1. Väljundipõhise 1. Väljundipõhise õppekavaga seotud õppekavaga seotud

põhimõisted ja põhimõisted ja metodoloogiametodoloogia

Aune Valk ja Einike PilliAune Valk ja Einike Pilli

ÕpiväljundidÕpiväljundidKoolituse lõppedes osalejad:Koolituse lõppedes osalejad:► mõistavad väljundipõhise õppe lähtekohti ja oskavad mõistavad väljundipõhise õppe lähtekohti ja oskavad

põhjendada väljundipõhise õppekava eeliseid;põhjendada väljundipõhise õppekava eeliseid;► omavad ülevaadet väljundipõhise õppekava omavad ülevaadet väljundipõhise õppekava

koostamiseks vajalikest dokumentidest ja koostamiseks vajalikest dokumentidest ja regulatsioonidest ning oskavad neid kasutada;regulatsioonidest ning oskavad neid kasutada;

► valdavad õpiväljundite sõnastamise tehnikaid, valdavad õpiväljundite sõnastamise tehnikaid, oskavad määratleda väljunditega sobivaid hindamis- oskavad määratleda väljunditega sobivaid hindamis- ja õppemeetodeid;ja õppemeetodeid;

► oskavad analüüsida väljundipõhiseid õppekavu, oskavad analüüsida väljundipõhiseid õppekavu, lähtudes konstruktiivse sidususe printsiibist;lähtudes konstruktiivse sidususe printsiibist;

► eristavad õppekava väljatöötamise ja arendamise eristavad õppekava väljatöötamise ja arendamise (protsessi) etappe pideva parendamise tsükli (protsessi) etappe pideva parendamise tsükli põhimõtetest lähtuvalt ning oskavad sellesse põhimõtetest lähtuvalt ning oskavad sellesse protsessi kaasata huvigruppe;protsessi kaasata huvigruppe;

► oskavad õppekavaarendajaid nõustada väljundipõhise oskavad õppekavaarendajaid nõustada väljundipõhise õppekava koostamisel ja arendamisel.õppekava koostamisel ja arendamisel.

Lühike ülevaade Lühike ülevaade kõrghariduse kujunemisestkõrghariduse kujunemisest

►Suulisest kirjaliku suunasSuulisest kirjaliku suunas►19. sajandi Saksamaal tõusis esile 19. sajandi Saksamaal tõusis esile

nn humboldtilik ülikooli ideaal, nn humboldtilik ülikooli ideaal, mida võib kokku võtta fraasi mida võib kokku võtta fraasi „hariduse jõud teaduse nõul”„hariduse jõud teaduse nõul”

►sisendipõhine õppekava rõhutab sisendipõhine õppekava rõhutab õppetöö ja teaduse seotust ning õppetöö ja teaduse seotust ning teadlasest õppejõu rolliteadlasest õppejõu rolli

►Eesti kõrgharidus on liikumas Eesti kõrgharidus on liikumas pragmaatilisema, anglo-ameerika pragmaatilisema, anglo-ameerika mudeli suunasmudeli suunas..

►Üheks oluliseks kõrghariduse Üheks oluliseks kõrghariduse mõjutajaks Eestis on Bologna mõjutajaks Eestis on Bologna deklaratsioondeklaratsioon

Bologna deklaratsiooni Bologna deklaratsiooni märksõnad:märksõnad:

► Lihtsalt Lihtsalt loetavad/mõistetavad ja võrreldavad kraadidloetavad/mõistetavad ja võrreldavad kraadid, , mis saavutatakse läbi diplomilisa rakendamise.mis saavutatakse läbi diplomilisa rakendamise.

► Kahetsükliline õppesüsteemKahetsükliline õppesüsteem, kusjuures esimesel tsüklil , kusjuures esimesel tsüklil on väljund Euroopa tööjõuturule.on väljund Euroopa tööjõuturule.

► Ainepunktidesüsteemi kasutuselevõttAinepunktidesüsteemi kasutuselevõtt toetamaks toetamaks õpirännet, kusjuures ainepunkte võib omandada ka õpirännet, kusjuures ainepunkte võib omandada ka väljaspool kõrgharidust. väljaspool kõrgharidust.

