viitamise harjutused
TRANSCRIPT
APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõteTekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited
Esimene tekstisisene viide sulgudes
Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003)
The Design-Based Research Collective (2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
(The Design-Based Research Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016
Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016
25. Raamatupeatükk, trükiversioon(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016
Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata
Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files
Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)
Web Page
Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia
Web Page
76. Ajaveebipostitus(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Tarkvara
Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega.
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituutViimati muudetud: 21. november 2016
Kaudne viitamine
• Kaudset viitamist kasutatakse ainult siis kui originaalallikas ei ole kättesaadav
• Teksti sees tuleb viidata nii originaalallikale kui reaalselt kasutatud allikale, peab olema selgelt aru saadav, milline oli reaalselt kasutatud allikas
• Kasutatud kirjanduse loetelus on ainult reaalselt kasutatud allikas
http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/05/secondary-sources-aka-how-to-cite-a-source-you-found-in-another-source.html
Gilmore, W. J. (2010). Beginning PHP and MYSQL: From Novice to Professional (4. trükk). New York, NY: Apress.
Hernandez, M. J. (2013). Database Design for Mere Mortals: A Hands-On Guide to Relational Database Design (3. trükk). Upper Saddle River, NJ: Addison-Wesley.
Stancu-Mara, S., & Baumann, P. (2008). A Comparative Benchmark of Large Objects in Relational Databases. B. C. Desai (toim), Proceedings of the 2008 international symposium on Database engineering & applications (lk 277–284). New York, NY: ACM. http://dx.doi.org/10.1145/1451940.1451980
Buckley, C. (2012). Design and Implementation of a Genre Hybrid Video Game that Integrates the Curriculum of an Introductory Programming Course (magistritöö). Loetud aadressil https://www.slideshare.net/CoryBuckley/educational-game-design-thesis
Djaouti, D., Alvarez, J., & Jessel, J.-P. (2008). Classifying Serious Games : the G / P / S model. P. Felicia (toim), Handbook of Research on Improving Learning and Motivation through Educational Games: Multidisciplinary Approaches (118–136). Hershey, PA: IGI Global. http://dx.doi.org/10.4018/978-1-60960-495-0.ch006
Eesti Keeletehnoloogia Riiklik Programm. (kuupäev puudub). Kõnetuvastus. Loetud aadressil https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt- projektid/konetuvastus
Gallagher, S. (2014). „Magic Helmet“ for F-35 ready for delivery. Loetud aadressil https://arstechnica.com/information-technology/2014/07/magic-helmet-for-f-35-ready-for-delivery/
Juang, B. H., Rabiner, R. L. (10. august 2004). Automatic Speech Recognition – A brief history of the Technology Development.Loetud 8. aprill 2017 aadressil: http://www.ece.ucsb.edu/Faculty/Rabiner/ece259/Reprints/354_LALI-ASRHistory- final-10-8.pdf
Niglas, K. (2011). Kombineeritud ning alternatiivsed uuringudisainid sotsiaalteaduslikus uurimistöös. Loetud aadressil http://www.tlu.ee/~katrin/generalia/Generalia.pdf
National Institute of Standards and Technology. (2010). Breaking the language barrier: NIST tests language translation devices for US troops. Loetud aadressil https://phys.org/news/2010-07-language-barrier-nist-devices-troops.html
Pieraccini, R. (2012). From AUDREY to Siri. Is Speech recognition a solved problem? Loetud aadressil http://www.icsi.berkeley.edu/pubs/speech/audreytosiri12.pdf
Xiaobo, B., Singhal, K., Fang, S. S., Krishna, S. S., Patel, V., & Hsiao, W.-C. (2016, 23. märts). Application of Speech Recognition Technology in Speech-Related Disablities: An Analysis and Forecast [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil https://medium.com/@TEAM.BULLS/application-of-speech-recognition- technology-in-speech-related-disabilities-an-analysis-and-5b102da57f86
Statistikaamet. (2017). Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. Loetud 11. aprill 2017 aadressil http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp
Aging & Communications: Engaging Older People. (2011). Loetud aadressil http://nursing.uc.edu/content/dam/nursing/docs/CFAWD/LookCloserSeeMe/Mo dule%204_GDST_Reference%20Guide.pdf
Cire, B. (2016). World’s older population grows dramatically. Loetud aadressil https://www.nia.nih.gov/newsroom/2016/03/worlds- older-population-grows-dramatically
Dinet, J., Brangier, E., Michel, G., Vivian, R., Battisti, S., & Doller, R. (2007). Older People as Information Seekers: Exploratory Studies About Their Needs and Strategies. C. Stephanidis (toim), Universal Access in Human Computer Interaction. Coping with Diversity (877–886). Berlin: Springer-Verlag.
Kasutatud fotod
• Adam C, https://www.flickr.com/photos/acroom/19161356593/
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool