SUVELILLEDE KASVATAMINE (SWOT analüüs)

Sisemised tugevusedsuvelillede kasvatamisel

Mitmekesine valik värve, struktuure, vorme.

Mitmekesine valik erinevatele kasvukohtadele.

Pikk dekoratiivsusperiood. Laiad kasutusvõimalused

(konteinerid, musterpeenrad, pinnakatteks, püsikute vahele, putukamagnetiks, pilgutõmbajaks)

Kergelt asendatavad. Vahelduse võimalus igal uuel

perioodil.

Sisemised nõrkusedsuvelillede kasvatamisel

Ressursimahukus ettekasvatamisel (seemned, substraadid, külvi- ja pikeerimisnõud, valgus, soojus, väetis, vesi, aeg, teadmised).

Töömahukus (ettekasvatamine, istutamine, kastmine, väetamine, närpimine, jäänuste koristamine).

Taimed on sageli kallid.

Välised võimalusedsuvelillede kasvatamisel

Uued sordid. Uued trendid. Väga lai valik seemneid. Info taimekasvatuse ja –uudiste kohta

on kergelt kättesaadav internetist.

Välised ohudsuvelillede kasvamisel

Seemne- ja taimemüüjate ebaausus. Heitlik ilmastik. Taimekahjurid ja –haigused. Taimevargad. Loomad peenras, ja ka konteineris.

SEEMNETE PUHKEPERIOODI LÕPETAMINE

Puhkeolekus seemnetel on vaja idanema hakkamiseks nende puhkeperiood katkestada. Mõnikord on selleks vaja loodulikke tingimusi imiteerida.

Seemnete stratifitseerimine on seemnete järelvalmimine, mille kestel lagunevad seemnes kasvu pidurdavad ained. Lihtsamalt öeldes on see seemnete mõjutamine temperatuuriga, mille abil antakse seemnete arengule vajalik tõuge. Selleks hoitakse seemneid enne külvi sellises keskkonnas nagu need oleks looduses maapinnale langenud viljades. Mõnede taimede seemned vajavad puhkemiseks eelnevat külmaperioodi, milleks hoitakse seemneid liiva ja turba või vermikuliidiga segatult kontrollitud niiskustasemel ning temperatuuril, külmikus, keldris või kasvulavas. Külmunud seemnetes, ka soojas ja kuivas, stratifitseerimine katkeb.

Osade taimede seemned vajavad peale jahutamist veel kord sooja perioodi, see eeldab nii külma koha kui köetava kasvulava olemasolu.

Seemnete skarifitseerimine on tugeva seemnekesta kahjustamine, et tagada vee ligipääsu seemnele ja seeläbi kiirendada idanemist. Looduses toimub see protsess loomuliku lagunemise ja loomade tegutsemise abil. Aednikud kasutavad nuga, viili, nõela, liivapaberiga vooderdatud või kruusaga täidetud purki jms, olenevalt seemne suurususest ja kesta tugevusest. Pärast seemnekesta vigastamist soovitatakse seemneid ka leotada, et need veidi enne külvi paisuks.

