INVESTEERINGUTOETUSE MÕJU

EESTI KALANDUSSEKTORILE

L Õ P P R A P O R T

Teostatud vastavalt Põllumajandusministeeriumiriigihankele nr 020209PK

Esitatud 29.09.2006

Koostanud: AS Helmes / OÜ HansaUuringud

Tallinnseptember 2006

Dokumendi number:

PMN-UUR-002

Klient:Põllumajandusministeerium

Versioon:1

Lehti:66

Dokumendi nimetus:

Staatus:esitatud

Autor:Anne-Mai Kaarma

Kuupäev:29.09.20069

Ajalugu:Autor Organisatsi

oonKuupäev

Versioon

Märkmed

Anne-Mai Kaarma

Helmes / Hansauuringud

29.09.2006 1.0

2/66

LÜHIKOKKUVÕTE (MANAGEMENT SUMMARY)

Uuringu eesmärkideks oli hinnata: RAK KAR meetmete eesmärkide täitumist läbi toetuste kuidas on seni kalandussektori ettevõtetele RAK KAR meetmete raames antud

investeeringutoetused mõjutanud ettevõtteid ning sektorit tervikuna

Uuringu käigus küsitleti ettevõtte tipp- või keskastmejuhte, kes vastutasid otseselt EL toetuste taotlemise või EL projektide ellurakendamise eest ettevõttes. Lisaks telliti Äriregistrist andmed valimisse kuuluvate ettevõtete majandusnäitajatega perioodist 2003-2005. Andmete kogumine toimus augustis ja septembris 2006 a. Valimi mahuks kujunes 140 ettevõtet, kellest 50 olid saanud RAK KAR meetmete toetusi.

RAK KAR meetmete toetuste mõju ettevõtete finants- ja sotsiaalmajanduslikele näitajatele hinnati neljas kategoorias:

äritegevuse tulemuslikkus finantstugevus töökohad investeerimistegevus

Uuringu põhjal võib järeldada, et finants-majanduslikele näitajatele tuginedes on RAK KAR meetmete toetusi saanud ettevõtted edukamad kui toetusi mittesaanud ning välja antud toetused on aidanud tugevdada ettevõtete seisu. Kui käesoleval hetkel on finants-majanduslikud tulemused võrreldavad, siis pikemas perspektiivis annavad tehtud investeeringud paremad eeldused edukamaks toimimiseks toetust saanud ettevõtetele.

Võrreldes ettevõtete aktiivsust investeeringute tegemisel ja strateegilise planeerimise osas, siis toetust saanud ettevõtete aktiivsus nimetatud valdkondades on märkimisväärselt kõrgem. Toetust saanutest on teinud täiendavaid investeeringuid vabanenud omavahendite arvelt keskmiselt 64 % ettevõtetest, mis näitab selgelt ettevõtete valmisolekut arendada valdkonda ning kindlustada ettevõtte edu tulevikus. 38% valimist olid veendunud, et taotlevad järgnevatel aastatel toetusi PRIA-st. Lisades neile vastused „tõenäoliselt jah”, on potentsiaalsete taotlejate hulk 50% valimist, seega 70 ettevõtet.

Toetust saanud ettevõtetele on iseloomulikum strateegiline planeerimine, mis loob eelduse jätkusuutlikuks tegevuseks. Uue EL programmperioodi (2007-2013) kalanduse meetmete rakendamisel tuleb toetuse taotlejaid suunata taktikaliselt planeerimiselt strateegilisele tagamaks kalanduse tasakaalustatud areng. Riigipoolset informatiivset tuge eesmärkide seadmisel vajavad enim kalapüügiga tegelevad kalandusvaldkonnad. Ettevõtete enda eesmärkide prioriteetsus kattub osaliselt RAK KAR meetmete eesmärkidega.

3/66

SISUKORDLÜHIKOKKUVÕTE (MANAGEMENT SUMMARY)...................................3

1. LÄHTEPOSITSIOON JA UURINGU EESMÄRK..................................5

1.1 Uuringu eesmärgid.....................................................................................5

1.2 Kalandusvaldkonnaga seonduvad RAK meetmed..................................6

Kalandusvaldkonnaga seonduvad RAKi meetmed.......................................6

2.1 Üldkogumi kirjeldus.................................................................................12

2.2 Valimi moodustamise kriteeriumid ja planeeritud valim.....................13

2.3 Küsimustik ja andmete kogumine..........................................................14

2.4 Andmete analüüs ja tulemuste esitamine...............................................14

3. VASTAJATE PROFIIL.............................................................................15

4. KOKKUVÕTE UURINGU TULEMUSTEST........................................19

4.1 Ettevõtte eesmärgid ja RAK meetmete eesmärkide tähtsus ettevõtetes19

4.2 RAK KAR meetmete toetuste mõju ettevõtetele..............................23

Ettevõtete hinnang majanduslikule olukorrale...........................................23

PRIA abil tehtud investeeringute kasulikkus ettevõttele............................25

Täiendavad investeeringud vabanenud omavahendite arvelt....................28

Hinnang PRIA info-ja juhendmaterjalide asjakohasusele ning

rahastamisotsuste läbipaistvusele..................................................................28

RAK KAR toetuste mittetaotlemise põhjused.............................................31

Investeeringuvajadus kalandusvaldkonnas lähiaastatel.............................33

4.3 RAK KAR meetmete toetuste mõju ettevõtete finants- ja

sotsiaalmajanduslikele näitajatele.................................................................38

5. KOKKUVÕTE...........................................................................................47

LISAD..............................................................................................................48

LISA 1 Küsimustik.........................................................................................48

LISA 2 Heakskiidetud taotlused...................................................................63

LISA 3 Projektimeeskonna tutvustus...........................................................66

4/66

1. LÄHTEPOSITSIOON JA UURINGU EESMÄRK

1.1 Uuringu eesmärgid

Uuringu „Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile” eesmärgiks oli hinnata, kuidas on seni kalandussektori ettevõtetele KAR meetmete raames antud investeeringutoetused mõjutanud ettevõtteid ning sektorit tervikuna, kuivõrd on tagatud püstitatud eesmärkide täitmine läbi toetuste.

Uuring viidi läbi Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) tehnilise abi meetme raames. Saadud teavet kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) kalanduse meetmete rakendamisel.Aastatel 2007-2013 hakkavad Euroopa Liidu liikmesriigid kalandustoetusi saama läbi Euroopa Kalandusfondi (EKF), mis asendab aastatel 2004-2006 toetuste allikaks olevat Kalanduse Arendusrahastut (KAR). Uue Euroopa Kalandusfondi eesmärkideks on lihtsustada Ühise Kalanduspoliitika meetmete elluviimist, aidata kalanduspiirkondadel oma majandust mitmekesistada, lihtsustada toetuste andmist ja suurendada subsidiaarsust. Euroopa Kalandusfondil on viis prioriteeti: kalalaevastiku püügivõimsuse kohandamine kalavarudega; vesiviljelus ning kala- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine; sektorile üldist kasu toovad meetmed; rannapiirkondade jätkusuutlik areng; tehniline abi.

Uuringu sihtrühmaks olid järgmised kalandusvaldkonnad:1) Kalapüük:

kaugpüük, Läänemere kalapüük, Läänemere rannapüük, sisevete kalapüük,

2) Kalasadamad3) Kala töötlemine ja turustamine4) Vesiviljelus

Uuriti nii toetust saanud, toetust taotlenud, kuid seda mitte saanud ja toetust mitte taotlenud ettevõtteid. Tulemused kajastati valdkondade kaupa, samuti tegutsemispiirkonniti ning suurusgrupiti.

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada:

kui efektiivsed on olnud RAK KAR abil tehtud investeeringud milline on olnud majanduslik areng KAR toetust saanud ettevõtetes, võrreldes toetust

mittesaanud ettevõtetega kas meetmete eesmärgid on täidetud

5/66

kui efektiivsed on olnud RAK KAR raames tehtud investeeringud, milline on olnud nende mõju toetust saanud ettevõtete majanduslikule olukorrale ning arengule ja kuivõrd on täidetud püstitatud eesmärgid võrreldes eelstruktuurivahendite meetmetega

miks osad ettevõtted ei ole toetusi taotlenud ning kas neil on kavas taotleda edaspidi

Uuringu tulemused sisaldavad:- ettevõtete finantsmajanduslike näitajate analüüsi,- kogutud statistilise informatsiooni analüüsi.

1.2 Kalandusvaldkonnaga seonduvad RAK meetmed

Riiklik arengukava (lüh. RAK) on EL liikmesriigi valitsuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav arengudokument, mis sisaldab toetust vajavate prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust.

RAK toetuste maht 2004-2006 prioriteetide kaupa (eesti kroonides) Tabel 1Prioriteet Valdkond Fond    EL osalus       Eesti osalus        Kokku

    1 Inimressursi arendamine ESF 1 187 473 560 361 464 324 1 548 937 884

    2 Ettevõtluse konkurentsivõime ERDF 1 141 731 443 380 577 148 1 522 308 590

    3 Põllumajandus, kalandus ja maaelu

EAGGF, FIFG 1 080 576 120 435 223 074 1 515 799 194

    4 Infrastruktuur ja kohalik areng ERDF 2 155 150 811 681 758 423 2 836 909 234

    5 Tehniline abi ERDF 228 337 871 76 112 634 304 450 505KOKKU     5 793 269 804 1 935 135 602 7 728 405 407

Kalandusvaldkonnaga seonduvad RAKi meetmed

1. RAKi meede 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ (sihtgrupp: kalalaevad kaug-, traal- ja rannapüügis; toetust saab taotleda alates 2005. aasta sügisest)1

2. RAKi meede 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine” (sihtgrupp: kala-laevad traal- ja rannapüügis; toetust saab taotleda alates 2004. aasta sügisest)2

1 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2005, 86, 1295, §6

2 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2004, 109, 1746, §4

6/66

3. RAKi meede 3.11.1 „Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise investeeringutoetus” (sihtgrupp: kala ja vesiviljelussaaduste töötlejad; toetust saab taotleda alates 2004. aasta sügisest)3

4. RAKi meede 3.11.2 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” (sihtgrupp: vesiviljelusega tegelejad; toetust saab taotleda alates 2004. aasta sügisest)4

5. RAKi meede 3.11.3 „Kalasadamate moderniseerimine” (sihtgrupp: kalasadamad; toetust saab taotleda alates 2005. aastast)5

6. RAKi meede 3.11.4 „Sisevete kalanduse investeeringutoetus” (sihtgrupp: sisevete kalandusega tegelevad kalurid ja kalandusettevõtted; toetust saab taotleda alates 2004. aasta sügisest)6

7. RAKi meede 3.12.1 „Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed” (sihtgrupp: kalalaeva kalurid; taotluste vastuvõtt kuni 02. 03.2006)7

8. RAKi meede 3.12.2 „Uute turgude leidmine“ (sihtgrupp: kutselise kalapüügi, kala-töötlemise või vesiviljelusega seotud mittetulundusühingud; taotluste vastuvõtt kuni 07.07.2006)8

Käesoleva töö üheks eesmärgiks on välja selgitada kuivõrd on täidetud KAR-i eesmärgid võrreldes eelstruktuurivahendite meetmetest tulenevate eesmärkidega.Eelstruktuuri meetme Sapardi programmi eesmärkideks oli lahendada prioriteetsed probleemid, et tagada kandidaatriikide põllumajandussektori ja maapiirkondade säästev areng ning aidata rakendada Ühenduse seadusandlust (aquis) ühtse põllumajanduspoliitika ja sellega seotud poliitikate osas.

3 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“ alameetme 3.11.1 „Kala ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetus“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2004, 45, 777, §3

4 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“ alameetme 3.11.2 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2004, 109, 1746, §4

5 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“ alameetme 3.11.3 „Kalasadamate moderniseerimine“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2005, 16, 163

6 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed“ alameetme 3.11.4 „Sisevete kalanduse investeeringutoetus“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2004, 136, 2098, §5

7 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.12 „Muud kalandusega seotud meetmed“ alameetme 3.12.1 „Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2005, 104, 1581

8 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006“ meetme 3.12 „Muud kalandusega seotud meetmed“ alameetme 3.12.2 „Uute turgude leidmine“ tingimused, Riigiteataja Lisa 2005, 114, 1762

7/66

Kalandusvaldkonnaga seonduvate RAK meetmete eesmärgid

Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine (meede 3.9)

Meetme eesmärgiks on tagada püsiv tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja kasutatavate kalavarude vahel. Spetsiifiliseks eesmärgiks on kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine saavutamaks tasakaalu kasutatavate kalavarudega. Sisu Kalavarude kasutamisel tuleb säilitada kalapopulatsioonide looduslik taastootmisvõime, mistõttu ei tohi viia kalavarude suurust allapoole bioloogiliselt lubatavat piiri. Kalandussektori konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik püsiva tasakaalu saavutamine kalavaru loodusliku taastootmise ja selle kasutamise vahel. Kalavarude intensiivne kasutamine sõltub eelkõige olemasolevast püügivõimsusest. Meede aitab kaasa kalapüügi optimaalsele majandamisele ja kalavaru stabiilse olukorra säilitamisele.

Toetatavate tegevuste üldiseloomustus

hüvitiste maksmine kalalaevade püügitegevuse lõplikul lõpetamisel hüvitiste maksmine kalalaeva sihtotstarbe lõplikul muutmisel (nt. kalalaevade kasutamine

õppe, teadusuuringute, ajaloo säilitamise, turismi jne eesmärgil)

Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine (meede 3.10)

Toetuse üldine eesmärk on kala töötlemise ja tehniliste tingimuste parandamine merel püüdvatel kalalaevadel. Toetuse spetsiifilised eesmärgid:1) parandada kalalaeva tehnilisi tingimusi, kala töötlemistingimusi ning tööolusid ja ohutust kalalaeval;2) soodustada selektiivsema püügitehnoloogia kasutuselevõttu.

Toetatavad tegevused

Toetust võib taotleda järgmiste investeeringute tegemiseks kalalaevas:1) kala käitlemiseks ja säilitamiseks vajalike seadmete ostmine ja paigaldamine;2) peatekil paiknevate seadmete (vintsid, tõstukid, ankruseadmed jms) ostmine ja paigaldamine;3) peatekil asuvate tekiehitiste ümberehitamine;4) päästevahendite (päästepaadid, -vestid, signaalraketid jms) ostmine ja paigaldamine;5) tuletõrje- ja avariivarustuse (tuletõrjepumbad, -voolikud, häiresüsteemid jms) ostmine ja paigaldamine;6) sidevahendite ostmine ja paigaldamine;7) elektri-, ballasti- ja sanitaarsüsteemide ümberehitamine;8) selektiivsete püügivahendite ostmine.

Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed (meede 3.11)

8/66

Meetmete üldiseks eesmärgiks on kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemise arendamine ja kaas-ajastamine, vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine, kala vastuvõtutingimuste parendamine sadamates ja kalavastuvõtupunktides, sisevete kalanduse investeeringute toetamine.Meetmete spetsiifilised eesmärgid on:

- kala- ja vesiviljelussaaduste töötlemistingimuste parandamine, kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine, tootearenduse stimuleerimine, töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamine,

- vesiviljeluse tootmistingimuste kaasajastamine ja uute tehnoloogiate juurutamine, toodangu kvaliteedi tõstmine, vesiviljelusega kaasneva keskkonnakoormuse vähendamine, vesiviljeluse toodangumahu suurendamine,

- kala vastuvõtu ja säilitustingimuste, hügieeni ja töökeskkonna parendamine sadamates, kalalaevade teenindamise parendamine sadamates,

- sisevete kalalaevade moderniseerimine ja uuendamine.

Meede jaguneb järgmisteks alameetmeteks:3.11.1 Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise investeeringutoetus3.11.2 Vesiviljeluse investeeringutoetus3.11.3 Kalasadamate moderniseerimine3.11.4 Sisevete kalanduse investeeringutoetus

3.11.1 Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise investeeringutoetus

Toetuse üldine eesmärk on kala ja vesiviljelustoodete töötlemise arendamine ja kaasajastamine.  Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised:      1) kala ja vesiviljelustoodete töötlemistingimuste parandamine;            2) kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine;            3) tootearenduse stimuleerimine;            4) töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamine

Toetatavad tegevused  Toetust võib taotleda:1) kala või vesiviljelustoodete töötlemiseks vajalike ehitiste, sealhulgas külm- ja laohoonete ehitamiseks või rekonstrueerimiseks;2) kala või vesiviljelustoodete käitlemise seadmete ja tehnoloogiliste liinide, sealhulgas puhastusseadmete, külmatootmisseadmete, veevarustussüsteemide, energeetikasüsteemide ja keskkonnasõbralikke pakkematerjale kasutavate pakkeliinide ostmiseks ja paigaldamiseks;3) kala või vesiviljelustoodete kvaliteedikontrolliks vajalike seadmete, sealhulgas integreeritud infotehnoloogia ostmiseks ja paigaldamiseks;4) paiksete kütteseadmete ostmiseks ja paigaldamiseks;5) külmikveokite ja laotõstukite ostmiseks;6) jäätmekäitlusehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks;7) jäätmete käitlemise, kahjutustamise, tootmise kõrvalsaaduste käitlemise seadmete ja tehnoloogiliste liinide ostmiseks ja paigaldamiseks.  3.11.2 Vesiviljeluse investeeringutoetusToetuse üldine eesmärk on vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine.

9/66

Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised:1) tootmishoonete ja rajatiste kaasajastamine;2) toodangu kvaliteedi tõstmine rahuldamaks töötleva tööstuse vajadusi;3) vesiviljelusega kaasneva keskkonnakoormuse vähendamine;4) toodangumahu suurendamine.

Toetatavad tegevused

Toetust võib taotleda:1) vesiviljelusehitiste (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu kohandamiseks vajalikud rajatised, sisekasvatushooned, haudemajad, kalahoidlad, piirderajatised jms) ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks;2) vesiviljelusehitiste juurde kuuluvate seadmete (haude-, söötmis-, veevarustus-, veepuhastus-, kala sorteerimis-, loendamis-, kaalumis-, ladustamis-, aereerimis- ja temperatuuri reguleerimise seadmete jms) ostmiseks ja paigaldamiseks;3) vesiviljelusehitiste juurde kuuluvate juhtimissüsteemide (hapniku mõõtmise süsteemid, PH mõõturid jms), sh integreeritud infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ostmiseks ja paigaldamiseks;4) kalakasvatussumpade ja teisaldatavate plastikbasseinide ostmiseks ja paigaldamiseks;5) kalakasvatussumpade hooldamisseadmete (ujuvplatvormid, tõstukid, kalapumbad jms) ostmiseks ja paigaldamiseks;6) kalakasvatussumba teeninduspaatide ostmiseks;7) vesiviljelustoodete esmaseks töötlemiseks «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 3 lõike 2 tähenduses vajalike seadmete ja vahendite ostmiseks ja paigaldamiseks;8) vesiviljelustoodete transpordiks vajalike konteinerite (koos temperatuuri reguleerimise seadmete, aeraatorite jms-ga) ostmiseks ja paigaldamiseks;9) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks suunatud veepuhastusehitiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks;10) veepuhastusehitistega kaasnevate vajalike seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks;11) vesiviljelusehitiste valvesüsteemide ostmiseks ja paigaldamiseks.

