xx sajand – murrang eesti maa-arhitektuuris toimetised/evm_toim-1-art3-pärdi.pdf · puisi talu...

105

XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris

Heiki Pärdi

Eesti Vabaõhumuuseum, teadusdirektor, M.A.

Eesti maa-arhitektuur moderniseerus ja mitmekesistus XX sajandil põhjalikult.

Sajandi kahel esimesel aastakümnel haaras Eesti elu tormiline uuenemine kaasa

ka üldiselt alalhoidliku maarahva. Muutus inimeste mõtteviis, mis kujundas uue

„modernse isiksuse” koos üksikisiku kasvava individualiseerimisega. See oli põh-

jus, miks majast sai taluperemehe üks tähtsamaid staatusesümboleid ja sotsiaalse

eristumise märke. Ehitiste väljanägemine ja suurus muutus omanike jaoks üha

enam au- ja uhkuseasjaks. See kehtis ka avalike hoonete suhtes – maarahva ühis-

ettevõtmisena ehitatud seltsi- ja koolimajade või meiereide puhul oli otstarbekuse

kõrval sama tähtis nende arhitektuurne ilme.

Eesti riiklik iseseisvumine lõi soodsad tingimused ka maa-arhitektuuri aren-

guks: 1920.–1930. aastail ehitati maale mitukümmend tuhat uut talu, sadu ja sadu

uusi moodsaid koolimaju, rahvamaju, raudteehooneid, meiereisid ja muid avalikke

hooneid. Nõukogude aeg pööras senise arengu paljuski pea peale ning paljude

X X s a j a n d – m u r r a n g E e s t i m a a - a r h i t e k t u u r i s X X s a j a n d – m u r r a n g E e s t i m a a - a r h i t e k t u u r i s

10 6 107

hoonete seisund ja funktsioonid muutusid. Edaspidi määras maa-arhitektuuri ilmet

ja arengusuundi nõukogude suurmajandite areng. See tõi meie maa-maastikku

nii stepilaadseid suurkõlvikuid, linnasarnaseid keskasulaid linlike kortermajadega

kui ka suurejoonelisi esindushooneid ja väga moodsaid pereelamuid paremailt

Eesti arhitektidelt. Kõige selle tõttu on XX sajandil raske kõnelda ühtse stiili ja

ilmega Eesti maa-arhitektuurist.

1900–1920. Turumajandus ja modernism

Sajandi algul ehitati maal, eriti palju jõukamates Lõuna-Eesti, aga ka Tallinna

lähiümbruse ja Ida-Virumaa taludes uusi hooneid sama suure hooga kui linnades.

Üldiselt süvenesid siis erinevused eri piirkondade arengus – Põhja- ja Lääne-Eesti

külades säilis vana arhitektuuripilt paar aastakümmet kauem kui Lõuna-Eestis.

Vaesemad ja rikkamad talud hakkasid üksteisest selgesti eristuma mitte ainult

ehitiste suuruse ja kvaliteedi, vaid ka arhitektuurse ilme poolest. Puidu kõrval

hakati järjest rohkem kasutama tellist, maakivi ja paasi. Elumajad muutusid nii

välisilmelt kui ka sisestruktuurilt keerukamaks ning ühtlasi kõrgemaks. XX sajandi

algul muutus maamajade peaaegu lahutamatuks osaks klaasveranda, mille peale

tehti sageli veel lahtine rõdu.

Elamute arhitektuuri muutis ka uus arusaam ruumikasutusest, mille järgi oli

igale asjale ja toimingule ette nähtud oma kindel koht. Vana hulgiotstarbega rehe-

toa asemele tuli hulk eriruume: köök, söögituba, sahver, esinduslik võõrastetuba,

peremehe töötuba, magamistuba, puhvetituba jmt.

Samal ajal hakkas kujunema arusaam talust kui ühest tervikust kindla korra järgi

paiknevate ühtses stiilis hoonetega. Sellega kaasnes teadlikum suhtumine haljas-

tusse: viljapuuaedade kõrval hakati rajama iluaedu ning kujundama taluparke.

Üheks suuremaks muutuseks siinses arhitektuurielus enne I maailmasõda

on peetud eestlaste ilmumist sellesse valdkonda (Hein 2000: 22). Oluline märk

sellest oli see, et 1913. aastal laskis eesti talumees esmakordselt oma elumaja

kavandada arhitektidel. Uue-Kariste valla Puisi talu omanik Karl Unt tellis projekti

Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroolt. (joon 1)


107

Elamuist veelgi hoogsamalt uuendati taludes tollal majandushooneid. Kar-

jakasvatuse tähtsuse tõus sundis talumehi kõige põhjalikumalt moderniseerima

loomalautu ja hobusetalle. Sageli on tahutud maakivist laudad, tallid, kuivatid ja

aidad välimuselt isegi mõjuvamad kui elamud. Neid hooneid ilmestavad tellistest

või paekivist nurgad, uste-akende sillused ja raamistused ning muud detailid.

Samal ajal edenes maal jõudsalt ka avalik arhitektuur – ehitati hulk moodsaid

koole, seltsimaju, vallamaju, kauplusi ja meiereisid. Kui oma talu oli iga peremehe

isikliku uhkuse ja enesetunde asi, siis ühiselt püstitatud ehitised kujundasid ja

tugevdasid kohalikku identiteeti. Paljud neist muutusid aja jooksul oma küla või

isegi valla sümboleiks. Kirikute ja kõrtside kõrval muutusid XX sajandi sajandi

1. Puisi talu oli esimene Eestis, mille projekteerisid arhitektid. 1913, Karl Burman ja Artur Perna. Halliste vald. Äratrükk ajakirjast Talu nr 8, 1913.

Puisi farmstead was the first one in Estonia that was designed by architects. Karl Burman and Artur Perna, 1913. Halliste commune.


10 8 10 9

2. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi maja, mille 1912 projekteeris Fromhold Kangro, oli omal ajal üks moodsamaid ja esinduslikemaid rahvamaju terves Eestis. Foto H. Pärdi, 2005.

The building housing Väike-Maarja Farmers’ Association, which was designed by Fromhold Kangro in 1912, was in its time one of the most modish and presentable commune centres all

over Estonia. Photo by H. Pärdi, 2005.

algul kohaliku elu keskmeks ja sümboliks seltsimajad, mida kõige elavamalt ehi-

tati aastail 1905–1915. Hulk tollal ehitatud paremaid seltsimaju, millest enamus

kuulus tuletõrjeseltsidele, on kasutusel tänaseni (joon 2).

XX sajandi algul hoogustus ka koolimajade ehitamine. Soodsamas seisus olid

nn ministeeriumikoolid, mille ehitamist ja ülalpidamist toetas riik, aga ehitati ka

kihelkonna- ja kohalike haridusseltside koole. Nii nagu seltsimajade puhul, pöö-

rati ka uute koolihoonete välimusele suurt tähelepanu. Paljudes paikades täitsid

koolimajad ka seltsi- ehk rahvamaja ülesannet (joon 3).

Paljude meie külade ja alevike arhitektuuripilti ilmestavad talumeeste ühiset-

tevõtmisel ehitatud arvukad meiereihooned. Suuremalt jaolt ehitati enne I maa-

ilmasõda seks otstarbeks historitsistlikus laadis puit- ja kivihooneid. Meie külade

ja alevite ilmet kujundasid tollal ka rohked erapoed, ent veelgi enam esindus-


10 9

likuma arhitektuuriga ühiskauplused. Eraldi tasub mainida samuti talumeeste

ühisettevõttena vahetult enne I maailmasõda rajatud Abja linatööstuse stiilseid

tellishooneid.

