AASTARAAMAT 2009Y E A R B O O K

SISUKORDSUMMARY

2 Eurorahakott on KIKi käes EIC holds the euro purse4 Muutustelaines hoogsalt edasi Heartily ahead on the wave of changes6 Puhas loodus ja head mõtted Pure nature and good thoughts8 Suured asjad saavad alguse väikestest All the big things start from small details10 KIK aastal 2009 EIC in 200912 Keskkonnaprogrammid muutuste keerises Environmental programmes in the midst of change14 Sammhaaval ja raskuste kiuste sihile Towards our goals, step by step and defying hardship16 Uuendusi keskkonnalaenude osas Changes in environmental loans

18 Looduskaitse programm Nature conservation programme22 Keskkonnajärelevalve ja hädaolukordadeks valmisoleku programm Supervision and emergency preparedness programme24 Veemajanduse programm Water management programme28 Keskkonnakorralduse ja energeetika programm Environmental management and energy programme32 Jäätmekäitluse programm Waste management programme36 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme40 Metsanduse programm Forestry programme42 Kalanduse programm Fishery programme44 Maakondlik programm Regional programme48 Finantsaruanded Financial reports52 Auditeerija kinnitus Independent auditors’ report

EURORAHAKOTT ON KIKi KÄES

EIC HOLDS THE EURO PURSE

2009. aasta möödus Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu

uue toetusperioodi käivitumise tähe all. Kuni 2013. aastani on EL eraldanud Eesti

elukeskkonna arendamiseks üle 12 miljardi krooni. See raha on ette nähtud Ühte-

kuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toe-

tustena ning selle rakendamist koordineerib KIK. See tähendab, et KIK on

aina enam häälestumas peamiselt eurorahaga tegelevaks rakendusük-

suseks, kes majandab kogu keskkonnavaldkonna katmist eurovahendi-

tega. Alates taotlusvoorude väljakuulutamisest ja taotluste hindamisest

kuni väljamaksete ja projektide järelevalveni.

For the Environmental Investment Centre 2009 was very busy regarding the work done for

implementing European Union fi nancial assistance. The European Union has allocated more

than 12 billion EEK for the development of the Estonian living environment until 2013. These

funds are allocated in the form of fi nancing from the Cohesion Fund, the European Regional

Development Fund and the European Social Fund and EIC coordinates the implementation of

these resources. This means that EIC is increasingly becoming an implementing agency media-

ting European funds and managing the provision of European resources to the entire area of

environment, from the announcement of application rounds and evaluation of applications to

the payment of aid and supervision of projects.

Jaanus Tamkivi,SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu esimees, keskkonnaministerHead of the EIC Supervisory Board,Minister of the Environment

Jaanus Tamkivi,SA Keskkonnainvesteeringute

2

aina enam häälestumas peamiselt eurorahaga tegelevaks rakendusük-

suseks, kes majandab kogu keskkonnavaldkonna katmist eurovahendi-

tega. Alates taotlusvoorude väljakuulutamisest ja taotluste hindamisest

kuni väljamaksete ja projektide järelevalveni.

For the Environmental Investment Centre 2009 was very busy regarding the work done for

implementing European Union fi nancial assistance. The European Union has allocated more

than 12 billion EEK for the development of the Estonian living environment until 2013. These

funds are allocated in the form of fi nancing from the Cohesion Fund, the European Regional

Development Fund and the European Social Fund and EIC coordinates the implementation of

these resources. This means that EIC is increasingly becoming an implementing agency media-

ting European funds and managing the provision of European resources to the entire area of

environment, from the announcement of application rounds and evaluation of applications to

the payment of aid and supervision of projects.

2009 was the year during which the majority of measure-specifi c regulations and investment plans for the current structural assistance period was completed, on the initiative of the Ministry of the Environment and with considerable contribution from EIC. � ose legal acts form the basis for making billions of kroons worth of investments in order to ensure a cleaner living environment for the people of Esto-nia. A large number of extensive environmental projects were, indeed, launched in 2009 and the fi rst signifi cant payments have been made. � e main load of the payment of European assistance will fall into this year and the coming years, particularly on account of water and waste management projects reaching to hundreds of millions of kroons. At the same time, some of the work that started in the previous structural assistance period still continues.� anks to the European funds allocated to Estonia, EIC’s fi eld of work has expanded and will expand even more, for in addition to the large volume of assistance from structural funds the volume of loans administered by EIC also increased. In order to facilitate the launching of projects fi nanced from the EU funds, the Government of the Republic channelled a part of the loan taken from the

European Investment Bank to EIC, who in turn will mediate it to, for instance, local governments for covering the own fi nancing part of their projects.

� is year, EIC will be given another important area of responsibility. Namely, the Government has decided that Estonia has to use the option of selling the surplus natio-nal greenhouse gas emission quota. � ese are emission units allocated under the Kyoto Protocol and thanks to the restructuring of economy Estonia does not need as many units as it used to. In order for the system to launch and benefi t us all in the form of green investments, a lot of work must be done at the international level. I consider it right that it has been made the task of EIC who has the necessary competence, starting from fi nding potential buyers and negotiating conditions with them to organising the fi nancing of green projects with the proceeds. If all goes well, the sales of emission quota in the Kyoto trading system will earn us hundreds of millions of kroons, or per-haps even a billion kroons already this year and we can use that money to renovate heating networks, construct new combined heat and power plants and so on.

Although it would be bad form to grumble over the size of EIC’s purse today, there is one area, which has been hit very hard by the economic situation of the last year. � at area is the Environmental Programme, which receives its resources from local environmental charges. In 2009, the budget of the Programme became a lot slimmer, as the changes made to the Environmental Charges Act took the millions collected from excise on electricity out of the Programme’s income base. � at in turn reduced the number of projects fi nanced from the Environmental Programme and instead of the usual three application rounds we only held two last year. However, I still hope that all the work essential for the environment has been and will be done.

2010 has been declared the Year of Nature Protection in Estonia – 100 years have passed since the establishment of our fi rst nature protection area. Compared to other count-ries in the same climate zone, the plant and animal life in Estonia is amazingly diverse. We have maintained this diversity well and EIC has played a gratefully important role in that.

2009. aasta oli aasta, mil Keskkonnaminis-teeriumi eestvedamisel ja KIKi arvestatava panusega valmis enamus käesoleva struk-tuuritoetuste perioodi meetmemäärusi ja investeeringute kavasid. Need õigusaktid on olnud aluseks miljarditesse ulatuvate inves-teeringute tegemiseks, et pakkuda Eestimaa elanikele puhtamat elukeskkonda. Suur osa mahukatest keskkonnavaldkonna projektidest käivituski 2009. aastal ning jõutud on esimeste arvestatavate väljamakseteni. Eurotoetuste väljamaksete põhikoormus langeb tänavusele ja järgnevatele aastatele, seda just tänu sada-desse miljonitesse kroonidesse küündivatele vee- ja jäätmeprojektidele. Samal ajal jätkub osa eelmisel struktuuriperioodil alanud töid.

Nii et KIKi tööpõld on tänu Eestisse jõud-vale eurorahale laienenud ja laieneb veelgi, sest lisaks struktuurifondide toetuste suurele mahule suurenes ka KIKi hallatav laenude maht. Selleks, et EL vahenditest rahastatavate projektide käivitamist hoogustada, suunas vabariigi valitsus osa Euroopa Investeerimis-

pangalt võetud laenurahast KIKile, kes oma-korda vahendab seda näiteks omavalitsustele projektide omafi nantseeringu katmiseks.

Tänavu lisandub KIKi vastutusalasse veel üks oluline valdkond. Nimelt on valitsus otsustanud, et Eestil tuleb kasutada võimalust müüa riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ülejääki. Tegu on Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud heitkoguste ühikutega, mida riik tänu majan-duse ümberkujundamisele enam nii palju ei vaja. Selleks, et süsteem käivituks ja tooks meile kõigile kasu roheliste investeeringute näol, tuleb teha palju tööd just rahvusvahelisel tasandil. Minu hinnangul on õige, kui sellega tegeleb KIK, millel on vajalik kompetents. Alates sellest, et leiab potentsiaalsed ostjad ja peab nendega läbirääkimisi kuni selleni, et korraldab müügitu-luga roheliste projektide rahastamist. Kui kõik sujub väga hästi, teenime juba tänavu Kyoto kauplemissüsteemis heitkoguste ühikutega sadu miljoneid kroone, ehk isegi miljardi, millega saame renoveerida soojatrasse, rajada soojuse- ja elektri koostootmisjaamu ning palju muud.

Kuigi KIKi rahakoti paksuse üle oleks praegu patt nuriseda, on siiski üks vald-kond, kus viimaste aastate majandusseis end tugevalt tunda annab. See on keskkon-naprogramm, kuhu raha laekub kohalikest keskkonnatasudest. 2009. aastal muutus selle programmi eelarve tunduvalt õhemaks, sest keskkonnatasude seaduse muudatus arvas sealt välja elektriaktsiisist kogunevad miljonid. Seega vähenes keskkonnaprog-rammist rahastatavate projektide hulk ja tavapärase kolme taotlusvooru asemel kor-raldasime mullu ainult kaks. Loodan siiski, et kõik keskkonnale hädavajalikud tööd said ja saavad tehtud.

2010. aasta on Eestis kuulutatud loodus-kaitse aastaks – täitub sada aastat esimese kaitseala moodustamisest. Võrreldes teiste samasse kliimavööndisse jäävate riikidega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus märkimisväärselt suur. Oleme oma elurikkust hästi hoidnud ja KIKi osa on selles tänuväär-selt suur.

3

will mediate it to, for instance, local governments Although it would be bad form to grumble over the size of EIC’s purse today, there is one area, which has been hit very hard

saame renoveerida soojatrasse, rajada soojuse- ja elektri koostootmisjaamu ning palju muud.hästi hoidnud ja KIKi osa on selles tänuväär-selt suur.

MUUTUSTELAINES HOOGSALT EDASI

HEARTILY AHEAD ON THE WAVE OF CHANGE

Üks sõna, mida kohtate seda raamatut lugedes veel mitmeid kordi, on „muutu-

sed“. Just see on sõna, mille me valiksime iseloomustama 2009. aastat, sest arva-

tavasti oli möödunud aasta selle nurga alt vaadates vägagi eriline. Nii heas kui

halvas mõttes.

There is one word, which you will encounter time and again when reading this yearbook

and that word is „change”. That would be the very word we would pick to characterise

last year, because 2009 was very special in that respect. Both in the good and the bad

sense.

Kalev Aun,juhatuse liigeMember of the Management Board

Andrus Kimber,juhatuse liigeMember of the Management Board

Kalev Aun,

Andrus Kimber,

4

There is one word, which you will encounter time and again when reading this yearbook

and that word is „change”. That would be the very word we would pick to characterise

last year, because 2009 was very special in that respect. Both in the good and the bad

W ell, what did change? First of all, changes were made to the Environmental Charges Act, which removed excise tax on elect-ricity from our income base. As the lost amount was great (ca 350 million EEK), it caused changes in our well-established system of application in the Environmental Programme. � e second round was postponed for a very long time, which caused deep uncertainty both in us and our applicants and cooperation partners. � at uncertainty, undoubtedly amplifi ed by the lack of own fi nancing due to the economic recession, was obvious when the round was fi nally held. � e volume of applications was rather small.

A pre-scheduled renewal from the organisation’s viewpoint was the preparation of a development plan, because the previous one ran out and thus we had to put our heads together and contemplate on where we want to go and how we want to get there. The full text of our plan is posted up on our homepage and any feedback is certainly very welcome.

Attentive readers have most probably already spotted the third very signifi cant change. � e address of the Management Board now bears two names, for EIC’s board was expanded at the beginning of summer. As the volume of work keeps growing in spite of diffi cult times, expanding and structurally tidying our organi-sation was the only way ahead. In addition to the appointment of the new Management Board member, our units mediating European funds were joined into one last autumn, and the supervisory board agreed to the formation of the Supervisory Unit in December.

By the way, the talk of increased workload is not just idle chatter. In September, we signed an agreement with the Ministry of Finance, multiplying our loan volume. � e Government decided to borrow a larger amount from the European Investment Bank for covering the own fi nancing of various projects and as EIC mediates both the European funds and loans, a part of that loan was channelled to EIC. We, in turn, granted loans to implementers of water management projects, who have the Cohesion Fund support, but are experiencing problems with own fi nancing.

In addition to loans, activity under various European Union measures has also increased signifi cantly, which meant a number of application rounds, a lot of work evaluating the applications and making the fi nancing decisions last year. � e last Cohesion Fund water management projects from the 2004–2006 aid period are about to be completed and the re-porting and completion procedures also require time and work. Furthermore, we have a new task awaiting us in the nearest future. As we all know, Estonia sells some of its CO2 emission quota. Some of the resources received from those transactions are allocated to EIC, because the rules require that revenue from the sales of emission quota be used for the benefi t of the environment.

2010 thus continues with new experiences and chan-ges, for the last measures need to be launched, appli-cation rounds organised and projects implemented.

Mis siis õieti muutus? Esmalt muutus keskkonnatasude seadus, mis viis elektriaktsiisi meie tulubaasist. Kuna kaotatud summa oli suur (ca 350 miljonit krooni), tõi see omakorda kaasa juba sisse töötatud keskkonnaprogrammi taotlemise süs-teemi muutmise. Teine voor lükkus väga pikaks ajaks edasi, mis tekitas nii meis kui ka meie taotlejates-koostööpartneri-tes suurt ebakindlust. Seda ebakindlust, mida võimendas kindlasti ka majandus-surutisest tulenev omaosaluse puudus, oli selgelt näha siis, kui voor lõpuks toimus. Taotlusi saabus, kuid küllalt väikeses mahus.

Igati ettekavandatud muutuseks oli aga uue arengukava koostamine, sest eelmise tähtaeg sai läbi ning oligi aeg pead kokku panna ja mõtiskleda selle üle, kuhu ja kuidas me jõuda tahame. Arengukava täisteksti võivad kõik huvilised meie kodulehelt lugeda ning tagasiside on loomulikult teretulnud.

Järjekorras kolmas ja väga oluline muudatus torkas ehk tähelepanelikule lugejale juba silma. Seekord on juhatuse pöördumise all kaks nime, sest suve hakul laienes KIKi juhatus. Et töö maht hoolimata keerukatest aegadest kasvab, oli asutuse laiendamine ja struktuuri-line korrastamine ainuõige tee. Lisaks uuele juhatuse liikmele sai sügisel kokku liidetud ka meie eurorahadega tegelevad üksused ning aasta viimasel kuul nõustus nõukogu järelevalve üksuse loomisega.

Muide, tööde suurenenud hulgast ei räägi me niisama suusoojaks. Septemb-ris allkirjastasime rahandusministee-riumiga lepingu, mis tähendas meie laenumahu mitmekordset tõusu. Kuna valitsus otsustas Euroopa Investeeri-mispangalt laenata erinevate projektide omafinantseeringu katmiseks suurema summa ning KIK tegeleb nii euroraha kui ka laenude vahendamisega, suunati osa sellest laenust KIKile. Meie laename selle raha omakorda edasi veeprojektide

tegijatele, kel Ühtekuuluvusfondi toetus küll olemas, aga mureks omafinantsee-ring.

Lisaks laenudele on hoogustunud ka Euroopa Liidu fondide meetmete ava-nemine, mis tähendas möödunud aastal mitmeid voore, hulganisti taotluste hindamist ja otsuseid. Lõpetamisel on veel ka viimased perioodi 2004–2006 Ühtekuuluvusfondi veeprojektid, mille aruandlus ja viimaste toimingute tege-mine võtab oma osa. Lisaks terendab lähitulevikus veel üks ülesanne. Nagu palju räägitud, müüb Eesti osa oma CO2 heitkogusest. Osa tehingutest saadavatest vahenditest jagatakse KIKi kaudu, sest reeglid nõuavad, et müügist saadud tulu kasutataks keskkonna hüvanguks.

2010. aasta jätkub seega uute kogemuste ja muutustega, sest viimased meet-med ootavad avamist, taotlusvoorud korraldamist ning projektid ellu viimist.

5

ja muutustega, sest viimased meet-med ootavad avamist, taotlusvoorud korraldamist ning projektid ellu

PUHAS LOODUS JA HEAD MÕTTEDPURE NATURE AND GOOD THOUGHTS

Mis on KIK?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on fi nantsasutus, mis vahendab riigieelarvesse

laekunud keskkonnatasude ja Euroopa Liidu struktuurifondide ning välisabiprogrammide

vahendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks ja annab samaks otstarbeks ka laenu.

KIK asutati rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise

seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 01. jaanuarist 2006 tegutseb KIK keskkonnatasude

seaduse alusel.

What is the EIC?

The foundation Environmental Investment Centre (EIC) is a fi nancial institution that channels the proceeds from

environmental fees and fi nances from the EU structural funds and foreign support programmes into environ-

mental projects and grants loans for this purpose.

EIC was founded within the area of administration of the Ministry of Finance on 11 May 2000, pursuant to the

Use of Proceeds from Exploitation of the Environment Act. Since 1 January 2006, EIC operates pursuant to the

Environmental Fees Act.

6

7

KIKi eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonna valdkonnas.KIKi missioon on terve elukeskkonna hoidmine, puhtama looduse ning säästva arengu väärtustamine.KIKi visioon on olla juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon.

EIC’s objective is the purposeful and expedient use of public funds in the area of the environment.EIC’s mission is to maintain healthy living environment, and to value clean nature and sustainable development.EIC’s vision is to be a leading implementer of environmental grants and investments; a client-centred organisation with the appropriate experience and skills.

SUURED ASJAD SAAVAD ALGUSE VÄIKESTEST

ALL THE BIG THINGS START FROM THE SMALL DETAILS

8

KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, mis kavandab KIKi tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järele-

valvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogusse kuulub üheksa liiget ning nõukogu juhib keskkonnaminister

Jaanus Tamkivi. Nõukogu koosseisu kuulusid 2009. aastal Rain Rosimannus (kuni 10.03.2009), Tõnis Kõiv

(alates 11.03.2009), Erki Nool, Evelin Oras, Kalvi Kõva (kuni 25.11.2009), Toomas Trapido (alates 26.11.2009),

Tõnu Traks, Margus Tsahkna, Kalle Killar (kuni 27.08.2009), Tiina Tamm (alates 28.09.2009) ja Tiit Kuuli.

Nõukogu liikmetest on moodustatud kolmeliikmeline auditikomitee, mille ülesanne on nõukogu

nõustamine sihtasutuse tegevuse järelevalvega seotud küsimustes.

The highest governing body of EIC is the Supervisory Board, which plans the activities and organises the manage-

ment of EIC and supervises the activities of the Management Board.

The Supervisory Board comprises nine members, with the Minister of the Environment Jaanus Tamkivi as the Chair-

man. In 2009, the Supervisory Board consisted of the following members: Rain Rosimannus (until 10 March 2009),

Tõnis Kõiv (from 11 March 2009), Erki Nool, Evelin Oras, Kalvi Kõva (until 25 November 2009), Toomas Trapido (from

26 November 2009), Tõnu Traks, Margus Tsahkna, Kalle Killar (until 27 August 2009), Tiina Tamm (from 28 September

2009) and Tiit Kuuli. A three-member audit committee has been formed of the Supervisory Board members for the

purpose of advising the Supervisory Board in issues related to the supervision of the activities of EIC.

Nõukogu liikmetest on moodustatud kolmeliikmeline auditikomitee, mille ülesanne on nõukogu

nõustamine sihtasutuse tegevuse järelevalvega seotud küsimustes.

9

KIKi igapäevast tegevust korraldab alates 15. juunist kaheliikmeline juhatus. Kalev Auna pädevuses on haldusüksuse,

keskkonnaprogrammi, projekti-auditi, IT, juriidilise valdkonna ja fi nantsüksuse töö koordineerimine.

Andrus Kimberi pädevuses on struk-tuuritoetuste ja järelevalve üksuse töö koordineerimine ning fi nantsüksuse töö koordineerimine osas, mis puu-dutab laenutegevust ning struktuuri-toetuste vahendamist.

E veryday work of EIC is organised by the Management Board, which has two members since 15 June 2009. Kalev Aun coordinates the work of Administrative Unit, Environmental Programme Unit, Project Audit

Unit, IT management, legal

advice and Financial Unit. Andrus Kimber coordinates the work of Structural Funds Unit and Supervisory Unit, also Financial Unit in regards to the administration of loans and the mediation of structural

assistance.

Administrative Unit, Environmental Programme Unit, Project Audit loans and the mediation of structural

assistance.

