Uurimus multšide, geosünteetide, kangaste ja väetiste, nende omaduste ja kasutamise kohta

Multšiks nimetatakse istutusalale pandavat 2-7cm paksust materjali kihti või mulda

kaitsvat katet. Et umbrohi kasvama ei saaks hakata, ei tohi olla vaba mullapinda.

Multšitud pinnases ei ole enam vajadust iga-aastase kaevamise ja sagedase

rohimise järele. Multšimine aitab kaitsta pinnast ja põhjavett ( vähendab herbitsiidide

kulu, vähem mürke sattub pinnasesse ja põhjavette). Multšide laotamise ajad on

erinevad. Orgaanilised multšid laotatakse peenrale pärast taimede istutamist ja

sünteetilised multšid enne taimede istutamist.

Multšid jagunevad:

1. Looduslikud multšid

1.1.Orgaanilised e. lagunevad multšid

Orgaanilised multšid on taimede kasvuks paremad kui mineraalsed ja sünteetilised

multšid. Orgaaniliste multšide puhul ei ole soovitatav kasutada peenravaipa.

1.1.1. Koorepuru

Kõige levinum orgaaniline multš.

Keemilistelt omadustelt on kõige parem männikooremultš, sest ta ei kõdune nii

kiiresti kui teiste puude koored.

Happeline ( pH 4,1-4,8).

Koorepuru hoiab pinnases niiskust ja pärsib umbrohu levikut, parandab mulla õhu- ja

veerežiimi.

On erinevaid fraktsioone – peen, jäme ja sorteerimata, mis võib sisaldada laastusid

ja kooretükke. Püsilillepeenras ja istutussegude koostises kasutatakse peenemat

fraktsiooni, puude, põõsaste ja heki all ning mänguväljakutel jämedamat.

Sorteerimata puru sobib odavama hinna tõttu rohkem tervise- ja suusaradade katteks

ja hoolduseks.

Ei sobi kiviktaimlasse.

Vajab aeg-ajalt uuendamist, sest alumised kihid kõdunevad.

Jäme koorekate (foto http://www.mults.ee/ )

1.1.2. Põhk

Kõige odavam orgaaniline multš, paremini sobib nisupõhk.

Sobib suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku.

Kasutusiga 1a., laguneb ruttu.

Peale teravilja koristamist hästi kättesaadav materjal.

Enne kasutamist tükeldada, peale vihma kuivab kiiresti, ei sobi tuulisele kohale

Ei oma väetisena väärtust.

Mulla sisse kaevates muudab mulla huumusesisaldust.

Kasutatakse maasikapeenarde vahel, kuid ei ole nägus.

Veel kasutatakse pilliroogu, kõrkjaid, hundinuiasid (lagunevad aeglaselt, enne

laotamist tuleb purustada).

Põhumultšiga maasikaistandik

( foto http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/puuviljandus/aedmaasikas )

1.1.3. Turvas

Kasutatakse happelist mulda vajavatel taimedel ( rododendronid, kanarbikud,

eerikad, hortensiad, mustikad, jõhvikad jt.).

Happesuse neutraliseerimiseks kasutatakse lupjamist.

Parandab mulla struktuuri ja suurendab vee mahutavust.

Turba all on mulla temperatuur päeval madalam, öösel kõrgem.

Kevadel võib eemaldada, et kiirendada mulla sulamist.

1.1.4. Puulehed

Värsked lehed lagunevad kiiresti ( tamm, kastan aeglasemalt).

Puhas lehekompost on happeline, sobib happelist mulda vajavatele taimedele.

Keeruline laotada ühtlaselt, visuaalselt ei ole ilus, tuul võib laiali kanda.

Igal sügisel saab uuendada uute lehtedega.

Haigused ja kahjurid võivad lehtede all talvituda.

1.1.5. Muruniide

Kõige paremini sobib multšiks liblikõieliste haljasmass.

Takistab umbrohu teket.

Noor rohi sisaldab palju vajalikke toitaineid.