► Õpirände toetamineÕpirände toetamine, pöörates tähelepanu nii üliõpilaste , pöörates tähelepanu nii üliõpilaste kui õppejõudude rände ees seisvate takistuste kui õppejõudude rände ees seisvate takistuste ületamisele.ületamisele.

► Euroopa koostöö toetamine kvaliteedi tagamiselEuroopa koostöö toetamine kvaliteedi tagamisel, , arendades võrreldavaid kriteeriume ja metoodikaid.arendades võrreldavaid kriteeriume ja metoodikaid.

► Euroopa dimensiooni toetamineEuroopa dimensiooni toetamine kõrghariduses, sh kõrghariduses, sh ennekõike õppekavaarenduses, ennekõike õppekavaarenduses, institutsioonidevahelises koostöös, mobiilsusskeemides institutsioonidevahelises koostöös, mobiilsusskeemides ning integreeritud õppe-, koolitus- ja ning integreeritud õppe-, koolitus- ja uurimisprogrammidesuurimisprogrammides

Ülikooli ja riigi suheÜlikooli ja riigi suhe

►ülikoolid vajavad, et riik ülikoolid vajavad, et riik garanteeriks nende autonoomsust garanteeriks nende autonoomsust seadusandlusegaseadusandlusega

►riik esitab oma nõudeid ja ootusi riik esitab oma nõudeid ja ootusi ülikoolile ühiskonna edendamise ja ülikoolile ühiskonna edendamise ja arendamise seisukohaltarendamise seisukohalt

►Kõrgkoolidel on suhteliselt suur Kõrgkoolidel on suhteliselt suur autonoomia riiklikult kehtestatud autonoomia riiklikult kehtestatud standardi piiresstandardi piires

Hariduslikus mõttes on Hariduslikus mõttes on toimunud mitmeid nihkeid:toimunud mitmeid nihkeid:

► Õppimisest lapsepõlves õppimiseni Õppimisest lapsepõlves õppimiseni täiskasvanueas ja pideva täiskasvanueas ja pideva enesetäiendamisprotsessinienesetäiendamisprotsessini

► Valitutest paljudeniValitutest paljudeni► Õpetamisest õppimise rõhutamise suunasÕpetamisest õppimise rõhutamise suunas► Meeldejätmisest mõistmise suunasMeeldejätmisest mõistmise suunas► Ühedistsipliinilisest mitmedistsipliinilise ja Ühedistsipliinilisest mitmedistsipliinilise ja

integreeritud lähenemise suunas integreeritud lähenemise suunas ► Teoreetilisest praktilise ja spetsialiseerumise Teoreetilisest praktilise ja spetsialiseerumise

suunassuunas

Nihked hariduslikus mõttes Nihked hariduslikus mõttes (2):(2):

►Auditoorsest õppest mitmekesiste Auditoorsest õppest mitmekesiste võimaluste suunasvõimaluste suunas

►Teadmise mõistmises liigutakse ühe Teadmise mõistmises liigutakse ühe võimaliku tõemõistmise juurest võimaliku tõemõistmise juurest mitmetimõistetavuse, tõlgendamise mitmetimõistetavuse, tõlgendamise ja refleksiooni suunasja refleksiooni suunas

►Universaalsest kontekstuaalse Universaalsest kontekstuaalse suunassuunas

►Printsiipidest lugude suunasPrintsiipidest lugude suunas

Muutused üliõpilaste osas:Muutused üliõpilaste osas:

►Keskkoolist ülikooli tulevate õppijate Keskkoolist ülikooli tulevate õppijate vähenev protsent;vähenev protsent;

►Sellega kaasnev õppijate taseme Sellega kaasnev õppijate taseme mitmekesistumine ja keskmise mitmekesistumine ja keskmise taseme langus;taseme langus;

►Varieeruvad ka õppijate vanus, Varieeruvad ka õppijate vanus, kogemused, sotsiaal-majanduslik kogemused, sotsiaal-majanduslik staatus ja kultuuritaust;staatus ja kultuuritaust;

►Maksvate õppijate osakaalu suur Maksvate õppijate osakaalu suur osakaal ja sellega seotud nõudlikum osakaal ja sellega seotud nõudlikum suhtumine haridusse;suhtumine haridusse;

Mõtle oma kõrgkooli Mõtle oma kõrgkooli arengule viimase kümne arengule viimase kümne

aasta jooksul.aasta jooksul.

