuses on töötajad prillidega või ilma. Küsige personalilt, kui paljud oma töötajad on pakutavat protseduuri enda peal teinud.

5. Mis erinevus on Flow’l ja teistel meetoditel?Lühike vastus: Flow laserprotseduur on 100% lõikevaba, enamus teised meetodid teevad silmale u-kujulise sisselõike. Peamine erinevus on metodoloogiline.

Nii Flow laserprotseduur kui ka tuntud Lasik/Lasek/FemtoLasik sobivad lühinägelikkuse (müoopia) ja astigmatismi raviks. Nende meetoditega saab korrigeerida kuni 10-dioptrilist kombineeritud lühinägelikkust. Parim vanus silmade igasuguseks meditsiiniliseks manipulat-siooniks on 20–45 eluaastat.

Igal meetodil on omad tugevused ja nõrkused. Kui aga võimalikult objektiivselt neid kahte meetodit teile selgitada, siis peamine erinevus on selles, et Flow korrigeerib müoopiat silma sisselõiget tegemata ja nii ei jää silmadele ka armi. Sisselõikega operatsioonid võivad silma-dele jätta märgi terveks teie eluks, sest kasutatakse klapi lahtilõikamise meetodit. Olenevalt kliinikust ja meetodist kasutatakse sisselõikeks nuga või laserkiirt. See aga ei oma eriti täht-sust, sest lahtilõigatud lapike ei kasva kunagi reaalselt kinni ja sellest võib saada teie potent-siaalne mureallikas tulevikus. Peate olema ettevaatlik, et ei satuks traumadesse, puru silma minek või näpuga torkamine võib olla kurbade tagajärgedega. Niisamuti hooletu vee-või motospordiga tegelemine.

Erinevus on ka taastumise ajas. Lasiku/Laseku puhul näete selgelt juba loetud tunnid pärast operatsiooni, kuid elustiilipiirangud on teil peal kuni paar kuud. Ehk te ei tohi ujumas ega sau-nas käia, duši all peate samuti ettevaatlikud olema. Keelatud on kontaktiga spordialad ehk poksimie, korvpall ja muud aktiviteedid. Flow puhul on esimesed 3-4 päeva suhteliselt udu-sed, kuid kõik elustiilipiirangud kaovad 7 päeva pärast. Siis võite tegeleda absoluutselt kõige-ga, kasvõi silmad lahti sukelduda.

”Flow on parim laserprotseduur inimestele, kes mõtlevad pikemas perspektiivis kui 60 päeva. KSA kliendid on reeglina noored inimesed, kes vajavad head ja turvalist nägemist kümneid aastaid,” ütleb dr.Haavel.

Meditsiiniliselt oleneb meetodi sobivus aga teie silmadest - sarvkesta paksusest, näge-mise stabiilsusest, silma siserõhust ja silmapõhjade seisukorrast. Need näitajad peavad kõi-gepealt korras olema, alles siis saame teile Flow protseduuri teha.

6. Mida täpsemalt tähendab 100% puutevaba laserprotseduur?Lühike vastus: see tähendab seda, et selle meetodiga ei tehta silmadele sisselõiget ei noa ega laseriga.

Algselt tehti nägemise korrigeerimisi ainult noaga, seejärel hakati kasutama sisselõike tege-miseks laserit ning nüüd uuemaid lasereid kasutades ei pea enam ühtegi sisselõiget tegema. Raviks kasutatakse ainult laserit. Flow laserprotseduur on üks sellisest meetodist.

Flow on lõikevaba ja pinnapealse protseduuri kompleks, mis teostatakse täielikult Schwind Amaris 1050RS laseriga, lõikevabalt. Sarvkesta lõikevaba metoodika puhul on silmade näge-miskvaliteet, nägemise kontrastsus ning silmade mugavustunne KSA Silmakeskuse kogemuse ja paljude teaduslike uuringute põhjal pikemas perspektiivis – s.o kauem kui paar kuud – pa-remad, kui lõikega teostatud silmade laseroperatsiooni puhul. Ehk et kuigi taastumise aeg võib olla mõnevõrra aeglasem, annab lõikevabalt tehtud protseduur teile suurema vabaduse tegeleda millega iganes. Näiteks USA armees on lubatud ainult sisselõiketa protseduurid, sest sõja-või treeningolukorras võib silm saada trauma ning muidu väike marrastus osutuda suu-

reks. Nimelt on oht, et laseri/noaga lõigatud klapp tuleb lahti. Tänu Flow silma säästvale teh-noloogiale on silmadele teoreetiline vähetõenäoline oht, kuid sõjavägi ei hakka tulega män-gima ja maandab riske, lubades vaid meetodit, mis viib silma erinevate kestade tugevuse, nägemiskvaliteedi ning selle stabiilsuse nii öösel kui päeval täiesti uuele kvaliteedi tasemel.

