Aprill 2007

Polegi nii paha!Eestlaslikult tagasihoidlikult võiks valimiste kohta öelda: po-legi nii paha! Reformierakonna esimehena tunnen tehtud tööst ja suurepärasest tulemusest heameelt ja uhkust. Kuigi me pole kunagi leppinud keskpära-susega, näitas Reformierakon-na seekordne läbi aegade parim tulemus, et just eesmärgistatud, sisuline tegevus viib sihile. Meie 31 kohta moodustab ligemale kolmandiku Riigikogu koos-seisust, mis on koguni 12 kohta enam, kui neli aastat tagasi. See on suur usaldus, kui ametisole-va peaministri partei saab vali-mistel parima tulemuse. Meie järgmiseks eesmärgiks on seda usaldust mitte kaotada.

Kuigi valimiste võitmisest on juba üle kuu aja möödas, tahan veel kord tänada kõiki meie va-lijaid, keda vabariigi valimisko-misjoni arvutuste kohaselt on 153 044. Meie vastutus on järg-neva nelja aasta jooksul oma valimislubadused ellu viia, et Eestist saaks jõukas, lasterikas ja üksteisest hoolivate inimeste riik. Reformierakonna poolt tä-nan ka kõiki neid, kes nii oma töö kui rahalise toetusega ai-tasid meil teostada esmapilgul võimatut. Tänu neile inimes-tele liigub Eesti järgmised neli aastat edasi kursil, mis on Eesti majandust seni maailmakon-kurentsi esirinnas hoidnud.

Suurenenud valimisaktiivsus annab meile selge signaali, et Eesti inimesed pole riigis toi-muva suhtes ükskõiksed. Re-formierakonna seisukohalt on sellel signaalil ka teine ja mit-te vähem oluline külg – nimelt on ootused reformierakondlike valimislubaduste täitmise osas kõrged ja seetõttu sai ka suur osa nendest lubadustest koalit-sioonileppesse kirja pandud.

Eesti tulevikust hooliv üksmeel, mis ilmutas end möödunud aasta sügisel presidendivalimis-te eel ja näitas end taas märtsi-valimistel, realiseerus moodus-tatud valitsusliidus. Nüüd on aeg tööle hakata!

Andrus Ansip, peaminister

Arvamus

LK 2 - Soovitusi kevad-väsimuse võitmiseks

Elu

LK 7 - Riigieksamite süsteem pole õiglane!

Võitlus Neitsitorni eestLinnarahvas pole sel-lest ehk suurt kuulnud, kuid vanalinnas paikneva Neitsitorni saatus on juba aastaid segane – kunagi võõrandatud vara seisab praegu omaniku ja linna vahel otsust oodates.

Kus asus vanalinna omanäolisim kohvik? Kus sai mööda müürikäiku seigelda? Kus oli võimalik nautida Hortus Musicuse musitseerimist? Loomulikult Neitsitornis. Millises

olukorras on see torn nüüd? Neit-sitorn on olnud aastaid suletud ning Aala Buldase tehtud unikaal-ne sisustus laiali tassitud. Lisandu-nud on veel üks mure – praegu on Neitsitorn ja seda ümbritsev Taani Kuninga aed tagastamisele kuulu-va vara nimekirjas.

12 aastat kemplemist

Otsus, millega kinnistu aadressil Lühike jalg 9, kus asub Neitsitorn koos Taani Kuninga aiaga, tunnis-tati tagastamisele kuuluvaks varaks, võeti vastu 1995. aastal. Vara tagasi-saajaks kinnitati Maja Werner.

Seitse aastat hiljem, 2002. aastal, tunnistas Tallinna linna õigusvas-taselt võõrandatud vara tagastami-se komisjon selle otsuse kehtetuks. Werneri esindaja vaidlustas komis-joni otsuse ja see tühistati tänavu 8. märtsil.

Torn võidakse ka linnale tagastada

Nüüd on ajaloolise linnatorni ja Taani Kuninga aia edasine saatus taas ebaselge. Kui kinnistu tõesti tagastatakse, on uuel omanikul või tõenäoliselt pigem tema esindajatel kõik õigused aastaid tagasi korda

tehtud Taani Kuninga aias ja Neit-sitornis teha mis hing ihkab.

Kesklinna halduskogu linnaelu komisjoni algatusel pöördutakse Vabariigi Valitsuse poole palvega mitte tagastada mainitud kinnis-tut kui väärtuslikku linnaruumi objekti. Pikka aega on käinud läbi-rääkimised Riigi Kinnisvara ASiga, et kinnistu linnale osaliselt tagasta-da. Seni pole asja eriti innukalt aja-nud ei linnavalitsuse esindajad ega ka RKASi juhid. Torn aga seisab ja laguneb.

Keit Pentus

Otsitakse imelisi vanavanemaidMöödunud aasta sügisel loodi Eesti Vanavanemate Fond, mis sel aastal jagab esimest korda tunnustust imelistele vanavanematele.

„Eesti Vanavanemate Fondi idee sündis eelmisel kevadel. Minu ema Adele Toomik oli eriliselt vitaal-ne, hästi seltskondlik, laulis hästi, õmbles, tegi käsitööd, joonistas,” räägib fondi üks asutajaliige, Pai-de Gümnaasiumi õppealajuhataja Malle Salk. „Kui aeg jõudis pen-sionini, hakkas ema end kunsti alal

täiendama. Lahkumine emast tuli ruttu ja väga ootamatult. Ära saa-tes tundsin, et meie vanema ge-neratsiooni inimesed jäävad oma pensioniea tõttu tihti elu kesk-punktidest kaugemale.”

Pensionäridel elutöö seljataga

Malle rõhutab, et kui igaüks teeb ai-nult endale, siis vanemad, kellel jõud ja võimalused kahanevad, ei jõua oma saavutusi ja tegemisi sama kõr-gele tõsta kui nooremad. „Paljud üt-levad, et “ah, penskarid”. Aga, just “penskarid“ on kogu eeltöö teinud, et meil on oma riik – see mõte on

kuskil sügaval peidus,” ütleb Mal-le. Just siis lubas ta endale ning mõ-tetes ka emale jätkata ja arendada pooleliolevat. „Pöördusin Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingus-se, mille liikmeks mu ema aastaid oli. Härra Heino Hankewitsi ning proua Ene Veiperiga kutsusime kok-ku asutamiskoosoleku. See toimus 2. novembril 2006. Selle aasta sügisel soovime esimesi tunnustusi jagada,” tutvustab ta ideed.

Fondi asutaja on ka lapselaps

„Fondi asutamise idee on minu lastele väga meele järele. Pojatütar

Sirley on aga üks asutajaliikmetest, kellelt on tulnud mitmeid toredaid mõtteid. Kui mu lapsed ja lapselap-sed ning teised nooremad inime-sed suudavad ideed aktsepteerida, teostada ja edasi arendada, on see parim tasu alustajaile,” arvab Mal-le Salk.

Arvan, et iga vanaema-vanaisa on tunnustamist väärt: ta on oma südame lastele ja lastelastele eda-si andnud. Kuid meie hulgas on paljusid, kellel jätkub peale töö ja peretoimetamiste aega ja elulusti anda teistelegi. Rõõmud on ju ka-hepoolsed. Järg lk 2

Tornivõitlus: Taani Kuninga aias paiknev legendaarne Neitsitorn võib erakätesse minna.

Pension

LK 3 - Juulist tõuseb pension 20%

Valitsus

LK 4 - Mida lubab koalitsioonileping?