►Millised on olnud peamised muutused? Millised on olnud peamised muutused? ►Kas oled märganud rõhuasetuse nihet Kas oled märganud rõhuasetuse nihet

nn humboldtilikult lähenemiselt anglo-nn humboldtilikult lähenemiselt anglo-ameerika pragmaatilise lähenemise ameerika pragmaatilise lähenemise suunas?suunas?

Õppekava käsitusÕppekava käsitus

„„Õppekava on hariduseesmärkide Õppekava on hariduseesmärkide teostamise plaan ehk milleks, teostamise plaan ehk milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse ja õpetatakse.“ õpitakse ja õpetatakse.“

Marsh ja Willis (2007) Marsh ja Willis (2007) eristavad kolme liiki eristavad kolme liiki

õppekavaõppekava::► kavandatud (kavandatud (plannedplanned) õppekava) õppekava, mis määratleb , mis määratleb

kõige olulisema teadmise ja eesmärgid;kõige olulisema teadmise ja eesmärgid;

► elluviidav (elluviidav (enactedenacted) õppekava) õppekava, kus õpetaja , kus õpetaja käitub vastavalt oma pedagoogilistele käitub vastavalt oma pedagoogilistele veendumustele. veendumustele.

► kogetud (kogetud (experiencedexperienced) õppekava) õppekava kirjeldab, mis kirjeldab, mis tegelikult klassiruumis toimub. Kuna järjest enam tegelikult klassiruumis toimub. Kuna järjest enam õppijate õppimist toimub klassiruumist väljapool ja õppijate õppimist toimub klassiruumist väljapool ja infotehnoloogia kaudu, siis on nende kahe infotehnoloogia kaudu, siis on nende kahe reaalsuse ühendamine tähendusrikkaks tervikuks reaalsuse ühendamine tähendusrikkaks tervikuks 21.sajandi hariduse üks kesksemaid ülesandeid.21.sajandi hariduse üks kesksemaid ülesandeid.

Teoreetiline taust: kaks Teoreetiline taust: kaks õpihoiakutõpihoiakut

PinPindmidmine õpne õpihoiakihoiak on omane neile õppijatele, kes püüavad on omane neile õppijatele, kes püüavad

ülesande ära teha võimalikult vähese ülesande ära teha võimalikult vähese vaevaga. vaevaga. Seal, kus on vaja kasutada Seal, kus on vaja kasutada keerukamaid kognitiivseid tegevusi, keerukamaid kognitiivseid tegevusi, kasutavad PP õppijad lihtsamaid (nt kasutavad PP õppijad lihtsamaid (nt kirjeldamine seal kus on vaja analüüsi, kirjeldamine seal kus on vaja analüüsi, päheõppimine kus on vaja arusaamist).päheõppimine kus on vaja arusaamist).

Sellist lähenemist väljendavad ütlused ”tolmu Sellist lähenemist väljendavad ütlused ”tolmu vaiba alla pühkimine” ja ”nurkade sirgeks vaiba alla pühkimine” ja ”nurkade sirgeks lõikamine”, sest siin tehakse vähem kui lõikamine”, sest siin tehakse vähem kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda.pääseda.

PinPindmidmise õpse õpihoiakuihoiaku põhjusteks võivad põhjusteks võivad olla:olla:

► Püüe saada miinimumpingutusega läbi, mille Püüe saada miinimumpingutusega läbi, mille sügavam põhjus on huvisügavam põhjus on huvi puudumine puudumine;;

► Mitte-akadeemilised prioriteedid edMitte-akadeemilised prioriteedid edeestavad stavad akadeemilisi;akadeemilisi;

► Ebapiisavalt aega, liiga suur töökoormus;Ebapiisavalt aega, liiga suur töökoormus;► Teadmatus õpitava eesmärkidest;Teadmatus õpitava eesmärkidest;► Keelelised barjäärid: õppimine võõrkeeles, Keelelised barjäärid: õppimine võõrkeeles,

erialasõnavara mittevaldamine, liiga keeruline erialasõnavara mittevaldamine, liiga keeruline õpitav õpitav materjalmaterjal;;

► Nõudmiste mõistetamatus või siiras võimetus Nõudmiste mõistetamatus või siiras võimetus teatud kontseptsioone sügavalt mõista;teatud kontseptsioone sügavalt mõista;

► Kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus;Kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus;► Kehvalt planeeritud õppeprotsess.Kehvalt planeeritud õppeprotsess.