3.11.3 Kalasadamate moderniseerimine

Toetuse üldine eesmärk on parendada kala vastuvõtutingimusi ja rekonstrueerida infrastruktuuri kalasadamates.

Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised:1) parendada hügieeni ja töökeskkonna tingimusi kala lossimisel ja käitlemisel;2) parendada kalalaevade teenindamist sadamates;3) parendada kalandussaaduste turustamist.

Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid

Toetust võib taotleda üksnes kalasadamale või üksnes sadama sellele osale, kus toimub kala vastuvõtt kalalaevadelt ja muu sellega seonduv tegevus (edaspidi kalasadam). Nimetatud toetust võib taotleda järgmiste tegevuste ja investeeringuobjektide kohta ( edaspidi investeeringuobjekt):1) kala lossimiseks kasutatava kai rekonstrueerimine;2) elektri- ja veevarustuspunkti ehitamine ja rekonstrueerimine;

10/66

3) kütusetankla ehitamine ja rekonstrueerimine;4) kalalaeva hooldamiseks ja remondiks vajaliku rajatise ehitamine ja rekonstrueerimine;5) kalurite olmehoone või -ruumi ehitamine ja rekonstrueerimine;6) kalalaeva teenindamiseks vajaliku seadme (elektri-, veevarustus-, kütuse tankimis-, laevade hooldamis- ja remondiseadmed) ostmine ja paigaldamine;7) kalasadama tee ehitamine, rekonstrueerimine või teekatte parendamine;8) kalatoodete ladustamine ja säilitamine, sh vajaliku külmhoone, laohoone, hulgimüügihoone ehitamine ja rekonstrueerimine;9) lossimiseks ja ladustamiseks vajaliku seadme, sh kastipesuliini ostmine ja paigaldamine;10) jäämasina ostmine ja paigaldamine.

3.11.4 Sisevete kalanduse investeeringutoetus

Toetuse üldine eesmärk on soodustada investeeringuid sisevete kalandusse. Toetuse spetsiifilised eesmärgid on toetada kalalaevade uuendamist ja moderniseerimist, et parendada kalalaevade töötingimusi ja -ohutust ning püütud kala kvaliteeti.

Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid

Toetust võib taotleda järgmiste tegevuste ja investeeringuobjektide (edaspidi investeeringuobjekt) kohta:1) uue kalalaeva ehitamine või uue kalalaeva ostmine;2) laevakeretöö tegemine;

3) mootori ostmine ja paigaldamine moderniseeritavale kalalaevale;                                                                                                                                       [RTL 2006, 26, 480 - jõust. 30.03.2006]4) kala säilitamiseks kasutatava ruumi ümberehitamine;5) kala säilitamiseks vajaliku seadme ostmine ja paigaldamine;6) laeval paikneva seadme nagu vints, tõstuk jms, ostmine ja paigaldamine;7) tekiehitise ja olmeruumi ümberehitamine;8) päästevahendi ostmine ja paigaldamine;9) tuletõrje- ja avariivarustuse ostmine ja paigaldamine;10) sidevahendi ostmine ja paigaldamine;11) navigatsiooniseadme, nagu asukoha määramise seadme, kompassi, arvuti, elektroonilise kaardi jms, ostmine ja paigaldamine;12) masinaruumi ümberehitamine, sinna juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine;13) laevasüsteemi, nagu elektri- ja sanitaarsüsteemi jms, ja torustiku ümberehitamine;14) keskkonnakaitsevahendi, nagu reovee kogumise mahuti ning olmeprügi, sh toidujäätmete kogumise vahend jms, ostmine ja paigaldamine.

Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed (meede 3.12.1)

Toetuse eesmärk on toetada kalureid kalapüügi lõpetamisel. Toetus on mõeldud laevapere liikmetele, kes kaotavad või on kaotanud töö meetme 3.9 raames utiliseeritud või sihtotstarvet muutnud kalalaevadel. Üks taotleja saab esitada ainult ühe taotluse.

Uute turgude leidmine (meede 3.12.2)

11/66

Toetuse eesmärk on propageerida kalandustoodete tarbimist ja leida kala- ja vesiviljelustoodetele uusi turuväljundeid. Toetust antakse muuhulgas messidel ja näitustel osalemiseks.

2. METOODIKA

2.1 Üldkogumi kirjeldus

Uuringu üldkogumis on esindatud järgnevad kalandusvaldkonnad:

Kalapüük: kaugpüük, Läänemere kalapüük, Läänemere rannapüük, sisevete kalapüük,

Kalasadamad Kala töötlemine ja turustamine Vesiviljelus

Kaugpüügi kalurid eristuvad teistest kaluritest selle poolest, et valdavalt on tegemist palgatöötajatega, kes ei planeeri varustuse uuendamist, laeva soetamist või remontimist jms. ning nende kaasamine valimisse ei olnud antud uuringu raames toetuste taotlemise seisukohalt aktuaalne. Sellest lähtuvalt on kaugpüügi puhul valimisse kaasatud nelja kaupüügi ettevõtte juhid.

Ranna- ja sisevete kalurite üldkogumi määratlemisel lähtuti Keskkonnaministeeriumi andmetest, mille kohaselt on neid kokku ca 2230. Nimetatud arv ei kajasta täpset inimeste arvu, vaid väljastatud kalapüügilubade arvu. Ühele kalapüügiloale võib olla märgitud kuni kolm kalurit, samas on lube välja antud ka juriidilistele isikutele. Mitmed rannakalurid on samal ajal paralleelselt sisevete kalurid. Uuringu üldkogumi moodustamisel oli eelpooltoodut arvesse võttes otstarbekas ranna- ja sisevete kalurid ühenada ühe valdkonna alla.

Registreerimata kalasadamate kohta ei ole olemas ametlikke (kontakt)andmeid, mistõttu piirduti vaid registreeritud sadamatega. Mitmed vesiviljelejad on samaaegselt tegevad ka kala töötlemise ja turustamisega.

Kokku oli üldkogumi suuruseks ca 2467 kalurit ja kalandusettevõtet.

12/66

2.2 Valimi moodustamise kriteeriumid ja planeeritud valim

Valimi mahuks planeeriti 140 kalurit ja kalandusettevõtet. Uuringu eesmärkidest lähtuvalt oli oluline võrrelda tulemusi tegevusvaldkondade lõikes.Selleks moodustati üldkogumi gruppidest tegevusvaldkonnad nii, et:- tegevusvaldkonna suurus oleks piisavalt suur usaldusväärsete järelduste tegemiseks,- tegevusvaldkonda kuuluvad vastajad oleksid võimalikult homogeensed.

Nendest kriteeriumidest tulenevalt moodustus kuus tegevusvaldkonda (vt tabel 2).- kaugpüük (uuringu valimis 4 ettevõtet; ettevõtete kooseisus töötab ca 300 kalurit),- Läänemere traalpüük (kokku ca 589),- Läänemere sisevete ja rannakalurid (kokku ca 223010),- kalasadamad (kokku ca 35 sadamat11),- kalatööstused (kokku ca 60 ettevõtet12),- vesiviljelejad (kokku üle 80 ettevõtte; kaasatud ka turismindusega tegelevad vesiviljelejad, turismiga tegelejate hulk valimist 45% 13).

Üldkogum ja valim tegevusvaldkondade lõikesTabel 2

Tegevusvaldkond ÜldkogumLiikmete

arvOsakaal Liikmete

arvOsakaal Liikmete arv Osakaal

Kaugpüük ca 4 0% 4 3% 4 3%Läänemere traalpüük ca 58 2% 20 14% 20 14%Läänemere sisevete ja rannakalurid ca 2230 90% 66 47% 53 38%Kalasadamad ca 35 1% 10 7% 10 7%Kalatööstused ca 60 2% 20 14% 20 14%Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted ca 80 3% 20 14% 33 24%

KOKKU 2467 100% 140 100% 140 100%

Planeeritud valim Tegelik valim

Kaugpüügi ettevõtete arvu väiksusest tulenevalt on valimisse kaasatud 100% üldkogumist; traalpüügi, kalasadamate, vesiviljelejate ja tööstuste korral on valimis esindatud kolmandik üldkogumist, mis annab usaldusväärse baasi järelduste tegemiseks. Tabelis 2 toodud üldkogumi baasil koostati valim juhuslikku väljavõttu kasutades.

Uuringu eesmärkidest lähtuvalt oli oluline võrrelda tulemusi toetust saanute ja toetust mitte-saanute lõikes, suurusgrupiti ning regiooniti. Valimis esindatud ettevõtetest oli toetust saanud 36% ning toetust mittesaanuid 64% (vt. tabel 3). Eesti on jagatud nelja regiooni; suurim vastajate arv on Lääne-Eestist kuhu kuuluvad antud uuringus Rapla, Järva, Hiiu, Saare, Viljandi ja Pärnu maakond. Sisevete kalandusest 90% moodustav Peipsi regioon jääb antud uuringus Ida-Eesti regiooni.

9 Andmed Põllumajandusministeerium10 Andmed Keskkonnaministeerium11 Andmed Veeteedeamet12 Andmed Põllumajandusministeerium13 Andmed Põllumajandusministeerium

13/66

Suurusgruppidesse jaotamine toimus realiseerimise netokäibe baasil. Äriregistri andmed on saadud kalapüügi ettevõtete, sadamate, vesiviljelejate ja kalatööstuste kohta (vt tabel 3).

2.3 Küsimustik ja andmete kogumine

Valimi liikmete arvamuse uurimiseks koostati küsimustikud (vt lisa 1). Vastusevariandid valiti nii, et oleks võimalik kasutada kvantitatiivset andmeanalüüsi.

Valdkonna spetsiifikast lähtuvalt jaotusid ankeedid järgnevalt: A osa (kalapüük, ettevõtted) B osa (kalapüük, FIE) C osa (kalasadamad)D osa (kalatööstused)E osa (vesiviljelus)

Andmete kogumine:

1)Küsitlus viidi läbi telefoni teel ajavahemikul august kuni september 2006. Küsimustikes paluti anda hinnang toetuste mõjule ja vajalikkusele, tuua välja ettevõtte eesmärgid, senine ja tulevikus planeeritav toetuste taotlemine, üldandmed vastaja kohta (demograafia). Küsitluse läbiviimisel võeti telefoni teel kontakti ettevõtte tipp- või keskastmejuhiga.

2)Ettevõtte finantsnäitajate analüüsiks telliti Äriregistrist andmed tegelikku valimisse kuuluvate ettevõtete majandusnäitajatega perioodist 2003-2005 (bilanss, kasumiaruanne).

2.4 Andmete analüüs ja tulemuste esitamine

Kogutud andmed sisestati arvutiprogrammi MS Excel. Andmete teisendamisel ja analüüsimisel kasutati MS Excel’i võimalusi. Andmeid analüüsiti lähtuvalt uuringu eesmärkidest.

Analüüsi detailsed tulemused toodi välja võrdlusobjektide:- toetust saanud vs toetust mitte-saanud ettevõtted- uuritavad valdkonnad- piirkonnad- suurusgrupid

lõikes. Erinevuste väljatoomiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid. Avatud küsimuste vastustest kokkuvõtete tegemiseks kasutati kontentanalüüsi. Finants- ja sotsiaalmajanduslike näitajate alusel viidi läbi näitajate dünaamika ja finantssuhtarvude analüüs võrdlusobjektide lõikes.

Uuringu tulemused esitati raportina MS Word failis ja presentatsioonina MS PowerPoint failis.

14/66

3. VASTAJATE PROFIIL

Tabel 3Uuringu üldkogum ja valim

KaugpüükKalapüük ET

(traal)

Kalapüük FIE

(siseveed, rannakalurid

) Kalasadam Kalatööstus Vesiviljelus KokkuÜldkogum 4 58 2230 35 60 80 2467Valim, n=140 4 20 53 10 20 33 140Toetust saanud 3 11 9 10 13 4 50Toetust mitte-saanud 1 9 44 0 7 29 90Põhja-Eesti 6 1 1 4 5 17Ida-Eesti 1 13 1 3 8 26Lõuna-Eesti 11 0 1 9 21Lääne-Eesti 17 28 8 12 11 76Realiseerimise netokäive üle 100 milj.(2004); Grupp I 1 2 3Realiseerimise netokäive üle 10 milj.(2004), Grupp II 3 1 5 9 1 19Realiseerimise netokäive üle 3 milj.(2004); Grupp III 11 3 7 4 25Realiseerimise netokäive alla 1 milj.(2004); Grupp IV 6 2 2 9 19

Uuringu valimi profiil

4

3

1

1

3

20

11

9

6

1

17

1

11

6

53

9

44

1

13

11

28

10

10

0

1

1

0

8

5

3

2

20

13

7

4

3

1

12

2

9

7

2

33

4

29

5

8

9

11

1

4

9

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Valim, n=140

Toetust saanud

Toetust mitte-saanud

Põhja-Eesti

Ida-Eesti

Lõuna-Eesti

Lääne-Eesti

Realiseerimise netokäive üle 100 milj.(2004); Grupp I

Realiseerimise netokäive üle 10 milj.(2004), Grupp II

Realiseerimise netokäive üle 3 milj.(2004); Grupp III

Realiseerimise netokäive alla 1 milj.(2004); Grupp IV

Kaugpüük Kalapüük ET (traal) Kalapüük FIE (siseveed, rannakalurid) Kalasadam Kalatööstus Vesiviljelus

Uuringu valimi profiil

4

3

1

1

3

20

11

9

6

1

17

1

11

6

53

9

44

1

13

11

28

10

10

0

1

1

0

8

5

3

2

20

13

7

4

3

1

12

2

9

7

2

33

4

29

5

8

9

11

1

9

4

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Valim, n=140

T oetust saanud

T oetust mit t e-saanud

Põhja-Eest i

Ida-Eest i

Lõuna-Eest i

Lääne-Eest i

Realiseerimise netokäive üle 100 milj.(2004); Grupp I

Realiseerimise netokäive üle 10 milj.(2004), Grupp II

Realiseerimise netokäive üle 3 milj.(2004); Grupp III

Realiseerimise netokäive alla 1 milj.(2004); Grupp IV

Kaugpüük Kalapüük ET (t raal) Kalapüük FIE (siseveed, rannakalurid) Kalasadam Kalatööstus Vesiviljelus

Joonis 1. Valimi profiil

15/66

Valimi keskmiseks käibeks 2004 aasta baasil kujunes 25,0 miljonit krooni, ulatudes 0,01 miljonist kroonist 327,7 miljoni kroonini. Suuremat käivet tegid valimis esindatud ettevõtetest kaugpüügi ettevõtted ning kalatööstused.Realiseerimise netokäibe baasil jaotati ettevõtted nelja gruppi:

Realiseerimise netokäive üle 100 milj.(2004); Grupp IRealiseerimise netokäive üle 10 milj.(2004), Grupp IIRealiseerimise netokäive üle 3 milj.(2004); Grupp IIIRealiseerimise netokäive alla 1 milj.(2004); Grupp IV

Gruppide esindatus kalandusvaldkonniti on toodud tabelis 3.

Arvestades asjaolu, et 90% ankeetidest täideti tippjuhi või funktsiooni juhi poolt, võib väita, et uuring hõlmab endas valdkonna otsustajate arvamust.

Valimi keskmiseks töötajate arvuks 2004. a. kujunes 66 inimest, ulatudes 1 töötajast 496 töötajani.Valimi baasil võib väita, et töötajate arv on vähenenud kalanduse kõigis valdkondades. Kõigi toetust mitte saanute ettevõtete töötajate arv on kas vähenenud või jäänud samaks (vt tabel 4). Kalavarude kahanemist silmas pidades on töötajate arvu vähenemine loomulik protsess, kuid regionaalse tasakaalu seisukohalt on eelkõige Lääne-Eestis töökohtade arvu säilitamine ja kasv olulised.

16/66

Tabel 4Töötajate arv valimi ettevõtetes perioodil 2003-2005.

17/66

Grupp Tegevusvaldkond Piirkond Toetuse saamine Töötajate arv 2003 Töötajate arv 2004 Töötajate arv 2005 Töötajate arv vs eelmine aastaI Käive üle saja milj.(2004) 2004/2003 2005/20041 Kalatööstus Põhja-Eesti Toetust saanud 534 496 0 92,9%2 Kaugpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 96 3 2 3,1% 66,7%3 Kalatööstus Lõuna-Eesti Toetust saanud 40 70 80 175,0% 114,3%

Keskmine näitaja grupis 223 190 41

II Käive üle 10 milj. (2004)1 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud 125 118 113 94,4% 95,8%2 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud 125 118 113 94,4% 95,8%3 Kaugpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 181 181 172 100,0% 95,0%4 Kaugpüük Põhja-Eesti Toetust saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad5 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud 77 66 66 85,7% 100,0%6 Kalasadam Põhja-Eesti Toetust saanud 11 15 19 136,4% 126,7%7 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud 90 74 60 82,2% 81,1%8 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 90 74 60 82,2% 81,1%9 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud 32 27 29 84,4% 107,4%

10 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust saanud 32 32 32 100,0% 100,0%11 Kaugpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad andmed puuduvad 1012 Kalatööstus Lõuna-Eesti Toetust saanud 18 28 36 155,6% 128,6%13 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud 25 27 27 108,0% 100,0%14 Kalasadam Lõuna-Eesti Toetust saanud 119 120 103 100,8% 85,8%15 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud 25 andmed puuduvad 4016 Kalatööstus Põhja-Eesti Toetust saanud 47 41 41 87,2% 100,0%17 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud 50 48 41 96,0% 85,4%18 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 31 27 28 87,1% 103,7%19 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 19 15 14 78,9% 93,3%

Keskmine töötajate arv grupis 65 63 56

III Käive üle 3 milj. (2004)1 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 4 3 andmed puuduvad 75,0%2 Traalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 16 16 andmed puuduvad 100,0%3 Vesiviljelus Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 16 14 11 87,5% 78,6%4 Kalatööstus Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 16 14 11 87,5% 78,6%5 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad6 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 6 8 9 133,3% 112,5%7 Kalatööstus Ida-Eesti Toetust saanud 16 16 andmed puuduvad 100,0%8 Vesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust mitte saanud 15 andmed puuduvad andmed puuduvad9 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud 13 13 14 100,0% 107,7%

10 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud 6 6 7 100,0% 116,7%11 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 6 5 5 83,3% 100,0%12 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 10 9 8 90,0% 88,9%13 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 1 1 0 100,0% 0,0%14 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 6 6 6 100,0% 100,0%15 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 7 11 13 157,1% 118,2%16 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud 5 andmed puuduvad 717 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 15 10 9 66,7% 90,0%18 Traalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 7 7 7 100,0% 100,0%19 Kalatööstus Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 1 1 1 100,0% 100,0%20 Vesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust saanud 4 4 4 100,0% 100,0%21 Kalatööstus Lõuna-Eesti Toetust saanud 4 4 4 100,0% 100,0%22 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud 6 6 6 100,0% 100,0%23 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud 5 5 5 100,0% 100,0%24 Vesiviljelus Põhja-Eesti Toetust saanud 3 3 3 100,0% 100,0%25 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 9 4 andmed puuduvad 44,4% #VALUE!

