võrdne kohtlemine: käsiraamat võrdse kohtlemise seaduse mõistmiseks
DESCRIPTION
Käsiraamat on sissejuhatuseks Eesti jaoks suhteliselt uude – mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste edendamise - teemasse.TRANSCRIPT
-
1
VRDSE KOHTLEMISE SEADUS
Ksiraamat
-
2
Seda vljannet toetatakse Euroopa Liidu thive ja sotsiaalse
solidaarsuse programmi PROGRESS (20072013) raames.
Programmi haldab Euroopa Komisjoni thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete
vimaluste peadirektoraat. Programm loodi, et rahaliselt toetada Euroopa Liidu
eesmrkide rakendamist thive ja sotsiaalse solidaarsuse valdkonnas ning
aidata seelbi kaasa Lissaboni strateegia eesmrkide saavutamisele knealuses
valdkonnas.
Seitsmeaastane programm on suunatud kikidele huvirhmadele, kes aitavad
vlja ttada asjakohaseid ja thusaid igusakte ning kujundada thive ja
sotsiaalpoliitikat Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Euroopa Vabakaubanduse
Assotsiatsiooni riikides ning Euroopa Liidu kandidaatriikides ja potentsiaalsetes
kandidaatriikides.
Programmi PROGRESS eesmrk on suurendada liikmesriikide vetud
kohustuste ja jupingutuste EL-i toetust. Seetttu hlmab programm
PROGRESS jrgmisi meetmeid:
- asjakohaste poliitikavaldkondade anals ja poliitiline nustamine;
- asjakohaste poliitikavaldkondadega seotud EL-i igusaktide rakendamise
jlgimine ja aruannete koostamine;
- EL-i eesmrkide ja prioriteetidega seotud kogemuste vahetamise ning
liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja vastastikuse toetamise edendamine
ning;
- arvamuste vahetamine huvirhmade ja kogu hiskonna vahel.
Tiendav teave: http://ec.europa.eu/progress
Vljaandes sisalduv teave ei pruugi kattuda Euroopa Komisjoni vaadete
ja seisukohtadega.
Koostaja: lle-Marike Papp Toimetaja: Merle Albrant Autoriigus: koostaja lle-Marike Papp, Tallinna Tehnikalikooli iguse instituudi inimiguste keskus, 2010 ISBN 978-9949-23-065-5
-
3
Eessna
Ksiraamat juhatab sisse Eesti jaoks suhteliselt uue
mittediskrimineerimise ja vrdsete vimaluste edendamise teema.
Eesti Vabariigi phiseadusega on stestatud ldine
vrdsusphiigus ja diskrimineerimise keeld alates 1992. aastast.
Jrgmisteks olulisemateks sammudeks siseriiklikul tasandil olid
2004. a soolise vrdiguslikkuse seaduse ning 2008. a vrdse
kohtlemise seaduse vastuvtmine. Kuigi tnaseks on ilmunud nii
phiseaduse kui ka soolise vrdiguslikkuse seaduse
kommentaarid, pole hiskonna tasemel veel kivitunud phjalikke
diskussioone, mis aitaksid vrdse kohtlemise phimtte olemust
phjalikumalt mista.
Vljaanne on meldud suurele lugejaskonnale, sest kik puutuvad
kokku eri rahvusest ja rassist, erinevas tervislikus seisundis ja
vanuses ning erinevate veendumuste, usutunnistuse ja seksuaalse
sttumusega inimestega. Igaks peaks oskama nimetatud alustel
diskrimineerimist ra tunda, vrdse kohtlemise norme jrgida ning
orienteeruda iguskaitsevahendites, mida diskrimineerimise puhul
saab kasutada.
Ksiraamatu eesmrk on anda taustteadmisi vrdse kohtlemise
seaduse ning Euroopa Liidu iguses stestatud normide
-
4
mistmiseks ja rakendamiseks, selgitades htlasi vrdse kohtlemise
teemaga seotud misteid ja kontseptsioone.
Ksiraamatus ei peatuta pikemalt rahvusvaheliste inimiguste ja
EL-i iguse teemadel, sest sellekohased vljaanded1 on eesti
keeles ilmunud. Samuti ei ksitleta soolise diskrimineerimise ja
vrdiguslikkuse ksimusi, mis on erinevad nii oma olemuselt kui ka
rakendusalalt ning lhevad tunduvalt kaugemale vrdse kohtlemise
seaduses nimetatud vhemusrhmadesse kuuluvate isikute
kaitsest. Kuna sugu on ks kategooria, mille alusel on kujunenud
ebavrdsus ka vhemusrhmade sees, tuleb soolist
diskrimineerimist ja naiste-meeste vrdset kohtlemist osata mrgata
ja analsida, toetudes vastavatele vljaannetele2.
Ksiraamat koosneb viiest peatkist, millest esimene annab
levaate kasutatavatest phimistetest: vrdsus, ebavrdsus,
kihistumine, diskrimineerimine jne; teine peatkk avab
diskrimineerimise vhendamiseks kehtivat rahvusvahelist ja
siseriiklikku igusraamistikku; kolmas peatkk avab 01.01.2009
1 Makkonen, T. E-ppe kursus kohtunike suutlikkuse tstmiseks. ppematerjal
diskrimineerimisvastase regulatsiooni kohta. Mittediskrimineerimise phimte
rahvusvahelistes inimigustes ja EL-i iguses. 2003. Tiendatud ja
kaasajastatud 2005 augustis. Juhani Kortteinen, LLM, Erik Castrni nimeline
instituut, Helsingi likool.
http://www.iom.fi/elearning/files/EE_Principle_of_Non_Discrimination.pdf
Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed. In-
ternational Organization for Migration (IOM). 2007.
http://iom.fi/elearning/files/EE_Main_Causes_and_Forms_of_Discrimination.pdf
Hanski, R., Suksi, M. Rahvusvahelised inimigused ja nende kaitse.
Sissejuhatav ksiraamat. 2001. 2 Albi, K., Laidvee, J., Papp, .-M., Sepper, M.-L. Soolise vrdiguslikkuse
seadus. Kommenteeritud vljaanne. Juura, Tallinn, 2010.
Mjude hindamine sugupoolte aspektist. Juhendmaterjal. Sotsiaalministeerium,
2004.
Naised ja mehed. Vrdsed igused, vrdne vastutus. levaade soolise
vrdiguslikkuse seadusest. Sotsiaalministeerium, 2010.
-
5
justunud vrdse kohtlemise seaduse sisu ja selles stestatud
normide olemuse ja nende rakendamise; neljas peatkk selgitab
vrdse kohtlemise normide rakendamise ja edendamise kohustusi,
tuues vlja kohustatud isikud/organisatsioonid ja kohustuste
ldphimtted ning viies peatkk keskendub
iguskaitsevahenditele, andes juhiseid, kuidas ksikisik saab oma
igusi vrdse kohtlemise seaduse ja teiste seaduste alusel kaitsta.
Lisades on toodud:
vrdse kohtlemise seadus (lisa 1)
loetelu institutsioonidest ja veebilehtedest, mis pakuvad
lisateavet (lisa 2).
Loodame, et trkis on abiks ametnikele ja tandjatele, ttajatele
ja nende esindajatele, mittetulundushingutele, kohalikele oma-
valitsustele, haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele, kes vrdse
kohtlemise norme peavad jrgima. Samuti viks see inimiguste
valdkonda puudutav ksiraamat olla lisamaterjaliks juristidele ja
igusteaduse lipilastele, juhatades neid tutvuma EL-i iguse
arenguid peegeldavate allikatega.
lle-Marike Papp
Merle Albrant
-
6
Sisukord
Eessna ....................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................ 8
1. MISTED JA NHTUSED ...................................................... 13
1.1. Vrdsus ........................................................................... 13
1.2. Ebavrdsus ja kihistumine ............................................... 17
1.3. Vrdse kohtlemise iguslik thendus ja eesmrgid ........ 19
1.4. Diskrimineerimine olemus ja ksitlused ....................... 22
1.5. Diskrimineerimist mjutavad ideoloogiad ........................ 36
1.6. Diskrimineeriva kitumise phjused ja
diskrimineerimine kui protsess ............................................... 40
1.7. Diskrimineerimise tasandid ............................................. 45
1.8. Diskrimineerimise mjud ................................................. 48
1.9. Milliseid strateegiaid valivad ohvrid
diskrimineerimisega toimetulekuks? ....................................... 51
2. SEADUSTE OSA DISKRIMINEERIMISE
VHENDAMISEL ........................................................................ 53
2.1. Diskrimineerimise keeld rahvusvahelistes igusaktides .. 54
2.2. Diskrimineerimise keeld Eesti seadustes ........................ 60
2.3. Keelatud diskrimineerimise alused
Euroopa Liidu iguses ............................................................ 65
3. VRDSE KOHTLEMISE SEADUS ......................................... 79
3.1. Vrdse kohtlemise seaduse struktuur ............................. 82
3.2. Vrdse kohtlemise seaduse eesmrgid .......................... 82
3.3. Keelatud diskrimineerimise alused .................................. 83
-
7
3.4. Valdkonnad ja situatsioonid, kus diskrimineerimise
keeld kehtib ............................................................................ 86
3.5. Diskrimineerimise misted .............................................. 91
3.5.1. Otsene diskrimineerimine ..................................... 91
3.5.2. Ahistamine ............................................................ 95
3.5.3. Kaudne diskrimineerimine .................................... 96
3.5.4. Diskrimineerimise ksk vi korraldus ................... 98
3.5.5. Ohvristamine ........................................................ 99
3.6. Mida diskrimineerimiseks ei peeta? ................................ 102
3.7. Positiivsed meetmed ....................................................... 109
3.8. Abinude rakendamine puuetega inimeste suhtes ......... 112
4. VRDSE KOHTLEMISE PHIMTTE RAKENDAMINE
JA EDENDAMINE ....................................................................... 115
4.1. Tandja vrdse kohtlemise phimtte
rakendajana ja edendajana .................................................... 116
4.2. Vrdse kohtlemise phimtte rakendamine ja
edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas ....................... 121
4.3. Ministeeriumide kohustus vrdse kohtlemise
phimtte rakendamisel ja edendamisel ................................ 123
4.4. Soolise vrdiguslikkuse ja vrdse kohtlemise
voliniku edendamiskohustused .............................................. 125
4.5. iguskantsleri edendamiskohustus ................................. 127
5. KUIDAS ISIK SAAB OMA IGUSI KAITSTA? ...................... 130
5.1. Menetlus voliniku juures .................................................. 136
5.2. Menetlus iguskantsleri juures ........................................ 137
5.3. Menetlus tvaidluskomisjonis ........................................ 141
5.4. Kohtusse prdumine ..................................................... 143
5.5. Mida saab tvaidluskomisjoni ja kohtu kaudu nuda? .. 149
Kokkuvtteks ............................................................................. 151
Valik kasutatud kirjandust ........................................................ 153
Euroopa Liidu igusaktid .......................................................... 158
Lisa 1. Vrdse kohtlemise seadus ............................................... 159
Lisa 2. Kasulikud aadressid ......................................................... 171
-
8
Sissejuhatus
Igahe inimiguste ja phivabaduste austamine tegemata vahet
rassi, soo, keele ja usundi alusel on kikide inimigustealaste
rahvusvaheliste lepingute eesmrk. Arendatuna alates teise
maailmasja lpust on see phimte kujunenud inimiguste
phireegliks kigis rahvusvahelistes lepingutes ja riikide
phiseadustes. Rahvusvahelises tavaiguses on
diskrimineerimise keelul soo, rassi ja etnilise pritolu phjal
sundiva normi (jus cogens)3 staatus
4. Ka enamik muid
diskrimineerimiskeelu aluseid seostuvad kaasasndinud
omaduste vi muude selliste teguritega (omistatud tunnustega),
mis jvad vljapoole isiku enda otsustusvimet.
