vkp vaimne kultuuripärand · 2020. 4. 8. · tunnistades, et üleilmastumine ja sotsiaalsed...

Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon

KM

aski

de ja

kar

kude

ga ta

ntsij

ad M

ali d

ogon

i kog

ukon

nast

.Fo

to ©

iSto

ckph

oto

VKP Vaimne kultuuripärand

Vaimnekultuuri-pärand

Ühinenud RahvasteHariduse, Teaduse ja

Kultuuri Organisatsioon

kaitse konventsioon_Layout 3 21.02.12 22:31 3

Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonVastu võetud 17. oktoobril 2003 Pariisis

Foto

© J.

Ségu

r / U

NES

CO

kaitse konventsioon_Layout 3 21.02.12 22:30

tunnistades, et kogukondadel, eelkõigepõlisrahva kogukondadel, rühmadel ja mõnel juhul üksikisikutel, on vaimsekultuuripärandi loomisel, kaitsmisel,hoidmisel ja taastamisel tähtis osa, kuna nii aidatakse rikastada kultuurilistmitmekesisust ja inimeste loome-tegevust,

nentides UNESCO tegevuse kaugele-ulatuvat mõju normatiivsetekultuuripärandi kaitse dokumentide,eelkõige 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonikehtestamisel,

nentides lisaks, et ei ole ühtegimitmepoolset siduvat vaimsekultuuripärandi kaitse dokumenti,

arvestades, et olemasolevaid kultuuri- ja looduspärandit käsitlevaidrahvusvahelisi lepinguid, soovitusi ja otsuseid tuleb tõhusalt täiendada ning lisada uusi vaimset kultuuripäranditkäsitlevaid sätteid,

arvestades vajadust tõsta eeskätt noorte teadlikkust vaimsekultuuripärandi olulisusest ja sellekaitsest,

arvestades, et rahvusvaheline üldsuspeaks koos käesoleva konventsiooniosalistega kaasa aitama sellise pärandikaitsele koostöö ja vastastikuse abivaimus,

meenutades UNESCO vaimsetkultuuripärandit käsitlevaid programme,eelkõige inimkonna suulise ja vaimsepärandi meistriteoste väljakuulutamist,

arvestades vaimse kultuuripärandihindamatut rolli inimeste ühendamisel,mis tagab nende suhtlemise ja üksteisemõistmise,

võtab vastu käesoleva vaimsekultuuripärandi kaitse konventsiooni.

... viidates inimõigusi käsitlevateledokumentidele, eelkõige 1948. aastainimõiguste ülddeklaratsioonile,1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheliselepaktile ning 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheliselepaktile,

arvestades vaimse kultuuripäranditähtsust kultuurilise mitmekesisuseedasiviijana ja säästva arengu tagatisena,mida on rõhutatud UNESCO 1989. aastatraditsioonilise kultuuri ja folkloori kaitse soovituses, UNESCO 2001. aastakultuurilise mitmekesisuse üld-deklaratsioonis ja kultuuriministritekolmandal ümarlaual vastuvõetud2002. aasta Istanbuli deklaratsioonis,

arvestades vaimse kultuuripärandi ning ainelise kultuuri- ja looduspäranditihedat omavahelist seotust,

tunnistades, et üleilmastumine jasotsiaalsed muutused loovad tingimusikogukondadevaheliseks uuendatuddialoogiks, kuid, niisamuti kui sallimatus,tekitavad tõsise ohu, et vaimse kultuuri-pärandi seisund halveneb või pärandkaob ja hävib, eelkõige selle kaitseksvajalike vahendite puudumise tõttu,

olles teadlik ülemaailmsest soovist ja huvist kaitsta inimkonna vaimsetkultuuripärandit,

ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni(edaspidi UNESCO)peakonverents,kogunenud oma32. istungjärgul29. septembrist17. oktoobrini 2003. aastalPariisis ...

J Madagaskari zafimanirykogukonna puutööoskused.

K Eesti saarte elanikud on talvitiharjunud sõitma jääteel.

Foto

© T

oom

as K

okov

kin

Foto

© J.

Ségu

r / U

NES

CO


4 . VAIMNE KULTUURIPÄRAND

I. ÜLDSÄTTEDArtikkel 1. Konventsiooni eesmärgid

Konventsiooni eesmärgid ona) kaitsta vaimset kultuuripärandit;b) tagada austus asjaomaste kogu-

kondade, rühmade ja üksikisikutevaimse kultuuripärandi vastu;

c) tõsta kohalikul, riigi ja rahvusvaheliseltasandil teadlikkust vaimsekultuuripärandi ja selle hindamisetagamise olulisusest;

d) pakkuda rahvusvahelist koostööd ja abi.