Juhtkiri

Peatoimetaja: Liisa-Indra Kärt

Väljaandja:Eesti Reformierakond

Telefon: 680 8080tallinnateataja@reform.ee

2

Ester Eensaar, Lasnamäe Medicumi perearst

Fondi asutajad: Ene Veiper, Keit Pentus, Evi Mets, Malle Salk, Sirley Salk ja Raivo Paavo.

Elu seisneb valikutes ning meie valikud said tehtud, kui käisime valimas. Järg-mised neli aasat ja kauem-gi veel loodame saada kõi-ke seda, mida meile lubati. Sest me usume, et headest mõtetest tulevad veel pa-remad teod. Arvan, et meil läks hästi ning koalitsiooni-leping sai korralik.

Pereplaneerijate jaoks on häid uudiseid kuhjaga – uus valit-sus soovib pikendada ema-palka pooleteise aastani ning luua nn isahüvitise, et värske issi saaks perega kodus olla ega peaks palga pärast mu-

retsema. Tõstetakse ka lapse-toetusi. Et iivet soodustada, panustatakse viljatusraviks suisa 100 miljonit krooni.

Vanemad kodanikud võivad aga rõõmustada pensioni tõu-su üle. Taavi Rõivas kirjutab pensionitest lähemalt kõrval-oleval lehel.

Lisaks peretoetustele ja pare-male pensionile saavad rõõ-mustada ka investorid ja et-tevõtjad. Omamoodi tore on see, et jätkuvalt edenevad ka IT-lahendused – nimelt on plaanis muuta digitaalseks nii registratuurid kui retseptid!

Loomulikult ei jää märkama-ta keskkond, haridus, kultuur, riigikaitse, välissuhted ning meie kodumaa keele areng. Kuid koalitsioonilepingu ja ka uue valitsusega saad tutvu-da meie ajalehe keskmistel le-hekülgedel.

Seda kõike pole vähe. Meil on põhjust uskuda ja loota paremasse tulevikku :)

Liisa-Indra Kärt,peatoimetaja

Headest mõtetest tulevad head teod

Lihtsad juhised kevadväsimuse võitmiseks

Füüsiline jõuetus, meeleolu langus, mäluhäired, närvi-lisus, unehäired, kesken-dumisraskused, aga ka rohkesti kehalisi kaebusi – kui Teil esinevad sellised sümptomid, lugege edasi...

Kevadeti näen ma perearsti vastu-võtul sageli kevadväsimusest kur-natud patsiente. Milles see aval-

dub? Inimene tuleb vastuvõtule väga erinevate kaebustega: esineb füüsiline jõuetus, meeleolu langus, väsimus, mäluhäired, närvilisus, keskendumisraskused, unehäired, peavalud, aga ka rohkesti kehalisi kaebusi.

Sageli tuleb kevadväsimuse diag-noosimiseks teha üldised analüüsid. Alles siis, kui need on korras, saab patsiendile anda soovitusi edaspi-diseks. Igal juhul saab patsient hea tahtmise korral enda tervise turgu-tamiseks ise üsna palju ära teha.

Võta aeg maha

Tuleb aeg maha võtta ja puhata ke-vadel kas või üks nädal – minna loodusesse või tõsta kehalist aktiiv-sust jalutuskäikude, kepikõnni, aga ka ujumise ning muude veeprotse-duuridega.

Istuva töö puhul peaks iga tun-ni järel end natuke liigutama ning kergeid kehalisi harjutusi tegema.

Silmad vajavad samuti aeg-ajalt puhkust.

Arvan, et väga oluline on ka regu-laarne ja mitmekesine tervislik toi-tumine. Sööma peaks vähemalt kolm-neli korda päevas. Toit peaks olema vitamiinirikas ja vähem töö-deldud, soovitatavalt kodumaine. Lõunasöögil peaks olema vähemalt pool taldrikut täidetud köögi- või kaunviljadega, millest organism saab mineraalaineid, mikroele-mente ja vitamiine ning rohkesti ka kiudaineid. Liha ei pea sööma iga päev, seda võib asendada kala või munaga. Seedetrakti korrashoidmi-seks on kasulikud ka probiootikume sisaldavad jogurtid ja keefir. Köögi- ja puuviljad sobivad iga söögikorra juurde. Suurepäraseks vitamiinide allikaks on ka mustika-, astelpaju- jõhvika jms mahlad ning erinevate seemnete idud.

Abi saab ka apteegist

Juhul kui inimene ei saa või ei suu-

da end toidu ja tervislike eluviisi-dega turgutada, saab abi apteeki-des pakutavatest toidulisanditest ja vitamiinidest. Mida ma olen oma patsientidele soovitanud?

Olen soovitanud inimestel pärast haigust võtta kolmekümne päeva jooksul B-komp-leks-letsitiini või preparaati Berocca, probiootikume jms. Tavaliselt on see ai-danud patsientidel saada uut energiat, suurendanud töö-võimet, paranda-nud mälu ja kes-kendumisvõimet.

Väsimus, stress, närvilisus ning torkivad valud südame piirkonnas – paljudel niisugustel juhtudel näi-tavad analüüsid magneesiumi ma-dalat taset veres. Magneesiumi tase-me tõstmine toiduainetega on üsna raske, kuna magneesiumi sisalda-vaid toiduaineid tuleks süüa suurtes

kogustes. Sellisel juhul on abiks tab-letid, mis sisaldavad magneesiumi ja B-grupi vitamiini B6.

Kevadväsimuse ja haigusjärgse as-teeniaga võideldes tuleb inimesel põhjalikult järele mõelda, mida ta ise oma eluviisis ja toitumises muu-

ta saab, et energia ja töötahe tagasi tuleksid ning vä-simus mööduks. Tervislik toitumi-ne, liikumine ning normaalne, vähe-malt 8-tunnine uni ja aktiivne puh-kus on kõige loo-mulikumad viisid kevadväsimusest

ülesaamiseks. Kui ise kuidagi hak-kama ei saa, siis tasub nõu pidada oma perearsti või pereõega.

Soovin kõigile vähem pingeid ja stressi: käige kevadises looduses ning nautige järjest pikenevat päik-selist päeva!

Tervislik toitumine,

liikumine ning normaal-

ne, vähemalt 8-tunnine

uni ja aktiivne puhkus

on kõige loomulikumad

viisid kevadväsimusest

ülesaamiseks.

Eesti Vanavanemate Fondi üks asutaja Malle Salk rää-gib fondi ideest lähemalt.

Kes ja kuidas saab nominente esitada?

Teostus ei saa olla selline nagu näiteks “Aasta ema” tiitel, mida aastas antak-se välja vaid üks. Me peaksime oma arendustööga jõudma nii kaugele, et märkame pidevalt ja mitmeid va-navanemaid kogu Eestist. Seepärast saavad vastavalt kinnitatud statuudile esitada nominete nii üksikisikud kui ka organisatsioonid (pensionäride ühendused, sotsiaalosakonnad jms).

Kuidas fond tunnustab imelist vanaema ja vanaisa?

Kogume aasta jooksul heategevus-likke annetusi ja juhatuse koosole-kul otsustatakse, missuguseid kena-sid tunnustusi on konkreetsel aastal

võimalik välja anda. Tunnustatud saavad vastavad tunnuskirjad ning esemeselisi mälestusesemeid, kultuu-riürituste pileteid, tuusikuid vms.

Kes on praegu kaasatud fondi tegevusse?

