Vigala SõnumidVigala valla ajaleht

NR. 10 (188) November 2017 TASUTA

Folklooriselts kiitsharakad tänab

Vastasime Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusikaseltsi üleskutsele ning esitasime Aasta toetaja kandidaadiks Vigala valla.

Kogu oma eksisteerimise ajal on Vigala vald paistnud silma kultuuri ja hariduse toetajana.

Vigala vald on alati oma eelarvest toetanud meie seltsi tegevust. Me ei ole pidanud muretsema prooviruumide, esinemisriiete uuendamise või transpordi pärast. Meil on olnud piisav tegevus-toetus, mille vastu oleme pakkunud oma valla väärilist esindamist nii maakonnas kui vabariigis. Tänu valla toetusele oleme pärimuskultuuri edasi saanud anda ka lastele – valla rahalisel toetu-sel oleme korraldanud Vana-Vigalas 15 korda folkloorilaagrit. Meie folklooriselts on Raplamaal üks väheseid, kes tegeleb nii rahvatantsu, rahvamuusika kui ka pärimuskultuuriga.

Aastate jooksul on Vigala vald tunnustanud meie seltsi tegevust nii tänukirjade kui Aasta teo nimetusega. Vigala vald tunnustab alati oma tublisid ringijuhte ja kultuurivaldkonna tegijaid. Lisaks meie seltsi toetamisele on Vigala vald alati hinnanud ka koolides tegutsevaid lastekol-lektiive – Vana-Vigala Põhikooli rahvatantsijaid ja pärimusmuusikuid, Kivi-Vigala Põhikooli rahvatantsijaid ja kandlemängijaid. Tänu Vigala valla abile on erinevate projektitoetuste kaudu rahvatantsijad nõuetekohaselt rahvariietes ja kandlemängijatel on kvaliteetsed pillid.

Oleme saanud osaleda suurtel tantsupidudel Tallinnas, meeste tantsupidudel Rakveres ning rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica kontsertidel.

Peale haldusreformi lõpetab Vigala vald küll oma tegevuse, kuid loodame, et aastate jooksul tehtu jääb kestma.

MTÜ Folklooriselts Kiitsharakad

2 VIGALA SÕNUMID

Vana-Vigala Põhikoolis algas koo-liaasta nagu ikka 1. septembril,

mil oma esimest kooliteed alustas ka kolm esimese klassi õpilast. Kokku alustas Vana-Vigala Põhikoolis 79 õpilast ning mitu uut õpetajat-tööta-jat.

Sügis on koolis olnud kiire ja tegude-rohke aeg. On käidud teatris, matka-mas ja vabrikut külastamas. 23.-30. september oli üle-eestiline spordinä-dal, kus Vana-Vigala PK aktiivselt osales. Selle nädala raames toimusid koolis traditsioonilised jooksud, väik-semad said koolimaja juures joosta ning suuremad lapsed jooksid 2017 meetrit. Kuna liikumine on hea, siis spordinädala raames toimus kogu koolipere matk Marimetsa matkaraja-le. Edasi-tagasi tuli läbida 9 km pikk teekond, mis andis võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega.

Oktoober algas koolis leivanäda-laga. 1.-4. klass käisid tutvumas Pärnu-Jaagupis tegutseva kõrsiku vabrikuga. Lapsed said seal süüa tai-nast, millest kõrsikut tehakse, ning maitsta sooja kõrsikut. Kui väikse-mad nosisid kõrsikuid, siis suuremad õpilased käisid nautimas head muu-sikat. Koostöös Vana-Vigala TTK-ga toimus kontsert „Takistusi trotsides unistuste poole“, kus õpilastele esi-nes Rolf Roosalu. Kontserdi teemaks oli, et mitte ei tohi alla anda ja tuleb unistada.

05. oktoobril toimus koolis õpetajate päeva tähistamine, kus 9. klass sai

proovida õpetajaametit. Koolipäev algas aktusega, kool sai selleks päe-vaks uue direktori ja õpetajad. Las-tele meeldis see päev väga, eriliselt meeldis neile kehalise kasvatuse tund.

Isadepäeva tähistamiseks toimub 17. novembril koolis kontsert-tuluõhtu, mille raames on plaan koguda raha ekskursioonide toetuseks. Toimub kontsert, tuluõhtul mängib bänd ning kõik vanemad ja lapsed on oodatud oma küpsetistega oksjonil osalema. Täpsem info klassijuhatajate ja kooli kodulehe kaudu.

Kati KuldmaaHuvijuht

SügiSeSed tegemiSed Vana-Vigala PõhikooliS

päärdu küla tegemised

Päärdu küla ekskursioon toimus 13. augustil sel aastal Konuveresse Pa-

pagoikeskusesse. See on ainulaadne Bal-tikumis. Papagoide proua Kristine tegi meile kolmveerandtunnise seanssi, tut-vustades papagoisid ja nende eluviise.

Osta sai ka raamatut „Kata ja Robi“, autoriks Ester Rusing. Kata on väike sõstrasilmne tüdruk, kes armastas väga loomi. Kui ta lugemise selgeks sai, siis külastas ta raamatukogu ja leidis värvi-lise papagoiraamatu, mis meeldis talle väga. Ta tahtis endale ka papagoid ja saigi selle sünnipäevaks, kelle eest tuli hoolitseda ja õpetada teda rääkima. Ni-meks oli tal Robi - hall Aafrika papagoi. Robi istus meile, külastajatele käevarre-le. Perenaise küsimusele: „Mis on seal taevas kõrgel ümmargune ja kollane?“, vastas Robi kohe: „Kuu!“.

Seal oli ka suurim papagoi aara. Meid kõiki pildistati nii, et Robi istus käevar-rel. Seal oli veel teisi papagoisid: kaelus- ja viirpapagoid. Aarasid on samuti mitut liiki, aga peale selle elab Austraalias kol-latutt-kakaduu, kakapo jt. Rohkem saab lugeda nende kohta sellest raamatust ja internetist - Papagoikeskus.

Teine külastusobjekt oli Varbola Puu 2017, mis toimus linnuse sisehoovis juba 21. korda. Oi kui palju ilusaid puu-skulptuure kohapeal oli! Põhiteemaks oli sel aastal pink. Linnuse hoovis kü-lastasime veel käsitööturgu, kuulasime kontserti - Birgit Sarrap TRIO ja ELIOT NESS. Kes soovis skulptuure, võis neid kaasa osta.

Täname Ahtot, kes ei pidanud pal-juks veeta ilusat päeva meiega.

Naima Maalinn

Foto: Ott Jeeser

3VIGALA SÕNUMID

Kui septembrikuu lõppes Vigalast pärit suurmehe M.J. Eiseni sün-

niaastapäeva tähistamisega, siis meil jagus seda tähistamist veel oktoobri algusessegi. 28. septembril, Eiseni sünniaastapäeval esines Kivi-Vigala raamatukogus Ene Raud, kes kaasa-haaravalt esitas huvitavaid fakte Ei-seni koolmeistrist isa ja Eiseni enda tegemiste ning elutöö kohta. Kivi-Vi-gala kooli 9. klass tutvustas publikule Eiseni luulet ning muistendeid. Ka kogu kooliperega tähistasime vahva Vigala mehe tähtpäeva. Kooli koridor oli selleks puhuks muutunud tõeli-seks vaimuvarapesaks. Lapsed istu-sid vaipadel ja jutustasid, mida Eise-ni kohta tundides teada olid saanud. Eiseni loomingust sai ette kantud mõistatusi ja vanasõnu, muistendeid ja muinasjutte. 2.-3. klass oli oma loo õpetaja Heli juhendamisel lausa lavastanud ja toreda isetehtud deko-ratsiooni taustal mängiti see lugu ka teistele. Üheksandikud panid noore-maid kaaslasi oma hea esinemisos-kusega hoolega kuulama. Jutu sekka tõid särtsu ka Merili karmoškalood ja Marteni kandlepalad.

Selleaastane õpetajate päev pidi ole-ma uue näoga, kuulsime kuluaarides. Õpetajad üritasid küll veidi saladuse-loori tõsta, saladus jäi siiski saladu-seks. Hommikupoolikul said pärisõpe-tajatest õpilased, kes pidid oma andeid proovile panema kunstis ja kirjandu-ses. Täiesti üllatuslik oli, kui palju häid kunsti- ja luuleandega õpetajaid meil on. Luuletustes kirjutati koltu-

nud lehtedest, rehaga meestest, sel-lest, et ilu on vaataja silmades, kuidas jänku muuseumisse läks, kuis kuld-ne leheke ootab truult ka teist järele, kuidas taevas on rändlindude lend ja linnud lõunamaal doominod mängi-vad. Aga pärast lõunat ootas meid ees üllatuslik jalutuskäik Vigala Külade Keskusesse, kus vastu võttis hubase valgusega saal ja pidulikult kaetud lauad. Kõige väiksematest poistest ja tüdrukutirtsudest kõige vanemate noormeeste ja neidudeni andsid õpila-sed oma õpetajatele soojad tänusõnad, parimad soovid ja ilusaimad lilled.

kiVi-kooli kirjuleheline oktoobrikuuOktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse üle Eesti hõimupäeva. Ka meie koolis on heaks traditsioo-niks, et 9. klass tutvustab kooliperele eestlaste hõimurahvaid. Eesti keel on oma sugulaskeelte hulgas üsna õnnelikus olukorras. Eesti keele kõ-nelejaid on küll vähe, kuid me elame oma riigi territooriumil ja eesti keel on kultuurkeel, mis tähendab, et seda keelt kasutatakse riiklikus asjaaja-mises, hariduses, kultuuris, meedias ja infotehnoloogia alal. Kahjuks ei ole sama õnnelikud näiteks marid, mok-šad, komid ja udmurdid, kes Vene-maa territooriumil elades oma ema-keelt vaid kodus räägivad, sest see ei ole Venemaal populaarne ja seda häbenetakse.

Eesti elav udmurdi noormees Lamõš Kama sai Udmurtias kuulsaks sel-lega, et kui külastas väikese poisina oma kodukohta Iževskis, palus poes kaupa udmurdi keeles. Müüjad ei saanud temast aga mõhkugi aru.

Hõimupäevade raames on Venemaa soome-ugri rahvastel Eestis käies ja neile osutatud tähelepanu nähes või-malus oma rahvuskultuuri väärtus-tada. Üksteise toetamine on võimal-danud paljudel soome-ugri rahvastel iseennast leida ja ellu jääda.

Eve KärsnaKivi-Vigala kooli õpetaja

Oktoobrikuu viimasel päeval toimus meie koolis hallowee-nipäev, mille korraldas kooli õpilasesindus. Hommikul kooli-maja uksest sisse astudes avanes vaatepilt, mis oli päris hir-muäratav. Kõigil ringiliikujatel olid hirmsad maskid peas ja õudsed riided seljas.

Koolimajas liikusid ringi jubedad zombied, nõiad, piraadid, kummitused, muumiad, ninjad, ilmataadid, luukered ja võ-lurid. Igal pool olid ämblikud, pealuud ja kummitused. Loo-dusõpetuse klass oli kohandatud vaimuderuumiks. Ruum oli pime, seal olid halloweenile kohased esemed, näiteks skeletid, pealuud, kõrvitsad ja küünlad.

Koledad kollid panid kogu koolipere mängima. Näiteks pidid ühed õpilased kõigepealt harja ümber viis ringi tegema ja siis suka sees oleva palliga, mis neil peas oli, pudeleid pikali saa-ma ja teised õpilased pidid võtma õunast ampsu, aga mõned õunad olid pärit butafoorilaost. Ja siis rääkisid jubedad vai-mud meile ka ühe jubeda jutu.

Niisugune see päev oligi.

6. ja 7. klassi jubedad kollid

4 VIGALA SÕNUMID

Üritus oli pühendatud Eesti koha-liku omavalitsuse ja omavalit-

susliitude taastamisele ja arengust aastatel 1989-2017. Osavõtjad said ligi 600-leheküljelise, äsja trükist tul-nud päevateemalise kogumiku, mille autoriteks Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Eriline tänu nendele, kes alustasid 1989. a oma-valitsuste loomist. Väljaandjaks Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kohaletulnuid Kalevi Spordihallis tervitas Janika Sillamaa. Avas Riigi-koguliige Aivar Kokk; kellele järgnes S. Lääne. Tervituskõne Riigikogu esi-mehelt Eiki Nestorilt, kelle sõnum: reform ei tohi viia riiki inimestest kaugemale. Edasi esines peaminister Jüri Ratas, kelle sõnum: omavalitsu-sed on riigi vundament. Lühiettekan-ded Taavi Aas, S. Lääne, Jaak Aab ja Kurmet Müürisepp. Sellele järgnes moderaator Märt Treieri juhtimisel Riigikogus esindatud erakondade juhtide paneeldiskussioon teemal: omavalitsus täna ja homme. Arutelud kippusid minema kellelegi ärapane-misena. Sealt puudus EKRE esindaja, arvati, et tuld andmas.

Teine OVP oli pühendatud Eesti Vaba-riigi 100. aastapäevale. Tõdeti omava-litsusjuhid on heas koostöös lähinaab-ritega Soomest Ja Lätiga, kelledelt on olnud palju õppida. Eesti Maaomava-litsuste Liidu esimees K. Müürsepp on seisukohal, et kogukondlik elukor-raldus on Eesti elukorralduse nurga-kivi. Eesti vajab tugevaid omavalitsu-si, selle eesmärgi poole ollakse teel. Ajaloost on teada, Eesti riik kasvas välja omavalitsusest, millele pandi

nurgakivi 151 aastat tagasi. Kaas-aegsete omavalitsuste loomine valla staatuses algas Muhus 1. oktoobril 1990, seejärel Kuressaare linn. Riigi kohustus peaministri sõnul, et Eesti regioonid oleksid tasakaalus: olgu see Vormsi või Vooremaa, Võru või Vil-jandimaa. Oluline oli kokkusaamine seetõttu, et volikogude valimistega muutub oluliselt Eesti haldusterrito-riaalne struktuur. Jaak Aab - riik ei saa tulla ega teha kohalike inimeste eest ära kohaliku elu korraldamise valikuid, sest muidu ta poleks kohalik omavalitsus.