Keskmine töötajate arv grupis 8 8 7

IV Käive alla 1 milj. (2004)1 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 5 3 2 60,0% 66,7%2 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad3 Traalpüük Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 4 4 andmed puuduvad 100,0%4 Vesiviljelus Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 5 5 4 100,0% 80,0%5 Traalpüük Põhja-Eesti Toetust saanud 24 23 21 95,8% 91,3%6 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 2 2 2 100,0% 100,0%7 Traalpüük Põhja-Eesti Toetust saanud 9 9 andmed puuduvad 100,0%8 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 4 4 4 100,0% 100,0%9 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

10 Vesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad 2 2 100,0%11 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud 1 andmed puuduvad 112 Traalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 12 4 andmed puuduvad 33,3%13 Kalasadam Lääne-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad14 Traalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud 2 1 1 50,0% 100,0%15 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad16 Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad17 Vesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust mitte saanud 1 1 1 100,0% 100,0%18 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad 2 1 50,0%19 Vesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud andmed puuduvad andmed puuduvad andmed puuduvad

Keskmine töötajate arv grupis 6 5 4

18/66

Tabel 5

Valimi ettevõtete kalandusega tegelemise algusaastaKalapüük, ET Kalapüük, FIE Kalasadamad Kalatööstused Vesiviljelus Valim kokku2002 1 4% 2004 2 4% 1991 1 13% 2005 1 5% 2003 3 9% 2005 1 1%2001 1 4% 2003 1 2% 1985 1 13% 2004 2 10% 2002 1 3% 2004 4 3%2000 2 8% 2002 3 6% 1970 2 25% 2001 1 5% 2001 6 18% 2003 4 3%1999 2 8% 2001 5 9% 1963 1 13% 2000 2 10% 2000 7 21% 2002 5 4%1998 1 4% 2000 3 6% 1958 1 13% 1999 1 5% 1999 1 3% 2001 13 9%1997 2 8% 1999 6 11% 1950 1 13% 1998 1 5% 1997 1 3% 2000 14 10%1996 3 13% 1998 3 6% 1945 1 13% 1997 1 5% 1996 2 6% 1999 10 7%1993 3 13% 1997 1 2% 1996 2 10% 1995 2 6% 1998 5 4%1992 7 29% 1996 3 6% 1995 1 5% 1994 2 6% 1997 5 4%1991 1 4% 1992 1 2% 1994 2 10% 1992 3 9% 1996 11 8%1990 1 4% 1991 4 8% 1992 5 25% 1991 3 9% 1995 3 2%

1990 3 6% 1990 1 5% 1986 1 3% 1994 4 3%1989 1 2% 1985 1 3% 1993 3 2%1986 1 2% 1992 16 12%1985 1 2% 1991 9 7%1984 1 2% 1990 5 4%1980 2 4% 1989 1 1%1977 2 4% 1986 2 1%1972 2 4% 1985 3 2%1970 2 4% 1984 1 1%1966 1 2% 1980 2 1%1960 1 2% 1977 2 1%1955 1 2% 1972 2 1%1954 1 2% 1970 4 3%1952 1 2% 1966 1 1%1948 1 2% 1963 1 1%

1958 1 1%1955 1 1%1954 1 1%1952 1 1%1950 1 1%1948 1 1%1945 1 1%

n=24 n=53 n=8 n=20 n=33 n=138

19/66

4. KOKKUVÕTE UURINGU TULEMUSTEST

4.1 Ettevõtte eesmärgid ja RAK meetmete eesmärkide tähtsus ettevõtetes

Uuringu üheks eemärgiks oli hinnata RAK meetmete eesmärkide täitumist läbi toetuste. RAK meetmete eesmärgid on ära toodud raporti punktis 1.2. Järgnevatel joonistel (joon. 4.1.–4.5.) on toodud valimi poolt kirjeldatud eesmärgid kalandusvaldkonniti.

Kalapüük, ettevõtted Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2

3

4

5

6

8

0 3 6 9

Elu säilitamine saare peal

Kalapumpade ostmine

Puuduvad

Olemasolevate püügivõimaluste säilitamine

Turism

Saada suurimaks krevetipüüdjaks Eestis

Müüa kala kokkuostjatele

Väärtustada oma kala

Vähendada kütusekulu laevadel

Olemasolevate püügivõimaluste säilitamine

Uute püügivõimaluste otsimine

Uuendada püügivahendeid

Kalalaeva uuendamine

Raha teenida, rikkaks saada

Ellu jääda

Kalapüük

M ainingute arv , n=38

Joonis 4.1. Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul, kalapüügiga tegelevad FIE-d

20/66

Läänemere rannapüük ja sisevete kalapüük Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul

1

1

1

1

1

4

5

7

9

22

0 5 10 15 20 25

Kala töötlemine

Püünised uuendada

Sadama väljaehitus

Saavutada edu

Et asi edasi areneks

Rohkem püüda

Puuduvad

Lisa raha (hobi, p ension)

Ei tea

Ära elada

Mainingute arv, n=52

Joonis 4.2. Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul, kalapüügiga tegelevad ettevõtted

KalasadamadStrateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul

1

1

1

1

1

1

1

2

2

3

0 3 6

Ajaloolise kalasadama statuudi säilitamine

Suurendada kaubavoogusid

Viia vastavusse euronõuetega

Eesti põhjaranniku tähtsam kalasadam

Teed ja platsid

EL tasemel teenuste osutamine

Külmhoone, kala vastuvõtt

Sadama kai ehitada, remont

Renoveerida sadamat

Sadama eksisteerimine(käigus hoidmine)

M ainingute arv , n=14

21/66

Joonis 4.3. Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul, kalasadamad

KalatööstusedStrateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2

2

2

3

5

0 3 6

Suurendada külmkalade toodangut

Kasvatada käivet

Sortimendi suurendamine

Müügituru laiendamine

Kalamarja tootmine

Toodang ja eksport

Uute toormeliikide kasutusele võtmine

Uute sihtturgude leidmine

Kalakasvatus

Laiendada kala tootmist, firmat

Kala töötlemine ja turustamine

Filee toodang

Turgu laiendada

Kala tootmine, töötlemine

M ainingute arv , n=24

Joonis 4.4. Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul, kalatööstusedVesiviljelusStrateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

3

5

0 3 6

Saarmasteste arvu piiramine ja eemalehoid tiikidest

Kliente hästi teenindada

Veepuhastus süsteemi muutmine automaatseks

Turukala kasvatus

Tagada töötajatele hea palk

Laiendada kalakasvandust.

Alustada kalakasvandusega

Olemasolevate kalavarude säilitamine

Karpkalade kasvatus

Kalamaimusid kasvatada

Edasi arendada vähikasvandust

Uuendada tehnoloogiat

Viia vähitoodang 20000 vähini min. pikkusega 12 cm

Rajada võimalikult palju tiike, suurendada tiike

Kalakasvatus

M ainingute arv , n=21

Joonis 4.5. Strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul, vesiviljelus

22/66

Analüüsides saadud vastuseid, ilmneb, et ettevõtete peamised strateegilised eesmärgid viimase kolme aasta jooksul on olnud seotud põhitegevuse käigushoidmisega. Kalapüügiga tegelevate ettevõtetel oli võimalus taotleda toetusi RAK meetmete 3.9., 3.10, 3.11.1 ja 3.11.4 raames. Valimis toodud vastustes kajastuvad nimetatud meetmete eesmärgid 30 % vastuste hulgas, märkimisväärselt kõrge on vastuste „ ellu jääda” hulk, mida võib tõlgendada kui hoiakut, et ettevõtted on strateegilisi investeeringuplaane tegemata äraootaval seisukohal ning ei vaata lootusrikkalt tulevikku.

Läänemere rannapüügi ja sisevete kaluritel eesmärgid kas puuduvad (27% vastajatest) või ei ole arvestatavad toetuste taotlemise seisukohast. Toetuste eesmärkidega kattusid vaid 4% vastustest, mistõttu võib väita, et kalurid ei planeeri tegevusi, ei toimu sihipärast eesmärkide seadmist. Siinjuures tuleb silmas pidada, et rannapüüdjate hulgas ei ole äriettevõtteid kui selliseid, kus tehakse plaane; kalapüük on nende jaoks kui elulaad, kaluri ametit pärandatakse põlvest põlve.

Kui võrrelda RAK KAR meetmete eesmärkide olulisust ettevõttele toetust saanute ja mitte-saanute lõikes, ilmneb, et toetust saanud ettevõtted olid teadlikumad arengukava eesmärkidest ja tähtsustasid RAK KAR meetmeid enam kui toetust mitte-saanud ettevõtted. Toetust saanud ettevõtetele oli enam iseloomulik strateegiline planeerimine. Piirkonniti märkimisväärseid erinevusi eesmärkide osas ei esinenud.

Suuremas osas kalandusega tegelevates ettevõtetes ei ole eesmärgid süsteemselt läbi mõeldud ega sõnastatud, mistõttu on raske mõõta eesmärkide täitmist. Ettevõtete poolt välja öeldud eesmärgid on seotud nende põhitegevusega, vaid üksikutes ettevõtetes toimub tulevikku suunatud strateegiline planeerimine. Otsused, sealhulgas ka toetuste taotlemise otsused, tehakse hetkevajadustest lähtuvalt, mitte aga kindla arengukava alusel. Eesmärgid on läbimõeldumad kalatööstustes, kus tegeletakse sihipärase tehnoloogia uuendamisega, tootearendusega, uue toorme kasutusele võtuga ja uute müügikanalite otsimisega.

Vahekokkuvõttena võib uuringu andmetele tuginedes välja tuua, et RAK KAR meetmete olulisus ettevõtetele ei olnud kõrge, ettevõtete enda eesmärkide prioriteetsus kattus osaliselt RAK KAR meetme eesmärkidega. Uue EL programmperioodi (2007-2013) kalanduse meetmete rakendamisel tuleb toetuse taotlejaid suunata taktikaliselt planeerimiselt strateegilisele tagamaks kalanduse jätkusuutlik ja tasakaalustatud areng. Riigipoolset informatiivset tuge eesmärkide seadmisel vajavad enim kalapüügiga tegelevad kalandusvaldkonnad. Riiklikul tasandil tuleb tähelepanu pöörata kalanduse jätkusuutliku arengu tagamisel ka keskkonnakoormuse vähendamisele ning kalavarude kaitsele, mis paraku ei leidnud kordagi mainimist ettevõtete eesmärkide hulgas.

23/66

4.2 RAK KAR meetmete toetuste mõju ettevõtetele

Hindamaks RAK meetmete raames antud investeeringutoetuste mõju kalandusettevõtetele analüüsiti ettevõtete hinnanguid majanduslikule olukorrale ja PRIA abil tehtud investeeringute kasulikkusele ettevõttes; samuti analüüsiti ettevõtete finants- ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid.

Ettevõtete hinnang majanduslikule olukorrale

Küsitluse käigus paluti anda hinnang ettevõtte majanduslikule olukorrale viimase kolme aasta jooksul. Võrdlemaks ettevõtete subjektiivseid hinnanguid reaalsete finantsnäitajatega, telliti äriregistrist ettevõtete andmed perioodist 2003-2005.

5 8 011

7 4 1 9 5

18 4 2 18 11

3 4 5 20 4

002 5 3

0 25 50

n-mainingute arv

Palju paremaks

Veidi paremaks

On jäänudsamaks

Veidi kehvemaks

Palju kehvemaks

Midagi muud

Hinnang majandusliku olukorra muutusele viimase kolme aasta jooksul

Vesiviljelus, n=33

Kalatööstus,n=19

Sadamad, n=10

Kalapüük FIE,n=53

Kalpüük ET, n=24

Joonis 4.6. Ettevõtete hinnang majandusliku olukorra muutusele viimase kolme aasta jooksul

Palju paremaks või veidi paremaks hindasid olukorda kalatööstused ja vesiviljelejad; kalapüügiga tegelevate ettevõtete olukord on laias plaanis jäänud samaks. Viimaste aastate arenguid hindavad samaks või pigem veidi kehvemateks kalapüügiga tegelevad FIE-d.

24/66

Regioonide ning toetust saanud ja mittesaanute ettevõtete lõikes jagunevad hinnangud alljärgnevalt: Tabel 6 Kalapüük, ettevõtted n=24

Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-EestiPalju paremaks 1Veidi paremaks 1 1 3 1On jäänud samaks 2 3 1 4Veidi kehvemaks 1 1 1Palju kehvemaks 2 1 1Midagi muud

kokku 3 1 0 10 3 0 0 7

Kalapüük FIE, n=53Palju paremaks 1Veidi paremaks 1 1 7On jäänud samaks 3 7 2 8Veidi kehvemaks 1 4 7 7Palju kehvemaks 1 1 1 1Midagi muud

kokku 1 0 0 5 0 13 11 23

Kalasadam, n=10Palju paremaksVeidi paremaks 1On jäänud samaks 1 1Veidi kehvemaks 5Palju kehvemaks 1 1Midagi muud

kokku 1 1 0 8 0 0 0 0

Kalatööstus, n=20Palju paremaks 1 1 3 1 2Veidi paremaks 1 1 2On jäänud samaks 1 1 1 1Veidi kehvemaks 3 1Palju kehvemaksMidagi muud

kokku 2 1 3 7 2 0 0 5

Vesiviljelus, n=33Palju paremaks 1 2 1 1 1Veidi paremaks 3 3 2On jäänud samaks 1 3 5 6Veidi kehvemaks 1 1 2Palju kehvemaksMidagi muud

kokku 1 2 0 0 3 8 8 11

Regioon RegioonToetust saanud Toetust mitte saanud

Üldiselt on toetust saanud ettevõtete hinnang majanduslikule olukorrale kõrgem kui toetust mitte saanud ettevõtete hinnang. Kalasadamad on hoolimata saadud toetustest märkimisväärselt kriitilisemad majandusliku olukorrale hinnangut andes, 70% vastanute hinnangul on olukord muutunud kehvemaks. Kalapüügiga tegelevad FIE-d hindavad oma olukorda sõltumata regioonist muutumatuna või veidi kehvemana. Vesiviljeluses domineerivad positiivsemad hinnangud, 90% vastanute olukord on viimase kolme aasta jooksul jäänud samaks või muutunud paremaks. 9% vesiviljelejatest kes vastasid, et olukord on muutunud veidi kehvemaks, kuulusid turismindusega tegelejate hulka.

25/66

PRIA abil tehtud investeeringute kasulikkus ettevõttele

Valimis esindatud 20 kalapüügiga tegelevast ettevõttest oli toetust saanud 11 ettevõtet. Kõige edukamaks hinnati 2005 a. tehtud investeeringud. Nimetatud aastal anti kalapüügiga tegelevatele ettevõtetele toetusi meetmete 3.9. , 3.10. ja 3.11.4 raames, mis võimaldasid muuta kalalaeva sihtotstarvet kasutamaks seda õppeeesmärgil, samuti kalalaeva utiliseerimist või kaasajastamist. Kalalaeva sihtotstarbe muutmise keskmine toetussumma oli 6 milj. EEK, utiliseerimiseks eraldati keskmiselt 1,3 milj EEK ettevõtte kohta. Toetuste statistika toodud lisas 3.

Kalapüük, ettevõtted Hinnang toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkusele

3

2

2

1

3

3

1

1

2

0 2 4

väike

keskmine

suur

väga suur

Hinnangute arv, 2004 n=5 2005 n=3 2006 n=4

2006

20052004

Joonis 4.7. Kalapüügiga tegelevate ettevõtete hinnang PRIA abil tehtud investeeringutele aasate lõikes

53 valimis esindatud kalapüügiga tegelevatest FIE-dest oli saanud või saavad aastal 2006 toetusi 9 kalurit. Toetuse saajate hulk kalurite üldarvust on liiga väike, et allpool toodud hinnanguid laiendada üldkogumile.Meetmete 3.10 ja 3.11.4 raames tehti laevakere parandusi ning soetati uusi väikepaate. Antud hinnangutes ei kajastu meede 3.12.1, mille alusel makstakse kaluritele töö kaotamise toetust.

Läänemere rannapüük ja sisevete kalapüük Hinnang toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkusele

1

1

33

0 2 4

väga suur

suur

keskmine

Hinnangute arv, 2004 n=5 2005 n=3

2006

2005

2004

Joonis 4.8. Kalapüügiga tegelevate FIE-de hinnang PRIA abil tehtud investeeringutele aasate lõikes

Valimis olnud 10 sadamast on kõigile eraldatud toetust on meetme 3.11.3 raames, ühel juhul on jäänud toetud välja võtmata (polnud vajadust). Sadamatele antud toetuste summa on valdkonnas kõrgeim, moodustades keskmiselt sadama kohta 5 milj. EEK. Meetme raames tehti sadamates järgnevaid investeeringuid:

kalapaatide-laevade slipi ehitamine ja ettevalmistavad tööd kalalossimiskai rekonstrueerimine, kütusetankla rekonstrueerimine ja ettevalmistavad

tööd

26/66

lossimise ja ladustamise seadmete sh kastipesuliini ostmine ja paigaldamine ning jäämasina ostmine

elektrikeskuse ehitamine, sadamakai ja tee rekonstrueerimine sadamakai rekonstrueerimine, kommunikatsioonikanalite, elektri- ja veevarustuspunkti

ehitamine ning sadama tee rekonstrueerimineInvesteeringute kasulikkuse hindamisel sadamate juhtide hulgas domineeris pigem positiivne hinnang, 63% juhtide hinnangul oli investeeringu kasulikkus oli kõrge või väga kõrge.