Eesti Vanavanemate Fond on Tal-linna Vanurite Nõustamise ja Ene-seabi Ühingu struktuuriüksuseks. Peale minu on fondi asutajaliikme-teks Sirley Salk, Keit Pentus, Raivo Paavo, Heino Hankewits, Evi Mets ja Ene Veiper. 7. mail korraldame fondi suurema ürituse, kuhu kutsume osa-võtjaid kõigist maakondadest.

Kellelt ja millist abi või toetust te veel ootaksite?

Praegu oleksid fondile abiks huvita-vad ideed ja lahked sponsorid. Soo-viks, et kunagi jõuaksime Poska tä-nava väikesest majast suuremassse ja uhkemasse saali, Estoniasse või

nii. Selliste inimeste tunnustami-seks ei ole vaja nii palju kohviser-viise kui vaimsust ja tänu. Neid pa-kuksid nii täis suur saal kui ka mõni teatri- või kontserdielamus, väike puhkereis jne.

Millal saab Eesti oma 2007. aasta imelise vanaema ja imelise vanaisa teada?

Esimesed tunnustused soovime üle anda 2. novembril 2007. Loodame, et esimene kord on neid kolm kuni viis. Hiljem loodame olla suuremad ja tugevamad ning märgata rohke-maid.

Rahalisi annetusi saab Eesti Vanavanemate Fondile teha VENÜ arvele nr 221010969237, Hanspank, selgitus “Vanavanemate fond”. Häid ideid palutakse saata VENÜ aadressil J. Poska 15, 10126 Tallinn.

Jekaterina Ljubobratets

Otsitakse imelisi vanavanemaid (algus lk 1)

Lühidalt

3

Volikogu Reformierakonna fraktsioonil uus juht5. aprillil valiti Tallinna linnavo-likogu Reformierakonna frakt-siooni juhiks Remo Holsmer. Fraktsiooni aseesimeesteks vali-ti Triinu Rajasalu ja Märt Kubo. „Suurima opositsioonierakon-nana on meie kohustuseks hoi-da silm peal keskerakondliku linnavalitsuse tegemistel ning teha häid ettepanekuid linlaste elu paremaks muutmisel,” üt-les Holsmer. Tema sõnul tahab Reformierakond seista 2005. aasta valimistel antud lubadus-te eest. „Samuti soovime suu-rendada teede investeeringuid vähemalt 500 miljoni kroonini aastas ning turvalisuse suuren-damiseks kahekordistada polit-seipatrullide arvu kõigis linna-osades. Reformierakond seisab ka selle eest, et igasse Tallinna linnaossa istutatakse vähemalt 1000 uut puud,” ütles fraktsioo-ni uus esimees. Remo Holsmer valiti linnavolikokku Kristiine linnaosast. Ta on töötanud Tal-linna linnavalitsuse nõunikuna ning Kristiine linnaosa vanema-na aastal 2005. Praegu töötab Holsmer peaministri nõuniku-na. Ühtlasi liitusid Reformiera-konna fraktsiooniga riigikokku valitud saadikute asemel Sergei Ivanov (endine Riigikogu liige, Kristiina Ojulandi asenduslii-ge), Katrin Karisma-Krumm (rahvusooper Estonia laulja, Keit Pentuse asendusliige), Ro-bert Kalm (Tartu Ülikooli üli-õpilane, Hanno Pevkuri asen-dusliige) ja Svetlana Melehhova (endine Haabersti Vene Güm-naasiumi direktor, Taavi Rõivase asendusliige).

Taavi Rõivas, Riigikogu liige

Pension tõuseb tänavu 20%

Reformierakond lubas valimistele vastu minnes kahekordistada pensionid nelja aastaga. Ühe osa-na sellest lubasime 2007. aasta 1. aprilliks tõusu 18% võrra.

Valimistel saadud enneolematult tugev mandaat annab erakonnale kõik võimalused need lubadused ellu viia, luues võimalused vääri-kaks vanaduspõlveks.

Pensionitõusu kiirendamise luba-dus sai selgesõnaliselt kirja ka uue valitsusliidu leppesse – nüüd seisa-vad selle elluviimise eest lisaks Re-formierakonnale ka Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemo-kraadid. Mida paremini majandu-sel läheb, seda kiiremini kasvavad ka pensionid.

Pensionitõus jaotati kahte ossa

Ilmselt vaevab paljusid eakaid luge-jaid küsimus, et miks siis ikkagi jäi 1. aprillil toimunud pensionitõus 300-400 krooni piirimaile? Kesk-miselt kasvas pension umbes 12%,

mitte 18% nagu lubatud. Miks?

Vastus on lihtne: erakorralist tõu-su saab otsustada vaid riigikogu. Paraku venis riigikogu kokkukut-sumine protestide tõttu ligi kuu aega, mistõttu otsustati pensioni-tõus kahte ossa jaotada – 1. aprillil tavapärane indekseerimine ning 1. juulist teine, erakorraline tõus, mis tõstab pensioni baasosa 250 kroo-ni ning rahvapensioni 150 krooni võrra. Kokku teeb see ligikaudu 20% - rohkemgi kui lubatud ja alg-selt kavandatud.

Vastavasisulise eelnõu andis Refor-mierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus kõigi koalitsiooni-fraktsioonide nimel riigikogule XI

koosseisu esimese seaduseelnõuna juba ka üle. Eks seegi on märk, et teemat võetakse tõsiselt.

Ka edasine tõus raiutakse seadusesse

Selleks, et pensionid nelja aastaga kahekordistuks, peab praegune era-korraline tõus saama iga-aastaseks. Selleks on plaanis senine 50-50 jao-tus sotsiaalmaksu pensioniosa lae-kumise ja inflatsiooni vahel muuta nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Selleks suu-rendab valitsusliit iga-aastase pen-sionitõusu sõltuvust sotsiaalmaksu laekumise kasvust. Ehk – kui pen-sionikassa laekumine on viimastel

aastatel kasvanud 15-20% aastas ning inflatsioon olnud 3-4,5%, siis on selge, et pensionikasv võiks olla lähedasem just esimesele numbrile.

Üks väga huvitav plaan on valitsu-sel veel. Nimelt on kavas seadus-tada, et riigi stabiliseerimisreser-vi intressid kantakse üle riiklikku pensionikindlustusfondi, kui riigi eelmise aasta majanduskasv üle-tab 7%. Teisisõnu saab pensioni-kassa kiire majandusarengu korral lisaraha ka riigi varude juurdekas-vust. Stabiliseerimisreservi tarbeks säästmine ja kõrge majanduskasvu hoidmine peavad olema meie kõigi ühine eesmärk ning majandusedu peab jõudma ka nendeni, kes enam tööl ei käi.

Vanaduspõlv on nautimiseks: et pensioni eest ka midagi head saaks osta, tõuseb pension käesoleval aastal suisa 20%.

Pildista auklikke tänavaid ja võida!

Kas Sinu kodutänavad on ka auklikud? Pildista kõik üles ja saada meile ning võida fotopoe kinkekaart!

Milleks kannatada üksi, jagatud mure on pool muret. Paremad fotod ilmuvad ka järgmises Tal-linna Teatajas. Esimesed võitjad juba mai lehes.

Fotod saada aadressile Tõnismägi 9, Eesti Reformierakond või tallinnateataja@reform.ee.

Põhja-Tallinnas Telliskivi tänaval on nii suured tänavaaugud, et raske on kõndida ilma komistamata.