Pindmist õpihoiakut toetav Pindmist õpihoiakut toetav õpetaja/õppekavaõpetaja/õppekava

► Ei too esile õpitu sisemist struktuuri ja Ei too esile õpitu sisemist struktuuri ja tervikut, kasutavad pigem loetelusidtervikut, kasutavad pigem loetelusid

► Ei tutvusta eesmärkeEi tutvusta eesmärke► Hindab eraldiasetsevaid fakte (lühikeste Hindab eraldiasetsevaid fakte (lühikeste

vastustega ja valikvastustega testid)vastustega ja valikvastustega testid)► Õpetab ja hindab nii, et see tekitab Õpetab ja hindab nii, et see tekitab

küünilisust (me kõik vihkame seda teemat)küünilisust (me kõik vihkame seda teemat)► Ei anna piisavalt aega – palju materjali ja Ei anna piisavalt aega – palju materjali ja

vähe sügavustvähe sügavust► Tekitab ärevust ja madalat edulootustTekitab ärevust ja madalat edulootust

Sügav õpihoiakSügav õpihoiak

SSügav õpügav õpihoiakihoiak läheb liikvele hoiakust, mille läheb liikvele hoiakust, mille järgi õppijajärgi õppijadd püüa püüavadvad sooritada sooritada õppeülesandeid tähendusrikkalt ja sobivalt. õppeülesandeid tähendusrikkalt ja sobivalt. Tihti on selle hoiaku taga sügav huvi õpitava Tihti on selle hoiaku taga sügav huvi õpitava aine vastu. aine vastu.

Sügava õpSügava õpihoiakuihoiaku eelduseks on põhjalike eelduseks on põhjalike alusteadmiste olemasolu, seepärast alusteadmiste olemasolu, seepärast pöörapöörataksetakse õppimisel tähelepanu nii õppimisel tähelepanu nii detailidele kui tervikpildile. Sügav detailidele kui tervikpildile. Sügav lähenemine toob tavaliselt kaasa ka lähenemine toob tavaliselt kaasa ka positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse positiivsed emotsioonid: huvi, olulisuse tunnetuse, põnevustunde.tunnetuse, põnevustunde.

Sügavale õpSügavale õpihoiakuleihoiakule aitavad aitavad kaasa:kaasa:

►Soov täita ülesanded tähendusrikkalt Soov täita ülesanded tähendusrikkalt ja asjakohaselt, mille allikaks võib ja asjakohaselt, mille allikaks võib olla sisemine uudishimu või kindel olla sisemine uudishimu või kindel otsus saada häid tulemusi;otsus saada häid tulemusi;

►Sobiv ja piisav taustateadmine;Sobiv ja piisav taustateadmine;►Võime töötada kõrgel Võime töötada kõrgel

kontseptuaalsel tasemel, st mõelda kontseptuaalsel tasemel, st mõelda õpitu tähenduse üle;õpitu tähenduse üle;

►Eelistus ja võime töötada lähtudes Eelistus ja võime töötada lähtudes tervikust, mitte seosetutest tervikust, mitte seosetutest detailidest.detailidest.

Sügavat õpihoiakut toetav Sügavat õpihoiakut toetav õpetaja/õppekavaõpetaja/õppekava

► Toob teema sisemise struktuuri selgelt esileToob teema sisemise struktuuri selgelt esile► Ootab tudengitelt aktiivset osalemist – nt Ootab tudengitelt aktiivset osalemist – nt

probleemide püstitamist, küsimistprobleemide püstitamist, küsimist► Tegeleb valearusaamadega ja seletab Tegeleb valearusaamadega ja seletab

nende mittesobimise põhjused äranende mittesobimise põhjused ära► Hindab sisemise struktuuri mõistmist, mitte Hindab sisemise struktuuri mõistmist, mitte

üksteisest lahutatud faktide tundmistüksteisest lahutatud faktide tundmist► Rõhutab teadmiste sügavust suure materjali Rõhutab teadmiste sügavust suure materjali

hulga asemelhulga asemel► Kasutab hindamisviise, mis mõõdavad Kasutab hindamisviise, mis mõõdavad

õpiväljundite omandamistõpiväljundite omandamist

Biggs eristab kolme õpetamise Biggs eristab kolme õpetamise tasandit:tasandit:

►Esimene tasand keskendub sellele, Esimene tasand keskendub sellele, milline on õppija ja kuidas ta ainet milline on õppija ja kuidas ta ainet omandab.omandab.