Soodustab taimede kasvu ja takistab võrsete puitumist.

Hoiab mulla niiskena.

Laotatakse õhukese kihina, muidu ei pääse õhk läbi.

Lagunedes parandab mulla struktuuri, ergutab vihmausside tegevust.

Muutub kollakaks, ei ole ilus. Sügisel võib mulda kaevata.

Sobib viljapuude ja marjapõõsaste alla.

1.1.6. Männiokkad

Sobivad ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele.

Õhuline, dekoratiivne.

Tõrjub hästi tigusid ( teravad okkad).

1.1.7. Saepuru

Sisaldab vähe toitaineid, keskmise vee läbilaskvusega.

Vaja lisada lämmastikku.

Kasutatakse peenarde vahel.

Paks kiht ei lase õhku läbi.

Enne kasutamist peab laskma 2 a. seista (lagunemata saepuru sisaldab taimede

kasvu pidurdavaid ühendeid). Aeglaselt kõdunev, eelistada tuleks lehtpuu saepuru.

Ei sobi kartulile, kapsale, porrule, ei ole soovitatav maasikatele ( kleepub külge).

Väga hea vaarikatele – saagikuse tõus kuni 20%.

Võib meelitada ligi sipelgaid.

( foto https://www.google.ee/search?q=saepuru&tbm )

1.1.8. Pabermultš

Valmistatakse spetsiaalset pabermultši, kuid kasutatakse ka peenestatud ajalehti.

Vee läbilaskvus hea.

Takistab umbrohu teket, hoiab niiskust.

Takistab tigude ja nälkjate tegutsemist.

Katta pealt kivide või koorepuruga.

Laguneb ühe hooaja vältel.

Sügisel võib maasse kaevata, parandab mulla struktuuri.

(foto http://www.infokaitse.ee/pabermultsi-tootmine )

1.1.9. Kakaovello

Kakaooa kest on kakaotootmise ülejääk. Kiirestilagunev.

Laseb vett hästi läbi, harilikust koorepurust parema struktuuriga.

Peletab kahjureid, šokolaadilõhnaline.

1.2. Mineraalsed e. mittelagunevad multšid

Sobivad kasutada dekoreerimise eesmärgil modernsesse aeda, jalgradadel,

kiviktaimlas, kõrreliste istutamisel, suurte pindade kujundamisel. Kui kasutada

erineva värvi ja fraktsiooniga multši, saab kujundada erinevaid geomeetrilisi

kujundeid ( nt. barokkaia ornamente).

Alla tuleb panna peenravaip. Hea drenaažiks, samuti pärsib umbrohu teket.

1.2.1. Liiv

Odav, sobib kõikidele taimedele.

1.2.2. Kruus

Kasutatakse püsivana peenarde katteks, kiviktaimla või teede tegemiseks.

Paljudes erinevates suurustes ja värvitoonides.

Parandab juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi.

Ei meeldi närilistele.

(foto http://et.wikipedia.org/wiki/Kruus )

1.2.3. Paekivi killustik

Erinevates suurustes – peenest klibust suurte tükkideni.

Sobib hästi kiviktaimlasse.

Ei sobi kasutada taimedel, kes ei talu lupja.

1.2.4. Graniitkillustik

Erinevates värvides ja suuruses kaljust või kruusast purustatud ja sõelutud

kivimaterjal, mida kasutatakse teede, õuealade ja väljakute katmiseks.

1.2.5. Kivid

Neid saab kasutada tuulistes kohtades. Kivid ei lenda nii lihtsalt minema kui näiteks

põhk. Kivid on ka nö. eluaegsed. Kui nad on õigesti asetatud, siis erilist hooldust ei

ole vaja. Langenud lehti saab kivide vahelt kõige paremini koristada lehepuhuriga või

-imuriga.

Kivid soojenevad päikese käes kiiresti ning taimedele soojus meeldib, kuid kive on

raskem ja aeganõudvam eemaldada kui teisi multše.