XX sajandi alguse maa-arhitektuuri on märgatava jälje jätnud kaks paik-

kondlikku kiviehitusstiili – üks kujunes välja Muhu saarel, teine Peipsiveere vene

külades. Nii muhulased kui peipsivenelased ehitasid lisaks kodukandile palju ka

mujal Eestis, sest ehitustöö oli nende tähtsamaid tulundustegevusi. Muhu stiili ise-

loomustab tumeda maakivi oskuslik ühendamine heleda dolomiidi või paekiviga

ning avapiirete ja nurkade kvaaderladu, mis andis hoonetele väga dekoratiivse

ja värvika välimuse. Selle parimad näited asuvad kodusaarel: „suurel maal” nähtu

ja õpitu on talukeldrite, -aitade, -sepikodade ja -õueköökide juures loovalt ühen-

datud kohaliku traditsiooniga (vt Saron 1988; joon 4). Hinnatud müürseppadena

ehitasid Muhu mehed palju majandushooneid (viinavabrikuid, sepikodasid jmt)

3. Järvakandi ministeeriumikooli maja (1901) Purku külas Raikküla vallas. Foto H. Pärdi, 2006.

Järvakandi Country Elementary School (1901) in Purku village, Raikküla commune. Photo by H. Pärdi, 2006.


110 111

4. Rootsivere küla Mihkli talu õuehoone ja kelder esindavad Muhu müürseppade parimat taset. Foto H. Pärdi, 2007.

Outbuilding and cellar on Mihkli farmstead, Rootsivere village, represent the best work of Muhu masons. Photo by H. Pärdi, 2007.

Lääne- ja Põhja-Eesti mõisades, kuid näiteks ka Ruhnu uue kiriku (1912), Hiiumaal

a/s „Viscosa” kunstsiidivabriku (1910–1913), Saaremaal Tornimäe, Läänemaal

Kõmsi ja Lihula õigeusu kirikud jpm.

Teist, veelgi laiema levikuga kiviehituslaadi esindasid peipsivene müür-

sepad. Peipsiveere külade arhitektuur moodustab omaette, muust Eestist selgelt

erineva piirkonna. Sajandi algul arenes siin välja oma ehitusstiil, mis kõige sel-

gemini väljendub tellishooneis. XX sajandi algul keskendusid vene müürsepad

e murnikud talude majandushoonete (laudad-tallid, kuivatid, aidad) ehitamisele,

ent päris palju tehti tööd ka mõisades ja linnades (Moora 1964: 226). Kuulsaimad

müürsepad pärinesid Kolkja-Kasepää-Varnja vanausuliste seast, ent tuntud olid

ka Mustvee kandi mehed. (Richter 1976: 39–43). Nende tegevuspiirkond ulatus

kaugele läände – umbes Tallinn-Rapla-Pärnu jooneni.


111

1920.–1930. aastate iseseisvusaeg – riik abistab ja suunab

Maa-arhitektuuri kujundamisel ja hoonete ehitamisel suurenes otsustavalt riigi osa.

Kõigepealt tingis seda vajadus abistada kümneid tuhandeid asunikke oma talude

ülesehitamisel. 1920.–1930. aastate ulatuslik asunikutalude rajamine sarnaneb

praegusaegsele massilisele uusasumite ehitamisele lagedaile põldudele (joon 5).

Hoonestikku uuendati ka paljudes vanataludes, eriti Põhja- ja Kesk-Eestis, kus

see varem rahapuudusel oli jäänud tegemata. 1920. aastail loodi Asunikkude,

Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu ehitustalitus, mis 1932. aastal

korraldati ümber Põllutöökoja ehitustalituseks. Kehtestati kord, mille järgi võis

pangast ehituslaenu saada ainult siis, kui oli ette näidata hoone põhiplaan, eest-

vaade ja ristlõige. Taluhooneid projekteerinud arhitektidest olid kõige tuntumad

ja viljakamad õde-venda Erika Nõva ja August Volberg ning Edgar Velbri, vähem

tegid seda Nikolai Kusmin, Alar Kotli, August Soans, Johannes Ilmas, Arnold Väli,

5. Esindusliku elamuga (ehit 1924) Turve asunikutalu Visusti külas Palamuse vallas. Foto erakogust, 1930. aastad.

Turve peasant holding with an imposing dwelling-house (built in 1924) in Visusti village, Palamuse commune. Photo from a private collection, 1930s.


112 113

August Esop ja Jaagup Linnakivi (joon 6). Valdav osa taluhooneid ehitati endiselt

siiski ilma igasuguse projektita, sest õppinud arhitekte oli vähe, ehitajaid aga palju.

Eeskuju võeti alevi- ja linnamajadest, samuti mõjutas tollaseid maaehitisi raudtee-

arhitektuur, eriti kitsarööpmelistele teedele rajatud rohked jaamahoonekomplek-

sid. Arhitektuurilt olid uued alevi- ja agulimajad paiguti üllatavalt vanamoodsad,

samas ka pretensioonikad. Suurem osa neist ehitati tehnikute ja inseneride jooniste

järgi, kes kuulekalt täitsid tihti ka tellijate võhiklikke ja ambitsioonikaid soove.

1929. aastal loodi Põllutööministeeriumi juurde Asunduskomisjon, mis 1935

korraldati ümber Asundusametiks, mis hakkas kavandama riigi tagavaramaadele

ja soodesse uudismaa-asundusi (Lepplaane, Pillapalu, Peressaare jmt). Üldse

loodi sel moel ligi 4000 uudismaatalundit, millest umbes pooled ehitasid üles

omanikud ise. 1930. aastail hakkas hooneid püstitama riik, sest nii oli otstarbekam

6. Koidu-Mardi talu elamu (ehit 1930. aastail) ehitamisel on aluseks olnud tõenäoliselt E. Velbri projekt. Vodja küla, Kareda vald. Foto H. Pärdi, 2008.

The dwelling-house (built in the 1930s) on Koidu-Mardi farmstead was probably based on E. Velbri’s design. Vodja village, Kareda commune.


113

ja tulemuslikum. Nii mõisamaadele loodud asunikutaludes kui ka uudismaa-asun-

dustes kujunes põhiliseks hoonevormiks koosmaja (nimetatud ka koosehitiseks),

kus elamuga ühe katuse alla paigutati laut ja panipaigad (kuur, ait). Koosmaju

ehitati 1920. aastail päris palju ka vanataludes, eriti Muhumaal, kuid samuti Saa-

remaal, Läänemaal, Harjumaal, Järvamaal ning vähem mujalgi. Ilmselt oli põhjus

rehemaja-laadse hoone otstarbekuses ja tugevas traditsioonis. Rehemaja-tradit-

siooni erilist jõudu tõestab see, et 1935. aastal plaaniti Võiduküla sooasundusse

Häädemeestel ehitada Asundusametis tehtud tüüpprojekti järgi (tehnik L. Tagam)

kolm rehemaja, Lepplaane asundusse kaks rehemaja E. Nõva ja kaks J. Ilmase

projekti järgi. Samas ehitas Põllutöökoja ehitustalituses 1936. aastal tehtud projekti

7. Undiaugu talu rehemaja projekt koostati 1936. aastal Põllutöökoja ehitustalituses. Tännassilma küla, Türi vald. Foto erakogust.

The barn-dwelling on Undiaugu farmstead was designed at the Building Board at the Chamber of Agriculture in 1936. Tännassilma village, Türi commune.


114 115

8. Kajamaa-Saku algkooli hoone (1934). Kajamaa küla, Saku vald. Foto H. Pärdi, 2008.

The building of Kajamaa-Saku Elementary School (1934). Kajamaa village, Saku commune. Photo by H. Pärdi, 2008.

järgi endale uue rehielamu ka üks vanatalu peremees Särevere vallas (joon 7).

Kindlasti ei olnud tollal enam põhjust ehitada rehemaja viljakuivatamiseks. Pigem

tundus säärane majavorm väga kohane ja sobilik nii talumeestele kui ka arhitek-

tidele, sest niisugustes majades oli ju elatud põlvest põlve.

