margoshakar.files.wordpress.com · web viewminu referaaditöö eesmärk on õppida ,kuidas kasutama...
TRANSCRIPT
TALLINNA ÜLIKOOL
Alushariduse osakond
Margarita Karasjova
MEHHIKO. NEW YORK
Referaat
Tallinn 2015
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Sisukord.
Sissejuhatus.....................................................................................................................................3
1. Mehhiko................................................................................................................................4
1.1 Asend ja mõõtmed................................................................................................................4
1.2. Nimi......................................................................................................................................5
1.3. Loodus..................................................................................................................................5
1.3.1. Pinnamood.............................................................................................................................5
1.3.2. Veestik...................................................................................................................................5
1.3.3. Poolsaared..............................................................................................................................6
1.3.4. Mehhiko kiltmaa....................................................................................................................6
1.3.5. Kliima....................................................................................................................................6
2. New York.............................................................................................................................7
2.1. Ajalugu.....................................................................................................................................8
2.2. Geograafia..........................................................................................................................12
2.2.1. Ilmastik...........................................................................................................................13
2.3. Rahvastik............................................................................................................................14
2.4. Linnapilt..............................................................................................................................16
2.4.1. Arhitektuur......................................................................................................................16
2.4.2. Linnaosad........................................................................................................................17
2.5. Kultuur ja tänapäevaelu......................................................................................................18
2.5.1. Meelelahutus ja esitluskunst...........................................................................................19
2.5.2. Turism.............................................................................................................................19
2.5.3. Massiteabevahendid.............................................................................................................20
2.5.4. Kohalik köök...................................................................................................................21
2.5.5. Kohalik murre.................................................................................................................21
2.5.6. Sport................................................................................................................................22
Kokkuvõtte....................................................................................................................................24
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................25
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Sissejuhatus.Meie tänapäeva elu paneb oma nõudeid õpetaja elukutsele. Õpetaja peab osav olema õppe- ja kasvatusvaldkondades, samuti ka arvutivaldkonnas.
Minu referaaditöö eesmärk on õppida ,kuidas kasutama Micrisoft Word programmi referadi kirjutamisel, mis kindlasti aitab mind omal edasi õppimisel Tallinna Ülikoolis ning minu igapäevases elus.
PAGE \* MERGEFORMAT 24
1. Mehhiko.Mehhiko, ametlikult (Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Kesk-
Ameerikas. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide lõunakaldal, piirnedes lõunas Guatemalaga ja
kagus Belize´ga. Ulatudes Vaiksest ookeanist Kariibi mereni, on Mehhiko maa-alalt suuruselt
viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 13. maailmas. Maailmaareenil tuntud eelkõige ligemale 3000
aastase põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest
(Asteegid, Olmeegid,Tolteegid, Mixteegid, Zapoteegid, Maiad), on Mehhikol kõneleda oma
suurejooneline lugu olulise kaubateenaHispaania impeeriumis. Mehhiko föderatsioon koosneb
31 osariigist ja eraldiseisvast Mexico
City Föderatiivsest Ringkonnast.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
1.1 Asend ja mõõtmed
Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika
mandri lõunaosas. Ta piirneb põhjas USA-ga
ning lõunas (Yucatáni
poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes
piirneb riik Vaikse ookeani ja California
lahega, idas Atlandi ookeanistvälja
sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega.
Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127
km² või 5073 km².(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on ta Ameerika riikide seas Kanada järel
teisel kohal.
Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San
Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses Ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose
saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni
saar California poolsaare ja Sonoraranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese
saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Mehhiko Ühendriigid
hispaania Estados Unidos Mexicanos
Mehhiko lipp Mehhiko vapp
1.2. Nimi
Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane')
ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'), soovitatakse hispaania keeles
kirjutada vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko], sest selline kirjapilt on levinud Mehhikos ja
enamikus hispaaniakeelsetes Ladina-Ameerika maades. Õige on ka uue kirjaviisi kasutamine
(Méjico, mejicano), mis oli Hispaanias veel hiljuti üldlevinud. Mehhiklased peavad uue kirjaviisi
kasutamist neis sõnades solvavaks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
1.3. Loodus
1.3.1. Pinnamood
Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra
Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre
lõpeb Nayaritis, kus ta ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse
ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-
Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko
kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m),Popocatépetl (5462
m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de
Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci
maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra
Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).
(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad
tohutud rannamadalikud, kus leidub soid,laguune ja liivavalle.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
1.3.2. Veestik
Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt
teise linna Guadalajara läheduses.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri
USA osariikide Texase ja New Mexico ning Mehhiko vahel.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
1.3.3. Poolsaared
Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30
meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks
teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse
USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe.
Paljudmäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri
kõrgusele merepinnast.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
1.3.4. Mehhiko kiltmaa
Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida
piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-
Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma
lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad
mitmedmäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linnade vahel
asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
1.3.5. Kliima
Mehhiko kliima ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe,
tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna
kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m,
kannab nime tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab
nime tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa).
Pealinn México jääb tierra templadavööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning
õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur
olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud
ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast.
Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige
rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui
3000 mm aastas.( http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
2. New York.New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New Yorgi
suurlinnapiirkonna, maailma ühe rahvarikkaima metropoli keskus. New York avaldab olulist
mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadustegevusele,
tehnoloogiale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peakorter ning seetõttu on linn oluline rahvusvahelise diplomaatia keskus. New
Yorki on kirjeldatud ka kui maailma kultuuripealinna. Et eristada linna New Yorgi osariigist, kus
ta asub, kasutatakse linna puhul ka nime kasNew York City või City of New York.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast,
millest igaüks moodustab iseseisva maakonna. Need viis linnaosa
— Bronx, Brooklyn, Manhattan, Queens ja Staten Island — ühinesid ühtseks linnaks 1898.
aastal. Ameerika Ühendriikides 2010. aastal korraldatud rahvaloenduse andmetel elas 790 km²
suurusel maa-alal 8 175 133 inimest, mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna
USA-s. Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seega on New York lingvistiliselt kõige
mitmekesisem linn maailmas. New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv — 18,9 miljonit inimest
17 400 km² kohta — on ühendriikide suurim. Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast
ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit
inimest.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid
kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus-Amsterdamiks. 1664. aastal sattusid linn ja
selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui Inglismaa kuningas Charles II oli
need maad kinkinud oma vennale, Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks. Aastatel
1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. Alates 1790. aastast on see riigi
suurim linn. Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga
Ameerikasse jõudsid, tervitas neidVabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui
Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbolit.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Paljud New York City piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna umbes 50 miljoni iga-
aastase külastaja hulgas väga tuntuks. Times Square hüüdnimega „Maailma risttee”, üks
PAGE \* MERGEFORMAT 24
vilkaimaid jalakäijatele mõeldud ristmikke maailmas, onBroadway teatrirajooni eredalt
valgustatud keskus ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud
sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Alam-
Manhattanil asuvaWall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub New Yorgi
börs, mis on oma noteeritud ettevõteteturukapitalisatsiooni järgi maailma suurim
börs. Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnaselab kõige
rohkem hiinlasi läänepoolkeral. Katkematult töötav New York City metroo on üks
ulatuslikemaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole,
sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma
50 parima ülikooli hulka. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.1. Ajalugu
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka
kuulunud algonkini hõimud, sealhulgas lenaped, kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas Staten
Islandi, Long Islandi lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja
Alam-Manhattan (Lower Manhattan). Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid
Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid ning erinevad metoaci rühmad,
peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli Giovanni da
Verrazzano, Firenzest pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes
1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal
ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani
sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). Järgmise aasta jaanuaris sisenes New
Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V
lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked
jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Aastal 1609 taasavastas Inglise maadeuurija Henry Hudson selle piirkonna, kui ta oma tööandja
Hollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma
laevaga Halve Maen (Poolkuu) New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta
nimetas North River 'iks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis River 'iks, tänapäeva New Yorgi
osariigi pealinna Albany asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus
kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas
pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala
PAGE \* MERGEFORMAT 24
omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid Cape Codi ja Delaware'i lahe vahelist ala
endaleMadalmaad ning nad nimetasid selle piirkonna Nieuw-Nederland 'iks (Uus-
Madalmaadeks). (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Aastal 1614 asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal
nimi Nieuw Amsterdam (Uus-Amsterdam). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur Peter
Minuit Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt 60
kuldna eest, mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 $. Tõestamata legendi kohaselt osteti
Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
1664. aastal andis Uus-Hollandi koloonia kuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma
verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi järgi
New Yorgiks. Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju
väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse
Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist
sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi
lenape rahva hulgas.1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.1702.
aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast kollapalaviku tõttu. Perioodil 1702–1800 käis New
Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas
mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama
trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuningaGeorge II korraldusel Alam-
Manhattanile King’s College’i nime all Columbia ülikool.Kui New Yorgis hakkas tegutsema
Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) nimeline organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul
võitles seal resideeruvate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu
kongress. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Long Islandi lahing, suurim kokkupõrge Ameerika iseseisvussõja ajal, peeti 1776. aasta augustis
täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi
ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti
Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal
lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11.
septembril 1776 Staten Islandil Conference House’is Ameerika delegaatide, sealhulgas Benjamin
Franklini, ja Briti kindrali Lord Howe’ kohtumisel.Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust
puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste
hulgas Kolmainu kirik (Trinity Church). (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York) PAGE \* MERGEFORMAT 24
Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas Konföderatsiooni kongress New Yorgi riigi pealinnaks.
New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn
pärast Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil
asuvas Federal Hall'is mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ühendriikide esimene
president George Washington, oma esimesele istungile kogunesid nii Ameerika Ühendriikide
Kongress kui ka Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ning kooskõlastati Ameerika Ühendriikide
õiguste deklaratsiooni eelnõu. 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu
poolestPhiladelphiast ning sai Ühendriikide suurimaks linnaks.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
19. sajandil kujundasid linna oluliselt sisseränne ja arendustegevus. 1811. aastal esitati nn
Maakonna ülema kaardiga (Commissioners' Plan) kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada
kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne
sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega. Kohalikku poliitikat hakkas
valitsema Tammany Hall, Iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast,
sealhulgas William Cullen Bryant,Washington Irving, Herman Melville, Rufus Wilmot
Griswold, John Keese, Nathaniel Parker Willis ja Edgar Allan Poe. Vana kaubandusaristokraatia
avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd Central Parki rajamiseks, millest sai
1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas
märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani,
kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide
rassidevahelise abolitsionismiliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000
mustanahalise elaniku. Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid
ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.
Viha sõjaväekohustuse vastu Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal vallandas 1863.
aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis
hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega
kaasaegne New Yorgi linn. 1904. aastal avati metroo, mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20.
sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus.
Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes East Riveril sõitval
aurulaeval General Slocum tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. PAGE \* MERGEFORMAT 24
aasta Triangle Shirtwaist'i vabrikutulekahjus, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma
Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul
hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning viidi sisse olulisi
parandusi vabrikute ohutusnõuetesse. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.1920. aastatel oli New
York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest päritafroameeriklaste peamine sihtkoht. 1916.
aastaks oli New York koduks suurimale Aafrika juurtega linnakogukonnale Põhja-Ameerikas.
Kuiva seaduse aegu õitses nn Harlemi renessanss, millega samaaegselt valitses suurem
majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv
ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New
Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn. Suure depressiooni rasketel aastatel valiti linnapeaks
reformimeelne Fiorello LaGuardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppesTammany Hall'i poliitiline
valitsemisaeg. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Tänu koju tagasi pöördunud Teise maailmasõja veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel
majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana
väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi
eesotsas oli Wall Street. ÜRO peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New
Yorgi poliitilist mõjukust. Abstraktse ekspressionismi tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda
Pariis kunstimaailma keskuse kohalt. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni
1970. aastateni. Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori
taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni,
tõusuteed. Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas
kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse
palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid,
näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New
Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linn oli üks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute sihtkohti ning Maailma
Kaubanduskeskuse kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest. Sellele kohale ehitatakse praegu
uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust (One World Trade Center), 11.
PAGE \* MERGEFORMAT 24
septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele.