Järgmine aasta saadakse kokku Nar-vas, sest Narva on olnud veidi teist-moodi kui muu Eesti. Ikkagi Eestimaa algab Narvast. Aasta varem pöörduti Riigikogu poole, et nimetada 1. oktoo-ber riiklikuks tähtpäevaks – Omava-litsuspäevaks. Sellega oleksime põ-listanud Eesti kohaliku omavalitsuse pikaajalist traditsiooni ja tähtsust Eesti Vabariigi loomisse. Möödunud II OVP päeva peakorraldajaks oli S. Lääne MTÜ Polis asepresidendina. Siinkohal võiks lõpetada varasemalt professor Wolfgang Drechsleri öel-duga: Eesti valitud tee: demokraatia peab saama tõelise sisu ja tähenduse ning ka valitud moodus majanduselu korraldamiseks – turumajandus - ei toimi ilma hästi toimiva riigita. OV Kogumik peaks saama vajalikuks lek-tüüriks nüüd valitud uutele volikogu liikmetele. Öeldi, pärast haldusreformi veel uus kogumik tulemas, materjali pidi küllaldaselt olema. Nimetagem uusi väljendeid haldusreformist: kuld-ne käepigistus vaatamata pingutuste-le; toiduahela säilimine iga hinna eest; kuidas vabaneda puukomavalitsusest, lood nendest, kes elavad teiste arvelt; mis elukas on osavald, kas varjupaik kodutuile. Kindlasti oleme targemad aasta pärast. Tänupäevast Vigalast võtsid osa Heli Lints, Helja Kaarits, Priit Kärsna ja Meelis Välis.

Tänuga II OVP osavõtja Jaan Viska

uue traditSiooni loomiSel -tallinnaS toimunud eeSti ii omaValitSuSPäeVaSt (oVP)

KIVI-VIGALARAHVAMAJAS

Laupäeval, 11. nov. kell 15.00

Valgu näitetrupp M.O.T.T esitab

Erlend Kollom

AVANTÜÜR

Osades: Merje Burmeister, Mervi Vaarmann, Marge Meisterson, Ants Riismaa, Madis Vaarmann, Silver Pihlik

Lavastaja: Mervi VaarmannEtendus ühes vaatuses ja kestab tsirka 1 tund

Pääse 3€

Tule teatrisse ja võta sõber ka kaasa!

5VIGALA SÕNUMID

VALLAVALITSUSES JA VOLIKOGUS

Vigala Vallavalitsuses

04.10.2017 istungil otsustati:

- suurendada osaühingu Vigala Hool-dekodu osakapitali olemasoleva osa nimiväärtuse suurendamise teel 7500 euro võrra, mille tulemusena on osa-kapitali uueks suuruseks 10 000 eu-rot. Osakapitali suurendamisel tehak-se osakapitali täiendav mitterahaline sissemakse kogusummas 168 203 eu-rot, millest 7500 eurot moodustab osa nimiväärtus ning 160 703 eurot moo-dustab osakapitali suurendamisel ta-sutav ülekurss;- lubada jagada Avaste külas Lepi-ku kinnistu kaheks maaüksuseks ja Aado kinnistu neljaks maaüksuseks ning määrata neile uued koha-aad-ressid;- määrata uued koha-aadressid kol-mele maaüksusele;- väljastada projekteerimistingimused Vaguja külas ühe elamu ehitamiseks ja Päärdu külas elamu ehitamiseks;- kooskõlastada puurkaevu asukoht Päärdu külas;- väljastada ehitusload Vana-Vigala külas ühe puurkaevu rajamiseks ja ühe abihoone püstitamiseks;- eraldada sotsiaaltoetusteks 94.40 eurot;- määrata hooldaja ühele raske puu-dega isikule.

11.10.2017 istungil otsustati:

- väljastada projekteerimistingimused Leibre külas ühe tiigi rajamiseks;- kinnitada hanke nr 190854 "Kivi-Vigala paisu kalapääs” tulemused ja tunnistada edukaks Nordpont OÜ ja Piiber Projekt OÜ ühispakkumus;- kinnitada üleriigilises oksjonikesk-konnas www.osta.ee Laoplatsi kinnis-tu enampakkumise tulemused ning enampakkumise võitjaks FIE Erki Plamus;

- eraldada sotsiaaltoetusteks 296.53 eurot;- määrata hooldaja ühele raske puu-dega isikule;- kehtestada Kivi-Vigala Põhikoolis spordisaali üürimiseks treeninguteks ühele inimesele üks tund üks eurot (ja iga järgnev tund 1 eurot), 10 tun-ni kaart 8 eurot ja 20 tunni kaart 15 eurot. Hind sisaldab elektri-, kütte-, puhastusvahendite- ja sooja vee kulu.