Artikkel 2. Mõisted

Konventsioonis kasutatakse järgmisimõisteid:1. Vaimne kultuuripärand – tavad,

esitus- ja väljendusvormid, teadmised,oskused ja nendega seotud tööriistad,esemed, artefaktid ja kultuuriruumid,mida kogukonnad, rühmad ja mõneljuhul üksikisikud tunnustavad oma kultuuripärandi osana. Vaimsetkultuuripärandit, mida antakse edasipõlvkonnalt põlvkonnale, loovadkogukonnad ja rühmad pidevalt uuesti, mõjutatuna oma keskkonnast,loodusest ja ajaloost, vaimnekultuuripärand annab neile identiteedija järjepidevuse tunde ning edendab

seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja inimeste loometegevust.Konventsiooni kohaldamiselarvestatakse ainult sellise vaimsekultuuripärandiga, mis on kooskõlasinimõigusi käsitlevate rahvusvahelistedokumentidega, kogukondade,rühmade ja üksikisikute vastastikuseaustuse nõuetega ja säästva arengunõuetega.

2. Lõikes 1 määratletud vaimnekultuuripärand väljendub muu hulgasjärgmistes valdkondades:a) suulised traditsioonid ja väljendus-

vormid, kaasa arvatud keel kui vaimse kultuuripärandi edasiandmise vahend;

b) esituskunstid;c) kogukondlik tegevus, rituaalid

ja pidulikud sündmused;d) looduse ja ilmaruumiga seotud

teadmised ja tavad;e) traditsioonilised käsitööoskused.

3. Kaitse – meetmed, mis on ette nähtudvaimse kultuuripärandi elujõulisusetagamiseks, sealhulgas sellise pärandieri aspektide identifitseerimiseks,dokumenteerimiseks, uurimiseks,säilitamiseks, kaitseks, edendamiseks,esiletõstmiseks, edasiandmiseks(eelkõige ametliku ja vabaharidusekaudu) ning elavdamiseks.

4. Konventsiooniosalised – riigid, kellesuhtes konventsioon on jõustunud ja siduv.

5. Konventsiooni kohaldatakse mutatismutandis artiklis 33 nimetatudterritooriumide suhtes, mis on saanudkonventsiooniosaliseks nimetatudartikli nõuete kohaselt. Selles ulatuseslaieneb mõiste „konventsiooni-osalised“ ka neile territooriumidele.

Artikkel 3. Seos muude rahvusvaheliste

dokumentidega

Ühtegi konventsiooni sätet ei tohikstõlgendada nii, et seeFo

to ©

UN

ESCO

L Etendatakse Nicaragua satiirilist draamat „El Güegüense”.

K Usbekistani Boysuni rajoonis on säilinudpalju vanu traditsioone.

Foto

© In

stitu

to N

icar

agüe

nse

de C

ultu

ra (I

NC

)


KONVENTSIOON . 5

a) muudab 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitsekonventsiooniga hõlmatud maailmakultuuripärandi staatust või vähendabselle kaitstuse astet, kui pärand-varaga on vahetult seotud vaimsekultuuripärandi objekt, või

b) mõjutab konventsiooniosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevadintellektuaalse omandi õigusi võibioloogilisi või ökoloogilisi varusidkäsitlevast rahvusvahelisestdokumendist, mille osalised nad on.

II. KONVENTSIOONI ORGANIDArtikkel 4. Konventsiooniosaliste

üldkogu

1. Moodustatakse konventsiooniosalisteüldkogu (edaspidi üldkogu). Üldkoguon konventsiooni volitatud organ.

2. Üldkogu koguneb korraliseleistungjärgule üks kord kahe aastajooksul. Üldkogu võib kokku tullaerakorralisele istungjärgule oma otsuse alusel või vaimse kultuuri-pärandi kaitse valitsustevahelisekomitee või vähemalt ühe kolmandikukonventsiooniosaliste taotlusel.

3. Üldkogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5. Vaimse kultuuripärandi

kaitse valitsustevaheline komitee

1. UNESCOs moodustatakse vaimse kultuuripärandi kaitsevalitsustevaheline komitee (edaspidikomitee). See koosneb 18konventsiooniosalise esindajatest,kes on valitud konventsiooniosalisteüldkogul pärast konventsioonijõustumist artikli 34 kohaselt.

2. Kui konventsiooniosaliste riikide arvjõuab 50ni, siis komitee liikmesriikidearv tõuseb 24ni.

Artikkel 6. Komitee liikmesriikide

valimine ja volituste tähtajad

1. Komitee liikmesriikide valimisel

järgitakse tasakaalustatud geograa-filise esindatuse ja rotatsioonipõhimõtteid.