Kompleks peaks valmima 2014. aastaks. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.2. Geograafia
Рисунок 1 New Yorgi satelliidikujutis.
New York asub Ameerika Ühendriikide kirdeosas New Yorki
osariigi kaguosas Washingtoni ja Bostoni vahel. Asukoht looduslikult varjatud sadamasse ja
seejärel Atlandi ookeani voolava Hudsoni jõe suudmes on aidanud linnal kasvatada oma tähtsust
kaubanduslinnana. Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele: Manhattanile, Staten
Islandile ja Long Islandile, mis tähendab, et maad napib ja rahvastikutihedus on suur.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Hudsoni jõgi voolab läbi Hudsoni oru New Yorgi lahte. New Yorgi ja Troy vahel moodustab
jõgi suudmelahe. Hudsoni jõgi eraldab linna New Jerseyst. East Riveri jõgi — loodetele alluv
merekitsus — voolab välja Long Islandi väinast ning eraldabBronxi ja Manhattanit Long
Islandist. Harlemi jõgi, mis on samuti tõusust ja mõõnast mõjutatav merekitsus East Riveri ja
Hudsoni jõe vahel, eraldab suuremat osa Manhattanit Bronxist. Bronxi jõgi, mis voolab läbi
Bronxi ja Westchesteri maakonna, on ainus mageveeline jõgi linnas.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linnaalust maad on inimeste sekkumise tõttu suuresti muudetud ning
alates Hollandi koloniaalajast on kallastel tehtud olulisi maaparandustöid. Melioratsioon on
kõige märgatavam Alam-Manhattanil, kuhu 1970. ja 1980. aastatel ehitati kinnisvaraarenduse
tulemusel Battery Park City. Tasandatud on mõningaid looduslikke topograafilisi erisusi ja seda
eelkõige Manhattanil. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Linna kogupindala on 1214 km2, millest 425 km2 moodustab veealune pind ja 789 km2 on
maismaa. Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9 m ü.m.p.), mis on idaranniku
kõrgeim tipp Maine'ist lõuna pool. Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa
Staten Islandi rohelisest vööndist.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New York nihkub Londonist eemale aastas umbes 2,5 sentimeetri võrra.
2.2.1.Ilmastik
Vastavalt Köppeni kliimaklassifikatsioonile valitseb New Yorgis niiske lähistroopiline kliima
(Cfa) ning 0°C lävendi järgi on tegemist mandri kõige põhjapoolsema suurlinnaga, kus valitseb
selline ilmastu. Piirkonnas on aastas keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva ehk
keskmine päikesepaiste võimalus on 58%, mis kokku teeb 2400 kuni 2800 päikesepaistelist tundi
aastas. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Talved on külmad ja niisked ning valdavalt puhuvad maatuuled vähendavad Atlandi
ookeani leevendavat mõju. Samas hoiavad Atlandi ookean ja Apalatši mägede osaline tuulevari
linna talvel soojemana kui Põhja-Ameerika sisemaal samadel või
väiksematel laiuskraadidel asuvaid linnu, nagu Pittsburghi, Cincinnati ja Indianapolist. Piirkonna
külmima kuu jaanuari keskmine temperatuur on 0,1 °C. Samas võivad talvised temperatuurid
mõne päeva jooksul kõikuda −12 °C-st kuni +10 °C-ni. Kevad ja sügis on ettearvamatud ning
ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas
temperatuur ja madal õhuniiskus. Suved on reeglina kuumad ja niisked; juulikuu keskmine
temperatuur on 24,7 °C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal
suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32 °C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38°C
piiri.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linnas sajab aastas 1260 mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastatel 1971–
2000 sadas talvel keskmiselt 57 cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastate lõikes
märkimisväärselt. Orkaanid ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid
on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam temperatuur
on registreeritud 9. veebruaril 1934 (−26 °C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41 °C).
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
2.3. Rahvastik
New York on rahvaarvult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8
244 910 inimest. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175
133 – ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui Los
Angeleses ja Chicagos kokku ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas. Kui rahvaloenduse
büroo 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea Michael R. Bloomberg need viivitamata
kui alaloendatud tulemuse. See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja
sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul
küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2 kuni 9,5 miljonini.2010. aastal oli linna elanikest
44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% mustanahalisi (23%
muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% asiaate. Kõikidesse rassidesse
kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–
2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt
kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim
vähenemine; esmakordselt alates kodusõjast kahanes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.
Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on rahvastikutihedus ja etniline mitmekesisus.
2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km2 kohta, mille kohaselt on New York
kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta
rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas Hudsoni maakonnas New Jersey
osariigis veelgi tihedama asustusega. Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva
Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km2 kohta, mis teeb sellest kõige
tihedamalt asustatud maakonna Ühendriikides, sest see on suurem kui mis tahes üksiku
Ameerika linna asustustihedus .( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine. Ajaloo jooksul on linn olnud peamine
sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast Ellise saare kaudu
Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja. Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate
elukvartaleid Lower East Side’is, tekkis mõiste „sulatusahi”. 1900. aastaks moodustasid suurima
sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased. 1940. aastal
moodustasid valged 92% linna elanikkonnast. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis. Ameerika linnade hulgas on
selliste inimeste osakaal suurem üksnes Los Angeleses ja Miamis.Aga kui nimetatud linnades on
sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri
mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja
nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad Dominikaani PAGE \* MERGEFORMAT 24
Vabariik, Hiina,Jamaica, Mehhiko, India, Ecuador, Itaalia, Haiti, Colombia ja Guyana. New
Yorgi piirkond on endiselt peamine „värav”, mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid
USA-sse lubatakse.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav juudikogukond on suurim omataoline väljaspool Iisraeli.
Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest indiaanlastest ja
15% korealastest.Siin asub läänepoolkera suurim indialaste kogukond ja kõikide USA linnade
suurim afroameeriklaste kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna, mille hiinlastest elanikkond
oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna
väljaspool Aasiat. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud
kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui San Franciscos ja Los
Angeleses kokku. New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas.New Yorgi
elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi
linnaosas. Korealased moodustavad linna elanikkonnast 1,2%
ja jaapanlased 0,3%. Filipiinlased kui suurim Kagu-Aasia päritoluga rahvusrühm moodustavad
New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad vietnamlased üksnes 0,2%-ga.
Suurimad Lõuna-Aasia rahvusrühmad on indialased (2,4% linna
rahvaarvust), bangladeshlased (0,7%) ja pakistanlased(0,5%).
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Samuti elab New Yorgis palju puertoricolasi ja dominikaanlasi. Oluline rahvusrühm on
ka itaallased, kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiseltSitsiiliast ja
mujalt Lõuna-Itaaliast. Märkimisväärne on ka iirlaste osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu
newyorklastest kannab oma Y-kromosoomis erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil
elanud Iiri kuninga Nialli või temaga suguluses olevatelt Uí Briúini ja Uí Fiachrachi klannilt.
Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end homo- või biseksuaalseks,
moodustades suurima sarnase kogukonna Ühendriikides.Samasooliste abielud seadustati New
Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.New
Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima
rahvaloenduspiirkonna leibkonna mediaansissetulek 188 697 USD, siis vaeseima leibkonna
puhul oli see 9320 USD.Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus,
kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta
alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 USD, mis kujutas endast suurimat
kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas.Viimastel aastatel on kaks
suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja Moskva.Manhattan elab läbi ka
beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas
PAGE \* MERGEFORMAT 24
elavate alla 5 aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.4. Linnapilt
2.4.1.Arhitektuur
New Yorgis on arhitektuuriliselt märkimisväärselt paljudes eri stiilides ja ja eri perioodidest pärit
hooneid, alates Brooklynisasuvast nn Saltbox-stiilis Pieter Claesen Wyckoffi majast, mille vanim
osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse One World Trade Centeriga, pilvelõhkujaga,
mida praegu ehitatakse Alam-Manhattanile Ground Zero alale ja millest tuleb maailma seni
kõige kallim bürootorn.Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti
ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud maailma kõrgeimad ehitised. 2011. aasta
seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100 m kõrged,
konkureerides maailma mastaabis Hong Kongiga.Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui
200 m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega
pilvelõhkuja Woolworth Building, mis valmis 1913. aastal. 1916. aastal vastu võetud
linnaplaneerimise otsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest
madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid
teatavat protsenti krundi suurusest.Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega
kajastasid art déco stiilis Chrysler Building (valminud 1930. a) ja Empire State Building (1031.
a) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler
Buildingi 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks Art Deco stiili parimatest
näidetest.Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal
valminud Seagram Building, mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil
kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. Condé Nast Building 2000. aastast on
Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.New Yorgi
suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi
elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–
1930.Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi.