KIK AASTAL 2009EIC IN 2009

• On 1 March 2009, a new version of the Environ-

mental Charges Act entered into force, removing

excise tax on electricity from EIC’s income base.

That caused a reduction in the funds allocated

to environmental programmes and instead of the

usual three application rounds only two were

held in 2009.

• On 10 March 2009, the Supervisory Board

approved the report on the implementation of

the 2006–2008 Development Plan and rated the

work done by EIC as successful and efficient.

• In March 2009, EIC in cooperation with research

company Klaster conducted a survey among

EIC’s clients, with the aim to determine the

clients’ assessment to the movement of informa-

tion and the level of client service. The survey

was conducted in the form of an Internet based

questionnaire and it had 571 respondents. The

results of the survey revealed overall satisfaction

with activities of EIC, although there were also

complaints about bureaucracy, which the clients

think is too excessive.

• On 2 June 2009, the Supervisory Board of EIC

approved the 2009–2013 Development Plan. The

strategic development objectives and sub-objec-

tives for 2009–2013 established in the Develop-

ment Plan are divided into two parts:

I Achievement of impact, or the environmental

policy level 1. Consistency of the environmental policy and

legal acts with investment activities

2. Efficient loan policy

3. Sustainability of impact

II Organisational level, or efficiency

1. Local approach and efficient on-site control

2. Competent and committed employees

3. Client-centred and simple documentation

process 4. Good relations

10

• 01.03.2009 kehtestati keskkonnatasude

seaduse uus versioon, mille kohaselt

elektriaktsiisimaks ei kuulu enam KIKi

tulubaasi. Sellest tulenevalt vähenes

keskkonnaprogrammidele eraldatav

raha ning tavapärase kolme vooru ase-

mel toimus 2009. aastal vaid kaks vooru.

• 10.03.2009 kinnitas nõukogu aastate

2006–2008 arengukava täitmise aruande

ning hindas KIKi tööd edukaks ja tule-

muslikuks.

• 2009. aasta aprillis viidi koostöös uuringu-

fi rmaga Klaster läbi KIKi kliendiuuring,

mille eesmärgiks oli selgitada välja klien-

tide hinnangud infoliikuvuse ja klienditee-

ninduse kohta. Uuring viidi läbi veebiküsit-

lusena ning ankeedile vastas 571 inimest.

Uuringu tulemustest saab välja tuua üldist

rahuolu KIKi tegevuse suhtes, kuid samas

ka rahulolematust bürokraatia osas, mida

klientide hinnangul on liialt palju.

• 02.06.2009 kinnitas nõukogu KIKi

arengukava aastateks 2009–2013. Aren-

gukavas toodud strateegilised arengu-

eesmärgid ja alameesmärgid aastateks

2009–2013 jagunevad kahte ossa:

I Mõju saavutamine ehk keskkonna-

poliitiline tasand 1. Keskkonnapoliitika ja õigusaktide

sidusus investeerimistegevusega

2. Tõhus laenupoliitika

3. Mõju jätkusuutlikkus

II Organisatsiooniline tasand ehk

tulemuslikkus 1. Kohalik lähenemine ja tõhus

kohapealne kontroll

2. Pädevad ja pühendunud töötajad

3. Kliendikeskne ja lihtne asjaajamine

4. Head suhted

fi rmaga Klaster läbi KIKi kliendiuuring,

mille eesmärgiks oli selgitada välja klien-

11

• 02.06.2009 pikendas nõukogu senise juha-taja Kalev Auna volitusi juhatuse liikmena järgnevaks kolmeks aastaks ja nimetas uueks juhatuse liikmeks Andrus Kimberi.

• 02.09.2009 allkirjastasid KIK ja rahandus-ministeerium laenulepingu, millega minis-teerium annab KIKile edasilaenamiseks osa Euroopa Investeerimispangast (EIB) võetud laenurahast. KIK saab lepinguga üle kahe miljardi Eesti krooni, mis laena-takse edasi vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondist toetatud veemajanduse infrastruktuuri projektide omafi nantseeringu kindlusta-miseks.

• 15.09.2009 liideti ERF/ESF ja ÜF üksused

ning moodustati struktuuritoetuste üksus, mille juhiks määrati seni ERF/ESF üksust juhtinud Helen Sulg.

• Novembris käivitusid ettevalmistused täiendavate rahaliste vahendite suuna-miseks taastuvenergeetika arendamise meetmele läbi CO2 heitkoguse müügi. Müügist saadavate rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest vastutab keskkonnaministeerium, kes suunab osa vahenditest KIKile. 2010. aastal täiendab KIK selle toetuse vahendamise protse-duure ning valmistub toetuse vahenda-miseks.

• 15.12.2009 loodi järelevalve üksus, mille juhina võeti ametisse Erlike Kumar.

• 31.12.2009 lõppes enam kui kuus aastat aastat kestnud hea koostöö maakondlike koostööpartneritega ning alates 2010. aasta esimesest voorust hakkavad sama tööd koordineerima KIKi maakondlikud esindused.

• KIKi bilansimaht püsis 2009. aas-tal eelmise aastaga võrrelduna samal tasemel, olles 1,778 miljardit krooni. Keskkonnatasude vahendite osa vähenes 30 protsenti (1,234 miljardilt kroonilt 862 miljonile kroonile), seda ennekõike elektriaktsiisimaksu arvel. Välisabi koos kaasfinantseeringuga vahendas KIK 1,131 miljardit krooni, mis on 11 prot-senti enam kui aasta varem.

• On 2 June 2009, the Supervisory Board extended the mandate of the previous Chairman of the Management Board Kalev Aun for another three years as a member of the Management Board and appointed Andrus Kimber as a new member of the Management Board.

• On 2 September 2009, EIC and the Ministry of Finance signed a loan agreement, under which the Ministry gives EIC a part of the loan taken from the European Investment Bank (EIB) for lending to receivers of financing. With the said agreement, EIC receives more than two billion EEK, which will be lent to water management enterprises and local governments to ensure

own financing in water management infra-

structure projects supported from the Cohesion Fund.

• On 15 September 2009, the ERDF/ESF Fund Unit and the Cohesion Fund Unit were joined, creating a new Structural Funds Unit, which is led by Helen Sulg, formerly the head of the ERDF/ESF Unit.

• In November, we started preparations for channel-ling additional financial resources to the renewable energy development measure through the sales of the CO2 emission quota. Ensuring the purpose-ful use of the proceeds from the sales will be the responsibility of the Ministry of the Environment, who will allocate a part of the funds to EIC. EIC will improve the procedures for mediating that assistance and make preparations for granting it in 2010.

• On 15 December 2009, the Supervisory Unit was formed, with Erlike Kumar appointed as the head of unit.

• On 31 December 2009, EIC ended the cooperation with its county-based partners after more than six years of good work. From 2010, EIC’s county repre-sentatives will coordinate the same work.

• The 2009 balance sheet total of EIC remained on the same level as in the previous year, amounting to 1.778 billion EEK. The amounts received from environmental charges decreased by 30% ( from 1.234 billion EEK to 862 million EEK), primarily on account of the excise tax on electricity. EIC mediated 1.131 billion EEK worth of foreign aid (incl. co-financing), which is 11% more than in the previous year.

Ministry gives EIC a part of the loan taken from the European Investment Bank (EIB) for lending to receivers of financing. With the said agreement, EIC receives more than two billion EEK, which will be lent to water management enterprises and local governments to ensure

own financing in water management infra-

KESKKONNAPROGRAMMID MUUTUSTE KEERISES

ENVIRONMENTAL PROGRAMMES IN THE MIDST OF CHANGE

2009. aasta oli keskkonnaprogrammi üksusele varasematest mõnevõrra erinev.

Kui KIKi tegevuse algusest on keskkonnaprogrammi maht igal aastal kasvanud, siis

möödunud aasta tõi kaasa hoopiski eelarve olulise vähenemise.

2009 was somewhat diff erent for the Environmental Programmes Unit than previous years. While the volume of the

Environmental Programme has been growing from year to year since the beginning of EIC’s activities, 2009 brought a

signifi cant budgetary decrease instead.

Due to the economic decline and changes in the

Environmental Charges Act there was considerable

uncertainty in respect of the volume of funds alloca-

ted by the state at the beginning of last year and therefore the

volume of fi nancing decisions made in the fi rst round of 2009

was noticeably smaller than in previous years. � e decision

to not fi nance any of the applications in the county-level

programme (except for environmental awareness) in the fi rst

round was a great loss. Besides that, we were only able to hold

two application rounds last year, which is one less

than has been customary in recent years. Across

the eight areas of fi nancing of the Environmental

Programme, 679 projects in the total amount of

511.4 million EEK were supported. Overall, we

received 1,398 applications, the total volume of

which was 1.19 billion EEK.

Heiko Põdersalu,üksuse juhtHead of Unit

Heiko Põdersalu,

12

Tulenevalt majanduslangusest ja kesk-

konnatasude seaduse muudatusest

valitses aasta alguses riikliku eraldise

mahu osas ebaselgus, mistõttu tehti 2009.

aasta esimeses voorus rahastamise otsuseid

oluliselt väiksemas mahus kui varasemalt.

Oluliseks kaotuseks oli ka maakondliku prog-

rammi kõikide taotluste (v.a keskkonnatead-

likkus) rahastamata jätmine esimeses voorus.

Samuti toimus eelmisel aastal üksnes kaks

taotlusevooru, võrreldes viimastel aastatel

tavaks olnud kolmega. Keskkonnaprogrammi

kaheksa rahastusvaldkonna peale kokku toetati

679 projekti summas 511,4 miljonit krooni.

Üldse laekus meile 1 398 taotlust, mille raha-

soov kokku oli 1,19 miljardit krooni.

round was a great loss. Besides that, we were only able to hold

the eight areas of fi nancing of the Environmental

As the number of application rounds and fi nanced projects decreased last year, we could focus more on unfi nished projects that were dragging on. As 2008 saw a record number of fi nancing decisions in EIC’s history, the number of projects processed in 2009 also grew. We also continued investments into informing and educating applicants and receivers of fi nancing. Information days were held in near-ly all the counties, attracting the total of 456 participants. Last year we ended our cooperation with partners who had been tasked with organising the work of the environ-

mental awareness evaluation committees at the county level. Starting from the fi rst round in 2010, that work will be coordinated by EIC’s representative offi ces in counties. � e former work arrangements were changed due to a decrease in the number of applications, which makes it reasonable to concentrate all the work related to projects into EIC’s representative offi ces, thereby facilitating impro-ved movement of information and simpler work organisa-tion. Cooperation with local partners lasted for more than 6 years and was very smooth and effi cient and EIC is very grateful to cooperation partners for their contribution.

2010 rides on a wave of changes. A large-scale project launched last year – a new database for the Environmen-tal Programme – will be continued and hopefully comp-leted. � e new system, which as a result of a competition was named KIKAS, allows applicants to use an electronic application, processing and reporting environment. All of that will speed up the processing and exchange of documents, which will only benefi t the implementation of projects. We hope to complete the new database by the second half of 2010.

Et taotlusvoorude ja rahastatavate projektide hulk möödunud aastal vähenes, oli meil rohkem võimalik pöörata rohkem tähelepanu pooleli olevatele ja venima jäänud projektidele. Kuna 2008. aastal tehti KIKi ajaloos rekordiline hulk rahastamisotsuseid, kasvas selle arvel 2009. aastal menetletud projektide arv. Samuti panus-tasime jätkuvalt toetuse taotlejate ja toetuse saajate informeerimisele ning koolitamisele. Infopäevad toimusid pea kõikides maakondades ning osalejaid oli kõigi ürituste peale kokku 456.

Möödunud aastaga lõppes meie koostöö

partneritega, kelle korraldada oli maakondliku keskkonnateadlikkuse hindamiskomisjonide töö. 2010. aasta esimesest voorust hakkavad sama tööd koordineerima KIKi maakondlikud esindused. Senise töökorralduse muutmise põhjuseks on taotluste arvu vähenemine, mistõttu on mõistlik koondada kogu projekte puudutav töö KIKi esindustesse, lihtsustades nõnda töökorraldust ja kiirendades info liikumist. Enam kui kuus aastat välda-nud koostöö kohalike partneritega sujus hästi ja KIK on koostööpartneritele nende panuse eest väga tänulik.

2010. aasta kulgeb muutuste laines, sest jätkub ja loodetavasti saab lõpule viidud eelmisel aastal alustatud suurprojekt – keskkonnaprog-rammi uus andmebaas. Uus süsteem, millele konkursi tulemusena sai nimeks KIKAS, võimaldab taotlejatel üle minna elektroonsele taotlemisele, dokumentide menetlemisele ja aruandlusele. See kõik aga kiirendab menetlust ning dokumentide vahetust, mis tuleb projektide elluviimisele ainult kasuks. Uue andmebaasi loodame valmis saada 2010. aasta teiseks pooleks.

13

MaksumusCost EEK

254 321 80261 566 68048 666 64037 333 22633 274 66533 065 72227 970 6717 885 4637 623 835

511 708 704

ProjekteProjects

95324917

3373923

868

668

ProgrammProgram

Veemajandus/Water managementMetsandus/ForestryKeskkonnakorraldus/Environmental managementJäätmekäitlus/Waste managementKeskkonnateadlikkus/Environmental awarenessLooduskaitse/Nature protectionKalandus/FisheryLIFE ja INTERREGMaakondlik/RegionalKOKKUTOTAL

Keskkonnaprogrammide rahastamine 2009. aastalFinancing of environmental programmes in 2009

100 milj 200 milj 300 milj

SAMMHAAVAL JA RASKUSTE KIUSTE SIHILE

TOWARDS OUR GOALS, STEP BY STEP AND DEFYING HARDSHIP

Sarnaselt teistele KIKi üksustele, oli 2009. aasta struktuuritoetuste üksusele suurte muu-

datuste aasta. Suurimaks neist oli kindlasti kahe seni eraldi tegutsenud üksuse liitmine

ühtseks struktuuritoetuste üksuseks, millel ühised tegevusalused, protseduurid ja mees-

konnatunne. Ehkki igal Euroopa Liidu fondil on oma eripära ja veidi ka erinevad reeglid,

leidsime siiski piisavalt palju sarnast, et oma üksused liita ja seeläbi toetuse vahenda-

mist loogilisemaks ning efektiivsemaks muuta.

Similarly to other units of EIC, the Structural Funds Unit saw great changes in 2009. The most important one was defi -

nitely the fusion of two formerly separate units into a compact Structural Funds Unit with common bases of operation,

procedures and team spirit. Although every European Union fund has its own specifi c features and some variations in

rules, we found enough similarities to join our units, thereby hopefully making the mediation of support more logical

and effi cient.Helen Sulg,üksuse juht Head of Unit

Helen Sulg,

14

MaksumusCost EEK

2 616 milj

850 milj

600 milj

212 milj

211 milj

150 milj

78 milj

20 milj

4 737 milj

ValdkonnadFields

ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine

CF development of the infrastructure of water supply systems and water management

ÜF põlevkivi prügilate sulgemine

CF closure and reconditioning of non-complying hazardous landfi lls of oil shale industry

ERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise

infrastruktuuri arendamineERDF development of the infrastructure for ensuring environmental emergency preparedness

ÜF jääkreostuse likvideerimine

CF removal of residual contamination

ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine

CF closure of non-complying non-hazardous landfi lls

ERF taastuvenergeetikaERDF renewable energy

ÜF vooluveekogude seisundi parandamine

CF remediation of fl owing water bodies

ERF keskkonnajärelevalve arendamine

ERDF development of environmental supervision

KOKKUTOTAL

Projektide rahastamine aastal 2009

Financing of projects in 2009Projekte

Projects

24

2

6

1

6

21

1

2

63

2009 was successful also by the applied measures, increasing workload by orders of magnitude and expanding our team. By today, four new employees have joined our unit, contributing with their wits and skills. Properly launching the Supervisory Unit formed at the end of last year poses a great challenge. We have big hopes for the Supervisory Unit – its main task is to ensure the proper use of funds through second-level control, on-site observation and advice in complex situations.

Economic decline hit practically all receivers of fi nancing and diffi culties in ensuring own fi nancing became a prevalent issue last year. � at was refl ected in the decreased number of applications and the rate of implementation of projects. Economic recession has also caused

more disputes in respect of procurements, which in turn extends the project implementation process and endangers the timely completion of projects. � e own fi nancing problems can in water manage-ment projects be partly alleviated by the European Investment Bank (EIB) loan mediated by EIC. In order to reduce the number of disputes and to ensure eligibility, we have – in cooperation with the Estonian Association of Construction Entrepre-neurs – developed framework terms and conditions, which should give the receivers of aid guidelines for preparing procurement documents.

We held several application rounds last year: water management infrastructure development, expansion of waste recycling, closure of non-confor-ming landfi lls, and development of environmental education and nature conservation infrastructure.

In addition, we launched a number of measures based on the investment plan: improvement of pre-paredness for environmental emergencies, national development of nature conservation infrastructure, development of environmental supervision and monitoring.

� e employees of our unit have contributed many working hours into evaluating applications, coun-selling benefi ciaries and inspecting procurements, which in turn creates a good possibility of increasing the payments in 2010. � e total of 147 applications have passed or are about to pass the processing stage, and 86 applications have been granted in the total amount of 6.4 billion EEK. � e funds paid in the new aid period amounted to 168 million EEK and the funds paid in the previous aid period amounted to 995 million EEK.

2009. aasta tõi kaasa ka uute meetmete avanemise ja töömahu olulise kasvu, mistõttu suurenes ka meie meeskond. Täna on meie üksust nõu ja jõuga toe-tamas neli uut töötajat. Oluline samm oli aasta lõpus loodud järelevalve üksuse töö käivita-mine. Loodame projektide täitmise täiendavast järelevalvest endale suurt abi – üksuse põhi-ülesanne on kindlustada raha reeglitekohane kasutus läbi kulude teise tasandi kontrolli, lisaks toetusprojektide paikvaatlemine ja nõu andmine keerulistes olukordades.

Majanduslangus puudutas praktiliselt kõiki toetuse saajaid ning tõi möödunud aastal kaasa tõsiseid raskuseid omafi nantseeringu

kindlustamisel. See peegeldus nii taotlemisak-tiivsuse vähenemises kui projektide elluviimise tempos. Majandussurutis on kaasa toonud ka varasemast enam hangetega seotud vaideid, mis omakorda pikendavad projektide elluvii-mist ja ohustavad nende õigeaegset lõpetamist. Omafi nantseeringu probleemi aitab veemajan-duse projektide puhul osaliselt lahendada KIKi kaudu vahendatav Euroopa Investeerimispanga (EIB) laen. Hangetega seotud vaiete vähenda-miseks ja abikõlblikkuse kindlustamiseks oleme koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga välja töötanud raamtingimused, mis aitavad toetuse saajal hankedokumente koostada.

2009. aastal toimusid mitmed taotlusvoorud:

veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks, jäätmete taaskasutuse laiendamiseks, nõuetele mittevastavate tavaprügilate sulgemiseks ning keskkonnahariduse ja looduskaitse infrastruk-tuuri edendamiseks.

Üksuse töötajad on järjest enam tähelepanu pööranud taotluste hindamisele, toetuse saajate nõustamisele ja hangete kontrollile, mis omakorda loob eelduse jõuda senisest suure-mas mahus makseteni aastal 2010. Kokku on menetluse läbinud või läbimas 147 taotlust, tehtud on 86 taotluse rahuldamise otsust sum-mas 6,4 miljardit krooni. Uue abiperioodi osas on välja makstud toetusi 168 miljonit, eelmise abiperioodi osas 995 miljonit krooni.

15

2009 was successful also by the applied measures, increasing workload by orders of magnitude and expanding our team. By today, four new employees have joined our unit, contributing with their wits and skills. Properly launching the Supervisory Unit formed at the end of last year poses a great challenge. We have big hopes for the Supervisory Unit – its main task is to ensure the proper use of funds through second-level control, on-site observation and advice in complex situations.

Economic decline hit practically all receivers of fi nancing and diffi culties in ensuring own fi nancing became a prevalent issue last year. � at was refl ected in the decreased number of applications and the rate of implementation of projects. Economic recession has also caused

toetuse saajaid ning tõi möödunud aastal kaasa tõsiseid raskuseid omafi nantseeringu

CHANGES IN ENVIRONMENTAL LOANS

2009. aasta märksõna KIKi laenude osas on kindlasti suured muudatused. Kui

viimased aastad oleme vahendanud sihtotstarbelisi laene peamiselt omavahendi-

test ning meie laenuportfell on olnud pigem väike, siis möödunud aasta tõi kaasa

Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu Eesti Vabariigile ning see omakorda KIKi

laenuportfelli hüppelise kasvu ja vajaduse portfelle ümber kujundada.