2. Komitee liikmesriigid valitaksekonventsiooniosaliste üldkogul neljaks aastaks.

3. Esimestel valimistel valitud komiteeliikmesriikidest on pooltel volitustetähtaeg kaks aastat. Need riigidvalitakse loosi teel esimestel valimistel.

4. Iga kahe aasta järel vahetab üldkogupooled komitee liikmesriikidest välja.

5. Vabade kohtade täitmiseks valibkomitee vajaliku arvu uusi komiteeliikmesriike.

6. Komitee liikmesriike ei valita kaheksjärjestikuseks tähtajaks.

7. Komitee liikmesriigid valivad omaesindajateks isikud, kes on pädevadvaimse kultuuripärandi eri vald-kondades.

Artikkel 7. Komitee ülesanded

Ilma et see piiraks komiteelekonventsiooniga antud muudeeelisõiguste kohaldamist, on komiteeülesanded:

a) edendada konventsiooni eesmärkidesaavutamist ning soodustada ja jälgida konventsiooni rakendamist;

b) suunata praktikat ja anda soovitusi vaimse kultuuripärandikaitsemeetmete kohta;

c) ette valmistada ja esitada üldkogulekinnitamiseks fondi vahenditekasutamise esialgne kava kooskõlasartikliga 25;

d) leida võimalusi vahenditesuurendamiseks ja võtta selleksvajalikud meetmed kooskõlas artikliga 25;

e) ette valmistada ja esitada üldkogulekinnitamiseks suunised konventsioonirakendamiseks;

f ) kontrollida artikli 29 kohaseltkonventsiooniosaliste aruandeid ja teha neist üldkogu jaokskokkuvõtteid;

g) vaadata läbi konventsiooniosalistetaotlused ja kooskõlas komiteekehtestatud ja üldkogu kinnitatudobjektiivsete valikukriteeriumidegaotsustada:i) artiklites 16, 17 ja 18 nimetatud

nimekirjadesse kandmine ja ettepanekute tegemine;

ii) rahvusvahelise abi andmine artikli 22 kohaselt.

Artikkel 8. Komitee töömeetodid

1. Komitee allub üldkogule. Komiteeannab üldkogule aru oma tegevusestja otsustest.

2. Komitee töökorra vastuvõtmiseks peab poolthääli olema vähemalt kaks kolmandikku.

3. Komitee võib moodustada ajutisinõuandeorganeid, mida ta peab omaülesannete täitmiseks vajalikuks.

Foto

© P

hilip

pe B

orda

s /

UN

ESCO

L Löökpill balafon on Guinea malinke kogukonnajaoks vabaduse ja ühtsuse sümbol.


6 . INTANGIBLE CULTURAL HERITAGE

4. Komitee võib eri küsimustesnõupidamiseks kutsuda omakoosolekutele avalik-õiguslikke jaeraõiguslikke asutusi ning eraisikuid,kes on tunnistatud pädevaks vaimsekultuuripärandi eri valdkondades.

Artikkel 9. Nõuandvate organisatsioonide

akrediteerimine

1. Komitee teeb üldkogule ettepanekuakrediteerida pädevaks tunnistatudvabaühendused vaimse kultuuri-pärandi valdkonnas komiteednõustava organina.

2. Komitee teeb üldkogule ettepanekusellise akrediteerimise kriteeriumide ja üksikasjade kohta.

Artikkel 10. Sekretariaat

1. Komiteed abistab UNESCO sekretariaat.

2. Sekretariaat valmistab ette üldkogu ja komitee dokumendid, nendekoosolekute päevakorra kavad ningtagab nende otsuste rakendamise.

III. VAIMSE KULTUURIPÄRANDI RIIKLIK KAITSEArtikkel 11. Konventsiooniosaliste

ülesanded

Konventsiooniosalinea) võtab meetmeid, et tagada oma

territooriumil leiduva vaimsekultuuripärandi kaitse;

b) teeb kindlaks ja määratlebkogukondade, rühmade ja asja-omaste vabaühenduste osavõtulartikli 2 lõikes 3 osutatudkaitsemeetmete võtmiseks omaterritooriumil leiduva vaimsekultuuripärandi eri elemendid.

Artikkel 12. Nimistud

1. Selleks et tagada kultuuripärandikindlakstegemine eesmärgiga sedakaitsta, koostab iga konventsiooni-osaline oma oludest lähtudes ühe või mitu oma territooriumil leiduva

vaimse kultuuripärandi nimistut.Nimistuid ajakohastatakse korra-päraselt.

2. Konventsiooniosaline annab artikli 29kohaselt kindlate ajavahemike järelkomiteele esitatud aruandegaasjakohast teavet nimistute kohta.