25.10.2017 istungil otsustati:

- väljastada projekteerimistingimu-sed Leibre külas elamu rekonstruee-rimiseks ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks ning Jädivere külas puur-kaevu ja kanalisatsioonisüsteemi ra-jamiseks;- kinnitada Kivi-Vigala paisu kala-pääsu omanikujärelevalve edukaks pakkujaks OÜ Tarindiprof (vastutav omanikujärelevalve insener Urmas Lombiots, ihtüoloog Gustav Lauring-son);- eraldada sotsiaaltoetusteks 289.63 eurot ning maksta mujal õppivatele põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele töövihikute toetust 2017/2018 õppe-aastal kuludokumentide alusel a’ 20 eurot;- väljastada ehitusluba Päärdu külas puurkaevu rajamiseks;- esitada 26.10.2017 toimuvale Mär-jamaa Vallavolikogu istungile Vigala Vallavalitsuse lahkumispalve;- esitada valla 2018. aasta eelarvepro-jekt Märjamaa Vallavalitsuse rahan-dusosakonnale;- arutusel oli MTÜ Folklooriselts Kiits harakad juhatuse liikmete aval-dus taotleda munitsipaalomandisse Vana-Vigala külas asuva Hiie küü-ni varemete alune ja seda ümbritsev maa-ala koos juurdepääsuga ohvri-hiide, Oese küla külavanema avaldus taotleda munitsipaalomandisse Oese külas asuva Grossi maaüksus ning Vängla küla külavanema avaldus kü-laplatsi munitsipaalomandisse taotle-miseks. Vigala Vallavalitsus otsustas teha ettepaneku Märjamaa Vallavoli-kogule taotleda nimetatud maa-alad munitsipaalomandisse.- arutusel oli avaldus Naravere kü-las asuva Pikani tee ümber nimetada Kalda teeks. Avaldus otsustati suu-nata maakorraldajale volikogu jaoks eelnõu ette valmistamiseks;- arutusel oli Tiduvere küla külava-nema avaldus paigaldada 100 m enne Tiduvere bussipeatust mõjualaga Vana-Vigala TTK poole liiklusmärk

“Kiiruse piirangu ala 70 km/h” ning “Metsloomad teel”. Avaldus otsustati suunata lahendamiseks maakorralda-jale, kes saadab Maanteeametile küla taotluse koos vallavalitsuse kaaskir-jaga ning täpsed koordinaadid kuhu liiklusmärgid soovitakse paigaldada. - Vigala Külade Ümarlaua taotlus kasutada Vigala valla vappi Vigala Külade Ümarlaua logol otsustati ra-huldada.

märjamaa Vallavolikogu i koosseis:

Ilju AvisteAndres ElmikThomas HainsaluMarika HiiemaaHarri JõgisaluAivar JõgisteVillu KaruAgo KirsipuuKristi KivisildUrmas KristalPriit KärsnaRaivi LaaserJaanus LehtsaarLiivi MiilAare MüilÜlo OlmHelve RiitsaarSander SaalisteMerlin SuurnaTeet TomsonMeelis Välis

Märjamaa vallavolikogu esimesel istun-gil 26. oktoobril 2017 valiti 16 poolt-häälega volikogu esimeheks Urmas Kristal (VL Märjamaa). Teisi kandidaate volikogu esimehe kohale üles ei sea-tud. Volikogu aseesimeesteks valiti Teet Tomson (VL Märjamaa, 17 poolthäält) ning Meelis Välis (VL Vigala, 19 poolt-häält). Volikogu kuulas ära Märjamaa vallavalitsuse ning Vigala vallavalitsuse lahkumispalved, kes jätkavad oma üles-annete täitmist kuni uue valitsuse ame-tisse kinnitamiseni. Volikogu istungil osales 21-st liikmest 20.

Õpilaste töövihikute toetus

Mujal õppivatele põhikooli ja gümnaa-siumi õpilastele makstakse töövihikute toetust kuludokumendi alusel vallava-litsuse poolt kehtestatud piirmäära ula-tuses. Toetus makstakse välja sularahas või ülekandega taotleja pangaarvele.

Toetuse saamiseks esitada taotlus koos maksmist tõendava dokumendiga Viga-la Vallavalitsuse raamatupidamisele.

6 VIGALA SÕNUMID

saabunud on huVitaVad ajadTänan kõiki inimesi, kes kohalikel valimistel VL Vigala poolt oma hääle andsid!

Kui siiani oli Vigala ja Märjamaa valdade ühinemine teooria, siis nüüd on kätte jõud-nud tegude aeg. Lehe postkastidesse saabumise ajaks on allkirjastatud koalitsiooni-leping ning tööle on asunud nii uus vallavalitsus kui ka volikogu. Volikogus on esi-mese lugemise läbinud nii osavalla kui ka uue ühise valla põhimäärused. Tänased vallavalitsused kui ametiasutused jätkavad aga aasta lõpuni, kuni moodustatakse uued ametiasutused.

Nende valimistega valiti ka osavallakogu, mille saab esmakordselt kokku kutsuda peale osavalla põhimääruse kinnitamist. Osavallkogusse saab 7 valimistel kõige rohkem hääli kogunud Vigala piirkonna inimest, kes ka selleks ise nõusoleku anna-vad. Mina asun tööle Märjamaa vallavalitsuse koosseisus ning olen andnud nõus-oleku juhtida Vigala osavalla kontorit. Seega saame kaasa rääkida nii vallavalitsuses kui ka volikogus.