In 2009, environmental loans were defi nitely best characterised by the words „great chan-

ges”. While in recent years we have mediated ad hoc loans mainly from our own resources

and our loan portfolio has been rather small, last year the Republic of Estonia took a

loan from the European Investment Bank (EIB) and that caused a great leap in the size of

our loan portfolio, creating a need to restructure our portfolios.

16

Tõnis Virovere,fi nantsüksuse juht Head of Financial Unit

Tõnis Virovere,

UUENDUSI KESKKONNALAENUDE OSAS

Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu Eesti Vabariigile ning see omakorda KIKi

laenuportfelli hüppelise kasvu ja vajaduse portfelle ümber kujundada.

In 2009, environmental loans were defi nitely best characterised by the words „great chan-

ges”. While in recent years we have mediated ad hoc loans mainly from our own resources

and our loan portfolio has been rather small, last year the Republic of Estonia took a

loan from the European Investment Bank (EIB) and that caused a great leap in the size of

our loan portfolio, creating a need to restructure our portfolios.

Jätkuvalt on alles KIKi omavahenditel põhinev laenuportfell, mille limii-diks on hetkel määratud 200 miljonit krooni. Kuna aga olukord nõudis, otsustasime luua selle kõrvale ka väikse ja samuti omavahenditest rahastatud n-ö Usaldusfondi. Usaldusfond on loodud, mõeldes mittetulundusühingutele ja siht-asutustele, kes vajavad erinevatest kesk-konnavaldkonna fondidest rahastatavate projektide elluviimiseks sildfi nantseerimise võimalust, kuid kes ei suuda pakkuda piisa-vat kinnisvaralist tagatist laenu saamiseks. Usaldusfondi limiidiks on 10

miljonit krooni.

Kolmas portfell sai teoks tänu eelpool mainitud EIB laenule. Rahandusministeeriu-miga septembris allkirjastatud leping andis KIKile sellest laenust edasi laenamiseks 130 miljonit eurot, mis on tunduvalt rohkem kui kõik KIKi seni väljastatud laenud kokku. Tõsi, tegemist on kindlate projektide abis-tamiseks mõeldud krediidiliiniga – laenu saavad taotleda vaid need, kes on Ühtekuu-luvusfondist veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks toetust saanud, aitamaks neil katta omafi nantseeringu kohustust.

Möödunud aasta uuendusteks oli ka krediidikomitee loomine, mis aitab KIKi nõukogul teha laenu andmise otsuseid.

Finantsüksus koostab krediidikomiteele lae-nutaotleja krediidivõimelisuse analüüsi ning krediidikomitee hinnangust lähtuvalt esita-takse laenutaotlus nõukogule otsustamiseks.

2009. aasta lõpuks ulatus KIKi keskkonna-laenude kogumaht õiglases väärtuses 181,9 miljoni kroonini, neist lühiajalised nõuded moodustasid kokku 19,2 miljonit ja pikaaja-lised nõuded kokku 162,7 miljonit krooni.

2010. aastal on kavas laenude haldamise protseduuri nüüdisajastamine, mis tuleneb ennekõike vajadusest tegelda laenuport-felliga seotud riskidega oluliselt suurema portfellimahu korral.We still have the loan portfolio based on EIC’s own resources, the limit of which is currently set at 200 million EEK. But as the situation demanded, we decided to form another small fund also based our own resources – the Trust Fund. � e Trust Fund is aimed at non-profi t associations and foundations that need the option of ad hoc fi nancing for implementing projects fi nanced from various environmental funds, but are unable to provide suffi cient immovable property as collateral for loans. � e current limit of the Trust Fund is 10 million EEK.

� e third portfolio was created thanks to the EIB loan

mentioned above. Under an agreement signed with the Ministry of Finance in September, 130 million EUR of that loan was channelled to EIC for lending to aid receivers. � at amount is considerably larger than the total of all the loans granted by EIC so far. True, it is a credit line intended for supporting specifi c projects – only those who have received fi nancing from the Cohesion Fund for the development of water management infrastructure can apply for this loan in order to cover their own fi nancing obligations.

Another change in the last year was the creation of the Credit Committee to assist the Supervisory Board of EIC in making decisions on loan applications. � e Financial

Unit prepares an analysis of a loan applicant’s credit worthiness for the Credit Committee, which in turn uses that as basis for deciding to present the relevant loan application to the Supervisory Board for approval.

As at the end of 2009, the total volume of EIC’s environ-mental loans at fair value amounted to 181.9 million EEK, of which current receivables made up 19.2 million EEK and non-current receivables 162.7 million EEK.

� e plan of activity for 2010 includes upgrading the loan administration procedure, which is, above all, necessary for managing the risks related to the loan portfolio in a considerably increased volume.

17

Usaldusfondi limiidiks on 10 Möödunud aasta uuendusteks oli ka krediidikomitee loomine, mis aitab KIKi nõukogul teha laenu andmise otsuseid.

EUR of that loan was channelled to EIC for lending to aid receivers. � at amount is considerably larger than

LOODUSKAITSE

Nagu paljudes teistes valdkondades, langes ka looduskaitse valdkonnas nii projektide arv

kui ka toetussummad. Kokku sai keskkonnaprogrammist toetust 39 projekti summas

veidi üle 33 miljoni krooni. Edukalt tõrjuti hiid- ja Sosnovski karuputke, korrastati ula-

tuslikult matkaradasid, koostati ohustatud liikide kaitse tegevuskavasid ning inventee-

riti poollooduslikke alasid. 2010. aasta tõotab tulla siin valdkonnas töisem, sest 2009.

aasta detsembris välja kuulutatud ERFi looduskaitselise infrastruktuuri arendamise

taotlusvoor tõi veebruariks nii suurel hulgal taotlusi, et nende rahasoov ületas eelarve

neljakordselt.

As in many other areas, the number of projects and the funding amounts dropped also in the area of nature protection. All in

all, 39 projects were fi nanced with the total of a little over 33 million EEK. From amongst the work done, the extensive elimina-

tion of hogweeds and the thorough maintenance carried out on hiking trails and recreational sites could be pointed out, as

well as the completion of reports on the study of threaten species and the stock-taking of various semi-natural areas. 2010 is

promising to be busier also in this area, because the ERDF application round for the development of nature protection infrast-

ructure opened at the end of last year had by February received so many applications that the amount of the fi nancing wishes

exceeded the budget four-fold.

Nature Conservation

18

Nagu paljudes teistes valdkondades, langes ka looduskaitse valdkonnas nii projektide arv

kui ka toetussummad. Kokku sai keskkonnaprogrammist toetust 39 projekti summas

veidi üle 33 miljoni krooni. Edukalt tõrjuti hiid- ja Sosnovski karuputke, korrastati ula-

tuslikult matkaradasid, koostati ohustatud liikide kaitse tegevuskavasid ning inventee-

riti poollooduslikke alasid. 2010. aasta tõotab tulla siin valdkonnas töisem, sest 2009.

aasta detsembris välja kuulutatud ERFi looduskaitselise infrastruktuuri arendamise

taotlusvoor tõi veebruariks nii suurel hulgal taotlusi, et nende rahasoov ületas eelarve

neljakordselt.

As in many other areas, the number of projects and the funding amounts dropped also in the area of nature protection. All in

all, 39 projects were fi nanced with the total of a little over 33 million EEK. From amongst the work done, the extensive elimina-

tion of hogweeds and the thorough maintenance carried out on hiking trails and recreational sites could be pointed out, as

well as the completion of reports on the study of threaten species and the stock-taking of various semi-natural areas. 2010 is

promising to be busier also in this area, because the ERDF application round for the development of nature protection infrast-

ructure opened at the end of last year had by February received so many applications that the amount of the fi nancing wishes

exceeded the budget four-fold.

19

Oru park sai kenamaksOru pargi maastikukaitseala asub Ida-Virumaal kärestikulise Pühajõe suudmealal. 1899. aastal val-mis lossikompleks, mille juurde rajati järgneva kahe aasta jooksul suursugune park. Hoone lähiümb-rus kujundati terrassilise regulaarse parteraiana, ülejäänu maastikupargina. Alates 1935. aastast olid Oru loss ja park Eesti vabariigi presidendi suveresi-dentsiks.

Oru park on Põhja-Eesti üks liigirikkaim, mitmeke-siseima maastikuga ja külastatavaim turismiobjekt. 75 hektaril on ligi 300 eri taksonit puittaimi. Oru park võeti looduskaitse alla 1957. aastal Saka-Ontika-Toila paekalda osana.Varem on pargi hooldamist toetanud RMK Kohtla metskond, KIK, Saksa Kalmistute Hooldajate Ühing, Toila vald ja Eesti Põlevkivi, tänu abile on seni õnnestunud säilitada kaitseala põhiväärtused.2008. aastal eraldas KIK Keskkonnaametile vahendeid pargiala geodeetiliseks mõõdistamiseks ja dendropatoloogiliseks hindamiseks, mis oli esimesene samm pargi rekonstrueerimisprojekti koos-tamisel. Lisaks niideti muru, raiuti võsa ja puid, koristati lehti, lund ja prügi, tehti pargi lossiaia ja rajatiste hooldustöid (lillepeenarde hooldus, purskkaevude, aiateede ja piirete, paviljonide, grottide ja pinkide remont) ning kindlustati varisemisohtlikke põhjanõlvu ja taastati kahjustatud pinnast.

Kotkad, lendorav, must-toonekurg, naarits…Ohustatud liikide kaitsega on Eestis süsteemselt tegeldud alates 2007. aastast, kui tolleaegne riiklik looduskaitsekeskus kõik vastavad tegevused oma tiiva alla koondas. Loomulikult uuriti ohustatud liike ka varem, kuid siis oli kogu tegevus koor-dineerimata. Hiljem läksid liigikaitselised projektid Keskkonnaameti vastutusalasse.2008. aastal alustatud liigikaitselised tegevused hõlmasid kogu Eestit. Lisaks 18 liigi kaitse tegevuskava täitmisele toimus projekti egiidi all kalju- ja merikotka pesapaikade inventeerimine, kusjuures külastati enamikku teadaolevatest pesadest. Telliti ka uuring, saamaks teada, kuidas Eesti üldsus ja maaomani-kud suhtuvad kotkastesse ning must-toonekurge, paigaldati veebikaamerad must-toonekure ja merikotka pesa juurde ning kontrolliti kanakulli püsielu-paiku. Ulatuslik ja mahukas töö eeldas koostööpartnerite leidmist ning neid kogunes lõpuks 13.Kahtlemata pälvis kõige suuremat vastukaja veebikaamera sättimine must-toonekure pesa juurde – kurgede pereelu jõudis läbi interneti huvilisteni vähemalt 130 riigis ja otsepilti vaadati üle 2,5 miljoni korra. Lendorava tegevuskava raames asuti uurima nende loomade kodupiirkonda raadiosaatjate abil. Selgus, et kahe isaslooma kodupiirkond oli vastavalt 10 ja 30,7 ning ühel emasloomal 3,3 hekta-rit. Neljandat, noort isast lendoravat õnnestus jälgida üksnes kuu, misjärel ta langes ilmselt metsnu-gise saagiks. Selle napi aja jooksul jõudis ta tegutseda 4,2 hektari suurusel alal.Euroopa naaritsa Hiiumaa populatsiooni suuruseks hinnati enne sigimisperioodi algust 23 isendit, mis oli samal tasemel 2007. aastaga. 2008. aastal täiendati Hiiumaa asurkonda 70 loomaga. Liikide kaitse tegevuskavade täitmine jätkub ka järgmistel aastatel.

Oru Park now even more scenic

Oru Park landscape conservation zone is located around the mouth of the rapids-rich Pühajõe River in Ida-Viru County. In 1899, a palace complex was completed there and a magnifi cent park established around it in the following two years. � e immediate vicinity of the buil-ding was designed as a regular parterre garden and the rest as a land-scape park. Since 1935, Oru Palace and Park were used as the summer residence of the President of the Republic of Estonia. � e palace along with most of the auxiliary buildings was destroyed in World War II. Oru Park with its numerous species and diverse landscapes is one of the most visited tourism sites in Northern Estonia. Its 75 hectares contain nearly 300 diff erent taxons of ligneous plants. Oru Park was placed under nature conservation in 1957 as a part of the Saka-Ontika-Toila limestone cliff s.� e maintenance of the park has previously been supported by the Kohtla forest district of the State Forest Management Centre, EIC, � e Society of Maintainers of German Cemeteries, Toila rural municipality and Eesti Põlevkivi and that has helped preserve the main value items of the conservation zone.A large part of the funds were , allocated by EIC, spent on the geodetic surveying dendro-pathological evaluation of the park area, which were the fi rst steps in preparing the park’s reconstruction project. � e works also included mowing grass, cutting brush and trees, clearing away leaves, snow and rubbish and carrying out maintenance work on the palace garden and facilities (maintenance of fl owerbeds, repairs of fountains, garden paths and fences, pavilions, grottos and benches) and reinforcing northern slopes in danger of collapse and restoring damaged soil.

Eagles, fl ying squirrel, black stork, mink…

Systematic protection of endangered species has been carried out in Estonia since 2007, when the then National Nature Conservation Centre concentra-ted all the related activities under its wing. Of course, endangered species had also been studied before that, but all the activities had been uncoordinated. Projects related to species protection later passed into the area of responsi-bility of the Environmental Board.� e species protection activities launched in 2008 covered all of Estonia. In addition to the implementation of plans of activity for the protection of 18 species, the project included a stock-take of the nesting places of the golden eagle and the sea eagle, with visits made to most of the known nests. A survey was commissioned in order to fi nd out what the attitudes of the Estonian public and the landowners are towards eagles and the black stork; web cameras were installed near the nests of the black stork and the sea eagle and the permanent habitats of the Northern goshawk were checked. � e extensive and large-scale work required fi nding cooperation partners and in the end 13 were found.� e installation of a web camera near the nest of a black stork doubtlessly received the most attention from the public – the storks’ family life was brought to enthusiasts in at least 130 countries and the live feed was accessed over 2.5 million times. � e fl ying squirrels plan of activity included the exploration of their habitat by way of radio transmitters. It turned out that the habitat of two male animals was 10 hectares and 30.7 hectares respectively and the habitat of one female animal 3.3 hectares. � e fourth squirrel, a young male was only observed for a month, after which he was probably killed by a pine marten. In the short length of time he managed to live in an area of 4.4 hectares.� e population of the European mink in Hiiumaa was estimated to have been 23 specimens before the mating period, which was at the same level with 2007. In 2008, the Hiiumaa mink population increased by 70 animals. � e implementation of the plans of activity for species protection will continue also in the coming years.

Kotkad, lendorav, must-toonekurg, naarits…

aastast, kui tolleaegne riiklik looduskaitsekeskus kõik vastavad tegevused oma tiiva alla koondas. Loomulikult uuriti ohustatud liike ka varem, kuid siis oli kogu tegevus koor-dineerimata. Hiljem läksid liigikaitselised projektid Keskkonnaameti vastutusalasse.2008. aastal alustatud liigikaitselised tegevused hõlmasid kogu Eestit. Lisaks 18 liigi kaitse tegevuskava täitmisele toimus projekti egiidi all kalju- ja merikotka pesapaikade inventeerimine, kusjuures külastati enamikku teadaolevatest pesadest. Telliti ka uuring, saamaks teada, kuidas Eesti üldsus ja maaomani-kud suhtuvad kotkastesse ning must-toonekurge, paigaldati veebikaamerad must-toonekure ja merikotka pesa juurde ning kontrolliti kanakulli püsielu-

Eagles, fl ying squirrel, black stork, mink…

Systematic protection of endangered species has been carried out in Estonia since 2007, when the then National Nature Conservation Centre concentra-ted all the related activities under its wing. Of course, endangered species had also been studied before that, but all the activities had been uncoordinated. Projects related to species protection later passed into the area of responsi-bility of the Environmental Board.� e species protection activities launched in 2008 covered all of Estonia. In addition to the implementation of plans of activity for the protection of 18 species, the project included a stock-take of the nesting places of the golden eagle and the sea eagle, with visits made to most of the known nests. A survey was commissioned in order to fi nd out what the attitudes of the Estonian public and the landowners are towards eagles and the black stork; web cameras were installed near the nests of the black stork and the sea eagle and the permanent habitats of the Northern goshawk were checked. � e extensive and large-scale work required fi nding cooperation partners and in the end 13 were found.

Looduskaitse projektide rahastamine

Financing of nature conservation projects

20

MaksumusCost EEK

11 279 044

8 010 289

7 529 715

3 946 937

2 132 704

150 140

33 065 722

ProjekteProjects

6

12

4

10

6

1

39

Alamprogramm

Subprogram

Liikide kaitse korraldamine

Organisation of species protection

Looduskaitse elluviimine

Implementing nature conservation

Kaitsealade hooldus

Maintenance of protected areas

Looduskaitseline infrastruktuur

Infrastructure of nature conservation

Looduskaitse arendamine

Development of nature conservation

Pargid ja üksikobjektid

Parks and single objects

KOKKUTOTAL

Lõuna-Eesti matkarajad said värskendustViimastel aegadel on Eestis loodushuviliste tarbeks rajatud kümneid uusi matkaradu. Kord valminud matkarada koos puhke- ja laagripai-kade ning infotahvlitega vajab aga varem või hiljem hooldust – ehitised ja laudteed kõdune-vad tasakesi, laagripaigad ja rajad kasvavad kinni, infotahvlid nõuavad ajakohastamist ja prügi- ning muu olmemajandus korraldamist. Riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni algatusel (projekti lõpetas RMK loodushoiu-osakond) võeti viimasel kahel aastal ette just säärane hooldus ja värskendus. Hooldusel seati sihiks matkaradade võrgustiku arendamine printsiibil, et kõik huvilised saaksid tutvuda kaitse-alade loodusväärtustega, samas aga oleks miinimumini viidud oht, et inimmõju väärtuslikke kooslusi ja üksikobjekte kahjustaks.

KIKi toetusel said värskema ilme 27 matkarada koos oma puhke- ja laagripaikade ning vaa-tetornidega ning 2 mõisaparki. Niideti kõrget rohtu, koristati prügi, veeti minema mahakuk-kunud puid ja risu, korrastati ehitisi. Ehitati jäätmejaamasid ja kuivkäimlaid, pandi maha üle poole kilomeetri laudteid, rajati piirdeaedu, purdeid ja sildasid, püstitati hulganisti infotahv-leid ja suunaviitasid. Mitmed lõkkekohad said grillihoidjad. Suured prügikonteinerid asendati mitmel pool väiksemaga loosungi all „Mille jaksad metsa tuua, selle jaksad koju viia!”

Hiking trails in Southern Estonia brushed up

In recent years, tens of new hiking trails have been created for nature enthusiasts in Estonia. However, the created hiking trails with their resting and camping sites and information stands sooner or later require maintenance – structures and boardwalks quietly decay, camping sites and trails grow over, information stands need updating and waste disposal and other services require management. Upon the initiative of the Põlva-Valga-Võru region of the National Nature Conservation Centre (the project was completed by the Nature Management Department of the State Forest Management Centre) namely such maintenance and brushing-up was carried out in the last two years. � e aim in performing the maintenance was to deve-lop the network of hiking trails so as to give all the enthusiasts the possibility to enjoy the natural values of the conservation zones, while the risk of human impact damaging valuable natural communities and individual objects is minimised.EIC supported the brushing-up of 27 hiking trails with their recreational and camping sites and viewing towers, and 2 manor parks. Tall grass was cut, rubbish cleared away, fallen trees and brush were removed and buildings done up. Waste treatment plants and outdoor toilets were erected, over half a kilometre of boardwalks laid, perimeter fences, footbridges and bridges built and numerous information stands and direction signs installed. Several fi replaces were installed with grills. In many places, large waste containers were replaced with smaller ones with the motto: “What you can bring to the forest you can also take home”.Inventuur putukariigisEestis on tänaseks teada üle 12 000 putukaliigi, oletatavasti on neid ligemale kaks korda rohkem. Seega on laias laastus pooled Eesti putukaliiki-dest veel avastamata ja kirja panemata. Samas aga pole meil ka väga paljude siit leitud liikide leviku, bioloogia ja ohustatuse kohta suurt midagi teada. Kaks kõige vähem uuritud putuka-rühma Eestis on kiletiivalised ja kahetiivalised, kellest on meie fauna nimekirja jõudnud hetkel vastavalt 22 ja 60 protsenti oletatavast liikide arvust. Parimaks kvantitatiivseks püügimeetodiks nimetatud putukarühmade osas on püüd-mine Malaise-püünisega. Nimetatud püünise konstrueeris Rootsi entomoloog René Malaise juba 1934. aastal.

