võnnu päästekomando detailne analüüs

VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO ANALÜÜS 2011. a.

1

Võnnu päästekomando

Päästeteenistujaid: 10

Sõidukid:

põhiauto-1

tulekustutusauto-1

paakauto-1

ametiauto-1


2

1. Ümberkorralduse eesmärk, tulemus ja kriteeriumid

Päästekomandode võrgustiku ümberkorralduse laiemaks eesmärgiks on riikliku elupäästva

päästetegevuse kättesaadavuse suurendamine riigis eesmärgiga vähendada hukkunute ja

vigastatute arvu ning tagada päästesündmusel kiirem ja professionaalsem abi,

päästeteenistujate ohutus riskikeskkonnas ning vabatahtlike päästekomandode kaasamisel

abikaugetes piirkondades päästetöö tegemine ja kogukonna turvatunde suurendamine.

Võnnu päästekomando ümberkorralduse tulemusena suurendatakse piirkonna

päästekomandode päästetöö baasteenuse osutamise võimekust ning valmisolekut reageerida

päästesündmusele.

Riiklike päästekomandode võrgustiku planeerimise kriteeriumid

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid riiklike päästekomandode võrgustiku

planeerimisel:

1) Riiklik päästekomando peab osutama päästetöö baasteenust, reageerima päästesündmusele

24/7 vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga (ründava taktika kasutamine,

elupäästevõime tagamine) (2011 tase 26);

2) Riiklik päästekomando peab olema piirkonnas, mille elanike arv on vähemalt 5000 (2011

aasta tase 57);

3) Riiklik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 1 minuti jooksul alates

Häirekeskuselt väljasõidukorralduse saamisest;

4) Riikliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 9 minutit (2011 aasta

tase 8.50 minutit);

5) Riiklike päästekomandode baasteenus tagatakse kuni 15 minuti jooksul vähemalt 90%

elanikkonnale (2011 tase 4-liikmelise komando (26) piirkonnas 72,86% elanikest);

6) Elupäästevõime ja ründava taktika kasutamise tagab kuni 10 minuti jooksul sündmuskohal

olev päästeressurss, mis on üle 25 000 elanikuga piirkonnas 5- liikmeline ja 1 põhiautoga

päästemeeskond ning üle 50 000 elanikuga piirkonnas 9- liikmeline ja 2 põhiautoga

päästemeeskond;

Võnnu päästekomando ümberkorraldamise kriteeriumid

Võnnu päästekomando ümberkorraldamise põhjused on:

1) Päästekomando ei taga aastaringset elupäästevõimet (4-liikmelist valvet) (Päästetöö

infosüsteem OVA);

2) Elanike arv komando teeninduspiirkonnas on alla 5000 (SiM, Rahvastikuregister);

3) Päästekomando töökoormus ja riskide tase on madal võrreldes ülejäänud riiklike

päästekomandodega (Päästetööde valdkonna analüüs ja hindamine, ekspertarvamus);


3

2. Analüüs

Ümberkorraldusest mõjutatud piirkond

Võnnu päästekomando ümberkorraldamine puudutab peamiselt Võnnu valda, aga mõjutatud

on ka Mäksa, Ahja ja Haaslava vallad; Mooste vallast Rasina, Kastmekoja ja Kadaja küla;

Meeksi vallast Sikakurmu, Rõka ja Järvselja küla ning Vaste-Kuuste vallast Lootvina küla.

Kaart: Kohalikud omavalitsused Võnnu päästekomando tööpiirkonnas


4

Võnnu vald

Võnnu vald asub Tartu maakonna kaguosas, piirnedes Mäksa, Haaslava ja Meeksi vallaga

(Tartumaa) ning Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga (Põlvamaa). Võnnu valla pindala on

232,6 km2, millest 60,3 km

2 hõlmab enda alla Emajõe Suursoo kaitseala. Vallas elab

01.01.2008 seisuga 1138 elanikku. Asustus paikneb peamiselt Võnnu aleviku ümbruses ja

kahel pool Tartu-Räpina maanteed.

Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning Hammaste-Mehikoorma

riigitee. Võnnu valla territooriumil voolab 4 jõge (Ahja, Apna, Kalli ja Luutsna jõgi) ning

suuremad järved on Võngjärv, Ahijärv, Leegu järv ja Kalli järv. Valla territooriumil asuvad

ettevõtted tegelevad puidutöötlemise, põllumajandusliku tootmise ning teenindusega. (Võnnu

valla arengukava aastateks 2007-2013).

Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt: www.vonnu.ee ja valla arengukava

leiab: http://www.vonnu.ee/avalik%20teave/arengukava.pdf.

Mäksa vald

Mäksa vald paikneb Tartu maakonnas, Tartu linnast kagus. Omavalitsuse piir kulgeb põhjast

mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ning Vara ja Võnnu valdadega,

lõunast Võnnu vallaga ning läänest Haaslava vallaga. Mäksa valla pindala on 136,5 km2.

Omavalitsuses on umbes 4700 ha metsamaad, 600 ha rohumaad ja 4600 ha haritavat maad.

Rohkem kui kolmandiku omavalitsuse pinnast hõlmab looduskaitse alla kuuluv Emajõe-

Suursoo.

Maksa vallas domineerib vaike- ja keskmise suurusega ettevõtlus, mis on orienteeritud

põllumajandussaaduste ja ehitusmaterjalide tootmisele ning puidutöötlemisele. Rohkem infot

valla kohta võib leida valla kodulehelt: http://www.maksavald.ee/.

Ahja vald

Ahja vald asub Tartu- ja Põlvamaa piiril, Tartust 34 km ja Põlvast 25 km kaugusel. Asustus

on koondunud peamiselt valda läbiva Tartu-Räpina maantee ja sellelt hargneva Põlva ja

Vastse-Kuuste maantee äärde. Valla pindala on 72,2 km2, millest 35% moodustavad metsad

ja 57% on põllumajanduslik maa.

Ahja vallas on (seisuga 31.12.2004) 47.5 km riigimaanteid ning 94 km kohalikke ja erateid.

Valda läbib riikliku tähtsusega Tartu – Räpina maantee. Ahja suurim tööandaja on lihatööstus

AS Wõro Kommerts. Rohkem infot valla kohta võib leida valla kodulehelt:

http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1109&.

Haaslava vald

Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja,

kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning

läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km², millest 35% on metsa- ja 52%

põllumaa.

http://www.vonnu.ee/

http://www.vonnu.ee/avalik%20teave/arengukava.pdf


5

Valla territooriumil olevate teede kogupikkus on 168,5 km. Liiklustihedus on suurem

Tõrvandi - Roiu - Uniküla ja Vana-Kuuste – Roiu – Luunja suundadel. Vallale kuuluvate

kohalike maanteede kogupikkus on 69,2 km. Rohkem infot valla kohta võib leida valla

kodulehelt: http://www.haaslava.ee/.

Piirkonna ohud

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Mõisted tulenevad kemikaaliseadusest ja tähistavad teatud alammäärast (ohtlik ettevõte) või

künniskogusest (A-kategooria suurõnnetuse ohuga ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõte) suuremas koguses ohtlikke aineid käitlevaid ettevõtteid. Nimetatud ettevõtetele on

viidatud ka hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus

või varing tööstus-või laohoonetes“ riskianalüüsis. NB! Andmed pärinevad Maa-ameti

ohtlike ainete kaardirakendusest. 1. oktoobrist 2011 muutusid teatud ohtlike ainete

kemikaaliseadusest tulenevad alammäärad, mistõttu näiteks tanklad ei kuulu enam

kemikaaliseaduse mõistes ohtlike ettevõtete alla. Seda uuendust Maa-ameti kaardirakenduses

veel ei ole ja tulemus annab hetkel ka tanklate ohu kategooriaks ohtlik. Samas jäävad ka

tanklad hädaolukorra „Ulatuslik tulekahju, plahvatus või varing tööstus-või laohoonetes“

mõistes ohtlike ainete käitlejateks ning seetõttu on nende äratoomine ohtliku objektina

siinkohal ikkagi põhjendatud.

II Metsatulekahjud

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“

riskianalüüsis on kajastatud kahte metsade tuleohuga seotud kaarti:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – metsatulekahjude esinemissagedust arvestades on

vastavalt keskkonnaministri 21.02.2007 a määrusele nr 14 „Suure, keskmise ja väikse

tuleohuga maakondade jaotus“ jaotatud Eesti erineva tuleohuga maakondadeks. Tegemist on

maakonna täpsusega, sellest tulenevalt on kõik ühe maakonna vallad ühesuguse tuleohuga.

B Tuleohtlik mets – tulenevalt metsade kasvukohast, vanusest ja seal kasvavatest puuliikidest

on Eesti vallad jagatud metsade tuleohtlikkuse osas kolme kategooriasse (madal, keskmine ja

kõrge).

III Üleujutusalad

Hädaolukorra seadusest tulenevas hädaolukorra „Üleujutus tiheasustusalal“ riskianalüüsis on

toodud üleujutusohuga seotud olulised riskipiirkonnad Eestis, kus üleujutus võib mõjutada

rohkem kui 500 inimest. Ükski nimetatud valdadest ei kuulu olulise riskipiirkonna hulka.

Mõnedes toodud valdades võib küll esineda üleujutusi (eelkõige kevadisest suurveest

põhjustatud), kuid kuna seeläbi mõjutatud inimeste hulk ei ole suur, ei ole neid olulise

riskipiirkonnana nimetatud.

IV Rannikureostus

Kõik rannikul asuvad vallad on ära nimetatud potentsiaalse rannikureostuse riskipiirkonnana,

mida saab seostada ka hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Ulatuslik

rannikureostus“ riskianalüüsiga.


6

V Raudteeõnnetused

Kõik vallad, mida läbib raudtee on ära nimetaud potentsiaalse raudteeõnnetuse kohana. Antud

oht on seotud hädaolukorra seadusest tulenevate hädaolukordade „Paljude kannatanutega

õnnetus reisirongiga“ ja „Paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga

õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga“ riskianalüüsidega.

VI Maanteed

Ära on toodud põhimaanteede (nimeliselt) ja tugimaanteede olemasolu vallas. Oht seotud

hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra „Paljude kannatanutega õnnetus maanteel“

riskianalüüsiga.