KalasadamadHinnang toe tuste abil tehtud investeeringute kasulikkusele

1

2

4

1

0 2 4 6

väike

keskmine

suur

väga suur

Hinnangute arv, 2005 n=8

2005

Joonis 4.9. Kalasadamate hinnang PRIA abil tehtud investeeringutele aasate lõikes

Investeeringute kasulikkust hinnati kalatööstuste juhtide hulgas väga kõrgelt. 100% juhtidest hindas investeeringu kasulikkust kas kõrge või väga kõrge hindega. Kalatööstustele antud toetus jäi vahemikku 0,8 – 7,8 milj. EEK-i, keskmiselt tööstuse kohta 3,7 milj. EEK.Meetme raames tehti kalatööstustes järgnevaid investeeringuid:

sügavkülmutuskambri ostmine ja ettevalmistav töö kala- ja vesiviljelustoodete käitlemisseadmete, laotõstukite, paikse küttesüsteemi ja

jahutussüsteemi ostmine tootmishoone juurdeehituse ehitamine, suitsuahju, külmutusseadmete ja töölaudade

ostmine mereandide töötlemise tsehhi ehitamine, külmutusseadmete ja töötlemisliini, kaalumis- ja

pakkimisliini ostmine ja paigaldamine kala- ja vesiviljelustoodete käitlemisseadmete, laotõstukite ja külmveokite ostmine ning

ettevalmistav töö kala vastuvõtu punkti ehitamine kalatööstuse rekonstrueerimine ja külmutusveoki ostmine külmhoone ehitustööde teostamine, veoki, kahveltõstuki, kiirkülmutusliini pannide ja

raamide, kalatoodangu jahutus- ning külmutuskambrite külmaseadmete ja materjalide ostmine ning ettevalmistavad tööd

KalatööstusedHinnang toetuste abil tehtud inve steeringute kasulikkusele

8

5

0 2 4 6 8 10

suur

väga suur

Hinnangute arv, 2004 n=132005 n=6

2005

2004

27/66

Joonis 4.10. Kalatööstuste hinnang PRIA abil tehtud investeeringutele aasate lõikes

Analoogselt kalatööstustele ja sadamatele hinnati vesiviljelejate hulgas investeeringute kasulikkust väga kõrgelt. 100% juhtidest hindas investeeringu kasulikkust kas kõrge või väga kõrge hindega. Vesiviljelejatele antud toetus jäi vahemikku 0,8 – 4,2 milj. EEK-i, keskmiselt ettevõtte kohta 2,2 milj. EEK.Meetme raames tehti vesiviljeluses järgnevaid investeeringuid:

vähitiigi rajamine ja rekonstrueerimine, eelpuhastusehitise ehitamine, vähitiigi juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine ning ettevalmistavad tööd

kalamajandi aereerimise süsteemi seadmete ostmine ja paigaldamine ning ettevalmistavad tööd

forellibasseinide rekonstrueerimine ja ettevalmistavad tööd kalakasvatuse rekonstrueerimine, seadmete ostmine ja paigaldamine ning ettevalmistavad

tööd

VesiviljelusedHinnang toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkusele

3

1

0 2 4

suur

väga suurHinnangute arv, 2004 n=4

2005 n=4 2006 n=1 2006

2005

2004

Joonis 4.11. Vesiviljelejate hinnang PRIA abil tehtud investeeringutele aasate lõikes

Analüüsides toetust saanud ettevõtete majandusaruandeid, samuti toetuse väljamaksmise aega, saame järeldusi teha aastate 2004 ja 2005 mõju kohta. Kalanduse ettevõtted olid nimetatud aastate toetusi hinnates ülekaalukalt seisukohal, et RAK KAR toetused on vajalikud.

Täiendavad investeeringud vabanenud omavahendite arvelt

Toetust saanutest on teinud täiendavaid investeeringuid vabanenud omavahendite arvelt kalanduses keskmiselt 64 % ettevõtetest, mis näitab selgelt ettevõtete valmisolekut arendada valdkonda ning kindlustada ettevõtte edu tulevikus. Omavahendite investeerimine kalandusvaldkonniti:

kalapüük, ettevõtted 11 ettevõtet, mis moodustab 79 % toetust saanutest kalapüük, FIE 5 FIE-t 56 %

28/66

kalasadamad 3 33% kalatööstused 7 78% vesiviljelus 3 75%

Täiendavalt on investeeritud püügivarustuse uuendamisse, renoveeritud laevu, uuendatud navigatsiooni seadmeid, remonditud mootorit. Uuringust ilmnes, et mitmed nimetatud investeeringud oleksid jaotunud aastate pikkusele perioodile, kuid toetuse saamine võimaldas teha vajalikud investeeringud kiiremini ning saavutada selle kaudu kvalitatiivne tõus töötulemustes.

Hinnang PRIA info-ja juhendmaterjalide asjakohasusele ning rahastamisotsuste läbipaistvusele

Valdavalt on hinnatud PRIA info-ja juhendmaterjale üle keskmise, heaks või väga heaks kõikide regioonide lõikes. Vaid Lääne-Eestis on hinnangud kriitilisemad ning selles regioonis tuleb järgmise sammuna välja selgitada, millest on tingitud toodud hinnangud.

Rahastamisotsuste läbipaistvusele hinnangut andes on regioonist sõltumata positiivseid hinnanguid andnud kalapüügiga tegelevad ettevõtted ja FIE-d, kalatööstused ja sadamad. Väga madala hinnangu andsid üksikud ettevõtted; Lääne-Eesti kalasadam ja Ida-Eesti vesiviljelus. Nimetatud ettevõtete rahastamisotsuste läbipaistvusele antud madala hinnangu põhjuseid on olemasolevate andmete baasil keeruline lahti seletada, toetuda saab vaid mõnedele faktidele nagu mõlemad ettevõtted hindasid PRIA info-ja juhendmaterjale heaks, järgnevatel aastatel plaanitakse teha märkimisväärseid investeeringuid ja taotleda nende tegemisel PRIA toetusi.

Tabel 7PRIA info-ja juhendmaterjalide asjakohasus, rahastamisotsuste läbipaistvus

29/66

Kalapüük, ettevõtted n=14 Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti

Väga hea 2Hea 3 1 2 2 1Keskmine 2 6Madal 3Väga madal 1Ei oska öelda 1 4

Kalapüük FIE, n=9 Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti

Väga heaHea 2 2

Keskmine 1 5 4Madal 1 1Väga madalEi oska öelda 2

Kalasadam, n=9 Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti

Väga hea 1 1 1 1Hea 5 3KeskmineMadal 1Väga madal 1Ei oska öelda 2 3

Kalatööstus, n=11 Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti

Väga hea 1 1Hea 1 1 2 2 2 3Keskmine 1 2 1 1 2MadalVäga madalEi oska öelda 1 1

Vesiviljelus, n=4 Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Põhja-Eesti Ida-Eesti Lõuna-Eesti Lääne-Eesti

Väga hea 1Hea 2Keskmine 1 1 1MadalVäga madal 1Ei oska öelda 1

PRIA materjalide asjakohasus Otsuste läbipaistvusRegioon Regioon

Regioon Regioon

Regioon RegioonPRIA materjalide asjakohasus Otsuste läbipaistvus

RegioonRegioonPRIA materjalide asjakohasus Otsuste läbipaistvus

Otsuste läbipaistvusPRIA materjalide asjakohasus

RegioonPRIA materjalide asjakohasus Otsuste läbipaistvus

Regioon

Lisaks info-ja juhendmaterjalide asjakohasusele ning rahastamisotsuste läbipaistvusele uuriti, mida toetuste taotlejad teeksid eelnevate aastate kogemustele toetudes teisiti. Vastustest ilmneb, et enamikel ettevõtetel ei ole nägemust, mida muuta; vaid üksikud ettevõtted teeksid põhjalikuma

30/66

analüüsi ning uuriksid investeeringuvajadusi. Kalasadamate poolt toodi välja protsessi kiirendamise vajadus.

Tabel 8

Kalandusvaldkond Mida teeks teisiti toetuste taotlemisel Regioon

Toetus uue laeva ehitamisel jäi kasutamata Põhja-EestiPole varem olnud võimalust taotleda Lääne-EestiEi oska öelda Lääne-Eesti

Ei oska öelda Lääne-Eesti

Midagi Lääne-Eesti

Ei ole varem taotlenud Lääne-Eesti

Midagi Lääne-Eesti

Midagi Põhja-EestiMidagi Ida-EestiOleneb majanduslikust olukorrast Lääne-EestiMidagi Lääne-Eesti

Pole varem taotlenud Lääne-Eesti

Midagi Lääne-Eesti

Ei tea Lääne-EestiEi tea Lääne-EestiEi tea Lääne-Eesti

Ei tea Lääne-EestiEi tea Lääne-EestiEi tea Lääne-EestiEi teeks teisiti Lääne-EestiEi tea Lääne-Eesti

Ei oska öelda. Lääne-Eesti

Tegutseks kiiremini Põhja-Eesti

Uuriksin põhjalikumalt investeeringu vajadust ja osanike arvamust.Lääne-Eesti

Ei oska öelda, kuid kiirendaks protsessi Lääne-Eesti

Ei oska öelda, kuid kiirendaks protsessi Lääne-Eesti

Ei oska öelda Lääne-Eesti

Ei oska öelda Ida-Eesti

Vähem paberimajandust Lääne-Eesti

Kiirendada protsessi Lääne-Eesti

Ei oska öelda Lääne-Eesti

Ei oska öelda Lääne-Eesti

Ei oska öelda Lõuna-EestiPlaanides teha põhjalikum analüüs Lõuna-EestiEi oska öelda Lääne-Eesti

Ei oska öelda Lõuna-Eesti

Ei tea Lääne-Eesti

Teeksin täpsustusi mõningates küsimustes Põhja-Eesti

Ei oska öelda Lõuna-Eesti

Ei oska öelda Ida-Eesti

Ei oska öelda Ida-Eesti

Kalapüük, ettevõtted n=13

Kalapüük FIE, n=8

Kalasadam, n=9

Kalatööstus, n=7

Vesiviljelus, n=4

RAK KAR toetuste mittetaotlemise põhjused

31/66

Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks oli välja selgitada, miks osad ettevõtted ei ole toetusi taotlenud ning kas neil on kavas taotleda edaspidi.Valimi ettevõtted olid RAK KAR toetuste taotlemisel keskmiselt aktiivsed, 43% valimist oli esitanud taotlusi. Mõistmaks toetuste taotlemise ajendeid komplektsemalt paluti välja tuua toetuse mittetaotlemise põhjused. Valimi 140 ettevõttest 90 ei olnud saanud RAK KAR toetusi. 11% ehk 10 ettevõtet taotlesid toetusi, kuid nende taotlusi ei rahuldatud. Kõigis regioonides, samuti kalandusvaldkondade lõikes oli peamine mittetaotlemise põhjus -- ei olnud vajadust toetuste järele.Valdkondades, välja arvatud kalapüügiga tegelevad ettevõtted, toodi välja asjaajamise keerukus. Kalapüügi ettevõtete puhul võib eeldada konsultantide kaasamist toetuse taotlemise protsessi. Etteantud tingimused olid liiga ranged kalapüügiga tegelejate hinnangul. Enam infot toetuste kohta vajaksid kalatööstused ja vesiviljelused.

Vahekokkuvõttena võib öelda, toetudes tabelis 8 toodud andmetele, ei ole põhjust arvata, et taotlemine oleks liiga keeruline. Enam tähelepanu tuleb pöörata infolevikule ning vajadusel kui potentsiaalsetel taotlejatel asjaajamine keeruliseks osutub, kaasata konsultante.

RAK KAR toetuste mittetaotlemise põhjused Tabel 9

32/66

Regioon Mittetaotlemise põhjus TäpsustusMainingute

arv

% sektori mainingutes

t

Põhja-Eesti Polnud vajadust 2 20%Lääne-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2006 1 10%Lääne-Eesti Polnud infot 1 10%Lääne-Eesti Ei olnud kes tegeleks 1 10%Lääne-Eesti Polnud vajadust 1 10%Lääne-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2004 1 10%Lääne-Eesti Tingimused olid liiga ranged 1 10%Lääne-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2006 1 10%Põhja-Eesti

Plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele

Veoseadmete peale ei saa, et vähem kütet võtaks 1 10%

Lääne-Eesti Polnud vajadust 13 28%Lõuna-Eesti Polnud vajadust 9 20%Ida-Eesti Polnud vajadust 8 17%Lääne-Eesti Asjaajamise keerukus 4 9%Lääne-Eesti Asjaajamise keerukus 2 4%Lääne-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2004/2005 2 4%Ida-Eesti Tingimused olid liiga ranged 2 4%Ida-Eesti Polnud vajadust 1 2%Ida-Eesti Ei tea. 1 2%Põhja-Eesti Polnud vajadust 1 2%Lõuna-Eesti Tingimused olid liiga ranged 1 2%Ida-Eesti Polnud vajadust 1 2%Lõuna-Eesti Ettevõte ei vastanud esitatud 1 2%

Lääne-Eesti Polnud vajadust 4 31%Lääne-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2005 2 15%Lääne-Eesti Asjaajamise keerukus 1 8%Lääne-Eesti Ei taotlenud 1 8%Lõuna-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2004 1 8%Ida-Eesti Taotlesime, kuid ei saanud 2005 1 8%Lääne-Eesti Ei olnud kes tegeleks 1 8%Põhja-Eesti Polnud infot 1 8%Lääne-Eesti Polnud infot 1 8%

Lääne-Eesti Polnud vajadust 4 13%Põhja-Eesti Ei taotlenud. 3 10%Lõuna-Eesti Polnud infot 3 10%Lääne-Eesti Asjaajamise keerukus 3 10%Ida-Eesti Ei avatud meedet. 2 7%Lõuna-Eesti Polnud vajadust 2 7%Ida-Eesti Polnud vajadust 2 7%Ida-Eesti Asjaajamise keerukus 2 7%Põhja-Eesti Ei avatud meedet. 1 3%Lõuna-Eesti Ei taotlenud. 1 3%Lõuna-Eesti Asjaajamise keerukus 1 3%Lääne-Eesti Ei taotlenud. 1 3%Lõuna-Eesti Ei olnud kes tegeleks 1 3%Ida-Eesti Polnud infot 1 3%Lääne-Eesti Ei olnud kes tegeleks 1 3%Lääne-Eesti Polnud infot 1 3%Lääne-Eesti Plaanitud investeering(ud) ei vastanud

esitatud tingimustele 1 3%

Kalapüük, ettevõtted n=10

Kalapüük FIE, n=46

Kalatööstus, n=13

Vesiviljelus, n=30

33/66

Investeeringuvajadus kalandusvaldkonnas lähiaastatel

Valimi poolt välja öeldud investeeringuvajadus erines valdkonniti märgatavalt, olles mõistetavatel põhjustel FIE-dest kalapüüdjatel madalam ning ettevõtetel kõrgem. Kalapüügiettevõtete lähiaastate investeeringuvajadus on toodud tabelis 10. 92% toetust saanud ettevõtetest planeerivad investeerida ka lähiaastatel orienteeruvalt vahemikus 100 000 EEK kuni 43 milj. EEK-ni peamiselt kalalaevade moderniseerimisse või vahetamisse. Toetust mittesaanute valmidus investeerida lähiaastatel on madalam, 70% neist ettevõtetest planeerib teha investeeringuid.

Tabel 10

Kalapüük, ettevõtete investeeringute planeerimineToetust saanud/

mittesaanud RegioonToetust saanud Osta uued laevad,3 tk 2007-2009 43 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Kogu laevastik välja vahetada 2007 aasta 3-5 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Sadama remont 2007 aasta Ei oska öelda Lääne-EestiToetust saanud Lähiaastatel ei tee Lääne-EestiToetust saanud Laeva moderniseerimine Järjepidev Paarsada tuhat krooni Lääne-EestiToetust saanud Laevade moderniseerimine 2007 aasta 5 miljonit krooni Lääne-Eesti

Püügivahendite väljavahetamine 2007 aastat 1 miljon krooniToetust saanud Laeva moderniseerida 2007-2008 200 000 krooni Põhja-EestiToetust saanud Investeerida koguvarustuse uuendusse 2007-2010 Ei oska öelda Lääne-EestiToetust saanud Uus laev 2007 aasta 10-20 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Mootorite vahetus 2011 aastani ca 2 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Vahetada laeva peamasin 2007 aasta 1,5 miljonit krooni Lääne-Eesti

Korpuse uuendamine 2008 aasta 500 000 krooniToetust saanud Ookeanipüügi varustu (s.h elektroonika) uuendamine2006-2007 7,280,000 kr Põhja-EestiToetust mitte saanud Ei plaani Lääne-EestiToetust mitte saanud Kalapüügi mugavdused Ei tea 500 000 krooni Lääne-Eesti

Toetust mitte saanud Laevu moderniseerida Lähitulevik Ei oska öelda Lääne-EestiUuendada kalapüügivahendeid Lähitulevik Ei oska öelda.

Toetust mitte saanud Laeva remont 2007 aasta 2 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei plaani teha Lääne-EestiToetust mitte saanud Uued püünised 2007 aasta 100 000 krooni Lääne-Eesti

Uus paat 2007 aasta 100 000 krooniToetust mitte saanud Laeva lõikamine 2007 aasta 3.5 miljonit krooni Lääne-Eesti

Toetust mitte saanud Veoseadmete efektiivsuse tõstmine 2007 algusPõhja-Eesti

Utiliseerida laeva, kuna püügivõimsust ei suurendata 2007 aastaToetust mitte saanud Ei plaani teha Põhja-EestiToetust mitte saanud Püügivarustuse uuendamine 2006-2007 Põhja-Eesti

Investeeringuvajadus lähiaastatel

Tabelis 11 on toodud kalapüügiga tegelevate FIE-de lähiaastate investeeringute plaanid. Toetust saanutest plaaniavad investeeringuid teha 78% küsitletutest, toetust mitte saanute valmisolek investeeringuteks lähiaastatel on madalam, 64%. Valdava osa kalapüügiga tegelevaid FIE-si soovivad soetada uue paadi või uuendada olemasolevat. Investeeringute planeerimine on kalapüügiga tegelevate FIE-de puhul madalaim valdkonnas.