Artikkel 13. Muud kaitsemeetmed

Selleks et tagada oma territooriumilleiduva vaimse kultuuripärandi kaitse,arendamine ja edendamine, seabkonventsiooniosaline eesmärgiks:a) vastu võtta üldine tegevuskava,

mille eesmärk on edendada vaimsekultuuripärandi rolli ühiskonnas ja integreerida sellise pärandi kaitsearengukavadesse;

b) määrata või moodustada omaterritooriumil leiduva vaimsekultuuripärandi kaitseks pädev asutus või asutused;

c) edendada teaduslikku, tehnilist ja kunstialast uurimist ninguurimismeetodeid vaimse kultuuri-pärandi ja eelkõige ohustatud vaimse kultuuripärandi tõhusakaitsmise eesmärgil;

d) võtta asjakohaseid õiguslikke, tehnilisi, haldus-, majandus- ja finantsmeetmeid eesmärgiga:i) aidata kaasa vaimse kultuuripärandi

korralduse alast koolitust pakkuvate institutsioonide loomisele või tugevdamisele ning sellise pärandi edasiandmisele foorumite ja kohtade kaudu, mis on ette nähtud pärandi esitamiseks või väljendamiseks;

ii) tagada juurdepääs vaimsele kultuuripärandile, austades juurde-pääsu suhtes kehtivaid tavasid;

iii) moodustada vaimse kultuuri-pärandi dokumendiasutused ja lihtsustada juurdepääsu nendele.

Artikkel 14. Haridus, teadlikkuse tõstmine

ja suutlikkuse suurendamine

Konventsiooniosaline seab asjakohastevahendite abil eesmärgiks:

LLL Jaapani traditsiooniline nukuteaterbunraku.

LL Hiina Xinjiangi piirkonna uiguuridemugaamitraditsioon hõlmab eriilmelisilaule, tantse ja muusikat.

L Bengali vagad muusikud baul’id teenivad elatist oma lauludega.

I Costa Ricas tuuakse pidustusteks väljakaunistatud härjavankrid.

Foto

© A

genc

y fo

r Cul

tura

l Affa

irs/A

OKI

Shi

nji

Foto

© F

erna

ndo

Brug

man

/ U

NES

COFo

to ©

Ban

glad

esh

Nat

iona

l Com

mis

sion

for U

NES

CO


KONVENTSIOON . 7

a) tagada vaimse kultuuripäranditunnustamist, austamist ja esile-tõstmist ühiskonnas eelkõige:i) üldsusele ja eeskätt noortele

suunatud kasvatus- ja teavitus-kavade kaudu;

ii) asjaomastele kogukondadele ja rühmadele suunatud haridus- ja kutseõppeprogrammide kaudu;

iii) vaimse kultuuripärandi kaitse suutlikkuse suurendamisele suunatud tegevuse, eelkõige korralduse ja teadusuuringute kaudu, ja

iv) teadmiste edasiandmise mitteformaalsete kanalite kaudu;

b) teavitada üldsust pärandit ähvarda-vatest ohtudest ja konventsioonikohaselt elluviidud tegevusest;

c) edendada vaimse kultuuripärandiavaldumiseks vajalike looduslike aladeja mälestiste kaitse alast haridust.

Artikkel 15. Kogukondade, rühmade

ja üksikisikute osalemine

Vaimse kultuuripärandi kaitsemeetmetealusel seab iga konventsiooniosalineeesmärgiks tagada võimalikult laia-ulatuslikku selliste kogukondade,rühmade ja vajaduse korral üksikisikuteosalust, kes loovad, säilitavad ja annavadsellist pärandit edasi, ning kaasata neidaktiivselt pärandi korraldusse.

IV. VAIMSE KULTUURIPÄRANDIRAHVUSVAHELINE KAITSEArtikkel 16. Inimkonna vaimse

kultuuripärandi esindusnimekiri

1. Selleks et tagada vaimse kultuuri-pärandi parem nähtavus ja teadlikkuspärandi olulisusest ning soodustadakultuurilist mitmekesisust austavatdialoogi, koostab ja avaldab komiteeasjaomaste konventsiooniosalisteettepanekute alusel inimkonna vaimsekultuuripärandi esindusnimekirja ning ajakohastab seda.

2. Komitee koostab ja saadab üldkogulekinnitamiseks esindusnimekirjakoostamise, ajakohastamise jaavaldamise kriteeriumid.

Artikkel 17. Kiireloomulist kaitset vajava

vaimse kultuuripärandi nimekiri

1. Selleks et võtta asjakohaseidkaitsemeetmeid, koostab ja avaldabkomitee kiireloomulist kaitset vajavavaimse kultuuripärandi nimekirja,ajakohastab seda ning kannab sellise pärandi asjaomasekonventsiooniosalise taotluselnimekirja.