Võnnu vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Keskmine tuleoht

B Tuleohtlik mets - Madal

III Üleujutusalad:

A Oluline riskipiirkond - EI

IV Rannikureostus – EI

V Raudteeõnnetus - EI

VI Maanteed:

A Põhimaantee – EI

B Tugimaantee - JAH

Mäksa vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted - EI

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Madal

III Üleujutusalad:




VI Maanteed:


B Tugimaantee - JAH


7

Ahja vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

E

ttev

õtt

e

nim

i

Oh

u

kat

ego

ori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kon

d

AS Mahta

Ahja tankla Ohtlik bensiin(10);diislikütus(10

) Tartu

mnt. 17 Ahja

alevik Ahja vald Põlva

maakond

II Metsatulekahjud:

A Metsatulekahjude esinemissagedus – Suur tuleoht

B Tuleohtlik mets - Kõrge

III Üleujutusalad:




VI Maanteed:


B Tugimaantee - JAH

Haaslava vald

I Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted:

Ett

evõtt

e

nim

i

Ohu

kat

egoori

a

Kem

ikaa

lid

(t)

Aad

ress

Asu

la

Om

aval

itsu

s

Maa

kond

Arujõe

OÜ Ohtlik bensiin; diislikütus Meistrite

14 Roiu

alevik Haaslava

vald Tartu

maakond

AS Baltoil Ohtlik

atsetoon; metanool; klaasipesu

tooraine (etanool); nitrolahusti;

eribensiin; liav 200 lahusti;

mootoriõli SAE30; sae ketiõli;

jahutusvedelik; liav110 lahusti;

euro sanu (fosforhape);

monoetüleenklükool Männi 1 Roiu

alevik Haaslava

vald Tartu

maakond

II Metsatulekahjud:


B Tuleohtlik mets - Kõrge


8

III Üleujutusalad:


IV Rannikureostus - EI

V Raudteeõnnetus – JAH

VI Maanteed:


B Tugimaantee - EI

Tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavad piirkonna objektid

Käesolevas analüüsis on toodud objektide loetelu, mis kujutavad riski tulekahju sündmuse

puhul ning seavad ohtu rohkem elanikke ja võivad põhjustada suurema varalise kahju.

Nimetatud objektidele viiakse päästeasutuse poolt tuleohutusülevaatusi vastavalt

riskihindamistele kord ühe kuni viia aasta jooksul.

Objekti nimetus Omavalitsus Aadress Liik

Friedebert Tuglase nimeline

Ahja Keskkool Ahja vald Ahja, Tartu mnt 23

haridus

Ahja Lasteaed Ahja vald Ahja, Illimari 3 haridus

Ahja Hooldekodu Ahja vald Ahja, Nooruse 2 hoolde

Sillaotsa Põhikool Haaslava vald Päkste haridus

Roiu Lasteaed Kukupai Haaslava vald Roiu haridus

Baltoil AS Haaslava vald Roiu tööstus

Natural House OÜ Haaslava vald Roiu tööstus

Kaagvere Erikool Mäksa vald Kaagvere haridus

Melliste Algkool-Lasteaed Mäksa vald Melliste haridus

Hooldekodu Härmalõng Mäksa vald Kastre hoolde

Mäksa Seeme Tootmisühistu Mäksa vald Melliste põllum

Tamme Kuivatid AS Mäksa vald Melliste põllum

Flainest AS Mäksa vald Vana-Kastre tööstus

Võnnu Keskkool Võnnu vald Võnnu haridus

Võnnu lasteaed Värvuke Võnnu vald Võnnu, Tööstuse tee 2 haridus

EELK Võnnu Jakobi kogudus Võnnu vald Võnnu kultuse

Võnnu Haigla SA Võnnu vald Võnnu, Tööstuse tee 4 ravi

Bohlen AS Võnnu vald Lääniste tööstus

Ökoehitus AS Võnnu vald Võnnu tööstus

Avi Puidutöökoda AS Võnnu vald Võnnu tööstus

Tabel: Kõrgendatud riskitasemega objektid Võnnu, Ahja, Haaslava ja Mäksa vallas


9

Tulekahju häireedastusteenusega liitunud objektid

Häireedastusteenus on mõeldud kõrgendatud riskiga objektidele. Kõrgendatud riskiga

objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning

võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja

majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid

ja laohooned, kultuuriasutused, jne. Vastavalt siseministri määrusele "Nõuded automaatsele

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse" on teatud

objektidel kohustuslik tulekahjuteadete edastamine Häirekeskusesse.

Maakond Linn-vald Aadress Objekti nimetus

Põlvamaa Ahja vald Ahja Wõro Kommerts AS Ahja vorstitööstus Tartumaa Haaslava vald Roiu, Männi 1 Baltoil AS

Tabel: Piirkonna kõrgendatud riskiga objektid, milledel on kohustuslik tulekahjuteadete

edastamine Häirekeskusesse

Piirkonna elanikud

Võnnu valla territooriumil on üks alevik (Võnnu) ja 12 küla: Agali, Ahunapalu, Hammaste,

Imste, Issaku, Kannu, Kurista, Kõnnu, Liispõllu, Lääniste, Rookse ja Terikeste- suuremad

nendest on Lääniste ja Kurista. Suurima elanike arvuga on Võnnu alevik - 584 elanikku.