Protseduurist taastumine on tänu KSA Silmakeskuse 24/7 toimivale klienditeenindusele mak-simaalselt mugav ja operatsiooniga kaasnevad elustiilipiirangud lõpevad reeglina juba 6.–8. päeval. Seega on see parim lahendus aktiivsetele noortele inimestele.

7. Kas enne lapse saamist võib silmaoppi teha?Lühivastus: jah

Vanasti levis arusaam, et nägemist võis korrigeerida ainult nendel naistel, kes juba sünnitanud on. Kuigi see arvamus on säilinud mõnel määral tänasenigi, siis tõele see tegelikult ei vasta.

Meie teeme naistele laserprotseduure ka enne seda, kui nad on sünnitanud ning laste olemasolu pole mingi määraja, kas operatsiooni tehakse või mitte. Paljud naised vabanevad prillidest just enne rase-daks jäämist ning sünnitamisel ei teki laserprotseduuri tõttu mingeid probleeme silmadega.

Levinud on arusaam, et naistel, kes on enne sünnitamist läbinud silmaoperatsiooni, on suu-rem tõenäosus suure pingutuse tagajärjel silmapõhjasid vigastada. Dr.Haaveli hinnangul või-vad kõik silmi korrigeerinud naised rahumeeli sünnitada, sest mingit otsest seost nende kahe vahel tema oma praktika jooksul näinud ega kuulnud ei ole.

“Kui silmapõhjas on nõrgad kohad ehk degeneratsioonid, siis võis vanasti äärmuslikel juhtudel silmanägemine väga kehvaks minna. Tänapäeva tehnoloogiad on aga nii arenenud, et silma-põhjad saab kenasti korda teha,” rahustab dr. Haavel.

Enne laserprotseduuri vaadatakse silmapõhjad üle

Ta selgitab, et enne silma laseroperatsiooni vaadatakse kõikidel patsientidel silmapõhjad hoolikalt üle. Kui seal on nõrkasid kohti või degeneratsioone, siis nn “keevitatakse” need ar-goonlaseritega kinni ja probleem kaob.

Sünnitamine on naistele suurt pingutust nõudev tegevus ning hirm, et midagi selle pingutuse tagajärjel kehas muutub, täiesti õigustatud. Siiski ei pea pabistama, sest tõenäosus, et midagi läheb halvasti, on väike. “Mina julgen öelda, et silmaoperatsioonid mõjutavad sünnitamist vaid nii palju, et naisel endal on mugavam. Ta ei pea prillide-läätsedega tegelema ja näeb kogu protsessi probleemivabalt. Rohkem kuidagi silmale tehtud laserprotseduurid sünnitamist ei mõjuta,” on arst veendunud.

Me ei soovita silmaoppi raseduse ja imetamise ajal

Kuna laserprotseduurile eelnevalt ja järgnevalt kasutatakse silmatilku, mis ei pruugi raseduse ja imetamise ajal sobida, siis on soovitatav protseduur läbida enne rasedust või pärast ime-tamise lõpetamist, kuid tegemata ei maksa jätta.

Prillidest ja läätsedest vabanenud emad on äärmiselt õnnelikud, sest nüüd saavad nad beebit näha prillideta. Öösiti imiku toitmine, ujumine, talvel lumes möllamine ning lapsega mängimi-ne on samuti oluliselt lihtsamad. Ühel hetkel hakkavad lapsed ka asjade järgi haarama ning tihti peavad vanemad sel perioodil endale mitu paari uusi prille ostm. See võib osutuda aga väga kulukaks.

8. Milline näeb välja protseduuripäev?Lühike vastus: tulete meie keskusesse, teie eest hoolitsevad nii administraator, opiõ-de kui ka kirurg, selgitatakse ravimeid, valmistatakse protseduuriks ette ning pärast saadetakse taksoga koju.

KSA Silmakeskuses sooritame teile silma laseroperatsioone ainult juhul, kui oleme veendunud iga etapi täielikus õnnestumises. Selles on oluline roll ka teil. Kui olete otsustanud silmade laseroperatsiooni kasuks, siis soovitame tutvuda erinevate etappide, nõuete ning soovitustega protseduuri mugavamaks ja ohutumaks läbimiseks. Protseduuriga viime teid kurssi ka esi-mese visiidi ajal. Kui teil tekib lisaküsimusi, siis palun konsulteerige meiega kohe. Oleme alati valmis vastama.