Kiki hiskondi iseloomustab sotsiaal-majanduslik kihistumine ja
ebavrdsus. hiskonna jtkusuuutliku arengu nimel on pstitatud
suundumus suurema vrdsuse saavutamisele ja sellise
3 Rahvusvaheliste lepingute iguse Viini konventsiooni (RT II 2007, 15) artikli
53 thenduses on ldise rahvusvahelise iguse sundiv norm niisugune norm,
mille rahvusvaheline riikide hendus tervikuna vtab omaks ja tunnustab kui
normi, millest krvalekaldumine on lubamatu ja mida vib muuta ksnes
jrgneva samalaadse ldise rahvusvahelise iguse normiga. 4 Makkonen, T. Mittediskrimineerimise phimte rahvusvahelistes
inimigustes ja EL-i iguses.
-
9
sotsiaalse, majandusliku, staatusliku ebavrdsuse
vhendamisele, mis takistab hiskonnaliikmetel kiki oma igusi
ja vabadusi kasutada.
Euroopa Liidu (edaspidi EL) phivrtused on snastatud EL-i
asutamislepingus inimvrikuse austamine, vabadus,
demokraatia, vrdsus, igusriik ja inimiguste, kaasa arvatud
vhemuste hulka kuuluvate isikute iguste austamine. Samas on
kinnitatud hine ngemus hiskonnast, kus valitsevad pluralism,
mittediskrimineerimine, sallivus, iglus, solidaarsus ning naiste ja
meeste vrdiguslikkus.5 Selleni judmiseks on pstitatud hise
kohustusena vitlemine sotsiaalse trjutuse ja diskrimineerimise
vastu ning sotsiaalse igluse ja sotsiaalkaitse, naiste ja meeste
vrdiguslikkuse, plvkondade solidaarsuse ja lapse iguste
kaitse edendamine.6
Nimetatud eesmrgid ja vrtused pole sisuthjad
deklaratsioonid, vaid on liikmesriikide seadusloome ja poliitikate
vljattamise phiteljeks. henduse tasemel on loodud vastavad
institutsioonid7, vlja ttatud strateegiad8, programmid9 ja
5 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon, art 2. Euroopa Liidu Teataja, C 83/13, 30.2.2010) http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0013:0046:ET:PDF 6 Ibid artikkel 3.
7 Euroopa Komisjoni thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste
peadirektoraat, iguse peadirektoraat (muuhulgas tegeleb laste iguste ja
phiigustega), EL-i phiiguste agentuur, mittediskrimineerimise riiklike
ekspertide grupp, vrgustikud: Euroopa eakate inimeste organisatsioonide
hendus, Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, Euroopa rassismivastane
vrgustik, Euroopa romide teabeamet, rahvusvahelise lesbi- ja
geiassotsiatsiooni Euroopa esindus, liikmesriikide vrdsusametite formaalne
vrgustik Equinet jne. 8 Euroopa Liidu lapse iguste strateegia, mittediskrimineerimise ja vrdsete
vimaluste uuendatud strateegia.
-
10
meetmed10
ning toimub pidev poliitikate seire11
ja olukorra
anals12.
Euroopa henduse praegu kehtivad diskrimineerimisvastased
igusaktid tulenevad henduse histuru loomise nuetest,
vajadusest vltida ebaiglast konkurentsi, mis vib kahjustada
rahvusvahelist turgu. Niteks stestati Prantsusmaa nudel norm
maksta naistele ja meestele sama t eest vrdset palka 1957
slmitud Rooma lepingu artikliga 119 (praegu artikkel 141), et
vlistada teistel liikmesriikidel ebaiglaste eeliste saamine
seetttu, et neil sellise diskrimineerimise keeld siseriiklikes
seadustes puudus. Algselt ttasualase diskrimineerimisega
piirdunud eriste on siseriiklikul ja EL-i tasandil toimunud vrdse
kohtlemise phimtte ldise tunnustamise kigus arenenud
teisesest EL-i igusest ja Euroopa Kohtu igusemistmisest
tulenevalt ldiseks nudeks.
Ndseks on soolist diskrimineerimist ksitlevatel meetmetel,
soolise ebavrdsuse vhendamise ja vrdiguslikkuse
edendamisel EL-i vanemates liikmesriikides viiekmneaastane
kogemus. ha enam on juurdunud ka veendumus, et igus
vrdsusele ja mittediskrimineerimisele pole mitte ainult EL-is
elavate inimeste phiigus ja hine vrtus, vaid hdavajalik
tingimus majanduskasvuks ja sotsiaalse htekuuluvuse
9 Thive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS (20072013),
mille kaks prioriteeti on soolise vrdiguslikkuse ning mittediskrimineerimise
edendamine. 10
Niteks meetmed teadlikkuse suurendamiseks diskrimineerimisvastastest
seadustest jms, aga ka rahastamisprintsiibid struktuurifondide
kasutuselevtmisel. 11
Vrdsus ja mittediskrimineerimine aastaaruanded, Eurobaromeetri
uuringud. 12
Niteks uuringud nn positiivse diskrimineerimise osast diskrimineerimise
ennetamisel vi heastamisel, diskrimineerimisvastasest vitlusest ja vrdsuse
edendamisest kuidas mta edusamme, meediast ja mitmekesisusest jms.
-
11
saavutamiseks. Kigi vrdne phiiguste ja -vabaduste kaitse
ning ausa konkurentsi tagamine
liikmesriikide tandjatele hesuguste diskrimineerimist keelavate
normide stestamise teel on selle olemuslikuks osaks.
Inimese igust vabale eneseteostusele ja inimvrikusele saab
tagada ainult demokraatlikus hiskonnas, kus lisaks vabadusele
vrtustatakse ka vrdsust, iglust ja tolerantsust.
Demokraatia toetub phimttele, et kigil kodanikel ja
hiskonnagruppidel, olenemata nende rassist, soost, rahvusest
jne, on vrdne vimalus mjutada nendesse puutuvaid otsuseid
see aga eeldab, et demokraatlikud phimtted oleksid juurdunud
inimeste hoiakutesse ja kitumisse.
Demokraatia ei ole ainult termin hiskonnakorralduse
mramiseks, see on ka igapevane elustiil, mis peaks kajastuma
iga organisatsiooni ja asutuse ts ning inimeste hoiakutes ja
vrtustes.
Arenenud demokraatiat iseloomustab see, kuivrd inimesed
tajuvad ennast iseseisvatena, hiskonda mjutavatena, ennast
teostavatena, eesmrke omavate ja endasse ning teistesse
positiivselt suhtuvatena ehk siis sisemiselt vabadena ja
vrdsetena.
Iga indiviidi seisukohalt thendaks see igluse tunnetamist,
hiskonna arengu aspektist aga ratsionaalsust kigi inimeste
potentsiaali rakendamist ja tasakaalustatud hiskonna poole
liikumist. Demokraatliku hiskonnakorralduseni judmine on pikk
ja aeganudev protsess, sest eeldab paljude varasemate
arusaamade ja hoiakute muutmist.
Sallivus teistsuguste inimeste ja teistsuguseid vaateid esindavate
isikute suhtes on ks demokraatia arengu eeldus. Eesti ja Ida-
-
12
Euroopa riikide lhiajalugu on jtnud sgava jlje inimeste
mttemaailma ja arusaamadesse. hiskonnas ilmnevad
vrtused ja hoiakud on paljuski prit nukogude perioodist, mil
inimest ei vrtustatud. Need ilmnevad senini keelekasutuses,
mtlemisviisis, mistetes, mida arutlustes kasutatakse, hirmudes
ja eelarvamustes. Nukogude perioodil thjalt klanud snale
vrdsus pole veel jutud anda seda thendussisu, mis on tal
pikema demokraatiatraditsiooniga lneriikides. Lnemaailma
mtteviisi omaksvtmine, mille kohaselt tuleks nha inimsust igas
inimeses, tunnustada iga inimese isikuvabadust, vtab ilmselt
veel aega.
Elame aga tekstide maailmas, kus sotsiaalseid representatsioone,
sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid struktuure rajatakse,
konstrueeritakse, kinnitatakse, normaliseeritakse, hinnatakse ja
legitimeeritakse teksti ja kne sees ning abil.13
Ideoloogiate uurija van Dijk rhutab, et arusaamade ja hoiakute
muutumiseks tuleb muuta juhte, eriti suure smboolse vimuga
juhte, kes vastutavad domineeriva avaliku diskursuse ja seega
inimeste hoiakute eest.14
13
Dijk, T. A. Ideoloogia. Tartu likooli Kirjastus, 2005, lk 17. 14
Dijk, T. A. Ideoloogia on kikjal. Merit Karise intervjuu kriitilise diskursusanalsi rajaja Teun Adrianus van Dijkiga. Sirp, 09.12.2005.
-
13
1. MISTED JA NHTUSED
Eesti avalikus diskursuses kohtab vrdsuse ja ebavrdsuse,
vrdse kohtlemise ja diskrimineerimise teemal sageli retoorikat,
mis peegeldab peamiselt indiviidi enda argikogemuste tasandit,
meediast nopitud fragmente vi stereotpseid vljendeid.
Jrgnev peatkk pab avada mned sellised phimisted, ilma
milleta inimeste phiiguste ja -vabaduste mistmine oleks
keerukas, kui mitte vimatu.
1.1. Vrdsus
Vabadust ja vrdsust peetakse ldiseks hveks, eeltingimuseks
nii ksikisiku eneseteostusele kui ka inimarengule
kaasaaitamisele. Vabadus ja vrdsus on misted, mida kll palju
kasutatakse, aga mille sgavama sisu le tavaelus palju ei
arutleta, sest need tunduvad nii enesestmistetavad. Kuigi
enamiku riikide phiseadustes on snastatud stted kigi
-
14
vrdsusest seaduse ees ja mittediskrimineerimise15 phimte,
pole tnapeval olemas ht kindlat filosoofilist, poliitilist vi
juriidilist vrdsuse teooriat vi kontseptsiooni. Thendused, mida
nende snade puhul hiselt jagatakse, toetuvad erinevatele
arusaamadele iglusest ja hiskonnas kehtivatele vrtustele
ning normidele kultuurile.
Eestis kiputakse ikka veel segamini ajama mistepaare erinevus-
sarnasus ja vrdsus-ebavrdsus. Erinevus on normaalse
hiskonna olemus.
Kik inimesed erinevad ksteisest oma vljangemise,
huvide ja tegevuste, valikute ja vimete poolest.
Vrdsuse miste ei viita kigi hesuguseks tegemisele vi ainult
materiaalsete ressursside vrdsele mberjagamisele. Vrdsus
eeldabki igust olla erinev.
Kige ldisemalt thistatakse vrdsuse mistega suhet kahe vi
enama inimese vi inimgruppide vahel mnes eluvaldkonnas vi
-situatsioonis.
Inimestevahelise vrdsuse eesmrgiks on hesuguste iguste,
kohustuste, vastutuste ja vimaluste olemasolu. Kigil peavad
olema vrdsed vimalused hea hariduse omandamiseks vi oma
erialal ttamiseks sltuvalt tema enda jupingutustest, vabana
ajaloolis-kultuuriliselt kujunenud piirangutest, mis neid
jupingutusi kas takistavad vi millegi saavutamise soovi
vhendavad.
Iga inimese heks phiiguseks on igus mitte olla
diskrimineeritud temale omistatud tunnuste rassi, rahvuse, soo
jms tttu. Kigil on igus vrdsele kohtlemisele, vrdsusele
seaduse ees, kaitsele diskrimineerimise vastu ning osalemisele
hiskonnas.
15
Ladina keeles thendab discrimino eraldama, lahutama.
-
15
Vrdsusprintsiibi paremaks mistmiseks tuleb eristada vrdsust
seaduse ees ja seaduste vrdset kaitset (vrdsusigused),
formaalset ja tegelikku vrdsust ning vimaluste vrdsust.16
Vrdsus seaduse ees (he seaduse rakendamine kigile,
olenemata seaduse sisust) thendab, et kohtud ja teised seadust
kohaldavad instantsid ei tohi teatud loetletud vimalike
diskrimineerimise aluste vi nendega seotud oletuste tttu teha
mingeid phjendamatuid eristusi.
