Riiklike õppekavade uuendamine 2015

Disaini ja käsitöö erialade riikliku õppekava Kujundaja eriala õppekava rakendamise juhendmaterjal

Kujundaja eriala

Sisukord1. Sissejuhatus 2. Mõisted

3. Õppekava koostamise alusdokumendid

4. Õppekava ülesehitus4.1 Võtmepädevuste õpe4.2 Põhiõpingute moodulid4.3 Valikõpingute moodulid

5. Õppekava seos kutsestandarditega

6. Õpingute lõpetamine

7. Õppekava kohandamine 8. Kokkuvõte

Kasutatud allikad

LisadTabel 1. Kujundaja eriala põhiõpingute moodulite soovituslik sisu Tabel 2. Kujundaja eriala põhiõpinguid toetav soovituslik õppematerjal

1. SissejuhatusKäesolev juhendmaterjal disaini ja käsitöö erialade kujundaja eriala õppekava rakendamisest on

mõeldud eeskätt kutseõppeasutuste õppekavade koostajatele, õpetajatele, õppetöö korraldajatele,

praktikajuhendajatele ning koolijuhtidele.

Valdkonna kutsete kaardistamise tulemusena ja lähtuvalt töömaailma vajadustest loodi uus

kutsestandard kujundaja kutsele. Uue kutsestandardi loomine tingis ka riikliku õppekava uuendamise.

Kujundaja kutsekeskharidusõppe riikliku õppekava aluseks on kutsestandard „Kujundaja, tase 4“.

Uuendatud kujundaja riiklik õppekava loob võimaluse koostada kooliõppekavasid, mille väljund

tulenevalt valitud spetsialiseerumisele saab olla kujundusgraafik, liikuva graafika kujundaja, interaktiivse

graafika kujundaja, dekoraator, stilist, 3D-modelleerija, 3D-animaator, 3D-ekstuurija, 3D-kunstnik-

kujundaja digiskulptor või illustraator.

Disaini ja käsitöö erialade riikliku õppekava Kujundaja eriala õppekava koostas töörühm koosseisus

Katrin Kisand, Janika Nõmmela Semjonov, Kersti Papson, Maila Juns-Veldre, Oliver Maaker, Madis

Vaher ja Inna Soonurm.

2. Mõisted

Eesti kvalifikatsioonraamistik liigitab kutse- ja haridustasemed omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel ja jaguneb kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (edaspidi arvestuspunkt) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat õpilase hinnangulist töö mahtu. Arvestuspunkti rakendamisel arvestatakse Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (European Credit System for Vocational Education nad Training: ECVET) rakendamise aluseid.

Hindamine (assessment, grading, marking)

Õpilase õpiväljundite saavutatuse hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Hindamise eesmärk on toetada õppimist ja anda õpilasele usaldusväärset informatsiooni õpingute läbimise kohta.

Hindamiskriteeriumid (assessment criteria)

Kavandatud õpiväljundite detailsed kirjeldused selle kohta, milliseid õpiväljundi aspekte hinnatakse ning mil moel ja määral peab õpilane nendele vastavust demonstreerima. Hindamiskriteeriumid jagunevad hinde- ja lävendikriteerimideks.

Hindamismeetod (assesment method)

Viis, kuidas hindamiskriteeriumitele vastavust mõõdetakse, kuidas õpiväljundite saavutamist hinnatakse (kirjalik v suuline eksam, projektitöö, test, essee, ettekanne jne). Hindamismeetodi valikul lähtutakse õpiväljunditest, mille saavutamist soovitakse hinnata.

Lävendikriteerium (passing criteria; threshold criteria)

Mitteeristava hindamise baastaset määratlevad hindamiskriteeriumid, mis sõnastatakse iga hindamismeetodi juurde.

Läbivad võtmepädevused

Käesoleva juhendi mõistes pädevused, mida kujundatakse kogu õppekava vältel ja õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

Moodul (module) on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid. Moodulid jagunevad põhi-, üld- ja valikõpingute mooduliteks.

Osakutse

on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis.

Praktika on õppekava osa, mis loob võimaluse rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid rakendada juhendaja juhendamisel eesmärgistatud reaalses töökeskkonnas.

Pädevus (competence, competency) ka: kompetentsus

Teadmiste, oskuste ja hoiakute integreeritud kogum, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õppetöös omandatavaid pädevusi kirjeldatakse õpiväljundite kaudu.

Spetsialiseerumine

Lisaks eriala põhiõpingutele süvendatult omandatavad oskused või kutse. Spetsialiseerumist võimaldavad kompetentsid on kehtestatud vastava eriala kutsestandardiga.

Võtmepädevuste õpe (key competences)

ehk võtmekompetentsid on pädevused, mis on vajalikud kõigile inimestele eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ning tööhõive tagamiseks.

Väljundipõhine õpe (outcome-based education)

Õppijakeskse õppekava eesmärgistamine ja õppetegevuse korraldamine nii, et põhitähelepanu on kogemuslikult mõõdetavatel õpiväljunditel, millised õpilane peaks õppeprotsessi tulemusena saavutama.

Õpiväljundid (learning outcomes)

Õppimise tulemusena omandatavad teadmised, oskused, hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid kirjeldatakse õppekava, mooduli läbimiseks vajalikul lävenditasemel. Õpiväljundite saavutamist lävenditasemest kõrgemal tasemel diferentseerivad hindekriteeriumid.

Õppekava (curriculum) on õppetegevuse alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sh saavutatavad õpiväljundid ja seosed kvalifikatsiooniraamistikuga, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, moodulite loetelu ja mahu koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, ning valikuvõimalused ja –tingimused, spetsialiseerimisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.

Üldoskuste moodul

on põhiõpingute moodulite kohustuslik moodul, et toetada õpilast tööelus hakkamasaamiseks ning mooduli koostamise aluseks on 2.-5. kvalifikatsioonitasemete õpiväljundid/kirjeldused.

Üldoskuste mooduli nimetus kutsekeskhariduse õppekavas on „Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“.

3. Õppekava koostamise alusdokumendid Kutseõppeasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001

Seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.

Kutseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12974050?leiaKehtiv Seadus loob kutsete andmise tervikliku süsteemi, kutsesüsteemi ning tagab selle toimimise Eesti töötajate konkurentsivõime kasvuks ning kutsekompetentsuse arendamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks ja võrdlemiseks. Kutsesüsteem on osa õpitulemuste tunnustamise kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga.

Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013 Määruses kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis (edaspidi kool) toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, sh kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, õppekava muutmise põhimõtted, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

Kutsestandard „Kujundaja, tase 4“ http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10492727/pdf/kujundaja-tase-4.1.et.pdf

VõtmepädevusedEuroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 2006/962/EU https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3013/VV_130m_lisa1.pdf# Võtmepädevused on pädevused, mis tagavad kõikide inimeste eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ning tööhõive elus hakkama saamiseks.

Gümnaasiumi riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002?leiaKehtiv

4. Õppekava ülesehitusDisaini ja käsitöö erialade riikliku õppekava Kujundaja eriala õppekava (edaspidi õppekava) määrab kindlaks disaini ja käsitöö õppekavarühma kuuluvate eriala kutsekeskharidusõppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid (õpitulemused) ja seose kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kujundaja eriala õppekava valmis koostöös sotsiaalpartneritega. Õppekava maht on 210 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning õppesisu põhineb kutsestandardil ja arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovitusel1 elukestva õppe võtmepädevusi.

4.1 Võtmepädevuste õpeVõtmepädevuste õpe määratleb pädevused, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivsus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive.

Õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti ja see jaguneb kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite õppe ja erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe vahel.