Sergei Ivanov

Svetlana Melehhova

Katrin Karisma-Krumm

Lühidalt

4

Keskmine vanemahüvitis on 6431,25 krooniSotsiaalkindlustusameti and-metel oli vanemahüvitis 31. märtsi 2007 seisuga määra-tud 12 904 isikule kogusum-mas 82 988,7 krooni. Kesk-mise märtsikuus määratud vanemahüvitise suurus oli 6431,25 krooni. 6600 isiku-le ehk 51,1% vanemahüviti-se saajatest oli hüvitis mää-ratud 100% ühe kalendrikuu tulu suuruses keskmiselt 8310 krooni. Vanemahüvitist hü-vitise määras (2514 kroo-ni) sai 22%, kuupalga alam-määras (3600 krooni) 22,8% ning maksimaalses suuruses (19 844 krooni) 4%. Märtsi-kuu seisuga oli vanemahüvi-tis määratud ka 202le isale ja neljale lapsendajale.

Ettevõtete asutamine internetis kogub populaarsustSelle aasta algusest, mil raken-dati kaughaldusprogramm, on kiirmenetluse teel loodud ligi viiendik uutest ettevõtetest. 1. jaanuarist on esmakandeaval-dusi esitatud 10 761 korda, neist 1375 elektrooniliselt. Elektroo-niliselt on sel aastal asutatud juba 509 OÜd, 23 FIEt, 4 usal-dus- ja 3 täisühingut.

Eesti on infotehnoloo-giaarengult 20. kohalMaailma Majandusfoorumi glo-baalse infotehnoloogiarapor-ti kohaselt on Eesti infotehno-loogia arengult maailmas 20. kohal. Kaks aastat tagasi oli Eesti edetabelis 25. kohal. Ees-ti naaberriikidest on Soome 4., Leedu 39., Läti 42. ja Venemaa 70. kohal. Edetabeli esikohal on Taani, järgnevad Rootsi ja Singapur. Online-teenuste kät-tesaadavuse, infotehnoloogia kasutamise ja valitsuse efektiiv-suse ning info- ja kommunikat-sioonitehnoloogiaga seonduva seadusandluse kategooriates on Eesti raporti järgi esimesel ko-hal. Eesti valitsus on IT-teenus-te kasutamises maailmas Singa-puri järel teisel kohal. Raportis on Eestile kui edukale näidis-riigile pühendatud eraldi pea-tükk. Eesti märgiti ära kui riik, millel on infotehnoloogia aren-damiseks tegevuskava ja riigi-poolne ühtne arusaamine ning visioon.

Lapsekasvatamine saaUus valitsus võtab tõsiselt ambitsioonikat eesmärki – jõuda iseseisvuse taastanud Eestis järgmise nelja aasta jooksul esimest korda positiivse iibeni. Nii panustatakse edaspidi lausa 100 miljonit krooni aastas viljatusraviks. Järgnevalt ülevaade olulisematest punktidest.

Lastega peredele

� Kellel sünnib beebi 2008. aasta jooksul, need võivad uue ilmako-danikuga rahumeeles kodus olla. Uus valitsus teeb teoks selle, mil-lest noored lapsevanemad juba ammu unistanud on: vanemahü-vitise maksmise perioodi piken-datakse lapse 1,5 aastaseks saami-seni.

� Värsked issid ei pea enam võt-ma lapse sünni järel palgata puh-kust, et beebi ja tema emaga esi-mesi nädalaid koos veeta. Nimelt luuakse uus hüvitis nendele isa-dele, kes kahe kuu jooksul pärast lapse sündi tahavad kaks näda-lat beebiga kodus olla. Hüvitist makstakse isa varasema palga alusel. Pärast lapse sündi muutub ühe lapsevanema palk tulumak-suvaba miinimumi määras mak-suvabaks. Nelja aasta pärast on maksuvaba määr tõusnud prae-guselt 2000 kroonilt 3000 krooni-ni, mis tähendab, et just nii suur on ühte last kasvatava vanema palgast see summa, mille pealt riik tulumaksu ei võta.

� Kui perre sünnib kolmas laps, makstakse lisaks vanemahüvitise-le täiendavat toetust, mis on pool vanemahüvitise määrast. Neljan-da lapse sünniga tõuseb vanema-hüvitisele lisaks makstav täiendav toetus sama suureks kui vanema-hüvitise määr, ehk lapsevanem

� Lasteaiakohtade loomiseks hak-kab riik igal aastal eraldama 400 miljonit krooni. Seda kõikide oma-valitsuste peale kokku.

� Lasterikka pere toetust hakatak-se maksma viiendast lapsest. Prae-gu saavad seda toetust pered, kus kasvab vähemalt seitse last.

� Kooliealiste laste jaoks kehtes-tatakse 2000-kroonine iga-aas-tane ringiraha. Raha makstakse omavalitsusele, kes võib seda ka-sutada üksnes lapse spordi- või huvialaringis osalemise eest ta-sumiseks.

Pensionid tõusevad

� Pensioni suurus hakkab rohkem sõltuma sellest, kui palju laekub pensionikassasse sotsiaalmaksu. Ehk mida võimsam on majandus-kasv ja sellest tulenev palkade tõus, seda suurem on ka pensionite kasv. Selleks muudetakse pensionite in-dekseerimise valemit.

� Pensioni baasosa ja rahva-pensioni suurendatakse 1. juu-list 2007. Rahvapensioni määr tõuseb 1573 kroonini. Pensioni baasosa tõuseb 1372 kroonini, selle suurendamine 250 krooni võrra mõjutab otseselt kõigi va-naduspensioni saajate sissetule-kuid – 1. juulist 2007 on keskmi-ne vanaduspension pärast seda muudatust 3769 krooni.

Majandus

� Ehkki viimasel ajal on räägitud, justkui oleks uus valitsus euro ära unustanud, on valitsusliidu prog-

rammis selgelt kirjas, et üleminek eurole seatakse prioriteetseks ees-märgiks. Selleks jätkatakse valitsu-se võlakoormuse vähendamisega ja eelarve planeeritakse juba ette ülejäägiga.

� Tulumaksu vähendatakse nel-ja aasta jooksul viiendiku võrra – praeguselt 22%lt 18%ni. Nii et nn maksuvabad reeded, millest enne valimisi naljaga pooleks räägiti, on nelja aasta pärast tõepoolest kohal.

� Maksuvaba tulu määr tõuseb 3000 kroonini kuus.

� Ettevõtjad võivad hingata ker-gendatult – praegust ettevõtte tu-lumaksusüsteemi ei muudeta, mis tähendab, et investeeritud tulu jääb endiselt tulumaksuvabaks.

� Kellel on väärpaberiinvesteerin-guid, võivad samuti rõõmustada. Kui väärtpaberite müügist saadud tulu investeeritakse uuesti väärtpa-beritesse, muutub see samuti tulu-maksuvabaks. Valitsus soovib sel viisil säästmist ja investeerimist soodustada.

� Kui ettevõttel tekivad makseras-kused, pole pankroti väljakuuluta-mine edaspidi ainsaks lõpplahen-duseks. Pankroti kõrvale luuakse saneerimismenetlus.

� Ettevõtlike noorte innustamiseks ja toetamiseks, aga ka uuenduslike ideede toeks luuakse tudengifirma stardiraha programm. Nii tasub riik poole aasta jooksul tudengite asutatud firma ettevõtlusinkubaa-toris tegutsemise kulud.

saab kahekordset vanemahüvitist. Sellist täiendavat hüvitist on ha-katud nimetama Eesti taassünni preemiaks, sest kui igas peres kas-vaks kolm last, oleks meie iive juba praegu positiivne.

� Pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist hakatakse iga pere kol-manda ja järgneva lapse kohta maks-ma lapsetoetust 2000 krooni kuus.

Uus kord: kui loodusele tehakse tõsist kahju, peab ka karistus olema range.

Järgmisest aastast saab lisaks emale võtta lühiajalist puhkust perega olemiseks ka isa.

Lühidalt

5

Riigikogu Reformi-e rakonna fraktsiooni juhib Keit PentusEsimesel riigikogu Reformiera-konna fraktsiooni koosolekul valiti ühehäälselt fraktsiooni esimeheks endine peaminist-ri büroo juhataja Keit Pentus. Fraktsiooni aseesimeesteks va-liti Rein Aidma ja Peep Aru. „Riigikogu koosseisust kol-mandiku moodustava Refor-mierakonna fraktsiooni süda-measjad on ka selles riigikogu koosseisus perepoliitika, nii tööinimeste kui ka pensionä-ride jõukuse suurendamine ja eesti keele kaitse,” lausus frakt-siooni uus esimees. 7049 hääle-ga Kesklinnast, Lasnamäelt ja Piritalt riigikokku valitud Keit Pentus on Reformierakonna juhatuse liige. Aastatel 2005-2007 oli ta peaministri büroo juhataja, 2003-2005 aga Tallin-na Kesklinna vanem.

Eesti majandus edestab LätitRahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 9,9%, järgmisel aastal aga 7,9%. Va-luutafondi ekspertide hinnan-gul on Läti majanduskasv 2007. aastal 10,5% ja 2008. aastal 7%. Ühtlasi prognoosib IMF Eesti aastaseks inflatsioonimääraks tänavu 4,8% ja järgmisel aastal 5,3%. Läti tänavust inflatsioo-niprognoosi 7,3% ja järgmise aasta 6,5% edestab regioonis vaid Türgi 8%ne inflatsioon. EV Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 9,2% ja järgmisel aas-tal 8,3%, inflatsioon ulatub tä-navu 4,9%ni ja järgmisel aastal 5,2%ni.

Lapsehoidjal peab olema tegevuslubaVastavalt Tallinna linnavoli-kogu otsusele hakatakse 5. ap-rillist lapsehoiutoetust maks-ma ainult siis, kui lapsehoidjal on asukohajärgse maavanema poolt välja antud kehtiv tege-vusluba. Selline lapsehoiutoe-tuse rahastamise korra muuda-tus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest, mille järgi tegevus-loa nõue hakkab 1. juulist keh-tima kõigile praegustele lapse-hoiuteenuse osutajatele. Seni on Tallinna linn maksnud 1852-kroonist lapsehoiutoetust munitsipaallasteaedadele, koo-lieelsetele eralasteasutustele ja lapsehoidjateenuseid kasuta-vatele vanematele Tallinnas re-gistreeritud laste eest. Taotlust toetuse saamiseks võib esita-da kolm kuud peale teenuse kasutamist. Selleks aastaks on linnaeelarves lapsehoiuteenu-se rahastamiseks ette nähtud 10 miljonit krooni. Kahe kuu jooksul maksti toetust 213 lap-se eest, lapsehoiuteenuse osuta-jaid oli linnas 28.

ab olema puhas rõõm

Tark Eesti

� Hariduse vallas pöörab uus valit-sus tähelepanu nii kutseharidusele kui ka doktoriõppele. Kindlustun-net peaksid juurde saama ka väi-kesed maakoolid, sest riik lubab algkooliastmes maksta pearaha ka täitmata õpilaskohtade eest.

� Üldhariduskoolide pearahas suurendatakse iga-aastaselt kapita-likomponenti, mis annab koolidele paremad võimalused korralike õp-petingimuste tagamiseks.

� Koostöös üliõpilastega luuakse uus, õppeedukusest sõltuv õppe-toetuste süsteem. Ülikoolid saavad riigieelarvest vahendeid, et sõlmida doktorantidega tulemuslepingud. Valitsus on seadnud eesmärgiks, et

2011. a jõutaks vähemalt 250 dok-torikraadi kaitsmiseni aastas.

Ennetada on lihtsam ja tulemuslikum

� Valitsuse tervisepoliitikas torkab silma, et põhirõhk on mitte taga-järgedega maadlemisel, vaid hä-dade ennetamisel: suurendatakse tervise edendamise programmide mahtu, laiendatakse vähiennetus-programmi, aga rakendatakse ka südame- ja veresoonkonnahaigus-te ennetamise programm.

� Selleks et terviseteenindus oleks kiire ja kaasaegne, et haig-late registratuur muutuks digi-taalseks ning ka retsept võiks olla digitaalne, võetakse vastu e-Ter-vise seadus.

Puhas ja loodussõbralik

� Jätkatakse ettevalmistusi ohtlike raudteevedude ja kaupade ümber-laadimiskeskuste kesklinnast välja-viimiseks nii Tallinnas,Tartus kui ka teistes linnades.

� Tihedalt asustatud piirkonda-des keelustatakse uute kõrgepinge õhuliinide rajamine.

� Nõukoguaegsete lagunenud sõ-javäerajatiste, aga ka kolhoosi- ja sovhoosiehitiste varemete korista-mist hakkab toetama ka riik.

� Keskkonnakuritegude karistu-sed vaadatakse karmi pilguga üle. Eesmärk on, et kui loodusele te-hakse tõsist kahju, peab ka karistus olema range.

Eesti keel on hästi hoitud

� Kõikidesse avalikesse ja koo-liraamatukogudesse tellitakse eestikeelsed keele- ja kirjandus-ajakirjad, aga ka algupärased eesti-keelsed lasteajakirjad. Eestikeelsed lasteajakirjad tellitakse ka kõigisse lasteaedadesse.

� Wiedemanni riikliku keeleau-hinna preemia tõstetakse miljoni kroonini. Miljoni kroonini tõs-tetakse ka riiklik kultuurpreemia elutöö eest.

� Venekeelses meedias käivitatak-se pidev eesti keelt, eesti keele õp-pimisvõimalusi ja ka kodakondsu-se keeleeksamit tutvustav riiklik teavituskampaania.

Nüüd võib rahumeeles kodus olla: värske valitsus soovib pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi 1,5 aastani.

Igapäevane Internet

Kõik avaliku sektori ja avalike in-ternetipunktide arvutid saavad ID-kaardi lugejad. Igas raama-tukogus, linna- ja vallavalitsuses peab olema võimalik kasutada internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga arvutit.

Tasuta traadita internet peab iga omavalitsuse keskuses olema kät-tesaadav aastaks 2010.

Iga õpetaja saab tasuta sülearvuti.

Õpikud ja töövihikud viiakse va-baks kasutamiseks internetti.

Riik lõpetab kodanikelt õiguste tõendamiseks paberdokumenti-de nõudmise.

Avalikus sektoris muudetakse arvlemine 2010. aastaks paberi-vabaks ehk e-arvete põhiseks.

Kultuur

Tartusse Raadile alustatakse Ees-ti Rahva Muuseumi ehitamist.

Aastaks 2012 digitaliseeritakse teleülekanded.

Laulu- ja tantsupidude vahelisel ajal ei pea koorid, ringid ja selt-sid edaspidi virelema ja vaevle-ma, sest neile tagatakse nüüd pi-dev rahastamine.

Pühakodade ja kirikute restau-reerimisprogrammi summad neljakordistatakse.