Vanasõna ütleb, et hiirte püüdmise edukus ei sõltu kassi värvusest. Nii ei sõltu elu uues vallas mitte selle valla nimest, vaid sellest, mis otsuseid hakkavad tegema meie esindajad ning kui aktiivsed on Vigala inimesed. Soovin meile kõigile julget pealehakkamist, tarkust asjade otsustamisel ja koostööd.

Priit Kärsna

Vallalehe trükki minemise päeval toimus viimane vallavalitsuse is-

tung, kus arutati eelnõud, kuidas ta-gada Vigala noortele parem ligipääs huvikoolidesse ja huviringidesse. Vo-likogu poolt kinnitatud kava järgi on 2017. a eelarves ette nähtud vahendid sõidukulude toetuseks, et ka huvirin-gide toimumise kohast kaugemal ela-vad lapsed pääseksid huviringidesse ja treeningrühmadesse. Kuna tege-mist on eelnõuga, siis artikli ilmumise ajaks võib olla toimunud muutuseid võrreldes siin kirjas olevaga.

Toetus puudutab nii neid endise Vigala valla territooriumil elavaid noori, kes ühistranspordiga või vanema autoga nii praegustes kui ka uutes loodava-tes huviringides käivad. Valla esimene eelistus on valla tellitud transpordiga ligipääsu korraldamine, aga kus see pole võimalik või otstarbekas, ongi la-henduseks toetus. Toetuse saamiseks peab noor (7-19-aastane) elama huvi-ringi toimumise kohast vähemalt 3 km kaugusel. Tegemist peab olema riigi või omavalitsuse korraldatud ringi või trenniga või erasektori trenniga, mida korraldab vastavat kvalifikatsiooni omav treener või asutus ja kus ringis käijate kohta peetakse ka arvestust.

Toetus puudutab perioodi 20. oktoober

2017 – 20. detsember 2017. a. 2018. a on juba uus vald ja uus eelarve ja on võimalik, et siis kehtestab korra Mär-jamaa vald. Toetuse taotlemine toi-mub 1 korral perioodi lõpus eelnevalt peetud arvestuse alusel.

Toetust taotletakse ja trennide kohta peetakse arvestust koos korraga keh-testatud blanketil, mida peetakse iga lapse ja iga trenni kohta eraldi. Kui üks laps käib näiteks maadlustrennis ja teine Märjamaal muusikakoolis, tuleb täita 2 blanketti. Kui ühte last viiakse 2 erinevasse trenni, siis pee-takse arvestust 2 blanketil ja tehak-se 2 taotlust. Kui 2 last viiakse ühte trenni või 2 samaaegsesse erinevasse trenni ühes kohas, siis vanem valib, milline laps ja mis trenn arvesse läheb (ühe sõidu eest topelt toetust taotleda ei ole lubatud). Täisealine noor täidab blanketi ise ja võib kasutada isiklikku sõiduautot.

Kui laps käib trennis liinibussiga, siis makstakse toetust bussipiletite hinna ulatuses. Kui laps käib trennis va-nema autoga või täisealine noor oma autoga, siis vahemaa elukoha ja tren-ni vahel määratakse Google Maps rakendusega (lühim tee) ja kahe kuu jooksul kompenseeritav maksimum-summa on 100 eurot. ühe sõidukilo-

meetri eest on plaanitav toetus 10 senti. Treener kinnitab oma allkirjaga blanketil näidatud trennides viibitud kordade arvu.

Kordame: oluline on see, et toetust ei maksta topelt ja iga trenni või järjest toimuvate trennide kohta makstakse ikka ainult 1 sõit edasi-tagasi. Ka ju-hul, kui vanem käib ise vahepeal ko-dus, makstakse ikka üks edasi-tagasi sõit. NB! Kui trenni on korraldatud bussiring, mis möödub lapse eluko-hast, siis oma transpordile toetust taotleda ei saa.

N1 Vanem viib oma autoga last Jaa-mast kutsekooli juurde. Vahemaa on alla 3 km ja toetust taotleda ei saa. Juhul kui korraldatakse lastele ühis-transport, siis ka lähemal kui 3 km elavad lapsed saavad ühistranspordi-ga tasuta trenni.

N2 Vanem viib 2 last Kesk-Vigalast kutsekooli juurde toimuvatesse (eri-nevatesse) trennidesse, mis toimuvad samal ajal/järjest. Sel juhul täidetak-se toetuse blankett vaid ühe lapse kohta, vanem ise valib, kelle kohta ta arvestust peab. Kui vanem käib ise vahepeal kodus, siis ühe trenni (jär-jestikuste trennide) kohta kompen-seeritakse ikka 1 edasi-tagasi sõit.