Eestis kasutati neid püüniseid esmakordselt 2008. aastal, kui Keskkonnaamet seadis KIKi toe-tusel üles 14 püünist üle kogu Eesti. Kohe esimesel aastal loendati püükides üle 68 000 isendi, kelle seas oli kõige rohkem kahetiivalisi (üle 28 000), kiletiivalisi (üle 17 000), ämblikke (üle 3 500) ja sarnastiivalisi (üle 3 000 isendi). Püüki Malaise-püünistega on vajalik jätkata vähemalt viie aasta kestel, et koguda andmeid nende väikeste oleste ohustatuse ja elupaiganõudluste kohta. Reaalselt on neid võimalik kaitsta aga ainult nende elupaikasid kaitstes, mis omakorda nõuab täpset teavet putukaliikide leviku, bioloogia ja arvukuse kohta.

Stock-take in the insect kingdom

� ere are over 12,000 insect species known and confi rmed in Estonia today; the actual number is probably twice as high, which means that about half of the insect species in Estonia are yet to be discovered and recorded. At the same time, we do not even know a lot about the habitats, biology and endangered status of many species already found here. Two of the least studied insect groups in Estonia are Hymenoptera and Diptera, of whose presumable number of species 22 and 60 percent, respectively, have been ente-red into our fauna lists. � e best quantitative catching method for the said insect species is the Malaise trap. � e said trap was constructed by Swedish entomologist René Malaise already in 1934.In Estonia, these traps were fi rst used in 2008, when the Environ-mental Board – with EIC’s support – set up 14 traps in various places all over Estonia. In the fi rst year, over 68,000 specimens were counted in the traps, of whom most were Diptera (fl y, mosquito etc; over 28,000), Hymenoptera (wasps, ants, bees etc; over 17,000), spiders (over 3,500) and Anisoptera (dragonfl ies; over 3,000 specimens). Catching with Malaise traps has to be continued for at least fi ve years in order to gather data about the endangered status and habitat demands of these small beings. In reality, they can only be protected by protecting their habitats, which in turn requires precise data about the habitats, biology and number of insect species.

21

JÄRELEVALVE JA HÄDAOLU-

KORDADEKS VALMISOLEK

Möödunud aasta oli oluline Eesti keskkonnajärelevalvele, sest kinnitati suured toetused nii järele-

valve teostamiseks kui ka hädaolukordadeks valmisolekuks. Kui esimene hõlmab endast järelevalve

parandamist ja Keskkonnainspektsiooni töö tõhustamiseks suunatud tegevusi, siis hädaolukorda-

deks peab valmis olema Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Metsatulekahjud, õlireostused

nii maal kui merel, õnnetused ohtlike ainetega ning võimalikud loodusõnnetused – kõigeks selleks

tuleb valmis olla ja ERFi toel oleme selles osas jälle sammukese edasi astunud.

Last year was important for environmental supervision in Estonia, as new extensive grants were approved for both the performance

of supervision and the preparedness for emergencies. While the fi rst of these areas includes the improvement of supervision

and activities aimed at increasing the effi ciency of the work of the Environmental Supervision Authority, preparedness for

emergencies is expected from the Rescue Board and the Police and Border Guard Board. Forest fi res, oil spills both on land

and sea, accidents with hazardous substances and possible natural disasters – we have to be prepared for all that and with

ERDF’s support we have taken another step forward in that respect.

Supervision and emergency preparedness

Keskkonnajärelevalve ja hädaolukordadeks valmistumise projektide rahastamine Financing of supervision and emergency preparedness projects

MaksumusCost EEK

20 203 910

599 999 982

620 203 892

ProjekteProjects

2

6

8

AlamprogrammSubprogram

ERF keskkonnajärelevalve arendamineERDF development of environmental supervisionERF keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri arendamineERDF development of the infrastructure for ensuring environ-mental emergency preparedness KOKKUTOTAL

22

Last year was important for environmental supervision in Estonia, as new extensive grants were approved for both the performance

of supervision and the preparedness for emergencies. While the fi rst of these areas includes the improvement of supervision

and activities aimed at increasing the effi ciency of the work of the Environmental Supervision Authority, preparedness for

emergencies is expected from the Rescue Board and the Police and Border Guard Board. Forest fi res, oil spills both on land

and sea, accidents with hazardous substances and possible natural disasters – we have to be prepared for all that and with

23

Päästeamet parandas valmidust keskkonda päästaEuroopa Regionaalarengu Fondi toel ja KIKi vahendusel soetas Päästeamet keskkonna-alaste õnnetuste likvideerimi-seks mitmesugust tehnikat ja isikukaitsevarustust. Projekte koostades hoiduti liiga kitsast probleeminägemisest ning lähtuti tõigast, et kui on olemas varustus erinevate keskkonna-õnnetuste likvideerimiseks, peab olema ka koht, kus seda hoida, peavad olema masinad tehnika transportimiseks ja juhtimisvahendid välitingimustes töötamiseks.Kogu hange jaotati viieks projektiks, mille raames soetati erinevat tehnikat, et senisest efektiivsemalt kustutada metsa- ja maastikutulekahjusid ning likvideerida naftareos-tuse, ohtlike ainetega seotud õnnetuste ja looduskatastroofi de tagajärgi. Lisaks hangiti tehnikat logistilise ja juhtimisvõimekuse tõhustamiseks ning Kose logistika- ja hool-duskeskuse väljaehitamiseks. Projektide koostamisel said oma sõna sekka öelda ka partnerid, keda Päästeamet keskkonnaõnnetuste likvideerimisele tihti kaasab – näiteks Keskkonnaamet ja Eestimaa Looduse Fond.Kõige suurema tüki mahukast eelarvest võtsid kulud metsatulekahjude kustutamiseks mõeldud pumba- ja voolikusüsteemidele, samuti varustuse transportimiseks mõeldud konteinerautodele ja naftapõlengute kustutamiseks konstrueeritud erivõimekusega paakautodele. Kulukas on ka Kose logistika- ja hooldus-keskuse väljaarendamine.

Kindlalt võib väita, et pärast projekti elluviimist suudab päästeteenistus senisest palju tõhusamalt eluskeskkonda kaitsta, kui kriitiline olukord seda nõuab.Edaspidi on Päästeametil plaanis soetada veel vahendeid rannikureostuste paremaks likvideerimiseks, põlevvedelike ning metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks ning üleujutuskahjude leevendamiseks.

Rescue Board improved its readiness to save the environment

With the support from the European Regional Develop-ment Fund, the Rescue Board procured various kinds of technical and personal protection equipment for eliminating environmental emergencies. � e projects were prepared with a more general approach to prob-lems and based on the fact that if there is equipment for eliminating diff erent environmental emergencies, there must be a place to store it, vehicles to transport it and control equipment for working in the fi eld.� e entire procurement was divided into fi ve projects to procure diff erent kinds of equipment in order to imp-rove the effi ciency of extinguishing forest and wildfi res and eliminating the consequences of oil spills, accidents involving hazardous substances and natural disasters. Technical equipment for improving the logistical and management effi ciency and completing the construction of the Kose Logistics and Maintenance Centre was also procured. Partners whom the Rescue Board often enga-ges in the elimination of environmental emergencies (e.g. the Environmental Board and the Estonian Fund for Nature) could also take part in the preparation of the projects.� e largest part of the bulky budget was spent on pumping and hose systems intended for extinguishing forest fi res, as well as on container trucks for trans-porting equipment and special-capacity cistern trucks constructed for extinguishing oil fi res. � e development of the Kose Logistics and Maintenance Centre is also very costly.

It is certain that after the implementation of that project the rescue services are capable of protecting our living environment much more effi ciently, should a crisis situation occur.In the future, the Rescue Board plans to procure

more equipment to improve its capability of eliminating coastal pollution, extinguishing burning liquids and forest and wildfi res and alleviating fl ood damage.

mõeldud pumba- ja voolikusüsteemidele, samuti varustuse transportimiseks mõeldud konteinerautodele ja naftapõlengute kustutamiseks konstrueeritud erivõimekusega paakautodele. Kulukas on ka Kose logistika- ja hooldus-

elluviimist suudab päästeteenistus senisest

Edaspidi on Päästeametil plaanis soetada veel vahendeid rannikureostuste paremaks likvideerimiseks, põlevvedelike ning metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks ning

project the rescue services are capable of protecting our living environment much more effi ciently, should a crisis situation occur.In the future, the Rescue Board plans to procure

more equipment to improve its capability of eliminating coastal pollution, extinguishing burning liquids and forest and wildfi res and alleviating fl ood damage.

VEEMAJANDUS

Veemajanduse kui kõige mahukama valdkonna esikohta ei tõuganud ka sel aastal miski, sest

ehkki keskkonnaprogrammi osas oli toetatud projekte nii arvult kui toetusesummalt vähem,

tegid ÜFi rahastused vahe kordades tasa. Kui keskkonnaprogrammist kiideti heaks 95 projekti,

millele anti toetust 254,3 miljonit krooni, siis ÜFist lisandus 26 projekti 2,9 miljardi krooniga.

Jätkuvalt on neist summadest suurim osa suunatud joogi- ja reoveeprojektidele, kuid tundu-

valt suurenes ka jääkreostusest vabanemisele suunatud osa. Seda tänu ÜFi rahastusotsusele,

millega eraldati üle 200 miljoni krooni endiste sõjaväe-ja jääkreostusalade koristamiseks.

Water management remained the area with the largest volume also in 2009, because although both the number and volume

of projects supported under the Environmental Programme was smaller, fi nancing from the Cohesion Fund more than

made up for it. The Environmental Programme approved 95 projects, granting assistance in the amount of 254.3 million EEK

and the Cohesion Fund fi nanced 26 projects with 2.6 billion EEK. As before, the largest part of these amounts is allocated to

drinking water and wastewater projects..., but the share of residual pollution also increased considerably, mainly thanks to

the Cohesion Fund’s fi nancing decision, allocating over 200 million EEK into the cleaning of former military sites and residual

pollution areas.

Water management

24

VEEMAJANDUS

Veemajanduse kui kõige mahukama valdkonna esikohta ei tõuganud ka sel aastal miski, sest

ehkki keskkonnaprogrammi osas oli toetatud projekte nii arvult kui toetusesummalt vähem,

tegid ÜFi rahastused vahe kordades tasa. Kui keskkonnaprogrammist kiideti heaks 95 projekti,

millele anti toetust 254,3 miljonit krooni, siis ÜFist lisandus 26 projekti 2,9 miljardi krooniga.

Jätkuvalt on neist summadest suurim osa suunatud joogi- ja reoveeprojektidele, kuid tundu-

valt suurenes ka jääkreostusest vabanemisele suunatud osa. Seda tänu ÜFi rahastusotsusele,

millega eraldati üle 200 miljoni krooni endiste sõjaväe-ja jääkreostusalade koristamiseks.

Water management remained the area with the largest volume also in 2009, because although both the number and volume

of projects supported under the Environmental Programme was smaller, fi nancing from the Cohesion Fund more than

made up for it. The Environmental Programme approved 95 projects, granting assistance in the amount of 254.3 million EEK

and the Cohesion Fund fi nanced 26 projects with 2.6 billion EEK. As before, the largest part of these amounts is allocated to

drinking water and wastewater projects..., but the share of residual pollution also increased considerably, mainly thanks to

the Cohesion Fund’s fi nancing decision, allocating over 200 million EEK into the cleaning of former military sites and residual

pollution areas.

Joogivesi parem, Pärnu jõgi puhtamLäinud aasta lõpul tõmmati joon alla Paide veeprojektile. Veemajandustööd Paide linnas ning Kriilevälja ja Sillaotsa külas kestsid ligi kaks aastat. Ehitati ja rekonstrueeriti 32,7 kilomeet-rit vee- ning 35,2 kilomeetrit kanalisatsiooni-torustikku, ehitati 16 väikereoveepumplat ja rekonstrueeriti kaks reoveepumplat. Projekti elluviimisele panid õla alla nii Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Eesti riik, KIK, Paide linn ja vald kui ka AS Paide Vesi. Kõik osapooled kinnitasid, et koostöö toimis hästi ja tööde tase oli väga hea.

Pärnumaa veemajandusprojekt lõpetati aasta varem. Rajati või rekonstrueeriti 56 kilomeetrit veetorustikku ja 68 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, millega linnade ja valdade elanikel on võimalik liituda. Vastvalminud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatistega tagati inimestele kva-liteetne joogivesi ning vähendati reostuskoormust Pärnu jõe vesikonnale. Projekti kaasrahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja seda koordineeris AS Pärnu Vesi.

Drinking water quality improved and Pärnu River cleaned

� e big water project in Paide was completed at the end of last year. Water management works in Paide City and Kriilevälja and Sillaotsa villages lasted for nearly two years and included the construction and reconstruction of 32.7 kilometres of water pipes and 35.2 kilometres of sewerage pipes, the construction of 16 small waste water pumping stations and the reconstruction of two waste water pumping plants. � e project was supported by the EU Cohesion Fund, the Estonian state, EIC, Paide City and rural municipality and AS Paide Vesi. All the parties said that cooperation was smooth and the quality of work very good.� e Pärnu County water management project was completed a year earlier and included the construction or reconstruction of 56 kilometres of water pipes and 68 kilometres of sewerage pipes, to which the residents of the towns and rural municipa-lities could connect. � e brand new public water supply and sewerage systems ensure the high quality of drinking water and reduce the pollution load on the catchment area of Pärnu River. � e project was co-fi nanced by the EU Cohesion Fund and coordinated by AS Pärnu Vesi.

Laeva jõgi läbis tervenduskuuriVooremaalt alguse saav Laeva jõgi on üks Emajõe vasakpoolsetest harujõgedest ning kokku 48 kilomeetrit pikk. Juba mõnda aega tekitas jõe ülem- ja keskjooksu ökoloogiline seisund üha rohkem muret. Setete kogunemine, millele andsid hoogu üksteise järel lisanduvad kopra-paisud, mida lõpuks oli jõel kaks tosinat, sulges maaparanduskraavide suudmed. Jõesäng oli täis lamapuitu ja kaldad risus-räsus. Olemasolevad paisud olid ajast-arust ja lagunemisohtlikud ning kalade ränne kudealadele järjest rohkem häiritud. Jõe ökoloogiline tervendamine oli muutunud hädavajalikuks.

Jõgeva Maaparandusbüroo (praegune Põllumajandusameti Jõgeva keskus) eestvõttel ja KIKi toetu-sel käivitatud Laeva jõe tervendamise projekt oli töömahukas. Esiteks puhastati jõe säng ja kaldad ligemale 25 kilomeetri ulatuses. Koogi paisjärve suublast eemaldatud settekihid olid kohati kuni 1,4 meetri paksused! Ehitati suudmelodud ja suurematele kraavidele settebasseinid, rajati kivipuis-tangud ning paiskärestikud, korrastati drenaažisuudmed ja truubid, eemaldati koprapaisud. Koogi paisjärvele ja Veskipaisule ehitati kalatrepid. Kevadist tulvavett luhtadele juhtides saab jõest välja viia setteid ja mitmesuguseid biogeene. Selleks säilitati jõesängi looduslikud looked ja ehitati setete väljajuhtimise koht.Korrastustöödest haaratud lõigul asuvad 120 maaomaniku kinnistud. Koostöö maaomanike, tellija, projekteerija ja ehitaja vahel sujus hästi ja märkimist väärib, et Koogi küla elanikud otsustasid korrastatud paisjärve äärde teha oma kiigeväljaku ja üks pere hakkas jõe äärde rajama turismitalu. Järgmisena ootab Jõgevamaal tervendamist Umbusi jõgi.

Laeva River passed rehabilitation treatment

Laeva River that starts in Vooremaa is one of the left-side branch rivers of Emajõgi and runs for 48 kilometres in total. For quite some time, the ecological condition of the upper and middle reaches of the river had been cause for ever increasing concern. � e accumulation of sediments, which was accelerated by the growing number of beaver dams (in the end, there were two dozens of them on the river), eventually closed the mouths of land improvement ditches. � e riverbed was full of down timber and the riverbanks were covered with fl otsam and jetsam. � e existing barrages were obsolete and dangerously deteriorated and the migration of fi sh to spawning areas was increasingly disturbed. � e ecological rehabilitation of the river had become essential.� e Laeva River rehabilitation project launched upon the initiative of Jõgeva Land Improvement Offi ce (currently the Jõgeva Centre of the Agricultural Board) and with the support of EIC was labour-intensive. First of all, the riverbed and the banks were cleared in the extent of nearly 25 kilometres. � e sediment layers removed from the mouth of the Koogi reservoir were up to 1.4 metres thick in places! Estuary marshes were established and sediment pools built for larger ditches, rock scatterings and rapids were created, drainage mouths and culverts cleaned and beaver dams removed. Fish ladders were built on the Koogi reservoir and the Veskipais barrage. By directing spring fl oodwater to meadows, sediments and various biogenes can be removed from the river. For this purpose, the natural bends in the river were preserved and a place for draining sediments was built.� e section covered by the maintenance work includes the immovable properties of 120 landowners. Cooperation with landowners, the cont-racting authority, the designer and the building contractor was smooth and it is worth noting that the residents of Koogi village decided to establish their communal swinging grounds by the cleaned-up reservoir and one family started building a tourist farm by the river. � e next river awaiting rehabilitation in Jõgeva County is Umbusi River.

25

Veemajanduse projektide rahastamine

Financing of water management projects

26

MaksumusCost EEK

2 616 147 027

212 000 000

78 020 000

94 907 915

57 994 932

53 785 139

32 817 221

14 816 593

2 906 167 027

ProjekteProjects

24

1

1

31

24

11

17

12

121

Alamprogramm

Subprogram

ÜF Veemajanduse infrastruktuuri arendamine

CF Development of the infrastructure of water supply

systems and water management

ÜF jääkreostuse likvideerimine

CF removal of residual contamination

ÜF vooluveekogude seisundi parandamine

CF remediation of fl owing water bodies

ReoveekäitlusWaste water treatment

Joogiveevarustus

Drinking water supply

JääkreostusResidual pollution

Veekogude tervendamine ja korrastamine

Rehabilitation and maintenance of water bodies

Mittetehnilised tööd

Non-technical work

KOKKUTOTAL

Stock-take of barrages

� ere are approximately 600 diff erent barrier constructions or, more simply put, dams and barrages obstructing water fl ow on Estonian rivers. � ese are all of various ages and built for different reasons. A project implemented with EIC’s support and under the leadership of the Environmental Informa-tion Centre of the Ministry of the Environment involved the inspection of the technical condition of 166 barrages and the assessment of their role in the occurrence of possible fl oods. It was also explored whether the water barrier would change the ecological situation in the water body and to what extent.� e inspection focussed on barrages referred to in regulations of the Minister of the Environment on the protection of the spawning places and habitats of salmon and carp, as well as barrages on water bodies and in regions with a risk of fl ooding, and barrages located near major settlements, where the barrage height is over 2 metres and the area of the reservoir at least 2 hectares.It was determined that almost a half of the barrages included in the inspection were in good technical condition and a third were in satisfactory condition. � e possible risk of fl ooding arising from the barrages was also assessed, dividing the barrages into three classes. It turned out that approxi-mately one fourth of the barrages inspected belonged to the most dangerous fi rst class and the following second class, and the rest of the barrages had a smaller risk of fl ooding. � e impact of barrages on the ecological condition of fl owing water bodies is very clearly refl ected by whether migratory fi sh can get to their spawning places or not. Disappearance of spawning places is a real sign of danger. � e Eastern Estonian catchment basin had 67 barrages that had a negative eff ect on the condition of water bodies, while the same fi gure was 30 in the Western Estonian catchment basin and 4 in the Koiva catchment basin.

� e new information gathered about barrages and dams supplements the register of barrages of the Environmental Information Centre of the Ministry of the Environment.

New piping and fl uoride-free water at VahenurmeLike in most collective farm centres erected during the Soviet era, the time had come also in Vahenurme village in Pärnu County to replace the water and sewerage mainlines built together with multi-storey apart-ment blocks. Preliminary work actually started in 2003, when Halinga rural municipality took part in a survey project, which focussed on nine rural municipalities in Pärnu County in order to determine whether excessive fl uoride content in drinking water endangers the health of local people. � e only real source of drinking water in Vahenurme village is the existing bore well, the water from which requires complicated and therefore expensive pre-processing. In 2007, EIC supported the construc-tion of a new drinking water pumping station with ultrafi ltration equip-ment to bring the fl uoride content back within the standard levels.Surveying the necessary land area and preparing a preliminary project followed that. � e second stage of construction included the replace-ment of the water and sewerage piping between the apartment buildings and the construction of two new wastewater pumping-stations in the summer of 2009. � e work was complicated, because both water supply and sewerage had to work in the buildings during construction. Step by step and making short interruptions in operation, the work progressed towards the fi nal goal and the new mainlines, approximately 900 metres of drinking water pipes and 1,300 metres of waste water pipes, were completed on time. Now, the wastewater treatment plant needs to be renewed and the rest of the piping replaced.