Seaduse vrdne kaitse ehk vrdsus seadusnormides (ehk
igusloome vrdsus) thendab normi, millega keelustatakse
diskrimineerivate seaduste vastuvtmine, ja nuet, et seadused
ka sisuliselt kohtleks kiki sarnases olukorras olevaid isikuid
htemoodi (lhtumine phimttest, et seadus vtab arvesse
kehtestatavate normide sotsiaalseid mjusid erinevatele
sotsiaalsetele gruppidele, tunnistades, et paljud riiklikud poliitikad
ja seadused vivad avaldada ja/vi avaldavad erinevatele
rahvastikugruppidele erinevat mju). Seadus loetakse
diskrimineerivaks, kui ta sisaldab eelarvamusi vi kui selle
kohaldamine phjustab he vi teise sotsiaalse grupi
ebasoodsamat olukorda diskrimineerimist. 17
Erristatakse vrdsust de jure formaalset, iguslikku vrdsust ja
vrdsust de facto sisulist olemuslikku vrdsust. Vrdsus de jure
16
Fredman, S. Discrimination Law. Clarendon Law Series. Oxford University
Press. Oxford, 2002 17
PS 12 lg 1 esimest lauset on Riigikohus tlgendanud kui isiku igust mitte
saada ebavrdse kohtlemise osaliseks, rhutades eelkige vrdsust seaduse
kohaldamisel, s.t nuet rakendada kehtivaid seadusi kigile isikutele
erapooletult ja htemoodi. Riigikohus on seisukohal, et PS 12 lg 1 esimest
lauset tuleb tlgendada ka igusloome vrdsuse thenduses. igusloome
vrdsus nuab ldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kiki sarnases
olukorras olevaid isikuid htemoodi. Selles phimttes vljendub sisulise
vrdsuse idee: vrdseid tuleb kohelda vrdselt ja ebavrdseid ebavrdselt.
RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 1617; vt ka nt RKKo 10.12.2003, 3-3-1-
47-03, p 24; 03.01.2008, 3-3-1-101-06, p 20.
-
16
ehk hetaoline kohtlemine on kll koosklas vormilise vrdsusega
(nn igusliku vrdsusega), aga ei pruugi tuua kaasa sisulist
vrdsust praktikas, tegelikkuses. hesugune kohtlemine ei taga
vrdsuse saavutamist, sest inimeste lhtepositsioonid ja
vimalused on erinevad.18
Sisulise ehk olemusliku vrdsuse miste thistab tieliku
vrdsuse tagamist tegelikkuses. Niteks soolise ebavrdsuse
likvideerimise eesmrgiks on saavutada kahe suuruselt
vrreldava sotsiaalse grupi naiste ja meeste sisuline vrdsus
ehk sooline vrdiguslikkus. Sooline vrdiguslikkus on
defineeritud soolise vrdiguslikkuse seaduses tulemuste
vrdsusena naiste ja meeste vrdsed igused, vrdsed
kohustused, vrdsed vimalused ja vrdne vastutus telus,
hariduse omandamisel ja teistes hiskonnaelu valdkondades
osalemisel19. Soolise vrdiguslikkuse taseme mtmiseks
vrreldakse kahe sotsiaalse grupi naiste ja meeste olukorda
erinevates eluvaldkondades. Niteks vljendub sooline
ebavrdsus naiste ja meeste erinevas osaluses
otsustamisprotsessides, erinevas staatuses tturul ja
majanduses, erinevates kohustustes pereelus, erinevates
haridusvalikutes, erinevustes juurdepsul ressurssidele, sh aeg,
info, vrgustikud) jms. Olemusliku vrdsuse saavutamiseks tuleb
vhendada ebavrdsust ning muuta erinevusi phjustanud
vrtuseid, hoiakuid, stereotpe ja sooideoloogiat, mida
hiskonnas ptakse silitada.
Euroopas kasutatakse vrdsete vimaluste mistet selle
erinevates thendustes. helt poolt kui formaalselt vrdseid
18
Riigikohus on asunud seisukohale, et teatud juhtudel on riigil kohustus
krvaldada vi leevendada iguslikust vrdsusest tulenevat faktilist
ebavrdsust iguslike meetoditega. RKKo 10.12.2003, nr 3-3-1-47-03, p 25
26; RKHKo 20.10.2008, nr 3-3-1-42-08, p 27. 19
Soolise vrdiguslikkuse seadus 3 lg 1 p 1. RT I, 2004, 27, 181; RT I
2009, 48, 323.
-
17
igusi, teiselt poolt aga kui sisulist, tulemuste vrdsust, mtes
niteks eri sotsiaalsete rhmade osalusmrasid avalikus elus
jms. Just vhemusgruppide puhul rhutatakse aga kolmandat
vimaluste vrdsustamist.
Tegelikult ei taga niliselt hesugused objektiivsed tingimused
vimaluste vrdsust. Niteks puuetega inimestel on de jure igus
haridusele, aga kui tegelikkuses pseb haridusasutusse ainult
mda treppe, siis liikumispuudega inimesed seda igust
kasutada ei saa.
Vrdsete vimaluste loomise poliitikad lhtuvad liberaalsele
maailmavaatele omasest arusaamast, et kui inimestele on loodud
vrdsed lhtepositsioonid ja eemaldatud esialgsed barjrid,
sltub edasine vaid inimese vabast tahtest end teostada. Sageli
aga ei arvestata, et nn vaba tahe pole kuigi vaba sotsiaalses
keskkonnas ja kultuuris kehtestatud traditsioonilistest
stereotpidest ja aegunud tavanormidest ning inimese enda
kogemustest, samuti et hiskonda ei saa taandada vrdsete
ksikindiviidide summaks.
1.2. Ebavrdsus ja kihistumine
Vrdsuse vastandmiste on ebavrdsus.
Igas hiskonnas tekitavad sellised omandatud sotsiaalsed
tunnused, nagu haridus, amet, perekonnaseis, sissetulek jne ning
suhteliselt muutumatud, nn omistatud tunnused nagu sugu,
vanus, rass, rahvus, religioon hinnangute andmist nende inimeste
sotsiaalse vrtuse kohta. Nn omandatud staatus phineb
inimesest endast sltuvatel saavutustel ning see pole absoluutne,
vaid vib aja jooksul muutuda. Omistatud staatus on aga
sotsiaalselt konstrueeritud ja jigalt fikseeritud sotsiaalne tunnus,
mis ei sltu konkreetsetest isikuomadustest, vaid teatud
kultuuriliselt mratletud ja mrgistatud gruppi kuulumisest.
-
18
Teatud sotsiaalsete tunnustega inimeste erinev vrtustamine
tekitab sotsiaalset ebavrdsust ressursside, vimu ja omandi
omamises ning kokkuvttes mitmete sotsiaalsete gruppide
(niteks puuetega inimesed, eakamad) madalat staatust ning
vhest kogukondlikku kaasatust. See omakorda mjutab
erinevate hiskonnarhmade enesemrangut, enesehinnangut
ja reaalseid vimusuhteid hiskonnas.
Oma erineva asendi tttu sotsiaalses struktuuris omavad noored
ja vanad, terved ja puudega isikud erinevaid vimalusi ja
piiranguid. Neil on erinevad (materiaalsed, ajalised,
informatsioonilised) ressursid, erinev juurdeps vimule ja
otsustamisele, seelbi ka erinev staatus hiskonnas. hiskonna
sellisel sotsiaalsel struktuuril on omadus iseennast taastoota ja
svendada hiskonna kihistumist, mida lisaks toetavad hiskonna
stereotpsed arusaamad ja eelarvamused.
Niteks inimese t ja selle eest saadav tasu, vaba aeg, hoiakud
ning lubatud ja keelatud tegevused jagunevad meie hiskonnas
vga suures osas selle jrgi, kas ollakse snnitud naiseks vi
meheks.
Rahvusvahelised igusnormid nuavad riikidelt meetmeid
struktuurselt ebasoodsamas olukorras olevate
vhemusgruppide20 sotsiaalse olukorra parandamiseks ja
kihistumise21 kui inimigusi piirava ilmingu vhendamiseks22.
20
Vhemusgruppi iseloomustavad 1) nhtav (visuaalne) eristatavus
enamikust; 2) nhtavatel erinevustel phinev enamiku diferentseeriv
suhtumine; 3) identiteedi mber kujundatud omanolisus; 4) teadlikkus teiste
vhemusgrupi liikmetega jagatavast identiteedist. 21
Sotsiaalne stratifikatsioon on teatud hiskonnatbile iseloomulik rahvastiku
jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrhmad on jrjestatud
kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele,
kultuurilistele vi poliitilistele ressurssidele (krgematel straatumitel on rohkem
vrtustatud ressursse).
-
19
Erinevused, mis peegeldavad ebavrdsust enamus- ja
vhemusgruppide igustes, kohustustes, vimalustes ja
vastutustes, ilmnevad statistiliselt, analsides, kui suur osakaal
vhemusgrupi esindajatest osaleb hes vi teises valdkonnas
ning kas see vastab enamiku osalusmrale ja selle phjuseid
eelarvamusi, stereotpe, hoiakuid, domineerimis- ja
allutamismehhanisme, diskursuseid ja smboleid, mis sellist
ebavrdset olukorda loovad, alal hoiavad vi taastoodavad.
Just viimase mistmiseks peab teadma, kuidas on kujunenud he
vi teise grupi identiteet ja kuidas sinna kuulumine mjutab
indiviidi kujutlust iseendast23
, millised on sotsiaalsete gruppide
vahelised vimusuhted, tavad ja tjaotus ja kuidas neid rhmi
nidatakse ja kujutatakse hiskonnas (milliste smbolite ja
tekstide kaudu). Tnapeval pole enam oluline mratleda
vhemusgruppide erinevusi, sest inimiguste aspektist on need
kik ebaolulised ja vaidlustatud, vaid mista seda, millised
protsessid ja nhtused annavad edasi ja kinnistavad hele vi
teisele vhemusgrupile omistatud omadusi, mravad nende
sotsiaalse staatuse.
1.3. Vrdse kohtlemise iguslik thendus ja eesmrgid
22
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste iguste rahvusvahelise pakti
komitee seisukoht. General Comment No. 5, 9. 23
Identiteet on indiviidi minakontseptsiooni osa, mis tuleneb teadmisest
kuulumise kohta sotsiaalsetesse gruppidesse koos nendele omistatava
vrtuse ja emotsionaalse thendusega (Tajfel, H. Human Groups and
Social Categories. - Cambridge University Press, 1981: 225, viidatud
vljaandes: Valk, A. Identiteet. Tartu: Tartu likooli Kirjastus, 2003: 231).
Identiteeti taasluuakse smbolite, rituaalide, kitumismustrite kaudu.
Eestikeelset levaadet identiteediksitluste kohta vt Vihalemm, T., Masso, A.
2004. Kollektiivsed identiteedid siirdeaja Eestis. Rmt: Kalmus, V., Lauristin, M.
& Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: levaade
uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. Tartu, Tartu likooli Kirjastus, lk
4556.
-
20
Mittediskrimineerimine, vrdsus seaduse ees ja seaduste vrdne,
diskrimineerimata kaitse kujutavad inimiguste kaitsmise
phiprintsiipe.
Vrdse kohtlemise printsiibi ning diskrimineerimiskeelu ja
vrdsuse phimtte sisu on suuresti mjutatud rahvusvahelistest
inimigustealastest lepetest (vt tabel nr 2, ptk 2.1) ja EL-i igu-
sest.
igus vrdsele kohtlemisele ehk igus mitte olla
diskrimineeritud ehk ebasoodsamalt koheldud
ebarelevantsel alusel on inimese phiigus.
iguse ldtunnustatud he phimtte vrdse kohtlemise
printsiibi jrgimine eeldab, et vrdses olukorras olevaid isikuid
koheldakse vrdselt ning ebavrdses olukorras olevaid
ebavrdselt. Seega ei peeta diskrimineerimiseks mitte ainult
sarnastes olukordades olevate isikute erinevat kohtlemist, vaid ka
erinevates olukordades olevate isikute samasugust kohtlemist.
