Linux ja virtuaalmasin 8.03.2016

IRT0150 harjutus

1

• Linux (failisüsteem, võrguliidesed, konfiguratsioon)

• Virtuaalmasin

• VMWare Player (Nagios laboris)

• Oracle VM VirtualBox (SDN laboris)

• Presentatsioon enne Nagios laborit SNMP_labori_ettekanne.pdf

2

Linux

• Linux on UNIXi-laadne ja suuremas osas POSIX-i nõuetele vastav operatsioonisüsteem, mis ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks.

• Linux arendati algselt tasuta operatsioonisüsteemina Intel x86 arhitektuuriga personaalarvutitele, kuid sellest ajast saadik on kohandatud ja arendatud rohkematele riistvaraplatvormidele kui ükski teine operatsioonisüsteem.

• Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast - kogu selle lähtekood on avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada GNU Avaliku Litsentsi alusel.

https://et.wikipedia.org/wiki/Linux 3

GNU GPL

• GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

• GNU GPL tõlge Pingviini wikishttp://viki.pingviin.org/GNU_GPL_%28t%C3%B5lge%29

4

Linuxi distributsioonid

• Linuxi (või GNU/Linuxi)) distributsioon (slängis 'distro') on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara.

• Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni.

5

Linuxi distributsioonid (mõned)

• Debian GNU/Linux: Üks suuremaid vabatahtlike arendatav binaarpakettidel põhinev distributsioone.

• Slackware: üks vanemaid distributsioone, suunatud kõrgele turvalisusele ja stabiilsusele.

• Ubuntu - populaarseim Debiani derivaat. Lihtsalt paigaldatav, kõik on mahutatud ühele CD-le.

• Edubuntu - (Ubuntu Education Edition) koolides kasutamiseks.

• Estobuntu - on Ubuntu alusel koostatud eestikeelne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemiga on kaasas tugi MP3-failide, Flashi, DivX-failide ja DVD-de esitamiseks, samuti on Firefox vaikimisi eestikeelne ja sisaldab eesti konteksti jaoks seadistatud reklaamitõrjet Adblock Plus ning ID-kaarti ja Kõu mobiilseid seadmeid saab kasutada juba enne paigaldamist, s.t CD-lt käivitatud süsteemis.

• Gentoo - Kogu tarkvara saadakse otse tarkvaraloojatelt lähtekoodina ja see kompileeritakse kasutatavas arvutis.

• Paketipõhised algajatele Linuxi-kasutajatele mõeldud distributsioonid - Mandriva Linux, Red Hat Linux, SuSE.

• Linux From Scratch - (LFS; 'Linuxi distributsioon lähtekoodidest') on raamat, mis kirjeldab uue Linuxilpõhineva operatsioonisüsteemi kokkupanemist ise programmide lähtekoode kompileerides.

• Knoppix: Live CD versioon Debianist.

• Puppy Linux on väike Linuxi distributsioon. Kävitamiseks vajab Puppy vähemalt 64MB muutmälu. Programmid laeb Puppy kõik kohe RAM-i. Tänu sellele on tegu eriti kiire distributsiooniga.

https://et.wikipedia.org/wiki/Linuxi_distributsioon 6

Linuxi kasutusalad

• Personaalarvutid - Personaalarvutitel levinud Linuxi distributsioonid tulevad tihti graafilise süsteemiga ja neil on enamasti olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. 1,5% kõigist personaalarvutitest

• Serverid - stabiilsuse, turvalisuse ja vabaduse tõttu. Linuxi distributsioonidel on LAMP pinu (Linux, Apache veebiserver, MariaDB/MySQL, Perl/PHP/Python) alustalaks, kuna Linuxis on seda lihtne üles seada. Levinuim operatsioonisüsteem serverites.

• Klastrid ja superarvutid - Linux on väga paindlik – selle saab võtta väga väikesteks tükkideks nii, et alles jääb ainult optimaalne osa.

• Nutiseadmed - Mitmed operatsioonisüsteemid nutiseadmetele, nagu nutitelefonid, tahvelarvutid ja televiisorid, põhinevad Linuxil. Suuremad sellised platvormid on näiteks Android, Firefox OS, Mer ja Tizen.

7

Linuxi ülesehitus

• operatsioonisüsteemi keskmes on monoliitne Linuxi tuum, mis korraldab arvuti tööd, arvutivõrguga suhtlemist, välisseadmetele ja failisüsteemile juurdepääsu.

• Välisseadmete kontrollerid võivad olla kas tuuma osad või laetakse moodulitena mällu arvuti töötamise ajal.

• Monoliitne tuum on operatsioonisüsteemi arhitektuur, kus terve operatsioonisüsteem töötab teises ruumis kui kasutaja, mida kutsutakse tuuma ruumiks (ingl kernel space) ja kontrollib kõike, mis masinas toimub, superviisorina. Selline tuum erineb teistest selle poolest, et see saab üksinda hakkama virtuaalse kõrgema taseme liidese loomisega arvuti riistvara peale, mille puhul kasutavad programmid süsteemi kutseid (ingl system call) suhtlemiseks tuumaga.