1.2.6. Dekoratiivkivid

Moodne, kuid kallis, eri värvi ja suuruses. Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust.

Sobivad aiateedele, taimede multšimiseks, plaatidega sillutatud alade servadesse,

hoonete seinte ümber ja Jaapani aedadesse. Suured dekoratiivkivid on ümarad või

lapikud ning näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal koos kivisillutise, puu või

muruga. Lapikud kivid on paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terrassidel.

Rannakivid on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud

aiaelementide kui ka heintaimedega.

( foto http://koduaed.balticagro.ee/et/7-dekoratiivkivid )

1.2.7. Kergkruus

Ülikerge, ei sobi kallakuga alale ( hoovihm viib ojana minema). Kergkruus koosneb

naturaalsest savist. Lisaks multšimisele kasutada ka drenaažina - parandab niiskuse-

ja õhu tsirkuleerimist, hoiab niiskust, ei lase mullapinnale tekkida hallitust. Keemiliselt

neutraalne materjal. Vastupidav erinevatele tingimustele - talub külma ja niiskust.

( foto http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=23&sid=2739 )

1.2.8. Tellisepuru

Ümmarguseks jahvatatud tellisepuru pääseb eriti hästi esile sügavroheliste

okastaimede kõrval.

2. Sünteetilised multšid

2.1. Geosünteedid

Geosünteedid jagunevad järgmiselt:

geotekstiilid ( kootud ja mittekootud geotekstiilid), -võrgud, -membraanid,

komposiidid, geosünteetilised savivahekihid.

Valmistatakse polüpropüleenplastist (polüpropüleen, polüester, polüamiid,

polüetüleen).

Aianduses kasutatakse peamiselt geotekstiile e. filterkangaid, mis on valmistatud

põhiliselt polüpropüleenkiududest. Geotekstiile kasutatakse haljastuses ja

teedeehituses pinna tugevdamiseks ja pinnasekihtide eraldamiseks, pinnase vee

juhtivuse vähendamiseks või suurendamiseks, nõlvade pindade kindlustamiseks.

Samuti kasutatakse alusmaterjalina tänavakividest teedel, liiva- ja kruusaradadel,

veesilmadel, drenaažtöödel, liivakastide vooderdamisel ning mänguväljakute

kuivendus- ja tugevdusmaterjalina. Geosünteedid takistavad umbrohu levikut, kuid

katte peal tärganud umbrohi kasvab siiski läbi. Keemiliselt neutraalne ning laseb vett

läbi.

( foto http://www.viacon.ee/geotekstiilid )

2.2. Kattekangad

2.2.1. Kile

Kile eeliseks on väike hooldustööde maht, soodne hind ja lihtne paigaldus.

Katmikalal kasutatakse valget ja helesinist kilet, maasika – ja kurgipeenral musta ja

pruuni värvi kilet. Kile takistab täielikult umbrohu teket. Ta säilitab mulla niiskust ja

soojust, parandab veerežiimi ja taimede toitumist, nii areneb taimedel tugev

juurestik. Saak valmib varem ja võib olla kuni 20% viljakam ning viljad on puhtad.

Kilet saab kasutada 3-5 aastat. Kahjuks aga suurendab ta öökülmade ohtu, ei lase

läbi vett ja õhku, raskem on taimi väetada ning kile eemaldamine on töömahukas.

2.2.2. Peenravaip

Peenravaip on valmistatud polüpropüleenribadest, musta värvi hõre

pinnakattematerjal. Sisse on kootud rohelised markerjooned taimede joondamiseks.

Peenravaip on vett ja õhku läbilaskev, UV- kiirguse ja ilmastikukindel, painduv,

tallamis-, rebenemis- ja kõdunemiskindel materjal. Kuival perioodil hoiab mulla

niiskust ( vähendab aurustumist). Sobib kasutamiseks maasika – ja püsilillepeenras,

puude ja põõsaste all ning teede rajamisel pinnasekihtide eraldamiseks.

Kasutatakse ka taimepottide all ja kompostihunniku katmiseks. Küll aga hakkavad

kanga ääred hargnema. Peenravaip takistab väetise jõudmist pinnasesse, all võib

tekkida anaeroobne keskkond ja mulla roiskumine. Ei hoia ära umbrohu teket, vaid

pidurdab kasvu, umbrohi tungib läbi vaiba ja kätte teda ei saa. Peenravaiba

eemaldamine on aeganõudev protsess. Kasutusiga 8-10 aastat ilma lisamultšita,

multšikihi all veel pikem.

2.2.3. Tekstiilmultš e. multšiloor

Tekstiilmultš on mustakiuline vastupidav ( ka UV-kiirguse suhtes ) hingav materjal,

mis hoiab niiskust ja sooja. Kasutatakse noorte taimede juurdumise kiirendamiseks.

Tekstiilmultš vähendab erosiooni, takistab umbrohu ning tigude ja nälkjate levikut.

Võib katta kivide või koorepuruga. Kasutatakse eri pinnasekihtide eraldamiseks ( nt.

drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras). Ta on mittehargnev materjal, kuid kergesti

rebenev, laguneb mõne aastaga ning vajab uuendamist.

2.2.4. Katteloor

Katteloor on õhuke ja väga kerge valge polüpropüleenkiududest kangas.

Kasutatakse öökülmade eest kaitsmiseks, mulla soojuse ja niiskuse hoidmiseks,

kahjurputukate vältimiseks ( lendavad putukad ei pääse ligi). Külvi katmine

kattelooriga kiirendab seemnete idanemist ja saagi algust. Kasutatakse porgandi,

kaalika, sibula, maasika jt. külmaõrnade kultuuride puhul.

2.2.5. Varjutus- ja tuuletõkkekangas

Kasutatakse igihaljaste lehtedega taimede (nt. ebaküpress, elupuu, rododendron,

pukspuu, jt.) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude (nt. kanada kuusk

„Conica“) istutusjärgseks varjutamiseks. Aitab vähendada lehtedest ja okastest vee

aurustumist. See on tugev kootud UV-kiirguskindel kangas, mis peab vastu ka

tugevale tormituulele ja kaitseb õrnemaid taimi külma tuule eest. Istutusjärgsel

varjutamisel aitab okaspuudel juurduda paremini, siis on okaste kuivamise oht väike.

Korduvkasutatav 8 – 10 aastat, olenevalt kangast erineva varjutusvõimega ( 42 –

60%).

2.2.6. Külmakate

Külmakate kaitseb külmakartlikke dekoratiiv- ja okaspuid, põõsaid, roosipõõsaid,

rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel

päikesekahjustuse eest. Kate tuleb panna külmade tulekul ja võtta ära kevadel pärast

mullapinna sulamist.. See kangas on õhku läbilaskev, kaitseb taimi ka haiguste eest.

Kauplustes on müügil erineva laiusega kattekangaid, mida saab osta vastavalt vajadusele jooksva

meetrina ja valmispakendatud kujul. (autori foto)

Kattekangastest kasutatakse autori maakodus peenravaipa oma vastupidavuse tõttu

maasikakile asemel ning valikuga on seni rahul oldud. Musta kilet on kasutatud

maasikaistandikus soodsama hinna tõttu. Katteloori kasutatakse kevadel ja suve

alguses igal aastal, sest tihti on maapinnal öökülmi isegi kuni jaanipäevani.

Varjutuskangas on kasutuses igihaljaste lehtedega rododendronite kaitseks, kuna

nad kasvavad päikesepaistelisel kohal. Külmakatte asemel on kasutatud kuuseoksi.

Liiva on paigutatud suveköögis asuvate looduslike kivide vahedesse, kuid see pole

olnud just õnnestunum valik. Köök ja liiv ei sobi kokku. Turbaaias tarvitatakse

jämedat männikooremultši istutusala katmiseks ja turbamulla istutussegusse.

Niidetud muru leiab kasvuperioodil rakendust marjapõõsaste all. Vaarikapeenras

kasutatakse saepuru, kuid saagikuse tõusu pole veel märgatud. Paekivikillustikuga

on kaetud peenar, mis asub krohvitud maja seina ääres. Veel mõni aasta tagasi oli

seal lihtsalt muld, kuid vihm pritsis maja seina poriseks ning midagi oli vaja ette võtta.

Nii et erinevad multšid on juba praegu kasutusest leidnud. Seni puudub kogemus

geosünteetidega.

Väetised

Väetis on aine, mis soodustab taimede toitumist ja kasvu. Väetamiseks nimetatakse

taimede kasvukohale väetise lisamist.

Väetised võivad olla toime alusel kas otsesed ( nt. N,P,K väetised), mille taimed

omastavad juurte kaudu, või kaudsed (nt. turvas, lubi – ja bakterväetised), mis

parandavad mullaomadusi.

Koostise alusel jagunevad väetised kahte rühma : orgaanilised väetised ja

mineraalväetised.

1. Orgaanilised väetised

Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse

tagajärjel tekkinud ainetest. Mullas leiduvad mikroorganismid lagundavad väetises

leiduvat taimset materjali ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele

kergemini kättesaadavaks.

Orgaaniline väetis sünnib looduslike ainete komposteerumisel, selle tooraineks

võivad olla puulehed, niidetud rohi, toidujäätmed, sõnnik, turvas jne.

Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad

aeglaselt. Toitained on saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii

sageli kui mineraalväetiste puhul.

Orgaanilised väetised parandavad mulla omadusi ja tõstavad mulla

huumusesisaldust. Nad lisavad mulda rohkem looduslikke toitaineid, toidavad

pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ning parandavad seega mulla struktuuri.

Raskemad mullad muutuvad kobedamateks ja kerged mullad vettpidavamateks.

Orgaanilised väetised aitavad vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud

erosiooni ja pinnase pragunemist.

Need on tuntud halva lõhna poolest. Paljud orgaanilised väetised vabastavad

toitaineid aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed toitainete puuduse

käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet

(lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi kasutada tihti

suures koguses, et taimed kõik vajalikud ained kätte saaksid. Orgaanilist väetist võib

kohe anda aeda rajades, eriti muru puhul. Orgaaniline väetis mõjub mullale 7–10

aastat.

1.1. Sõnnik

Sõnnik on koduloomade ja -lindude vedel ja tahke väljaheide või nende segu koos

allapanuga. Sõnnikus on peaaegu kõik taimedele vajalikud toiteelemendid (sh.

mikroelemendid) ning ta parandab mulla omadusi ja suurendab mulla

huumusesisaldust. Sõnniku koostis oleneb loomaliigist, loomade pidamise viisist,

allapanust ning sõnniku säilitamise viisist ja kestusest.

Väärtuslikum on tahe laudasõnnik, mis tekib laudas, kus kasutatakse allapanu.

Puhaslaudast saadakse allapanuta ehk poolvedelat sõnnikut. Laudast, kus

väljaheited eemaldatakse veega, saadakse vedelsõnnikut. Sõnnikuga väetatakse

peamiselt kartulit, kõrvitsat, peakapsast, juurvilju, taliteravilju, viljapuid ja

marjapõõsaid. Ei sobi väetamiseks porgandile, tomatile, hernele, oale, kaalikale,

söögisibulale , redisele.

1.2. Põhk

Põhuga väetamisel toimuvad lagunemisprotsessid mullas. Tuleb jälgida vaid mulla

lämmastiku sisaldust ja vajadusel anda lisaväetist.