1

SUVELILLEDE PALJUNDAMINE

Suvelillede liigi- ja sordivalik on niivõrd rikkalik, et minu arvates ei saagi üheselt väita, milline paljundamisviis mõistlikum on. Mõnede taimede pistikud juurduvad nii hästi, et seemnest sama suure taimeni jõudmine on sellega võrreldes tõeliselt tülikas (näiteks funktsionaalsed suvelilled: värd-fuksia, pelargoonid, värd-kirinõges, luuderohi, põõsas-hõbekakar jpt). Olen pistikust kasvatanud ka korallmarja põõsakesi, ehkki selle taime mahalangenud viljad sisaldavad väga hästi idanevaid seemneid. Taoliste taimede üle talve hoidmiseks ei ole kodudes sageli õigeid tingimusi või tahet. Pistikud on sel juhul lihtsaim meetod kevadiseks restardiks.Arvan, et otsustamiseks, kas osta omale suvelilled taimedena või kasvatada need ise seemnest, tuleks esitada omale kaks peamist küsimust:1) kui palju taimi mul vaja on? 2) kas mul on vajaliku hulga taimede ettekasvatamiseks vajalikud tingimused/ressursid olemas?Poest või turult ostetava taime hind kujuneb väga paljudest teguritest: seemnete väärtus, külvinõud, substraadid, valgus- ja soojusenergia, väetis, taimekaitsevahendid, taimede liigiomane erikohtlemine, igapäevane hool ja kasvataja spetsiaalsed oskused/teadmised, lõpuks ka kasum mida kasvataja ja müüja saada tahavad.Kui vajan taimi väikestes kogustes ja samas ei oma nende kasvatamiseks sobivaid tingimusi, siis pean mõistlikumaks osta noortaimed ja tagada neile parim võimalik hoolitsus. Suvelillede paljundamine generatiivselt. Kui mul on vaja sadu taimi ühekorraga, ning mul on olemas elementaarsemadki tingimused nende ettekasvatamiseks, siis mina soovitan seda ka teha. Tööd on küll palju, aga tahe ja julge pealehakkamine on baasiks, ning kogemused, saavutustunne ja rohke lilleilu saavad boonuseks.Eelmisel suvel oli mul võimalus olla abiks vana aia noorendamise protsessis. Suurimaks väljakutseks seejuures oli „teha mitte millestki midagi“, ehk siis tugevaid töökäsi ja arvestatavaid rahasummasid abiks võtta ei olnud. Ainsad ressursid, mida vabalt kasutada sai, olid aeg, ruum ja tahe. Kevadeks oli aiast juba välja roogitud enamus vanu ja metsistunud taimi, samas olemasolevad olid nii noored või jõuetud, et kogu krunt tundus väga lage. Selliste asjaolude hindamise tulemusel tegime aiaomanikuga otsuse, et tuleb proovida ise taimi „teha“, nii puittaimi, püsililli, kui ka rohkelt suvikuid pinna täiteks, kuniks püsikud veel väikesed on. Suvelillede valiku kriteeriumiteks said odavus, kasvatamise lihtsus, värvikirevus, pikk ja pidev õitsemisaeg. Tähtsaks pidasime ka praktilisust ehk seda, et lilled meeldiks mesilastele, õisi saaks salatisse panna või taimel oleks raviomadusi jms. Seetõttu kasutasime koosluses ka ürdiaia taimi. Madalad peiulilled, ahtalehised peiulilled, võõrasemad, verevad sõrmkübarad ja erineva kõrgusega lõvilõuad külvasime märtsis külvikastidesse, spetsiaalsesse poest ostetud