Üks märkimisväärsemaid arenguid 1920.–1930. aastate maa-arhitektuuris

toimus koolimajade vallas. Haridusministeerium korraldas uute koolihoonete saa-

miseks kaks arhitektuurivõistlust – 1921/22 ja 1929/30 ning maakoolimaju projek-

teerisid peaaegu kõik Eesti paremad arhitektid (vt. K. Hallas 2007). Silmapaistvad

koolihooned tõstsid kooli niigi kõrget mainet maarahva hulgas veelgi kõrgemaks.

Koolihooned olid paljudes kohtades jätkuvalt ka rahvamaja eest ning mõnel juhul

projekteeritigi neile sellepärast uus ühine maja (joon 8).


115

Uue hoo sai Eesti Vabariigi ajal sisse rahvamajade ehitamine, eriti alates

aastast 1931, mil kehtestati rahvamajade seadus. Esinduslikud ja avarad rahva-

majad ehitati siis paljudesse küladesse ja alevitesse, silmapaistvamad neist näi-

teks Haanja rahvamaja-turistidekodu (N. Kusmin 1936) ning Rapla (K. Burman,

A. Volberg ja E. Velbri 1933) ja Kadrina (ins. H. Tuberg, 1930) rahvamajad.

Paljude meie külade tunnushooneks saanud meiereisid püstitati kõige

rohkem 1920. aastail. Enamik tollaseid koorejaamu-võitööstusi ehitati traditsiona-

listlikus stiilis, kõige sagedamini olid need murtud katuse ja ärkliga majad, hiljem

sattus sekka ka üksikuid funkstiilis hooneid (joon 9).

Oma värvi lisas 1930. aastail maa-arhitektuurile ka see, et mitmesse kohta

Eestis ehitas ETK õige moodsad funktsionalistlikus stiilis poehooned.

9. Jäneda piimatööstuse hoone oli omal ajal üks moodsamaid. Jäneda küla, Tapa vald. Foto H. Pärdi, 2007.

The building of Jäneda dairy was among the most modish ones in its time. Jäneda village, Tapa commune. Photo by H. Pärdi, 2007.


116 117

Maaehitus ja nõukogude elulaad

Üks peamisi hoobasid, mille abil nõukogude võim muutis maa-asustust ja -elulaadi,

oli elamuehitus. Sundkollektiviseerimine tõi meie külla uue nähtuse – kolhoosi- ja

sovhoosiasulad. Esimestel kolhoosiaastail püüti muust NSVLiidust tugevasti eri-

nevat Eesti traditsioonilist hajusat asustust muuta kolhoosikorrale sobivaks talude

kokkuvedamisega tiheküladesse. Paaris kohas (näiteks Molotovi nim. kolhoosis

Hargla kandis või „Eha” kolhoosis Keila ligidal) jõudsid üliagarad ülemused mõne

talumaja kolhoosikeskustesse ka ümber vedada, aga sinnapaika see õnneks jäigi.

1950. aastate lõpus võeti päevakorda maa ja linna vaheliste erinevuste kaota-

mine. Tolle aja optimistlike veendumuste kohaselt pidi olema võimalik liita maa- ja

linnaelu plussid – luua tihe linlik asustus ning säilitada maaelu eripära. Kõige

10. 1950. aastate keskpaiku ehitati taolisi 4 korteriga elamuid paljudes sovhoosides. End Uula sovhoosi keskküla. Rämsi küla, Puhja vald. Foto H. Pärdi, 2005.

In the mid-1950s such four-apartment dwelling houses were built by many sovkhozes. Central village of the former Uula sovkhoz. Rämsi village, Puhja commune. Photo by H. Pärdi, 2005.


117

lihtsam tundus olevat koondada maarahvas linnalike kortermajadega suurasula-

tesse. Selliseis elamuis pidid maainimestele olema tagatud samasugused muga-

vused nagu linlastelgi – keskküte, veevärk, kanalisatsioon ja elekter. Keskasulatesse

asunud inimestele tegi riik mitmeid soodustusi. Maarahva kolimise tõttu keskus-

tesse hääbusid sajad põliskülad ja hävisid tuhanded talud.

Sovhoosides hakati keskasulaid planeerima ja ehitama varem, kui seda suutsid

kolhoosid. 1950. aastail rajatud sovhoosiasulad erinesid päris palju tavapärasest

eesti külast. Need olid linlikult tiheda hoonestusega, sest sovhoositööliste „hin-

gemaa” oli 4 korda väiksem kui kolhoosides. Kõige enam ehitati sovhoosides

tollal traditsionalistlikke mansardkorrusega 4–5 korteriga ahiküttel elamuid, mis

asusid külatänava ääres tihedalt üksteise kõrval, nende taga teises reas puukuurid

(joon 10).

1950. aastate keskpaiku hakkasid rohkem ehitama ka kolhoosid. Anti välja kol-

hoosielamuprojektide album 1953. aasta arhitektuurivõistluse paremate töödega.

1950.–1960. aastail olevat peremajade tüüpprojekte müüdud isegi maakaup-

lustes ning umbes 1/3 eramajadest ehitati tüüpprojektide järgi (Peterson 1964:

82–83). Väikesed 2–3 toalised mansardkorrusega (seal oli 2 tuba) ühepereela-

mud vastasid päris hästi maaelu nõuetele: suhteliselt avar köök (8–11 m²), „must

esik”, pesemisruum ja suur sahver köögi kõrval. Majad olid ahiküttega, punasest

kivist või eterniidist kõrge viil- või kelpkatusega. Kõigil majadel olid keldrid, osal

ka verandad, juurde kuulus samas stiilis kõrvalhoone loomapidamisruumidega.

Taolisi maju ehitati tolleaegseis jõukamais majandeis Järvamaal „Estonia” kesk-

asulas Oisus ja 9. Mai kolhoosis Väätsal ning Lääne-Virumaal Ed. Vilde nimelises

kolhoosis Pajustis ja mitmel pool mujal). Eriti palju aitas elamuehitusele kaasa

see, et alates 1964. aastast hakati kolhoosidele andma ehituslaenu. Jõukamad

majandid ehitasid majad omal jõul valmis ning töölised maksid need siis teatud

aja jooksul (5–7 aastat) kolhoosile kinni. Kui inimene töötas majandis korralikult,

siis osa majavõlast tavaliselt kustutati. Peremajade ehitamine oli siiski liiga kallis

ja aeglane moodus üha suureneva korteripuuduse leevendamiseks maal.

Suurem murrang Eesti maaelamuehituses toimus aastal 1958, kui majandid

hakkasid ehitama linnatüüpi kortermaju. Tollal oli korterelamu maal seninägematu


118 119

asi. Seniajani oli rohkem ehitatud ainuprojektide järgi, kuid uue korra järgi tuli

kasutada tüüpprojekte. Moodsa korterelamu kõige tuntuma tüüpprojekti nr. 61 tegi

arhitekt Boriss Mirov 1958. aastal. Nelja kuni kaheksa korteriga kahekorruselistel

ahiküttega hoonetel on silikaatkiviseinad ja madalakaldeline katus. Kui tellijal oli

raha rohkem, krohviti seinad üle. Korterite siseplaneering sarnaneb linnamaja-

dele. Erinevalt linnamajadest olid vannituba ja tualett teineteisest eraldatud, sest

kanalisatsiooni puudumise tõttu tuli rajada kuivklosetid. Korterisse oli lisatud ka

sahver, sest arvestati maainimeste elulaadi ja suuremaid toiduvarusid. Aastail

1958–1962 oli see projekt maal kõige levinum – selle järgi ehitati 32% elamuist

(Peterson 1964: 86; joon 11).

11. Arhitekt Boris Mirovi koostatud tüüpprojekti nr 61 järgi ehitatud kortermaju leidub peaaegu igas Eesti külas. Nõo sovhoosi endine keskasula Lukel. Foto H. Pärdi, 2005.