Protseduuripäeva oleme püüdnud teha võimalikult sujuvaks, mugavaks ja rahulikuks kogemu-seks. Pärast Silmakeskusesse jõudmist võtab teid vastu opiõde, kes selgitab ravimiskeeme, ravimeid ning räägib taaskord protseduurist ja vajalikust infost.

Seejärel vaatab teid üle ja ning koos suundute edasi protseduurituppa. Seal olete umbes vee-rand tundi ning ruumist astute välja juba oluliselt parema nägemisega kui ruumi sisenedes. Meie armas administraator kutsub teile vajadusel takso ja oletegi vabad. Laserprotseduuri päeval kulub teil silmakeskuses aega ligikaudu 1–1,5 tundi.

Soovitused protseduuri päevaks1. Protseduuripäeval peab puhkama! Ärge tehke protseduuriga samale päevale suuri plaane.2. Olge alati väga ettevaatlik tegevustega, kus on oht, et midagi satub silma, neid hõõrutakse või puudutatakse.3. Vältige silmade hõõrumist. Hõõrumine ei ole mitte kunagi hea – ärrituse korral kasutage hõõrumise asemel niisutavaid tilkasid või pritsige suletud laugudele õrnalt külma vett.4. Vältige pingsat vaatamist ilma silmi niisutamata.

9. Kui kaua laserprotseduuri tulemus ehk suurepärane nägemine kestab?Lühike vastus: pärast lühinägelikkuse korrigeerimist peab nägemisteravus sellisena püsima jääma.

Eesmärk on, et kui oleme teie silmadele teinud laserprotseduuri, siis oleksite elu lõpuni mii-nusnägemisest vabad. Silm on aga ajas muutuv organ ja midagi püsivat meie keha juures pole. Kõik muutub, areneb ja mõned patsiendid vajavad ka täiendavat korrektsiooni. Selle mõjutajaks on paranemisprotsesside individuaalne kulg ja esmasel protseduuril saavutatud tulemus. Sügavama refraktsiooniveaga (tavaliselt -7 ja rohkem) patsiendid vajavad suurema tõenäosusega täiendavat protseduuri, et saavutada ideaalne nägemine.

Flow laserprotseduur on oluliselt stabiilsem paljudest teistest meetoditest, sest sel puudub silma sisselõige, mis muudab sarvkesta ebastabiilsemaks päeva ja atmosfääri kõikumiste suhtes. Tänu suurtele optilistele tsoonidele on öise hea nägemise saavutamine täiesti loomu-lik.

Flow laserprotseduuriga saab korrigeerida lühinägelikkust ja kaugnägelikkust (va lugemisp-rillid). Vajadus lugemisprillide järele (presbüoopia) tekib kõikidel inimestel osana silma vana-nemisprotsessist ning laserkirurgia ei muuda loodusest ettemääratud protsesside tavapärast kulgu. Flow on suurepärane vahend ka astigmatismi korrigeerimisel.

Vahel puutume kokku patsientidega, kes kogevad operatsioonijärgse efekti halvenemist, kuid siiani pole see läinud protseduurieelsele tasemele. Vajadusel saab nägemise parandamiseks teha peenkorrektsiooni või lisaravi. 98% patsientidel seda aga ei juhtu ning laserprotseduuri tulemused kestavad piiramatult.

10. Prillid, kontaktläätsed või silma laserprotseduur - mida valida?Lühike vastus: igal variandil on omad plussid ja miinused. Otsustama peab inimene ise.

See on küsimus, mille üle vaevavad pead tõenäoliselt enamus lühinägelikke inimesi. Prillid on küll stiilsed, kuid nendega on vaateväli piiratud. Kontaktläätsed annavad suurema nägemis-vabaduse, kuid samas on nad silmale koormavamad. Laserprotseduur tundub aga kallis ja hirmutav. Mida teha?

Nägemisprobleemidega inimesi on tegelikult rohkem kui esmapilgul võib arvata. Maailmas tehakse igal aastal kümneid miljoneid nägemist korrigeerivaid operatsioone, sama palju müüakse kontaktläätsesid ning optilisi prille. Tehnoloogia arenedes muutuvad prillid moodsa-maks, kontaktläätsed silmasõbralikumaks ning nägemist parandavad operatsioonid turvalise-maks, kuid siiski on oluliselt rohkem ka neid, kellel silmadega probleeme on. Soodustavad ju kaugele nägemise hägusust ehk lühinägelikkust kõiksugused elektroonilised vahendid, millega meie silmad peavad päevast päeva liigselt kokku puutuma.