1.3. Adru

Eesti rannikualadel ja saartel kasutatakse orgaanilise väetisena adrut. Mereadru

sisaldab enamasti kõiki taimedele vajaminevaid makro- ja mikroelemente, toitainete

sisalduse poolest võrdne taheda laudasõnnikuga. Mereadrus sisalduvad

toiteelemendid on taimedele kergesti omastatavad ja mullas lahustuvad, mis

muutuvad taimedele kättesaadavaks juba esimesel kasutusaastal (allapanuga

sõnniku ja komposti puhul vabaneb suur osa toitained aeglasemalt ja alles sõnniku

andmise järgnevatel aastatel). Samuti on tal sobiv happesus (pH 6,6), mis sobib

enamikele taimedele.

Kauplustes on müügil kuivatatud ja granuleeritud kujul hobusesõnnikut, kanasõnniku ja mereadru

segu ( autori foto)

1.4. Turvas

Turvast kasutatakse loomadele allapanuks ning veetakse koos sõnnikuga põllule.

Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana.

Kauplustes saadaolev kasvuturvas on väetiselisandiga turbasegu, mis sobib

külvamiseks, istikute kasvatamiseks, lillede ja köögiviljade aluspinnamullaks ning

pinnaseparanduseks kõikjal aias. Kasvuturbas ei ole taimehaigusi ega umbrohtu ning

sellele on lisatud lupja ja väetist. Väetiselisandiga kasvuturvas on sobiv

pinnaseparandusaine nii kuivadele liivapinnastele kui ka tihedatele savipinnastele.

Kasvuturvas sobib köögiviljade ja lillede kasvatamiseks kasvuhoones ja avamaal,

kas eraldi või mullaga segatult.

1.5. Kompost

Põhiline koduaias kasutatav orgaaniline aine, kuid tihti on seal puudus lämmastikust.

Et komposti valmistada, kasutatakse taimedele vajalikke toiteelemente sisaldavaid

( nt. köögijäätmed, värsked aiajäätmed), kõdunemist soodustavaid ( nt. virts,

mineraal – ja lubiväetised) ja kõdunemisel tekkivaid keemilisi ühendeid siduvaid ( nt.

turvas) aineid. Et tagada õhulisus, tuleb sisse segada jämedamaid aineid ( nt. põhk,

turvas, mättamuld). Puulehed selleks ei sobi.

Kompost ( foto http://green-24.de/forum/kompost-ist-leben-t77958.html)

2. Mineraalväetised

Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid

(lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti

vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte.

Mineraalväetised koosnevad osaliselt sünteetilistest ainetest. Tavaliselt kasutatakse

nii orgaanilist kui sünteetilist päritolu tooraineid ning väetisele lisatakse erinevaid

komponente. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine kaotab ära mullas

elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli

mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti. Kui vihmavesi või

kastmisvesi jõuab taimede juurtest allapoole, võib see kaasa tuua leostumise ehk

mineraalainete väljauhtumise. Lämmastik on leostumisele eriti vastuvõtlik. Liigne

mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda

mõjub taimedele kahjulikult. Mineraalväetisi saadakse maavaradest , aga neid

toodetakse ka tööstuses.

Väetiste valik kauplustes on väga lai ja mitmekesine ( autori foto )

2.1. Lämmastikväetised

Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks, nad on

vees hästi lahustuvad. Neid vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks.

Lämmastikuga üleväetamine pikendab taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade

lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ning keskkonna reostust.

Lämmastikväetised jagunevad:

nitraatväetised ( lämmastik –N- esineb nitraadina)

ammooniumväetised ( N esineb ammooniumina või ammoniaagina)

ammooniumnitraatväetised ( sisaldavad ammoonium- ja nitraatlämmastikku)

amiidväetised ( N esineb amiidina).

Meil kasutatakse kõige rohkem ammooniumsalpeetrit, ammooniumnitraati ja

karbamiidi.

( foto http://www.niles.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=3&lang=et )

2.2. Fosforväetised

Fosforväetisi kasutatakse taimede fosforitarbe rahuldamiseks. Fosforväetiste

peamine tooraine on looduslikest fosforiidi- ja apatiidilasundeist kaevandatav kivim.