Võnnu valla asustustihedus (2007 seisuga) on 5,2 inimest/km2, mis on Tartu maakonnas üks

väiksemaid.

Mäksa vallas elab (01.01.2011) seisuga 1687 inimest. Omavalitsuses on 16 küla, suurimad on

Melliste, Kaagvere, Võõpste ja Mäksa. Keskmine asustustihedus on 12 inimest ruutkilomeetri

kohta (suure osa valla pindalast moodustab Emajõe-Suursoo).

Ahja valla elanike arv (01.01 2011 seisuga) on 1115 ja asustustihedus on 15 inimest

ruutkilomeetril. Ahja vallas on 8 küla ja 1 alevik (Ahja), alevikus elab üle poole valla

elanikest.

Haaslava vallas elab 1856 inimest (01.01.2010 seisuga). Rahvastiku tihedus on 16,87

inimest/km2.

Elanike arv komando piirkonnas on alla 5000 elaniku. Võnnu päästekomando on lähimaks

komandoks 4178 püsielanikule:

- 5 minuti tsoonis elab 732 inimest;




- 28 minuti tsoonis elab 4178 inimest.

Võnnu päästekomando ümberkorraldamisel tuleb olemasolevad asustusüksused jaotada

järgmiste lähimate komandode vahel, mistõttu 10 minutiga vaadeldavat piirkonda ei kaeta:


10


- 20 minuti tsoonis elab 2217 inimest


- 39 minuti tsoonis elab 4178 inimest.

Asula Valla nimi Maakond Komando Võnnu PK

aeg (min)

2

komando

2 komando

aeg (min)

Elanike arv

7.10.2010

Vana-Kastre küla Mäksa Tartu VÕNNU 12 Tartu 12 69

Melliste küla Mäksa Tartu VÕNNU 8 Tartu 15 484

Sudaste küla Mäksa Tartu VÕNNU 12 Tartu 15 88

Sarakuste küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 15 56

Uniküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 11 Tõrvandi 16 106

Poka küla Mäksa Tartu VÕNNU 9 Tartu 17 92

Kriimani küla Haaslava Tartu VÕNNU 10 Tõrvandi 17 89

Tammevaldma küla Mäksa Tartu VÕNNU 10 Tartu 17 55

Kärsa küla Ahja Põlva VÕNNU 15 Põlva 17 134

Rasina küla Mooste Põlva VÕNNU 14 Põlva 18 130

Sikakurmu küla Meeksi Tartu VÕNNU 17 Räpina 18 26

Veskimäe küla Mäksa Tartu VÕNNU 17 Tartu 18 45

Ahja alevik Ahja Põlva VÕNNU 12 Põlva 19 548

Võruküla küla Mäksa Tartu VÕNNU 17 Tartu 19 39

Kitseküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 18 Tõrvandi 19 48

Hammaste küla Võnnu Tartu VÕNNU 5 Tartu 20 48

Mäletjärve küla Mäksa Tartu VÕNNU 13 Tõrvandi 20 54

Tigase küla Mäksa Tartu VÕNNU 13 Tartu 20 64

Kastre küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 20 36

Alaküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 15 Tõrvandi 20 6

Issaku küla Võnnu Tartu VÕNNU 4 Tartu 21 51

Kurista küla Võnnu Tartu VÕNNU 6 Tartu 21 114

Võõpste küla Mäksa Tartu VÕNNU 12 Tartu 21 129

Kaarlimõisa küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 21 60

Aadami küla Haaslava Tartu VÕNNU 18 Tõrvandi 21 49

Kosova küla Ahja Põlva VÕNNU 9 Põlva 22 91

Vanamõisa küla Ahja Põlva VÕNNU 14 Põlva 22 50

Aruaia küla Mäksa Tartu VÕNNU 14 Tartu 22 41

Loko küla Ahja Põlva VÕNNU 16 Põlva 22 38

Rõka küla Meeksi Tartu VÕNNU 21 Räpina 22 13

Võnnu alevik Võnnu Tartu VÕNNU 1 Tartu 23 508

Mustakurmu küla Ahja Põlva VÕNNU 15 Põlva 23 49

Lootvina küla

Vastse-

Kuuste Põlva VÕNNU 15 Tõrvandi 23 134

Paluküla küla Haaslava Tartu VÕNNU 15 Tõrvandi 23 16

Rookse küla Võnnu Tartu VÕNNU 9 Tartu 24 63

Mõtsküla küla Ahja Põlva VÕNNU 11 Põlva 24 72

Järvselja küla Meeksi Tartu VÕNNU 22 Räpina 24 44

Kastmekoja küla Mooste Põlva VÕNNU 15 Põlva 25 29


11

Kadaja küla Mooste Põlva VÕNNU 18 Põlva 25 68

Kannu küla Võnnu Tartu VÕNNU 13 Tartu 26 30

Lääniste küla Võnnu Tartu VÕNNU 5 Tartu 27 125

Liispõllu küla Võnnu Tartu VÕNNU 17 Räpina 28 13

Kõnnu küla Võnnu Tartu VÕNNU 11 Põlva 29 29

Imste küla Võnnu Tartu VÕNNU 10 Tartu 31 21

Terikeste küla Võnnu Tartu VÕNNU 10 Tartu 31 46

Agali küla Võnnu Tartu VÕNNU 21 Räpina 32 19

Ahunapalu küla Võnnu Tartu VÕNNU 28 Räpina 37 23

Ibaste küla Ahja Põlva VÕNNU 26 Põlva 39 36

Tabel: Võnnu piirkonna asustusüksuste ajaline katmine riiklike päästekomandode poolt