Kõigile kutsekeskhariduse õppekavadele ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid, on määratud üldõpingute moodulitega. Nende koostamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus elukestva õppe võtmepädevuste kohta ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Üldõpingute moodulite õppemaht on vähemalt 30 arvestuspunkti. Lisaks on üldõpingutega seonduvaid võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid lõimitud õppekava põhiõpingute moodulitesse mahus ja valikus, mis on vajalik antud kutse omandamiseks. Lõimitud üldõpingute õppemaht on vähemalt 30 arvestuspunkti.

Tabel 1. Üldõpingute moodulid ja nende lõiming kujundaja eriala õppekavas ÜLDÕPINGUTE MOODULITE NIMETUS JA

ÕPPEMAHT ARVESTUSPUNKTIDES (EKAP) ÜLDÕPINGUTE LÕIMING KUJUNDAJA ERIALA ÕPPEKAVAS

Keel ja kirjandus 6 Eesti keel 8-10 EKAP (tulenevalt spetsialiseerumisest)Moodulid: Sissejuhatus erialaõpingutesse Kultuuri- ja kunstilugu Kujunduse idee loomine ja kavandamine Kujundamise tööprotsessi alused Spetsialiseerumise moodulid: Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika loomine Dekoreerimine Stiliseerimine 3D-modelleerimine 3D-animeerimine Tekstuuri ja faktuuri loomine 3D-kujunduse loomine Digitaalsete miniatuuride loomine Illustreerimine

Võõrkeel 4,5(A-võõrkeel)

Võõrkeel 6,5-9 EKAP (tulenevalt spetsialiseerumisest)Moodulid:

Kultuuri- ja kunstilugu Kujutava kunsti ja kujundamise alused Kujunduse idee loomine ja kavandamine Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika loomine Dekoreerimine Stiliseerimine 3D-modelleerimine 3D-animeerimine Tekstuuri ja faktuuri loomine 3D-kujunduse loomine Digitaalsete miniatuuride loomine Illustreerimine

Matemaatika 5 Matemaatika 1-3 EKAP (tulenevalt spetsialiseerumisest)Moodulid: Kujutava kunsti ja kujundamise alused Kujundamise tööprotsessi alused Spetsialiseerumise moodulid: Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika loomine 3D-modelleerimine 3D-animeerimine Tekstuuri ja faktuuri loomine 3D-kujunduse loomine Digitaalsete miniatuuride loomine

Loodusained 6(füüsika, keemia, bioloogia, loodusgeograafia)

Loodusained 3-8 EKAP (tulenevalt spetsialiseerumisest)Moodulid:Kujutava kunsti ja kujundamise alused Spetsialiseerumise moodulid: Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika loomine Dekoreerimine Stiliseerimine 3D-modelleerimine 3D-animeerimine Tekstuuri ja faktuuri loomine 3D-kujunduse loomine Digitaalsete miniatuuride loomine Illustreerimine

Sotsiaalained 7(ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, inimgeograafia, kehaline kasvatus, riigikaitse)

Sotsiaalained 4-7,5 EKAP (tulenevalt spetsialiseerumisest)Moodulid: Kultuuri- ja kunstilugu Kujutava kunsti ja kujundamise alused Spetsialiseerumise moodulid:

Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika loomine Stiliseerimine 3D-modelleerimine 3D-animeerimine Tekstuuri ja faktuuri loomine 3D-kujunduse loomine Digitaalsete miniatuuride loomine Illustreerimine

Kunstiained 1,5(muusika, kunst)

Muusika 1 EKAP (tulenevalt spetsialiseerumise) Spetsialiseerumise moodulid: Kujundusgraafika loomine Liikuva graafika loomine Interaktiivse graafika loomine Dekoreerimine Stiliseerimine 3D-modelleerimine 3D-animeerimine Tekstuuri ja faktuuri loomine 3D-kujunduse loomine Digitaalsete miniatuuride loomine Illustreerimine

30 EKAP 30 EKAP Eesti keel teise keelena 5 EKAP

Tabel 2. Üldõpingute moodulid ja nende lõiming kujundaja eriala õppekavas kõikidelespetsialiseerumistele ühistes ja konkreetsetes spetsialiseerumise moodulites

ÜLDÕPINGUTE MOODULI NIMETUS JA KOHUSTUSLIK

MAHT (EKAP)KUTSEKESKHARIDUSÕPPES

LÕIMINGU MAHT (EKAP) KUJUNDAJA ERIALA ÕPPEKAVA

KÕIKIDELE SPETSIALISEERUMISTELE ÜHISTES MOODULITES

LÕIMINGU MAHT (EKAP) KUJUNDAJA ERIALA ÕPPEKAVA KONKREETSESSPETSIALISEERUMISE MOODULIS

Keel ja kirjandus 6 Keel ja kirjandus 7 Moodulid:Kultuuri- ja kunstilugu 3 Kujunduse idee loomine ja kavandamine 1 Kujundamise tööprotsessi alused 2 Praktika 1

Keel ja kirjandus 1-3 Moodulid:Kujundusgraafika loomine 1 Liikuva graafika loomine 1 Interaktiivse graafika loomine 1 Dekoreerimine 3 Stiliseerimine 3 3D-modelleerimine 1 3D-animeerimine 1 Tekstuuri ja faktuuri loomine 1 3D-kujunduse loomine 1 Digitaalsete miniatuuride loomine 1 Illustreerimine 3

Võõrkeel 4,5 (A-võõrkeel)

Võõrkeel 4 Moodulid:Kultuuri- ja kunstilugu 1,5 Kujutava kunsti ja kujundamise alused 1,5 Kujunduse idee loomine ja kavandamine 1

Võõrkeel 1,5-5 Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomine 5 Liikuva graafika loomine 5 Interaktiivse graafika loomine 5 Dekoreerimine 3 Stiliseerimine 3 3D-modelleerimine 5 3D-animeerimine 5 Tekstuuri ja faktuuri loomine 5 3D-kujunduse loomine 5 Digitaalsete miniatuuride loomine 5 Illustreerimine 1,5

Matemaatika 5 Matemaatika 1 Moodulid:Kujutava kunsti ja kujundamise alused 0,5 Kujundamise tööprotsessi alused 0,5

Matemaatika 0-2 Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomine1 Liikuva graafika loomine 1 Interaktiivse graafika loomine 2 Dekoreerimine 0 Stiliseerimine 0 3D-modelleerimine 1 3D-animeerimine 1 Tekstuuri ja faktuuri loomine 1 3D-kujunduse loomine 1 Digitaalsete miniatuuride loomine 1 Illustreerimine 0

Loodusained 6 (füüsika, keemia, bioloogia, loodusgeograafia)

Loodusained 2 Moodulid:Kujutava kunsti ja kujundamise alused 2

Loodusained 1-6 Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomine 2 Liikuva graafika loomine 2 Interaktiivse graafika loomine 1 Dekoreerimine 6 Stiliseerimine 3 3D-modelleerimine 3

3D-animeerimine 3 Tekstuuri ja faktuuri loomine 3 3D-kujunduse loomine 3 Digitaalsete miniatuuride loomine 3 Illustreerimine 3

Sotsiaalained 7 (ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, inimgeograafia, kehaline kasvatus, riigikaitse)

Sotsiaalained 4 Moodulid:Kultuuri- ja kunstilugu 3 Kujutava kunsti ja kujundamise alused 1

Sotsiaalained 0-3,5 Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomine 2 Liikuva graafika loomine 2 Interaktiivse graafika loomine 2 Dekoreerimine 0 Stiliseerimine 2 3D-modelleerimine 1 3D-animeerimine 1 Tekstuuri ja faktuuri loomine 1 3D-kujunduse loomine 1 Digitaalsete miniatuuride loomine 1 Illustreerimine 3,5

Kunstiained 1,5 (muusika, kunst)

Muusika 1 Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomine 1 Liikuva graafika loomine 1 Interaktiivse graafika loomine 1 Dekoreerimine 0 Stiliseerimine 1 3D-modelleerimine 1 3D -nimeerimine 1 Tekstuuri ja faktuuri loomine 1 3D-kujunduse loomine 1 Digitaalsete miniatuuride loomine 1 Illustreerimine 1

Kokku 30 EKAP 18 EKAP 12 EKAPEesti keel teise keelena 5 EKAP

Läbi õppekava kujundatakse ja arendatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatust läbivalt järgmiste võtmepädevuste: õpipädevus, suhtluspädevus, infotehnoloogiline pädevus, tegevuspädevus, enesemääratluspädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus.