34/66

Tabel 11Kalapüük, investeeringute planeerimine

Toetust saanud/ mittesaanud Regioon

Toetust saanud Paatide uuendamine 5 aastat Ei tea Lääne-EestiToetust saanud Paatide uuendamine 1 aasta Ei tea Lääne-EestiToetust saanud Hüljeste tõrjeks Toimub juba 8000 eurot Lääne-EestiToetust saanud Püünistesse Toimub juba 60000 krooni Lääne-EestiToetust saanud Laevastiku mootori vahetus Lähiaastatel 40000 krooni Lääne-EestiToetust saanud 5 paati remontida 2007-2008 Ei tea Lääne-EestiToetust saanud Ei ole plaanis Lääne-EestiToetust saanud Ei investeeri Põhja-EestiToetust saanud Paate osta 1 aasta 250000 krooni Lääne-Eesti

Sadama uuendamine 5-8 aastat. 10 miljonit krooniToetust mitte saanud Pole vaja Ida-EestiToetust mitte saanud Uusi paate osta 1 aasta 20000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei ole Lääne-EestiToetust mitte saanud Paatide uuendus 1 aasta Ei tea. Lääne-EestiToetust mitte saanud Paatide uuendus 1 aasta Ei tea. Lääne-EestiToetust mitte saanud Paatide uuendus 1 aasta 180000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Paatide uuendus 1 Ei tea. Lääne-EestiToetust mitte saanud Suuremasse paati 10 aastat 100000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Paatide uuendus 1 aasta 200000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Uus paat osta 2 aastat 20000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei ole Lõuna-EestiToetust mitte saanud Remont Iga aasta 10000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Pole plaanis Lääne-EestiToetust mitte saanud Pole plaanis Lääne-Eesti

Toetust mitte saanud Ei oleLääne-Eesti

Toetust mitte saanud Pole vaja Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei ole Lääne-EestiToetust mitte saanud Pole plaanis Ida-EestiToetust mitte saanud Puudub Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei oska öelda Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei ole Ida-EestiToetust mitte saanud Uue sadama väljaehitus 1 aasta Ei tea Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei tea Ida-EestiToetust mitte saanud Uue paadi ostmine 2 aastat 300000 krooni Ida-EestiToetust mitte saanud Kalapüügi vahendid 4550 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Ei tea Ida-EestiToetust mitte saanud Ida-EestiToetust mitte saanud Uus paat 2 kuud Ei tea Lõuna-EestiToetust mitte saanud Uus paat 2 kuud 18000 krooni Lõuna-Eesti

Uus auto 1 kuu 80000 krooniToetust mitte saanud Uus paat 1 aasta 15000 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Uued paadid osta Ida-EestiToetust mitte saanud Lõuna-EestiToetust mitte saanud Püügi laevadesse 2 aastat 40000 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Uute paatide ostmine 1 aasta 15000 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Ei tea Ida-EestiToetust mitte saanud Uus paat 1 aasta Ei tea Lõuna-EestiToetust mitte saanud Ei tea Ida-EestiToetust mitte saanud Uutesse seadmetesse 1 aasta 1 miljon krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Püünistesse; paatide uuendamine1 aasta 1 miljon krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Ei Ida-EestiToetust mitte saanud Ei tea Ida-EestiToetust mitte saanud Mootorpaadi ostmine 1 aasta 50000 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Uute paatide ostmine 1 aasta Ida-Eesti

Investeeringuvajadus lähiaastatel

35/66

Kalasadamate investeerimise soovid jäävad vahemikku 1 milj. – 30 milj. eek-i.

Tabel 12Tabelis 12 on toodud kalasadamate lähiaastate investeeringute plaanid

Toetust saanud/ mittesaanud Regioon

Toetust saanud Väikelaevade kaid 2007 aasta 30 miljonit krooni. Lääne-EestiKaitse smuul 2007aasta 30 miljonit krooni.

Toetust saanud Kaide remont. 2008 aata 7 miljonit krooni. Põhja-EestiToetust mitte saanud Kai remont. 2007-2009 1 miljon krooni Lääne-EestiToetust saanud Kalavastuvõtu parandamine 2007- 2013 Lääne-EestiToetust saanud Ei tea Lääne-EestiToetust saanud Sadamahoone 2007 10 miljonit Lääne-Eesti

Teed ja platsid 2007 3 miljonitToetust saanud Heakorrastada sadamat 2009- 2011 10 miljonit Ida-EestiToetust saanud Kalalaevade temondiseadmed, turism 2007 1-2 miljonit Lääne-EestiToetust saanud Külmaseadmed koheselt. 5-6 miljonit Lääne-Eesti

Muud seadmed. KoheseltToetust saanud Remont 2007 8-9 miljonit Lääne-Eesti

Süstematiseerimine. 2008

Investeeringuvajadus lähiaastatel

Tabel 13Tabelis 13 on toodud kalatööstuste lähiaastate investeeringute plaanid

Toetust saanud/

mittesaanud RegioonToetust saanud Väikesadama korrastus 3 aastat 1,5 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Külmhoone ehitamine 1 aasta 6 miljonit krooni Lääne-Eesti

Sorteerimis masina ost 1,4 miljonit krooniToetust saanud Tootmise laiendamine 1 aasta 20 miljonit krooni Lõuna-EestiToetust saanud Laiendada ettevõtet 2 aastat 5 miljonit krooni Lõuna-EestiToetust saanud Tootmise laiendamine 2 aastat 25 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Kalatöötlemist arendada 1 aasta 5 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Lõuna-EestiToetust saanud Tootmise arendamine 5 aastat 30 miljonit krooni Põhja-EestiToetust saanud Laevade parandus 2 aastat 1 miljon krooni Ida-EestiToetust saanud Tootmise laiendamine Lääne-EestiToetust saanud Tehnika arendus 2 aastat 7 miljonit krooni Lääne-EestiToetust saanud Lääne-EestiToetust saanud Ladude laiendamine 2 aastat Ca 7 miljonit krooni Põhja-EestiToetust mitte saanud Põhja-EestiToetust mitte saanud Sügavkülmutuse ost 3 aastat 300000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Uus tootmissüsteem 1 aasta 10 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Automatiseerimine 2 aastat 5 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Tööstuse areng 5 aastat 10 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Seadmetesse 3 aastat 2 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Tootmise arengusse 5 aastat 3 miljonit krooni Põhja-Eesti

Investeeringuvajadus lähiaastatel

36/66

Tabelis 14 on toodud vesiviljelusega tegelevate ettevõtete lähiaastate investeeringute plaanid.

Tabel 14Toetust saanud/

mittesaanud RegioonToetust saanud Tiikide juurde tegemine 3 aastat 4,5 miljonit krooni Põhja-EestiToetust saanud Kalakasvatuse laiendamine 2 aastat 15 miljonit krooni Ida-Eesti

Kalakasvanduse uuendamine 4 aastat 6 miljonit krooniToetust saanud Kalatiikide juurde ehitamine 5 aastat 70-80 miljonit krooni Ida-EestiToetust mitte saanud Ehitada lisa maju Lõuna-EestiToetust mitte saanud Transporti. 2 aastat 400000 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Kala ise kasvatama hakata Põhja-EestiToetust mitte saanud Tiiki laiendada 50000 krooni Ida-EestiToetust mitte saanud Sadam korda teha Lääne-EestiToetust mitte saanud Püügiriistade juurde ost Lõuna-Eesti

Maimude juurde ostToetust mitte saanud Rajada tiike 3 aastat 30000 krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Kalakasvandusse 2 aastat 1 miljonit krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Püügivahendid uuendada 2 aastat 100000 krooni Ida-EestiToetust mitte saanud Tiikide renoveerimine 2 aastat 2 miljonit krooni Ida-EestiToetust mitte saanud Tiikide väljaehitamine 2 aastat 3 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Järve laiendada Lõuna-EestiToetust mitte saanud Tiike juurde teha 2 aastat 1,5 miljonit krooni Lääne-EestiToetust mitte saanud Kalabasseinide rajamine 5 aastat 2 miljonit krooni Lääne-Eesti

Valvesüsteemide paigaldamineToetust mitte saanud Talve tiikide ehitus 25000 krooni Lõuna-EestiToetust mitte saanud Arendada vähikasvatust 1 aastat Lääne-EestiToetust mitte saanud Vähikasvatuse arendamine 2 aastat 1 miljonit krooni Lääne-Eesti

Investeeringuvajadus lähiaastatel

Tabelis 15 on toodud vastused küsimusele „Kas plaanite eelpool nimetatud investeeringute tegemiseks taotleda toetust PRIA-st?”38% vastanutest olid veendunud, et taotlevad järgnevatel aastatel toetusi PRIA-st. Lisades neile vastused „tõenäoliselt jah”, on potentsiaalsete taotlejate hulk 50% valimist.

Tabel 15

Valim kokku, n=137Vesiviljelus

n=33%

valimist Kalatööstus

n=22%

valimist Sadamad

n=10%

valimist Kalapüük FIE n=48

% valimist

Kalpüük ET n=24

% valimist

Jah 11 8% 14 10% 8 6% 3 2% 17 12%Tõenäoliselt jah 2 1% 2 1% 0% 9 7% 2 1%Tõenäoliselt ei 1 1% 1 1% 0% 2 1% 0%Ei 3 2% 1 1% 0% 22 16% 4 3%Ei oska öelda 16 12% 4 3% 2 1% 12 9% 1 1%

37/66

Täiendavalt uuriti sadamate teenuste laiendamise plaane ning vastused jagunesid vastavalt 70% „jah” ning 30% „tõenäoliselt jah” ehk teisisõnu plaanivad kõik sadamad laiendada teenuste hulka. Täpsemalt soovitakse tegelema hakata lisaks senisele põhitegevusele turismiga, kalandusturismiga, parandada lossimis-ja sildumiskohti ning pakkuda majutust sadamas.

Kalatööstustel paluti anda hinnang messidel osalemise tulemuslikkusele. Kahe ettevõtte hinnangul on tulemus hea, kuid antud hinnangut ei saa üldistada kogu valdkonnale madala vastajate hulga tõttu. Osalemine messidel lähiaastatel ei ole kuigi aktuaalne 61%-l vastajate hinnangul, plaan osaleda või pigem osaleda on 17% on vastajatest, kokku vastas antud küsimusele 18 ettevõtet.

Plaan osaleda messidel lähiaastatel

Ei22%Ei oska

öelda61%

Jah11% Tõenäoliselt

jah6%

Joonis 4.12. Messidel osalemine

38/66

4.3 RAK KAR meetmete toetuste mõju ettevõtete finants- ja sotsiaalmajanduslikele näitajatele

Kokku on 66 ettevõtet, kelle finantsaruannete alusel saab hinnata 2003-2005 a. RAK KAR meetmete toetuste mõju. Antud uuringu eesmärkidest lähtuvalt on järgnevalt võrreldud toetust saanud ning mittesaanud ettevõtete investeeringuid, ärikasumit ja realiseerimise netokäivet on suurusgruppide lõikes, vt. joonised 4.13.-4.16.

Toetuste mõju ettevõttele vaadeldi neljas kategoorias:1. Äritegevuse tulemuslikkus2. Finantstugevus3. Töökohad4. Investeerimistegevus

Detailsed tulemused on toodud tabelis 17.

Hindamisel on võrreldud toetust saanud ja mittesaanud ettevõtete tulemusi suurusgrupiti. Ettevõtted on jagatud nelja gruppi realiseerimise netokäibe baasil: Grupp I Realiseerimise netokäive üle 100 milj.(2004); Grupp II Realiseerimise netokäive üle 10 milj.(2004); Grupp III Realiseerimise netokäive üle 3 milj.(2004);Grupp IV Realiseerimise netokäive alla 1 milj.(2004);

39/66

Tabel 16 Suurusgruppide jaotumine valdkonniti ja piirkonniti

Valdkond Piirkond Toetuse saamine, saanuid 38

Kalatööstus Põhja-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lõuna-Eesti Toetust saanudKaugpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud

Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudKaugpüük Lääne-Eesti Toetust saanudKaugpüük Põhja-Eesti Toetust saanud

Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudKalasadam Põhja-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lõuna-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudKalasadam Ida-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudKalatööstus Põhja-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust mitte saanudKaugpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud

Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud

Vesiviljelus Põhja-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud

Kalatööstus Lõuna-Eesti Toetust saanudVesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudKalatööstus Ida-Eesti Toetust saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust saanud

Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust mitte saanud

Kalatööstus Põhja-Eesti Toetust mitte saanudTraalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust mitte saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudKalatööstus Põhja-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Põhja-Eesti Toetust mitte saanudTraalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud

Traalpüük Lääne-Eesti Toetust saanudTraalpüük Põhja-Eesti Toetust saanudTraalpüük Põhja-Eesti Toetust saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust saanudKalatööstus Lääne-Eesti Toetust saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudTraalpüük Lääne-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Põhja-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudTraalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanudKalasadam Lääne-Eesti Toetust mitte saanudTraalpüük Põhja-Eesti Toetust mitte saanud

Kalatööstus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lõuna-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanudVesiviljelus Lääne-Eesti Toetust mitte saanud

IV

III

II

I

40/66

Äritegevuse tulemuslikkus hõlmab käibe muutust, kasumi teenimist, müügi puhasrentaablust, varade puhasrentaablust, käibe suhet varadesse ja omakapitali puhasrentaablust. Edukad on ettevõtted, kes on suurendanud oma käivet, teenivad kasumit, kelle müügi puhasrentaablus on kõrge ja mittekahanev, kelle varade puhasrentaablus ja käibe suhe varadesse on kõrge ning kelle omakapitali puhasrentaablus on kõrge ja kasvav.Äritegevuse tulemuslikkuse näitajatele tuginedes näeme, et üldiselt on RAK KAR meetmete toetusi saanud ettevõtted edukamad kui toetusi mittesaanud. Samas ei saa üheselt väita, et paremad tulemused on üheselt seotud toetustega, sest valdav osa ettevõtetest teenivad kasumit ning toetust mitte-saanud firmad olnud samuti edukad.Võib eeldada, et toetuste mõju ettevõtete tulemustele avaldub aja jooksul ning arvestades amortisatsiooni, ei ole hetkel vananenud seadmete abil saavutatud tulemused reaalsed aastate pärast.

Finantstugevus hõlmab intressikulu osakaalu ärikasumist, maksevõime üldist taset, likviidsuskordajat, lühi- ja pikaajaliste võlakohustuste muutust ja proportsioone, võlakordajat ning soliidsuskordajat. Edukaks loetakse ettevõte, kelle intressikulu osakaal ärikasumist on madal, maksevõime üldine tase on üle ühe.

Töökohad hõlmab töötajate arvu muutust, tööjõukulude taset ja muutust. Edukamaks loetakse ettevõtted, kes on suurendanud töötajate arvu, kelle tööjõukulude tase on kõrge ja kasvav. Tegemist on sotsiaalmajandusliku näitajaga, mis peegeldab nii orienteeritust inimestele kui ka tegevuse laiendamist. Sellises tähenduses võib töökohtade osas edukas firma olla vähemedukas äritegevuse tulemuslikkuse osas (kuna kulud tööjõule suhteliselt suuremad).

Majandustulemuste hindamisel tuleb silmas pidada, et osad kalandusvaldkonna ettevõtted kuuluvad kontserni ning seetõttu võib neil olla kontsernisiseseid kohustusi ja käibeid.Arvestades võimalusega, et ettevõtted on teinud toetusega seotud investeeringud perioodil 2003 kuni 2005, siis ei ole mõistlik nende puhul analüüsida tulemusi aastate kaupa ning eeldada, et toetuse mõju kajastuks toetusele järgnenud aastal. Neist faktoreist lähtuvalt vaadeldakse finants –majanduslikke näitajaid suurusgrupiti võttes aluseks keskmised näitajaid aastatel 2003-2005.

I gruppi kuhu kuuluvad kaks toetust saanud kalatööstust ja üks toetust mittesaanud kaugpüügi ettevõte (vt. tabel 9) Gruppi iseloomustab valdkonna kõrgeimad näitajad nii käibe, investeeringute, ärikasumi ja teiste finantsmajanduslike näitajate osas, vt tabel 17.Selgelt eristuvad toetust saanud ettevõtete tulemused olles tulemuslikumad kõigis joonisel 4.13 vaadeldavate näitajate osas. I gruppi kuuluvad kalatööstused on loonud uusi töökohti ning nende tööjõukulu töötaja kohta on kõrgeim valdkonnas s.t väärtustatakse töötajate tööd valdkonna keskmisest enam. Toetust saanud ettevõtete investeeringud on olnud suunatud seadmete uuendamisse, ettevõtetes on sõnastatud strateegia ja seatud eesmärgid. Finants-majanduslikud näitajad ja eelpool toodu annavad aluse eeldada selle grupi stabiilset ja jätkusuutlikku arengut.

II grupi ettevõtete puhul eristuvad toetust saanud ja mitte saanute tulemused veelgi selgemalt võrreldes I grupiga. Kui käesoleval hetkel on ärikasumid võrreldavad, siis pikemas perspektiivis annavad tehtud investeeringud paremad eeldused edukamaks toimimiseks toetust saanud ettevõtetele.

41/66

III grupi toetust saanud ettevõtete realiseerimise netokäive vaadeldavate aastatel mõõdukas kasvus, niisamuti ärikasum. Toetust mittesaanud ettevõtete 2003 ja 2004 aasta kõrged realiseerimise netokäibed ei ole toonud kasumit ning 2005 aasta käibe langus viitab võimalikele raskustele antud grupis.

IV grupi toetust saanud traalpüügi ettevõtted on olnud 2003 ja 2004a. kahjumis; samal ajal on nende ettevõtete realiseerimise netokäive aasta-aastalt kasvanud ning aasta 2005 a. on lõpetatud kasumiga. 2004 a. on olnud kalandusvaldkonnas finants-majanduslikust seisukohast raske aasta, 22% valimi ettevõtetest on lõpetanud aasta kahjumiga.