Riiklike ja vabatahtlike päästekomandode võrgustik

Lähimad riiklikud päästekomandod Võnnu päästekomandole on:

- Tartu (26 km, 23 min)

- Tõrvandi (25 km, 25 min)

- Põlva (35 km, 29 min)

- Räpina (40 km, 33 min)

Lähimad vabatahtlikud päästekomandod Võnnu päästekomandole on:

- Kambja (26 km, 27 min)

- Kõlleste (35 km, 37 min)

Ümberkorralduse tulemusena jaotatakse endine Võnnu päästekomando tööpiirkond Tartu,

Tõrvandi, Põlva ja Räpina päästekomandode väljasõidupiirkondade vahel. Riiklikele

päästekomandodele lisanduvad kaks vabatahtlikku päästekomandot ja planeeritav uus Võnnu

vabatahtlik päästekomando.

2014 aastal on planeeritud uue Tartu päästekomando valmimine asukohaga Kaunase pst. 73A.

Uue Tartu päästekomando hoone ehitus kiirendab abi jõudmist Emajõe lõunapoolsele kaldale

kuni 10-15 minutit (sh Võnnu piirkond).

Piirkonna päästesündmuste analüüs

Peamised sündmused Võnnu vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (25); loodusjõududest

põhjustatud sündmusi on kolme aasta jooksul olnud 5 ja liiklusõnnetusi 7. Nimetatud

perioodil (2008) uppus Võnnu alevikus tiiki 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Võnnu TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 4 2 9

LÕHKEKEHA 2 0 0 2

LIIKLUSÕNNETUS 3 2 2 7


12

ÕPPUS 13 15 1 29

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 2 1 5

ÕNNETUS VEEKOGUL 0 0 1 1

MUUD 2 2 8 12

TULEKAHJU 7 13 5 25

GAASIAVARII 0 0 1 1

LOOM/LIND 0 1 3 4

Võnnu vald kokku 32 39 24 95

Tabel: Pääste sündmused Võnnu vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Võnnu vallas:

- II astme sündmus 26.01.2010, hoone tulekahju Lääniste külas;

- II astme sündmus 15.07.2010, tulekahju Hammaste külas;

- II astme sündmus 15.07.2010, tulekahju Kurista külas;

- II astme sündmus 2.10.2010, hoone tulekahju Võnnu alevikus.

Peamised sündmused Haaslava vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (30). Nimetatud perioodil

2010 a uppus Haaslava vallas 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Haaslava LIIKLUSÕNNETUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 2 3 5 ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1 LÕHKEKEHA 2 4 3 9 MUUD 2 1 3 6 LOOM/LIND 2 2 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 10 10 10 30 ÕPPUS 8 5 3 16 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 6 5 14

TULETÕRJE ALARM 2 5 4 11

Haaslava vald kokku 31 32 34 97

Tabel: Pääste sündmused Haaslava vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Haaslava vallas:

- II astme sündmus 10.01.2010, hoone tulekahju Kõivuküla külas;

- II astme sündmus 21.12.2010, tulekahju Roiu alevikus.

Peamised sündmused Ahja vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (18). Nimetatud perioodil 2008

a uppus 1 inimene, tulekahjus hukkunuid ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku Ahja LIIKLUSÕNNETUS 3 2 5

LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 1


13

LOOM/LIND 1 1 2 MUUD 3 1 4 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 1 1 2 ÕNNETUS VEEKOGUL 1 1 TULEKAHJU 5 8 5 18 ÕPPUS 3 3 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 1 2 6 TULETÕRJE ALARM 5 5

Ahja vald kokku 19 10 18 47

Tabel: Pääste sündmused Ahja vallas perioodil 2008-2010

2010 aasta suuremad päästesündmused Ahja vallas:

- II astme sündmus 21.08.2010, tulekahju Kosova külas.

Peamised sündmused Mäksa vallas 2008 - 2010 olid tulekahjud (13). Nimetatud perioodil

veeõnnetustes uppunuid ja tulekahjus hukkunuid ei olnud.

Vald Sündmuse liik 2008 2009 2010 Kokku

Mäksa LIIKLUSÕNNETUS 1 1 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ. SÜNDMUS 1 3 4 LÕHKEKEHA 3 5 3 11 LOOM/LIND 1 1 2 MUUD 4 4 8 NAFTASAADUSTEGA SAASTUMINE 2 2 TULEKAHJU 3 5 5 13 ÕPPUS 2 2 1 5 TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 1 2 2 5

Mäksa vald kokku 15 17 19 51

Tabel: Pääste sündmused Mäksa vallas perioodil 2008-2010

2010 aastal Mäksa vallas suuremaid päästesündmusi ei olnud.