Vrdsete ebavrdne ja ebavrdsete vrdne kohtlemine on
lubatud ksnes objektiivse ja mistliku phjuse olemasolul.
Liiklusohutuse seisukohalt on niteks mistlik piirata teatud
ngemis- ja/vi kuulmispuudega isikutel vimalust ttada
sidukijuhina. Erinevate ebavrdse kohtlemise vajadusele
viitavad igusnormid, mis niteks naiste puhul on kehtestatud
seoses nende reproduktiivse funktsiooniga, erivajadustega
ttajate puhul nudega tkohtade kujundamiseks vastavalt
nende vajadustele.
Vrdsuse printsiip kaitseb vrdseid ebavrdse kohtlemise
ning ebavrdseid vrdse kohtlemise eest. Selle phimtte
eiramine thendabki diskrimineerimist juhul, kui puuduvad
objektiivsed ja mistlikud ning iguslikult eesmrgiprased
phjused ebavrdseks kohtlemiseks.
Diskrimineerimise keeld ehk vrdse kohtlemise norm lhtub
inimvrikuse kaitsmise phimttest. Inimvrikust vib pidada
-
21
kaasaja hiskonnas limaks vrtuseks.24 Inimvrikus on seotud
vabadusigusega ehk igusega mitte olla diskrimineeritud hel
vi teisel alusel.
Inimvrikus on omane kigile inimestele, lastele ja
vanuritele, vangidele ja vangivalvuritele, ka fsilise vi
vaimse puudega inimestele. Puudega inimesed ei ole sdi
oma puudes, ning kust vtaksid teised inimesed ldse
iguse elda vi mrata, millised on iged inimesed.25
ksnes printsiibina on vrdne kohtlemine sisuthi vljend, mis
omandab konkreetse thenduse juhul, kui seadus(t)es on
mratletud, keda tuleb vrdselt kohelda (kelle kohta
diskrimineerimise keeld kehtib) ja millistel puhkudel (millistes
valdkondades ja milliste iguste-vabaduste suhtes).
Seadus(t)es stestatud diskrimineerimise keelu ks eesmrk on
luua isiku(te)le vimalus kaitsta oma individuaalseid phiigusi ja
-vabadusi kohtus.
Lisaks inimeste phiiguste kaitsmisele on isikute diskrimineeri-
mise keelu eesmrk takistada meelevaldsust otsustamisel, muuta
inimesed teadlikumaks oma igustest, seega ka iga teise inimese
igustest ja tsta ldsuse teadlikkust vrdse kohtlemise phi-
mttest ja praktikast.
24
Kuigi EV phiseaduses pole inimvrikus iseseisva igusena expressis
verbis kajastatud, on sellele viidatud -s 10: ...loetletud igused, vabadused
ja kohustused ei vlista muid vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad
phiseaduse mttest vi on sellega koosklas ning vastavad inimvrikuse ja
sotsiaalse ning demokraatliku igusriigi phimttele. 25
Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed.
International Organization for Migration (IOM), 2007.
-
22
1.4. Diskrimineerimine olemus ja ksitlused
Diskrimineerimise mistet kasutatakse nii argikeeles kui ka
erialaterminina igusteaduses, pshholoogias,
sotsiaalpshholoogias, sotsioloogias, sotsiaalpoliitikas,
demograafias jne. Vrsnade leksikonid tlgendavad
diskrimineerimisena iguste krpimist ja/vi erinevat suhtumist,
kusjuures diskrimineerivad vivad olla nii seadused, suhtumine26
vi kujunenud olukord.
Nii seadustes ja rahvusvahelistes kokkulepetes kasutatud kui ka
sotsiaalteaduslikud diskrimineerimise definitsioonid viitavad sageli
inimes(t)e teistest halvemale kohtlemisele tema kuuluvuse tttu
mnda sotsiaaldemograafilisse rhma, mis eristub he vi teise
omistatud tunnuse phjal.
Diskrimineerimine thendab inimes(t)ele mingite kitsenduste
seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vhendab
nende inimiguste kasutamise/teostamise vimalusi
ainuksi nende rassi, nahavrvi, soo, usuliste, poliitiliste vi
muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku
vi etnilise pritolu vi muu asjaolu tttu.
Reaalses elus on enamasti otsese diskrimineerimise ohvriteks nn
nhtavad vhemused vi madalama staatusega rhmad.
Diskrimineerimise miste kohta puudub htne mratlus, mis
kehtiks nii tavaelus kui ka igusnormides. Ka rahvusvahelistes
inimigustealastes lepetes ja dokumentides ning eri riikide
iguses on diskrimineerimise mistet ja vrdse kohtlemise norme
sisustatud vga erinevalt. Kll aga peegeldub neis kigis
seisukoht, et diskrimineerimine ei pea selleks, et teda peetakse
ebaseaduslikuks, olema tahtlik. Diskrimineerimine vib olla tiesti
tahtmatu, phinedes sageli niteks eelarvamustel ja oletustel
inimese vimete, oskuste ja pdevuse kohta.
RO Inimiguste Komitee on tpsustanud, et
diskrimineerimine on iga eristamine, vljaarvamine, piiramine
26
S: lisaks kellessegi halvemini suhtuma, kedagi krvale trjuma.
-
23
vi eelis, mida tehakse sellisel alusel nagu rass, nahavrvus,
sugu, usuline, poliitiline vi muu veendumus, rahvuslik vi
sotsiaalne pritolu, varanduslik, seisuslik vi muu staatus ja
mille eesmrk vi mju on selline, et ta riivab isikute igusi ja
vimalusi kasutada ja teostada kiki enda igusi ja vabadusi
vrdsetel alustel.27
Diskrimineerimine vib aset leida iga inimolendile omistatava
iseloomuliku tunnuse alusel. Keelatud diskrimineerimise aluste
loetelud on erinevad nii ajaloolis-kultuuriliselt kui ka
rahvusvaheliselt ja siseriiklikult, sltudes poliitilistest otsustest
ja/vi sotsiaalse arengu eesmrkidest.
Keelatud diskrimineerimise aluste loetelusse, kuhu algselt
kuulusid sugu vi etniline ja rassiline pritolu, on iguse arenedes
lisandunud muuhulgas vanus, seksuaalne orientatsioon,
geneetiline informatsioon. Nimetatud aluseid ei ole juriidiliselt
mratletud, sest kasutatavad misted peegeldavad pigem
sotsiaalse keskkonna poolseid omistatud tunnuseid (thistusi,
konstrukte) kui inimeste endi mingit muutumatut olemust.
See, kuidas tajutakse erinevaid inimesi (eri soost, etnilisest
pritolust vi puuetega inimesi), on diskrimineerimisega
tihedamalt seotud, kui seda ldiselt arvatakse. Inimesi ei
diskrimineerita mitte niivrd selle prast, kes nad on (mees vi
naine, hest vi teisest rahvusest, he vi teise nahavrviga),
kuivrd selle phjal, mida neist kui he vi teise rhma esindajast
arvatakse. Tandja, kes ei vta tle naissoost kandidaati, ei tee
seda konkreetselt tema soo prast, vaid oma stereotpse
27
General Comment No. 18. Non-discrimination. 10.11.1989.
CCPR General Comment No. 18. (General Comments).
http://www.unhchr.ch/tbs/doc.nsf/(Symbol)/3888b0541f8501c9c12563ed004b
8d0e?Opendocument
-
24
eelarvamuse tttu, mille kohaselt niteks naised ei sobi nimetatud
tle.28
Kuna diskrimineerimise puhul on tegu subjektiivsete igustega,
mrab indiviid ise, kas ja millisesse gruppi ta arvab end kuuluvat.
Niteks ei pruugi isik end mratleda ldse selle etnilise grupi
liikmena, kuhu ta snnijrgselt kuuluks vi kuhu teda arvatakse
kuuluvat. Samuti nagu ei mra ka inimese perekonnanimi alati
tema rahvuslikku kuuluvust. ksikisikud samastavad end lisaks
oma kuuluvusele niteks rahvusvhemustega vga erinevatel
viisidel.
Otsus, kas isik kuulub vhemusse, enamusse vi mitte kumbagi
rhma, sltub indiviidist endast ning on seotud tema identiteediga.
Identiteedi eri aspektid muutuvad oluliseks vastavalt muutuvale
keskkonnale ja tingimustele, seetttu otsustab diskrimineerimise
ohver ise, mis alusel ta diskrimineerimist hel vi teisel juhul
kahtlustab.
Arengud inimiguste vallas ja sotsiaalteadustes ning
diskrimineerimisjuhtude lahendamisel on tinginud uute mistete
kasutuselevtu, mis tpsemalt avavad diskrimineerimise olemust.
Diskrimineerimise olemuse kirjeldamiseks tehakse vahet otsesel
ja kaudsel diskrimineerimisel, institutsionaalsel ja struktuursel
diskrimineerimisel.
Otseseks diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui isikut
koheldakse kellegi teisega vrreldes ebasoodsamalt mnel
28
Niteks Eestis peab ehituse, veonduse, laonduse ning sidevaldkonna
ettevtetes iga neljas juht oma ttajate valikul sugu valiku alusena kas vga
oluliseks vi oluliseks. Alas, R., Kaarelson, T. Erasektori juhtide teadlikkus,
praktika ja suhtumine vrdiguslikkuse normidesse ning nende edendamisse.
Anals. Estonian Business School. Tallinn, 2007.
-
25
keelatud alusel. EL-i iguse kohaselt29 leiab otsene
diskrimineerimine aset, kui isikut koheldakse rassi vi rahvuse,
soo, vanuse, puude, usuliste veendumuste vi seksuaalse
sttumuse alusel halvemini, kui koheldakse, on koheldud vi
vidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.
Nide
Kprose ombudsmani soovitus muuta meditsiinikooli vastuvtu
kriteeriume, mis olid puude tttu diskrimineerivad.
Nrgenenud kuulmisega sisseastujakandidaadi vanemalt saadud
kaebuse alusel uuris ombudsman riikliku meditsiinikooli
vastuvtukriteeriume, mis muuhulgas sisaldasid nudeid, et
kandidaat peab olema 1735-aastane ja suureprase
kuulmisega. Vastuvtueeskiri vimaldas puuetega isikuid (2%)
kooli vastu vtta tingimusel, et nende puue ei mjuta tegutsemist
hooldusena, kuid isikud, kes selle eeskirja alusel vastu veti,
polnud puuetega isikud puudega isikute seaduse nr 127(I)/2000
mttes, vaid kannatasid talasseemia, diabeedi jms all.
Ombudsman leidis, et vastuvtukriteeriumid kujutavad endast
otsest puude tttu diskrimineerimist. Ombudsman soovitas, et uus
vastuvtukriteeriume sisaldav eeskiri, mida parajasti koostati,
peaks lhtuma ainult sellest, kuidas kandidaatide omadused
mjutavad nende edasijudmist koolis, ega peaks arvestama
nende tulevast vimet oma tlesandeid tita, samuti soovitas
29
Nukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/E, millega rakendatakse
vrdse kohtlemise phimte, sltumata isikute rassilisest vi etnilisest
pritolust (ET L 180, 19.7.2000, lk 22), 27. novembri 2000. aasta direktiiv
2000/78/E, millega kehtestatakse ldine raamistik vrdseks kohtlemiseks t
saamisel ja kutsealale psemisel (ET L 303, 2.12.2000, lk 16) ja 13.
detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/E meeste ja naiste vrdse
kohtlemise phimtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste
kttesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).
-
26
ombudsman vanusepiirangu vastuvtu nuete hulgast vlja jtta.