Joonis 4.13 Grupp I; Investeeringud, ärikasum ja realiseerimise netokäive perioodil 2003 - 2005

42/66

II GRUPPKäive üle 10 milj. krooni

0 9 000 000 18 000 000 27 000 000 36 000 000 45 000 000

Realiseerimise netokäive 2003

Realiseerimise netokäive 2004

Realiseerimise netokäive 2005

Ärikasum 2003

Ärikasum 2004

Ärikasum 2005

Investeeringud kokku 2003

Investeeringud kokku 2004

Investeeringud kokku 2005

EEK

Toetust mitte saanud Toetust saanud

Joonis 4.14 Grupp II, Investeeringud, ärikasum ja realiseerimise netokäive perioodil 2003 – 2005

III GRUPPKäive üle 3 milj. krooni

-1 500 000 -500 000 500 000 1 500 000 2 500 000 3 500 000 4 500 000

Realiseerimise netokäive 2003

Realiseerimise netokäive 2004

Realiseerimise netokäive 2005

Ärikasum 2003

Ärikasum 2004

Ärikasum 2005

Investeeringud kokku 2003

Investeeringud kokku 2004

Investeeringud kokku 2005

EEK

Toetust mitte saanud Toetust saanud

Joonis 4.15 Grupp III, Investeeringud, ärikasum ja realiseerimise netokäive perioodil 2003 – 2005

43/66

IV GRUPPKäive üle 1 milj. krooni

-300 000 600 000 1 500 000 2 400 000 3 300 000

Realiseerimise netokäive 2003

Realiseerimise netokäive 2004

Realiseerimise netokäive 2005

Ärikasum 2003

Ärikasum 2004

Ärikasum 2005

Investeeringud kokku 2003

Investeeringud kokku 2004

Investeeringud kokku 2005

EEK

Toetust mitte saanud Toetust saanud

Joonis 4.16 Grupp IV, Investeeringud, ärikasum ja realiseerimise netokäive perioodil 2003 - 2005

Ettevõtete finants näitajad Tabel 17

44/66

GRUPP 2003 2004 2005Toetust saanud Toetust mitte saanud Toetust saanud Toetust mitte saanud Toetust saanud Toetust mitte saanud

Realiseerimise netokäive I GRUPP 226 112 550 209 711 000 236 617 251 210 333 000 229 887 619 177 443 000II GRUPP 37 252 137 28 872 396 39 786 718 20 486 137 45 403 579 28 189 631III GRUPP 2 298 848 4 123 323 2 432 502 4 379 474 3 353 198 2 258 611IV GRUPP 543 330 332 614 469 850 307 585 871 191 224 303Valim, average 66 551 716 60 759 833 69 826 580 58 876 549 69 878 897 52 028 886

Ärikasum I GRUPP 14 782 883 16 766 000 4 604 149 -3 215 000 19 133 017 -6 212 000II GRUPP 2 065 822 1 910 176 1 135 357 1 113 821 4 171 112 4 535 832III GRUPP 331 187 -50 526 548 952 -1 057 862 646 -104 669IV GRUPP -281 101 81 904 -194 098 70 145 48 106 80 095Valim, average 4 224 698 4 676 888 1 523 590 -508 023 6 053 720 -425 186

Muud äritulud I GRUPP 3 690 774 0 713 102 2 919 000 3 715 872 1 952 000II GRUPP 346 172 89 711 470 186 879 932 1 047 435 557 285III GRUPP 196 615 374 416 504 097 231 562 861 811 3 546IV GRUPP 9 507 6 248 10 070 106 626 0 34 731Valim, average 1 060 767 117 594 424 363 1 034 280 1 406 279 636 890

Finantskulud kokku I GRUPP -117 408 6 644 000 -2 362 549 0 636 507 18 465 000II GRUPP 250 488 554 707 1 312 702 594 348 476 075 555 762III GRUPP 42 986 174 840 32 256 131 359 79 730 31 004IV GRUPP -429 418 5 981 5 2 285 611 10 092Valim, average -63 338 1 844 882 -254 397 181 998 298 231 4 765 464

Intressikulud I GRUPP -1 694 176 29 074 000 -1 966 178 0 1 423 192 0II GRUPP 244 305 530 564 328 720 521 315 545 087 500 151III GRUPP 50 574 107 292 45 003 63 282 70 618 18 946IV GRUPP 14 370 2 689 -2 528 2 276 123 11 486Valim, average -346 231 7 428 637 -398 745 146 718 509 755 132 646

Aruandeaasta puhaskasum I GRUPP 14 028 939 10 122 000 2 094 130 -331 000 16 596 845 -24 677 000II GRUPP 1 980 980 1 358 675 434 252 442 165 3 808 761 3 980 222III GRUPP 281 507 -227 492 -1 504 448 -127 369 775 124 -135 254IV GRUPP -713 039 75 938 376 640 67 891 1 602 039 70 003Valim, average 3 894 597 2 832 280 350 143 12 922 5 695 692 -5 190 507

Töötajate aasta keskmine arv [in] I GRUPP 287 96 283 3 80 2II GRUPP 68 47 69 39 60 28III GRUPP 7 11 7 8 6 4IV GRUPP 8 3 8 2 5 1Valim, average 93 39 92 13 38 9

Tööjõukulu kokku I GRUPP 35 741 145 10 013 000 30 082 086 1 708 000 12 143 815 524 000II GRUPP 6 317 839 2 063 799 6 394 605 1 944 345 6 739 335 2 758 572III GRUPP 438 071 552 216 442 426 558 051 461 793 340 331IV GRUPP 320 609 83 162 226 444 79 039 312 695 53 445Valim, average 10 704 416 3 178 044 9 286 390 1 072 359 4 914 409 919 087

Raha ja pangakontod I GRUPP 1 666 705 1 836 000 1 618 299 7 872 000 3 045 722 2 659 000II GRUPP 3 972 669 404 558 5 508 067 351 941 3 337 064 708 403III GRUPP 259 317 138 258 373 894 154 155 513 204 120 329IV GRUPP 106 737 48 125 123 117 39 939 139 069 33 095Valim, average 1 501 357 606 735 1 905 844 2 104 509 1 758 765 880 207

Varud KOKKU I GRUPP 25 958 955 50 132 000 22 497 789 54 227 000 20 420 751 68 310 000II GRUPP 5 795 141 1 678 129 4 417 769 4 849 360 6 489 359 2 891 435III GRUPP 102 788 219 231 180 258 247 447 245 501 63 061IV GRUPP 33 602 71 487 35 987 125 052 6 193 187 942Valim, average 7 972 622 13 025 212 6 782 951 14 862 215 6 790 451 17 863 109

Käibevara KOKKU I GRUPP 79 160 350 84 695 000 77 537 506 110 546 000 86 910 225 115 915 000II GRUPP 17 048 472 10 730 636 14 577 507 9 504 329 19 790 123 10 737 295III GRUPP 3 026 215 803 591 1 202 080 1 054 019 1 240 160 425 192IV GRUPP 412 419 167 099 2 077 470 206 277 1 982 472 261 570Valim, average 24 911 864 24 099 081 23 848 641 30 327 656 27 480 745 31 834 764

Materiaalne põhivara KOKKU I GRUPP 37 404 157 215 910 000 51 287 860 236 128 000 28 156 721 228 120 000II GRUPP 17 797 292 11 617 602 22 983 413 11 684 345 23 138 049 12 803 445III GRUPP 2 517 661 1 476 849 2 821 141 992 976 3 908 847 690 421IV GRUPP 272 305 441 463 272 795 528 686 211 271 483 941Valim, average 14 497 853 57 361 478 19 341 302 62 333 502 13 853 722 60 524 452

Põhivara KOKKU I GRUPP 48 176 919 223 362 000 62 740 423 236 171 000 29 121 721 228 163 000II GRUPP 20 046 097 11 621 593 26 153 389 11 698 537 27 053 781 12 888 280III GRUPP 2 776 224 1 554 335 3 118 429 1 030 559 4 173 484 744 106IV GRUPP 1 766 447 462 891 1 141 184 520 236 2 301 671 483 941Valim, average 18 191 422 59 250 205 23 288 356 62 355 083 15 662 665 60 569 832

Võlakohustused KOKKU I GRUPP 25 947 973 95 037 000 26 920 525 81 881 000 24 974 378 150 026 000II GRUPP 1 607 827 564 749 3 380 229 6 359 411 7 700 783 6 793 504III GRUPP 230 393 236 135 319 174 241 945 610 614 132 392IV GRUPP 27 940 77 296 119 100 103 937 163 000 13 421Valim, average 6 953 533 23 978 795 7 684 757 22 146 573 8 362 194 39 241 329

Lühiajalised kohustused KOKKU I GRUPP 59 240 128 115 704 000 56 565 795 110 958 000 43 332 078 186 483 000II GRUPP 8 648 339 8 913 081 10 510 058 10 863 081 14 168 867 11 487 282III GRUPP 664 545 1 514 303 790 482 1 526 890 1 735 427 736 621IV GRUPP 289 940 191 215 840 268 216 125 372 832 98 059Valim, average 17 210 738 31 580 650 17 176 651 30 891 024 14 902 301 49 701 240

Pikaajalised võlakohustused KOKKU I GRUPP 15 620 084 181 488 000 29 190 946 225 225 000 20 543 649 145 139 000II GRUPP 4 183 541 962 990 3 038 404 1 050 829 3 149 013 1 918 129III GRUPP 583 047 438 598 498 143 213 366 961 073 116 833IV GRUPP 71 721 174 801 78 214 52 839 62 169 175 132Valim, average 5 114 598 45 766 097 8 201 427 56 635 509 6 178 976 36 837 274

Seotud omakapital I GRUPP 74 860 212 297 192 000 85 756 741 336 183 000 63 875 727 331 622 000II GRUPP 15 228 062 16 803 101 16 521 420 15 461 904 18 945 447 13 405 416III GRUPP 1 257 623 1 952 901 1 297 729 1 740 256 2 820 116 853 453IV GRUPP 361 661 411 198 918 483 381 878 435 001 556 725Valim, average 22 926 889 79 089 800 26 123 593 88 441 759 21 519 073 86 609 399

Omakapital KOKKU I GRUPP 5 226 276 754 000 7 476 276 754 000 5 500 000 754 000II GRUPP 4 989 514 803 775 6 312 247 804 775 5 719 181 791 025III GRUPP 508 908 634 204 508 908 634 204 467 788 295 051IV GRUPP 2 180 017 122 833 2 188 017 232 845 2 324 257 224 367Valim, average 3 226 179 578 703 4 121 362 606 456 3 502 806 516 111

Investeeringud KOKKU I GRUPP 52 477 058 10 865 000 54 521 187 10 534 000 52 156 219 12 456 000II GRUPP 21 866 506 5 549 128 24 209 476 5 740 961 27 898 457 9 338 990III GRUPP 4 439 860 405 025 3 022 780 344 322 2 592 403 316 353IV GRUPP 1 817 205 197 365 2 299 772 205 841 3 849 142 419 869Valim, average 20 150 157 4 254 129 21 013 303 4 206 281 21 624 055 5 632 803

45/66

Tegevuse tulususMüügi puhasrentaablus I GRUPP 6% 5% 1% 0% 7% -14%

II GRUPP 5% 5% 1% 2% 8% 14%III GRUPP 12% -6% -62% -3% 23% -6%IV GRUPP -131% 23% 80% 22% 184% 31%

Puhaskasum / ärikasum I GRUPP 95% 60% 45% 10% 87%II GRUPP 96% 71% 38% 40% 91% 88%III GRUPP 85% 90%IV GRUPP 93% 97% 87%

Puhaskasum / keskm varad I GRUPP 2% 0% 13% -7%II GRUPP 1% 2% 9% 18%III GRUPP -30% -6% 16% -8%IV GRUPP 14% 10% 43% 10%

Käive / varad I GRUPP 178% 68% 169% 61% 198% 52%II GRUPP 100% 129% 98% 97% 97% 119%III GRUPP 40% 175% 56% 210% 62% 193%IV GRUPP 25% 53% 15% 42% 20% 30%

Omakapitali puhasrentaablus I GRUPP 33% -44% 256% -3273%II GRUPP 8% 55% 63% 499%III GRUPP -296% -20% 159% -29%IV GRUPP 17% 38% 71% 31%

FinantstugevusIntressikulu ärikasumist I GRUPP -11% 173% -43% 0% 7% 0%

II GRUPP 12% 28% 29% 47% 13% 11%III GRUPP 15% -212% 8% -5988% 8% -18%IV GRUPP -5% 3% 1% 3% 0% 14%

Käibevara / lühiajalised kohustused I GRUPP 134% 73% 137% 100% 201% 62%II GRUPP 197% 120% 139% 87% 140% 93%III GRUPP 455% 53% 152% 69% 71% 58%IV GRUPP 142% 87% 247% 95% 532% 267%

Võlakohustused I GRUPP 74 860 212 297 192 000 85 756 741 336 183 000 63 875 727 331 622 000II GRUPP 12 831 880 9 876 071 13 548 462 11 913 910 17 317 881 13 405 411III GRUPP 1 247 592 1 952 901 1 288 624 1 740 256 2 696 500 853 453IV GRUPP 361 661 366 017 918 483 268 964 435 001 273 191

Pikaajalised kohustused / lühi + pikaajalised kohustused

I GRUPP 21% 61% 34% 67% 32% 44%

II GRUPP 33% 10% 22% 9% 18% 14%III GRUPP 47% 22% 39% 12% 36% 14%IV GRUPP 20% 48% 9% 20% 14% 64%

Kohustused kokku / varad (=võlakordaja) I GRUPP 20% 31% 19% 24% 22% 44%II GRUPP 4% 3% 8% 30% 16% 29%III GRUPP 4% 10% 7% 12% 11% 11%IV GRUPP 1% 12% 4% 14% 4% 2%

Likviidsuskordaja I GRUPP 90% 30% 97% 51% 153% 26%II GRUPP 130% 102% 97% 43% 94% 68%III GRUPP 440% 39% 129% 53% 57% 49%IV GRUPP 131% 50% 243% 38% 530% 75%

Omakapital / varad (=soliidsuskordaja) I GRUPP 4% 0% 5% 0% 5% 0%II GRUPP 13% 4% 15% 4% 12% 3%III GRUPP 9% 27% 12% 30% 9% 25%IV GRUPP 100% 19% 68% 32% 54% 30%

TöökohadTööjõukulu / töötaja I GRUPP 124 534 104 302 106 297 569 333 151 798 262 000

II GRUPP 92 424 44 224 92 883 50 285 112 950 98 520III GRUPP 62 028 52 592 62 022 66 209 73 887 90 755IV GRUPP 38 862 25 411 28 306 36 697 59 561 41 568

Käive / tööjõukulu I GRUPP 6 21 8 123 19 339II GRUPP 6 14 6 11 7 10III GRUPP 5 7 5 8 7 7IV GRUPP 2 4 2 4 3 4

Ärikasum / tööjõukulu I GRUPP 0 2 0 -2 2 -12II GRUPP 0 1 0 1 1 2III GRUPP 1 0 1 0 2 0IV GRUPP -1 1 -1 1 0 1

InvesteerimistegevusPõhivara / varad I GRUPP 38% 73% 45% 68% 25% 66%

II GRUPP 54% 52% 64% 55% 58% 55%III GRUPP 48% 66% 72% 49% 77% 64%IV GRUPP 81% 73% 35% 72% 54% 65%

Investeeringud / varad I GRUPP 41% 4% 39% 3% 45% 4%II GRUPP 59% 25% 59% 27% 60% 40%III GRUPP 77% 17% 70% 17% 48% 27%IV GRUPP 83% 31% 71% 28% 90% 56%

5. KOKKUVÕTE

Kokkuvõttena võib järeldada, et:

1. Toetust saanud ettevõtted olid seisukohal, et RAK KAR meetmete toetuse abil tehtud investeeringud on olnud kasulikud.

2. Lähtudes finants-majanduslikest näitajatest on toetust saanud ettevõtted on keskmisest edukamad.

3. Toetust saanud ettevõtetele on iseloomulikum strateegiline planeerimine, mis loob eelduse jätkusuutlikuks tegevuseks.Uue EL programmperioodi (2007-2013) kalanduse meetmete rakendamisel tuleb toetuse taotlejaid suunata taktikaliselt planeerimiselt strateegilisele tagamaks kalanduse tasakaalustatud areng. Riigipoolset informatiivset tuge eesmärkide seadmisel vajavad enim kalapüügiga tegelevad kalandusvaldkonnad.

4. Toetust saanutest on teinud täiendavaid investeeringuid vabanenud omavahendite arvelt keskmiselt 64 % ettevõtetest, mis näitab selgelt ettevõtete valmisolekut arendada valdkonda ning kindlustada ettevõtte edu tulevikus.

5. Toetusi saanud ettevõtted on kas uusi töökohti või säilitanud olemasolevad töökohad, samuti paistavad silma tööjõukulu keskmisest kõrgemal hoidmisel.

6. Toetuse saamine ja omavahendite investeerimine on kaasa toonud võlakohustuste kasvamise finantsasutuste ees. Toetuse abil investeeringuid kavandavad ettevõtted peavad arvestama intressikulu ja akumuleeritud kulumi kasvuga tulevikus, mis mõjutab ettevõtte kasumit. Toetuse andmisel seadmete ostuks tuleks hinnata eeldatavat kulude kokkuhoidu, sest suurenev amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumlikkust.

7. Riiklikul tasandil tuleb tähelepanu pöörata kalanduse jätkusuutliku arengu tagamisel ka keskkonnakoormuse vähendamisele ning kalavarude kaitsele, mis paraku ei leidnud kordagi mainimist ettevõtete eesmärkide hulgas.

Ettepanekud: Enam infot, teabepäevi ning konsultatsioone Kaluritele info vene keeles Lihtsustada taotluste esitamist vähendades paberimajandust Kiirendada protsessi, taotluste läbivaatamist ja toetuste väljamaksmist Panga ja PRIA koostöö hõlbustamaks väikeettevõte pangalaenu saamist Taotluste hindamisel võiks kasutada konkreetsemaid kriteeriume Taotlemise kord ja esitatavad nõuded võiks olla varakult teada

46/66

LISAD

LISA 1

Küsimustik

KÜSIMUSTIK A osa (kalapüük, ettevõtted)

Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile

EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu ”Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile”.Uuringu tulemusi kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) toetusmeetmete kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks.Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas).

a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse ………….....................................

(palun kirjutage)

b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri …………........... asemele.

(palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonil 68 38 039.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1. Mis ajast alates on Teie ettevõte tegelenud kalapüügiga? ….....………………

(palun kirjutage algusaasta)

2. Milline on teie ettevõtte püügipiirkond?

kaugpüük Läänemere kalapüük Läänemere rannapüük sisevete kalapüük

3. Millised on olnud Teie peamised strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul? (palun kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

47/66

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

4. Kuidas on Teie ettevõtte majanduslik olukord muutunud viimase kolme aasta jooksul? Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

…………………………………………………………………………..………………. (midagi muud, palun kirjutage)

5. Kas olete taotlenud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi aastatel 2004-2006? Jah Ei (palun edasi küsimusega 10) 5.a. PRIA andmetel on Teie ettevõte saanud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi, mis on lisatud küsimustikule. Kas toodud andmed on õiged? Jah Ei (palun tehke vajalikud parandused)

……………………………………………………………………………………..…………...

6. Kuidas hindate saadud PRIA toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust Teie ettevõttele tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite)

1Väga väike

2Väike

3Keskmine

4Suur

5Väga suur

2004. a toetuse abil tehtud investeeringud 2005. a toetuse abil tehtud investeeringud 2006. a toetuse abil tehtud investeeringud

7. Kas tänu PRIAlt saadud toetusele olete teinud vabanenud omavahendite arvelt täiendavaid investeeringuid?

Jah……………………………………………………………………………………

(palun täpsustage) Ei

8. Kuidas Te hindate toetuse taotlemisel…?1

Väga hea

2Hea

3Keskmine

4Madal

5Väga madal

6Ei oska öelda

… PRIA info- ja juhendmaterjalide asjakohasust

48/66

… PRIA poolt tehtud rahastamisotsuste läbipaistvust

9. Mida teeksite eelnevate aastate kogemuse baasil toetuse taotlemisel teisti?

…………………………………………………………………………………………(palun kirjeldage)

10. Juhul kui Teie ettevõte pole saanud aastatel 2004-2006 RAKi kalandusmeetmetest toetust, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks vastusevariant)

taotlesime aasta(te)l ………………………………., kuid meie taotlust ei rahuldatud

(palun kirjutage, mis aasta(te)l)

me ei taotlenud toetust, sest … … polnud infot … ei olnud, kes tegeleks … ettevõte ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged … asjaajamine keerukas

…………………………………………………………………...(palun täpsustage)

………………………………………………………….……...... (muu põhjus, palun kirjutage)

11. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha ettevõttesse lähiaastatel?