Läbivate võtmepädevuste lõiming kujundaja eriala põhiõpingute moodulites on esitatud tabelis 2.

Tabel 3. Läbivate võtmepädevuste lõiming kujundaja eriala õppekava moodulites

MOODULITE NIMETUSED

ÕPI

PÄDE

VUS

SUHT

LUSP

ÄDEV

US

INFO

TEHN

OLO

OG

ILIN

E PÄ

DEVU

S

TEG

EVUS

PÄDE

VUS

ENES

EMÄÄ

RATL

USPÄ

DEVU

S

ALG

ATUS

VÕIM

E JA

ETT

EVÕ

TLIK

KUS

Sissejuhatus kutseõpingutesse x x x xKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alused x x x x x xKultuuri- ja kunstilugu x x x x xKujutava kunsti ja kujundamise alused x x x x x xKujunduse idee loomine ja kavandamine x x x x x xKujundamise tööprotsessi alused x x x x x xSPETSIALISEERUMISE MOODULID

Kujundusgraafika loomine x x x x x xLiikuva graafika loomine x x x x x xInteraktiivse graafika loomine x x x x x xDekoreerimine x x x x x xStiliseerimine x x x x x x3D-modelleerimine x x x x x x3D-animeerimine x x x x x xTekstuuri ja faktuuri loomine x x x x x x3D-kujunduse loomine x x x x x xDigitaalsete miniatuuride loomine x x x x x xIllustreerimine x x x x x xPraktika x x x x x x

4.2 Põhiõpingute moodulidPõhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud. Kujundaja eriala õppekava moodulite koostamisel, õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite sõnastamisel ning õppesisu määratlemisel lähtuti kutsestandardi kompetentsidest, võtmepädevustest ja erialasest terminoloogiast. Põhiõpingute ja kohustusliku valitava spetsialiseerumise soovituslik õppesisu ja õppematerjali vaata lisas vastavalt tabel 1 ja tabel 2.4.3 ValikõpingudValikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse, osakutse või spetsialiseerumisega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15‒30% õppekava mahust. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras. Kujundaja eriala õppekavas on valikõpinguid 32 EKAP, mis on 15% õppekava mahust.

5. Õppekava seos kutsestandardigaKujundaja eriala õppekava koostamisel aluseks on „Kujundaja, tase 4“ kutsestandard Tabel 4. Kutsestandardi kompetentside ja kujundaja eriala õppekava moodulite vastavustabel

KOMPETENTS KUTSESTANDARDIST MOODULI NIMETUS RIIKLIKUS ÕPPEKAVASB.2.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine

Kujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alused

B.2.2 Kujunduse loomine Kujunduse idee loomine ja kavandamineSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

B.2.3. Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneriga

Kujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomine

Illustreerimine Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid Spetsialiseerumise moodulidB.2.4 Kujundusgraafika loomine Kujundusgraafika loomineB. 2.5 Liikuva graafika loomine Liikuva graafika loomineB. 2.6 Interaktiivse graafika loomine Interaktiivse graafika loomineB. 2.7 Dekoreerimine DekoreerimineB. 2.8 Stiliseerimine StiliseerimineB. 2.9 3D-modelleerimine 3D-modelleerimineB. 2.10 3D-animeerimine 3D-animeerimineB. 2.11 Tekstuuride ja faktuuride loomine Tekstuuride ja faktuuride loomineB. 2.12 3D-kujunduse loomine 3D-kujunduse loomineB. 2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine Digitaalsete miniatuuride loomineB. 2.14 Illustreerimine IllustreerimineB.2.15 Kujundaja, tase 4 kutset läbiv kompetents1. Kasutab töös arvutit tasemetel AO1-AO7 ja

AO 12 (vt lisa 2).Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

2. Kasutab töös eesti keelt tasemel B2 ja üht võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 3).

Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

3. Hindab tööga kaasnevaid ohufaktoreid ning Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

võtab kasutusele abinõud nende maandamiseks

Spetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

4. Hoiab korras oma töökoha ja hooldab töövahendeid.

Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

5. Järgib keskkonnaohutusnõudeid Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineDekoreerimineStiliseerimine

6. Täidab võetud kohustusi ja saavutab tööeesmärgid määratud aja jooksul.

Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-odelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

7. Annab ratsionaalseid hinnanguid ja Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

analüüsib tagasisidet ning võtab vastu asjakohaseid otsuseid ja vastutab nende täitmise eest.

Kultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

8. Loeb regulaarselt erialast kirjandust ning on kursis uuemate meetoditega.

Kultuuri- ja kunstiluguKujunduse idee loomine ja kavandamineSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

9. Tahab, oskab ja julgeb esitada ning kaitsta argumenteeritult oma seisukohti.

Kultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

10. Esitab materjalid struktureeritult ja loogiliselt. Kultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimine

Stiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

11. On avatud koostööle, osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku ja kasulikku informatsiooni, tegutsedes parima ühise tulemuse saavutamise nimel.

Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

12. Reageerib muutustele ja kohaneb nendega. Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

13. Talub pinget ja tuleb toime tagasilöökidega. Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine

3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

14. Jälgib juhendeid ja protseduure. Sissejuhatus kutseõpingutesseKarjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKultuuri- ja kunstiluguKujutava kunsti ja kujundamise alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

15. On orienteeritud kliendi rahulolule. Kujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

16. Järgib oma töös kõiki asjakohaseid õigusakte.

Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKujunduse idee loomine ja kavandamineKujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

17. Arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt.

Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedKujunduse idee loomine ja kavandamine

Kujundamise tööprotsessi alusedSpetsialiseerumise moodulid:Kujundusgraafika loomineLiikuva graafika loomineInteraktiivse graafika loomineDekoreerimineStiliseerimine3D-modelleerimine3D-animeerimineTekstuuri ja faktuuri loomine3D-kujunduse loomineDigitaalsete miniatuuride loomineIllustreerimine

6. Õpingute lõpetamine Nõuded õpingute lõpetamiseks tulenevad riiklikust õppekavast, õppekavaga omandatud kompetentsid peavad vastama kvalifikatsiooniraamistiku 4. kutsetasemele ja võimaldavad tõendada kujundaja kutset vastavalt spetsialiseerumisele.

6.1 Kujundaja eriala õpingute lõpetamise nõudedÕpilane

1) esitleb kujundusprojekti või -lahendust, mis tõendab spetsialiseerumise mooduli õpiväljundite saavutatust;

2) esitleb portfooliot, mis tõendab spetsialiseerumise mooduli õpiväljundite saavutatust. Portfoolio koostatakse kooli koostatud juhendi alusel;

3) kasutab kujundusprojekti või -lahenduse ja portfoolio esitlemisel asjakohast erialast sõnavara.

6.2 Kiitusega lõpetamiseks (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013015) tuleb eristavalt hinnata järgmised moodulid:

1) kultuuri- ja kunstilugu 15 EKAP;2) kujutava kunsti ja kujundamise alused 37 EKAP;3) spetsialiseerumise moodul 50 EKAP.

7. Õppekava kohandamine Hariduslik erivajadus (HEV) võib ilmneda õpilase erilises andekuses, õpiraskustes, käitumis- ja tundeeluhäiretes, terviserikkes, puudes, õppekeele ebapiisavas valdamises või ka pikemaaegses õppetööst eemal viibimises, mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses ja õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas.

Koolil on kohustus õppetööd korraldada ning õpilast nõustada.

Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt võib kool õpilase individuaalsuse arvestamiseks koostada õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kaudu luuakse õpilasele tingimused jõukohaseks kutseõppes osalemiseks ning õppekava õpiväljundite saavutamiseks. Vajalike tugimeetmete rakendamine ning sobivad kohandused arutatakse läbi koos õppijaga. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor.

Kõigisse õppetöö kohandusega ja individualiseerimisega seotud otsuste langetamistesse kaasatakse õpilane või vajadusel tema seaduslik esindaja. Edasisi tegevusi kavandatakse õpilase soovidest ja arvamustest lähtuvalt.

8. KokkuvõteAlates 28. augustist 2013 näeb kutseharidusstandard ette, et õppekavad on väljundipõhiselt kirjeldatud ja seostatud kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, nii ka kutsekeskhariduse õppekavad, mille õpiväljundeid ja vastavaid kompetentse arendatakse läbivalt kogu õppekavas. Juhendmaterjal koostajad usuvad, et juhendmaterjali soovitused on toeks kutsekeskhariduse õppekava rakendamisel ja kooliõppekavade koostamisel.Koostajad on tänulikud õppekava rakendajatele tagasiside eest.

Kasutatud allikadPilli, E; Rutiku, S;. Valk, A; Vanari K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal SA Archimedes http://primus.archimedes.ee/trykised

Kujundaja eriala riiklik õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/HTM_7_03032010_001.pdf (31.08.2015)

SA Kutsekoda http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem/kutsestandardid

Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013

Kutseõppeasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001

Haridus- ja Teadusministeerium http://www.hm.ee/index.php?046497

Kutsestandard „Kujundaja, tase 4“ http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10492727/pdf/kujundaja-tase-4.1.et.pdf Noorväli, H., Piisang, E., Piiskop, K., Pilli, E., Põiklik, E., Rekkor, S., Toom, K. (2013). Kutsehariduse kooliõppekavade koostamise ja arendamise käsiraamat. Tallinn: Innove. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Kutsehariduse_koolioppekavade_koostamise_ja_arendamise_kasiraamat_2013.pdf

Pilli, E., Õunpuu, M. (2012). Väljundipõhine hindamine kutsekoolis. Tallinn: SA Innove. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Valjundipohine%20hindamine%20kutsekoolis.pdf

Kompetentsuspõhine hindamine kutse andmisel. http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10216448/10405403

Pilli, E., Kuusk, T. (2012). Eriala- ja üldharidusõpingute lõimimine kutseõppes. Tallinn: SA Innove.

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/l6imimise_juhendmaterjal_kokku.pdf.

Rekkor, S. (koost) (2011). Kutsehariduse õppekava koostamise kontseptuaalsed alused. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/2/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf

Üldõpingute moodulid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/kooli- oppekavad/ uldopingute-moodulid

Üldoskuste moodul kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele 2-5.

http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/votmepadevused/yldoskuste- moodul

LISAD Tabel 1. Kujundaja eriala põhiõpingute ja spetsialiseerumise kompetentside moodulite soovituslik sisu

MOODULI NIMETUS JA MAHT (EKAP) MOODULI SISU (TEEMA, MÄRKSÕNA VÕI ALATEEMA)

Sissejuhatus kutseõpingutesse, 2

1. Kutsestandard ja kutsetasemed; õppekava; õppe- ja praktikakorraldus, nendega seonduvad kohustused, võimalused ja õigused; VÕTA; kooli lõpetamine, kutseeksam; täiendõppevõimalused.

2. Erialaste spetsialiseerumiste eripärad ja töökeskkonnad. 3. Töö- ja õppematerjalide, -vahendite ning -keskkondade

kasutamise võimalused ja kord.4. Kooli riist- ja tarkvara, info- ja failihaldussüsteem, nende

kasutamise reeglid.5. IKT- ja arvutikasutusoskused; meilisuhtlus. 6. Infootsingu alused; allikakriitilisus.7. Autoriõigus; kujundusvaldkonna hea tava

Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, 6

1. Tööturg loomemajanduse valdkonnas; karjääri planeerimine; tööle kandideerimine; lepingud, sh autorileping, litsentsileping.

2. Töötaja õigused ja kohustused töökeskkonnas.3. Tööohutus, erialaspetsiifilised töötervishoiu põhimõtted.4. Majanduse olemus, majanduskeskkonna toimimise põhimõtted,

ettevõtlus loomamajanduse valdkonnas. 5. Suhtlemise alused, meeskonnatöö põhimõtted

Kultuuri- ja kunstilugu,1,5 1. Kunsti seosed ühiskonna, religiooni ja kultuuriga. 2. Esi-, vana- ja keskaja kunst; uusaeg. 3. 20. sajandi kunsti lugu; tänapäeva kunst.4. Stiiliajalugu – ajastule omased stiilielemendid eksterjööris,

interjööris, rõivastuses, graafilises disainis.5. Allikakriitiline infootsing.6. Rahvakunsti alused.7. Erialane eesti ja võõrkeel: kultuuritegelaste nimede korrektne

kirjapilt ja hääldus, kultuuri- ja kunstiloo alane sõnavara.8. Erialane ajalugu – ühiskonna areng, selle seos protsessidega

kultuuris.

Kujutava kunsti ja kujundamise alused, 3-7

1. Joonistamine – joon, pind; valgus ja vari; objektide, ideede, figuuride, interjööri ja eksterjööri kujutamine; detailitäpsus; natuurist visandamine; erinevad joonistamise tehnikad ja võtted.

2. Maalimine – värv, valgus, vari; ruumilisuse saavutamine tasapinnal; objektide, ideede ja keskkonna kujutamine nii kattevärvidega kui digimaalina.

3. Üldkompositsioon – staatika ja dünaamika; rütm ja ornament; sümmeetria, asümmeetria tasapinnalises ja kolmemõõtmelises keskkonnas; stiliseerimine.

4. Vormiõpetus – vormi modelleerimine, abstraheerimine ning stiliseerimine; vormiharmoonia; vormi ja tema loomiseks kasutatava materjali seosed.

5. Värvusõpetus – värvuste süstematiseerimine, värvuste olemus ning seos valguse ja keskkonnaga; värviring; arvutiekraan ning värvuste erisused ja seaduspärasused tehnilistes seadmetes.

Ekraani ja seadmete kalibreerimise olulisus.6. Fotograafia ja digilabor – piltide komponeerimine, kaamera

seadistamine vastavalt eesmärgile ja tehnilistele nõuetele; fotode digitöötlus, pildifailide omadused, failitransport.

7. Kujundusalane tarkvaraõpe – vektor- ja pikselgraafika põhifunktsioonid, käsklused ja tööloogika; programmide kasutus erialases töös.

8. Kirjaõpetus ja tüpograafia – kirjastiilid, konstrueeritud kirjad; kirjatähe optika; kirjagarnituurid; tüpograafia ajalugu ja arengud; visuaalse info edastamine kirja abil; kujundusstiilid ja väljundid; kiri kujunduse osana.

9. Erialane anatoomia lõimituna joonistamise ja maalimisega – elusolendi anatoomia; välisilme seotus sisemise struktuuriga.

10. Erialane keemia lõimituna maalimise, värvuse- ja vormiõpetusega – värvide keemiline koostis; lahustuvus; mürgisus; kaitsevahendid.