Inventeeriti paisusidEesti jõgedel-ojadel takistab veevoolu ümmarguselt 600 erinevat tõkestusehitist ehk lihtsamalt öeldes paisutammi. Need on väga erineva vanusega ja rajatud ka erineval põhjusel. KIKi toetusel ja Kesk-konnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogia Keskuse eestvõttel ellu viidud projekti käigus uuriti 166 paisu tehnilist seisukorda ja hinnati nende osa võimalike üleujutuste tekkes. Samuti uuriti, kas veetõke muu-dab veekogu ökoloogilist olukorda ja kui palju.Uurimise alla võeti paisud, mis on mainitud kesk-konnaministri lõheliste ja karpkalaliste kudemisalasid ja elupaikade kaitset käsitlevates määrustes, samuti paisud, mis asuvad veekogudel ja piirkondades, kus on võimalik üleujutusoht, ning paisud, mis asuvad suuremate asulate lähedal ja mille paisutus-kõrgus on üle 2 meetri ning paisjärve pindala vähemalt 2 hektarit.Ilmnes, et veidi alla poole uuringust hõlmatud paisudest oli tehniliselt heas ja kolmandik rahulda-vas seisus. Hinnati ka paisudest lähtuvat võimalikku üleujutusohtu ja jagati need selle alusel kolme klassi. Selgus, et kõige ohtlikumasse esimesse ja järgnevasse teise klassi kuulus laias laastus neljan-dik hindamisel olnud paisudest, ülejäänute puhul oli oht väiksem. Paisude mõju vooluveekogude ökoloogilisele seisundile peegeldab väga selgelt see, kas siirdekalad pääsevad oma koelmutele või mitte. Tõeliseks ohumärgiks on ka koelmute kadumine. Ida-Eesti vesikonnas oli veekogu seisundit negatiivselt mõjutavaid paise 67, Lääne-Eesti vesikonnas 30 ja Koiva vesikonnas 4.Paisude kohta kogutud uus teave täiendab Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogia Keskuse paisude registrit.

Vahenurmel uued torud ja fl uorivaba vesiNii nagu enamikes nõukogude ajal rajatud kolhoo-sikeskustes oli ka Pärnumaal Vahenurme külas koos korrusmajadega rajatud vee- ja kanalisatsioonitrasside aeg jõudnud sinnamaani, et need vajasid väljavahe-tamist. Eeltöö algas tegelikult juba 2003. aastal, kui Halinga vald osales uuringuprojektis, mille käigus võeti vaatluse alla üheksa Pärnumaa valda, et välja selgitada, kas ülemäärane fl uorisisaldus joogivees seab ohtu kohalike elanike tervise. Vahenurme ainsaks reaalseks joogiveeallikaks on olemasolev puurkaev, mille vesi vajab keerukat ja seetõttu ka kallist eeltööt-lemist. 2007. aastal ehitati KIKi kaasabil uus joogivee-pumpla koos pöördosmoosiseadmega, mis viib fl uorisisalduse normi piiresse.Järgnevalt mõõdistati vajalik maa-ala ja koostati eelprojekt. Ehituse teises järgus vahetati 2009. aasta suvel välja korrusmajade vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ning ehitati kaks uut reo-veepumplat. Töö olid keerukas, sest samal ajal pidi majades toimima nii veevarustus kui kanali-satsioon. Samm-sammult liiguti väikeseid katkestusi tehes lõppeesmärgi suunas ja uued trassid, ümmarguselt 900 meetrit joogiveetoru ja 1300 meetrit reoveetoru, valmisid õigeaegselt. Järge jääb ootama reoveepuhasti uuendamine ja ülejäänud torustike väljavahetamine.

27

KESKKONNAKORRALDUS

JA ENERGEETIKA

2009. aasta näitas, et taastuvenergeetika on Eestis populaarne teema. Aasta alguses avanenud

ERFi taastuvenergeetika taotlusvoor tõi rahasoove palju rohkem, kui eelarves toetus-

teks raha ette nähtud. Nii tehtigi eelarve piires 21 rahastusotsust ning ülejäänud

head projektid jäeti ootele, kuniks laekub saastekvootide müümisest tulev

raha – siis lähevad käiku needki. Lisaks rahastati programmist veel ligemale 50

projekti kokku 48,7 miljoni krooniga. Kontrolliti kaevandamistegevust, ehitati

ümber küttesüsteeme ja katlamaju, anti välja olulisi trükiseid ning viidi läbi

mitu uuringut.

2009 showed that renewable energy is a popular issue in Estonia. The ERDF renewable energy application round ope-

ned at the beginning of the year received a lot more fi nancing requests than the budget allowed. Thus, 21 fi nancing

decisions were made within the extent of the budget and other good projects were left to wait until the proceeds from

the sales of emission quota come in - to be carried out at the fi rst opportunity. In addition, 50 projects were fi nanced

from the Environmental Programme with the total of 48.7 million EEK. Last year, the Environmental Programme

supported the performance of several studies, the inspection of mining activities, and the reconstruction of heating

systems and boiler plants and the issue of important publications.

Environmental management

and energy

28

KESKKONNAKORRALDUS

JA ENERGEETIKA

2009. aasta näitas, et taastuvenergeetika on Eestis populaarne teema. Aasta alguses avanenud

ERFi taastuvenergeetika taotlusvoor tõi rahasoove palju rohkem, kui eelarves toetus-

teks raha ette nähtud. Nii tehtigi eelarve piires 21 rahastusotsust ning ülejäänud

head projektid jäeti ootele, kuniks laekub saastekvootide müümisest tulev

raha – siis lähevad käiku needki. Lisaks rahastati programmist veel ligemale 50

projekti kokku 48,7 miljoni krooniga. Kontrolliti kaevandamistegevust, ehitati

ümber küttesüsteeme ja katlamaju, anti välja olulisi trükiseid ning viidi läbi

mitu uuringut.

2009 showed that renewable energy is a popular issue in Estonia. The ERDF renewable energy application round ope-

ned at the beginning of the year received a lot more fi nancing requests than the budget allowed. Thus, 21 fi nancing

decisions were made within the extent of the budget and other good projects were left to wait until the proceeds from

the sales of emission quota come in - to be carried out at the fi rst opportunity. In addition, 50 projects were fi nanced

from the Environmental Programme with the total of 48.7 million EEK. Last year, the Environmental Programme

supported the performance of several studies, the inspection of mining activities, and the reconstruction of heating

systems and boiler plants and the issue of important publications.

Uus ilmaradar jälgib pilvi ja turvab lennuliiklustTallinnast Keila poole välja sõites köi-dab linna piiril pilku terasmasti otsa tõstetud 7meetrise läbimõõduga valge pall. Tegemist on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) uue radaritorniga Tallinn-Harku Aeroloogia-jaamas. Uhiuus radaritorn, mis valmis KIKi täielikul fi nantseerimisel, asendab varasemat, aeroloogiajaama peahoone katusel paiknenud radarit. Viimane asus üksnes seitsme meetri kõrgusel maa-

pinnast ja ümbrusesse kerkinud kõrged hooned hakkasid selle aparaadi tööd tõsiselt häirima. Uus radaritorn on koos kupliga aga 20 meetri kõrgune.Vastne radar lubab Eestil korrektselt täita ka oma rahvusvahelisi kohustusi. Eesti on kope-reerunud NORDRAD radarisüsteemiga, mis eeldab täpsete ja tõeste radariandmete edas-tamist Põhjamaade kolleegidele. Põhiline eesmärk on pilvesüsteemide arengu jälgimine Skandinaavias, Läänemerel ja Eesti kohal. Radar on eriti oluline suviste ohtlike ilmanäh-tuste kaardistamiseks ja viimase hetke hoiatuste koostamiseks seoses võimalike trombide tekkega. Lisaks paranevad võimalused pakkuda senisest usaldusväärsemat meteoroloo-gilist tuge rahvuslikule ja rahvusvahelisele tsiviillennundusele. Lennumeteoroloogilisi prognoose edastatakse ka rahvusvahelisse infovahetusesse.

New weather radar to monitor clouds and air traffi c

On city limits on the road out of Tallinn heading towards Keila, a large white ball with the diameter of 7 metres on top of a steel mast catches the eye. It is a new radar tower of the Estonian Meteorological and Hydrological Institute at the Tallinn-Harku Aerology Station. � e brand new radar tower, which was completely fi nanced by EIC, replaces the old radar that used to be located on the roof of the main building of the Aerology Station. � e latter had been placed only seven metres above the ground and the high buildings erected in the neighbourhood had started to seriously hamper its operation. � e new radar tower with its cupola is 20 metres high.� e new radar also allows Estonia to properly fulfi l its international obligations. Estonia is cooperating with the NORDRAD radar system, which requires forwarding accurate and true radar data to Nordic colleagues. � e main focus is on monitoring the development of cloud systems in Scandinavia, above the Baltic Sea and Estonia. � e radar is of particular importance for mapping dan-gerous weather phenomena in the summer and preparing last-minute warnings upon the emergence of potential tornadoes. It also improves the possibility to off er more reliable meteorological support to domestic and inter-national civil aviation bodies. Aviation-meteorological forecasts are also forwarded to international communica-tion levels.

Kuidas kahandada transpordivahendite bensiinijanuKogu maailm otsib autodele muid kütuseallikaid peale maa-põuest ammutatava nafta. Teadagi: fossiilkütuste varud pole lõputud, pealegi muretseb maailm kliima soojenemise pärast. Euroopa Liidu liikmetele seab täiendkohustuse direk-tiiv, mille kohaselt peab transpordisektoris taastuvenergia osakaal aastaks 2020 olema 10 protsenti. Paraku on naftasaaduseist erinevate kütuste kasutus Eestis seni väga tagasihoidlik.MTÜ Ööbik algatatud ja KIK toetatud projekt seadis sihi uurida ja propageerida selliseid kütuseid ja nende kasutamise tehnilisi lahendusi. Vaatluse alla võeti eelkõige etanool, eeter, biodiisel, metaan, puidugaas, aga ka maa- ja vedelgaas, päikeseenergia, vesinik, elekter. Võr-reldi nende karakternäitajaid ning tutvustati uudistäiustusi, mis võimaldavad neid kütuseid sõidukeis kasutada.

Moodustati asjatundjate ja praktikute võrgustik, kaasati vabatahtlikke, korraldati ümar-laudu, õppepäevi, esitlusi ja vestlusi. Endiselt on probleemiks jäänud fossiilsete kütustega tegelevate ärimeeste passiivne vastuseis, ministeeriumide äraootav seisukoht ning alterna-tiivkütuste kõrge hind ja seos toidulauaga. Niisiis peab töö sel alal kindlasti jätkuma.

How to make vehicles less thirsty for petrol� e whole world is seeking other sources of car fuel besides the oil extracted from the earth. As we all know, the resources of fossil fuels are not endless and the world is concerned about climate change. Members of the European Union are subject to an additional obligation under a directive, pursuant to which the share of renewable energy in the transport sector has to be 10 percent by 2020. Unfortunately, the use of fuels other than those derived from oil products is still very modest in Estonia.A project initiated by non-profi t association Ööbik and supported by EIC aimed to study and promote such fuels and the technical solutions for using such fuels. � e study focussed on ethanol, ether, biodiesel, methane, wood gas etc as well natural and liquid gas, solar energy, hydrogen, electricity etc, comparing their characteristic features and introducing novel upgrades, which would allow us to use these fuels in vehicles.A network of experts and practitioners was formed and volunteers engaged, round table discussions, training days, presentations and consultations were organised. � e passive opposition of businessmen trading in fossil fuels, the undecided attitude of the ministries and the high price of alternative fuels and their connection to our food resource still pose problems. So the work must defi nitely continue.

29

pärast. Euroopa Liidu liikmetele seab täiendkohustuse direk-osakaal aastaks 2020 olema 10 protsenti. Paraku on naftasaaduseist

Keskkonnakorralduse ja energeetika

projektide rahastamine

Financing of environmental management and energy projects

MaksumusCost EEK

149 481 227

36 533 954

7 827 879

4 333 020

48 694 853

ProjekteProjects

21

27

14

8

70

Alamprogramm

Subprogram

ERF taastuvenergeetikaERDF renewable energy

Välisõhukaitse ja energeetika negatiivse

keskkonnamõju vähendamine

Protection of ambient air and reduction of negative

environmental impact of energy industry

MaapõuEarth crust

TehnikaTechnology

KOKKUTOTAL

31

Heating at Reola now cleaner and more economicalLast summer saw the fulfi lment of a dream of the residents of Uhti and Reola villages in Ülenurme rural municipality in Tartu County – the primitive boiler house running on wood chips was given a new heart. � e 35-year-old boiler house consisted of a boiler room with two Kiviõli 80 type boilers, a wood chipping facility and a wood chip shed. Until recently, only one half-burnt-through and leaking boiler was barely “alive”, fed by cut fi rewood.With EIC’s support and under the leadership of the municipality, a project was launched to reconstruct the boiler house – that entailed replacing the old obsolete boiler with a brand new boiler that runs on wood chips and sawdust and is equipped with an economiser. Other upgrades in the boiler house include a cyclone battery, which separates solid volatile particles from smoke gas and makes the air cleaner. Consideration has also been given to backup options and a liquid fuel based boiler system has been set up for emergency situations. � e old chipping shed was demolis-hed and a new wood chip warehouse was built, equipped with a screw conveyor to transport bulk fuel to the interim bunker.� e new economical boiler house supplies heat to fi ve apartment buildings and Reola Cultural Centre and means more cost-effi cient heating and cleaner air for the entire municipality. It is defi nitely worth noting that reducing noise pollution receives a lot of attention at Ülenurme – in order to maintain peace at night wood is only chipped during the day. � e next planned step at Reola is the renewal of the obsolete heating mainlines.

Limestone breaking can be more environmentally friendlyAs the active reserves of construction limestone in the existing mineral deposits are about to be exhausted and people oppose the opening of new quarries due to their impact on the environment or local life, a need has arisen to explore and develop more environ-mentally friendly extraction technologies.Based on the main factors aff ecting the environment in the extrac-tion of limestone, two specifi c problems were explored: the vibration and noise generated in regular rock breakage by drill-explosion and/or hydraulic hammer, and the drawdown cone created as a result of pumping out the groundwater in regular extraction work.� e fi rst stage of the project included fi eldwork at mineral deposit sites and surveying for geological information. � e planning of rock breakage test works focussed particularly on drill-explosion works: bursting parameters were determined and drill-explosion passes necessary for explosion works were established, to be used in the testing of the technology in the second stage of the project.In order to avoid the creation of a drawdown cone in cases where the useful layer of the mineral deposit is located below the groundwater level, a water barrier has to be erected around the external peri-meter of the quarry. Considering the depth of the mineral deposits, the underwater extraction depth needed is 15–20 metres. In order to achieve this, the fi rst stage of the applied study focussed on alter-native solutions for extracting rock breakage from underwater and proposed possible technologies for testing in the second stage of the applied study, planned to be carried out in 2010–2011.

Reolas köetakse puhtamalt ja ökonoomsemaltMöödunud suvel täitus Tartumaa Ülenurme valla Uhti ja Reola küla elanike unistus, algeline hakke-puidul töötav katlamaja sai uue südame. Kolmküm-mend viis aastat tagasi valminud katlamaja koosnes katlaruumist, kus seisis kaks „Kiviõli 80” tüüpi katelt, hakkepurustaja osast ning hakkekuurist. Veel hiljuti oli „hinges” vaid üks, poolenisti läbipõlenud ja lekkiv katel, mida lõpuks köeti ainult halupuiduga.KIKi toetusel ja valla eestvõttel asuti katlamaja rekonstrueerima – oma aja lõplikult ära elanud katla asemele paigaldati uhiuus puiduhakkel ja saepurul töötav ökonomaiseriga katel. Katlamaja uuenduste hulka kuulub ka tsüklonpatarei, mis eraldab suitsugaasidest tahked lendosakesed ja hoolitseb puhtama õhu eest. Mõeldud on ka varuvariantidele, avarii puhuks on üles seatud vedelküttel töötav katlasüsteem. Vana hakkekuur lammutati ja ehitati uus hakkeladu, kuhu pai-galdati tigukonveier, mis transpordib puistekütuse vahepunkrisse.Uus ökonoomne katlamaja varustab soojaga viit korterelamut ja Reola kultuurimaja ning tõi valla jaoks kaasa ökonoomsema kütte ja puhtama õhu. Kindlasti väärib märkimist, et Ülenurmes pööratakse tähelepanu mürareostuse vähendamisele, elanike öörahu hoidmise nimel hakitakse puitu ainult päeval. Järgneva sammuna kavatsetakse Reolas asuda uuendama aegunud sooja-trasse.

Paasi saab murda keskkonnahoidlikumalt Kuna ehituspae aktiivvarud on senistes maardlates ammendumas, uutele karjääridele ollakse aga nende mõju tõttu keskkonnale või ka kohalikule elule sageli vastu, tekkis vajadus uurida ja välja töötada keskkon-nahoidlikumaid kaevandamistehnoloogiaid.Tulenevalt põhilistest pae kaevandamisel keskkonda mõjutavatest teguritest uuriti kaht konkreetset probleemi: kivimi tavapärasel raimamisel puur-lõh-ketööde ja/või hüdrovasaraga tekkivat vibratsiooni ja müra ning alanduslehtrit, mis tekib tavapärasel kae-vandamisel põhjavee väljapumpamise tulemusena.Projekti I etapis tehti välitöid maardlates, mõõdistades geoloogilist informatsiooni. Kivimi raima-mise katsetööde projekteerimisel keskenduti eelkõige puur-lõhketöödele: määrati kobestuslõhka-mise parameetreid ja koostati lõhketöödeks vajalikud puur-lõhketööde passid, mida kasutatakse projekti II etapis tehnoloogia katsetamisel.Vältimaks ümbruskonna vee alanduslehtri teket juhtudel, kui maardla kasulik kiht asub allpool põhjavee taset, tuleb rajada veetõke mööda karjääri välispiiri. Arvestades maardlate sügavust, on vajalik veealune ammutussügavus 15–20 meetrit. Selle saavutamiseks käsitleti rakendusuuringu I etapis alternatiivseid lahendusi vee alt lõhatud kaevise ammutamiseks ning pakuti välja võimalikud tehnoloogiad katsetöödeks rakendusuuringu II etapis, mida plaanitakse teostada 2010–2011.

JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmeprojektide rahastamises toimus võrreldes varasema aastaga suur hüpe ning seda tänu

ÜFi rahastustele. Kui 2008. aastal eraldati kõigi rahastusallikate kaudu jäätmekäitluseks kokku

260 miljonit, siis möödunud aastal ligi 1,1 miljardit krooni. Lõviosa sellest on määratud kahele

ÜFi projektile, millega suletakse Kiviõli ja Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügi-

lad ehk poolkoksimäed. Olulisena peab veel märkima, et möödunud aastal said mitmed asulad

endale jäätmejaamad ning samuti rajati mitu ohtlike jäätmete kogumispunkti – kõik ikka selle

nimel, et prügi jõuaks sinna, kuhu peab.

Compared to previous years, there was a great leap in the fi nancing of waste management projects in 2009, thanks

to the Cohesion Fund’s support. While in 2008 the total amount allocated to waste management through all the

fi nancing channels was 260 million EEK, in 2009 the same fi gure was nearly 1.1 billion EEK. The majority of that

was allocated to two CF projects, which are aimed at the closure of the hazardous waste dumps or semi-coke

hills of Kiviõli and Kohtla-Järve oil shale plants. Another thing worth noting is that several residential settle-

ments got their own waste management plants last year and several hazardous waste collection points were

opened – all in order to make sure that waste is taken to the right place.

Waste management

32

Compared to previous years, there was a great leap in the fi nancing of waste management projects in 2009, thanks

to the Cohesion Fund’s support. While in 2008 the total amount allocated to waste management through all the

Elust saartel pärast prügilaaegaLäinud suvel tuli Eestis sulgeda viimsedki prügilad, mis euronõuetele ei vastanud. Hiiu- ja Saare maakonnale tähendas see seda, et jäätmed sõidutatakse nüüd mand-rile; nende kogumiseks tuli aga ehitada jäätmejaamad. Tänu tublile eeltööle ja KIKi toetusele laabus kõik plaanipäraselt.