►Teine tasand keskendub õppejõu Teine tasand keskendub õppejõu tegevusele.tegevusele.

►Kolmas tasand keskendub õppija Kolmas tasand keskendub õppija tegevusele ja sellele, kuidas õppejõud tegevusele ja sellele, kuidas õppejõud õppijat aidata saab.õppijat aidata saab.

Õpikäsituses peituvad Õpikäsituses peituvad mitmed vihjed õppekava mitmed vihjed õppekava

koostamisele:koostamisele:►Soovitud mõistmise tase tuleb Soovitud mõistmise tase tuleb

defineerida õpiväljunditenadefineerida õpiväljunditena►Tuleb leida õppetegevused, mis aitavad Tuleb leida õppetegevused, mis aitavad

õppijatel neid väljundeid saavutada.õppijatel neid väljundeid saavutada.►Tuleb leida hindamisviisid, mis aitavad Tuleb leida hindamisviisid, mis aitavad

õppejõul jõuda selgusele, kas väljundid õppejõul jõuda selgusele, kas väljundid on soovitud tasemel saavutatud või on soovitud tasemel saavutatud või mitte.mitte.

Õppimise kaks tulemust Õppimise kaks tulemust (Biggs):(Biggs):

1.1. Lisanduvad teadmisedLisanduvad teadmised

2.2. Suurenev arusaamineSuurenev arusaamine

Esimene eelneb teisele, aga teise Esimene eelneb teisele, aga teise tulemuseni jõudmiseks on vaja tulemuseni jõudmiseks on vaja põhjalikult kaaluda nii õpetamis- kui põhjalikult kaaluda nii õpetamis- kui hindamismeetodeid.hindamismeetodeid.

Võrdle seda erinevate teadmise Võrdle seda erinevate teadmise viisidega.viisidega.

Õppekava ja teadmise viisidÕppekava ja teadmise viisid

DeklaratiivneDeklaratiivne (propositsiooniline) (propositsiooniline) teadmine- viitab millegi teadmisele ja teadmine- viitab millegi teadmisele ja asjade kohta teadmisele. Sisuline asjade kohta teadmisele. Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Deklaratiivne mitte kogemusele. Deklaratiivne teadmine on avalik, tõestatav ja teadmine on avalik, tõestatav ja loogiline.loogiline.

Õppekava ja teadmise viisidÕppekava ja teadmise viisid

►Protseduuriline teadmineProtseduuriline teadmine on oskus- on oskus-põhine: funktsionaalne teadmine ilma põhine: funktsionaalne teadmine ilma kontseptuaalse aluseta.kontseptuaalse aluseta.

►Tingimuslik teadmineTingimuslik teadmine haarab endasse haarab endasse nii protseduurilise kui kõrgtasemel nii protseduurilise kui kõrgtasemel deklaratiivse teadmise, nii et inimene deklaratiivse teadmise, nii et inimene teab, millal ja miks ja millistes teab, millal ja miks ja millistes tingimustes peaks ta tegema ühte ja tingimustes peaks ta tegema ühte ja mitte teist. See lähenemine muudab mitte teist. See lähenemine muudab protseduurilise teadmise protseduurilise teadmise funktsionaalseks.funktsionaalseks.

Õppekava ja teadmise viisidÕppekava ja teadmise viisid

Funktsionaalne teadmineFunktsionaalne teadmine – viitab – viitab teadmise esitamisele. Teadmine teadmise esitamisele. Teadmine seostub õppija kogemusega, kes seda seostub õppija kogemusega, kes seda teadmist kasutab. teadmist kasutab.

Funktsionaalne teadmine eeldab Funktsionaalne teadmine eeldab deklaratiivse teadmise alust, kuid see deklaratiivse teadmise alust, kuid see hõlmab ka teadmist, kuidas asju teha hõlmab ka teadmist, kuidas asju teha (protseduuriline teadmine), millal ja (protseduuriline teadmine), millal ja miks neid teha (tingimuslik teadmine).miks neid teha (tingimuslik teadmine).