8

Linuxi kasutajaliides

• Graafiline – töötavad valdavalt X-serveri keskkonnas (X Window System), mis võimaldab erinevatel graafilistel programmidel samas võrgus suhelda üle vajaliku protokolli ja lubab näidata ühel süsteemil jooksvaid graafilisi aplikatsoone teisel süsteemil nii, et ka kasutaja saab seda mõjutada.

• Aknahaldurid koosnevad peaaknast ja lisaks sellele erinevatest ikoonidest ja rakendustest. Eesmärgiks on võimaldada lihtsat graafilist kasutussüsteemi.

• Graafilise kasutajaliidesega tuleb kaasa töölaud, nagu GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker.

• Käsurida, shell - tekstipõhine kasutajaliides, mis kasutab teksti nii sisendiks kui ka väljundiks. Käsurida kasutab suurem osa madala tasandi Linuxi osasid, kaasa arvatud mitmed osad kasutaja ruumist. • Käsurida sobib eriti hästi korduvate tegevuste automatiseerimiseks, sest see on loodud kiiresti tegutsema

suure hulga andmetega ja sellel on väga hea protsesside vaheline suhtlus. • Käske saab omavahel siduda, suunates ühe käsu väljundi teise käsu sisendisse. • Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminali emulaatori aknas või eraldi virtuaalsel konsoolil.

• Kõige populaarsem käsurealiides on GNU Bourne-Again Shell (bash), mis algselt arendati GNU projekti raames.

9

Linuxi failid ja kataloogid (mõned)

• / juurkataloog

• /bin/ süsteemi binaarfailid ehk programmid

• /dev/ süsteemi seadmete tööks vajalikud failid

• /etc/ süsteemi konfiguratsioonifailid.

• /home/ iga süsteemi kasutaja failid erinevates kataloogides.

• /root/ root kasutaja kodukataloog.

• /usr/ kasutajatele mõeldud programmide failid.

• /var/ Lühend sõnast variable. Iga süsteemi rakendus, deemon, mis logib oma tegevust, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia

10

Failid, kataloogid, õigused

• r - Lugemisõigus

• w - kirjutamisõigus

• x - käivitamisõigus

• u - Sätib faili omaniku õigusi.

• g - Sätib faili grupi liikmete õigusi.

• o - Sätib ülejäänute õigusi.

-rw-rw-r-- 1 marikak side 3034 Mar 3 13:03 index.html

drwxrwsr-x 2 marikak side 4096 Mar 3 13:05 2016kevad

11

Linuxi võrguliidesed

• ifconfig, route, iwconfig: võrguinfo (IP aadressid, ruutinguinfo)

• ip addr show

• Seadistus on kirjas failis

• /etc/network/interfaces

• Tekstieditor näiteks nano

12

Mõned käsurea käsud

13

ls -al Kuvab käesoleva kausta sisu

cd kaustaasukoht Muudab käesoleva kausta asukoha

cp kopeeritavfail uusfail Kopeerib faili

käsk & Käivitab käsu käsk taustaprotsessina

Ctrl+C Lõpetab käesoleva protsessi

xterm & Avab uue xterm terminaliakna taustal

ps –a Vaatab kasutajal käimasolevaid protsesse, esimeses tulbas on protsessi PID, millegasaab seda lõpetada.

kill -9 PID Lõpetab protsessi selle PID-i järgi. Käsus tuleb PID asendada ps utiliidi poolt antuga.

sudo käsk Käivitab käsu juurkasutajana

nano failiasukoht Avab faili nano tekstiredaktoris

jedit failiasukoht Avab faili graafilises jedit redaktoris

man käsk Kuvab käsu kohta abiinfo ja kasutusjuhendiSander Källo SDN labori juhendist.

Virtuaalmasin

• tarkvara ja/ või seadme süsteem, mis emuleerib riistvara platvormi (sihtkoha platvorm, kliendi platvorm) ja täidab programme sihtkoha platvormile “peremees”-platvormil (host- platform).

• Peale protsessori võib virtuaalmasin emuleerida nii riistvara üksikosade tööd kui ka kogu arvuti tööd (sealhulgas BIOS, operatiivmälu, kõvaketas ja teised lisaseadmed).

• Ühele arvutile võib paigaldada mitu operatsioonisüsteemi ja selleks ei ole vaja teha kõvaketta rekonfiguratsiooni.

• Võimalused:• Võimaldab käitada mitut operatsioonisüsteemi samas arvutis ühel ja samal ajal,

kusjuures iga operatsioonisüsteem käitab oma programme.• Installeeritud operatsioonisüsteemide sisu muutmise aja vähenemine.• Võimalus modelleerida arvutivõrku ühel autonoomsel arvutil.

14

Virtuaalmasina tarkvarad Windowsile

• VMWare Player (Nagios laboris)

• Oracle VM VirtualBox (SDN laboris)

15

Lingid ja kasutatud materjalid

• http://www.linux.org/

• https://et.wikipedia.org/wiki/Linux

• https://en.wikipedia.org/wiki/Linux

• http://distrowatch.com/ - millised linuxi distributsioonid on kõige populaarsemad

• https://viki.pingviin.org – eestikeelne info linuxi kasutamise kohta

• http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/sisukord.htm - eestikeelne info linuxi kohta aastast 2000.

16