Asjakohane asutus otsustas ettekande soovitusi jrgida.30
Otsese diskrimineerimise niteks on, kui tandja keeldub tle
vtmast sobiva kvalifikatsiooniga inimesi seetttu, et nad on
teatud etnilist pritolu vi kui tkuulutuses on nutud vimalikelt
kandideerijatelt teatud vanust.
Nide Ungarist
Romi pritolu mees otsis turvafirmast td. Tal oli turvattajale
vajalik kvalifikatsioon, kuid firma ttaja teatas talle, et romisid
tle ei veta. Mees esitas kaebuse tinspektsioonile, mis
kontrollis Ungari mittediskrimineerimise stete jrgimist.
Menetluse kigus tunnistas firma omanik diskrimineerimist ja
avaldas kahetsust, kuid teatas, et firma kliendid ei soovi romidest
turvattajaid. Tinspektsioon trahvis firmat 100 000 forintiga
(400 eurot). Mees esitas firma vastu ka eraldi kaebuse
mitterahalise kahju hvitamiseks vastavalt tkoodeksile ja
vrdse kohtlemise seadusele. Teda aitas rahvusvhemuste
iguskaitse broo. Tkohtu 2004. aasta oktoobri otsus kinnitas,
et hagejat oli tema rahvusliku pritolu tttu otseselt
diskrimineeritud, ja mras talle kahjutasuks 500 000 Ungari
forinti (2000 eurot). rihingu omanik, kes kohtus otsest
diskrimineerimist tunnistas, kaebas edasi, kuid
tvaidluskomisjon ja jrgmise astme kohus jtsid 2005. aasta
mais otsuse jusse.31
Kaudseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui esmapilgul
ilmselt neutraalne ste, kriteerium vi toimimisviis on oma
tulemuste poolest diskrimineeriv, s.t keelatud aluste tunnustele
vastav isik vi inimeste rhm on teistega vrreldes asetatud
30
Vrdsus ja mittediskrimineerimine. Aastaaruanne 2006. Euroopa Komisjon.
Thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste peadirektoraat. 31
Vrdsus ja mittediskrimineerimine. Aastaaruanne 2006. Euroopa Komisjon.
Thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste peadirektoraat.
-
27
ebasoodsamasse olukorda ja see pole objektiivselt phjendatav
mingi seadusliku eesmrgiga ning selle saavutamise vahendite
asjakohasuse ja vajalikkusega.
Nide
Kaasuses Tadao Maruko v Veranstaltungsort der Deutschen Bh-
nen32
ei saanud samasoolise kooselu partner peale oma kaaslase
surma toitjakaotushvitist. Samal ajal oli leelanud abikaasale33
selline hvitis ette nhtud. Euroopa Kohus analsis, et
samasooliste registreeritud partnerlus on jrjest rohkem abielu
tunnustega. Kohus tles, et siseriikliku kohtu lesanne on lplikult
defineerida, kas samasoolise kooselu partner ja abikaasad on
omavahel vrreldavad toitjakaotushvitise aspektist. Kui
nimetatud grupid on vrreldavad, on toitjakaotushvitise
mittemaksmine leelanud samasoolise kooselu partnerile otsene
diskrimineerimine seksuaalse sttumuse alusel.
Kaudset diskrimineerimist vib tuvastada statistilise
tendusmaterjaliga, aga ka nn teeseldud olukorra abil (niteks
vib jrelevalveorgan kontrollida diskrimineeriva personalipoliitika
olemasolu eri rahvusele viitavate perekonnanimedega
elulookirjelduste esitamisega tle kandideerimisel. Kui
tvestlusele ei kutsuta vrnimedega kandidaate, vib seda
pidada diskrimineerimiseks jms). Meetodi rakendamise kohta
saab phjalikumalt lugeda ingliskeelsest ksiraamatust Proving
Discrimination Cases the Role of Situation Testing34.
32
C-267/06. Tadao Maruko v Veranstaltungsort der Deutschen Bhnen, 1.
April 2008. Compilation of case law on the equality of treatment between
women and men and non-discrimination in the European Union. Third edition.
European Commission, 2009. Lk 594596. 33
leelanud abikaasa terminit kasutatakse juriidiliselt miste lesk thistamiseks. 34
Proving Discrimination Cases the Role of Situation Testing. Migration
Policy Group and the Swedish Centre For Equal Rights, 2009.
http://www.migpolgroup.com/publications_detail.php?id=230
-
28
Nide Tehhi Vabariigist
Teeseldud olukorras tehakse kindlaks diskrimineerimine
rahvusliku pritolu tttu.
2003. aastal taotles romi pritolu naine tkohta apteegis, kuid
talle eldi, et koht pole enam vaba. Mni minut hiljem pakuti
samas vanuses katseisikuna tegutsenud ja varjatud
lindistusseadmega varustatud mitteromi pritolu naisele
tintervjuud, ja ehkki ta teatas, et tal puudub tks vajalik
koolitus ja kogemus, andis apteegi juhataja mista, et ta vidakse
tle vtta. Hageja viis asja Tehhi valitsusvliste
organisatsioonide toel kohtusse. Praha Linnakohus mistis
hageja kasuks vlja vabanduse ja mittemateriaalse kahju
hvitamise 50 000 Tehhi krooni (1670 eurot) ulatuses. Apteeker
vabandas ja maksis kahjutasu.35
Institutsionaalne diskrimineerimine viitab ettevttes vi
institutsioonis vi kogukonnas rakendatavale praktikale vi
protseduuridele, mis on struktureeritud sel viisil, et neil on
kalduvus anda diskrimineerivaid tulemusi. Institutsionaalne
diskrimineerimine on sageli mittetahtlik. Juhul, kui see on tahtlik,
on igem kasutada terminit institutsionaliseeritud
diskrimineerimine.
Sageli on organisatsioonides ja ettevtetes vlja kujunenud
kindlad tkohad, kuhu kandideerivad ja kuhu vetakse kas
teatud soost vi siis teatud rahvusest ttajad, vi on
organisatsiooni kultuuris vlja kujunenud phimte edutada
peamiselt teatud vanuses isikuid.
Niteks on institutsionaliseeritud diskrimineerimine see, kui
politseikooli astumise fsilistel katsetel kehtestatakse naistele ja
meestele hesugused normid. Juhul kui selle varjatud eesmrk
35
Vrdsus ja mittediskrimineerimine. Aastaaruanne 2006. Euroopa Komisjon.
Thive, sotsiaalksimuste ja vrdsete vimaluste peadirektoraat. Osakond
G.4. : ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=1984&langId=et
-
29
on suurendada ppeasutusse sissesaavate poiste arvu, on
tegemist institutsionaliseeritud diskrimineerimisega.36
Nide kaudsest institutsionaalsest diskrimineerimisest tervishoiu-
asutustes37
ldiselt lubatakse haige krvale tema lhedasi inimesi, kellena
aktsepteeritakse vaid bioloogilisi sugulasi ja abikaasat/elukaas-
last. Kui haiglasse sattub ks pool samasoolisest paarist, siis
teisel pole igust viibida tema krval, kuna ta ei ole aktsepteeritud
lhedasena samavrselt kui heteroseksuaalses suhtes paaride
puhul.38
Institutsionaalseks diskrimineerimiseks vib niteks lugeda
seadusestteid, mis on vastuolus phiseadusliku
diskrimineerimise keeluga ja millel puudub selleks objektiivne
igusprane eesmrk. Niteks tunnistas Tartu ringkonnakohus
phiseadusevastaseks ravikindlustuse seaduse (RaKS) stte, mis
vlistab vhemalt 65-aastase kindlustatud isiku iguse saada
haigushvitist kokku rohkem kui 90 kalendripeva aastas, aga
alla 65-aastastele kindlustatule vimaldab sama seadus maksta
hvitist 250 peva eest aastas.
36
Niteks 2009. aastal vrdsustati Sisekaitseakadeemia politseikolledi
Paikuse politseikooli katsetel nais- ja meeskandidaatidele esitatavad nuded.
Nii pidid kik kandidaadid suruma rinnalt kangi, mille raskuseks oli 75
protsenti kehakaalust, sealjuures miinimumraskus trenaril oli 55
kilogrammi, sltumata kandidaadi kehakaalust. Politseikolledi direktor Aivar
Toompere snul oli otsus meeste ja naiste katsed vrdsustada tingitud osalt
sellest, et viimastel aastatel on politseisse tle asunud nii palju naisi, et
mnikord on raske patrulli segapaari leida, rkimata patrullist, kus oleks kaks
meest. Sama probleem esines ka Sisekaitseakadeemia pstekolledis, kus
2009. aastal ei suutnud kehalisi katseid lbida kski naissoost kandidaat. K.
Leppik. Politseikool vrdsustas naised meestega. Postimees 28.07.2009. 37
Toodud nited on otseses vastuolus vrdse kohtlemise phimttega. 38
LGBT inimeste ebavrdne kohtlemine, lk 9.
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/G
LBT-inimeste_20ebav_C3_B5rdne_20kohtlemine_20Eestis_1_.pdf
-
30
RaKSi eelnu seletuskirjast tulenevalt on seadusandja soovinud
vaidlustatud sttega kallutada le 65-aastaseid isikuid oma
ttamist piirama nende tervise sstmise huvides.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ttamise piiramine igusprane
ega vajalik. Haigushvitise mittemaksmine ei saa kallutada
ratsionaalselt kituvat isikut ttamist vhendama.
Vimalik seadusandja eesmrk ssta ravikindlustuse vahendeid
vib ringkonnakohtu hinnangul olla iseenesest igusprane, kuid
vanemate inimeste erinev kohtlemine ei ole seejuures koosklas
ravikindlustuse solidaarsuse phimttega ja Riigikohtu varasema
praktikaga. Isiku vanus ja asjaolu, et talle tagatakse
vanaduspensioni nol eksistentsimiinimum, ei saa igustada
haigushvitise maksmise kestuse vhendamist.39
hiskonna tasemel vib rkida ka ssteemsest ja struktuursest40
diskrimineerimisest, kus pole vimalik mratleda aktiivset agenti
diskrimineerijat, vaid kus sisuliselt diskrimineerivat olukorda
ksitletakse kui hiskonna normaalset toimimist.
Struktuurne diskrimineerimine viitab vga keerukale ja
komplekssele diskrimineerimise vormile, mis lhtub sgavalt
juurdunud seisukohtadest, ksitlusviisidest, arvamustest ja
vrtusotsustustest ja ideoloogiatest igas konkreetses
hiskonnas.
39
Ringkonnakohus: Ravikindlustuse seadus kohtleb kindlustatuid alates 65.
eluaastast ebavrdselt. 29. oktoober 2010.
http://www.kohus.ee/52184 40
Sotsiaalse struktuuri mistega thistatakse hiskonnaliikmete jaotumist
sotsiaalsetesse ja demograafilistesse gruppidesse, nende gruppide olemust,
suurust, majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid suhteid. Sotsiaalse struktuuri
aluseks vivad olla demograafilised, etnilised, majanduslikud vms
kriteeriumid. hiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate
vaheliste domineerimissuhete ssteem.
-
31
Sotsiaalne struktuur ja seda alal hoidvad kultuur ning
tavanormid mravad paljuski ra selle, mida oodatakse hte
vi teise gruppi kuuluva inimese kitumiselt. Seejuures
eeldatakse teatud omaduste olemasolu, mida omistatakse
inimesele niteks tema rassi, rahvuslikku, etnilisse, soolisse
vi muusse sotsiaalsesse gruppi kuulumise tttu. Sellised
ootused piiravad inimeste vaba valikut ja on seetttu
diskrimineerivad.
Sotsialiseerumise kigus omandatakse kultuurimustreid ja
kitumisnorme, mida hiskonna poolt oodatakse, nende alusel
kujuneb identiteet41
ja enesehinnang. Kuigi viimased on ajas
muutuvad ja osaliselt muudetavad, mrab kehtiv isikute- ja
rhmadevaheliste suhete ssteem ra selle, millise staatuse isik
vi isikute rhm omandab. Naiste ja meeste, laste ja vanade,
enamus- ja vhemusrahvuste, tervete ja erivajadustega isikute
erinevaid rolle, sotsiaalset seisundit ning nende majandusliku ja
poliitilise vimu ulatust hiskonnas mjutavad arvamused ja
ootused, mis pitakse perekonnalt, spradelt, arvamusliidritelt,
religioossetest ja kultuuriasutustest, koolist, tlt, reklaamidest ja
meediast.
Kultuuri ja kogemuse kaudu internaliseeritud ja omaksvetud
arusaamade kohaselt nhakse tegelikkust normaalsena,
muutumatuna ja tavalisena. Selliselt tekkinud ja sageli
normaalseks ja enesestmistetavaks peetav ebavrdsus ohustab
inimeste vrikust, nendevahelist vrdsust ja sotsiaalset iglust.
Teatud gruppide niisugune ebasoodsam kohtlemine jtkub seni,
kuni seda ei teadvustata, ei mrgata ega analsita.
Struktuurne, institutsionaalne diskrimineerimine on raskemini
tuvastatav kui kellegi poolt toime pandud otsene vi kaudne
41
Identiteet inimese enda loodud/omaks vetud, suhteliselt psiv,
mtestatud ja integreeritud ngemus iseendast, sh oma unikaalsetest
omadustest ja kogemustest (personaalne identiteet) ning oma sotsiaalsetest
suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (sotsiaalne identiteet).
-
32
diskrimineerimine ja individuaalsete kaebustega ei saa olukorda
parandada. Selleks et vljakujunenud ebavrdsust vhendada
(sest see just tingibki taas ja taas mingite gruppide ebasoodsama
olukorra), rakendatakse positiivseid meetmeid ja ebavrdsuse v-
hendamist erinevate poliitikameetmetega, sh vrdse kohtlemise
edendamise kohustust.
Struktuurne diskrimineerimine ilmneb tturul, kus naised ja
vhemusrahvustesse kuuluvad ttajad on vhemtasustatud ja
ttavad vheprestiiikatel kohtadel.
Struktuurse diskrimineerimise ilminguteks on ka see, kui
madalama staatusega gruppidesse kuuluvad inimesed kogevad
ebasoodsamat kohtlemist mitte ainult situatsioonides, kus
diskrimineerimine juriidiliselt keelatud on (peamiselt seoses
teluga), vaid igapevaselt vljendatuna kas halvustavates
nimetustes, alandavas kitumises, vaba tahte allasurumises,
sildistamises, sdistamises, solvangutes, nendevastases
vgivallas jms, olgu siis teiste isikute vi institutsioonide (nt
meedia) poolt.
Nii institutsionaalne kui ka struktuurne diskrimineerimine on EL ja
Eesti iguses kaetud otsese ja kaudse diskrimineerimise
mistetega. Diskrimineerimisvastaste igusnormide ja poliitika
areng on tinginud mitmese, mitmekordse ja likuva e. lbipimuva
diskrimineerimise mistete kasutuselevtu. Need misted
peegeldavad thelepanekut, et iga fsilise isiku identiteet on
keerukas ja mitmetahuline.
Tema inimigusi vidakse rikkuda mitmel erineval alusel
rahvuse, etnilise pritolu, soo, vanuse jms tttu, mis kik
moodustavad oma osa tema identiteedist.
Mitmesest diskrimineerimisest rgitakse juhtudel, kui isiku igusi
piiratakse mitmel erineval diskrimineerimise alusel, mis teatud
tingimustes vivad toimida samaaegselt (ristuv diskrimineerimine)
-
33
vi ksteisest sltumatult ning neil vib olla kumulatiivne efekt
(mitmekordne ja kompleksne diskrimineerimine).42
Isik vib diskrimineerimist hes olukorras tunnetada niteks
vanuse, mnes teises aga puude vi usulise veendumuse alusel.
Samuti vib isik, kes kuulub teatud vhemusrahvusesse, on
naissoost ja liikumispuudega, tunda, et hes situatsioonis on teda
korraga kigil alustel ebasoodsamalt koheldud. Nn likuva
diskrimineerimise mistega kirjeldatakse olukorda, kus isik
tunneb, et diskrimineerimise alused on lahutamatult seotud ja
ksteist mjutavad. Mitmese diskrimineerimise analsimine on
aidanud selgitada, kuidas diskrimineerimist tlgendatakse.
Niteks homoseksuaalse orientatsiooniga mehed tlgendavad
telus juhtuvat diskrimineerimist nende homoseksuaalsuse tttu,
lesbid aga samalaadses situatsioonis nende naiseksolemise
tttu.43
Mitmetes liikmesriikides tehtud uurimused nitavad, et
ebaproportsionaalselt suur risk langeda seksuaalse
ahistamise ohvriks on lahutatud ja lahku linud, noortel, sja
tturule tulnud ning reguleerimata vi juhuslike
tlepingutega, aga ka mittetraditsiooniliste tdega
tegelevatel, puuetega, lesbilistel ja rassilistest vhemustest
prit naistel. Ahistamise suhtes kergemini haavatavad on ka
homoseksuaalsed ja noored mehed.44
Kasutatavad terminid on siiski veel alles teoreetiliste ksitluste
tasemel45; 46
ja nende juriidilist mratlust ei ole EL-i igusest
42
Makkonen, T. Multiple, Compound and Intersectional Discrimination. Bring-
ing the Experiences of the Most Marginalized to the Fore. Institute for Human
Rights. bo Akademi University, 2002. 43
Mustola, Kati & Vanhala, Anna 2004. Seksuaalivhemmistj koskevan
kyselyn tuloksia. ss. 3057. Teoksessa Lehtonen, Jukka & Mustola, Kati
(toim) Eihn heterotkaan kerro Seksuaalisuuden ja sukupuolen
rajankynti tyelmss. ESR Tutkimukset ja selvitykset 2/04. Helsinki:
Tyministeri. 44
Kauppinen, K. Seksuaalinen hirint. 45
Ibid.
-
34
leida. Kll aga on nn vrdse kohtlemise direktiivide47
preambulates rhutatud vajadust silmas pidada soolise
ebavrdsuse aspekti muudel alustel toimuda viva
diskrimineerimise puhul, viidates, et naised kannatavad tihti
mitmekordse diskrimineerimise all. Rhutatakse, et erandid, mis
on lubatud muudel alustel, ei tohi olla sooliselt diskrimineerivad
(2000/78/E art 6 lg 2). Vajadus lahendada mitmekordse
diskrimineerimise probleem selle diskrimineerimisena
mratlemise ja thusate iguskaitsevahendite ettengemise
kaudu on Euroopa henduse tasemel teadvustatud,48; 49 aga
sellise diskrimineerimise igusliku mratluse vljattamine
seisab alles ees.
Diskrimineerimise olemuse mistmiseks vib eristada nn
grupivlist ja grupisisest diskrimineerimist.50 Isik vib tunda end
46
Fredman, Sandra. (2005). Double trouble: Multiple Discrimination and EU
law. European Anti-Discrimination Law. Review issue No. 2. p. 14, ibid p. 14. 47
Nukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/E, millega rakendatakse
vrdse kohtlemise phimte, sltumata isikute rassilisest vi etnilisest
pritolust (ET L 180, 19.7.2000, lk 22), 27. novembri 2000. aasta direktiiv
2000/78/E, millega kehtestatakse ldine raamistik vrdseks kohtlemiseks t
saamisel ja kutsealale psemisel (ET L 303, 2.12.2000, lk 16). 48
2008. aasta Euroopa Komisjoni poolt menetlusse antud Nukogu direktiivi
eelnu, millega rakendatakse vrdse kohtlemise phimtet, sltumata isikute
usutunnistusest vi veendumustest, puudest, vanusest vi seksuaalsest sttu-
musest (KOM 2008) 426, lplik; 2008/0140(CSN). 49
Taani Inimiguste Instituudi uurimisaruandes Mitmekordse
diskrimineerimise tkestamine praktika, poliitika ja igusaktid (Tackling
Multiple Discrimination Practices, policies and laws, European Commission
report, 2007) rhutatakse, et diskrimineerimise ja ebavrdsuse
likvideerimiseks tuleb leida toimivad lahendused mitmekordse
diskrimineerimise vastu vitlemiseks. Euroopa henduste Ametlike
Vljaannete Talitus, 2007. ISBN 978-92-79-06953-6; Burri, S. and Schiek, D.
Multiple Discrimination in EU Law Opportunities for legal responses to
intersectional gender discrimination? The European Network of Legal Experts
in the Field of Gender Equality, 2009. 50
Makkonen, T. Multiple, Compound and Intersectional Discrimination.
Bringing the Experiences of the Most Marginalized to the Fore. Institute for
Human Rights. bo Akademi University, 2002.
-
35
diskrimineerituna hiskonnas (niteks kui romade hulka kuuluvat
isikut), olles samal aja subordineeritud seisundis ja
diskrimineeritud oma rhmas seetttu, et kuulub rhma silmis
vhemvrtuslikumasse gruppi (niteks mustlaskogukonnas on
naistele ette nhtud palju vhem igusi kui meestele51). Samuti
vib niteks tuua mne etnilise vi usulise rhmituse, kus ollakse
vaenulikult hlestatud seksuaalvhemuste suhtes. On tdetud,
et diskrimineerimise kogemus ei muuda alati rhma vi mnda
selle liiget tundlikuks teistel alustel toimuva diskrimineerimise
suhtes.52
igusalases kirjanduses ja formaaljuriidilisel lhenemisel
keskendutakse tavaliselt ksikjuhtumitele, sndmustele, kus ht
vi mitut inimest on diskrimineeritud keelatud alustel. Sellistel
juhtudel kasutatakse mistet diskrimineerimisvaidlus ning
analsitakse pretsedendiigust. Mitmed uurijad53 on seisukohal,
et sndmusekeskne ehk formaaljuriidiline lhenemine ksikutele
diskrimineerimisjuhtumitele vi -sndmustele keelatud alustel ja
mratletud valdkondades vib jtta thelepanuta sellise kaudse
diskrimineerimise, mis tuleneb struktuursetest, sotsiaalsetest,
institutsionaalsetest vi organisatsioonilistest protsessidest.
Protsessikeskne lhenemisviis pab nha ja mista
diskrimineerimist selle ajaloolis-kultuurilises ja hiskondlikus
kontekstis, s.t protsessi(de)s, seoses millega on ebasoodsas
olukorras olevad rhmad ldse tekkinud, mille poolest nad on
jnud krvale vi allutatud domineerivate gruppide huvidele ja
51
Tali, M., Kollom, K., Velberg, M-L. Naised Eesti mustlaskogukondades.
Uurimuse aruanne. Tallinn, 2007.
http://213.184.49.171/est/HtmlPages/NaisedEestimustlaskogukondades_uurin
gurport/$file/Naised%20Eesti%20mustlaskogukondades_uuringuraport.pdf 52
Ibid. 53
Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed.
Viide: Benjamin Bowling, Racial Harassment and the Process of Victimiza-
tion, British Journal of Criminology, 33(2), 1993.
-
36
kuidas on nad hiskonnas marginaliseeritud, subordineeritud vi
trjutud.
1.5. Diskrimineerimist mjutavad ideoloogiad54
Mittediskrimineerimise phimte kuulub rahvusvahelisse
tavaigusse ning normidest, mis keelavad diskrimineerimise soo,
rassi ja etnilise pritolu phjal, ei ole lubatud eriti mingeid
krvalekaldeid. Samas on just nendel alustel diskrimineerimist
alalhoidvad ideoloogiad rassism, etnotsentrism ja seksism vga
sgavalt juurdunud hiskonna histeadvusesse ja sotsiaalsetesse
tavadesse, vljendudes lisaks argielulisele kitumisele nii keeles
kui ka knes. Keelel on otsene ideoloogiline mju sotsiaalse
reaalsuse mistmisele. Keelel on oluline roll kogemuse ja
identiteedi kujunemisel, reaalsuse konstrueerimisel.