Apartment blocks built by architect Boris Mirov’s standard design No 61 can be found in nearly each Estonian village. Former central settlement

of Nõo sovkhoz at Luke. Photo by H. Pärdi, 2005.


119

Kortermajad pakkusid maainimesele küll uusi mugavusi, kuid olid maaeluks

halvasti kohandatud. Uutlaadi hoonestus kujundas põhjalikult ümber maa-asulate

väljanägemise ning maarahvas oli sunnitud omaks võtma linnalikku elulaadi.

Vaatamata riiklikule tsentraliseerimispoliitikale elas 1970. aastal tervelt 86% Eesti

maaperedest endiselt taludes hajali. Ent järgneva kolme aastakümne jooksul toi-

mus murrang: 2000. aastal elas talumajades veel ainult 31% maarahvast, seevastu

kortermajades juba 40% ning uutes pere- või ridamajades ligi 29% peredest.

1970.–1980. aastail ühendati paljud maamajandid n-ö üle-elusuuruseks.

Suurmajandid hakkasid eelisarendama ainult üht keskasulat (levis nimetus agro-

linnak), teised jäeti unarusse ning inimesed hakkasid sealt kehvemate olmetin-

gimuste tõttu valguma keskustesse. Ei hääbunud mitte ainult sajanditevanused

põliskülad, vaid alla käisid ja tühjenesid ka paljud vanad kihelkonna- ja vallakes-

kused, samuti endiste väikekolhooside ja osakondade keskused.

12. Kunagine maaparandajate küla Tõrvandis on nagu väike Annelinn. Foto H. Pärdi, 2008.

The former land reclaimers’ village at Tõrvandi resembles a small urban residential district. Photo by H. Pärdi, 2008.


120 121

Tänu agrolinnakute projektile kujunes maal välja kaks elulaadi – üks oli tra-

ditsiooniline talupoeglik, teine moodne linnalik. Esimene valitses endistes taludes

ja suuremas osas uutes peremajades, teine kortermajades, kus inimesed olid

tegelikult maast ja maaelust ära lõigatud. Suurmajandite keskused arenesid täiesti

linlikeks asulaiks, kuhu ehitatati 4–5-korruselisi standardseid suurpaneelidest

linnamaju (joon 12).

Samas hakati 1970. aastail taas rohkem ehitama väikeelamuid, sest korter-

majadega väga häid töötajaid maale enam ei meelitanud. Üks esimesi oli 1971.

aastal Tõnu Kulli projekteeritud 4- või 5-toaline elumaja „Kullipesa” (joon 13),

mis kujunes pereelamute hulgas maal üheks kõige populaarsemaks. Teine väga

levinud pereelamu oli Ants Melliku tehtud traditsioonilise talumaja sarnane „Ants”

(1978).

13. „Kullipesa” elamu Ülenurmel. Foto H. Pärdi, 2008.

Dwelling house called Kullipesa (hawk’s nest) at Ülenurme. Photo by H. Pärdi, 2008.


121

Maakohtade arhitektuurilist ilmet ja maastikku muutsid elamuist ehk veelgi

rohkem kolhooside ja sovhooside tootmishooned ja maakasutusviisid, eriti ulatuslik

maaparandus. Nii suuri ja mõjusaid hooneid, kui 1970.–1980. aastail rajatud

suurlaudad ning lao-kuivatikompleksid, polnud pärast kirikuid meie küladesse

ehitatudki (joon 14).

Oluliselt suurendasid maa-arhitektuuri mitmekesisust XX sajandil transpor-

diehitised: raudtee-ehitised ja alates 1950. aastaist bussijaamad-ootepaviljonid.

Raudteehooneid on ehitatud maale läbi terve sajandi, aga autobussiliiklus oli

enne II maailmasõda Eestis hõre ja bussijaamu maal polnud. Seevastu Nõukogude

Liidus eelisarendati ühistransporti ning loodi tihe maabussiliinide võrk. Kõige

vanemad maabussijaamad on korralikud uste-akendega puitpaviljonid, millel

ees lahtine postidele toetuv varikatus-ulualune, tagaküljel käimlad (joon 15). Aja

14. J. Lauristini nim kolhoosi kuivatikompleks Kose vallas Oru külas (arh M. Tamm 1975–1976). Foto H. Pärdi, 2008.

Grain-drying complex of J. Lauristin kolkhoz in Oru village, Kose commune (architect M. Tamm, 1975-1976). Photo by H. Pärdi, 2008.


122 123

15. 1950.–1960. aastate vahetusel ehitatud korralik käimlatega külabussijaam. Pähni küla, Varstu vald. Foto H. Pärdi, 2008.

Decent village coach station with an earth closet built at the turn of 1950s–1960s. Pähni village, Varstu commune. Photo by H. Pärdi, 2008.

jooksul muutusid need üha lihtsamaks ja robustsemaks, kuni lõpuks jõuti betoo-

nelementidest lahtiste varjualusteni (vt Kask ja Kivi 2008).

Alates 1960. aastaist ilmus tuhandete suvilate näol meie maakohtadesse

täiesti uus hooneliik. Ülitiheda hoonestusega suvilakooperatiivid moodustavad

suuremate linnade läheduses tõelisi suvituslinnakuid. Alguses väikesed lihtsad

lahtise ulualusega paviljonilaadsed hooned muutusid ajapikku üha suuremaks

ja arhitektuuriliselt keerukamaks. Praegu ehitatakse suvilaid suurel hulgal ümber

püsielamuiks (joon 16).


123

Kokkuvõte

Eelmine sajand tõi meie maa-arhitektuuri ja -maastikku palju uut. Esimesel kahel

kümnendil rikastus meie maamaastik hulga moodsate taluhoonetega, eriti Lõuna-

Eestis, Tallinna ümbruses ja Ida-Virumaal. Üldine jõukuse kasv aitas kaasa ka

paljude avalike hoonete ehitamisele. Enne I maailmasõda rajati palju tänaseni

kasutuselolevaid koolimaju, rahvamaju ja vallamaju, aga ka meiereisid jmt.

1919. aasta maareformiga jagati mõisnike suurmaaomand paljude väiketa-

lude vahel laiali. Sellega kaasnes arhitektuuri seisukohalt kaks olulist asja. Suur

hulk mõisahooneid ei leidnud enam rakendust ja lagunesid või lammutati. Samal

ajal kasvas talude arv peaaegu kaks korda. Endistele mõisapõldudele rajatud

asundustalud muutsid meie asustuspildi varasemast palju hajusamaks, eriti Põhja-

ja Lääne-Eestis. Uute väikeste talude hooned ehitati üles võimalikult lihtsalt ja

16. Suvila (ehit 1960. aastail). Kloogaranna küla, Keila vald. Foto H. Pärdi 2008.

Summer cottage (built in the 1960s). Kloogaranna village, Keila commune. Photo by H. Pärdi.


124 125

odavalt. Riik andis asunikele ehitus- ja maaparanduslaenu, nõustas neid ehitus-

alaselt ning koostati hulk asunikutaludesse sobivate hoonete projekte. Ühelt poolt

kaasajastati talu elamuid ja majandushooneid, teisalt püüti omavahel sujuvalt

ühendada vana ja uut. Paljudes asuniku- ja asundustaludes oli elamu rehemaja

eeskujul ühe katuse all lauda ja panipaigaga.

Nõukogudeaegse sundkollektiviseerimise tagajärjel hävis kümneid tuhan-

deid talusid ja hääbus sadu külasid. Asustus koondus suurtesse tiheasustusega

majandikeskustesse. Maamaastikku ilmusid suurtootmisele sobilikud, sagedasti

soodest ülesharitud uudismaade hiigelkõlvikud, samas kasvasid väikesed põlis-

põllud võssa.

Sajandi lõpuks oli veel üks ring maa-asustuse arengus täis saanud. Paljud

kolhoosi- ja sovhoosiasulad on põhjalikult alla käinud ning hulk kortermaju sei-

sab tühja ja rüüstatuna. Kaugküte ja soojaveevarustus on seal enamasti lakanud

töötamast, mis on oluliselt vähendanud nende majade ligitõmbavust.