11. Erialane füüsika lõimituna fotograafia, värvusõpetuse ja kompositsiooniga: valgus, optika, füüsikalised jõud (raskusjõud, jm).

12. Erialane inglise keel lõimituna kujundusalase tarkvaraõppega: erialase sõnavara omandamine ning korrektne kasutamine inglise keeles

Kujunduse idee loomine ja kavandamine, 8

1. Kujunduse eesmärgi sõnastamine, sihtrühma määratlemine, reklaaminduses rakendatavate põhimõtetega arvestamine.

2. Infootsing, kujunduse loomiseks vajaliku materjali analüüs, süstematiseerimine.

3. Inspirtsioonikaardi koostamine.4. Piktograafia, märgisüsteemid.5. Kujunduskavandi loomise etapid, tulemuse esitlemine.

Kujundamise tööprotsessi alused, 6

1. Visuaalse kommunikatsiooni alused.2. Kujunduse eesmärk ja sihtrühm – vajaduste, võimaluste ja

ressursside kaardistamine; eesmärgi hindamine. 3. Kujunduse kvaliteedi määramine ja hindamine.4. Kujunduse tööprotsess – efektiivne töötamine projektiga;

tegevuste kaardistamine, etapiviisiline kirjeldus; ajaplaneerimine.5. Kujundusalane asjaajamine – meeskonna kaasamine;

hinnapäringute koostamine; tellimuse koostamine; spetsifikatsiooni koostamine; suhtlemine projektis osalejatega; autorijärelevalve.

6. Erialaste tööde vormistamine, salvestamine, esitlemine, arhiveerimine.

1. Erialane eesti keel – funktsionaalne lugemisoskus; õigekirjareeglite järgimine suulises ja kirjalikus suhtluses ja esitlusmaterjalide loomisel.

Kujundusgraafika loomine, 50

1. Kujunduse eesmärgistamine, kujundikeele valik.2. Graafiliste motiivide toimimine ruumis ja keskkonnas. Mõõtkava.3. Piktograafia ja infograafika. Eri tüüpi andmete visualiseerimise

põhimõtted ja võimalused.4. Illustratsioon kujunduses.5. Kirja kasutamine ja digitaalne tüpograafia kujunduses.6. Erialaste töövahendite kasutamine. Töövoog

kujundusprogrammides. 7. Trükiettevalmistus ja värvihaldus.

8. Materjaliõpetus – materjalide omadused, valiku põhimõtted ja kasutamine.

9. Firmagraafika.10. Trükiste kujundamine ja trükiettevalmistus – pisitrükised, plakat,

voldik, brošüür, raamat, perioodika, välireklaam.11. Pakendi kujundamine ja trükiettevalmistus.12. Veebigraafika – infotehnoloogilised vahendid ja meedium. 13. Animatsioon. Põhimõtted ja vastava tarkvara kasutamine.14. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega.15. Erialane keemia ja füüsika lõimituna materjaliõpetuse,

trükiettevalmistuse ja värvihaldusega. 16. Erialased sotsiaalained lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega17. Erialane muusika lõimitud animatsiooni ja veebigraafikaga, rütm

animatsioonis ja helitaustas. Liikuva graafika loomine, 50

1. Piktograafia ja infograafika – graafiliste motiivide toimimine ruumis ja keskkonnas; eri tüüpi andmete visualiseerimise põhimõtted ja võimalused.

2. Digitaalne tüpograafia. Tiitrid ja liikuv tüpograafia.3. Vektor- ja pikselgraafika liikuvas meedias kasutamise eripära

ning tehnilised nõuded. Graafika töötlemine ning optimeerimine monteerimis-, järeltöötlus-, ja animatsiooniprogrammide tarbeks.

4. Erialaste töövahendite kasutamine (foto- ja videokaamerad, statiivid ja stabilisaatorid, mikrofonid, valgustus jne).

5. Liikuva meedia lahenduste kavandamine (Storyboard).6. Liikuva graafika lahenduse jaoks visuaalse sisendmaterjali (foto

ja video) salvestamise, töötlemise ja monteerimise põhimõtted ning vastava tarkvara kasutamine (Photoshop, Adobe Premiere, Final Cut, Lightworks jm).

7. Liikuva graafika lahenduse jaoks helimaterjali salvestamise, töötlemise ja monteerimise põhimõtted ning vastava tarkvara kasutamine (Adobe Soundbooth, Audacity, Sound eXchange jm).

8. Animatsiooni põhimõtted ja vastava tarkvara kasutamine (Adobe After Effects, Motion, Photoshop, Flash jm).

9. Järeltöötluse põhimõtted ja vastava tarkvara kasutamine (Adobe After Effects, Adobe Premiere, Final Cut Pro, Motion, Photoshop jm).

10. Video- ja helikoodekid ning liikuva meedia konverteerimine erinevatesse taasesitust võimaldavatesse mõõtudesse ning failiformaatidesse.

11. Erialane matemaatika lõimituna infograafikaga12. Erialane füüsika lõimituna animatsiooni ning optika ja kaamerate

töötamise põhimõtetega13. Erialane inimgeograafia lõimituna infograafikaga14. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega ning erialaspetsiifiliste mõistete kasutamisega.

15. Erialane muusika lõimitud animatsiooni ja helindamisega 16. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega.

Interaktiivse graafika loomine, 50

1. Digitaalne tüpograafia – veebi- ja ikoonifondid, nende kasutamine ja loomine.

2. Vektor- ja pikselgraafika veebis kasutamise eripära ning tehnilised nõuded. Graafika töötlemine ning optimeerimine (SVG, JPG, PNG, GIF, responsive images).

3. Hea kasutajakogemuse põhimõtted ja sellele vastavate kasutajaliideste loomine. Kohanduva veebi põhimõtted(UX/UI/Responsive web jm).

4. Interaktiivsete rakenduste planeerimine, visandamine ning prototüüpimine analoog- ning digitaalprototüüpimise vahendite abil.

5. Ülevaade ajalooliste ja tänapäevaste veebitehnoloogiate toimemehhanismidest ja kasutuspõhimõtetest ning tööriistadest (WWW, RWD, Version Control (GIT), FTP, CLI jm).

6. Markeerimiskeelte (HTML/CSS) põhimõtted, süntaks, standardid ja töövahendid. Ülevaade markeerimiskeeltega töötamist hõlbustavatest lisavahenditest (tarkvara, teegid, raamistikud, kompilaatorid).

7. Veebipõhiste front-end programmeerimiskeelte (Javascript) põhimõtted, süntaks, standardid ja töövahendid. Ülevaade Javascriptiga töötamist hõlbustavatest lisavahenditest (tarkvara, teegid, raamistikud, kompilaatorid).

8. Interaktiivne piktograafia ja infograafika: graafiliste motiivide toimimine ruumis ja keskkonnas. Eri tüüpi andmete visualiseerimise põhimõtted ja võimalused. Interaktiivse infograafika loomise põhimõtted ja abivahendid (SNAP, D3js jm).

9. Animatsiooni põhimõtted, animatsioonitarkvara, interaktiivne animatsioon markeerimis- ja programmeerimiskeelte abil (CSS-transitions, CSS-animations, SVG-animatsioonid, Javascripti animatsiooniteegid nagu GSAP, SNAP jm).

10. Erialane matemaatika lõimituna programmeerimise ja infograafikaga

11. Erialane füüsika lõimituna animatsiooni ja programmeerimisega12. Erialane inimgeograafia lõimituna infograafikaga13. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega ning erialaspetsiifiliste mõistete kasutamisega.

14. Erialane muusika lõimitud animatsiooniga 15. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega.

Dekoreerimine, 50 1. Materjaliõpetus – dekoraatori põhilised töövahendid ja materjalid; ohutustehnika tööriistade kasutamisel, jääkmaterjalide utiliseerimine.