Võnnu päästekomando väljasõitude analüüs

Kuu keskmine väljakutsete arv perioodil 2008-2010 on 9,7 väljasõitu. Eesti keskmine näitaja

antud perioodil on 35,4 väljasõitu kuus.


14

Joonis: Võnnule lähimate riiklike päästekomandode töökoormus kuude lõikes 2008-2010.

SÜNDMUSE LIIK AH

JA

VA

LD

HA

AS

LA

VA

VA

LD

LU

UN

JA

VA

LD

ME

EK

SI

VA

LD

MO

OS

TE

VA

LD

MÄ

KS

A V

AL

D

VA

ST

SE

-

KU

US

TE

VA

LD

VÕ

NN

U V

AL

D

KOKKU

ABITUS SEISUNDIS LOOM/LIND 1 3 1 1 1 4 11

ELEKTRIVÕRKUDE AVARII 1 1

GAASIAVARII 1 1

LIIKLUSÕNNETUS 2 1 8 1 5 2 2 21 LOODUSJÕUDUDEST PÕHJ.

SÜNDMUS 1 4 3 2 10 5 6 1 32

LÕHKEKEHA 3 7 5 5 3 23

MUUD 1 2 2 1 2 1 6 15

NAFTASAADUSTEGA REOSTUMINE 1 2 1 2 6

TULEKAHJU 10 34 33 18 41 7 13 25 181

TULEKAHJU METSAS/MAASTIKUL 3 7 13 12 2 4 8 5 54

TULETÕRJE ALARM 5 4 27 4 40

UPPUMINE 6 6

ÕNNETUS VEEKOGUL 12 2 14

ÕPPUS 7 1 1 1 1 11

KOKKU 23 68 111 42 65 23 37 47 416

Tabel: Pääste väljasõidud Võnnu ja ümberkaudsete valdade sündmustele 2010.

0

50

100

150

200

250

300

0 4 8 12 16 20 24 28 32 36

PÕLVA PÄÄSTEKOMANDO

RÄPINA PÄÄSTEKOMANDO

TARTU PÄÄSTEKOMANDO

TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO

VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO

Eesti keskmine


15

Võnnu päästekomando oli 2010. aastal esmareageerija, st jõudis esimesena sündmuskohale

Võnnu valla 24 sündmusest 23 korral.

VALLA NIMETUS VÕNNU 11 VÕNNU 21 VÕNNU 31 KOKKU

AHJA VALD 16 1 17 HAASLAVA VALD 2 2 LUUNJA VALD 2 2 MEEKSI VALD 1 1 MOOSTE VALD 8 8 MÄKSA VALD 11 1 12 VASTSE-KUUSTE VALD 4 4

VÕNNU VALD 19 3 1 23

KOKKU 63 3 3 69

Tabel: Võnnu päästekomando esmareageerimine Võnnu valda ja naabervaldadesse 2010.

VALAL NIMETUS VÕNNU 11 VÕNNU 21 VÕNNU 31 KOKKU

AHJA VALD 17 1 1 19

HAASLAVA VALD 7 2 9

KAMBJA VALD 4 4

LUUNJA VALD 9 2 11

MEEKSI VALD 7 4 11

MOOSTE VALD 12 1 13

MÄKSA VALD 13 2 15

PIIRISSAARE VALD 1 1

RÄPINA VALD 2 2

TARTU VALD 1 1

VASTSE-KUUSTE VALD 6 1 7

VÕNNU VALD 19 5 2 26

KOKKU 98 16 5 119

Tabel: Võnnu päästekomando sõidud ümberkaudsetesse valdadesse 2010.

Aasta: 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Väljasõite aastas kokku: 107 93 81 116 72 108 123 119

Tabel: Võnnu päästekomando väljasõidud perioodil 2003-2010.

Võnnu päästekomando tööpiirkond kuulub Eesti mõistes väiksema väljasõidukoormusega

piirkonda. Võnnu päästekomando väljasõitude arv perioodil 2008-2010 oli 350; Tartu

päästekomando väljasõitude koguarv samal perioodil oli 7460, Põlva päästekomandol 1010,

Räpina päästekomandol 499 ja Tõrvandi päästekomandol 1418 väljasõitu. Eesti keskmine

näitaja perioodil 2008-2010 on 1045 väljasõitu


16

Joonis: Perioodi 2008-2010 Võnnu päästekomando töökoormuse võrdlus teiste lähimate

riiklike komandodega

Piirkonna ajalise katmise analüüs

Piirkonna ajalise katmise hindamiseks analüüsiti Eesti territooriumi kaetust

päästekomandodega. Analüüsi tulemusena hinnati, millistes piirkondades oleks vaja rajada

uusi komandosid või kas kusagil on komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad.

Teeninduspiirkondade kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse

toimumiskohale ajaliselt lähemal.

Analüüsiti Eesti territooriumi kaetust päästekomandode poolt osutatavate teenustega.

Analüüsi tulemusena saab hinnata:

millistes piirkondades oleks vaja rajada uusi komandosid või kas kusagil on

komandopunktide teeninduspiirkonnad liialt kattuvad. Teeninduspiirkondade

kattuvuse korral saab hinnata, milline päästekomando on õnnetuse toimumiskohale

ajaliselt lähemal (alus väljasõiduplaani koostamisel).