Uue nähtusena hakati XX sajandi lõpus suuremate linnade ümber endistele

talumaadele rajama hulgaliselt kinnisvarakülasid, mis kuni viimase ajani kasvasid

üha kiirenevas tempos.


125

Allikad ja kirjandusKaru, Mihkel 2005. Kus pidi kolhoosnik elama? Kolhooside tüüpelamuehitus Eestis kuni 1980.

aastateni. Bakalaureusetöö. Käsikiri Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis.Lutsepp, Elo 2006. Uudisasundused – 1930. aastate sotsiaalpoliitika ja arhitektuuri kohtumisi.

Magistritöö. Käsikiri Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis.Vahtre, Lauri 1985. Eesti maaseltsid ja nende majad enne I maailmasõda. Käsikiri Eesti

Vabaõhumuuseumis.Volkov, Leonid. Eesti arhitektuuri ajalugu. Käsikiri Eesti Arhitektuurimuuseumis (f 6, n 4, s 4).

Eesti arhitektuuriajalugu 1965. Peatoimetaja H. Arman. Tallinn: Eesti Raamat. Gens, Leo 1978. Arhitekt Karl Burmani individuaalelamud. – Töid kunstiteaduse ja –kriitika alalt

2. Artiklite kogumik. Tallinn, lk 177–202.Habicht, Tamara 1977. Rahvapärane arhitektuur. Tallinn: Kunst. Hallas-Murula, Karin 2007. Albumitäis algkoolimaju. – Eesti Ekspress, 27.03.2007.Hein, Ants 2000. Hüpe Euroopa poole: aastad 1900–1918. – Eesti XX sajandi ruum. Space in

20th Century Estonia. Tallinn.Hein, Ants 2003. Eesti mõisaarhitektuur. Historismist juugendini. Tallinn: Hattorpe.Helme, Mehis 2003. Eesti raudteejaamad. Tallinn: Tänapäev.Jänes, Liina 2005. The Stalinist Collective Farm Village. Attempts to Establish Town-type Settlements

in the Estonian Landscape. Stalinistlik kolhoosiküla. Soov tuua linna-tüüpi asustus Eesti maastikku. – Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era. Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 16. Edited by/toimetanud Mart Kalm, Ingrid Ruudi, lk 184–199.

Jänes, Martin, Loit, Mari 2006. Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Jääts, Indrek 2000. Maaelu muutumine Oisu piirkonnas Järvamaal (1970.–1990. aastad) – ERMi Aastaraamat XLIV. Tartu, lk 109–134.

Jääts, Indrek 2002. Töö kolhoosis. Oisu piirkond Järvamaal 1940. aastate lõpust 1960. aastate lõpuni. – ERMi Aastaraamat XLVI. Tartu, lk 27–50.

Jääts, Indrek 2004. Sotsialistlik põllumajandus: varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal. I–II. – Akadeemia nr 1–2, lk 132–168; 393–423.

Kalm, Mart 2001. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn. Kammal, Uno 1963. Maa elamuehituse mõningaid probleeme. – Elamuehituse küsimusi. Riiklik

Ehituse ja Arhitektuuri Komitee. Tallinn, lk 42–55.Karu, Ellen 1990. The architectural foundation of cultural centres in the Estonian countryside in

the early 20th century. – The Baltic countries 1900–1914. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 5:2), Stockholm, pp. 619–638.

Kask, Eve ja Kivi, Signe 2008. Eesti bussiputkade peaaegu täielik teejuht. Tallinn: Tänapäev. Lauri, H. 1913. Eeskujulik põllumehe elumaja. – Põllutööleht, nr 21, lk 163–165.Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Tallinn.

127

X X s a j a n d – m u r r a n g E e s t i m a a - a r h i t e k t u u r i s

126 127

Pantelejev, V. 1968. Eesti maa-asulate uus ilme. – Ehitus ja arhitektuur, nr 3, lk 3–6.Perna, Artur 1913. Seletuseks Puisi talus ehitatava elumaja kohta. – Talu, nr 8, lk 241–244. Perna, Artur 1914. Eesti talu-elumaja joonistused. Ia, Ib. – Talu, nr 2, 3, lk 48–50; 71–73. Peterson, Aleksei 1964. Tüüpprojektide kasutamisest maaelamuehituses 1953–1962. –

Etnograafiamuuseumi Aastaraamat XIX, lk 76–87.Peterson, Aleksei 1965. Asunike elamute ehitamisest kodanlikus Eestis. – Etnograafiamuuseumi

Aastaraamat XX, lk 184–208.Peterson, Aleksei 1966. Võru rajooni kaasaegne maaelamu. – Etnograafiamuuseumi Aastaraamat

XXI, lk 47–74.Pärdi, Heiki 2005. Eesti taluhäärberid. Tallinn: Tänapäev.Pärdi, Heiki 2007. Eesti taluhäärberid II. Tallinn: Tänapäev.Pärdi, Heiki 2007. Eesti taluelamu moderniseerumine 1850.–1920. aastail. Elamiskultuur ja

hügieen. – Suitsutare 4. Tallinn, lk 39–100. Pärdi, Heiki 2007. Eesti maa-arhitektuur XX sajandi pööristes. – Eesti põllumajandus XX sajandil.

I osa. Inimene ja ühiskond. Tallinn, lk 267–274.Рихтер, Елизавета 1976. Pусское население западного Причудья. Tallinn.Saron, Juta 1988. Raudkiviehitus Muhu saarel 20. sajandi algupoolel. – Etnograafiamuuseumi

Aastaraamat XXXVI. Tallinn, lk 43–58.Tihase, Karl 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst.Viirma, V. 1983. Eesti küla ehitab. Tallinn: Eesti Raamat.

127

X X s a j a n d – m u r r a n g E e s t i m a a - a r h i t e k t u u r i s

127

20th century – breakthrough in Estonian rural architecture

Heiki Pärdi

Estonian Open Air Museum, Research Director, M.A.

In the 20th century Estonian rural architecture became thoroughly modernized

and diversified. In the first two decades of the past century the turbulent renewal

processes in Estonian life also involved the generally conservative country people.

People’s way of thinking changed, and, as a result, a new “modern person” was

shaped alongside the increasing individualization of the individual. This was the

reason why the house came to be seen as one of the most important status symbols

and markers of social differentiation for a farmer. Increasingly, the appearance

and size of buildings became a matter of pride and honour for their owners. This

also applied to public buildings – in the case of community centres, schoolhouses

and dairies built jointly by the country people, besides their practicality, their

architectural appearance was just as important.

20 t h c e n t u r y – b r e a k t h r o u g h i n E s t o n i a n r u r a l a r c h i t e c t u r e 20 t h c e n t u r y – b r e a k t h r o u g h i n E s t o n i a n r u r a l a r c h i t e c t u r e

128 129

The proclamation of the independent Estonian state brought about favourable

conditions for the development of rural architecture: in the 1920s–1930s some

twenty or thirty thousand new farmsteads, hundreds and hundreds of new modern

schoolhouses, community centres, railway buildings, dairies and other public

buildings appeared in the countryside. The Soviet period, however, turned

the former development in many respects upside down and the condition and

functions of many a building changed. From that time on, the appearance of rural

architecture and its trends were determined by the development of Soviet collective

farms, which brought into our rural landscapes steppe-like vast expanses, town-

like central settlements with urban-type apartment blocks as well as pompous

representational buildings and most modern single-family homes designed by

the best Estonian architects. With all this in view, it is difficult to speak about 20th-

century Estonian rural architecture with uniform style and appearance.