2. Fotograafia dekoraatoritele – fotostiilid, sise- ja välisruumis pildistamise erinevused; fotolavastus; foto kasutamine ruumikujunduselemendina.

3. Ruumivaated – kavandamine erinevad joonistamis- ja maalimisvõtetega, tööjoonised.

4. Erialaspetsiifiline vormi- ja värvusõpetus. 5. Eraialakompositsioon – vaateakende ja müügipindade

kompositsioon, üritusele kujunduse loomine.6. 3D-modelleerimine, tööjoonised virtuaalses keskkonnas.

7. Maketiõpetus – füüsiline ja virtuaalne makett.8. Multimeedia kasutamine ruumikujunduse loomisel.9. Erialane keemia ja füüsika lõimituna fotograafia, värvusõpetuse,

erialakompositsiooniga.10. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega.Stiliseerimine, 50 1. Stiiliajalugu – rõivastus, soengud, jumestus.

2. Popkultuuri teooriad.3. Materjaliõpetus – stilisti põhilised töömaterjalid ja –vahendid.4. Fotograafia dekoraatoritele – moe-, toote- ja reklaamfoto;

fotolavastus; isikustilistika kujundamine visuaalses meedias või reklaamitööstuses kasutatavaks fotoseeriaks; filmiststilistika; imago kujundamise vahendid.

5. Moejoonis.6. Erialane vormi- ja värvusõpetus.7. Juuksuritöö alused; jumestuskunsti alused. 8. Rõivaste konstrueerimise alused.9. Nõustamispsühholoogia.10.Erialasse lõimitud keemia – soengu- ja jumestusvahendid;

erialane bioloogia lõimitud stilistika ja imago loomisega – inimese anatoomia, füsioloogia.

11.Erialasse lõimitud inimeseõpetus – psühholoogia alused.12.Erialasse lõimitud muusika seotud stiiliajaloo ja popkultuuri

teooriatega.13.Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes, esitlused

tehtud tööde koostamisest.

3D-modelleerimine, 50 1. Kujutav geomeetria ja joonestamine – paralleel- ja tsentraalprojektsioon; projektsiooniline joonestamine, perspektiiviõpetus; analüütiline geomeetria.

2. Box/Polygon modelleerimine.3. Subdivision modelleerimine – modelleerimisprogrammide abil

3D-objektide ja detailikaartide loomine, arvestades funktsioone ja tehnilisi piiranguid

4. Digivoolimine – 3D-tarkvara abil 3D-objektide ja detailikaartide loomine, arvestades nende funktsioone ja tehnilisi piiranguid

5. Tekstuurimine:pinnafaktuuride loomine, kasutades 3D-tarkvara – siledad pinnad (sh vesi, nahk, jms), karedad pinnad, karvane/suleline pind, õhulisus; faktuuri ruumilisuse edasiandmise võtted.

6. Varjundamine – varjundajate optimeerimine ja muutmine.7. Valgustamine – valguse olemus; soe ja külm valgus; eseme

varju sõltuvus valgusest ning eseme värvist; hajus valgus, kohtvalgus; eseme/figuuri karakteristikud sõltuvalt valguse suunast.

8. Taageldamine – mudeli tehniliselt korrektne taageldamine lihtsama animatsiooni tarbeks.

9. Erialane matemaatika lõimituna kujutava ja analüütilise geomeetriaga.

10. Erialane füüsika lõimituna modelleerimisse, digivoolimsse, valgustamisse.

11. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate erialaainetega.

12. Erialane muusika lõimituna modelleerimise alustega – rütm,

taktimõõt, harmoonia, disharmoonia.13. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega.3D-animeerimine, 50 1. Kujutav geomeetria ja joonestamine – paralleel- ja

tsentraalprojektsioon; projektsiooniline joonestamine, perspektiiviõpetus; analüütiline geomeetria.

2. 3-mõõtmeliste objektide modelleerimine (Box/Polygon, Subdivision).

3. 3D-objektide tekstuurimine.4. 3D-animeerimine.5. Erialane kompositsioon: stilistika valikukriteeriumid.6. Mängumootorid.7. Digitaalse originaali loomine, kontroll, transport.8. Erialane matemaatika lõimituna kujutava ja analüütilise

geomeetriaga.9. Erialane füüsika lõimituna modelleerimisse, digivoolimsse,

valgustamisse.10. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega.11. Erialane muusika lõimituna modelleerimise alustega – rütm,

taktimõõt, harmoonia, disharmoonia.12. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega.

Tekstuuri ja faktuuri loomine, 50

1. Kujutav geomeetria ja joonestamine – paralleel-ja tsentraalprojektsioon; projektsiooniline joonestamine, perspektiiviõpetus; analüütiline geomeetria.

2. Laotuspõhise tekstuurimise tehnikad.3. Projektsioontekstuurimise tehnikad.4. Tekstuurilaotuse loomise tehnikad. 5. Laotusevaba tekstuurimise tehnoloogiad.6. Rasterfailide formaadid, salvestustehnoloogiad.7. Värvusruumid, värvihaldus. 8. Digitaalse originaali loomine, kontroll, transport.9. Erialane matemaatika lõimituna kujutava ja analüütilise

geomeetriaga.10. Erialane füüsika lõimituna modelleerimisse, digivoolimsse,

valgustamisse.11. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega.12. Erialane muusika lõimituna modelleerimise alustega – rütm,

taktimõõt, harmoonia, disharmoonia.13. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud

tööde koostamise ja esitlemisega.

3D-kujunduse loomine, 50 1. Kujutav geomeetria ja joonestamine – paralleel- ja tsentraalprojektsioon; projektsiooniline joonestamine, perspektiiviõpetus; analüütiline geomeetria.

2. 3-mõõtmeliste objektide modelleerimine.3. 3D-objektide modelleerimine (Box/Polygon, Subdivision).4. Erialane kompositsioon – stilistika, kompositsioonilahenduste

valikukriteeriumid.5. Tervikliku digitaalse lahenduse loomine, kontroll, transport.6. Erialane matemaatika lõimituna kujutava ja analüütilise

geomeetriaga.7. Erialane füüsika lõimituna modelleerimisse, digivoolimsse,

valgustamisse.8. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega.9. Erialane muusika lõimituna modelleerimise alustega – rütm,

taktimõõt, harmoonia, disharmoonia.10. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud tööde

koostamise ja esitlemisega.Digitaalsete miniatuuride loomine, 50

1. Kujutav geomeetria ja joonestamine – paralleel- ja tsentraalprojektsioon; projektsiooniline joonestamine, perspektiiviõpetus; analüütiline geomeetria.

2. Box/Polygon modelleerimine, tööjoonised ja kavandid.3. Subdivision modelleerimine: modelleerimisprogrammide abil

3D-objektide ja detailikaartide loomine, tööjoonised ja kavandid. 4. Digivoolimine – 3D-tarkvara abil 3D-objektide ja detailikaartide

loomine. 5. Kiirprototüüpimine. 6. Digitaalse originaali loomine, kontroll, transport.7. Erialane matemaatika lõimituna kujutava ja analüütilise

geomeetriaga.8. Erialane füüsika lõimituna modelleerimisse, digivoolimsse,

valgustamisse.9. Erialane kehaline kasvatus lõimitud arvutipõhist tööd eeldavate

erialaainetega.10. Erialane muusika lõimituna modelleerimise alustega – rütm,

taktimõõt, harmoonia, disharmoonia.11. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud

tööde koostamise ja esitlemisega.