2. Komitee koostab ja esitab üldkogulekinnitamiseks nimekirja koostamise,ajakohastamise ja avaldamisekriteeriumid.

3. Äärmiselt kiireloomulistel juhtudel,mille objektiivsed kriteeriumid tuleb üldkogul komitee ettepanekulkinnitada, võib komitee kandaasjaomase pärandiobjekti lõikes 1nimetatud nimekirja pärast asjaomasekonventsiooniosalisega nõupidamist.

Artikkel 18. Programmid, projektid ja

tegevus vaimse kultuuripärandi kaitseks

1. Konventsiooniosaliste esitatudettepanekute alusel ning komiteekindlaksmääratud ja üldkogukinnitatud kriteeriumide kohaselt valibja edendab komitee korrapäraseltpärandi kaitseks riiklikke ja piir-kondlikke programme, projekte ja tegevusi, mis komitee arvates kõigeparemini kajastavad konventsioonipõhimõtteid ja eesmärke, arvestadesarengumaade erivajadusi.

2. Sel eesmärgil võtab komiteekonventsiooniosalistelt vasturahvusvahelise abi taotlused, tutvub nendega ja kinnitab need ettepanekute ettevalmistamiseks.

3. Lisaks projektide, programmide ja tegevuste elluviimisele levitab komitee häid tavasid, kasutades enda määratud vahendeid.

V. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA ABIArtikkel 19. Koostöö

1. Konventsiooni kohaldamisel hõlmabrahvusvaheline koostöö muu hulgasteabe ja kogemuste vahetamist,ühisettevõtmisi ning konventsiooni-osalistele vaimse kultuuripärandikaitsel abimehhanismide loomist.

2. Ilma et see piiraks riigi õigusakte,tavaõigust ja praktikat, tunnistavadkonventsiooniosalised, et vaimsekultuuripärandi kaitse on inimkonnaüldistes huvides ning sel eesmärgilkohustuvad nad tegema kahepoolset,piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd.

Foto

© M

inis

terio

de

Cultu

ra, J

uven

tud

y D

epor

tes



Artikkel 20. Rahvusvahelise abi

eesmärgid

Rahvusvahelise abi eesmärgid võivad olla

järgmised:a) kaitsta pärandit, mis on kantud

kiireloomulist kaitset vajava vaimsekultuuripärandi nimekirja;

b) koostada nimistuid artiklites 11 ja 12määratletud tähenduses;

c) toetada programme, projekte jategevusi, mis on suunatud vaimsekultuuripärandi kaitsele ja mida viiakseellu riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

d) muud eesmärgid, mida komitee peab vajalikuks.


vormid

Abi andmist komiteelt konventsiooni-osalisele korraldatakse artiklis 7 ette-nähtud suuniste ja artiklis 24 osutatudkokkuleppe kohaselt ning abi võibhõlmataa) kaitse eri aspekte käsitlevat

uurimistööd;b) ekspertide ja spetsialistide saatmist;c) töötajate koolitamist;d) normide ja muude meetmete

väljatöötamist;e) infrastruktuuri rajamist ja ülalpidamist;f ) seadmete ja oskusteabega

varustamist;g) tehnilise ja rahalise toetuse muid

vorme, sealhulgas vajaduse korralmadala intressiga laenude andmist ja annetuste tegemist.

Artikkel 22. Rahvusvahelise abi saamise

tingimused

1. Komitee kehtestab rahvusvahelise abitaotluste läbivaatamise korra,täpsustab taotluses nõutava teabe,näiteks ettenähtud meetmed kooshinnangulise maksumusega.

2. Kriisiolukordades vaatab komiteeabitaotlused läbi võimalikult kiiresti.

3. Otsuse tegemiseks korraldab komiteeuuringud ja konsultatsioonid, mida ta peab vajalikuks.


taotlused

1. Konventsiooniosaline võib komiteeleesitada rahvusvahelise abi taotluse, et kaitsta oma territooriumil leiduvatvaimset kultuuripärandit.

2. Kaks või enam konventsiooniosalistvõivad taotluse esitada ka ühiselt.

3. Taotlus sisaldab artikli 22 lõikes 1ettenähtud teavet koos vajalikedokumentidega.

Artikkel 24. Abi saavate

konventsiooniosaliste ülesanded

1. Rahvusvahelise abi andmistreguleeritakse abi saavakonventsiooniosalise ja komiteekokkuleppega, mis peab olemakooskõlas konventsiooniga.

iiii Neljahäälset canto atenore’t laulavad Sardiiniamehed tihedas ringis.

iii Jordaania Petra ja WadiRumi piirkonna beduiinidevaimne pärand on seotudümbritseva loodusega.

ii Alžeeria Gourara piir-konna berberite muusikalinetraditsioon ahellil.