Eesti suuremaks

Rajatakse uued saatkonnad Lä-his-Itta, aga ka esindus Mol-dovasse, Rumeeniasse ja ühte Lääne-Balkani riiki. Uus saat-konnahoone ehitatakse Pekingis-se ja Riiga. Gruusia ja Bulgaaria saavad täisfunktsionaalse Eesti esinduse.

Aktiivselt on plaanis tegutseda kommunismi ja natsismi kuri-tegude teadvustamisel ja hukka-mõistmisel.

Aitame kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuri-va keskuse loomisele, vastavate uurimuste, filmide ja näituste ra-hastamist toetatakse.

Energia- ja keskkonnajulgeoleku tagamiseks tõhustatakse ühiste-gevust teiste riikidega.

Riigikaitse

Kaitseväge arendatakse nüüdis-aegse, mobiilse ja kiirreageeri-misvõime suunas. Analüüsitakse minimaalse ajateenistuse aja lü-hendamise võimalusi. Arenda-takse välja Miinisadam.

Suurendatakse oluliselt Kaitselii-du rahastamist ja rolli nii sõjalis-te kui tsiviilülesannete täitmisel. Kaitseliidule tagatakse võime-kus osalemiseks rahvusvahelistel missioonidel.

Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks avatakse Tallinnas Vabaduse väl-jakul Vabadussõja võidusammas.

Valitsusliidu programmi viima-seks punktiks on teha ettepanek Tallinna rahvusvahelisele lennu-jaamale president Lennart Meri nime andmiseks.

6

Uus valitsus: kes on kes?Peaminister Andrus Ansip, Reformierakond

Andrus Ansip tegi valimistel aja-loolise tulemuse – 22 556 häält. 2004. aasta novembris valiti ta Re-formierakonna esimeheks. 2005. aasta 13. aprillist on ta Eesti Vaba-riigi peaminister, esimene, kes valiti tagasi teiseks valitsemisajaks. Lisaks majandusministri ja Tartu linnapea ametile on ta tegutsenud ka eraet-tevõtjana panganduse ja kaubandu-se valdkonnas, pannud aluse Tartu Raadiole ning töötanud õpitud eri-alal keemialaborites. Ansip on ka maailmas ainus peaminister, kes on läbinud Vasaloppeti 90 km pikkuse maratoni.

Siseminister Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Eesti informeerituimaks inimeseks nimetatud Pihl väitis veel kuu aega tagasi ajalehele Postimees antud in-tervjuus, et tal puudub edevus saa-da poliitikuks. Tallinna Teataja ar-vates on see, et need sõnad jäidki vaid sõnadeks, väga positiivne. Üle kümne aasta kaitsepolitseid juhti-nud ja selle ajaga 14(!) siseminist-rit üle elanud mees teab kindlasti, mida sisejulgeoleku vallas muuta ja mida paremini teha, et me kõik en-nast turvalisemalt tunneksime.

Avaliku halduse minister Vallo Reimaa, Isamaa ja Res Publica Liit

Ajaloolane, Jõhvi Gümnaasiumi direktor ja Jõhvi volikogu esimees Reimaa on Ida-Virumaal tuntud omavalitsus- ja haridustegelane. Paljud peavad just Reimaa teeneks, et Jõhvist on aastatega kujunenud Virumaa tõmbekeskus. Reimaa on Virumaal tuntud ka kui saatejuht.

Nimelt juhib ta ajalooteemalist saa-det “Ajast ja arust” Raadio Virus, mis kuulub Isamaaliidu suurimale “vastasele” Keskerakonna esimehe-le Edgar Savisaarele.

Rahvastikuminister Urve Palo, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Eelmise aasta sügisel poliitikasse siirdunud Palo on sündinud Haap-salus, kust pere peagi Värskasse ko-lis. Lõpetanud TÜ majanduse eriala, siirdus ta tööle Saint-Gobain Eesti filiaali alguses sekretäriks, tõustes lõpuks ettevõtte tippjuhiks.

Majandusminister Juhan Parts, Isamaa ja Res Publica Liit

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude lõpetanud Juhan Partsist sai peale ülikooli lõpetamist jus-tiitsministeeriumi asekantsler, siis riigikontrolör, edasi tõusis ta tol hetkel rahva poolt jumaldatud par-tei Res Publica esimeheks ja siis sai temast peaminister. Tänavusel riigi-kogu valimisel sai Parts 2975 häält (2003.a valimistel toetas Partsi 6890 inimest).

Kaitseminister Jaak Aaviksoo, Isamaa ja Res Publica Liit

Tartu Ülikooli endise rektori esi-mene päev kaitseministrina algas meeleolukalt. Seadus näeb ette, et uus minister annab Riigikogu ees suulise ametivande, mille järel kir-jutab vande tekstile alla. Kui Aavik-soo sammus vannet andma, kostis seni vaikses saalis valju juttu ja nae-rupahvakuid. Oli näha, et Aaviksoo ei saanud aru, mis järsku juhtus? Aga põhjus oli lihtne: elevust tekitas suur nahast mapp tulevase kaitse-ministri kaenla all. Mees juba teab, millel tuleb silma peal hoida!

Välisminister Urmas Paet, Reformierakond

Urmas Paeti võib kindlasti nimetada uue valitsuse vanaks kalaks, sest Paet on ministritööl juba kolmandas va-litsuses: Juhan Partsi valitsuses kul-tuuriministrina, Ansipi esimeses ja nüüd ka teises valitsuses välisminist-rina. Poliitikasse jõudis Paet 1999. aastal ajalehe Postimees uudistetoi-metaja ametikohalt ning peagi sai te-mast Nõmme linnaosa vanem. Pea-le 2003. aasta riigikogu valimisi sai Paetist kultuuriminister.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica Liit

Uuel põllumajandusministril on ette näidata väga eeskujulik polii-tikukarjäär. Ta on olnud Viljandi linnavalitsuses nii nõunik, abilin-napea kui ka linnapea, seejärel Vil-jandi maavanem ja riigikogu liige. Ja nüüd ka minister. Ka haridus on justkui Rahvaliidule ninanipsu te-gemiseks õige - Helir-Valdor See-der on nimelt Eesti Põllumajanduse Akadeemia vilistlane.

Rahandusminister Ivari Padar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Ivari Padar on Sotsiaaldemokraatli-ku erakonna esimees, endine Võru abilinnapea ja linnavolikogu esi-mees, riigikogu liige ning põllu-mees. Rahandusminister lihtsalt ei tohiks olla peaministriga samast parteist, sest muidu on konfliktid kerged tulema. Teine põhjus on aga selles, et uues koalitsioonileppes olid sotside lubadused kõige kulu-kamad. On õiglane, et nad seepä-rast valvaksid riigieelarve tasakaalu. Pealegi, Ivari Padar on rahandus-ministeeriumis juba töötanud, olles

seal 1990ndate keskel kantsleri abi.

Haridusminister Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit

Aastaid tagasi haridusministri ame-tit pidanud Lukas läks ajalukku sel-lega, et viis haridusministeeriumi Tallinnast Tartusse. Tõnis Lukas on hariduselt ajaloolane. Ta on tööta-nud õpetajana, Eesti Rahva Muu-seumi direktorina, olnud Tartu lin-napea, riigikogu liige. Lukasest sai kaks aastat tagasi erakonna esimees, kes viis Isamaliidu ühinemisele Res Publicaga ja sai seejärel ühendera-konna kaasesimeheks. Uues valitsu-ses on peaminister Ansipi esimene asendaja just nimelt Tõnis Lukas.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Reformierakond

Peaaegu 9 aastat Kuressaare linna-peana ametis olnud Jaanus Tamkivi on hariduselt ehitusinsener. Erialast tööd tegi ta töödejuhatajana tolle-aegses Saaremaa suurimas ehitus-organisatsioonis Saare KEK. Polii-tikasse sattus Tamkivi 1996. aastal peale edukat kandideerimist koha-like omavalitsuste valimistel, kui te-mast sai Kuressaare linnapea. Ala-tes 2005. aasta juunist sai tänasest ministrist riigikogu liige. Tamkivi on ilmselt uue valitsuse ainuke mi-nister, kes harrastab ekstreemsporti – purilauasõitu.