Illustreerimine, 50 1. Erialaajalugu – raamatu- ja trükikunsti ajalugu. 2. Erinevate maalitehnikate kasutamine illustratsioonide loomisel.3. Graafikatehnikate kasutamine illustratsioonide loomisel. 4. Joonistamisvõtted ja -tehnikad, isikupärase käekirja leidmine ja

arendamine.5. Interjööri ja eksterjööri kujutamine, figuur ruumis.6. Õppe- ja teadusmaterjali illustratsioon – erinevate materjalide

detailitäpne kujutamine; taimed, loomad, linnud, putukad, tehisobjektid; illustratsioonide lõppviimistlus arvutiprogrammide abil.

7. Ilukirjanduse illustratsioon – lastekirjanduse, täiskasvanute ilukirjanduse ja luule illustreerimine; kaanekujundus.

8. Illustratsioon trükimeedias – erinevate trükimeedialiikide poolt esitatud nõudmised illustratsioonile; trükiettevalmistus ja värvihaldus.

9. Infograafika. Graafilise info komponendid ja stilistika. Märgikeel ja ikoonid. Mõõtkava ja selle kasutamine.

10. Trükitehniline tööprotsess.11. Tekstianalüüs – eritüübilised tekstid kui illustratsioonide loomise

alusmaterjal; valdkonnas kasutatavad sisend- ja väljundtekstid, nt storyboard, stsenaarium jm.

12. Erialane bioloogia lõimituna joonistamise ning õppe- ja teadusmaterjali illustratsiooniga.

13. Erialane geograafia ja inimeseõpetus lõimitud õppe- ja

teadusmaterjali illustratsiooni ning ilukirjanduse illustratsiooniga. 14. Erialane kehaline kasvatus lõimitud kõigi erialaainetega, kus

tehakse arvutipõhist/istuvat tööd.15. Erialane muusika lõimitud infograafikaga – rütm, takt, meeleolu,

harmoonia ja disharmoonia.16. Erialane eesti ja inglise keel lõimituna erialaainetes tehtud

tööde koostamise ja esitlemisega.Praktika, 24 1. Loomemajandusvaldkonna ettevõtetega tutvumine.

2. Üldkunstialaste oskuste arendamine, kultuuri- ja erialase silmaringi laiendamine.

3. Praktika planeerimine, praktikakohtadega tutvumine, tööohutus.4. Kujundustööde kavandamine ja teostamine usaldatud töölõigu

piires. 5. Enda ja keskkonna säästmine, töö meeskonnaliikmena.6. Praktika dokumenteerimine ja eneseanalüüs, aruande

koostamine ning esitlemine korrektses eesti keeles

Tabel 2. Kujundaja eriala põhiõpinguid ja spetsialiseerumisi toetav soovituslik õppematerjalid

MOODULI NIMETUS ÕPPEMATERJAL Sissejuhatus kutseõpingutesse

Kadajas,H. M. Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ja võimalused. Metoodiline õppematerjal. Tallinn, 2005

Leppik, P. Õppimine on huvitav, Tallinn, 1996 Pedastsaar, T. Õpi- ja õpetamistegevused. Viljandi, 2008 Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn, 2004 Kujundaja kutsestandard:

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10492727 Tamm, K. Autoriõiguse e-kursus:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=80f0#euni_repository_10895

Kisand, K. Portfoolio internetis, veebipõhine õppematerjal: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6ukn#euni_repository_10895

Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused

Waldroop, J., Butler, T. Karjääri planeerimine, Tallinn, 2010 http://www.rajaleidja.eehttp://www.eures.ee/http://www.europassikeskus.ee/

Cyr, L. A. Äriplaani koostamine, Tallinn, 2010 Kremer, C. Finantsalane pädevus, Tallinn2010 Suppi, K. Ettevõtlus. Õpik-käsiraamat. Tallinn, 2013 Loogna, N. Kutsehaigused: riskitegurid ja ennetamine. Tallinn,2007 Ergonoomilised soovitused: praktilised ja lihtsad lahendused ohutuse,

tervise, töötingimuste parandamiseks. Tallinn, 2008https://osha.europa.eu/et/practical-solutions http://www.tooelu.ee/et/teemad

Baird, L. Inimeste juhtimine, Tallinn, 2010 Donnellon, A. Meeskonna juhtimine, Tallinn, 2010 Hallowell, E. Stressijuhtimine, Tallinn, 2010 Rosen, B. Suhteprobleemide lahendamine, Tallinn, 2010

Kultuuri- ja kunstilugu Kunstileksikon, Tallinn, 2000 Burke, P. Mis on kultuuriajalugu? Tallinn, 2011 Raud, R. Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Tallinn,

2013 Kangilaski, J. “Üldine kunstiajalugu”, Tallinn,1997 Kodres, K. Ilus maja, kaunis ruum: kujundusstiile Vana-Egiptusest

tänapäevani, Tallinn, 2001 Vaga, V. “Üldine kunstiajalugu”, Tallinn, 2007 Honour, H., Fleming, J. World history of art, 2009 Juske, A., Kangilaski, J., Varblane, R. XX sajandi kunst, Tln., 1994 Lynton, N. Moodsa kunsti lugu, 2001 Kõiv, M. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Avita, 2006/ II osa 2007/ III

osa 2009 Laar, M. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Ilo, 2004 Laar, M., Vahtre, L. Lähiajaloo õpik gümnaasiumile I. Avita, 2006/ II

osa Hommik, M. Kunstiteose analüüs. Veebipõhine õppematerjal:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6uqr#euni_repository_10895

Hommik, M. Stiiliajaloo veebipõhine õppematerjal:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6uqh#euni_repository_10895http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6uql#euni_repository_10895

Eesti Rahva Muuseumi materjalid: http://www.erm.ee/et/Teadus-ja-kogud/Kogud/Arhiiv

Viires, A. Vunder, E. Eesti rahvakultuur, Tln, 2008 Kaarma, M., Sumera, M. Voolmaa, A. Eesti rahvarõivad, I-III, Tln,

1981Kujutava kunsti ja kujundamise alused

Tartu Kunstikooli üldkunstiainete veebipõhised õppematerjalid: https://moodle.hitsa.ee/course/index.php?categoryid=359

Kingsepp, A. Joonistamise veebipõhised õppematerjalid: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=87hm#euni_repository_10895http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=87hl#euni_repository_10895

Rudanovski, A. Vormiõpetuse veebipõhine õppematerjal: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=885r#euni_repository_10895

Kisand, K., Nõmmela Semjonov, J., Proosa, H. Arvutigraafika veebipõhised õppematerjalid: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7r17#euni_repository_10895 http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=85ot#euni_repository_10895http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=83aa#euni_repository_10895http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=87z8#euni_repository_10895http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=87z7#euni_repository_10895

Hollis, R. Graafiline disain: ülevaatlik ajalugu, Tallinn, 2007 Sakk, I., Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu, Tallinn, 2012 Kreis, K. Tüpograafia veebipõhine õppematerjal:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=75si#euni_repository_10895

Uudevald, H. Kujutava geomeetria veebipõhine õppematerjal: http://art.tartu.ee/~illi/kunstigeomeetria/sisu.htm

Leiten, S. Tehnilise joonestamise veebipõhine õppematerjal: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7qpg#euni_repository_10895

Freeman, M. Fotograafi pilk, Tallinn,2011 Mc Leod, S. Järeltöötlus: must-valge,Tallinn, 2009 McLeod, S. Järeltöötlus: värviline, Tallinn,2009 Simon, D. Digital Photography Bible, Indianapolis, 2004

Kujunduse idee loomine ja kavandamine

Bachmann, T. Reklaamipsühholoogia, Tln, 2009 Priimägi, L. Reklaamikunst, Tln, 1998 Heller, S., Landers, R. Infographics Designers' Sketchbooks, 2014 Karise, M. Reklaam kui sotsiokultuuriline kommunikatsioon,