K Patum de Berga festivalHispaanias.

L Nigeeria jorubakogukonna ennustajakasutab kindlatmärgisüsteemi ifá’t.

Foto

© W

ande

Abi

mbo

la

Foto © Manel Escobet i Giró / UNESCO Foto © CNRPAH / UNESCO


KONVENTSIOON . 9

2. Üldjuhul kannab abi saavkonventsiooniosaline oma vahenditepiires osa nende kaitsemeetmetemaksumusest, mille jaoks rahvus-vahelist abi antakse.

3. Abi saav konventsiooniosaline esitabkomiteele vaimse kultuuripärandikaitseks antud abi kasutamise aruande.

VI. VAIMSE KULTUURIPÄRANDIFONDArtikkel 25. Fondi olemus ja vahendid

1. Luuakse vaimse kultuuripärandi kaitse fond (edaspidi fond).

2. Fond koosneb sihtfondidest, mis on moodustatud UNESCOrahanduseeskirja kohaselt.

3. Fondi vahendid on:a) konventsiooniosaliste sissemaksed;b) UNESCO peakonverentsi poolt

selleks eesmärgiks eraldatud raha;c) sissemaksed, kingitused

või pärandusedi) teistelt riikidelt;ii) Ühendatud Rahvaste

Organisatsiooni süsteemi kuuluvatelt organisatsioonidelt ja programmidelt, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arengu- programmilt ja teistelt rahvus- vahelistelt organisatsioonidelt;

enamusega, kes ei ole teinud lõikes 2osutatud deklaratsiooni. Mingil juhul ei tohi konventsiooniosalise sisse-makse ületada üht protsenti temarahalisest toetusest UNESCO põhi-eelarvesse.

2. Konventsiooni artiklis 32 või artiklis 33nimetatud riik võib deklareerida omaratifitseerimis-, heakskiitmis- võiühinemiskirja hoiule andes, et temajaoks ei ole lõige 1 siduv.

3. Kui konventsiooniosaline soovib lõikes 2 osutatud deklaratsiooni tagasi võtta, teavitab ta sellest UNESCOpeadirektorit. Deklaratsiooni tagasi-võtmine ei jõustu riigi poolt maksmi-sele kuuluva rahalise sissemaksesuhtes kuni kuupäevani, kui avatakseüldkogu järgmine istungjärk.

4. Võimaldamaks komiteel oma tegevusttõhusalt kavandada, teevad lõikes 2osutatud deklaratsiooni esitanudkonventsiooniosalised sissemakseidregulaarselt vähemalt iga kahe aastajärel ning sissemaksete summa peaksolema võimalikult sarnane summaga,mille nad oleksid võlgnenud, kui lõige 1oleks nende suhtes siduv.

5. Konventsiooniosaline, kel on võlgne-vusi oma kohustusliku või vabatahtlikusissemakse maksmisega jooksval aastalning vahetult eelnenud kalendriaastal,ei saa olla komitee liige; see ei kehtiesmakordsel valimisel. Sellise jubakomitee liikmeks oleva riigi volitustekestus lõpeb artiklis 6 sätestatudvalimiste ajal.

Artikkel 27. Täiendavad vabatahtlikud

sissemaksed fondi

Konventsiooniosalised, kes soovivad lisaks artiklis 26 ettenähtud sissemakseteleteha vabatahtlikke sissemakseid, teatavadsellest võimalikult kiiresti komiteele, et komitee saaks vastavalt kavandadaoma toiminguid.

iii) avalik-õiguslikelt või eraõiguslikeltasutustelt ja eraisikutelt;

d) fondi vahendite intressid;e) korjandustel kogutud raha ja fondi

kasuks organiseeritud ürituste tulu;f ) komitee koostatud fondi eeskirjas

ettenähtud muud vahendid.

4. Komitee teeb otsuse vahenditekasutamise kohta üldkogu kehtestatudsuuniste alusel.

5. Komitee võib võtta vastu eriprojek-tidega seotud sissemakseid ja muud abi üldisteks ja konkreetsetekseesmärkideks, tingimusel et komiteeon need projektid kinnitanud.

6. Fondi tehtud sissemakseid ei võisiduda poliitiliste, majanduslike ega muude tingimustega, mis onkonventsiooni eesmärkidegavastuolus.