Sotsiaalminister Maret Maripuu, Reformierakond

Sotsiaalminister Maret Maripuu on poliitikaga seotud 21. eluaastast, mil temast sai tol hetkel veel sõl-tumatu noorteühendusena toimiva Res Publica esimees, 24. aastaselt sai ta Reformierakonna kandidaa-dina riigikogu liikmeks, kolm aastat

hiljem sai temast Tallinna linnavoli-kogu esimees ning kuni sotsiaalmi-nistriks nimetamiseni oli Maripuu riigikogu aseesimees. Lisaks polii-tikale on Maretile südamelähedane mopeediga kihutamine, mis Mu-humaal oli nuhtluseks nii ema kui naabrite närvidele.

Kultuuriminster Laine Jänes, Reformierakond

Kultuuriminister Laine Jänes on ha-riduselt koorijuht ja muusikaõpe-taja, kes alustas karjääri õpetaja ja kontsertmeisterina. Hiljem töötas praegune minister ka näiteks Tar-tu linnavalitsuse kultuuriteenistu-se peaspetsialistina ja Vanemui-se kontserdimaja direktorina. Just Vanemuisest siirduski Laine 2002. aastal poliitikasse, olles kaks aastat Tartu abilinnapea ja ministriks saa-miseni Tartu linnapea. Laine Jänes oli ka 2006. aasta presidendivali-mistel Eesti Reformierakonna üks presidendikandidaatidest.

Justiitsminister Rein Lang, Reformierakond

Juristiharidusega Langi võib iseloo-mustada sõnaga universaalne. Ta on ühteaegu kursis nii õigusküsi-mustega, majandusvaldkonnaga ja välispoliitikaga ning neid valdkon-di, kus tema sõnaga arvestatakse, on veelgi. Rein Lang jõudis poliitikasse KUKU raadiost, tema enda loodud ja käivitatud Eesti esimesest eraraa-diojaamast. Lang on olnud ame-tis Linnahalli direktorina, Tallinna abilinnapeana, kureerides pealinna haridus- ja kultuurielu. Ta on olnud ka Kaubandus-Tööstuskoja juha-tuse liige. Tänavustel valimistel sai Lang 7025 häält ja populaarsemate poliitikute edetabeli kaheksas koht ütleb, et Langi hinnatakse.

Vasakult: Jaak Aaviksoo, Jüri Pihl, Juhan Parts, Ivari Padar, Tõnis Lukas, Laine Jänes, Andrus Ansip, Maret Maripuu, Urve Palo, Rein Lang, Urmas Paet, Jaanus Tamkivi, Helir-Valdor Seeder, Vallo Reimaa.

Lühidalt

7

Sügisel avatakse Kelmiküla lasteadKäesoleva aasta oktoobris avab uksed Tallinna Kelmiküla Las-teaed. Tehnika 23 asuvasse las-teaeda tuleb neli rühma, neist kolm lasteaiarühmad ja üks sõimerühm. Rühmad komp-lekteeritakse olemasolevates Tallinna lasteaedades järje-kordades olevatest lastest ning koha saab maksimaalselt 90 last. Hoonesse on kavandatud muusika- ja võimlemissaal. Õuealale on rühmadele planee-ritud mängumajad ja -väljakud. Lasteaiahoone rekonstrueeri-mist alustati selle aasta alguses. Ehitustööde lõpetamise tähtaeg on tänavu septembris.

Skoone bastion saab suvel kordaSelle aasta 15. maiks peavad Skoone bastioni alal lammu-tustööd tehtud olema, et ala linnaelanikele avada. Jaani-päevaks plaanib linn korras-tada bastioni territooriumil paiknevad teed ja taastada valgustuse. Suve keskpaigaks on plaanis piirata bastioni ala piirdeaiaga, milleks on linna eelarves ette nähtud 1,5 miljo-nit krooni. Möödunud aastal tehti bastioni territorimil 284 907 krooni eest ka haljastus- ja koristustöid.

Bussijaama naabrusse plaanitakse hotelliAprillikuu alguses algatas Tal-linna linnavalitsus Jakobi 28 kinnistu detailplaneeringu koostamise. Eesmärgiks on muuta kinnistu sihtotstarvet ning määrata ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimu-sed kuni 8-korruselise maju-tushoone ehitamiseks. Jako-bi, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuva kinnistu suurus on 0,2 hektarit. Praegu paik-neb krundil ühekorruseline arhitektuurselt väheväärtuslik hoone.

Kodulinna Majal ilmuvad raamatud Kodulinna Maja on suveks ka-vandanud mitu trükist. Esi-mene neist „Öös on mitu mui-nasjuttu” sisaldab 13 Edgar Valteri pilti, mille põhjal kor-raldati Tallinna kooliõpilaste kirjandikonkurss. Raamatus on ka Leelo Tungla luuletu-si. Teine raamat sisaldab peale kooliõpilaste kirjandite ja joo-nistuste ka tõsilugusid Tallina vanalinna tornidest. Raamatut esitletakse 3. juunil. Enne suve jõuab Kodulinna Maja oma ajaloo- ja kultuuriväärtuste sarjas tutvustada veel Tallinna sünagoogi, Komandandimaja kavandatavat uut elu; käiakse Toomkiriku tornis, meenuta-takse kunagist Mihkli kloost-rit jne. Täpset informatsiooni saab tel 6449867.

Abiturient: „Riigieksamite süsteem pole õiglane!”Kuidas tunneb end enne eksameid üks viimase klassi õpilane?

Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient Mats Kuuskemaa räägib ausalt, mis ta Eesti haridussüstee-mist arvab.

Said Sa koolis õppida kõike, mida soovisid?

Minu kool võimaldas mulle pal-ju rohkem kui nii mõnedki teised koolid võimaldavad. Mul õnnestus tegeleda huviharidusega, õppida poliitfilosoofiat ning mitmeid kee-li. Riikliku õppekava juures ärritab mind aga valikuvabaduse puudu-mine. Olin sunnitud õppima vä-hemalt 13 ainet. Seda on liiga pal-ju. Pärast 9-aastast põhikooli oli mul küllaltki selge, milles ma tu-gev olen ning millised ained mind huvitavad. Kui on üle 13 õppeaine, lisaks veel huviharidus, on väga raske keskenduda oma tugevatele külgedele. Näiteks inglased valivad gümnaasiumis kolm-neli ainet.

Kui õiglane meie riigieksamite süsteem on - tagab see õpilas-tele võrdsed võimalused edu-kaks haridustee jätkamiseks?

Kindlasti pole praegune riigiek-samite süsteem õiglane. Ebaõigla-

seks muudab süsteemi just see, et eksamite koostamisel ja hindami-sel pannakse väga palju rõhku vor-mile ning reeglitele. Ei piisa vaid aine tundmisest, tuleb õppida ka eksami vormi ning hindamismeh-hanisme. Lisaks sellele muudetak-se igal aastal mingil määral eksa-mireegleid. Kuna kõik õpetajad ei suuda eksamite vormiga end nii tugevalt kursis hoida, kaotab osa õpilasi rohkem punkte kui teised. Lisaks koostavad riigieksameid mitmete koolide, näiteks eliitkoo-lide, õpetajad. Nende õpilastel on palju suuremad eeldused saada kõrgemaid punkte, sest nad tunne-vad paremini eksami vormi ning oma õpetaja metoodikat.