Teadmisviiside suhtedTeadmisviiside suhted

Funktsionaalne

Tingimuslik

Deklaratiivne Protseduuriline

Õppeprotsessi planeerimineÕppeprotsessi planeerimine

Õppeprotsessi planeerimisel on oluline Õppeprotsessi planeerimisel on oluline jälgida “konstruktiivse sidususe” jälgida “konstruktiivse sidususe” põhimõtet. põhimõtet.

Konstruktiivne sidusus viitab olukorrale, kus Konstruktiivne sidusus viitab olukorrale, kus ►eeldatud õpiväljundid, eeldatud õpiväljundid, ►õppijate võime neid saavutada ja õppijate võime neid saavutada ja ►sobivad hindamiskriteeriumid eesmärkide sobivad hindamiskriteeriumid eesmärkide

täitumise mõõtmiseks ja konstruktiivse täitumise mõõtmiseks ja konstruktiivse tagasiside saamiseks langevad kokku. tagasiside saamiseks langevad kokku.

Konstruktiivse sidususe juures on veel Konstruktiivse sidususe juures on veel olulised:olulised:

informeeritud otsustused selle kohta, informeeritud otsustused selle kohta, millised õppimise ja õpetamise millised õppimise ja õpetamise protsessid on kõige olulisemad, protsessid on kõige olulisemad,

et võimaldada õppijate liikumist et võimaldada õppijate liikumist õppeeesmärkide suunas ja õppeeesmärkide suunas ja demonstreerida nende saavutamist demonstreerida nende saavutamist sobivates kontekstides. sobivates kontekstides.

Konstruktiivse sidususe mudelKonstruktiivse sidususe mudel

Õpetaja perspektiiv: õppeeesmärgid

Õppija perspektiiv:hindamine

Õpetamine

Õppimine

hindamine

Õppimis-tulemused

Sidus õppekavaSidus õppekava

Kui eesmärk on funktsionaalne teadmine,Kui eesmärk on funktsionaalne teadmine,ei või peamine teadmine, mida ei või peamine teadmine, mida

edastatakse, piirduda deklaratiivse (ega edastatakse, piirduda deklaratiivse (ega ka protseduurilise) teadmisega.ka protseduurilise) teadmisega.

Sidus õppekava on see, kus see, mida Sidus õppekava on see, kus see, mida õppekava lõpuks õppija õpiväljunditena õppekava lõpuks õppija õpiväljunditena lubatakse, see, kuidas ja mida lubatakse, see, kuidas ja mida õpetatakse-hinnatakse ja see, mida õpetatakse-hinnatakse ja see, mida õppijad lõpuks omandavad, langevad õppijad lõpuks omandavad, langevad kokku. kokku.

““Ülevalt alla” kavandamineÜlevalt alla” kavandamineÕppekava õpiväljundid

Moodul 1 ÕV

Moodul 2 ÕV

Moodul 3 ÕV

Moodul 4 ÕV

Aine 1

Aine 2

Aine 3

Väljundipõhine Väljundipõhine õppekavaarendusõppekavaarendus

►Õppekava jagamine loogilisteks ja Õppekava jagamine loogilisteks ja funktsionaalseteks ühikuteks - mooduliteksfunktsionaalseteks ühikuteks - mooduliteks

►Moodulite väljundite kokku leppimine ja Moodulite väljundite kokku leppimine ja sõnastaminesõnastamine

►Mooduli jagamine aineteks/moodulisse Mooduli jagamine aineteks/moodulisse ainete valimine, nende õpiväljundite ainete valimine, nende õpiväljundite sõnastamine koos kõigi selle mooduli sõnastamine koos kõigi selle mooduli õppejõududegaõppejõududega

►Hindamismeetodite valikHindamismeetodite valik►Sisu- ja õpetamismeetodite valikSisu- ja õpetamismeetodite valik

Eri tasemel eesmärgid kitsenevas suunas

Mooduli/ aine lõpuks omandatud pädevused

Pädevustega loogilises seoses olevad hindamisviisid ja -kriteeriumid

Pädevuste edendamiseks vajalikud õppemeetodid

Aine sisu