1900–1920. Market economy and modernity

At the beginning of the century building activity in the countryside, especially

in the wealthier South-Estonian farms, but also in the vicinity of Tallinn as well as

in Eastern Virumaa county, were nearly as dynamic as in towns. Generally, this

was the period when regional differences gradually became more noticeable:

in the villages of Northern and Western Estonia the old architectural appearance

survived a couple of decades longer than in South Estonia. Wealthier and poorer

farmsteads could be more and more differentiated from each other not only

by the size of their buildings and building quality, but also their architectural

appearance. Besides wood, bricks, boulders and limestone started to be used

increasingly. Dwellings became higher and more complicated both by their

appearance and inner structure. At the beginning of the 20th century a glass

veranda often with an open balcony on top became almost an inseparable part

of country houses.

The architecture of buildings was also changed by the new understanding

of space use, according to which there was a definite space for each thing and


129

activity. The old multiple-purpose grain-drying room was replaced by a number of

special rooms: a kitchen, a dining-room, a larder, a presentable parlour, farmer’s

workroom, bedroom, sideboard room, etc.

It was the time when people developed an understanding of the farm as an

entity with uniform-style buildings situated according to a certain order. This

brought along a more conscious attitude towards green areas: in addition to

orchards landscape gardening started to be practised and farm parks were laid out.

The involvement of Estonians in this sphere has been regarded as one of the

greatest changes in local architectural life before World War I (Hein 2000: 22).

A significant proof of the fact was that in 1913 an Estonian farmer first had his

dwelling house designed by architects. Karl Unt, the owner of Puisi farmstead

in Uue-Kariste commune, ordered a design project from Karl Burman and Artur

Perna’s architectural bureau (Fig. 1 page 107).

Outbuildings were renovated even more dynamically than dwellings. The

increasing importance of livestock farming made farmers implement thorough

modernizations in their barns and stables. Quite often barns, stables, grain driers

and granaries made of hewn boulders are even more impressive than dwelling

houses. These buildings are adorned with brick or limestone corners, window

and door lintels and framings as well as other details.

Public architecture in the countryside also made great progress – a number of

modern schoolhouses, community centres, commune houses, shops and dairies

were built. While farmsteads were a matter of personal pride and feeling for

their owners, then jointly erected buildings shaped and strengthened the local

identity. In the course of time many of them even became symbols of their villages

or communes. In the early 20th century, besides churches and inns, community

centres, which were most numerously built in the years 1905–1915, turned into

symbols and centres of local life. Quite a few more solid community centres, most

of which were in the possession of fire fighting associations, have been in use

until today (Fig. 2 page 108).

At the beginning of the 20th century the building of schoolhouses also gained

impetus. The so-called ministry schools (country elementary schools), the building


13 0 131

and maintenance of which was supported by the state, were in a more favourable

position; however, schools operating at parish and local educational associations

were also built. As was the case with community centres, much attention was also

paid to the appearance of the new schoolhouses. In many localities schoolhouses

also served as community centres (Fig. 3 page 109).

The architectural view of many of our villages and boroughs is adorned by

numerous dairies built as a result of farmers’ joint undertakings. The majority of

them built for this purpose before World War I were historistic-style wooden and

stone structures. The appearance of our villages and boroughs of that period was

also influenced by numerous private shops, and even more by the cooperative

stores with more pompous architecture. A separate mention should be made of

the stylish brick buildings of Abja flax industry, which was founded immediately

before World War I.

Two regional stone building styles have left a noticeable imprint on the rural

architecture of the 20th century – one of them emerged on Muhu Island and the

other – in the Russian villages of Lake Peipsi area. Both the inhabitants of Muhu

Island and Peipsi Russians were engaged in building activities, apart from their

home neighbourhood, also elsewhere in Estonia, as this was one of their most

important sources of livelihood. The Muhu style is characterized by the skilful

combinations of dark boulders and light dolomite or limestone, as well as the use

of ashlar blocks in laying corners and framings, which made the appearance of

buildings very decorative and colourful. The best examples of this style can be

encountered on the island of its origin: the things seen and learnt on the mainland

have been creatively combined with local tradition in farm cellars, storehouses,

smithies and summer kitchens (see Saron 1988; Fig. 4 page 110). As highly

valued masons, men from Muhu Island built many economy buildings (distilleries,

smithies, etc.) on West and North-Estonian manors, but also, for example, a new

church on Ruhnu Island (1912), an artificial silk factory in Hiiumaa (1910–1913),

Tornimäe church on Saaremaa Island, Kõmsi and Lihula orthodox churches in

Läänemaa county, and many others.

The other, even more widely spread stone building style, was represented


131

by the masons of Lake Peipsi Russians. The architecture of Lake Peipsi villages

constitutes a region clearly different from the rest of Estonia. At the beginning

of the century a local building style developed here, which is most explicitly

manifested in brick structures. In the early 20th century Russian masons mainly

focused on the building of barns, stables, grain driers and storehouses on farms;

yet, much work was also done on manors and in towns (Moora 1964: 226). The

most famous masons came from among the Old Believers of Kolkja, Kasepää and

Varnja; yet, men from the neighbourhood of Mustvee were also well known for

their work (Richter 1976: 39–43). Their range of activity extended far to the west –

approximately to Tallinn-Rapla-Pärnu line.

Period of independence in the 1920s–1930s – state support and guidance

The involvement of the state in the sphere of rural architecture and building

activities increased considerably. First and foremost, this was conditioned by the

necessity to help tens of thousands of small holders in building up their farms. By

its scope the foundation of peasant holdings in the 1920s–1930s can be compared

to the extensive building of new settlements on open fields today (Fig. 5 page 111).

Buildings were also renovated on many old farms, especially in North and Central

Estonia, where formerly it had not been done due to lack of finances. In the

1920s the Building Board of Smallholders, State Tenants and Farmers’ Agricultural

Society was formed, which in 1932 was reorganized into the Building Board at

the Chamber of Agriculture. A regulation came into force according to which

people could apply for a building loan from a bank only if they had the ground

plan, front view and the cross section of the building. The most renowned and

prolific architects who designed farm buildings were sister and brother Erika Nõva

and August Volberg and Edgar Velbri (Fig. 6 page 112). However, the majority of

farm buildings were still built without any design, as there were only few educated

architects but many builders. The example of borough and town houses was

followed, and the farm buildings were also influenced by railway architecture,


132 133

especially the numerous railway station complexes erected by the side of narrow-

gauge railway lines. By their architecture the new houses in boroughs and slums

were in places surprisingly old-fashioned, yet at the same time also pretentious.

The majority of them were built by the designs of technicians and engineers, who

obediently followed the often ignorant and ambitious demands of their clients.

In 1932 a separate Settlement Board was founded, which started to design

new settlements (Lepplaane, Pillapalu, Peressaare, etc.) in the state reserve lands

and reclaimed wetlands. A total of 4000 farmsteads were established this way, half

of which were built by their owners in the 1920s; in the 1930s, the state took over.

The combined house with the barn and storerooms (shed, granary) under one

roof with the dwelling house became the main building type for peasant holdings

established in manor lands as well as in virgin land settlements. In the 1920s

combined houses were widely built also on old farms, especially on Muhu Island,

but also in Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa and, to a smaller extent,

also elsewhere. Obviously the reason for that was the practicality and strong

tradition of the barn-dwelling-type building. The special strength of the barn-

dwelling tradition is proved by the fact that in 1935 three barn-dwellings were

planned to be built by the standard design of the Settlement Board (technician

L. Tagam) in Võiduküla reclaimed wetland settlement at Häädemeeste, and two

by the design of E. Nõva and another two by the design of J. Ilmas in Lepplaane

settlement. Also a farmer from an old farm in Särevere commune built a new

barn-dwelling by the design created by the Building Board at the Chamber

of Agriculture in 1936 (Fig. 7 page 113). Most definitely, at that time there was

no reason for building a barn-dwelling for drying grain. It was rather that this

kind of house seemed to be very appropriate and suitable both for farmers and

architects, as generation after generation had lived in them.