Käina lähedal Ristivälja külas asuv Hiiu-maa jäätmejaam hakkas tööle täpselt päev pärast Käina prügila sulgemist, 16. juulil. Jaama haldab osaühing Hiiumaa Prügila ja selle omanikud on võrdsete osadega kõik viis Hiiumaa omavalitsust.Kuna prügikogused on väikesed, polnud otstarbekas sortimisseadmeid muretseda ning jäätmete sortimist jaamas ei toimu; selle töö peab tegema jäätmevaldaja. Erand on ehitus-jäätmed, mida on võimalik sorteerida ja taaskasutada, kui valmib jaama III etapp (kevad-suvi 2010). Siis paigaldatakse ka komposter biojäätmetele.Jäätmejaamas on jäätmepress, mis pressib olmejäätmed konteineritesse; konteinerid vee-takse Tallinna prügilasse. Liigiti kogutud jäätmed (vanaraud, plast, klaas, ohtlikud jäätmed, elektroonika, kodumasinad jne) antakse üle jäätmekäitlejale, kes veab need välja vastavalt oma jäätmeloale. Hiidlastele läks jäätmevedu sellega 30 protsenti kallimaks ning väljavee-tav olmejäätmete kogus on ligikaudu 2500 tonni.Saaremaal avati Kudjape jäätmejaam ametlikult oktoobris, aga segaolmejäätmeid hakati töötlema ja tihendama juba 17. juulist, kui algas nende vedu ladestamiseks Pärnumaale Paikre prügilasse.Kudjape jäätmekäitluskeskus paikneb 2,2 hektaril. Keskuse tähtsaim maja on sortimis-hoone kasuliku pinnaga 1999 m2; peale selle on jaamas platsid, kus kogutakse ja töödel-dakse suuremõõdulisi jäätmeid ja elektroonikaseadmeid, ning konteinerid eelsorteeritud jäätmete vastuvõtuks.Jäätmekeskus võtab vastu sorditud jäätmeid, toimub ka liigiti kogutud jäätmete järelsorti-mine, sorditakse ja ladustatakse elektroonikaromusid ja suurjäätmeid, pressitakse sega-olmejäätmeid ning võetakse vastu vanarehve.Ära saab anda metallijäätmeid, töödeldakse ja ladustatakse puidujäätmeid, toodetakse hakkepuitu, käideldakse ehitus- ja lammutusjäätmeid ning kogutakse ohtlikke jäätmeid. Paigaldatud on jäätmepurusti ning loodud sellega võimalus toota jäätmekütust. Keskus peaks lubama vähendada väljaveetavat olmejäätmete kogust peaaegu poole võrra.Jäätmekeskuse kogumaksumus oli 44 miljonit krooni, millest 37,5 miljoni krooni andis KIK ning ülejäänu osaühingu Saaremaa Prügila omanikomavalitsused Kuressaare linn, Kaarma vald ja Pihtla vald.

Life on the islands after the landfi ll era

Summer 2009 saw the mandatory closure of the last landfi lls that did not meet the EU requirements. For Hiiu and Saare counties, that meant that waste now had to be transported to the mainland and waste management plants had to be built to collect the waste. � anks to good preparatory work and EIC’s support everything went according to plan.Hiiumaa waste management plant in Ristivälja village near Käina started work exactly a day after the Käina landfi ll was closed, on 16 June. � e plant is managed by private limited company Hiiumaa Prügila, in which all fi ve Hiiumaa local governments are equal shareholders.As the waste quantities are small there was no point in procuring sorting equipment and thus no sorting is done at the plant – ins-tead, the people generating the waste do the sorting. Construction debris is an exception here, and can be sorted and reused at the plant when stage III is completed (spring-summer 2010). � at is also when a composter for bio-waste will be installed.� e waste management plant has a waste press, which presses household waste into containers, which are then taken to the Tallinn landfi ll. Waste collected by type (scrap metal, plastic, glass, hazardous waste, electronics, household appliances etc) are deli-vered to a waste handler, who takes it away in accordance with its waste permit. As a result of all that the cost of waste disposal rose by 30% for people in Hiiumaa. � e amount of household waste taken away from the island is about 2,500 tonnes.Kudjape waste management plant on Saaremaa island was offi ci-ally opened in October, but started processing and compressing mixed household waste already from 17 July last year, when the storage of waste for delivery to the Paikre landfi ll in Pärnu County fi rst started.

Kudjape waste management centre covers 2.2 hectares. � e most important building of the centre is the sorting house with the useful area of 1,999 m2; besides that the plant also includes yards where large-scale waste and electronic equipment is collected and proces-sed and containers are installed for receiving pre-sorted waste.� e waste management plant receives sorted waste and carries out the post-sorting of waste collected by types, sorts and stores old electronic equipment and large-scale waste, presses mixed house-hold waste and receives old tyres.� e plant also receives scrap metal, processes and stores timber waste, produces wood chips, handles construction and demolition debris and collects hazardous waste. A waste crusher has been ins-talled, allowing the plant to produce waste-based fuel. � e centre should help reduce the amount of household waste taken away from Saaremaa by nearly a half.

� e total cost of the waste management centre was 44 million EEK, of which EIC provided 37.5 million EEK and the equal sharehol-ders of private limited company Saaremaa Prügila – Kuressaare City, Kaarma rural municipality and Pihtla rural municipality – provided the rest.

33

34

Jäätmekäitluse projektide rahastamine

Financing of waste management projects

MaksumusCost EEK

849 953 713

210 606 609

33 316 146

4 090 368

1 097 966 837

ProjekteProjects

2

6

10

7

25

Alamprogramm

Subprogram

ÜF Põlevkivi prügilate sulgemine

CF closure and reconditioning of non-complying hazardous

landfi lls of oil shale industry

ÜF Nõuetele mittevastavate tavajäätme-

prügilate sulgemine

CF closure of non-complying non-hazardous landfi lls

Tavajäätmete käitlemine

Non-hazardous waste managemnt

Ohtlike jäätmete käitlemine

Hazardous waste management

KOKKUTOTAL

Waste management made simple for Vändra and Suure-Jaani people

� ere had been no doubt that Vändra and Suure-Jaani need waste management plants already for a long time. In 2005 both municipalities started looking for suitable places for the plants.Vändra municipality fi nally chose a location inside the small town of Vändra and Suure-Jaani municipality settled on Päraküla village. Const-ruction works started at both locations in 2008. � e entire project from idea to implementation was organised by non-profi t association Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. � e construction of the waste management plants was fi nanced by EIC and the local governments: Suure-Jaani rural municipality government and Vändra small town government and rural municipality government. � anks to their support, the construction of both waste management plants was completed by the planned deadline, or by 1 September 2009.� e task of the new waste management plants was to give the people the possibility to sort waste so that it could then be recycled at a smaller cost and more effi ciently. Private persons can take scrap paper and cardboard, metal, glass and plastic packaging waste, electronics, hazardous and large-scale waste, wood, construction and demolition waste, gardening and greenery waste, scrap metal and old tyres to either waste manage-ment plant. Besides containers, the plants include a utilities building, a shelter for reusable waste (e.g. old furniture, technical equipment that is still operational etc) and a weighbridge to weigh the waste delivered.� e people were very interested in the waste management plants already when the plants were still being designed and possible locations sought. As rumour would have it, quite a few locals had been quietly stacking waste in storage rooms so that they could take it to the new waste management plants at the fi rst opportunity. Interest towards the jobs created was as intense: the telephone at the waste management centre was allegedly ringing incessantly even before the excavator scooped up its fi rst bucketful of soil at the construction site.

Suure-Jaani waste management plant was offi cially opened on 10 March 2010, while Vändra plant will be opened probably in April 2010.

Vändra ja Suure-Jaani rahval läheb jäätmetega lihtsamaksSelles, et Vändra ja Suure-Jaani vajavad jäätmejaamu, ei kaheldud juba ammu. 2005. aastal hakati nii ühes kui ka teises vallas otsima selleks sobivaimat paika.Vändras jäi valikunäpp lõpuks pidama alevis endas, Suure-Jaani vallas peeti sobivaimaks paika Pärakülas ning 2008. aastal algas mõlemas kohas ehitus. Ideest kuni teostuseni korraldas kõike mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Jäätmejaama ehitust rahastasid KIK ning omavalitused: Suure-Jaanis vallavalitsus, Vändras alevivalitsus ja vallavalitsus. Tänu nende toetusele lõpetati mõlema jäätmejaama ehitustöö plaanides ette nähtud ajal ehk 1. septembriks 2009.Valminud jäätmejaamade ülesanne on luua inimestele võimalus koguda jäätmeid liigiti, et suunata need siis odavamalt ja tõhusamalt taaskasutusse. Emba-kumba jäätmejaama saab eraisik ära viia vanapaberit ja pappi, metall-, klaas- ja plastpakendijäätmeid, elektroonika-, ohtlikke ja suuremõõtmelisi jäätmeid, puidu-, ehitus- ja lammutusjäätmeid, aia- ja haljastusjäätmed, vanametalli ning vanarehve. Peale kon-teinerite on jäätmejaamades olmehoone, varjualune taaskasutuskõlbulike jäätmete jaoks (näiteks vana mööbel, veel töökorras tehnika jne) ning autokaal, et kaaluda üleantavaid jäätmeid.Inimeste huvi jäätmejaamade vastu oli väga suur juba siis, kui neid alles kavandati ja võimalikke asu-kohti otsiti. Kuuldavasti olid mõnedki vallaelanikud jäätmeid tasapisi panipaikadesse kokku kogunud, et saaks need esimesel võimalusel jäätmejaama ära viia. Aga vähemasti sama suur oli huvi ka loodavate töökohtade vastu: jäätmehoolduskeskuse telefon olevat olnud punane juba enne, kui traktor jõudis esimest korda kopa maasse lüüa.

Suure-Jaani jäätmejaam avati ametlikult 10. märtsil 2010; Vändra jaam avatakse tõenäoliselt 2010. aasta aprillis.

35

KESKKONNATEADLIKKUS

Looduskaitse algab teadmistest ning selleks on vaja nii noori kui vanu harida. Keskkonnateadlik-

kus on meie kõige projektirikkam valdkond ning nii rahastati eelmisel aastal kokku 337 projekti

enam kui 33 miljoni krooni eest. Toetuse abil viidi läbi umbes 1500 erinevat üritust, millest said

osa 32 000 inimest, lisaks anti välja hulganisti trükiseid ja õppematerjale, tehti uurimistöid

ja saateid nii lastele kui täiskasvanutele. 2010. aasta tõotab tulla veelgi tihedam,

sest aasta lõpus avanenud ERFi voor keskkonnahariduse infrastruktuuri arenda-

miseks on osutunud erakordselt populaarseks.

Nature protection starts from awareness and in order to achieve that, both the young and the old need to be

educated. Environmental awareness is our most project-intensive area, with the total of 337 projects in the

amount of over 33 million EEK fi nanced last year. The fi nanced projects included the organisation of 1,500

events with 32,000 participants, the publication of a large number of printed information and study mate-

rials, the performance of research and the production of programmes for both children and adults. 2010 is

promising to be even busier, as the ERDF application round for the development of the environmental

education infrastructure opened at the end of last year has proven extremely popular.

Environmental awareness

36

osa 32 000 inimest, lisaks anti välja hulganisti trükiseid ja õppematerjale, tehti uurimistöid

ja saateid nii lastele kui täiskasvanutele. 2010. aasta tõotab tulla veelgi tihedam,

sest aasta lõpus avanenud ERFi voor keskkonnahariduse infrastruktuuri arenda-

miseks on osutunud erakordselt populaarseks.

Nature protection starts from awareness and in order to achieve that, both the young and the old need to be

educated. Environmental awareness is our most project-intensive area, with the total of 337 projects in the

amount of over 33 million EEK fi nanced last year. The fi nanced projects included the organisation of 1,500

events with 32,000 participants, the publication of a large number of printed information and study mate-

rials, the performance of research and the production of programmes for both children and adults. 2010 is

Kilekott on killerkott!„Kilekott tundub alguses olevat hea sõber. Aitab kraami poest koju tassida ja hoiab asju määrdumast. Kuid kõik see heasoov-likkus lõpeb hetkel, kui sa selle loodusesse viskad. Siis saab kilekotist killerkott.” Niisu-guse hoiatuse ja palju muudki mõtlemapa-nevat leiame Junior Chamber International GO Koda eestvõttel veebi üles riputatud kodulehelt www.killerkott.org.

Kilekottide masskasutuse vastaseid kampaaniaid on korraldatud mitmel pool maailmas ja need on leid-nud suurt vastukaja. Hoolimatult tagantkätt minema visatud kilekotid lagunevad helvesteks või ei lagune üldse ja kujutavad endast surmaohtu miljonitele loomadele. Plastik ummistab nende sooltoru, lämmatab neid või mürgitab lihtsalt ära. Lisaks on kilekottide masskasutuse näol tegemist taastumatu loodusvara raiskamisega, sest kilekottide lähtematerjaliks on naftasaadused. Pole väga suur pingutus vähendada oluli-selt kilekottide kasutust ja pruukida nende asemel riidekotte. On ju see eelkõige teadlikkuse küsimus!KIKi toetusel viis JCI GO Koda 2009. aasta kevadel ka Eestis läbi ulatusliku kilekotivastase meedia-kampaania. Hoiatavad reklaamid kilekottide ohtlikkusest olid silmatorkaval kohal tele- ja raadioka-nalites ning paljudes trükiväljaannetes, samuti välimeedia pindadel. Kampaania eestvedajad esinesid meedias ja selgitasid probleemi tõsidust. Küsitluste kohaselt märkas kampaaniat ümmarguselt kolm-veerand Eesti elanikkonnast. Selgus, et kõige kiiremini on Eestis vähenemas kilekottide tarbimine suurema sissetulekuga nooremas keskeas olevate inimeste seas. Tõusmas on ka riidekotte kasutavate ja kilekotte uuesti kasutavate inimeste osakaal. Kasvab ka nende inimeste arv, kes teavad, milliseid ohte loodusele kilekotid endas kätkevad.

Plastic bag is a killer bag!

“A plastic bag may seem like a great companion, helping to carry home the things you just bought, whilst keeping them from getting dirty. However, all this turns sour when you throw the bag away. � en, the plastic bag morphs into a killer.” � at warning and more food for thought is on the initiative of Junior Chamber Internatio-nal GO Koda posted on the Internet at www.killerkott.org.Campaigns against the massive use of plastic bags have been organised in various places in the world and they have always received an active response. Plastic bags, when carelessly tossed away, degrade into fl akes or do not degrade at all, posing a lethal hazard for millions of animals. Plastic blocks their intestines, suf-focates them or just poisons them. Furthermore, the massive use of plastic bags is squandering a non-renewable natural resource, as oil products are the raw material for plastic bags. It does not require much eff ort to considerably reduce the use of plastic bags and use canvas bags instead. Above all, it is a question of awareness!With EIC’s support, JCI GO Koda carried out an extensive anti-plastic bag media campaign in Estonia in spring 2009. Adver-tisements warning of the hazardous nature of plastic bags were prominent on TV and radio channels and in many printed media publications, as well as in outdoor media. � e leaders of the campaign appeared in the media and explained the serious-ness of the problem. According to a survey, approximately three fourths of the population of Estonia noticed the campaign. It tur-ned out that the use of plastic bags in Estonia is decreasing most rapidly among younger middle-aged people in the higher income group. � e proportion of people using canvas bags and reusing plastic bags is also increasing. � e number of people aware of the hazards that plastic bags pose to the nature is also growing.

Säästval arengul pole alternatiiviSäästva Eesti Instituudi, Stockholmi Keskkonnainsti-tuudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) peab oma missioo-niks suunata ühiskonna arengut ja keskkonnaseisundit mõjutavate otsuste tegemist tasakaalustatuse ja jätku-suutlikkuse suunas. Säästva arengu põhimõtete tutvus-tamine ja nende rakendamise analüüs on lahutamatult selle missiooniga seotud. Riigikantseleiga koostöös alustatud säästva arengu seire projekti eesmärk oligi analüüsida jätkusuutliku arengu indikaatoreid Eesti jaoks olulistes valdkondades, arutleda seire tulemuste ja arengu mõõtmise võimaluste üle laiemas asjatund-jate ning huviliste ringis.

KIKi toetusel saigi säärane foorum 2009. aasta novembris teoks. Tegemist oli juba kolmanda säästva arengu teemalise suure foorumiga Eestis. Muu hulgas arutati strateegia „Säästev Eesti 21” rakenda-mise hindamiseks välja pakutud indikaatoreid ja inimvara arengu võtmeteemasid. Foorumi kokku-võte anti üle säästva arengu komisjonile ja statistikaametile. Foorumiga saab tutvuda aadressil www.seit.ee/foorum2009.

No alternative to sustainable development

� e Stockholm Environment Institute Tallinn Centre (SEI Tallinn) sees its mission in directing the decisions infl uencing the development of the society and the condition of the environment towards balance and sustainability. Introducing the principles of sustai nable development and analysing their implementation is an integral part of that mission. Indeed, the aim of the sustainable development monitoring project launched in cooperation with the State Chancellery was to analyse sustainable development indica-tors in areas important for Estonia, and to discuss the monitoring results and the possibilities of measuring development in a wider circle of experts and enthusiasts.With EIC’s support, that kind of forum was organised in November 2009. It was already the third sustainable development forum in Estonia and discussed, among other things, the indicators proposed for evaluating the implementation of the Sustainable Estonia 21 strategy, and key issues in human resource development. A sum-mary of the forum was handed over to the Sustainable Develop-ment Committee and the Statistical Offi ce. � e forum is available at www.seit.ee/foorum2009.

37

Keskkonnateadlikkuse projektide rahastamine

Financing of environmental awareness projects

38

MaksumusCost EEK

10 917 432

6 440 934

5 845 676

5 717 458

3 096 155

505 769

389 296

361 945

33 274 665

ProjekteProjects

52

13

199

34

31

3

2

3

337

Alamprogramm

Subprogram

Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitustegevused,

uuringud ja kampaaniad

Activities, research and campaigns aimed to increase environmental awareness

Keskkonnateavitus ja avalikkuse kaasamine otsustusprotsessi

Environmental information and inclusion of the public into the decision-making process

Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm

Environmental awareness regional programme

Keskkonnahariduslik aktiivõpe

Active learning in environmental education

Keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis

Environmental education and animate nature in study process

Keskkonnahariduse alane koostöö ja täiendkoolitus

Cooperation and complementary tuition in environmental education

Rahvusvaheline koostöö

International cooperation

Keskkonnasõbralik käitumine ja säästlikud tarbimisharjumused

Environment-friendly behaviour and sustainable consumer habits

KOKKUTOTAL

Landfi ll coming to visit – is that possible?

� e answer is yes, but why should it? Väätsa landfi ll has been organising excursions for students of various ages, kindergarten children and other interested parties already since it was fi rst established. Children are explained why waste should be sorted and how it can be reused and how hazardous waste is hazardous. Unfortunately, the schools’ possibilities to visit the landfi ll have diminished and that gave rise to the idea – what if the landfi ll itself visited schools and kindergartens. Namely for that pur-pose, non-profi t association Keskkonnatark was founded in 2007, with the motto chosen by the founder Toomas Laimets: “� e wise ones learn!”Landfill’s first visit took place in autumn 2007, to see the kids at the Sookure and Kesklinna kindergartens in Paide. Nearly 90 children attended the waste sorting and recycling workshop. Both the children and the teachers were satisfi ed and that inspired the landfi ll to continue with the visits. After that, all the educational institutions in Järva County got involved and Waste Bunny Minni was created. Among other things, Minni taught the children what can be made of waste materials. Spring 2009 was very busy for the Waste Bunny and her companions. Minni visited school students and kindergarten children in Rapla and Jõgeva Counties. By today, effi cient and playful instruction has been given to more than 2,500 children and invitations keep pouring in. Visits to Viljandi County and Lääne-Viru County are coming up next.EIC has supported the Invite the Landfi ll to Visit project already on three occasions. Väätsa landfi ll itself, Paide City Government and various local enterprises have contributed to this brilliant venture.