Sellistes rajoonides nagu Riverdale Bronxis, Ditmas Park Brooklynis ja Douglaston Queensis on
levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis,
ühepereelamud.Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid. Kivi ja tellised said linna
eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati
piirama majade ehitamist puitsõrestikele.Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele
PAGE \* MERGEFORMAT 24
paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele
kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vältida vajadust äärmiselt suure
veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorud.Kaugemates
piirkondades, näiteks Jackson Heightsis, muutusid 1920. aastatel populaarseks aiamajade
rajoonid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.4.2.Linnaosad
New York koosneb viiest linnaosast. Iga linnaosa on ühtlasi New Yorgi osariigi vastav maakond,
nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on
omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli
(Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Manhattan (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054) on kõige
tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad Central Park ja enamik linna pilvelõhkujaid.
Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkorporatsioonide peakorteri, ÜRO,
mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt
jagada Alam-Manhattaniks (Lower Manhattan), kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks
(Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks
(Upper West Side). Pargist põhja pool asub Harlem. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Bronx (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287) on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa.
Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna New York Yankees kodustaadion) ning
suurim elamuarenduskooperatiiv Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa
Manhattanist, mida tuntakse kui Marble Hill, on Bronx linna ainus rajoon, mis paikneb USA
mandriosas. Linnaosas asub ka Bronxi loomaaed, Ühendriikide suurim linnaloomaaed, mis
hõlmab 1,07 km2 ja kus elab üle 6000 looma. Bronx on rap- ja hip-hop-kultuuri sünnikoht.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Brooklyn (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098) Long Islandi läänetipus on linna kõige
rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema
kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate
naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus
linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa
kuuluvad pikk rannariba ja Coney Island, kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi
puhkealasid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Queens (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712) on territooriumi poolest suurim linnaosa ja
etniliselt kõige kirevam maakond Ühendriikides. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi
saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist
hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt
keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ühendriikides,
kus afroameeriklaste mediaansissetulek (ca 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel
ameeriklastel. Queensis asub pesapallimeeskonna New York Mets kodustaadion Citi Field
ning seal toimuvad igal aastal USA lahtised meistrivõistlused tennises. Samuti paikneb seal
kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast
lennujaamast: LaGuardia lennujaam ja John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam. (Kolmas
on Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam New Jerseys Newarkis .)
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Staten Island (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730) on viiest maakonnast kõige
eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga
tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarseimaid
turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid Vabadussambale, Ellise saarele
ja Alam-Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10 km2 hõlmav roheline vöönd (Greenbelt),
kus on 45 km ulatuses matkaradu ja linna üks kõige viimaseid puutumatuid metsi. Rohelisse
vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse
linnaparki.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5. Kultuur ja tänapäevaelu
Islandi ja Läti diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College on kirjeldanud New
Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud
esseeraamatut „New York, culture capital of the world, 1940–1965”.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linnas on algatatud mitu suuremat üle-ameerikalist kultuuriliikumist, nagu
nn Harlemirenessanss, millest sai alguse afroameerika kirjandus Ühendriikides. 1940. aastatel oli
linn džässmuusika keskus, 1950ndatel abstraktse ekspressionismi tugipunkt ning 1970ndatel hip-
hopi sünnikoht. 1970. ja 1980. aastatel avaldasid linnale mõju punk rock 'i ja hardcore ’i
esinemislavad. Samuti on linnas kaua edendatud juudi-ameerika kirjandust.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri,
sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu PAGE \* MERGEFORMAT 24
kultuuriliikumist, mille hulgas on Harlemi renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis; abstraktne
ekspressionism (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis; hip-hop, punk, salsa, disko,
freestyle ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks.Linn on au
sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete
tegevuspaigana.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5.1.Meelelahutus ja esitluskunst
New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest siin
toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid.
Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ühendriikides ja mahu poolest
suurim sõltumatute filmide tootja maailmas.New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate
liit.Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega
kunstigaleriid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku
Kunstikapitali panused.19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist
tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsa Carnegie Hallija Metropolitani muuseumi.
Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel
tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma
Broadway muusikali nime all. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt
lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende
lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times
Square’i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse üheskoos nime Broadway all.
Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka „suureks tüveks” (The Main Stem), „suureks valgeks
teeks” (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ühendriikide
suurim esitluskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln
Center,Metropolitan Opera, New York City Opera, New Yorgi Filharmoonia, New York City
Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ning Alice Tully Hall. Central Park Summer
Stage’il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5.2.Turism
Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna
külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas. Peamiste huviväärsuste hulgas on Empire
PAGE \* MERGEFORMAT 24
State Building, Vabadussammas, Ellise saar, Broadwayteatrilavastused, muuseumid
(nt Metropolitani muuseum), haljasalad (nt Central Park ja Washington Square Park),Rockefeller
Center, Times Square, ostlemine luksuskaupade poodides Viiendal ja Madisoni avenüül, sellised
üritused naguHalloweeni paraad Greenwich Village’is, Macy tänupühaparaad ja Püha Patricku
päeva paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca
filmifestival ja Central Parki Summerstage’i tasuta etendused. Väljaspool peamisi
turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas Bronxi loomaaeda, Coney
Islandit ja New Yorgi botaanikaaeda. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2010. aastal külastas New Yorki peaaegu 49 miljonit turisti, kuid see rekord purustati 2011.
aastal 50 miljoni turistiga.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5.3. Massiteabevahendid
New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise
keskus ning samuti Los Angelese, Chicago ja Toronto ees Põhja-Ameerika suurim
meediaturg.Massiteabega seotud monopolide hulgas on Time Warner, Thomson Reuters
Corporation, News Corporation, The New York Times Company, NBC Universal, Hearst
Corporation ja Viacom. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast
reklaamiagentuurivõrgustikust. Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva
plaaditootja –Sony Music Entertainmenti ja Warner Music Groupi – peakorter. New Yorgis on
ka Universal Music Groupi ja EMI peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest
filmidest toodetakse New Yorgis.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus ning raamatute kirjastamise
sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest.New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA
üleriigilisest päevalehest: ''The Wall Street Journal'' ja ''The New York Times'' (viimane on
võitnud enamiku Pulitzeri ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad kõmulehed
on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson, ja The New
York Post, mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton.Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid
väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles.New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja
vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa.Samuti tuleks esile
tõsta Harlemis kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim
alternatiivajaleht on The Village Voice.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline
tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – ABC, CBS, FOX ja NBC– peakorter asub
New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas MTV, Fox PAGE \* MERGEFORMAT 24
News, HBO ja Comedy Central. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100
telesarja.New Yorgis tegutseb avalik ringhääling NYCTV, kus on toodetud mitu Emmy
auhindu võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning
linnavalitsemist.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav
telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood
Network.Linna suurim avalik telejaam ja avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on
WNET. Avalik-õiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on
Ühendriikide suurim kuulajaskond. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5.4.Kohalik köök
New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui
sisserändajad Ida-Euroopast ja Itaaliast on teinud linna kuulsaks soolakringlite (bagels),
juustukoogi (cheesecake) ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka hiina
restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on
sisserännanud, on teinud Lähis-Ida toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi
tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (hot
dogs) ja soolakringlid või -pulgad (pretzels).Linnas asub ka palju Ühendriikide parimaid ja
eripalgelisemaid gurmeerestorane.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5.5.Kohalik murre
New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakse New Yorgi murdeks või ka
Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige
arusaadavamaks murdeks.Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega
kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitte-eurooplastest sisserändajate
sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne
kaashäälikut r-i välja, seega hääldatakse linna nime. R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades
nagu park [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja
tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), butter [bʌɾə] või here [hiə]. Teiseks tunnuseks on
ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnades talk, law, cross, chocolate, coffee jne ning sageli
PAGE \* MERGEFORMAT 24
samakõlaline [ɔr] sõnades core ja more on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika
ühiskeeles.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikemates variantides on täishäälikust sellistes
sõnades nagu girl ja oil saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda
sageli vastupidisena, nii et sõna girl hääldatakse [gɔil] ja sõna oil hääldatakse [ɜ:l], millest
lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad nimesid Jersey nagu
„Joizey”, 33rd Street kui „Toidy-Toid Street” ning sõna toilet nagu „terlet”.1970. aastate
situatsioonikomöödia All in the Family tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise
kõnemaneeriga rääkijast. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
2.5.6.Sport
New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 Major League Baseballi korraldatavat World Series 'i
maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast (Chicago, Los Angelese, San
Francisco linnastu ja Baltimore-Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapallivõistkonda.
Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid
eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn,
kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii American League’is kui ka National League’is.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Linna kaks praegust Major League Baseballi kuuluvat pesapallimeeskonda on New York
Mets ja New York Yankees, kes võistlevad igal hooajal kuues mängus, mida kutsutakse Subway
Series 'iks. Yankees on võitnud rekordiliselt 27 meistrivõistlust, samas kui Mets on võitnud kahel
korral World Series 'i. Linn oli kunagi koduks ka meeskondadele Brooklyn Dodgers (nüüd Los
Angeles Dodgers) ja New York Giants (nüüd San Francisco Giants). Mõlemad meeskonnad
kolisid Californiasse 1958. aastal. Samuti on linnal kaks Minor League Baseball'i kuuluvat
meeskonda: Brooklyn Cyclones ja Staten Island Yankees.
(http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
National Football League’is esindavad linna New York Giants (ametliku nimega New York
Football Giants) ja New York Jets, kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New
Jerseys East Rutherfordi lähedal paikneval MetLife'i staadionil. 2014. aastal toimuvad sellel
staadionil XLVIII Super Bowl 'i mängud. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York=
Hokimeeskond New York Rangers esindab linna National Hockey League 'is (NHLis). Linnastus
tegutseb veel kaks NHLiga lepingu sõlminud meeskonda: New Jersey Devils, kes mängib New
Jerseys Newarki lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning New
PAGE \* MERGEFORMAT 24
York Islanders, kes mängib Long Islandil Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja
Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja
samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast. National
Basketball Association 'isse (NBAsse) kuulub linnameeskond New York Knicks ja Women's
National Basketball Association 'isse (WNBAsse) naiskond nimega New York Liberty.
Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkond New Jersey Nets, kes jagab praegu koos Devils'itega
Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012.
aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeksBrooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised
meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal
ning need on sellest ajast alates siin toimunud. Harlemis Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus
suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Jalgpallis esindab New Yorki Major League Soccer 'isse kuuluv võistkond New York Red
Bulls. Red Bulls mängib oma kodumänge Red Bull Arenal New Jerseys Harrisoni lähistel.
Queensis toimuvad USA lahtised meistrivõistlused tennises, mis on üks neljast igal aastal
toimuvast suure slämmi turniirist.New Yorgi maraton on üks osavõtjarohkeimaid maratone
maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima
maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866). Millrose Games on iga-
aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna
spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav
amatöörpoksivõistlus Golden Gloves. (http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli
(stickball) muutsid 1930. aastatel Saksa, Iiri ja Itaalia linnaosades populaarseks
töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks
ümber Stickballi puiesteeks.( http://et.wikipedia.org/wiki/New_York)
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Kokkuvõtte.Minu referaaditöö näitas mulle,kui vähe ma tean arvutitegevusest ja kui palju ma pean veel teadma saada.Samuti selle ülesannega mul ilmus hea võimalus kätte saada rohkem infot linnast ja riigist ,kuhu ma tahaksin sõita turistina.
PAGE \* MERGEFORMAT 24
Kasutatud kirjandus.
http://et.wikipedia.org/wiki/New_York jaanuar 2015
http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko veebruar 2015
PAGE \* MERGEFORMAT 24