Kontaktläätsed annavad inimesele suhteliselt suure tegevusvabaduse, kuid mõned silmaars-tid on nende osas skeptilised. Ants Haavel nii radikaalne pole, sest väga paljudele need sobivad. Kogemusele tuginedes ütleb ta, et sageli pole kontaktläätsede kandjad kõige hoo-likamad, kandes neid liiga kaua, jättes need ööseks silma ning pestes neid tavalise veega. Hügieenireegleid rikkudes võib asi aga kiirelt ohtlikuks minna. “Meil on palju patsiente, kes on tulnud laserprotseduurile, sest prille nad ei kanna ja silmad enam kontaktläätsesid erinevatel põhjustel ei talu,” ütleb Haavel.

Moodsad aksessuaarid versus segav element

Suur hulk inimesi ei suuda aga mõeldagi sellele, et peavad oma “näppe silma toppima” ja kontaktläätsedega askeldama. Nad on otsustanud prillide või laserprotseduuri kasuks, kuid viimase eeltingimus on refraktsioonivea ehk miinuse stabiliseerumine. Kui seda pole, siis tuleb kanda prille. Õnneks on tänapäeva prillid muutunud moodsaks ja kenaks, paljud kan-navad neid lausa aksessuaarina, see on osa nende stiilist. Siiski on mõnusam kanda prille valiku, mitte kohustuse pärast. Nii mõnigi meie patsient on lasknud oma armastatud prillidele null-klaasid ette panna, et saaks neid ikka vahel kanda.

Prillid võivad olla nii moodsad ja ägedad kui tahes, ikka on oht, et nad lähevad katki. Ning trenni tehes liikuda. Ja higistades nina pealt alla vajuma hakata. Ujulas ja saunas ei saa neid kasutada ning reisideski on pidevalt hirm, et need purunevad. Prillid on silmale ehk mugava-mad kui läätsed, aga nägemisulatus on selle võrra ka piiratum. Inimene näeb hästi vaid sinna, kuhu klaas ulatub ning on prillidest sõltuv.

Laserprotseduuri patsientidele on kõrged nõudmised

Kui nägemine on stabiliseerunud, tervis korras ning uuringud annavad rohelise tule, siis otsus-tavad igal kuul sajad inimesed Eestis teha laserprotseduuri ja vabaneda nägemisprobleemi-dest. Aastakümneid tagasi tehti operatsioone veel noaga, seejärel võeti kasutusele laserid, millega sarvkestale u-kujuline lapp lõigati. Nüüd ei pea keegi enam silma sisselõiget tegema. Silmakirurgia on teinud tohutud arengud ja täna saab miinusest vabastada inimesi kiiremalt, turvalisemalt ja silmale mugavamalt kui kunagi varem.

Selleks, et tulemus oleks hea ning ootuspärane, peate läbima põhjalikud uuringud. Lisaks füüsilisele tervisele on oluline ka silmade sisemine tervis, aga ka vaimne valmisolek. KSA on protseduure teinud juba kümme aastat ja teab, et patsiente tuleb valida hoolikalt. Kogemu-sele tuginedes oskame öelda, et optimistlik meel on otseses seoses paranemiskiiruse ja tu-lemusega. Seepärast teemegi protseduuri vaid ideaalsetele kandidaatidele. Kui ütleme teile, et olete Flow’ks sobilik, siis oleme protseduuri õnnestumises kindlad. Neid, kellele me aga ühel või teisel põhjusel ära ütleme või protseduuri edasi lükkame, on palju. Kuigi see ei pruugi vastata patsiendi soovile, siis oleme veendunud, et pigem öelda ära, oodata õiget aega või tehnoloogia arenemist, kui hakata riskima. Lõppude lõpuks oleme ju kõik vaid parima tulemu-se peal väljas.

Kokkuvõtvalt ühest vastust, et mis siis kõige parem on – kas prillid, kontaktläätsed või laser-protseduur, pole. Kõik oleneb inimese elustiilist ja mugavustaseme soovist. Mõni ongi kon-taktläätsede kandja, teine ei kujuta oma elu ilma prillideta ettegi ja kolmas soovib teha kõik selleks, et saaks nägemisprobleemist lahti. Igale ühele oma :)

Loodame, et antud e-raamat oli teile kasuks ja abiks erinevatele küsimustele vastuste saamisel. Kui teil on lisaküsimusi, siis oleme meeleldi valmis neile vastama.

Hea nägemisega on elu ilusam!KSA Silmakeskus

info@ksa.ee / 644 5060 / www.ksa.ee