Kõige rohkem kasutatavad fosforväetised on superfosfaadid. Fosforväetis annab

mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised

on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, põhiväetisena

sügiskünni alla või kevadel paikliku väetamisega. Suvisel perioodil on fosforväetised

efektiivsed ainult lahustatud kujul.

2.3. Kaaliumväetised

Kaaliumväetis on taimede kaaliumtoitumise parandamiseks tarvitatav mineraalväetis.

Tooraineks on kaaliummineraale sisaldavad kivimid. Kõige enam kasutatakse

kaaliumkloriidi ja -sulfaati ning kaalimagneesiumi, tarvitatakse ka puutuhka. Kaaliumi

sisaldavad ka kompleksväetised, sõnnik ja virts. Sisaldavad magneesiumi (vajalik

toiteelement kõikidele taimedele, puudus avaldub liivmuldadel), väävlit (väga vajalik

makroelement, puudus liblik- ja ristõielistel taimedel), naatriumi ( halvendab mulla

struktuuri) ning kloori ( kahjulik paljudele köögiviljadele ja ilutaimedele).

Kaaliumväetisi antakse põhiväetisena sügiskünni alla.

Nii orgaanilised kui ka mineraalväetised annavad taimedele kasvuks vajalikke

toitaineid, mõlemal on omad plussid ja miinused. Ühe või teise eelistamine oleneb

konkreetsetest vajadustest. Pole olemas mingit õiget või vale väetist, lihtsalt mõni

väetis sobib konkreetsele aiale ning aednikule paremini kui teine väetis.

Kui autori kodus tegeleti veel loomakasvatusega, siis väetati sõnnikuga põhiliselt

kartuleid ja marjapõõsaid. Sõnnik pidi olema seisnud, komposteerunud, mitte otse

laudast. Käesoleval ajal on maakodus peamine kasutatav orgaaniline väetis kompost

ja seda köögiviljapeenras ja marjapõõsaste all. Kevadel ja kasvuperioodil lisatakse

lilletaimedele täisväetist, köögiviljadele puhast lämmastikväetist, mis annab

kasvujõudu. Kui mugulsibul kolletub, siis kastetakse kaaliumpermanganaadi

lahusega. Sügisel antakse maasikatele sügisväetist ( NPK-segu) ja kevadel

kevadväetist. Katmikalal kasutatakse tomatitele mõeldud spetsiaalset seguväetist ja

kurkidele kurgiväetist.

Kaubanduses on väetisi saadaval erineval kujul – vedelikuna, pulbrina, graanulitena,

väetisepulkadena, tablettidena ning valik on väga lai. Sellest pikemalt juba järgmises

uurimustöös iluaianduse alal aprillikuus.

Kasutatud allikad

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade-kasvupinnased.pdf (12.01.2015)

http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=322 (12.01.2015)

http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik (12.01.2015)

http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted (13.01.2015)

http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/ (16.01.2015)

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?

id=31403395 (12.01.2015)

http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf (14.01.2015)

Tooding,S. Multšide omadused.Räpina Aianduskool http://ak.rapina.ee/sirjetoo/Mult

%9Aide%20omadused2.ppt.(12.01.2015)

Uurman,K. Väetusõpetus. Räpina Aianduskool

http://ak.rapina.ee/katrinu/vaet2.pps (16.01.2015)

http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/ (14.01.2015)

http://www.viacon.ee/geotekstiilid (14.01.2015)

http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/puuviljandus/aedmustikas/

agrotehnika/harimine#.VLmbgy5zdl0 (13.01.2015)

http://schetelig.ee/aiandustootjale/Polluvaetised (15.01.2015)

http://www.internetipood.com/et/selteret/65-145-c-kattekangad (13.01.2015)

http://www.pollumajandus.ee/?PublicationId=c6a9d47a-15de-44f0-82e7-

6deec6dd8203 ( 12.01.2015)

http://www.mults.ee/index.php?

option=com_content&view=article&id=1212&Itemid=284 (13.01.2015)