One of the most remarkable developments in the rural architecture of the

1920s–1930s occurred in the sphere of schoolhouses. The Ministry of Education

organized two architectural competitions – in 1921/22 and 1929/30 – for

getting designs for new schoolhouses, and almost all the best Estonian architects

presented their designs for rural schoolhouses (see K. Hallas 2007). Magnificent


133

schoolhouses even increased the high reputation of education among the rural

population. In many places schoolhouses also served as local community centres

and part of them were actually even planned to be in one and the same building

(Fig. 8 page 114).

The building of community centres gained a new impetus during the first

Republic of Estonia, especially beginning from 1931, when the law on community

centres was passed. Pompous and spacious community centres were built in

many villages and boroughs; the most conspicuous ones to be mentioned are,

for instance, the Haanja community centre – tourist home (arc. N. Kusmin, 1936),

and the community centres in Rapla (K. Burman, A. Volberg and E. Velbri 1933)

and Kadrina (engineer H. Tuberg, 1930).

Dairies, which have become landmarks of our villages, were mostly erected

in the 1920s. The majority of the dairy stations and butter industries of that period

were built in traditional style; and most often these were houses with attics and

mansard roofs (Fig. 9 page 115), later on also a few functionalist buildings

appeared.

The rural architecture of the 1930s was also variegated by quite modern

functionalist store buildings, which were erected by the Estonian Consumers’

Association in several places all over Estonia.

Rural building and Soviet lifestyle

One of the main levers that the Soviet power used to change rural settlement and

lifestyle was housing. Coercive collectivization brought along a new phenomenon

in our countryside – kolkhoz and sovkhoz settlements. In the first years of kolkhozes

attempts were made to adjust the traditional Estonian diffuse settlement greatly

differing from that of the rest of the Soviet Union to kolkhoz order by hauling

farmhouses together into cluster villages. In a couple of places (for instance,

a kolkhoz named after Molotov near Hargla and in Eha kolkhoz near Keila) the

zealous chiefs managed to bring a few farmhouses into kolkhoz centres, but,

fortunately, this was where it fortunately ended.


134 135

In the late 1950s the abolishment of differences between country and town was

put on the agenda. According to the optimistic convictions of the time, it should

have been possible to combine the advantages of rural and urban life – to create

dense urban settlement, thereby preserving the peculiarities of rural life. The

easiest way to do it seemed to be the concentration of the rural population in big

settlements with urban-type apartment blocks, where country people had to be

provided with the same modern conveniences as in towns – central heating, water

supply, sewage, and electricity. The people who moved to central settlements were

offered all kinds of benefits by the state. As a result of this campaign, hundreds of

ancient villages became deserted and thousands of farmsteads perished.

In sovkhozes central settlements started to be planned and built earlier

than in kolkhozes. The sovkhoz settlements founded in the 1950s considerably

differed from the ordinary Estonian village. They had urban-type dense housing,

as the allotment (called the “soul’s acre”) granted to sovkhoz workers was four

times smaller than in kolkhozes. At that time the most widely-spread dwellings

in sovkhozes were four to five-storey mansard houses with stove heating, which

were situated closely side by side along the village lane, with a row of woodsheds

behind them (Fig. 10 page 116).

In the mid-1950s kolkhozes also intensified their building activities. An album

of kolkhoz dwelling designs was published, which included the best works from

the architectural competition of 1953. In the 1950s–1960s standard designs

for one-family houses were said to have been sold even in country stores and

approximately one third of private houses were built on the basis of these designs

(Peterson 1964: 82–83). The small two or three-room mansard-roofed one-family

houses met the requirements of country life quite well: a relatively spacious kitchen

(8–11 sq m), a “dirty” anteroom, a washing-room and a big larder next to the

kitchen. The houses had stove heating and high gable or hip roofs made from red

tiles or asbestos cement. All the houses had cellars, part of them also verandas,

and there was also an outbuilding in the same style with spaces for keeping

domestic animals. This kind of houses were built in the then wealthier collective

farms in Järvamaa, Western Virumaa, and several other places all over Estonia.


135

Housing construction was especially facilitated by the fact that beginning from

1964 kolkhozes started to be given building loans. More prosperous collective

farms built houses with their own resources and the workers had to pay them off

within a certain period (five to seven years). For those who worked hard on the

collective farm, part of the debt was written off. However, the building of one-

family houses was still a too expensive and slow way for alleviating the shortage

of living space in the countryside.

A major breakthrough in Estonian rural housing construction occurred in

1958, when collective farms started to build urban-type apartment blocks. At that

time an apartment block in the countryside was an unprecedented phenomenon.

Until then construction had been carried out more by individual projects; yet,

according to the new order, standard designs had to be used. The most well-

known standard design (No 61) was the one made by architect Boriss Mironov in

1958. These two-storey stove-heated buildings with four to eight apartments had

calcium silicate brick walls and low-pitched roofs. If the client had more money,

the walls were also plastered. The interior planning of apartments is similar to that

of urban houses. Unlike urban houses, the bathroom and toilet were separated

from each other, as, due to the absence of sewerage, earth closets had to be built.

The apartments also had a larder, considering the lifestyle of the rural population

and bigger food supplies. In the years 1958–1962 this was the most widely-spread

design in the countryside – 32% of dwelling houses were built according to that

(Peterson 1964: 86; Fig. 11 page 118).

The apartment blocks provided country people with new conveniences, yet,

were poorly adapted to country life. The new building type thoroughly reshaped

the appearance of rural settlements and the rural population was forced to adapt

themselves to the urban way of life. In spite of the national centralization policy, in

1970 as many as 86% of the rural families in Estonia lived on scattered farmsteads.

However, during the next three decades a decisive breakthrough occurred: in the

year 2000 only 31% of country people lived in farmhouses, while 40% resided in

apartment blocks and about 29% -- in new one-family or terraced houses.

In the 1970s–1980s many collective farms were united into king-size ones.


136 137

These huge collective farms were giving high priority to the development of one

central settlement only (the term agro-town started to spread), while the others

were neglected and therefore, due to poorer living conditions, people started

to move into centres. It was not only centuries-old ancient villages that became

deserted, but also old parish and commune centres as well as the centres of

former small collective farms and divisions.

Due to the project of agro-towns, two different lifestyles were formed in the

country – one of them traditional peasant-like, the other – modern urban. The

first one was prevalent in former farms and the majority of new one-family houses,

the other – in apartment blocks, where people were practically cut off from land

and country life. The centres of big collective farms developed into completely

urban settlements with four to five-storey standard urban houses made of concrete

panels (Fig. 12).

In the 1970s detached houses started to be built once again, as good workers

could not be attracted to the countryside with apartment blocks any more. One

of the first of the kind was a four or five-roomed dwelling house called Kullipesa

(Hawk’s nest) (Fig. 13), which was designed by architect Tõnu Kull in 1971, and

was among the most popular one-family houses in the countryside. Another very

widely-spread one-family dwelling resembling a traditional farmhouse was called

Ants and was designed by Ants Mellik in 1978.

Even more than dwelling houses, the architectural appearance and landscape

of rural areas was changed by the production buildings of kolkhozes and sovkhozes,

as well as their ways of land use, especially the extensive land improvement.

Besides churches, such huge and impressive buildings as the big barns and

storehouse-grain drier complexes erected in the 1970s–1980s had never been

built in our villages (Fig. 14).

The diversity of rural architecture was greatly improved by the transport-

related structures: railway buildings and, beginning from the 1950s, also coach

terminals and bus shelters. Railway buildings were erected in the countryside

throughout the whole century but coach traffic was light in Estonia before World

War II and therefore coach stations were not built. In the Soviet Union, on the other


137

hand, the development of public transport was highly prioritized and a dense

coach route network was established. The oldest rural coach stations were solid

wooden pavilions with doors and windows, with an open shelter supported by

posts in the front (Fig. 15 page 122). In the course of time they became simpler

and more robust, until finally it ended with open shelters made from concrete

elements (see Kask and Kivi: 2008).