N3 Vanem viib ühte last Vana-Viga-lasse maadlustrenni ja teist last Mär-jamaale muusikakooli. Vanem peab kumbagi lapse kohta eraldi arvestust ja täidab kumbagi lapse kohta eraldi toetuse taotluse. Kumbagi lapse osas on piirmäär 100 eurot kahe kuu kohta. NB! Juhul kui trennidesse viimine toi-mub ühe sõiduga, siis vanem peab ar-vestust ainult kaugema sõidu kohta.

N4 Laps läheb trenni liinibussiga ja vanem toob ta tagasi autoga. Mõlemat sõitu ei kompenseerita. Kuna 1 trenni kohta on võimalik kompenseerida 1 edasi-tagasi sõit, on vanemal mõistlik arvestuses näidata auto kasutamist (bussipileteid ei esita ja bussitrans-porti ei näita).

N5 Vana-Vigalas elav vanem viib sa-mal ajal ühte last Kivi-Vigalasse tren-ni ja teist Märjamaale trenni. Tagasi sõites võtab ta ka Kivi-Vigalast lapse peale. Vanem ei näita sel juhul 2 eda-si-tagasi sõitu, vaid kaugema (Märja-maale) edasi-tagasi sõidu. (blanketile märgitakse põhjus, miks Märjamaa sõit toimub Kivi-Vigala kaudu)

Sõidukulude toetuS huViringideSSe ligiPääSukS 2017. aaStal

7VIGALA SÕNUMID

Vastuvõtjateks piirkonnapolitsei-nik Jaan Padrik; Maanteeametist

Valdo Jänes; kohal veel politseinikud Jaan Sildoja ja Margus Kaldma. Arut-lema turvalisusest oli Vana-Vigalas tulnud 10 inimest, nende seas neli kü-lavanemat. Kodus võis igaüks meist mõelda, miks just mina ja kas minust midagi oleneb? Kohe algul märgati, et puudub kohalik võim oma spetsialis-tiga, sest varasemal kohtumisel Mär-jamaal oli nende esindatus olnud.

Saali poole pöörduti, Teie olete pa-rimad probleemide tõstatajad ja la-henduste pakkujad. Peamine oleks kohaliku omavalitsuse ja elanike ak-tiivsuse tõstmine. Arutelul kasutati meile uudsena „avatud ruumi“ mee-

todit. Elanike sõnastatud probleemid on oluliseks sisendiks edaspidise tege-vuse planeerimisel. Ega me uuenevas vallas ei saa teisiti, peame tuginema juhtimisteooriale, mille kesksed tege-vused on planeerimine, organiseeri-mine ja kontroll.

Avatud ruumi meetod seab kesksele kohale inimese, et ta haldusreformi käigus kaotsi ei läheks. Avatud ruu-mi 4 printsiipi tuletati veel meelde: 1) kohal õiged inimesed, arutellu lähevad olulised teemad; 2) juhtuvad õiged as-jad, oluline on see, mis otsustatakse kohapeal 3) kui algab, siis on õige aeg, vestluste järeldused töölehtedele; 4) kui see on läbi, siis see on läbi; siis võib järgmise töölehe juurde minna, seal jätkata arutelu ja teha ettepanekuid.

Kõigepealt oli enda tutvustamisring, siis probleemide esitamise ring ning neid sai lõpuks kirja kolmteist. See-järel kahevooruline vastamisring. Seejärel punktide andmine 1-10 vas-tavalt sinu arvates teema aktuaalsu-sele. Enim punkte saanud teemade reastamine. Lõpuks hinnang tänasele mõttekojale, mis oli väga töine ja as-jalik; kokkusaamine oli ligi neli tundi kestnud tööd-lahendusi otsides. Lõ-puks öeldi, kokkuvõte pidi piirkonna probleemide „memona“ jõudma oma-valitsusse. Usun, et tulemuslikkust saab hinnata järgmistel kohtumistel.

Vigala asja eest probleemide püstita-mine algas näitega ühest metsatalu

ennetuSürituS “turValine kodukant” Vana-VigalaS

juurde jõudmisest – kuidas korjata metsas seeni ja marju turvaliselt; kui-das kalastada jõgedel; mida teha ma-hajäätud majadega, kui ka kolema-jadega; turvakaamerate olemasolust; prahipõletamine tihe asustusalal; kui-das saab korda bussipeatused; helku-rite kandmine eelkõige õpilaste hul-gas; majade tuleohutus, küttekollete korrastatus; elektriseadmete vasta-vus ohutusnõuetele eriti maamajades – külades; põllumasinad teedel, mida see endaga kaasa toob; prügimajan-duse parem korraldus; liiklusmärgid meie teedel; infoallikad meie teenis-tuses. Kolm kõige suuremat problee-mi: helkuri kandmine, eriti kutsekooli õpilaste hulgas Vana-Vigalas; kuidas lahendada kogukonnaprobleeme, see nagu oleks teemade alus; turvakaa-merate osa vallas, nende vajalikkus, liiklusjärelvalve jõgede vahelistel ala-del; ning palju teeb muret elektriohu-tus ja tuleohutus; riik on omalt poolt lubanud toetada kütteseadmete kor-rashoidu, kui veel vald panustaks, siis kohaliku elaniku probleemid saaksid kiiremini lahenduse.