Elanike (aluseks elanike arv asustusüksuses) ja piirkonna katmist päästetööde

teenustega.

Päästeamet edastas AS Regiole komandopunktide loendi koos aadressi kirjega XLS kujul.

Regio geokodeeris, st sidus tabeli kaardiga, saades igale komandopunktile asukoha kaardil.

Järgnevalt genereeriti kõigile riiklikele komandopunktidele kaugustsoonid kasutades Regio

käsutuses olevat logistikamaatriksit ja MapInfoga ühilduvat tarkvara G Route.

Logistikamaatriks on teedevõrgustik, mille lõikudele on antud tunnused (laius, kate, tähtsus)

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

PÕLVA PÄÄSTEKOMANDO

RÄPINA PÄÄSTEKOMANDO

TARTU PÄÄSTEKOMANDO

TÕRVANDI PÄÄSTEKOMANDO

VÕNNU PÄÄSTEKOMANDO


17

ning vastavalt tunnustele keskmised kiirused. Samuti on maatriksis kirjeldatud teede ja

tänavate suund ning eksisteerivad teesulud.

Võnnu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 10 minuti, kollane 15 minuti ja roheline värv 20 minuti riiklike päästekomandode

kaugustsoone. Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 10

minuti vabatahtlike päästekomandode kaugustsoone.

Võnnu vald ja sellega piirnevad alad kaetakse praegu riiklike päästekomandode võrgustikuga

selliselt, et päästemeeskond jõuab sündmusele 12 - 39 minuti jooksul. Emajõe suursoo

looduskaitse alale jõutakse mõnel juhul ka pikema aja jooksul, kuna puudub teedevõrgustik.

Lähimad riiklikud päästekomandod on Tõrvandi, Tartu, Põlva ja Räpina.

Piirkonna päästekomandod Räpinas ja Alatskivil planeeritakse osutama päästetöö baasteenust

ja reageerima päästesündmusele vähemalt 1 põhiauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga

(ründava taktika kasutamine, elupäästevõime tagamine). Tõrvandi, Põlva ja Tartu

päästekomandod osutavad juba täna päästetöö baasteenust. Täiendavalt planeeritakse

suurendada Tõrvandi ja Põlva päästekomandode baasteenuse osutamise võimekust.

Võnnu piirkonna ajaline kattuvus on märgitud alljärgneval analüüsi kaardil. Helepruun värv

tähistab 15 minuti ja roheline värv 30 minuti riiklike päästekomandode kaugustsoone.

Katkendliku joonega heleroosa värv tähistab 5 minuti ja helebeež värv 20 minuti vabatahtlike

päästekomandode kaugustsoone.

Kaart: Võnnu piirkonna ajaline katmine lähimate riiklike ja vabatahtlike päästekomandode

poolt.


18

Kaart: Piirkonna ajaline katmine riiklike ja vabatahtlike päästekomandode poolt peale

ümberkorraldamist.

3. Valvekoosseis

Võnnu päästekomando isikkoosseis - 10 päästeteenistujat, sh komandopealik. Päästeameti

kohalike päästeasutuste väljasõidukorra punkti 4.1.1. alusel peab I astme sündmusele

reageerima vähemalt 2- liikmeline päästemeeskond. Võnnu komandol on küll olemas

iseseisev teeninduspiirkond, kuid vajalik isikkoosseis puudub, kuna 9 inimest ei taga

aastaringselt 100%-liselt I astme sündmusele reageerimise võimekust vähemalt kaheliikmelise

päästemeeskonnaga.

Päästekomando, mille valvekoosseis kokku on alla 10 päästeteenistuja, ei taga pidevalt

nimetatud nõude täitmist. 6 päästeteenistujaga on võimalik tagada 1- meheline valve ja 11

teenistujaga 2- meheline valve. Komandode inimressursi arvestamine valve tagamiseks on

toodud alljärgnevas tabelis:

24h valvekooseis komandos 1 2 3 4

5

Arvestuslik koosseis 5,2 10,3 15,4 20,5 25,6 Valvekoosseis kokku 6 11 16 21 26 Valvekoosseis kokku komandopealikuga 7 12 17 22 27

Tabel: Päästekomando koosseisu planeerimine


19

9-liikmelise valveteenistuja koosseisuga ei ole võimalik tagada järjepidevat riiklikku

päästeteenust, rääkimata elupäästeteenuse osutamisest, milleks peaks päästekomando

valvekoosseisu suurus olema minimaalselt 22 päästeteenistujat.

Näiteks perioodil 30. aprill 2011 – 31. august 2011 (124 päeva) polnud ühtegi valvet, kus

komandos oleks korraga valves olnud 3 inimest või tagatud elupäästevõimekus (vähemalt 4

inimest). Nimetatud perioodil oli 2- liikmelise valvekoosseisuga valveid 67 ja 1- liikmelise

valvekoosseisuga 57 päeva. Samas, 22 päästeteenistujaga riikliku päästekomando loomine

Võnnus on väljakutsete mahtu arvestades selgelt ebaproportsionaalne ning seetõttu on

otstarbekam tagada Võnnu piirkonna päästealane teenindamine lähedalpaiknevate

päästekomandode baasil.