Investeeringu sisua)

Investeeringu tegemise aeg

[aasta]b)

Planeeritav investeeringu maht [krooni]

c)

12. Kas plaanite nimetatud investeeringute tegemiseks taotleda toetust PRIA-st? Jah Tõenäoliselt jah Tõenäoliselt ei Ei Ei oska öelda

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks13. Teie tegevuspiirkond asub …………………………

(palun kirjutage maakond)

14. Teie ametipositsioon on ……………………………………….… (palun kirjutage oma ametinimetus)

SUUR-SUUR TÄNU!

49/66

KÜSIMUSTIK B osa (kalapüük, FIE)

Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile

EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu ”Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile”.Uuringu tulemusi kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) toetusmeetmete kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks.Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Täiendav info telefonil 68 38 039.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1. Mis ajast alates töötate kalapüügi valdkonnas?

….....……………… (palun kirjutage algusaasta)

2. Milline on teie püügipiirkond?

Läänemere rannapüük sisevete kalapüük

3. Millised on olnud Teie peamised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul? (palun kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

4. Kuidas on Teie majanduslik olukord muutunud viimase kolme aasta jooksul? Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

…………………………………………………………………………..………………. (midagi muud, palun kirjutage)

5. Kas olete taotlenud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR)

toetusi aastatel 2004-2006? Jah Ei (palun edasi küsimusega 10) 5.a PRIA andmetel olete saanud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi, mis on lisatud küsimustikule. Kas toodud andmed on õiged?

50/66

Jah Ei (palun tehke vajalikud parandused)

…………………………………………………………………………………………………..

6. Kuidas hindate saadud PRIA toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust Teie ettevõttele tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite)

1Väga väike

2Väike

3Keskmine

4Suur

5Väga suur

2004. a toetuse abil tehtud investeeringud 2005. a toetuse abil tehtud investeeringud 2006. a toetuse abil tehtud investeeringud

7. Kas tänu PRIAlt saadud toetusele olete teinud vabanenud omavahendite arvelt täiendavaid investeeringuid?

Jah……………………………………………………………………………………

(palun täpsustage) Ei

8. Kuidas Te hindate toetuse taotlemisel…?

1Väga hea

2Hea

3Keskmine

4Madal

5Väga madal

6Ei oska öelda

… PRIA info- ja juhendmaterjalide asjakohasust

… PRIA poolt tehtud rahastamisotsuste läbipaistvust

9. Mida teeksite eelnevate aastate kogemuse baasil toetuse taotlemisel teisti?

…………………………………………………………………………………………

(palun kirjeldage)

10. Juhul kui Teie ettevõte pole saanud aastatel 2004-2006 RAKi kalandusmeetmetest toetust, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks vastusevariant)

taotlesin aasta(te)l ………………………………., kuid taotlust ei rahuldatud (palun kirjutage, mis aasta(te)l)

ei taotlenud toetust, sest … … polnud infot … ei olnud, kes tegeleks … ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele

51/66

… polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged … asjaajamine keerukas

…………………………………………………………………...(palun täpsustage)

..... ………………………………………………………….…… (muu põhjus, palun kirjutage)

11. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha lähiaastatel?

Investeeringu sisua)

Investeeringu tegemise aeg

[aasta]b)

Planeeritav investeeringu maht [krooni]

c)

12. Kas plaanite nimetatud investeeringute tegemiseks taotleda toetust PRIA-st? Jah Tõenäoliselt jah Tõenäoliselt ei Ei Ei oska öelda

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks

13. Teie tegevuspiirkond asub …………………………

(palun kirjutage maakond)

SUUR-SUUR TÄNU!

KÜSIMUSTIK C osa (sadamad) Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile

EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu ”Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile”.Uuringu tulemusi kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) toetusmeetmete kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks.Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast.

Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas).a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse ………….....................................

(palun kirjutage)

52/66

b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ………….............asemele

(palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonil 68 38 039.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1. Mis ajast alates on Teie sadam tegutsenud kalasadamana? ….....……………… (palun kirjutage algusaasta)

2. Millised on olnud Teie peamised strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul? (palun kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

3. Kuidas on kalasadama majanduslik olukord muutunud viimase kolme aasta jooksul?

Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

…………………………………………………………………………..………………. (midagi muud, palun kirjutage)

4. Kas olete taotlenud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi aastatel 2004-2006?

Jah Ei (palun edasi küsimusega 9) 4.a PRIA andmetel on Teie ettevõte saanud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi, mis on lisatud küsimustikule. Kas toodud andmed on õiged? Jah Ei (palun tehke vajalikud parandused)

………………………………………………………………………………………………

5. Kuidas hindate saadud PRIA toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust Teie ettevõttele tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite)

1Väga väike

2Väike

3Keskmine

4Suur

5Väga suur

2004. a toetuse abil tehtud investeeringud 2005. a toetuse abil tehtud investeeringud 2006. a toetuse abil tehtud investeeringud

53/66

6. Kas tänu PRIAlt saadud toetusele olete teinud vabanenud omavahendite arvelt täiendavaid investeeringuid?

Jah……………………………………………………………………………………

(palun täpsustage) Ei

7. Kuidas Te hindate toetuse taotlemisel…?

1Väga hea

2Hea

3Keskmine

4Madal

5Väga madal

6Ei oska öelda

… PRIA info- ja juhendmaterjalide asjakohasust

… PRIA poolt tehtud rahastamisotsuste läbipaistvust

8. Mida teeksite eelnevate aastate kogemuse baasil toetuse taotlemisel teisti?

…………………………………………………………………………………………(palun kirjeldage)

9. Juhul kui te pole saanud aastatel 2004-2006 RAKi kalandusmeetmetest toetust, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks vastusevariant)

Taotlesime aasta(te)l ………………………………., kuid meie taotlust ei rahuldatud

(palun kirjutage, mis aasta(te)l)

Ettevõte ei taotlenud toetust, sest … … polnud infot … ei olnud, kes tegeleks … ettevõte ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged … asjaajamine keerukas

…………………………………………………………………...(palun täpsustage)

.........……………………………………………………….…… (muu põhjus, palun täpsustage)

10. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha ettevõttesse lähiaastatel?

Investeeringu sisua)

Investeeringu tegemise aeg

Planeeritav investeeringu

54/66

[aasta]b)

maht [krooni]c)

11. Kas plaanite nimetatud investeeringute tegemiseks taotleda toetust PRIA-st? Jah Tõenäoliselt jah Tõenäoliselt ei Ei Ei oska öelda

12. Kas plaanite mitmekesistada pakutavate teenuste hulka sadamas lähiaastatel?

Jah …………………………………………………………………………..……… ( palun täpsustage)

Ei Ei oska öelda

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks

13. Teie tegevuspiirkond asub ………………………… (palun kirjutage maakond)

14. Teie ametipositsioon on ……………………………………….… (palun kirjutage oma ametinimetus)

SUUR-SUUR TÄNU!

KÜSIMUSTIK D osa (kalatööstused)

Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile

EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu ”Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile”.Uuringu tulemusi kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) toetusmeetmete kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks.Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas).

a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse ………….....................................

(palun kirjutage)

b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ………….............asemele

(palun kirjutage)

55/66

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonil 68 38 039.

1. Mis ajast alates on Teie ettevõte tegutsenud kala töötlemise ja turustamisega? ….....……………

(palun kirjutage algusaasta)

2. Millised on olnud Teie peamised strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul? (palun kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

3. Kuidas on muutunud teie ettevõtte majanduslik olukord viimase kolme aasta jooksul?

Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

…………………………………………………………………………..……………… (midagi muud, palun kirjutage)

4. Kas olete taotlenud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi aastatel 2004-2006?

Jah Ei (palun edasi küsimusega 9) 4.a PRIA andmetel on Teie ettevõte saanud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi, mis on lisatud küsimustikule. Kas toodud andmed on õiged?

Jah Ei (palun tehke vajalikud parandused)………………………………………………………………………………………………….5. Kuidas hindate saadud PRIA toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust Teie

ettevõttele tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite)1

Väga väike2

Väike3

Keskmine4

Suur5

Väga suur2004. a toetuse abil tehtud investeeringud 2005. a toetuse abil tehtud investeeringud 2006. a toetuse abil tehtud investeeringud

6. Kas tänu PRIAlt saadud toetusele olete teinud vabanenud omavahendite arvelt täiendavaid investeeringuid?

Jah……………………………………………………………………………………

(palun täpsustage)

56/66

Ei

7. Kuidas Te hindate toetuse taotlemisel…?1

Väga hea

2Hea

3Keskmine

4Madal

5Väga madal

6Ei oska öelda

… PRIA info- ja juhendmaterjalide asjakohasust

… PRIA poolt tehtud rahastamisotsuste läbipaistvust

8. Mida teeksite eelnevate aastate kogemuse baasil toetuse taotlemisel teisti?…………………………………………………………………………………………

(palun kirjeldage)

9. Juhul kui te pole saanud aastatel 2004-2006 RAKi kalandusmeetmetest toetust, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks vastusevariant)

Taotlesime aasta(te)l ………………………………., kuid meie taotlust ei rahuldatud

(palun kirjutage, mis aasta(te)l)

Ettevõte ei taotlenud toetust, sest … … polnud infot … ei olnud, kes tegeleks … ettevõte ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged … asjaajamine keerukas…………………………………………………………………...

(palun täpsustage)

.....………………………………………………………….…… (muu põhjus, palun täpsustage)

10. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha ettevõttesse lähiaastatel?

Investeeringu sisua)

Investeeringu tegemise aeg

[aasta]b)

Planeeritav investeeringu maht [krooni]

c)

11. Kas plaanite nimetatud investeeringute tegemiseks taotleda toetust PRIA-st? Jah Tõenäoliselt jah Tõenäoliselt ei Ei Ei oska öelda

57/66

12. Juhul kui olete osalenud toetuse abil välismessidel siis kuidas hindate osalemise tulemuslikkust?

1Väga hea

2Hea

3Keskmine

4Madal

5Väga madal

6Ei oska öelda

…messidel osalemise tulemuslikkus

13. Kui ei ole osalenud messidel, siis kas plaanite lähiaastatel minna? Jah Tõenäoliselt jah Tõenäoliselt ei Ei Ei oska öelda

14. Millised on ootused seoses messidega?…………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage)

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks

15. Teie tegevuspiirkond asub ……………...................…………… (palun kirjutage maakond)

16. Teie ametipositsioon on ……………………………………….… (palun kirjutage oma ametinimetus

SUUR-SUUR TÄNU!

KÜSIMUSTIK E osa (vesiviljelus)

EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu ”Investeeringute mõju Eesti kalandussektorile”.Uuringu tulemusi kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) toetusmeetmete kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks.Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas).

a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse ………….....................................

(palun kirjutage)

b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ………….............asemele

(palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonil 68 38 039.

58/66

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1. Mis ajast alates on Teie ettevõte tegelenud vesiviljelusega? …….....……………(palun kirjutage algusaasta)

2. Millised on olnud Teie peamised strateegilised eesmärgid viimase 3 aasta jooksul? (palun kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

3. Kuidas on Teie majanduslik olukord muutunud viimase kolme aasta jooksul?

Palju paremaks Veidi paremaks On jäänud samaks Veidi kehvemaks Palju kehvemaks

…………………………………………………………………………..……………… (midagi muud, palun kirjutage)

4. Kas olete taotlenud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi aastatel 2004-2006?

Jah Ei (palun edasi küsimusega 9) 4.a PRIA andmetel on Teie ettevõte saanud Riikliku Arengukava (RAK) Kalanduse Arendusrahastu (KAR) toetusi, mis on lisatud küsimustikule. Kas toodud andmed on õiged? Jah Ei (palun tehke vajalikud parandused)………………………………………………………………………………………………….

5. Kuidas hindate saadud PRIA toetuste abil tehtud investeeringute kasulikkust Teie ettevõttele tänase seisuga? (palun vastake ainult nende aastate kohta, kui toetust saite)

1Väga väike

2Väike

3Keskmine

4Suur

5Väga suur

2004. a toetuse abil tehtud investeeringud 2005. a toetuse abil tehtud investeeringud 2006. a toetuse abil tehtud investeeringud

6. Kas tänu PRIAlt saadud toetusele olete teinud vabanenud omavahendite arvelt täiendavaid investeeringuid?

Jah……………………………………………………………………………………

59/66

(palun täpsustage) Ei

7. Kuidas Te hindate toetuse taotlemisel…?1

Väga hea

2Hea

3Keskmine

4Madal

5Väga madal

6Ei oska öelda

… PRIA info- ja juhendmaterjalide asjakohasust

… PRIA poolt tehtud rahastamisotsuste läbipaistvust

8. Mida teeksite eelnevate aastate kogemuse baasil toetuse taotlemisel teisti?…………………………………………………………………………………………

(palun kirjeldage)

9. Juhul kui te pole saanud aastatel 2004-2006 RAKi kalandusmeetmetest toetust, siis mis põhjusel? (palun valige ainult üks vastusevariant)

Taotlesime aasta(te)l ………………………………., kuid meie taotlust ei rahuldatud

(palun kirjutage, mis aasta(te)l)

Ettevõte ei taotlenud toetust, sest … … polnud infot … ei olnud, kes tegeleks … ei vastanud esitatud tingimustele … plaanitud investeering(ud) ei vastanud esitatud tingimustele … polnud vajadust … tingimused olid liiga ranged … asjaajamine keerukas…………………………………………………………………...

(palun täpsustage)

......………………………………………………………….…… (muu põhjus, palun täpsustage)

10. Milliseid investeeringuid peate oluliseks teha ettevõttesse lähiaastatel?

Investeeringu sisua)

Investeeringu tegemise aeg

[aasta]b)

Planeeritav investeeringu maht [krooni]

c)

11. Kas plaanite nimetatud investeeringute tegemiseks taotleda toetust PRIA-st? Jah

60/66

Tõenäoliselt jah Tõenäoliselt ei Ei Ei oska öelda

Lõpetuseks küsimused statistiliste üldistuste tegemiseks

12. Teie tegevuspiirkond asub ..................………………………… (palun kirjutage maakond)

13. Teie ametipositsioon on ……………………………………….… (palun kirjutage oma ametinimetus)

SUUR-SUUR TÄNU!

61/66

LISA 2

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond InvesteeringMääratud

toetus Toetus välja

1 KALLE ANSON 1004670002 Pärnu maakond mootorpaadi ostmine ja ettevalmistav töö 161 600 +

2 OSAÜHING ABIMERK 1004370002 Harju maakond kajaloodide ostmine ja paigaldamine ning ettevalmistav töö 42 306 +

3 OSAÜHING MONISTICO 1004740002 Saare maakond laeva moderniseerimine, side- ja navigatsioonivahendite, pääste- ja tulekustutusvahendite, prügikonteinerite, selektiivsete püügivahendite

2 473 012 +

4 HILLAR SILM 1004570003 Lääne maakond lahtise kalapaadi ehitamine 21 520 +

5 ERICH MERIRAND 1004670004 Pärnu maakond mootorpaadi ostmine ja ettevalmistav töö 61 600 +

6 OSAÜHING KESKPUNKT 1004740005 Saare maakond kalalaeva ostmine 7 246 400

7 SAARE KALAPÜÜGI OSAÜHING 1004740003 Saare maakond laeva kere- ja tekitööde teostamine, laeva olmeruumide, kalalaeva tehnosüsteemide ja peatekil asuvate tekiehitiste moderniseerimine; pilsivee

2 649 106

8 MARGUS POST 1004670001 Pärnu maakond Lappajapaadi ostmine ja ettevalmistav töö 182 000 +

9 OSAÜHING MOROBELL 1004570002 Lääne maakond kahe kajaloodi ostmine ja paigaldamine ning ettevalmistav töö 69 424 +

10 AADI PAJU 1004670006 Pärnu maakond lappajapaadi renoveerimine, päästevahendite ja navigatsioonivahendite ostmine

40 172 +

11 PRIIT PILME 1004670007 Pärnu maakond 8,5 meetri pikkuse puuvalmis lahtise kalapaadi ehitamine 28 720

12 AKTSIASELTS MOOTORLAEV TÕHELA 1004670012 Pärnu maakond laeva peamasina kapitaalremont, laevakeretööde tegemine, masinaruumide ümberehitamine, laeva tehnosüsteemide ja torustike ümberehitamine,

294 000

13 AKTSIASELTS SAARE RAND 1004740001 Saare maakond laevakeretööde tegemine, masinaruumide ümberehitamine, tuletõrje- ja avariivarustuse ostmine ja paigaldamine, tehnosüsteemide ja torustike

422 160

14 OSAÜHING MOOTORLAEV KASTNA 1004670008 Pärnu maakond laeva peamasina kapitaalremontimine, laevakeretööde tegemine ja jäämasina ostmine

188 964

15 TOOMAS VÄLJAS 1004670009 Pärnu maakond laeva keretööde teostamine, meeskonnaruumide, tekiseadmete ja jõuseadmete renoveerimine ning ettevalmistav töö

35 200 +

16 OSAÜHING MOOTORLAEV ERMISTU 1004670010 Pärnu maakond laevakeretööde teostamine, masinaruumide ümberehitamine ning navigatsiooniseadmete ja sinna juurde kuuluva tarkvara ostmine

118 754 +

17 MFV LOOTUS OSAÜHING 1004370003 Harju maakond vintside ja traalhooda ning nendega seotud seadmete ostmine ja paigaldamine

6 254 303 +

18 OSAÜHING KAABELTAU 1004740007 Saare maakond laevakeretööde ja masinatööde teostamine, navigatsioonivahendite ostmine ja paigaldamine, tehnosüsteemide ümberehitamine ning masinaruumi

1 787 264

19 OSAÜHING KAABELTAU 1004740006 Saare maakond laevakeretööde ja masinatööde teostamine, navigatsioonivahendite ostmine ja paigaldamine, tehnosüsteemide ümberehitamine ning masinaruumi

1 560 378

20 AKTSIASELTS KRAPESK 1004390012 Hiiu maakond M/L Hiiesaare moderniseerimistööd - laevakeretööde teostamine, navigatsioonivahendite ostmine ja paigaldamine, diiselgeneraatori ostmine

766 294

21 AKTSIASELTS KRAPESK 1004440001 Hiiu maakond M/L Narvia moderniseerimistööd - laevakeretööde teostamine, navigatsiooniseadmete ostmine ja paigaldamine, diiselgeneraatori ostmine

769 478

22 AKTSIASELTS SAARE RAND 1004740009 Saare maakond laeva "Salme" moderniseerimine - ankru, ankruketi ning ankrupeli ümberehitamine, navigatsiooniseadmete (sh tarkvara) ostmine ja