Artikkel 26. Konventsiooniosaliste

sissemaksed fondi

1. Ilma et see piiraks täiendavaidvabatahtlikke sissemakseid,kohustuvad konventsiooniosalisedtegema fondi vähemalt iga kahe aastajärel sissemakse, mille suuruse määrabüldkogu kindlaks ühtse protsendina,mis kehtib kõigi riikide suhtes. Üldkogu otsus võetakse vastu nende kohalolnud ja hääletanudkonventsiooniosaliste häälte-

Foto © National Commission of Jordan Foto © Franco Stefano Ruiu



küsimustes, sealhulgas pädevadsõlmima nende küsimustega seotudlepinguid.

3. Ühinemiskiri antakse hoiule UNESCOpeadirektorile.

Artikkel 34. Jõustumine

Konventsioon jõustub pärast kolme kuu möödumist kolmekümnendaratifitseerimis-, heakskiitmis- võiühinemiskirja hoiuleandmise päevastnende riikide suhtes, kes on omaratifitseerimis-, heakskiitmis- võiühinemiskirja enne seda kuupäeva hoiuleandnud. Teiste konventsiooniosalistesuhtes jõustub konventsioon pärast kolmekuu möödumist nende ratifitseerimis-,heakskiitmis- või ühinemiskirjahoiuleandmisest.

Artikkel 35. Föderaalne või

mitteunitaarne põhiseaduslik süsteem

Konventsiooniosaliste suhtes, kellel on föderaalne või mitteunitaarnepõhiseaduslik süsteem, kehtivadjärgmised sätted:a) konventsiooni sätete puhul, mille

rakendamine kuulub seadusandlikuföderaal- või keskvõimu pädevusse, on föderaal- ja keskvalitsusekohustused samasugused nagukonventsiooniosalistel, kes ei oleföderaalriigid;

b) konventsiooni sätete puhul, millerakendamine kuulub eraldi osariikide,liidumaade, provintside või kantonite

2. Selliste objektide lisamine inimkonnavaimse kultuuripärandi esindus-nimekirja ei mõjuta tulevastelekannetele kehtestatud kriteeriume,mille kohta on otsus tehtud artikli 16 lõike 2 kohaselt.

3. Pärast konventsiooni jõustumist uusimeistriteoseid välja ei kuulutata.

IX. LÕPPSÄTTEDArtikkel 32. Ratifitseerimine

või heakskiitmine

1. Konventsioon tuleb UNESCOliikmesriikidel ratifitseerida või heaks kiita oma põhiseadusesttuleneva menetluse kohaselt.

2. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjadantakse hoiule UNESCO peadirektorile.

Artikkel 33. Ühinemine

1. Konventsioon on ühinemiseks avatudUNESCOsse mittekuuluvatele riikidele,keda UNESCO peakonverents onkutsunud konventsiooniga ühinema.

2. Konventsioon on ühinemiseks avatudterritooriumidele, mille oma-valitsuslikku staatust on ÜhinenudRahvaste Organisatsioon tunnustanud,kuid mis ei ole saavutanud täielikkuiseseisvust peaassamblee resolutsiooninr 1514 (XV) järgi, ja mis on pädevadkonventsiooniga reguleeritavates

Artikkel 28. Vahendite kogumise

rahvusvahelised kampaaniad

Konventsiooniosalised toetavadvõimaluste piires rahvusvahelisi vahendite kogumise kampaaniaid, mis on organiseeritud fondi kasuksUNESCO egiidi all.

VII. ARUANDEDArtikkel 29. Konventsiooniosaliste

aruanded

Konventsiooniosalised esitavad komiteeleselle määratud vormis ja ajal aruandeõiguslike ja muude konventsiooni raken-damiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 30. Komitee aruanded

1. Oma tegevuse ja artiklis 29 nimetatudkonventsiooniosaliste aruannetepõhjal esitab komitee igal omaistungjärgul aruande üldkogule.

2. Aruanne edastatakse UNESCOpeakonverentsile.

VIII. ÜLEMINEKUKLAUSELArtikkel 31. Seos inimkonna

suulise ja vaimse pärandi

meistriteoste väljakuulutamisega

1. Komitee lisab inimkonna vaimsekultuuripärandi esindusnimekirjaobjektid, mis on enne konventsioonijõustumist kuulutatud inimkonnasuulise ja vaimse pärandi meistri-teosteks.

I Perekond on Siberi semeiskievanausuliste kogukonnas vägaoluline.

II Danoje festival KoreaVabariigis Gangneungi linnas.

III Makishi maskeraad Sambias.

IIII Kariibi mere piirkonnagarifuna kogukondade ajalugu on talletatud nende lugudes ja lauludes.