Võnnu päästekomando töötajatele on kavas pakkuda töökohti Räpina, Tõrvandi, Elva, Põlva

ja Alatskivi jt päästekomandodes.

4. Komandohoone

Võnnu päästekomando paikneb KOV-ilt renditavas 2-korruselises silikaattellisest hoones.

Hoone üldpind on 359 m2, seinad ja katus on soojustatud hoone ehitustööde käigus, kuid see

pole piisav, teisel korrusel on aknad vahetatud, hoones on kaugküte. Katuse seisukord on

halb.

Füüsilisteks treeninguteks on puhkeruumis treeningpink, pesemisvõimalused on tagatud.

Hoone vajab remonti, osa aknaist vajavad vahetamist, samuti kaks garaaži ust. Hoonesse on

lähiajal planeeritud investeeringud (CO2- vahenditest). Komandohoone asub teest umbes 100

m kaugusel ,väljasõidutee on killustiku kattega.


20

5. Päästetehnika

Päästekomandos on kasutusel põhiauto Volvo F613, tulekustutusauto GAZ 66 ja

komandopealiku ametiauto. Lõuna- Eesti Päästekeskuse päästetehnika on kavas rotatsiooni

käigus anda teistele riiklikele ja vabatahtlikele päästekomandodele. Põhiauto on kavas anda

tagasi vallale (nt Puhja vabatahtlikule päästekomandole).


21

Reg. nr Sõiduki liik Sõiduki alaliik Sõiduki

mark Sõiduki

mudel Väljalaske

aasta Omanik 927 MNK Ametiauto sõiduauto Citroen Berlingo 2010 Liisitud

445 TDT Päästeauto Põhiauto VOLVO F613 1980 Puhja

vald 631 TCY Päästeauto Paakauto VOLVO F88 1971 LõEPK 700 TDT Päästeauto Tulekustutusauto GAZ 66 1988 LõEPK

Tabel: Võnnu päästekomando päästetehnika

6. Võnnu vabatahtlik päästekomando ja teised piirkonna

vabatahtlikud

Võnnu piirkond asub riiklikust päästekomandost 30 minuti kaugusel ja olemasolevast

vabatahtlikust päästekomandost Kambjas 26 km kaugusel. Võnnu piirkonda on päästetöö

teenuste osutamiseks vajalik edaspidi toetada ja arendada vabatahtlikku päästekomandot,

kuna piirkond asub riiklikust päästekomandost kaugemal kui 10 minutit.

Päästetöö teenuste võrgustiku arendamise kriteeriumid uue Võnnu vabatahtliku

päästekomando planeerimisel on järgmised:

- Vabatahtlik päästekomando peab osutama tulekustutusteenust, reageerima

päästesündmusele 1 tulekustutusauto ja 4-liikmelise päästemeeskonnaga;

- Vabatahtlik päästekomando tagab väljasõiduvalmiduse kuni 10 minuti jooksul peale

väljakutse saamist Häirekeskuselt;

- Vabatahtliku päästekomando sündmuskohale jõudmise aeg on keskmiselt 10 minutit.

Päästeamet loob rahastamise tingimused Võnnu vabatahtliku päästekomando tekkeks ning on

valmis toetama ka tehnika ja varustuse vabatahtlike kasutusse andmisel, vabatahtlike päästjate

koolitamisel jm toetavateks tegevusteks samadel alustel nagu seda tehakse juba täna 84

lepingulises vabatahtlikus päästekomandos üle Eesti. Võnnu päästekomando hoone võimaldab

tagada vabatahtliku päästekomando aastaringse valmisolek, lisaks tehakse CO2 projekti

raames 2011 – 2012 aastal hoonesse täiendavaid investeeringuid.

Piirkonna kogukondlik aktiivsus

Piirkonna kogukondlik aktiivsuse analüüsi tulemused leiab kokkuvõtlikult alltoodud tabelist:


22

Pii

rko

nd

Kü

la-

ja

ku

ltu

uri

selt

sid

e h

ulk

pii

rko

nn

as

Ko

gu

ko

nn

a ü

ldis

e

ak

tiiv

suse

näit

aja

d –

laa

da

d, tu

rud

jm

s

Ko

hali

ku

om

av

ali

tsu

se

ak

tiiv

sus

ko

gu

ko

nd

lik

u

teg

evu

se t

oet

am

isel

Mu

ud

ko

gu

ko

nd

lik

ku

ak

tiiv

sust

isel

oom

ust

av

ad

nä

itaja

d

Võnnu 17,

nendes

12 on

väga

aktiiv-

sed

Laadad, Võnnu

kaerajaan, kihelkonna

päevad, Mihklijooks

kontserdid,

laulukonkursid,

vabaõhu etendused,

teeme ära talgud,

jaanituli, jne

KOV alati,

võimaluse piires

toetab

kogukondlikku

tegevuse.

Igas külas (vallas on 1

alevik ja 12 küla) on

huvikeskus, Võnnu

vallas on omaalgatuslik

ja kogukondlik tegevus

aktiviseerunud.

Tabel: Võnnu valla piirkondlik aktiivsus

võnnu päästekomando detailne analüüs

Documents