2

külvimulda. Külvikastid olid alguses toas aknalaudadel. Tagasilöögid ebasobivate tingimuste tõttu ei jäänud tulemata, tõusmepõletik tegi ühel aknalaual oma töö, fungitsiidi pritsimisega jäime sellel alal hiljaks. Õisoad, mõned lillherned, päevalilled ja suurekasvulised saialilled said pikitud ühekaupa tualettpaberi papirullidesse aprillis, siis juba kasvuhoones. Sel ajal alustasime kasvuhoone kütmisega, fooliumi, kattelooride ja mullikiledega vajadusel soojust salvestades. Varakult külvatud lillelapsed pikeerisime esimese pärislehe faasis. Peiulilled ja võõrasemad pikeerisime hiljem ka veel teist korda, toitaineterikkamasse mulda ja suurtesse jäätisekarpidesse, need on piisavalt sügavad. Noored taimed kastides said paar korda ka lahja väetiselahusega kastetud, lisaväetamise vajaduse hindasime taimede välimuse järgi. Ilmade soojenemisel mai alguses said otse peenardesse külvatud päevalilled, lillherned, rukkililled, saialilled, mungalilled, lõhnav neitsikummel, kurgirohi, aedkoriander, apteegikummel ja osa ahtalehist peiulille. Samal ajal hakkasime kasvuhoonest taimi päevaajaks õue tõstma ja pikapeale lõpetasime kasvuhoone kütmise. Soojadel öödel jätsime taimed järk-järgult kasvuhoone puutrepile ja pinkidele. Pärast Türi lillelaadalt ostetud püsikute peenardesse paigutamist hakkasime oma ettekasvatatud suvikuid samuti välja istutama. 23. maiks olid kõik taimelapsed omale koha saanud. Maikuu (2014) oli soe ja ilus, lilled juurdusid ja arenesid väga hästi. Vastavalt vajadusele toetasime kastmisega. Seejärel külmad ja märjad juunikuu nädalad pidurdasid aga taimede arengut tublisti, õienupud olid pikalt puhkemisootel ja osa läks lausa hallitama. Samas sellele järgnenud kuiv ja kuum juuli sobis meie lilledele suurepäraselt. Augusti alguses olime sunnitud tegema peenardes tugeva harvendustöö, sest suvelilled hakkasid noortele püsikutele tõsiselt liiga tegema. Sügis oli tõeliselt pikk ja ilus. Me lasime osadel „peenrassekülvajatel“ (saialilled, rukkililled, mungalilled, päevalilled) oma seemned ära poetada. Soodsa talve järel on siis kevadel vaja ainult tärkajad sobiva vahekauguseni harvendada. Mõnede liikide seemneid kogusin järgmiseks aastaks valmis, ehkki olen kindel, et nii suures koguses järgmisel kevadel enam taimi toota vaja ei ole.

Ülalmainitud on üldtuntud, laialt kastutatavad ja kergelt kasvatatavad taimed. Edaspidi tahan proovida ka ette kasvatada midagi kapriissemat ja/või vähemlevinut, samuti ka kõrrelisi. Sel suvel seemnest kasvatatud püsikutega toimetulekule annan hinnangu alles järgmise, ehk teise kasvuperioodi lõpul.

3

FOTOD: Möödunud suvised tulemused on osaliselt näha allolevatel piltidel.

4

Lõvilõuad ja lillherned täitmas tulevast püsikupeenart metallist kaarte all. Kontrollimatu värvide pillerkaar oli taotluslik, valitud ju ainult üheks aastaks. Pildil on näha ka esimese aastakäigu lupiinid ja kukekannused. Välja ei paista verev sõrmkübar, idamagunad ja kevadised sibullilled. Tagareas hakkavad kaartele toetuma südajas aktiniidia ja elulõng `Paul Farges´ (Juuli 2014 Türi)

5

Aedkannikesed niiskemal poolvarjulisel alal püsikutele rahumeelselt värvi lisamas. (juuni 2014 Türi)

6

Täielikule noorendamisele määratud aias on püütud tekitada üheks suveks rõõmsat värvimängu võimalikult rahasäästvalt, sadade isekasvatatud peiulillede ja lõvilõugadega. Pilt võetud katuselt. (august 2014 Türi)

Sama aiaala maapinnalt pildistatuna. (august 2014 Türi)

7

Köögiviljaaia kasutamata alad on kaetud otse pinnasesse külvatud nn. söödavate lilledega, saialillede ja ahtalehise peiulillega. Tagapool on näha ka kompostikasti varjavad noored päevalilled ja õisubadele valmis seatud bambustoed. Rukkililled, mungalilled ja apteegikummel kahjuks ei paista pildilt. (juuli 2014, Türi)

KASUTATUD MATERJALID

Briti Kuninglik Aiandusselts (2010). Aianduse Entsüklopeedia. Tallinn: Varrak

Hodge, G. (2014). Botaanika aednikele. Aianduse kunst ja teadus. Tallinn: Varrak

Tooding, S. (201?) Taimede paljundamine. Maalehe Kirjastus.

Schiff, E. Fotode erakogu

8