Bird of the year – tawny owl

2009 was already the 15th successive year when the Estonian Ornithologist Society has chosen its Bird of the Year and this time the honour was bestowed on one of the most common and well-known owls in Estonia – the tawny owl. � ere are 1,000 to 2,000 pairs of this likeable twilight bird living in parks, gardens and the edges of forests in Estonia.� e main aim of the Bird of the Year campaign is to bring living nature closer to the wider public. In 2009, it was done quite literally. Before the tawny owls’ nesting season began, a web camera was set up in the nest of a tawny owl living in Lääne County. For the fi rst time, that allowed us to view the nesting activities of the tawny owl whose lifestyle is otherwise rather elusive. � e life in the nest of the owl couple was spiced with various interesting and agitating incidents, but in the end everything went well and four little owls successfully fl ew out of the nest. Over three months, the tawny owl web camera was viewed 2.9 million times from 128 countries! � e most exciting moments recorded by the owl camera are available for viewing on the Bird of the Year homepage at www.eoy.ee/kodukakk. � at is the fi rst web page dedicated to the Bird of the Year and introduces a dozen diff erent species of owls one can encounter in Estonia.� e project also included the publication of a tawny owl brochure, which was distributed in schools, and tawny owl was often talked about on the radio and TV and at least twenty articles were published in the printed media.� e owl-themed drawing contest proved immensely popular, with 2,771 drawings submitted. Evaluating these proved to be a serious marathon exercise for the jury and the best of the best received their prizes at the Tawny Owl Night held at the Estonian National Library in December. About a hund-red stories were submitted to the contest of collecting owl folklore organised in cooperation with the Estonian Folklore Archives. � e best works of the drawing contest and the most exciting owl folklore stories are also available on the Bird of the Year homepage. � e entire Bird of the Year campaign was carried out thanks to EIC’s support.

Prügila tuleb külla – on see võimalik? Vastus on jah, kuid miks peaks? Väätsa prügila on juba raja-misest alates korraldanud ekskursioone erinevas vanuses õpilastele, lasteaialastele ning teistele huvilistele. Lastele on selgitatud, miks tuleb jäätmeid sorteerida ja kuidas neid uuesti kasutada saab ning mil moel ohtlikud jäätmed ohtlikud on. Kahjuks aga on vähenenud koolide võimalused prügilat külastada ning sellest tekkiski mõte – mis oleks, kui võtaks kätte ning läheks ise kooli ja lasteaeda. Sellel eesmär-gil loodigi 2007. aastal MTÜ Keskkonnatark, mille motoks valis ühingu asutaja Toomas Laimets vanasõna „Kes tark, see võtab õpetust!”

Esimest korda läks prügila külla 2007. aasta sügisel Paide Sookure ja Kesklinna lasteaia mudilastele. Jäät-mete sorteerimise ja taaskasutamise õpetusel osales ligi 90 last. Rahule jäid nii lapsed kui ka kasvatajad ja see innustas külaskäike jätkama. Edaspidi haaras ettevõtmine juba kõiki Järvamaa haridusasutusi ja lavale astus Jäätmejänku Minni, kes õpetas muu hulgas sedagi, mida kõike on võimalik jäätmetest valmistada. 2009. aasta kevad oli jäätmejänkule ja tema kaaskonnale juba väga tihe. Mindi külla Rapla ja Jõgeva maa-konna kooliõpilastele ning lasteaialastele. Tänaseks on tõhusat ja lustlikult esitatud õpetust saanud üle 2500 lapse ja küllakutseid aina lisandub. Ees ootavad visiidid Viljandimaale ja Lääne-Virusse.KIK on prügila küllakutse projekti toetanud juba kolmel korral. Sellele toredale ettevõtmisele on kaasa aidanud ka Väätsa prügila, Paide linnavalitsus ja mitmed kohalikud ettevõtted.

Aasta suleline – kodukakk2009. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing aasta lindu juba 15. korda ja seekord sai au osaliseks Eesti üks levinuimaid ja tuntuimaid kakulisi, kodu-kakk. Seda parke, aedu ja metsaservi asustavat sümpaatset hämarikulindu elab Eestis 1000–2000 paari.Aasta linnu kampaania peamine eesmärk on eluslooduse toomine laia publiku vaatevälja. Seekord tehti seda sõna otseses mõttes. Enne kodu-kaku pesitsusaega paigaldati ühe Läänemaal elutseva kodukaku pesaõõnde veebikaamera, mis lubas meil esmakordselt ja häirimatult jälgida varjatud eluviisiga kodukaku pesitsemist. Kakupaari kevadist pesaelu ilmestasid mitmed huvitavad ja ärevad seigad, kuid lõpuks läks kõik hästi ja tuule said tiibadesse neli kakupoega. Kodukaku veebikaamerat vaadati kolme kuu vältel 128 erinevast riigist 2,9 miljonil korral! Kakukaamera põnevamad hetked leiate aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/kodukakk. See on esimene aasta linnule pühendatud võrgukülg, kus tutvustatakse tosinat meie mail kohatud kakuliiki.Valmis kodukakku tutvustav voldik, mida jagati ka koolides, kodukakust räägiti sageli raadios, samuti teles ning trükipressis ilmus temast vähemalt paarkümmend artiklit.Ülipopulaarseks osutus kakuliste joonistusvõistlus, kuhu laekus kokku 2771 tööd. Nende hinda-mine oli žüriile tõsine maraton ja parimatest parimad said oma auhinnad kätte detsembris Eesti Rahvusraamatukogus korraldatud kodukaku õhtul. Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga korralda-tud kakufolkloori kogumise võistlusele laekus sadakond lugu. Joonistusvõistluse parimad tööd ja kakufolkloori põnevamad lood leiate samuti aasta linnu kodulehelt. Kogu aasta linnu kampaania sai teoks tänu KIKi toetusele.

39

KIK on prügila küllakutse projekti toetanud juba kolmel korral. Sellele toredale ettevõtmisele on kaasa aidanud ka Väätsa prügila, Paide linnavalitsus ja mitmed kohalikud ettevõtted.

eluviisiga kodukaku pesitsemist. Kakupaari kevadist pesaelu ilmestasid mitmed huvitavad ja ärevad seigad, kuid lõpuks läks kõik hästi ja tuule said tiibadesse neli kakupoega. Kodukaku veebikaamerat vaadati kolme kuu vältel 128 erinevast riigist 2,9 miljonil

METSANDUS

Metsanduse programmis rahastati 32 projekti kokku veidi enam kui 61 miljoni krooniga. Toe-

tuse abil viidi läbi näiteks mitu uuringut, korraldati seminare ja anti välja trükiseid, mis aitavad

nii metsaomanikke, huvilisi kui ka jahimehi. Lisaks viidi läbi jahindusalaseid üritusi ja

koolitusi, sest mida oskuslikum ja keskkonnast hoolivam on jahimees, seda

paremini on hoitud ka meie metsade ulukid.

The forestry programme fi nanced 32 projects with the total of about 61 million

EEK. The fi nanced projects included various studies, seminars and publications,

which will be of help to forest owners, enthusiasts and hunters. In addition, a

number of hunting related events and training courses were held – for the more

skilled and environmentally aware the hunters are, the better they care for the

wild beasts in our forests.

Forestry

40

Metsanduse projektide rahastamine Financing of forestry projects

MaksumusCost EEK

57 959 657

3 607 023

61 566 680

ProjekteProjects

24

8

32

AlamprogrammSubprogram

MetsandusForestry

JahindusGame management

KOKKUTOTAL

nii metsaomanikke, huvilisi kui ka jahimehi. Lisaks viidi läbi jahindusalaseid üritusi ja

koolitusi, sest mida oskuslikum ja keskkonnast hoolivam on jahimees, seda

paremini on hoitud ka meie metsade ulukid.

41

Mis toimub laastatud metsas?Tormi- ja tulekahjustused on ühed ulatuslikumad loodus-likud häiringud Eesti metsades, mille tagajärjel muutub taimestiku liigiline koosseis ja struktuur. Just sellepärast alustas Eesti Maaülikool juba 2002. aastal häiringute tagajär-jel toimuvate protsesside uurimist ja vastav töö jätkus KIKi toel ka 2009. aastal. Projekti käigus on loodud üle-eestiline püsiproovitükkide võrgustik, kus on võimalik jälgida muu-tusi metsaökosüsteemides mitmete aastate jooksul. Vaatluse all on eelkõige metsauuenduse ja alustaimestiku muutused, puidu lagunemise dünaamika, toiteainete- ja süsinikuringlus ning häiringualade võimalik laienemine.Pärast lageraiet, metsapõlenguid ja torme muutuvad elupaigatingimused oluliselt, valgust on rohkem ning teiseneb vee- ja toitaineterežiim. Lagunev puit kujutab endast pikaajalist toitainevaru erineva-tele organismidele ja on pärast huumuseks muutumist väga oluline stabiliseeriv osis metsamuldades. Tormi- ja tulekahjustuste tagajärjel muutub rohttaimede ja sammalde liigiline koosseis ning suureneb tavaliselt ka liigiline mitmekesisus.

Kogutud andmete analüüs lubab anda soovitusi põlengualade majandamiseks lähtuvalt metsakasva-tuslikust või looduskaitselisest eesmärgist ning pakub välja lahendusi tormikahjustuste võimalikuks vähendamiseks. Näiteks on leitud, et varasematesse soovitustesse kasvatada kaherindelisi puistuid tormikahjustuste vältimiseks tuleb suhtuda ettevaatlikult. Abi võiks tormikahjustuste vähendamisel olla aga varajasel planeerimisel, kus milliseid liike kasvatada ja milliseid raieviise kasutada.Seniste uuringute tulemusi on tutvustatud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ning ilmutatud mit-metes olulistes teadusväljaannetes. Häiringujärgsete muutuste jälgimine tormi- ja tulekahjustatud aladel jätkub.

What goes on in desolated forests?

Storm and fi re damages are among the most extensive natural dis-ruptions in Estonian forests, causing changes in the composition and structure of plant life species. � at was why the Estonian University of Life Sciences started studying the processes caused by disruptions already in 2002. With EIC’s support, the relevant work continued also in 2009. In the course of the project, a national network of permanent sample plots has been created, which allows monitoring changes in forest ecosystems over several years. Observation activities are focussed particularly on forest renewal and changes in undergrowth, dynamics of wood deterioration, circulation of nutrients and carbon as well as the potential spreading of disruption areas.Habitats change considerably after clear-cutting, forest fi res and storms, as the environment is lighter and the water and nutrient sys-tem is altered. Deteriorating wood is a long-term source of nutrients for various organisms and forms a very important stabilising com-ponent in forest soil after it becomes humus. � e composition of the species of herbaceous plants and mosses is altered and the diversity of species usually increased as a result of storm and fi re damage.An analysis of the gathered data forms a basis for recommenda-tions on how to manage burnt areas from the forest growing or nature conservation viewpoints and off ers solutions for reducing possible storm damage. For instance, it has been found that the old recommendation to grow tow-storey stands in order to avoid storm damage should not be taken at face value. Instead, early planning as to which species are to be grown and what types of felling methods are to be used could be of great help in reducing storm damage.� e results of the studies carried out so far have been presented at international science conferences and published in various widely recognised science publications. Monitoring of post-disruption chan-ges in areas damaged by storms and fi res continues.

Trofeed on jahikultuuri tähtis osaEesti Jahimeeste Seltsi tähtsaimate sihtide seas on jahikultuuri säilitamine ja arendamine. Trofeekultuur on selles plaanis üks avalikkusele kõige paremini nähtav jahikultuuri osa. Uhked trofeed rõõmustavad jahimehi, pakuvad olulist uurimismaterjali jahindusteadlastele ja näitavad ka meie jahimeeste suhtumist kütitud ulukisse.Jahitrofeede näituste traditsioon on kasvanud välja EJSi trofeede mõõtmise-hindamise õppepäevadest, millega tehti algust 1960. aastate lõpul. Ka tänapäevastele trofeenäitustele eelneb ekspertide koolituspäev, mis toetab järelkasvu ja värskendab ekspertide teadmisi.Nüüdisajal toimuvad trofeenäitused CICi (rahvusvaheline jahindusnõukogu) egiidi all, mis tähendab, et hindamisi läbi viivate asjatundjate seas on lisaks rahvusliku klassi ekspertidele ka kõrge tasemega rahvusvahelise klassi trofee-hindajaid. Kohal on ka rahvusvahelised CICi vaatlejad-kohtunikud teis-test Euroopa maadest. Viimaste aastate näitused, mille korraldamist on KIK järjepidevalt toetanud, on toimunud Sagadi Metsamuuseumis, mis oma miljööga on igati sobilik keskkond jahitrofeede eksponee-rimiseks. Üleriigilistele hindamistele esitatakse igal aastal keskeltläbi 2000 jahitrofeed, näitusele jõuab neist kolmandik. Iga näituse kohta kirjastatakse kataloog, mis on hinnalise teadusliku lähtematerjali allikas.

Trofeenäituste korraldajad pingutavad, et muuta oma väljapanekuid köitvaks ka tavaliste külastajate jaoks ning näidata meie metsades elavate ulukite ilu ja rohkust. Trofeede kõrval on viimastel aastatel saali üles pandud ka loomade ja lindude topiseid, on ju topisemeistrid samuti ühed trofeede väärista-jad. Eesti jahimehed on oma trofeedega osalenud ka rahvusvahelistel võistlustel, pälvides tähelepanu ja auhindu.

Trophies – an important part of the hunting culture� e priority goals of the Estonian Hunters’ Association (EHA) include the preservation and development of hunting culture. In that respect, trophy culture is one of the parts of hunting culture most visible to the public. Glo-rious trophies please hunters, off er important studying material for hunting specialists and show our hunters’ attitude to the beasts of game they hunt.� e tradition of hunting trophy exhibitions has grown out of the EHA training days of measuring and assessing trophies, which started at the end of the 1960s. � e trophy exhibitions today also start with an experts training day, which supports the progeny and refreshes the skills of experts.Today, the trophy exhibitions are organised under the leadership of the international hunting council CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber), which means that experts conducting the assess-ments include both national class experts and high-level international class trophy assessors. International CIC observers-judges from other European countries are also present at the events. � e recent years’ exhibitions, the organisation of which EIC has been consistently supporting, have been held at the Sagadi Forestry Museum, the atmosphere and environment of which is perfectly suitable for displaying hunting trophies. Every year, the average of 2,000 hunting trophies are submitted to national assessments and a third of these are displayed at the annual exhibition. For every exhibition, a cata-logue is published, which forms a source of valuable scientifi c material.� e organisers of trophy exhibitions are always working towards making their displays attractive to regular visitors as well and to show the beauty and multitude of the wild animals living in our forests. In recent years, stuff ed animals and birds have also been displayed beside trophies – after all, stuff ed animal makers also help increase the value of trophies. Estonian hunters have also entered their trophies into international competitions, earning attention and winning prizes.

arendamine. Trofeekultuur on selles plaanis üks avalikkusele kõige paremini nähtav jahikultuuri osa. Uhked trofeed rõõmustavad jahimehi, pakuvad olulist uurimismaterjali Jahitrofeede näituste traditsioon on kasvanud välja EJSi trofeede mõõtmise-hindamise õppepäevadest, millega tehti algust 1960. aastate lõpul. Ka tänapäevastele trofeenäitustele

Trophies – an important part of the hunting culture� e priority goals of the Estonian Hunters’ Association (EHA) include the preservation and development of hunting culture. In that respect, trophy culture is one of the parts of hunting culture most visible to the public. Glo-rious trophies please hunters, off er important studying material for hunting specialists and show our hunters’ attitude to the beasts of game they hunt.� e tradition of hunting trophy exhibitions has grown out of the EHA training days of measuring and assessing trophies, which started at the end of the 1960s. � e trophy exhibitions today also start with an experts training day, which supports the progeny and refreshes the skills of experts.Today, the trophy exhibitions are organised under the leadership of the international hunting council CIC (Conseil International de la Chasse et de

KALANDUS

Kalanduse programmist sai toetust 23 projekti ning jagati kokku ligi 28 miljonit krooni, mis

on ligilähedane 2008. aasta toetusele. Muuhulgas anti tuge NAFO (Northwest Atlantic Fisheries

Organization) missioonidele, soetati 12 võrgusilma mõõteriista, viidi läbi mitu olulist uuringut

ning asustati veekogudesse hulgaliselt angerjaid ja meriforelle.

The fi sheries programme supported 23 projects with the total of nearly 28 million

EEK, which is about the same as in 2008. Among other things support was granted

to participation in NAFO (Northwest Atlantic Fisheries Organization) missions,

the acquisition of 12 mesh measurement instruments, the organisation of several

important studies and the resettlement of large number of eels and sea trout.

Fishery

42

Kalanduse projektide rahastamine Financing of fi shery projects

MaksumusCost EEK

12 656 360

8 127 640

4 000 019

3186652

27 970 671

ProjekteProjects

6

5

8

4

23

AlamprogrammSubprogram

Kalavarude kaitse ja kontrollConservation and control of fi sh resourcesKalandusalased teadusuuringudFishery research

Kalandusalased arendusprojektidFishery development projects

Kalavarude taastootmineRegeneration of fi sh resources

KOKKUTOTAL

Organization) missioonidele, soetati 12 võrgusilma mõõteriista, viidi läbi mitu olulist uuringut

ning asustati veekogudesse hulgaliselt angerjaid ja meriforelle.

The fi sheries programme supported 23 projects with the total of nearly 28 million

important studies and the resettlement of large number of eels and sea trout.

Kalapüük Atlandil vajab kontrolliAlates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal on Eesti lipu all sõitvad kalalaevad meile määratud püügikvootide alusel püüdnud kala Loode-Atlandi kalapüügiorganisatsiooni (NAFO) reguleeritud alal. Et kalapüük ühiselt kasutatavas piirkonnas toimuks nõuetekohaselt, tuleb kõigil osapooltel anda oma panus järelevalvesse ja kontrolli. Iga kalapüügilaeva pardal peab olema sõltumatu ja erapooletu vaatleja, kes jälgib laeva püügitegevuse vastavust NAFO eeskirjadele ning kogub teadus- ja püügiandmeid.

Vaatlejate kohalolek aitab operatiivselt reageerida kalapüügialastele õiguserikkumistele ja tagada kalavarude kaitseks kehtestatud püügipiirangutest kinnipidamise. Detailsete püügiandmete põhjal saavad teadlased hinnata kalavarude olukorda Loode-Atlandil ja kavandada edaspidist püügikor-raldust.Vaatlejateks on meil Eestis Tartu Ülikooli Mereinstituudi spetsialistid, kelle saatmist laevadele tellib Keskkonnainspektsioon. Vaatlejatega seotud kulud katab laeva lipuriik ja Eestis käib rahasta-mine KIKi kaudu. Tegemist on jätkuprojektiga – kohe, kui üks lõpeb, algab järgmine.

Fishing on the Atlantic needs supervision

Since Estonia regained independence in 1991, the fi s-hing boats sailing under the Estonian fl ag have been catching fi sh on the basis of the catch quota assigned to us in the region regulated by the North-Atlantic Fisheries Organisation (NAFO). In order to ensure that fi shing in the commonly used region is carried out in accordance with requirements, all the parties have to contribute into supervision and control. Every fi shing boat has to have an independent and unbia-sed observer on board, to monitor the compliance of fi shing activities with NAFO’s rules and gather scientifi c and catch data.� e presence of observers helps authorities to respond operatively to fi sheries related violations of law and ensure compliance with the fi shing restrictions estab-lished to protect the fi shery resources. Detailed fi shing data allow scientists to assess the situation of fi shery resources in the North-Atlantic and plan the future organisation of fi sheries.

Here in Estonia, specialists from the Marine Institute of the University of Tartu act as observers, commis-sioned to ships by the Environmental Inspectorate. � e expenses related to observers are covered by the fl ag country and in Estonia fi nancing is done through EIC. It is a continuous project – as soon as one ends the next one starts.

43

MAAKONDLIK

Maakondliku programmi olukord oli möödunud aastal kõige nukram, sest keskkonnaprogrammi

esimese taotlusvooru otsuste tegemise juures jäeti eelarvekärpest tulenevalt kõik maakondlikud

projektid (v.a keskkonnateadlikkuse projektid) rahastamata. Õnneks avanes teises

voorus taas võimalus projekte rahastada ning detsembris eraldati 68 projekti tarvis

7,6 miljonit krooni. Teiste rahastusotsustega võrreldes on summa muidugi tagasi-

hoidlik, kuid kohalikul tasandil väga oluline.

The situation in the counties programme was the saddest last year, because a cut in the budget

caused the rejection of all county-level projects in the fi rst Environmental Programme application

round (except for environmental awareness projects). Fortunately, fi nancing was granted in the

second round and in December the total of 7.6 million EEK was allocated to 68 projects. Compared

to other fi nancing decisions the amount is certainly small, but nonetheless very important at the

local level.