Keelekasutus on sotsiaalse keskkonna ja kultuuri poolt
mratud, ks osa nn sotsiaalsetest tavadest. Keel on
thenduste looja, thenduste vahendaja ja edasikandja.
Keelekasutus mjutab valitsevaid identiteete ja sotsiaalseid
suhteid peaaegu mrkamatult.
Niteks on diskursuse analsi55 abil phjalikult uuritud, kuidas
keelekasutus peegeldab hoiakuid ja vrtushinnanguid just nn
tundlike tabuteemade ksitlemisel ja ideoloogilisel suunamisel.56
Rassism thendab ideoloogiat (ideedekogumit, hinnanguid,
mtteid, vrtusi ja hoiakuid) ja/vi kitumisviise, mille aluseks on
54
Vaimne raamistik keel, kontseptsioonid, kategooriad, metafoorid ja
representeerimisssteemid, mida eri klassid ja sotsiaalsed grupid kasutavad
hiskonnas toimuva mtestamiseks, mistmiseks ja mistetavaks tegemiseks. 55
Diskursuse analsiga uuritakse, kuidas keelelistes vahendites vljendub
domineerimine ja mil viisil on vljendused sotsiaalselt prevaleerivate
tundmuste ja ideoloogiate kandjad. 56
Teun A. van Dijk. Ideoloogia. Multidistsiplinaarne ksitlus. T Kirjastus,
2005.
-
37
uskumus, et on olemas erinevad rassid vi kultuurid, mida vib
hinnata krgemateks ja madalamateks, samuti peetakse
loomulikuks selle alusel tekkinud inimeste vaimset, sotsiaalset ja
iguslikku ebavrdsust. Rassistlikud ideoloogiad on tnapeval
ha enam hakanud rhutama kultuurilisi erinevusi bioloogiliste
asemel, vites, et need erinevused moodustavad letamatuid ja
lepitamatuid piire gruppide vahel ja rhutades loomulikku
vajadust hoida erinevaid gruppe lahus. Kitsamas mttes
peetakse rassismiks teatud vaenulikke, kahjustavaid petusi,
ettekujutusi ja hoiakuid ning nendest tulenevaid tegevusi.
Rassismiks nimetatakse ka uskumusi, praktikaid ja institutsioone,
mis diskrimineerivad inimesi neile omistatava rassi alusel.
Tnapeva teadus ei tunnista nii suuri geneetilisi erinevusi eri
nahavrvusega ega soost isikute vahel, mis igustaks hierarhilisi
suhteid. Teadlaste ja igusteadlaste hulgas on ldlevinud
seisukoht, et on ks rass inimrass. Geenid ei mra vahetult
indiviidide ja kogu hiskonna omadusi ning kitumist. ha enam
on teadvustatud kasutatavate kategooriate sotsiaalne
konstrueerimine mistete ja nende thenduse muutumine
ajalooliste ja kultuuriliste tegurite mjul.
Kuigi arvatakse, et rassism pole Eesti hiskonnas oluline
probleem, avaldub rassism ja ksenofoobia niteks eestikeelsel
internetilehtedel, kusjuures suurim agressiivsete kommentaaride
osakaal oli 20002007 Delfis 17% kommenteeritumate artiklite
juurde jetud arvamusavaldustest sisaldas vraviha57. Niteid
rassistlikust keelekasutusest vib aga leida ka arvamusliidrite
tekstidest. Eestile on ette heidetud ka meie romade olukorda
mustlaslaste paigutamist erikoolidesse.58
EL-i kigis
57
Uuringuprojekt Rassism ja ksenofoobia Eestis. Justiitsministeerium, 2007. 58
Rassismi ja sallimatuse vastu vitlemise Euroopa komisjoni kolmas aruanne
Eesti kohta, 2006.
-
38
liikmesriikides on tuvastatud romade diskrimineerimine
juurdepsul haridusele, eluasemele, tervishoiuteenustele ja
tturule.59
Oma kultuuri ksitlemine normina ehk etnotsentrism tingib teiste
rhmade kirjeldamise teistsugusena, vhemvrtuslikuna. Etno-
tsentrism on ks tugevamaid diskrimineerimise allikaid.
Eestis lbiviidud uuringu phjal selgub, et venelaste poolt
ebavrdse kohtlemise tunnetamine on eestlaste omast
mrgatavalt krgem. Ebavrdse kohtlemisena tajutakse
ldist halvustavat suhtumist vi nuet rkida emakeelest
erinevat keelt. 8% eestlastest ja 23% venelastest kinnitab, et
teda on rahvusliku pritolu tttu ebavrdselt koheldud. 32%
venelastest ja 17% eestlastest oli ksitlusele eelnenud aasta
(2007) jooksul olnud tunnistajaks kaaskodaniku ebavrdsele
kohtlemisele.60
Seksism on mtteviis, mille kohaselt ks vi teine sugu on
automaatselt vimekam, vrtuslikum vi vhem vrtuslik kui
vastassugu. Seksism vljendub poistele ja tdrukutele, naistele ja
meestele omistatavates ja neilt oodatavates stereotpsetes ja
isiksust piiravates omadustes, oskustes ja rollides. Seksismi
puhul on tegemist soolise diskrimineerimisega inimest
hinnatakse tema soolise kuuluvuse, mitte individuaalsete vimete
phjal. Keelekasutuses vib seksism ilmneda semantilise
alavristamisena.
Heteroseksismi kohaselt nhakse heteroseksuaalsust kui
loomulikku, normaalset ja ideoloogiliselt ainukest hiskonna poolt
http://www.coe.ee/?op=body&id=203 59
Euroopa Liidu uuringu vhemuste ja diskrimineerimise kohta EU MIDIS at a
glance ja mustlaste olukorda ksitleva raporti Data in Focus Report 1 The
Roma leiab aadressilt http://fra.europa.eu/eu-midis/ 60
Uuringuprojekt Rassism ja ksenofoobia Eestis. Justiitsministeerium, 2007.
-
39
aktsepteeritavat seksuaalsuse vormi. Selle arusaama kohaselt
peaksid kik bioloogilised mehed kituma igel mehelikul
kombel ja tundma seksuaalset huvi ainult naiste ja nendega
kooselu vastu. Kultuuri tasandil vljendub see haridusssteemis,
meedias, seadustes, keelekasutuses (omasooiharad vs
vastassooiharad, ebaloomulik seksuaalne orientatsioon) ja
avalikult geide ja lesbide heterodega vrdvrsuse eitamises.
Pshholoogiliselt ilmneb see ksikisiku hirmus vi vihas
homoseksuaalsuse suhtes (homofoobia), sellest vaikitakse, seda
ei taheta kohata ega sellest rkida. Hegemoonilise
maskuliinsuse omaksvtjate hulgas vib see viia vgivallani mitte
ainult homo- vi biseksuaalsete poiste/meeste vastu, vaid ka
nende meeste/poiste vastu, kes ei jrgi normatiivset mehesust (nt
heteroseksistlik kiusamine koolis).
Kik nimetatud ideoloogiad pavad toetuda nn loomulikule, loo-
duse vi jumala poolt mratud korrale. Lisaks on need
ideoloogiad konstrueeritud vastandamise phimttel, kus
eristatakse phimttekindlalt meie-nemad gruppe (meie,
eestlased, ja nemad, mitte-eestlased, mehelik on kik see, mis
pole naiselik...).
Ideoloogiaid iseloomustab ka vhemusrhmade vi nn teiste
ksitlemine homogeense rhmana, selle thelepanuta jtmine, et
nendesse kuuluvad isikud erinevad veel mitmete muude
karakteristikute poolest.
On veel hulk nhtusi, mis tulenevad inimeste erinevatest
hirmudest ksenofoobia, homofoobia, antisemitism, islamofoobia,
mis omakorda mjutavad diskrimineerivaid hoiakuid ning
kitumist. Ksenofoobiaks nimetatakse vaenulikku suhtumist
isikutesse, kes on prit muust riigist vi kuuluvad teise etnilisse
gruppi, samuti teistsugustesse traditsioonidesse ja kultuuridesse.
Homofoobia on kartus vi plgus lesbide ja geide suhtes, mis
vljendub homovihas ja nende diskrimineerimises. Antisemitism
thendab vaenulikkust, eelarvamusi vi diskrimineerimist juutide
-
40
vi judaismi suhtes, islamofoobia vaenulikkust, eelarvamusi vi
diskrimineerimist islami usku olevate inimeste suhtes.
1.6. Diskrimineeriva kitumise phjused ja diskrimineerimine kui protsess
Diskrimineeriva kitumise skaala on lai, ulatudes narrimisest ja
kiusamisest teistsuguste eluviiside halvustamise ja eiramise vi
koguni fsilise vgivallani.
Suur osa diskrimineerimistest ei toimu siiski niivrd isikute
ja institutsioonide pahatahtlikkuse tttu, kuivrd pigem
kskiksusest ja teadmatusest selle kohta, millised
tagajrjed vivad olla otsustel, tegevustel vi tegevusetusel,
tavadel, organisatsioonides vljakujunenud praktikatel,
avaldatud arvamustel ja kasutatud knekujunditel.
Diskrimineerimise ja domineerimisega on tegemist enamasti siis,
kui mne isiku vi rhma suhtes ollakse negatiivselt hlestatud,
eelarvamuslikud, rakendatakse stereotpiseerimist, marginali-
seerimist, nhtamatuks tegemist, lapsikuna nitamist, trivialisee-
rimist jms vtteid.
Eelarvamuste puhul on tegemist arvamuse kujundamisega ilma
eelnevate teadmisteta. Ka eelarvamused omandatakse
sotsialiseerumisprotsessi kigus ning neid on vga raske muuta
vi vlja juurida. Eelarvamused, ideed ja seisukohad, mis
hiskonnas on vlja kujunenud mingite inimrhmade suhtes, on
mjutatud ajaloost, poliitikast, majanduslikest ja sotsiaalsetest
struktuuridest. Eelarvamuslikud hoiakud on pitud, suhteliselt
psivad positiivsed vi negatiivsed hinnangud millegi vi kellegi
kohta, mis ei mra otseselt vastavat kitumist, on aga seotud
omaksvetud vrtustega.
-
41
Eelarvamuslikult suhtutakse sageli indiviidi ainuksi seetttu,
millisesse gruppi ta kategoriseeritakse, omistades konkreetsele
inimesele grupile omaseks peetavaid jooni. Eelarvamused on ka
ldistused ja hinnangud terve grupi kohta he liikme kitumise
phjal. ksik thelepanek vi individuaalne kogemus kujuneb
eelarvamuseks eriti siis, kui seda toetavad kogukonnas kehtivad
sotsiaalsed normid vi teiste inimeste hoiakud61.
Eelarvamuste puhul on tegemist suhtumiste kogumiga, mis
on vlja kujunenud nhtavalt eristatavate inimgruppide
(rahvus, sugu, usk, puue) suhtes, kellega puuduvad tihedad
sotsiaalsed suhted, kelle suhtes ollakse suhteliselt
negatiivselt hlestatud ja kellest ennast eristatakse.
Isikul vivad kll olla eelarvamused, aga ta ei pruugi seetttu ki-
tuda diskrimineerivalt. Nagu ka eelarvamustevabad inimesed vi-
vad vhemusgruppidesse kuuluvaid isikuid ebavrdselt kohelda.
Seoses diskrimineerimisega kirjeldatakse eelarvamust kui mingit
hoiakut, mis kujuneb stereotpide, individuaalsete negatiivsete
tunnete ja gruppidevaheliste kontaktide puudumise vastastikuse
mju tulemusena.