Beginning from the 1960s quite a new type of buildings – thousands of

summer cottages – appeared in the rural areas (Fig. 16 page 123). Summerhouse

cooperatives with extremely dense housing constitute real holiday towns in the

vicinity of bigger cities.

In conclusion

Last century brought many new developments into our rural architecture and

landscapes. During the first two decades our rural landscape was enriched by

a great number of modern farmbuildings, especially in South Estonia, in the

vicinity of Tallinn and in East Virumaa county. The general growth of wealth also

contributed to the construction of many public buildings. Before World War I

numerous schoolhouses, community centres and commune houses as well as

dairies and other buildings that have been in use up to today were erected.

With the Land Reform of 1919 landlords’ great landed property was

distributed among many small farms. From the architectural point of view this

resulted in two significant phenomena. Numerous manor buildings failed to find

application any more and were knocked down or demolished. At the same time

the number of farmsteads nearly doubled. The small holdings founded in former

manor lands made our settlement considerably more dispersed, especially in

North and West Estonia. The buildings on new small farms were erected as simply

and cheaply as possible. The state granted the smallholders loans for building

and land improvement, counselled them in the sphere of construction and had

a number of designs created for the buildings suitable for smallholdings. On

the one hand, dwelling houses and outbuildings were modernized, and on the


138 139

other, the old and the new were tried to combine flexibly. On many smallholdings,

following the example of barn-dwellings, the dwelling house was under one and

the same roof with the barn and the storeroom.

As a result of the Soviet-time coercive collectivization, tens of thousands

of farms perished and hundreds of villages became deserted. The population

was concentrated in big collective farm centres with dense settlement. Extensive

virgin fields often reclaimed from wetlands, which were suitable for large-scale

production, appeared in rural landscapes, whereas small ancient fields overgrew

with brushwood.

By the end of the century another circle in the development of rural

settlement had been completed. Many kolkhoz and sovkhoz settlements have

entirely degenerated and plenty of apartment blocks stand derelict and plundered.

District heating and hot water supply have mostly ceased working, which has

considerably diminished the attractiveness of these houses.

As a new phenomenon, at the end of the 20th century real estate villages

started to be founded in the vicinity of major cities on former farmlands, which,

until recently, grew at an increasing pace.


139

Sources and references Karu, Mihkel 2005. Kus pidi kolhoosnik elama? Kolhooside tüüpelamuehitus Eestis kuni 1980.

aastateni. Bakalaureusetöö. Käsikiri Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis.Lutsepp, Elo 2006. Uudisasundused – 1930. aastate sotsiaalpoliitika ja arhitektuuri kohtumisi.

Magistritöö. Käsikiri Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis.Vahtre, Lauri 1985. Eesti maaseltsid ja nende majad enne I maailmasõda. Tallinn. Käsikiri Eesti

Vabaõhumuuseumis.Volkov, Leonid. Eesti arhitektuuri ajalugu. Käsikiri Eesti Arhitektuurimuuseumis (f 6, n 4, s 4).Eesti arhitektuuriajalugu 1965. Peatoimetaja H. Arman. Tallinn: Eesti Raamat. Gens, Leo 1978. Arhitekt Karl Burmani individuaalelamud. – Töid kunstiteaduse ja –kriitika alalt

2. Artiklite kogumik. Tallinn, lk 177–202.Habicht, Tamara 1977. Rahvapärane arhitektuur. Tallinn: Kunst. Hallas-Murula, Karin 2007. Albumitäis algkoolimaju. – Eesti Ekspress, 27.03.2007.Hein, Ants 2000. Hüpe Euroopa poole: aastad 1900–1918. – Eesti XX sajandi ruum. Space in

20th Century Estonia. Tallinn.Hein, Ants 2003. Eesti mõisaarhitektuur. Historismist juugendini. Tallinn: Hattorpe.Helme, Mehis 2003. Eesti raudteejaamad. Tallinn: Tänapäev.Jänes, Liina 2005. The Stalinist Collective Farm Village. Attempts to Establish Town-type Settlements

in the Estonian Landscape. Stalinistlik kolhoosiküla. Soov tuua linna-tüüpi asustus Eesti maastikku. – Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era. Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 16. Edited by/toimetanud Mart Kalm, Ingrid Ruudi, lk 184–199.

Jänes, Martin, Loit, Mari 2006. Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Jääts, Indrek 2000. Maaelu muutumine Oisu piirkonnas Järvamaal (1970.–1990. aastad) – ERMi Aastaraamat XLIV. Tartu, lk 109–134.

Jääts, Indrek 2002. Töö kolhoosis. Oisu piirkond Järvamaal 1940. aastate lõpust 1960. aastate lõpuni. – ERMi Aastaraamat XLVI. Tartu, lk 27–50.

Jääts, Indrek 2004. Sotsialistlik põllumajandus: varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal. I–II. – Akadeemia nr 1–2, lk 132–168; 393–423.

Kalm, Mart 2001. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn. Kammal, Uno 1963. Maa elamuehituse mõningaid probleeme. – Elamuehituse küsimusi. Riiklik

Ehituse ja Arhitektuuri Komitee. Tallinn, lk 42–55.Karu, Ellen 1990. The architectural foundation of cultural centres in the Estonian countryside in

the early 20th century. – The Baltic countries 1900–1914. (Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 5:2), Stockholm, pp. 619–638.

Kask, Eve ja Kivi, Signe 2008. Eesti bussiputkade peaaegu täielik teejuht. Tallinn: Tänapäev. Lauri, H. 1913. Eeskujulik põllumehe elumaja. – Põllutööleht, nr 21, lk 163–165.Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Tallinn.

141

20 t h c e n t u r y – b r e a k t h r o u g h i n E s t o n i a n r u r a l a r c h i t e c t u r e

14 0 141

Pantelejev, V. 1968. Eesti maa-asulate uus ilme. – Ehitus ja arhitektuur, nr 3, lk 3–6.Perna, Artur 1913. Seletuseks Puisi talus ehitatava elumaja kohta. – Talu, nr 8, lk 241–244. Perna, Artur 1914. Eesti talu-elumaja joonistused. Ia, Ib. – Talu, nr 2, 3, lk 48–50; 71–73. Peterson, Aleksei 1964. Tüüpprojektide kasutamisest maaelamuehituses 1953–1962. –

Etnograafiamuuseumi Aastaraamat XIX, lk 76–87.Peterson, Aleksei 1965. Asunike elamute ehitamisest kodanlikus Eestis. – Etnograafiamuuseumi

Aastaraamat XX, lk 184–208.Peterson, Aleksei 1966. Võru rajooni kaasaegne maaelamu. – Etnograafiamuuseumi Aastaraamat

XXI, lk 47–74.Pärdi, Heiki 2005. Eesti taluhäärberid. Tallinn: Tänapäev.Pärdi, Heiki 2007. Eesti taluhäärberid II. Tallinn: Tänapäev.Pärdi, Heiki 2007. Eesti taluelamu moderniseerumine 1850.–1920. aastail. Elamiskultuur ja

hügieen. – Suitsutare 4. Tallinn, lk 39–100. Pärdi, Heiki 2007. Eesti maa-arhitektuur XX sajandi pööristes. – Eesti põllumajandus XX sajandil.

I osa. Inimene ja ühiskond. Tallinn, lk 267–274.Рихтер, Елизавета 1976. Pусское население западного Причудья. Tallinn.Saron, Juta 1988. Raudkiviehitus Muhu saarel 20. sajandi algupoolel. – Etnograafiamuuseumi

Aastaraamat XXXVI. Tallinn, lk 43–58.Tihase, Karl 1974. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Kunst.Viirma, V. 1983. Eesti küla ehitab. Tallinn: Eesti Raamat.

xx sajand – murrang eesti maa-arhitektuuris toimetised/evm_toim-1-art3-pärdi.pdf · puisi talu...

Documents