Regional

44

projektid (v.a keskkonnateadlikkuse projektid) rahastamata. Õnneks avanes teises

voorus taas võimalus projekte rahastada ning detsembris eraldati 68 projekti tarvis

7,6 miljonit krooni. Teiste rahastusotsustega võrreldes on summa muidugi tagasi-

Lisette saar Vana-Vigalas sai endise ilmeVana-Vigala mõisapark oma tiikide kaskaadiga on kindlasti üks Raplamaa olulisi vaatamisväärsusi. Võim-sate põlispuudega mõisapargile sekundeerib väärikalt sealsamas naabruses, Vigala jõe kaldal asuv Hirvepark, millel samuti vanust rohkem kui 200 aastat. Pargi lääne-osas, jõesaarel, mis kannab kunagise halva kuulsusega mõisaproua Lisette nime, seisab omalaadne, kolmeteist-kümnest ülestikku laotud veskikivist sammas.Veel mõne aasta eest oli Lisette saarele viiv sild lagune-nud, Hirvepargi jalgteedel lebas tuulemurd ja veskiki-videst sammas oli jäänud ette vandaalidele. Kohalike elanike initsiatiivil ja KIKi toetusel võttis MTÜ Jätkusuutlik Vana käsile Hirvepargi korrastamise, et see paik taas külastajates huvi võiks äratada. Veskikivid said endisel kujul taastatud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli kiviraie õpetaja Rein Karuse juhtimisel. Puhastati ka Lisette saart ümb-ritsev tiik ja jalgteed. Uued suunaviidad ja infotulbad juhatavad külastaja õigele rajale ning voldik pakub lisateavet.

Edaspidi on kavas jätkata Hirvepargi korrastamist, muutes selle metsapargiks, ja järgnevalt pöörata pilk Vana-Vigala mõisapargi renoveerimisele.

Nurga küün: pärandkultuuri- ja turismiobjektKunagistel Kiideva ja Puise küla talude puisniitudel Puise metsas oli mitmeid heinaküüne. Neist üks, Puise küla Nurga talule kuulunu, taastati 2009. aastal KIKi toetusel.Nurga küün valiti just seepärast, et veel 1970. aasta-tel oli küünivare alles ja selle konstruktsioon teada. Pealegi on küün Kiideva-Puise matkaraja lähedal ning hoonega kaasneb legend kilumannergutäiest kullast, mille Nurga talu peremees oli matnud küüni nurgakivi alla.

Praeguseni on kaldavallis säilinud vana küüni nurgakivid. Uus küün ehitati siiski mõned meetrid merest kaugemale, et tõusuvesi maapinda küüni alt ära ei uuristaks. Küüni konstruktsioon ja mõõt-med on samad, mis vanal, aga materjal kvaliteetsem: immutatud puit, mis tagab pikema kestvusaja.Nurga heinaküün on üks Kiideva-Puise matkaraja objekte ja ainus varjualune istumiskoht 3,5 km pikkusel rajal. Varasematel aastatel on rajal sisustatud külamuuseum, ehitatud käsitöökamber, loodustuba, postimaja, ökotualett, linnuvaatlustorn, pontoonsild, külaväljak ja kõlakoda. Kõik need objektid on loodusturistide ja õpilaste õuesõppe teenistuses. Matkaraja kompleks on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks, aastal 2009 käis rajal arvatavalt üle 2000 loodushuvilise.Veel on plaanis täiendada matkarada kolme katusealuse, istepinkide ning puisniidu taimestikku ja loomastikku tutvustavate infotahvlitega ning koostada Kiideva looduse töövihik, mille matkaja saab rajale kaasa võtta ja looduses täita.

45

Lisette islet at Vana-Vigala restored to former gloryVana-Vigala Manor Park with its cascading ponds is defi nitely one of the most important sights to see in Rapla County. � e Manor Park with its magnifi cent primeval trees is seconded by Deer Park, which is located nearby on the banks of Vigala River and dates back more than 200 years. In the western part of the park, on a little river islet named after a long-dead notorious landlady Lisette stands a peculiar pillar of thirteen stacked millstones.

Only a few years ago, the bridge to Lisette islet was in poor repair, blown down brush covered the Deer Park walkways and the millstone pillar had been vandalised. Upon the initiative of local people and with the support of EIC, non-profi t association Jätkusuutlik Vana started doing the park up so that it would once again attract visitors. Millstones were restored to their former condition under the instruction of stonemasonry teacher Rein Karus at Vana-Vigala Technology and Service School. � e pond and walkways around the Lisette islet were cleaned. New directions signs and information posts direct visitors to the right track and folders provide additional information.� e plan is to continue doing Deer Park up, turning it into a forest park, and then to focus on the renovation of Vana-Vigala Manor Park.

Nurga barn: a site of heritage culture and tourism

� ere once used to be several hay-barns in the meadows of the Kiideva and Puise village homesteads. EIC supported the restoration of one of these barns, which used to belong to Nurga homestead in Puise village in 2009.Nurga barn was chosen namely because the ruins were still standing in the 1970s and so the construction structure was known. Furthermore, the barn was close to the Kiideva-Puise hiking trail and the building also carries a legend of a fi sh-bucketful of gold, which the father of the Nurga homestead had once buried underneath the cornerstone of the barn.� e cornerstones of the old barn can still be seen in the sand-ridge on the seashore. However, the new barn was erected a few metres away from the sea to prevent the tides from carrying the soil from underneath the building. � e structure and the dimensions of the new barn are the same as the old one, but the material is of higher quality: treated timber, which will ensure longer durability.

Nurga hay-barn is one of the objects on the Kiideva-Puise hiking trail and is actually the only sheltered resting place on the 3.5 km trail. � e work carried out on the hiking trail in previous years included furnishing the village museum and building a handicrafts chamber, nature room, post-house, eco-toilet, bird-watching tower, pontoon bridge, village green and a bandstand. All of these objects are at the disposal of nature tourists and students for carrying out outdoor studies. Year by year, the hiking trail complex has become more and more popular, with over 2,000 nature enthusiasts visiting it in 2009.� e plans are to add three shelters, benches and information stands introducing the plant life and animal life of meadows to the hiking trail and to prepare a Kiideva nature workbook, which hikers can take along to the trail and complete while hiking in the nature.

Maakondlik programmRegional program

MaksumusCost EEK

1 105 396

924 195

835 806

686 429

581 425

527 925

512 087

507 543

500 885

359 154

324 328

238 752

234 484

163 638

121 788

7 623 835

ProjekteProjects

7

8

5

3

4

4

6

5

8

3

7

1

4

2

1

68

MaakondRegion

Harjumaa

Pärnumaa

Ida-Virumaa

Viljandimaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Võrumaa

Raplamaa

Põlvamaa

Valgamaa

Lääne-Virumaa

Saaremaa

Läänemaa

Tartumaa

Hiiumaa

KOKKUTOTAL

46

Kalaasustus on nüüd hõlpsamRaplamaa Kaiu kalaklubi on mitu aastat keskkonna-teenistusega koostöös asustanud maakonna veekogu-desse kalu. Mõistlikum on asustada ettekasvatatud, tavaliselt ühe- ja kaheaastaseid kalu, kuna nende ellujäämisprotsent on suurem. Sõltuvalt liigist on asustatavad kalad 20–600 grammi rasked, näiteks linaskid kaaluvad 20–200, haugid 100–600 ja karp-kalad kuni 500 grammi.

Paraku polnud klubil varem selleks tööks vajalikku erivarustust: kalu veeti kohale küll kottide, küll plastämbritega. See oli tülikas ja aeganõudev ning pealegi võisid kalad surra. Tänu KIKi toetusele õnnestus 2009. aasta sügisel hankida hoopis paremad asustusvahendid: 1000liitrine mahuti, kompressor hapniku tootmiseks, pHmeeter, vee hapnikusisal-duse ja temperatuuri mõõtja. Mõõturitega kontrollitakse transporditingimuste vastavust nõuetele, samuti saab jälgida kalade talvitumistingimusi veekogudes. Tänu uuele komplektile on vedu lihtsam ja kaladele ohutum ning korraga saab kohale toimetada hoopis suurema koguse asustusmaterjali.

47

Fish resettlement has now become easier

For several years now, Kaiu fi shery club in Rapla County has in cooperation with the environmental service been resettling fi sh in the water bodies of the county. It is more sensible to resettle pre-grown fi sh – usually one or two years old – as their survival percentage is higher. Depen-ding on the species, the fi sh being resettled weigh 20–600 grams, e.g. tench weighs 20–200, pike 100–600 and carp up to 500 grams.Unfortunately, the club ever had the special equipment necessary for that work: fi sh were transported in bags and in plastic buckets, which is cumbersome and time-consu-ming and may kill the fi sh. � anks to EIC’s support, proper resettlement equipment was acquired in autumn 2009: a 1,000 litre container, a compressor for producing oxygen, a pH-meter and a device to measure oxygen content and temperature of the water. � e measurement instruments are used for checking that the fi sh transport conditions meet the requirements and allow monitoring the winter conditions in water bodies. � e new set of equipment makes transport easier and safer for the fi sh and allows the club to transport considerably larger quantities of resettle-ment material.

BILANSS / BALANCE SHEETtuh kroonides / EEK in thousands

Kirje nimetus Entry

31.12.2009

Korrigeeritud Adjusted

31.12.2008VARAD ASSETS

Käibevara Current assets

Raha ja pangakontod Cash and bank accounts

838 865 737 841

Lühiajalised finantsinvesteeringud Short-term financial investments

354 839 353 972

Nõuded riigile keskkonnatasude seaduse alusel Tax receivables

169 580 298 203

Muud nõuded ja ettemaksed Other receivables and prepayments

249 703 288 131

Käibevara kokku Total current assents

1 612 986 1 678 147

Põhivara Non-current assets

Laenunõuete pikaajaline osa Long-term loan receivables

162 199 114 015

Materiaalne põhivara Property, plant and equipment

1 394 1 546

Immateriaalne põhivara Intangible assets

450 0

Põhivara kokku Total non-current assents

164 043 115 561

VARAD KOKKU TOTAL ASSETS

1 777 029 1 793 708

KOHUSTUSED LIABILITIES

Lühiajalised kohustused Current liabilities

Võlad hankijatele Accounts payable

709 426

Võlad töövõtjatele Payables to employees

2 897 2 504

Muud kohustused ja ettemaksed Other liabilities and prepayments received

236 518 350 672

Lühiajalised kohustused kokku Total current liabilities

240 124 353 602

Kohustused kokku Total liabilities

240 124 353 602

NETOVARA NET ASSETS

Sihtkapital Foundation 23 296 23 296Akumuleeritud ülejääk Accumulated surpus

1 416 809 1 236 808

Aruandeperioodi tulem Net surplus for the financial year

96 800 180 002

Netovara kokku Total net assets

1 536 905 1 440 106

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS

1 777 029 1 793 708

TULEMIARUANNE / INCOME STATEMENTtuh kroonides / EEK in thousands

Kirje nimetus Entry

2009 2008

Tegevustulud Operating revenue

Saadud sihtfinantseerimine Government Grants received

966 252 630 959

Tulud loodusvaradelt Revenue from natural resources

240 945 278 631

Muud tulud keskkonnakasutusest Revenue from environmental fees

554 107 599 013

Maksud kaupadelt ja teenustelt Taxes from goods and services

67 302 355 930

Kokku tegevustulud Total operating revenue

1 828 606 1 864 533

Tegevuskulud Operating expenses

Antud sihtfinantseerimise kulud Expenses of domestic grant financed projects

585 399 673 335

Antud välisabi kulud Expenses of foreign grant financed projects

1 135 107 1 021 133

Tööjõukulud Personnel expenses

28 400 26 459

Majandamiskulud Operating expenses

10 116 9 938

Nõuete ümberhindluse kulud Total operating expenses

-76 8 787

Kokku tegevuskulud Total operating expenses

1 758 946 1 739 652

Aruandeperioodi tegevustulem Return from operations

69 660 124 881

Finantstulud ja -kulud Financial income and expenses

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Income from deposits and securities

22 906 47 951

Muud finantstulud ja -kulud Other financial income and expenses

4 234 7 170

Kokku finantstulud ja -kulud Total financial income and expenses

27 140 55 121

Aruandeperioodi tulem Net surplus for the financial year

96 800 180 002

48

Kirje nimetus Entry 2009 2008

4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2006Expenses of grant financed projects 2006

4.1. Veemajandus / Water protection 1 998 37 6394.2. Jäätmekäitlus / Waste management 0 9 2034.3. Looduskaitse / Nature protection 868 8 9794.4. Metsandus / Forestry 0 7 9824.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 0 4 8994.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 412 4 5544.7. Kalandus / Fishery -91 5524.8. Maakondlik / County 0 659

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006Total expenses of grant financed projects 2006

3 187 74 467

5. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2005Expenses of grant financed projects 2005

5.1. Veemajandus / Water protection 0 1 8565.2. Jäätmekäitlus / Waste management 103 8455.3. Metsandus / Forestry 0 555.4. Keskkonnakorraldus / Environmental management 0 3585.5. Kalandus / Fishery -96 0

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005Total expenses of grant financed projects 2005

7 3 114

6. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2004Expenses of grant financed projects 2004

6.1. Veemajandus / Water protection 0 1446.2. Jäätmekäitlus / Waste management 114 436.3. Metsandus / Forestry 0 -116.4. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 0 46

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2004Total expenses of grant financed projects 2004

114 222

7. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2002Expenses of grant financed projects 2002

7.1. Veemajandus / Water protection -22 -19Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002Total expenses of grant financed projects 2002

-22 -19

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002–2008Total expenses of grant financed projects 2002 – 2008

585 392 673 235

8.1. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks / põhivara üleandmine Grants for aquisition of property, plant and equipment

7 100

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnadTotal

585 399 673 335

ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELESTATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTStuh kroonides / EEK in thousands

49

Kirje nimetus Entry 2009 2008

1. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2009Expenses of grant financed projects 2009

1.1. Veemajandus / Water protection 31 751 0

1.2. Jäätmekäitlus / Waste management 5 974 0

1.3. Looduskaitse / Nature protection 14 558 0

1.4. Metsandus / Forestry 3 997 0

1.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 11 321 0

1.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 11 687 0

1.7. Kalandus / Fishery 6 859 0

1.8. Maakondlik / County 17 0

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009Total expenses of grant financed projects 2009

86 164 0

2. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2008Expenses of grant financed projects 2008

2.1. Veemajandus / Water protection 174 665 70 601

2.2. Jäätmekäitlus / Waste management 71 864 39 662

2.3. Looduskaitse / Nature protection 33 330 33 534

2.4. Metsandus / Forestry 28 085 8 169

2.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 51 575 40 264

2.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 19 863 22 217

2.7. Kalandus / Fishery 21 536 6 124

2.8. Maakondlik / County 6 060 8 732

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008Total expenses of grant financed projects 2008

406 978 229 303

3. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2007Expenses of grant financed projects 2007

3.1. Veemajandus / Water protection 25 479 150 704

3.2. Jäätmekäitlus / Waste management 24 131 50 617

3.3. Looduskaitse / Nature protection 10 760 46 382

3.4. Metsandus / Forestry 11 508 24 309

3.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 6 106 48 868

3.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 8 720 20 809

3.7. Kalandus / Fishery 779 16 844

3.8. Maakondlik / County 1481 7 615

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007Total expenses of grant financed projects 2007

88 964 366 148

Kirje nimetus Entry 2009 2008

1. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Välisabi vahendamine põhivara soetuseks Intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

1.1. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/007) Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandus-projektEmajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management

378 180 86 177

1.2. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/005)Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni-süsteem Läänesaarte Sub-River Basin Water and Sewage Systems

150 108 51 799

1.3. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/004)Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni-rajatiste rekonstrueerimine ja laiendamineExpansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District

84 822 153 206

1.4. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/003) Pärnu ja Paide veekorraldusPärnu/Paide Water Management

48 786 31 396

1.5. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/002) Viimsi veekorraldusViimsi Water and Sewerage Project

54 013 36 769

1.6. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/013) Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteemKohtla-Järve Area Sewage Treatment System

79 854 126 474

1.7. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/008) Narva vee- ja reoveevõrgustikExtension and Rehabilitation of Narva Water and Wastewater Network

0 60 316

1.8. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/006) Pärnu jäätmemajandusPärnu Waste Management

0 -177

1.9. (ERF periood 2004–2006 / ERDF period 2004–2006) Projektid* Projects*

0 12 989

1.10. (ÜF periood 2007–2013 / CF period 2007–2013) Projektid* Projects*

56 564 0

1.11. (ERF periood 2007–2013 / ERDF period 2007–2013) Projektid* Projects*

78 168 0

Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks Total intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

930 495 558 949

Kirje nimetus Entry 2009 2008

2. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseksCo-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

2.1. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/007) Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandus-projektEmajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management

49 467 13 724

2.2. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/005) Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisat-sioonisüsteemLäänesaarte Sub-River Basin Water and Sewage Systems

32 440 8 910

2.3. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/004) Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni-rajatiste rekonstrueerimine ja laiendamineExpansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District

71 026 287 167

2.4. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/003) Pärnu ja Paide veekorraldusPärnu/Paide Water Management

4 707 54 824

2.5. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/013) Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteemKohtla-Järve Area Sewage Treatment System

9 800 7 440

2.6. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/008) Narva vee- ja reoveevõrgustikExtension and Rehabilitation of Narva Water and Wastewater Network

0 21 363

2.7. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/006) Pärnu JäätmemajandusPärnu Waste Management

0 -70

2.8. (ERF periood 2004–2006 / ERDF period 2004–2006) Projektid*Projects*

0 -453

2.9. (LIFE) Projektid*Projects*

2 122 0

Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseksTotal co-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

169 562 392 905

ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELESTATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTStuh kroonides / EEK in thousands

50

Kirje nimetus Entry 2009 2008

3. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Välisabi vahendamine tegevuskuludeksIntermediation of foreign grants for operating expenses

3.1. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/010) Narva tuhavälja nr 2 sulgemineNarva Closure of Ash Field No 2

-72 41 592

3.2. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/005) Tallinna jäätmemajandus, II faasTallinn Waste Management-Phase II

0 11 518

3.3. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) TA projektide ettevalmistamiselTechnical Assistance for projects preparation

45 9 156

3.3.1. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Natura 2000 alade investeeringuvajaduste määrat lemiseksTA for Natura 2000: Identification for Future Investment Needs for Nature Protection Sector Related to Efficient Management Structure

0 2 835

3.3.2. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme SoojuselektrijaamasTA for Air Pollution Reduction Ahtme

0 2 206

3.3.3. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Valgamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse koostamiseksTA for Valga County Water Management

0 1 657

3.3.4. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektide ettevalmistamiseksTA for Põltsamaa -Pedja Water Management

0 2 528

3.3.5. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Narva Vesi AS finantsanalüüsi dokumentTA for Narva Water Management

45 0

3.3.6. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Ametnike koolitamiseksTA for Ex-ante Control of the Project, Training on the Implementation of CF projects

0 -71

3.4. (ERF periood 2004–2006 / ERDF period 2004–2006)Projektid*Projects*

82 3 733

3.5. (ÜF periood 2007–2013 / CF period 2007–2013) Projektid*Projects*

8 227 0

3.6. (ERF periood 2007–2013 / ERDF period 2007–2013) Projektid*Projects*

19 065 0

Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeksTotal intermediation of foreign grants for operating expenses

27 347 65 999

Kirje nimetus Entry 2009 2008

4. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeksCo-financing of foreign grants for operating expenses

4.1. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) TA projektide ettevalmistamiselTechnical Assistance for projects preparation

4 128 2 450

4.1.1. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Natura 2000 alade investeeringuvajaduste määratlemiseksTA for Natura 2000: Identification for Future Investment Needs for Nature Protection Sector Related to Efficient Management Structure

0 1 626

4.1.2. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Valgamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse koostamiseksTA for Valga County Water Management

0 276

4.1.3. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandus-projektide ettevalmistamiseksTA for Põltsamaa -Pedja Water Management

585 548

4.1.4. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)Narva Vesi AS finantsanalüüsi dokumentTA for Narva Water Management

9 0

4.1.5. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ettevalmistamiseks K-Järvel ja KiviõlisTA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial Waste and Semi-coke Landfills

3 534 0

4.2. (ERF / ERDF) Projektid*Projects*

124 33

4.3. (LIFE, INTERREG) Projektid*Projects*

3 451 797

Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeksTotal co-financing of foreign grants for operating expenses

7 703 3 280

Kokku antud välisabi kulud projektideleTotal expenses of foreign grant finances projects

1 135 107 1 021 133

51

* Kajastatud koondina* Reflected in summary

52

53

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Narva mnt 7A, VI korrus, 10117 Tallinn

tel 627 4171, faks 627 4170

info@kik.ee

www.kik.ee

Tekstid ja toimetamine: MTÜ Loodusajakiri

Fotod: Ingmar Muusikus, Maarika Kõrm, KIK ja projektide teostajad

Kujundus: Raul Kask

Trükk: Ecoprint

Tallinn 2010