Sotsiaalne distants thistab gruppide sotsiaalset eraldatust. Kui
sellele lisanduvad negatiivsed stereotbid ja tunded, kujuneb
eelarvamuslik hoiak ehk eelarvamus. Kik faktorid ei pruugi
ilmneda korraga ja sama tugevusega, vaid vivad eri olukorras ja
eri diskrimineerimise aluse puhul olla eri tugevusega.62
61
Gruppidevahelise (sh rahvuste) suhtluse ja kontaktide uuringutes on
tendamist leidnud tugev seos gruppidevahelise suhtluse tiheduse ning
positiivsete ja negatiivsete hoiakute (stereotpide) vahel, suhtluskogemused
erinevate rahvuste esindajate vahel soodustavad positiivse hoiaku tekkimist,
samas kui positiivne eelhoiak soodustab omakorda kontaktide tekkimist. 62
Ibid.
-
42
Joonis 1. Eelarvamusi kujundavad faktorid63
Eelarvamused viivad sageli hiskonnas diskrimineerimisele ja
diskrimineerimine omakorda tugevdab hiskonnas valitsevaid
eelarvamusi. Mlemad on seotud stereotpiseerimisega
inimrhmade kategooriate liigse ldistamisega. Paljud
vhemusgrupid (etnilised, religioossed, soolised ja teised
sotsiaalsed kategooriad) on hiskonnas stereotpiseeritud.
Stereotp on kujutlus, kus ks karakteristikute kogum (kas
positiivne vi negatiivne) omistatakse tervele grupile.
Stereotpidesse takerdumine toidab eelarvamusi ja takistab
ngemast teisi inimesi isiksustena. Diskrimineerimise oht on alati,
kui ksikindiviidi kohta tehakse mingi otsus tema grupikuuluvuse
alusel. Diskrimineerivad stereotbid on psivad, neid ei kalduta
kummutama ei loogiliste arutelude ega tenditega; stereotbid on
vrtuselise, peamiselt negatiivse varjundiga, sgavalt juurdunud
63
Makkonen, T. Diskrimineerimise peamised phjused, vormid ja tagajrjed.
International Organization for Migration (IOM), 2007.
-
43
inimesed ei mrka nende olemasolu ega seda, kuidas nad
mjutavad taju ja tegevusi; stereotbid on ebatpsed,
lihtsustatud ja liigselt ldistavad.
Stereotp ei ole ainult isiklik eelarvamus see on kultuuri
osa, mida antakse edasi helt plvkonnalt teisele kui vahendit,
mille abil alal hoida olemasolevaid vimusuhteid.
Tavaliselt on sellel grupil, kes eelarvamusi ja stereotpe alal
hoiab, hiskonnas parem sotsiaalne positsioon. Seega on
stereotbid ideoloogilised ideede vim kaitseb sotsiaalseid
huve. Stereotpidega manipuleerimine vimaldab mjutada
inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes.64
Kehtivad
stereotbid orienteerivad vhemusgruppidesse kuuluvaid isikuid
valima ka vastavaid elustrateegiaid, kitumisstiile, suhteid
teistega ja on seega piiravateks nende vabale arengule.
Stigmatiseerimine ehk hbimrgistamine on tegevus, mille
eesmrk on rhutada inimesele iseloomulikku joont, mille tttu ta
erineb enamikust. Inimese nimetamine mustanahaliseks ja
pilusilmseks, lombakaks vi prillipapaks on negatiivse varjundiga
ja diskrimineeriv. Nn nhtamatuks stigmaks on sageli kujunenud
homoseksuaalsus, mille avalikustamine loob vimaluse neid
isikuid stigmatiseerida, sildistada. Lesbile, geile vi biseksuaalile
omistatakse mingisugune omadus, iseloomujoon vi kitumisviis
puhtalt tema seksuaalse orientatsiooni alusel. Iseloomujooned,
mida lesbidele, geidele ja biseksuaalidele omaseks peetakse,
tulenevad sageli stereotpidest65.
64
Soolist ebavrdsust taastoodetakse kehtivate stereotpidega, mis
mravad ra naiselikkuse ja mehelikkuse, soole sobivad pere- ja ametirollid,
naistele ja meestele sobivad td jms. 65
Niteks vib homoseksuaalsuse kohta tuua vlja stereotpe, mis
seostuvad soolise mittekonformsusega (niteks see, et lesbid on mehelikud);
stereotpe, mis seostuvad sotsiaalsete rollidega (lesbid, geid ja biseksuaalid
-
44
Kui vetakse tsiviilpartnerlusseadus vastu, siis on kohe nha, et
ma olen homo. Siis tulevad uued probleemid. See on jlle ks
eristamise viis.66
Marginaliseerimine on protsess, mis viitab teatud inimgruppide
eristamisele ja krvaletrjumisele kogukonnas, organisatsioonis
vi terves hiskonnas. Niteks tipp-poliitikuist naisi marginali-
seeritakse meedias sotsiaalsete hoiakute tekitamise kaudu, mis
seavad kahtluse alla nende naiselikkuse, perekohustustega
toimetuleku jms. Meedia negatiivsetes uudistes mrgitakse
kindlasti ra etniline pritolu, kui vrtegu on toime pandud
domineerivasse gruppi mittekuuluva isiku poolt.
Nhtamatuks tegemine sarnaneb marginaliseerimisega, aga
viitab sellele, kuidas gruppe keeles, knes vi kuvandites
esitatakse. Phimehhanismiks on niteks see, et meedia esitab
domineerivat enamust seotuna staatuse, prestiii ja mjuvimuga,
teisi gruppe aga mitte, nagu need oleksidki nhtamatud.
Sotsiaalse trjutuse all meldakse heaolu vhenemise protsessi,
mis tekitab hiskondliku osalemise vhenemist, juetus- ja
pettumistunde svenemist ning hiskonnaelust eemaldumist.
Sotsiaalne trjutus vljendab sotsiaalse integratsiooni puudumist,
hiskonna liikmete suutmatust osaleda poliitilistes, majanduslikes
ja sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse trjutuse miste
hendab paljusid erinevaid sotsiaalseid ja majanduslikke
probleeme: vaesust, ebavrdsust, ruumilist suletust ja trjutust,
on videtavalt krvalekaldega ja rikuvad norme); stereotpe, mis seostuvad
suhete ja seksuaalkitumisega (geid on videtavalt pedofiilsed ja neil on vga
palju juhuslikke partnereid; lesbidel on videtavalt alles vljakujunemata
seksuaalsus); stereotpe, mis seostuvad homoseksuaalsuse phjustega
(homoseksuaalse poisi vanemad soovisid ttart, poisi elus puudus isakuju,
seksuaalne vrkohtlemine...). 66
Intervjuu uuringust GLBT-inimeste ebavrdne kohtlemine Eestis. Uuringu
lpparuanne.
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/
2008/1.1.pdf
-
45
diskrimineerimist, vhest sotsiaalset kapitali, usalduse defitsiiti,
vrtushinnangute ja kitumismallide sobimatust, abitust avalike
teenuste kasutamisel jne.67
Euroopa Liidus lbiviidud uurimuste andmetel on suurem
tenosus osutuda trjutuks mittestandardsetes
elamistingimustes elaval eakal inimesel, vaimse vi fsilise
puudega isikul, hariduseta noorukil, madala sissetulekuga
perekonnast prit naistel ning immigrantidel ja rahvusvhemustel.
Sellesse nimekirja vib veel lisada vikese sissetulekuga
ksikvanemad, pikaajalised ttud, homoseksuaalid, kodutud,
vangid ja nende perekonnad.68
Peamised sotsiaalset trjutust mjutavad sotsiaal-
demograafilised faktorid: sugu (naistel on suurem sotsiaalse
trjutuse risk), vanus (trjutus on iseloomulik eakamatele),
rahvus (mitte-eestlaste sotsiaalse trjutuse risk on veerandi
vrra krgem kui eestlastel) haridus (alg- ja phiharidusega
isikute sotsiaalse trjutuse risk on ligi kaks korda krgem kui
krgharidusega isikutel).69
1.7. Diskrimineerimise tasandid
Diskrimineerimine on protsess vi protsesside kogum, millega
inimesed paigutatakse teatud sotsiaalsetesse kategooriatesse,
millel on ebavrdsed igused, ressursid, vimalused ja vim.
67
Eurostati koostatud mitmemtmelise sotsiaalse trjutuse indeks sisaldab
tunnuseid, mis vljendavad (1) rahalisi raskusi toimetulekul,
(2) phivajaduste rahuldamatust, (3) keskmiselt halvemaid elamistingimusi,
(4) vajalike kestuskaupade puudust, (5) halba tervislikku seisundit, (6)
ebapiisavaid sotsiaalseid kontakte ning ldist eluga rahulolematust. Eurostat Recommendations on social exclusion and poverty statistics, Document CPS
98/31/2, (Luxembourg).1998 http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_SDDS/Annexes/tsdec210_esms_an6.pdf 68
Low income and deprivation in an enlarged Europe. 2004.
http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2003/105/en/1/ef03105en.pdf 69 Low income and deprivation in an enlarged Europe. 2004. http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2003/105/en/1/ef03105en.pdf
-
46
Diskrimineerimine toimub hiskonnas kolmel omavahel seotud
tasandil isikulisel ehk personaalsel, kultuurilisel70 ja
struktuursel.71
Diskrimineerimise olemust aitab mista selle
analsimine igal nimetatud tasandil.
Isikulisel tasandil ilmneb diskrimineerimine tihti vaid
eelarvamusena, millest isegi ei olda teadlik. Eelarvamused,
negatiivsed hoiakud vivad olla kas vljendatud (nt Ma ei ole kll
rassist, aga) vi vljendamata, indiviidi siseveendumused,
mida ta ei avalikusta, vi hoopiski sgavalt omaksvetud
stereotbid.
Joonis 2. Diskrimineerimise ja domineerimise koosmju
70
Kultuur vrtuste, teadmiste, uskumuste, kitumisnormide,
mtlemistpide, stiilikaanonite jms hiskonnaelu intellektuaalsust
vljendavate nhtuste kogum, hiskonnaelu eriomane korrastus, milles
kajastub inimolemise ja -tegevuse kvalitatiivne erinevus mis tahes
bioloogilisest eluvormist. Vib ksitada informatsioonissteemina, milles
mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, silitatakse ja edastatakse
ksikisikult ksikisikule ja plvkonnalt plvkonnale hiskondlikult sisukat
kogemust. 71
Thompson, N. Promoting equality. Challenging discrimination and oppres-
sion. Second edition. PalgraveMacmillan, 2003.
-
47
Diskrimineerimise ksitlemine ainult indiviidi kitumisena jtab
thelepanuta laiema keskkonna kultuurilised, sotsiaalsed ja
majanduslikud faktorid.
Iga indiviid elab ja tegutseb mingis kultuurikeskkonnas. Tema
omaksvetud uskumused, vrtused, hoiakud ja tegevused
peegeldavad valdavalt keskkonnapoolseid norme ja ootusi.
Kultuur on selline sotsiaalne tegur, mis kontrollib elulaadi,
thendusi, mida mingitele nhtustele omistatakse, peegeldades
norme, kitumismustreid, mida plvkonnalt plvkonnale edasi
antakse. Kultuurinhtuseks on meie-nemad eristamine, sh
etnotsentrism. Keelel on kultuuris oluline roll.
Kultuur omakorda on mjutatud makrotasandist hiskonna
struktuurist sotsiaalsetest, poliitilistest ja majanduslikest
hiskonnakorralduse aspektidest.
Sellest, millised sotsiaalsed grupid on eristatavad, kuidas jaguneb
formaalne ja mitteformaalne vim ning ressursid. Struktuurne
tasand peegeldab vimu rakendamise sotsiaalseid praktikaid.
-
48
Tabel 1. Diskrimineerimise ja domineerimise analsimise aspektid
Suhete analsitasand
Suhete tp Uuritavad tunnused
Makrotasand. Suhete tp: domineeriv grupp ja vhemusgrupp, Isiksus ja hiskond (riik)
hiskondlikud (seadus)normid ja sotsiaalsed institutsioonid (haridus, tturg, poliitikad)
Mdid, ideoloogiad, ettekujutused ja teadmised