Mitu riigieksamit Sul tänavu ees on?

Mul on ees veel neli riigieksamit: ing-lise keel, ajalugu, ühiskonnaõpetus ja geograafia. Kuna mul on plaanis minna Inglismaale politoloogiat õp-pima ning neil ei ole kindlaid eelis-tusi riigieksamite osas, siis valisin ai-ned, milles olen kõige tugevam.

Kas keegi andis Sulle nõu? Vanemad? Sõbrad-tuttavad? Õpetajad?

Konsulteerisin nende ülikoolide-ga, kuhu kandideerin. Kuna Briti haridussüsteem on eksamite osas

Eesti saab Vabadussõja mälestusmärgiMärtsis kuulutas kaitsemi-nisteerium välja Vabadus-sõja mälestusmärgi idee-konkursi. Huvilised saavad ideekavandeid esitada juulikuuni.

Hindamiskomisjoni esimees, peapiiskop Andres Põder rõhu-tas, et rajatava mälestusmärgi kaudu avaldab Eesti rahvas tänu neile, kes Vabadussõjas Eestile iseseisvuse tõid. Samuti kutsus peapiiskop Eesti rahvast üles ak-tiivselt osalema ja esitama oma ideekavandeid Vabadussõja mä-lestusmärgi püstitamiseks. „Kui meie vabariik tähistab oma 90. aastapäeva, oleks viimane aeg

Vabadussõjale pühendatud mä-lestusmärk avada,” lisas peapiis-kop.

Vabadussõja võidusamba asuko-haks saab Tallinnas Vabaduse väl-jaku Ingeri bastioni madalam, Harju tänava kõrvale jääv plat-vorm ehk selle idapoolne flank. Mälestusmärgi maa-ala maketiga saab maist tutvuda ka Okupatsioo-nide muuseumis.

Ideekonkursil osalemine ei eelda erialast kvalifikatsiooni ning tin-gimustega saab täpselt tutvuda kaitseministeeriumi kodulehel või Eesti Arhitektide Liidu kodulehel. 14. märtsil väljakuulutatud kon-kursi tööde esitamise tähtaeg on tänavu 2. juuli.

küllalki liberaalne, siis õnnestus mul valida ained, mis mulle meeldivad ning milles olen kõige parem.

Kuidas saaksid ümbritsevad eksaminandile sel pingelisel ajal rohkem toeks olla?

Ei tasuks siiski vanemate ja õpeta-jate peale lootma jääda. Kõige ras-kem eksamite juures on võtta en-dale piisavalt aega, et korralikult valmistuda.

Mida soovitaksid teistele abiturientidele?

Ärge muretsege liialt palju: kool ei ole elu! Kui sa käid kolm aastat gümnaasiumis, mõeldes vaid ek-samitele, jääd paljust ilma. Vali ek-samid ainetes, mis sind huvitavad, ning õpi oma aega planeerima.

Jekaterina Ljubobratets

Abiturient Mats arvab, et Inglismaa haridussüsteem on meie omast parem.

Me ei karda karu

Aasta algul viis Reformiera-kond läbi joonistusvõistluse „Minu unistuste Vabadussam-mas“. Konkursist võttis osa 43 kuni 10-aastast Kesklinna, Las-namäe ja Pirita last. Kiek in de Köki tornis toimunud auta-

sustamisel ütles kaitseminister Jürgen Ligi: „Mitmed tuntud Eesti kunstnikud on juba tut-vustanud oma nägemusi. Meid aga huvitab, millisena kujuta-vad Eesti vabaduse sümbolit lapsed – need, kes aastate pä-rast monumendi juures käima hakkavad.“

Konkursi võitis 6-aastane Mattias Metsna. Auhinnana andis kait-seminister Jürgen Ligi noorele kunstnikule üle tänukirja ja ter-vele perele pääsmed Nukuteat-ri etendusele. Eriauhinna – Onu Raivo joonistuse koos autogram-miga – sai konkursi noorim osa-leja, 4-aastane Marten Mikk Nils

töö „Vabadussammas: me ei kar-da karu“ eest.

Kõikide konkursitöödega saab tutvuda Eesti Reformierakonna kodulehel www.reform.ee/vaba-dussammas.

Jekaterina Ljubobratets

Miks ei võiks plaanitav vabadussammas olla näiteks selline...

Mis on oluliseim probleem, mida riigikogus lahendama hakkad?

Jürgen Ligi - Minu puhul oleks vei-der mingit kitsast valikut teha. Olen kogemustelt juba ammu universaal, olnud erakonna programmide koos-tajaid ja sekkun paratamatult debat-tidesse väga erinevais valdkondades. Pean hoidma riigikogu paremaid ta-vasid (mis verevahetuste tõttu kipu-vad ununema), seisma Eesti rahan-duspoliitika eest (rahanduskomisjoni esimehena loodetavasti), lõpetama ministrina alustatud riigikaitsesüs-teemi korrastamist jm. Oludes, kus poliitikas tugevneb vaatemängulisus ning jaht häältele, on asi iseeneses juba erakondadesiseses konkurent-sis, eduks on vajalik pigem kohalik

kontakt kui üleriigiline üldistusvõi-me. Tunnen end pisut dinosauruse-na, kuid välja surra ei taha.

Keit Pentus - Fraktsiooni esimehe amet tähendab seda, et pean para-tamatult kätt pulsil hoidma kõikidel teemadel ja valdkondadel, aga kõige kiiremas korras tahan ikka ette võt-ta need asjad, mida kandideerides lubasin. Pensionide tõstmise eelnõu andsin üle riigikogu teisel tööpäeval. Lähiajal jõuab riigikogusse ka lastele 2000-kroonise ringiraha kehtestamise eelnõu. Kogu maksundust puudutav eelnõude pakett on mul parlamendis kolmas südameasi: tulumaksu vähen-

damine, väärtpaberiinvesteeringute tulumaksust vabastamine, ettevõtte tulumaksusüsteem, maksuvaba tulu määra tõstmine. Rahanduskomisjoni liikmena pean just neid teemasid lä-hiajal kõige olulisemateks.

Kristen Michal - Seda, mida lubasin oma valijatele ja toetajatele – tulumak-su alandada, väärtpaberiinvesteerin-gud tulumaksust vabastada ning igale lapsele lasteaiakoha. Praegune koalit-sioonilepe täidab need lubadused, see-ga võivad minu valijad küll rahul olla. Aitäh neile ja kui on mure, siis aadres-sile kristen@reform.ee saab alati pöör-duda.

Saada vastus märksõnaga “lahendus” 4. maiks aadressile Tõnismägi 9, 10119 Tallinn või e-posti teel tallinnateataja@reform.ee ning osale 1000-kroonise Tallinna Kaubamaja kinkekaardi ja suure hulga väiksemate auhindade loosimisel.

Veebruari peaauhinnavõitis Tiiu Sepp

AITÄH!Täname häid inimesi, kes meid riigikogu valimistel toetasid ja usuvad koos meiega

paremasse homsesse. Kui meie valijad on rahul, oleme ka meie

õnnelikud. Koos suudame rohkem.

Teie Reformierakond.