1 935 200

23 OSAÜHING KALESTE 1004390002 Hiiu maakond laeva "Kiipsaare" moderniseerimine - teki kalasalvede ümberehitamine, tuletõrjesüsteemi rekonstrueerimine, navigatsiooni süsteemi

639 800

24 OSAÜHING KALESTE 1004390001 Hiiu maakond laeva "Piirisaare" moderniseerimine - kalatrümmi ümberehitamine, vintside ostmine ja paigaldamine, tuletõrjesüsteemi rekonstrueerimine, navigatsiooni

639 800

25 OSAÜHING KALESTE 1004390005 Hiiu maakond laeva "Lavassaare" moderniseerimine - kalatrümmi ümberehitamine, teki kalasalvede ümberehitamine, navigatsiooni süsteemi ümberehitamine,

639 800

26 OSAÜHING KALESTE 1004390003 Hiiu maakond laeva "Pedassaare" moderniseerimine - vintside ostmine ja paigaldamine, tuletõrjesüsteemi rekonstrueerimine, kalatrümmi ümberehitamine, teki

639 800

27 OSAÜHING KALESTE 1004390007 Hiiu maakond laeva "Papisaare" moderniseerimine - vintside ostmine ja paigaldamine, tuletõrjesüsteemi rekonstrueerimine, keskkütte süsteemi ümberehitamine,

639 800

28 OSAÜHING SALAR & KO 1004390011 Hiiu maakond laeva "Kaire" moderniseerimine - kalatrümmi ümberehitamine, teki kalasalvede ümberehitamine, vintside ostmine ja paigaldamine,

600 300

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Investeering

Määratud toetus (EEK)

Toetus välja

makstud1 OSAÜHING VETTEL 1114740004 Saare maakond kala- ja vesiviljelustoodete käitlemisseadmete, laotõstukite, paikse

küttesüsteemi ja jahutussüsteemi ostmine7 823 248

2 OSAÜHING MOROBELL 1114570001 Lääne maakond sügavkülmutuskambri ostmine ja ettevalmistav töö 2 608 650 +

3 OSAÜHING MOROBELL 1114570002 Lääne maakond sügavkülmutuskambri ostmine ja ettevalmistav töö 2 298 650 +

4 OSAÜHING MOROBELL 1114570003 Lääne maakond külmutusseadmete ostmine ja ettevalmistav töö 350 130 +

5 OSAÜHING KÄLID 1114740003 Saare maakond tootmishoone juurdeehituse ehitamine, suitsuahju, külmutusseadmete ja töölaudade ostmine

3 994 993 +

Meede 3.10 alusel 2004.aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

Meede 3.11.1 alusel 2004. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

62/66

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Investeering HindepallidMääratud

toetus (EEK)

Toetus välja

makstud

2 OSAÜHING NICONE 905570001 Lääne maakond kalalaeva ILLUSTE (EST010101024) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (Eesti

53,0218 4 000 000

3 AKTSIASELTS DGM SHIPPING 905440005 Ida-Viru maakond kalalaeva FORTUUNA (EST010101020) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (Narva

68,9868 3 350 000 +

4 AKTSIASELTS TAGALAHT 905570005 Lääne maakond kalalaeva PARTNER I (EST010101431) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (Läti

74,9164 9 000 000

5 OSAÜHING MATTENBERG 905740007 Saare maakond kalalaeva VAHASE (EST010126484) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (MTÜ

79,9881 6 100 000

6 AKTSIASELTS DAGOMAR 905390003 Hiiu maakond kalalaeva PEDASSAARE (EST010101444) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (Eesti

91,3362 8 322 000

7 OSAÜHING KAABELTAU 905740003 Saare maakond kalalaeva SOLVEIG (EST000825465) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (EMA

98,0326 7 036 802

8 AKTSIASELTS SAARE RAND 905740006 Saare maakond kalalaeva SALME (EST010126481) sihtotstarbe muutmine õppe eesmärgil (TTÜ

99,7149 9 400 000

9 TAPURLA KALURIÜHISTU 905370001 Harju maakond kalalaeva KLARA (EST010126051) sihtotstarbe muutmine järelevalve eesmärgil (Loksa

101,719 1 867 890

1 OSAÜHING MOROBELL 905570004 Lääne maakond kalalaeva REIGI (EST010101449) utiliseerimine

17,7368 890 000 +

2 OSAÜHING MOROBELL 905570002 Lääne maakond kalalaeva MAIRI (EST010101450) utiliseerimine

18,1043 890 000

3 OSAÜHING FORTEM HOLDING 905370006 Harju maakond kalalaeva DELTA (EST010101456) utiliseerimine

18,1043 890 000 +

4 OSAÜHING FORTEM HOLDING 905370007 Harju maakond kalalaeva ANTARES (EST010101058) utiliseerimine

18,1043 890 000 +

5 OSAÜHING NATTURI 905370013 Harju maakond kalalaeva NATTURI (EST010101427) utiliseerimine

19,5499 2 435 850

6 OÜ HELENDA 905370009 Harju maakond kalalaeva CLIO (EST010101422) utiliseerimine 23,9148 1 200 000 +

7 OÜ HELENDA 905370008 Harju maakond kalalaeva ABAJA (EST010101420) utiliseerimine

30,5129 1 500 000

8 OSAÜHING HANSAFISH 905370010 Harju maakond kalalaeva BOOTES (EST010101421) utiliseerimine

31,53 1 550 000

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Investeering

Määratud toetus (EEK)

Toetus välja makstud

1 OSAÜHING KALESTE 1005390001 Hiiu maakond kalalaeva Salinõmme (EST010101447) moderniseerimine: laevakorpuse ja rooliseadmete remontimine, ankruseadmete

479 192

2 OSAÜHING KALESTE 1005390002 Hiiu maakond kalalaeva Isabella (EST010101446) moderniseerimine: laevakorpuse ja rooliseadmete remontimine, ankruseadmete

479 192

3 OSAÜHING FORTEM HOLDING 1005670005 Pärnu maakond kalalaeva RIDALA (EST010126479) moderniseerimine: selektiivsete püügivahendite ostmine, traali konrollsüsteemi

486 790

4 OSAÜHING MAALSPIIK 1005740001 Saare maakond laevale "Kaunispea" (EST010126472) kalasalvede aluse puitteki ehitamine ja keretööde tegemine, raadioseadmete ostmine

203 370

5 OSAÜHING ABIMERK 1005570002 Lääne maakond kalalaevale RAE (EST010126476) selektiivsete püügivahendite, traali kontrollsüsteemi komplekti, autopiloodi ja raadiojaama ostmine

486 790

6 OSAÜHING STROMMEN 1005740003 Saare maakond kalalaevale KIHELKONNA (EST010101461) sülearvuti, sidevahendite, tuletõrje- ja avariivarustuse ostmine ja paigaldamine ning

156 112

7 OSAÜHING LINDA MARE 1005670004 Pärnu maakond laeva EMMA (EST010126460) moderniseerimine: laevakeretööde tegemine, tehno-, elektri- ja torusüsteemide ja peatekil

561 716

8 URMAS MARGUS 1005670003 Pärnu maakond kalalaeva PMA-225 (EST031013577) keretööde tegemine ja ettevalmistav töö

64 000

9 VALDO UMBI TOLLI TALU 1005670002 Pärnu maakond kalapaadi PMA 179 laevakeretööde tegemine 22 400

10 VALDO PALU RANNAMETSA TALU 1005670001 Pärnu maakond kalapaadi PMA 275 kere remonditööd ja plastikuga katmine

49 200

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Abikõlblikud kulud

Määratud toetus (EEK)

Toetus välja makstud Ankeet

1 KALATALU HÄRJANURMES 1125490002 Jõgeva maakond kalakasvanduse II etapi rekonstrueerimine ja ettevalmistavad tööd

2 049 595E

Meede 3.11.2 alusel 2005. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

Meede 3.9 alusel 2005. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

Kalalaeva sihtotstarbe muutmine

Kalalaeva utiliseerimine

Meede 3.10 alusel 2005. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

63/66

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Investeering

Määratud toetus (EEK)

1 MARGUS POST 1006670002 Pärnu maakond kalapaadi PMA 422 (EST030912273) renoveerimine ja ettevalmistav töö

63 200

2 JÜRI ANDRESEN 1006670001 Pärnu maakond kalalaeva PMA 230 (EST030912291) keretööde tegemine ja ettevalmistav töö

63 400

3 OSAÜHING HELIMAAR 1006740001 Saare maakond kalalaevale VEERE (EST010126485) keretööde tegemine; navigatsiooniseadmete ja tarkvara ostmine ning paigaldamine ning ettevalmistav töö

105 356

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Abikõlblikud kulud

Määratud toetus (EEK)

1 HEINO KOBAK 1146840001 Viljandi maakond kalalaevale VMA-079 (EST030910202) mootori ostmine 6 332

2 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ENN KELL1146840002 Viljandi maakond klaasplastist kalalaeva (5,52 m) ostmine ja ettevalmistav töö

25 500

3 OSAÜHING JÄRVE 1146840003 Viljandi maakond kalalaeva (5,3 m) ostmine 60 169

4 OSAÜHING JÄRVE 1146840004 Viljandi maakond kalalaeva ostmine ja ettevalmistav töö 246 000

5 TULUNDUSÜHISTU SALO-KALA 1146650001 Põlva maakond alumiiniumist kalapüügi väikelaeva ostmine 116 758

6 OSAÜHING JÄRVEKALA 1146840005 Viljandi maakond kalapüügipaadi ja päramootori ostmine ning ettevalmistav töö

31 580

7 TULUNDUSÜHISTU SALO-KALA 1146650003 Põlva maakond moderniseeritavale kalalaevale FMA-167 (EST041116008) mootori ostmine

16 525

8 TULUNDUSÜHISTU SALO-KALA 1146650002 Põlva maakond moderniseeritavale kalalaevale FMA-124 (EST041116009) mootori ostmine

16 525

Jrk nr TaotlejaTaotluse

viitenumber Maakond Abikõlblikud kulud

Määratud toetus (EEK)

1 GUIDO SEPP 1216370001 Harju maakond laeval Illuste (EST010101024) töö kaotamise toetus 156 4662 AIN KÜTT 1216670001 Pärnu maakond laeval Illuste (EST010101024) töö kaotamise toetus 156 4663 TERVO PRUUL 1216670002 Pärnu maakond laeval Illuste (EST010101024) töö kaotamise toetus 156 4664 URMAS MÄGI 1216740002 Saare maakond laeval Partner 1 (EST010101431) töö kaotamise toetus 156 466

5 MATI ÕUNAP 1216740006 Saare maakond laeval Partner 1 (EST010101431) töö kaotamise toetus 156 466

6 JAAN LINNUPÕLD 1216740005 Saare maakond laeval Partner 1 (EST010101431) töö kaotamise toetus 156 466

7 JAAN RAUK 1216740004 Saare maakond laeval Partner 1 (EST010101431) töö kaotamise toetus 156 466

8 HEINO IGE 1216740003 Saare maakond laeval Partner 1 (EST010101431) töö kaotamise toetus 156 466

9 ANDREI RAPPU 1216390001 Hiiu maakond laeval Partner 1 (EST010101431) töö kaotamise toetus 156 466

10 PAUL MOOK 1216740009 Saare maakond laeval SALME EK-9905 (EST010126481) töö kaotamise toetus

156 466

11 ARGO KUUSK 1216740011 Saare maakond laeval Solveig (EST000825465) töö kaotamise toetus 156 46612 SANDER TRUMM 1216740013 Saare maakond laeval Solveig (EST000825465) töö kaotamise toetus 156 46613 VILJARD VELVE 1216740014 Saare maakond laeval Solveig (EST000825465) töö kaotamise toetus 156 46614 TIIT AKSALU 1216740012 Saare maakond laeval Solveig (EST000825465) töö kaotamise toetus 156 46615 REIN JÜRIMAA 1216390002 Hiiu maakond laeval Pedassaare (EST010101444) töö kaotamise

toetus156 466

16 JAANUS JOHANSON 1216390003 Hiiu maakond laeval Vahase (EST010126484) töö kaotamise toetus 156 46617 VAHUR HEINMETS 1216740016 Saare maakond laeval Vahase (EST010126484) töö kaotamise toetus 156 46618 RIHO SEPP 1216670003 Pärnu maakond laeval Vahase (EST010126484) töö kaotamise toetus 156 46619 VILJAR TORN 1216740015 Saare maakond laeval Vahase (EST010126484) töö kaotamise toetus 156 46620 LEMBIT LAHT 1216370003 Harju maakond laeval Natturi (EST010101427) töö kaotamise toetus 156 46621 MIHKEL REMMELGAS 1216370004 Harju maakond laeval Natturi (EST010101427) töö kaotamise toetus 156 46622 JÜRI LÕBUS 1216370005 Harju maakond laeval Natturi (EST010101427) töö kaotamise toetus 156 46623 LEO LILLEMÄE 1216370006 Harju maakond laeval Natturi (EST010101427) töö kaotamise toetus 156 46624 VALERI FISUNOV 1216370007 Harju maakond laeval Natturi (EST010101427) töö kaotamise toetus 156 46625 ANDREI PAVLOV 1216370008 Harju maakond laeval CLIO (EST010101422) töö kaotamise toetus 156 46626 SERGEY FEDOTOV 1216440002 Ida-Viru maakond laeval Bootes (EST010101421) töö kaotamise toetus 156 46627 NIKOLAI REZANOV 1216440003 Ida-Viru maakond laeval Abaja (EST010101420) töö kaotamise toetus 156 466

Meede 3.11.4 alusel 2006. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

Meede 3.12.1 (kalurite sotsiaalmeede) alusel 2006. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

Meede 3.10 alusel 2006. aastal vastuvõetud heakskiidetud taotlused

64/66

LISA 3

Projektimeeskonna tutvustus

Käesolev uuring, kus hinnati investeeringutoetuse mõju kalandusvaldkonnas, on koostatud kahe organisatsiooni koostööna. Peatöövõtjaks oli AS Helmes ning alltöövõtjana tegutses OÜ Hansauuringud.

OÜ Hansauuringud projektimeeskond komplekteeriti arvestades uuringu iseloomu ja spetsiifikat. Antud sektori uuring kvalifitseerus valdkonda kui majandusanalüütiline uurimustöö. Seega töö kriitilised etapid olid algandmete kogumine, uurimismaterjali ettevalmistamine ning majandusanalüüs koos järeldusega. Töögruppi kuulusid Heino Hõbeoja, Hannes Velt, Matis Velt, Kerli Ojamäe keda toetasid kaks inimest, Helmes AS ja Hansauuringud OÜ esindajad, kes lahendasid administratiiv-juriidilised küsimused.

Administratsioon:AS Helmes esindaja: Siim LepiskOÜ Hansauuringud esindaja: Aleksander Haritonov

Töögrupp:Anne-Mai Kaarma, projektijuht, peaanalüütik

Anne-Mai Kaarma on töötanud ASis Paljassaare Kalatööstus (1995-1998) tootejuhina. Tööülesannete hulka kuulus turu-uuringute lähteülesannete ettevalmistamine, tellimine ja tulemuste analüüsimine otsuste langetamiseks. Koostööpartnerite hulka on kuulunud nii enamus Eesti juhtivaid turu-uuringu firmasid kui ka välismaised tegijad.Kaarma omab majandusmagistri kraadi (2002, Tallinna Tehnikaülikool) ning on lõpetanud toiduainete keemia eriala (1994, Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskond). Kaarma magistritöö teema oli „Eesti kalanduse turunduslikud meetmed ühinemisel Euroopa Liiduga”, mille käigus viidi läbi turu-uuring kalatoodete tarbimisest Eestis.

Rein Riisalu, konsultantRein Riisalu on töötanud seitse aastat turunduse õppejõuna Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on õpetanud nii turunduse kui turundusuuringute aineid ning osalenud enam kui 30 turundusuuringu ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tellimisel nii Eestis kui väljaspool.

Heino Hõbeoja, algandmete ja uurimismaterjali ettevalmistamistöö koordinaator, analüüsMatis Velt, küsitlus, andmete sisestamine Hannes Velt, küsitlusKerli Ojamäe, küsitlus

65/66

AS HELMES

Helmes on professionaalsel partnerlusel põhinev ärikonsultatsioonide ja tarkvaraarendusega tegelev ettevõte. Ettevõtte missiooniks on luua:

äriväärtust organisatsioonidele, kasutades selleks IT võimalusi. organisatsioon ja töökeskkond valdkonna parimatele professionaalidele ja

projektijuhtidele.

Helmes pakub konsultatsiooni- ja tarkvaraarendusteenuseid era- ja avaliku sektori organisatsioonidele, andes tööd ligi 50-le konsultandile, kellel on tugev taust ärikriitiliste IT süsteemide loomisel. Lisaks oma töötajatele on Helmesel püsivate arenduspartnerite ja allhankijate võrgustik, mis tõstab erinevate projektide läbiviimiseks saadavaloleva ressurssi kuni 150 tarkvaraarendajani.

Helmese tarkvaraarenduse meeskonnal on Microsoft Gold Certified Partner staatus e-kommertsi lahenduse valdkonnas. See sertifikaat tõestab referentside, sertifitseeritud spetsialistide ja oskusteabe olemasolu ning protsesside vastavust kvaliteedinõuetele.Helmese klientideks suurimates projektides on teiste seas olnud Hansapank, Sampo Pank, EMT, Elion, Tele2, If Eesti Kindlustus, Baltika Grupp, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet, mitmed Eesti Vabariigi ministeeriumid, Läti Vabariigi Tolliamet, Hilton Hotels, Unisys jpt.

Lisainformatsiooni võib leida Helmes’e veebilehelt www.helmes.ee

OÜ HANSAUURINGUD

Hansauuringud OÜ pakub projektijuhtimise täisteenust EL struktuurifondidest raha taotlemiseks. Ettevõtte põhiteadmised on vajalike finantsvahendite leidmine (EL fondid, pangad), tasuvusanalüüside koostamine (turism, piirkonna majanduslik areng, tööstuslik tootmine, põllumajandus, teeninduslik ettevõtlus, infotehnoloogia ja teaduspõhised uuendused).

Hansauuringud OÜ alustas tegevust käesoleva aasta märtsis. OÜ Hansauuringud koondab endas 14 konsultanti, kes omavad väärtuslikku kogemust majandusanalüüside koostamisel ja ettevõtlusprojektide juhtimisel.

Ettevõtte tuntuimad kliendid on Rocca al Mare Kool, AS Helmes, Taagepera Loss OÜ, EV Põllumajandusministeerium, Jõgeva Maavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kardioloogia Instituut, AS Saku Metall, Hiiu Kalur AS, sadamatest: Mõntu sadam, Pärnu sadam, Miiduranna sadam jt. Firma prognoositav käive nõustamisteenuste osas käesoleval aastal on üle 4 miljoni krooni.Lisainformatsiooni võib leida ettevõtte kodulehelt: www.hansauuringud.ee

66/66