Foto © Russian State House of the People Creativity, Ministry of Culture


THE 2003 CONVENTION . 11

jurisdiktsiooni alla, kes liitriigi põhi-seadusest tuleneva süsteemi alusel ei ole kohustatud võtma seadus-andlikke meetmeid, teatabföderaalvalitsus selliste osariikide,liidumaade, provintside või kantonitepädevatele asutustele neist sätetestkoos soovitusega nende vastu-võtmiseks.

Artikkel 36. Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võibkonventsiooni denonsseerida.

2. Denonsseerimisest teatatakse UNESCOpeadirektorile hoiule antava kirjalikudokumendiga.

3. Denonsseerimine jõustub kaheteist-kümne kuu möödumiseldenonsseerimiskirja kättesaamisest.Kuni taganemise jõustumisekuupäevani ei mõjuta see mingil viisildenonsseeriva konventsiooniosaliserahalisi kohustusi.

Artikkel 37. Hoiulevõtja ülesanded

UNESCO peadirektor kui konventsioonihoiulevõtja teavitab organisatsiooniliikmesriike, artiklis 33 nimetatudorganisatsiooni mittekuuluvaid riike jaÜhinenud Rahvaste Organisatsiooniartiklites 32 ja 33 nimetatud ratifitseerimis-,heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiule-võtmisest ning artiklis 36 sätestatuddenonsseerimistest.

Artikkel 38. Muudatused

1. Konventsiooniosaline võibpeadirektorile saadetud kirjalikuteatega teha ettepanekukonventsiooni muutmiseks.Peadirektor edastab nimetatud teatekonventsiooniosalistele. Kui kuue kuu jooksul pärast teate edastamisekuupäeva vastavad vähemalt pooledkonventsiooniosalised taotluselepooldavalt, esitab peadirektor selle ettepaneku üldkogu järgmiselistungjärgul aruteluks ja võimalikuksvastuvõtmiseks.

2. Muudatused võetakse vastu kohal-olnud ja hääletanud konventsiooni-osaliste kahekolmandikulisehäälteenamusega.

3. Pärast vastuvõtmist esitataksekonventsiooni muudatusedkonventsiooniosalisteleratifitseerimiseks, heakskiitmiseks või nendega ühinemiseks.

4. Muudatused jõustuvad pärast kolmekuu möödumist päevast, mil kakskolmandikku konventsiooniosalisteston lõikes 3 nimetatud kirja hoiuleandnud, kuid ainult nendekonventsiooniosaliste suhtes, kes onmuudatused ratifitseerinud, heakskiitnud või nendega ühinenud.Seejärel jõustub muudatus riigi suhtes,kes ratifitseerib või kiidab heaks

Foto © Kim Jong-Dal Foto © Zambia National Commission for UNESCO Foto © National Garifuna Council Language, Dance and Music of the Garifuna

muudatuse või ühineb sellega, pärastkolme kuu möödumist sellekonventsiooniosalise ratifitseerimis-,heakskiitmis- või ühinemiskirjahoiuleandmise päevast.

5. Lõigetes 3 ja 4 esitatud korda ei kohaldata komitee liikmesriikidearvu käsitleva artikli 5 muudatustesuhtes. Need muudatused jõustuvadvastuvõtmisega samal ajal.

6. Riiki, kes saab konventsiooni osalisekspärast muudatuste jõustumist lõike 4kohaselt ja kes ei ole muud sooviväljendanud, käsitataksea) muudetud konventsiooni

osalisena jab) muutmata konventsiooni

osalisena nende konventsiooni-osaliste suhtes, kes ei ole end muudatustega sidunud.

Artikkel 39. Autentsed tekstid

Konventsioon on koostatud araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik kuus teksti on võrdseltautentsed.

Artikkel 40. Registreerimine

Konventsioon registreeritakse UNESCOpeadirektori taotlusel Ühinenud RahvasteOrganisatsiooni põhikirja artikli 102kohaselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.



KM

aski

de ja

kar

kude

ga ta

ntsij

ad M

ali d

ogon

i kog

ukon

nast

.Fo

to ©

iSto

ckph

oto

VKP

Vaimne kultuuripärand tähendab selliseid põlvest põlveedasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis onkogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal.




Trükise koostamist toetas Norra valitsus

NORRA VÄLISMINISTEERIUM

ISBN 978-9949-9243-0-1 (komplekt)ISBN 978-9949-9243-4-9 (vihik)ISBN 978-9949-9243-1-8 (pdf-komplekt)ISBN 978-9949-9243-5-6 (pdf-vihik)

Eestikeelse väljaande ilmumist toetasid:

UNESCOEesti Rahvuslik Komisjon




vkp vaimne kultuuripärand · 2020. 4. 8. · tunnistades, et üleilmastumine ja sotsiaalsed...

Documents