õpiobjektid: https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14221/index.html?sequence=48 https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14239/index.html

Moyer, D. Visual Thinking Course: https://www.youtube.com/watch?v=yrP1Q_LNqis

Making a TED-Ed Lesson: Visualizing complex ideas:http://ed.ted.com/lessons/making-a-ted-ed-lesson-visualizing-complex-ideas

Kujundamise tööprotsessi alused

Kisand, K., Kreis, K., Nõmmela Semjonov, J., Susi, K. Kujundamise aluste e-kursus: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7jfz#euni_repository_10895

SPETSIALISEERUMISE MOODULID

Kujundusgraafika loomine

Hage, M. Tekstiõpetus, Tln, 2000 Eisner, W. Graphic storytelling, 2004 Information design, London, 2000 Mc Candless, D. Information is beautiful, London, 2009 Toseland, M. Infographica, London, 2012 Heller, S., Landers, R. Infographics Designers' Sketchbooks, 2014

http://www.ebook.com.au/bookhistory.htm http://www.slideshare.net/smoros/historyof-graphic-design-6092452

Dabner, D.; Calvert, Sh; Casey, A. Graafilise disaini kool. White, A. W.Type in Use: Effective Typography for Electronic

Publishing Kaselaid, I., Levin, M., Tammes, K. Digitaalne trükiettevalmistus. http://www.wikihow.com/Makea-Zine https://moodle.hitsa.ee/mod/book/view.php?id=430728 https://moodle.hitsa.ee/mod/book/view.php?id=211117 http://opiobjektid.tptlive.ee/JT/trkiste_tbid.html https://moodle.e-ope.ee/mod/book/view.php?id=389622 https://moodle.e-ope.ee/mod/book/view.php?id=303625 https://moodle.e-ope.ee/mod/book/view.php?id=323935 http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=106600 http://www.slideshare.net/katrin.kisand/ribakoodi-kasutamine-trykisel http://creativeprinting.wordpress.com/tag/spot-uv-varnish/ Trükise formaat ja järeltöötlus. Pantone värvide kasutamine “Paberi valimine trükisele” Adobe üldised videokursused: http://tv.adobe.com/ Adobe Illustrator: https://helpx.adobe.com/ee/illustrator.html Adobe Photoshop: https://helpx.adobe.com/ee/photoshop.html Adobe InDesign: https://helpx.adobe.com/ee/indesign.html Adobe Acrobat: https://helpx.adobe.com/acrobat.html Adobe Flash: https://helpx.adobe.com/ee/flash.html Valdre, L, Kariis, R. Erialane inglise keel dekoraatoritele-stilistidele

ning trükimeedia kujundajatele-küljendajatele. Veebipõhine õppematerjal: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6we9#euni_repository_10895

Liikuva graafika loomine

Adobe üldised videokursused: http://tv.adobe.com/ Adobe After Effects: https://helpx.adobe.com/after-effects.html Adobe Premiere Pro: https://helpx.adobe.com/premiere-pro.html Final Cut Pro X: https://www.apple.com/support/finalcutpro/ 3D- ja liikuva graafika õppematerjalid: http://cgi.tutsplus.com/ Filmitiitrite näited ja analüüs: http://www.artofthetitle.com/ 12 basic principles of animation:

https://en.wikipedia.org/wiki/12_basic_principles_of_animation Animation Principles for the Web:

https://cssanimation.rocks/principles/Interaktiivse graafika loomine

Web Platform: https://www.webplatform.org/ Web technology for developers:

https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Web Damian Wielgosik, How To Code in HTML:

http://howtocodeinhtml.com/ Adobe Illustrator: https://helpx.adobe.com/illustrator.html Adobe Photoshop: https://helpx.adobe.com/photoshop.html Codecademy kursused: http://www.codecademy.com/learn (tasuta

registreerimine) Animation Principles for the Web

https://cssanimation.rocks/principles/Dekoreerimine Brown, D. Draw perspective, London, 2002

Congdon,R. T. Architectural Model Builing: Tools, techniques & Materials, N.Y., 2010

Plunkett, D. Drawing for interior design, London, 2009 Nurms, M. Materjaliõpetus dekoraatorile, veebipõhine õppematerjal:

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=80d6#euni_repository_10895

Nurms, M. Vaateakende kompostistsiooni analüüs, veebipõhine http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7s2y#euni_repository_10895

Nurms, M. Dekoraator-stilisti erialane töövihik, veebipõhine õppematerjal: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=86nz#euni_repository_10895

Nurms, M. Värvusõpetus dekoraator-stilistile: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=86nz#euni_repository_10895

Valdre, L, Kariis, R. Erialane inglise keel dekoraatoritele-stilistidele ning trükimeedia kujundajatele-küljendajatele. Veebipõhine õppematerjal:http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6we9#euni_repository_10895

Stiliseerimine Lovell, H., Mood ja stiil: üksikasjalised juhised rõivaste, kingade ja aksessuaaride joonistamiseks, Tallinn, 2013

Makina, O., Kuldma, K. Stiilist, Tallinn, 2006 Drudi, E., Paci, T. Figure drawing for Fashion design, 2001 Jeffries, L. McIntyre, D. Teaching stylistics, New York, 2011 The Teen Vogue Handbook: An Insider´s guide to Careers in

Fashion“, 2009 Sepp, K. Figuuritüübid ja neile sobiv rõivastus, veebipõhine

õppematerjal: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/roivastus/?FIGUURIT%DC%DCBID_JA_NEILE_SOBIV_R%D5IVASTUS:S%FCmmeetria_ja_kontrast

3D-modelleerimine 3D-spetsiifilised õppematerjalid: https://moodle.hitsa.ee/course/index.php?categoryid=350

Blenderi käsiraamat: http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Introduction/About_this_Manual

Modelleerimine: https://www.youtube.com/watch?v=xsZ-r_tgWsE https://www.youtube.com/watch?v=4Ph9Odh3geY https://www.youtube.com/watch?v=bAGukM_rE00

3D-animeerimine Blenderi käsiraamatud: https://archive.org/details/BlenderWikiPDFManua

l http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Introduction/ About_this_Manual

Unity käsiraamat: http://docs.unity3d.com/Manual/index.htmlTekstuuri ja faktuuri loomine

Blenderi käsiraamatud: http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Introduction/

About_this_ManualTekstuurimine:

https://www.youtube.com/watch?v=st60y44vsrA https://www.youtube.com/watch?v=wDV09vpvHb4 https://www.youtube.com/watch?v=t69OWEKR3eY

3D-kujunduse loomine Blenderi käsiraamatud: https://archive.org/details/BlenderWikiPDFManual http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Introduction/ About_this_Manual

Unity käsiraamat: http://docs.unity3d.com/Manual/index.htmDigitaalsete miniatuuride loomine

Blenderi käsiraamat: http://wiki.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Introduction/

About_this_Manual Williamson, J. Modeling for 3D Printing with Shapeways

http://cgcookie.com/blender/2013/02/04/modeling-3dprinting-shapeways/

Illustreerimine Godfrey, T. Painting today, London, 2009 Brown, D. Draw perspective, London, 2002 Pipes, A. Drawing for designers, London, 2007 Plunkett, D. Drawing for interior design, London, 2009 Tessing, K. Drawing techniques, London, 1982 Illustrators 50, N.Y., 2009 Illustrators 51, N.Y., 2010 Eisner, W. Graphic storytelling, 2004 Wiedemann, J. Illustration now! Köln, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011 Information design, London, 2000 Mc Candless, D. Information is beautiful, London, 2000 Toseland, M. Infographica, London, 2012 Tolli, V. Graafikatehnikad, Tln, 1962 Heller, S. Graphic, London, 2010

Praktika Praktikaalased näidisdokumendid ja juhendmaterjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/praktika