Lubame, kohalike külade elanikele jõuavad kindlasti arutelud, kitsasko-had ning edasised arengud. Lahku-sime tänuga kordaläinud ürituselt, esimene samm oli astutud turvalise kodukandi – Vana-Vigala poole.

Lahenduste leidmisel olid õhtusel tunnil abiks soe tee ja kohv saiakeste-ga. Kohtumine algas ja lõppes ühises ringis, edaspidi tahame ring muutuks veelgi suuremaks ja laiemaks. Sel õh-tul ei rääkinud osavõtjate ametitest, vaid kogukonnaprobleemidele lahen-duste leidmisest omandatud meeto-diga. Loodan, artikli ilmumise ajal Vana-Vigalas helgib kindlasti helku-ripuu. Jääb lõpetada sõnadega: kaa-sakem inimesi kodudest aruteludele ja pingutagem kodukandi turvalisuse nimel.

Jaan Viska

Lugupeetud Kivi-Vigala küla elanik

Oled oodatud Kivi-Vigala küla koosolekule 19. novembril kell 17.00

Kivi-Vigala rahvamajja.

Arutame Kivi-Vigala küla arengu-võimalusi ja valime külavanema.

Ootame teie aktiivset osavõttu.

8 VIGALA SÕNUMID

Mälestuskilde 3. oktoobril Vana-Vigala rahVaMajas toiMunud eakatepäeVa üritusest

“Ei ole siin ühtki eakat! Hoopis eatud ja vallatud!” ütles Heidy Tamme resoluutselt kohtumise alguses. Kelmika esinemise, nalja ja naeruga võitis ta kohe publiku poole-hoiu ning muutis kontserdi nauditavaks ja meeldejäävaks. Horoskoobi aegsed tutta-vad laulud kõlasid tema esituses kaunilt ja tõid nii mõnelegi nostalgia-pisara silma.

Vana-Vigala Rahvamaja üllatas külalisi uue väljanägemise saanud saali ja tutt-uute toolidega. Nagu hiljem selgus, läbisid toolid edukalt istumisproovi ja tunnistati täiesti kasutuskõlblikeks.

Tavapäraselt vahetati peale kontserti kohvilaua ümber muljeid kui toimus üks ele-vust tekitav sündmus. Nimelt jäid fotograafi kaamera ette Heidy ja Lehte Tamme, keda võiks päris õdedeks pidada – eks vaadake ise.

Koduteele asuti lootuses, et traditsioon jätkub ja järgmisel aastal saab jälle tähistada koos muusikutega eatute ja vallatute päeva.

Ilme Roosi

Fotod: Jaan Viska

Laulab Heidy Tamme

Lehte ja Heidy

Suhtlus kuulajaskonnaga

Käest kinni hoides ühislaul

Tants Jaaniga

9VIGALA SÕNUMID

ABLE GRUPP müüb

lõhutud küttepuid:

Toores puu: 50cm lepp 30€ ruum 28cm lepp 35€ ruum 50cm kask 34€ ruum 28cm kask 36€ ruum

Kuiv puu: 28cm lepp 38€ ruum 28cm kask 40€ ruum

Tellides vähemalt 11 ruumi on kojutoomine Vigala valla piires tasuta.

Suuremate koguste puhul soodustused.

Kontakt: 521 8558; able@able.ee

Paljud selle aasta tegemised on pühendatud Eesti Vabariigi 100.

sünnipäevale. Filmifestival oli ilusaks kingituseks laste ja noorte kultuu-riaastale. „Kino maale“ loodi Tapal. Festival kestis 9.-29. oktoobrini. Tapa vallavalitsus ja MTÜ Tapa Linna Arengu Selts korraldasid varasematel aastatel Priit Pärna animafilmifes-tivali, milles kasvas välja nimetatud filmifestival, mis teeb sügava kum-marduse nukufilmi loomingule. Ron-gianimatsioon tõi festivali Elroni rei-sijateni mitmetel suundadel, Go Busi kaugliinides, mis maailma mastaabis ainulaadne.

Raplamaal liitus festivaliga Vana-Vi-gala, Kaiu ja Järvakandi. Festivali fookus on tänavu animatsioonižanril ja Nukufilmi 60. sünnipäeval. Osa programme on tuntud filmimeeste Mati Kütt 70, ning Hardi Volmer 60. sünnipäevaks. Vanim animatsioon aastast 1957 ja värskem 2017. aas-tast. Korraldajate eesmärk oli ok-toobris eelkõige vaheajal tuua maale filme, seega rikastada kultuurielu. Muidugi tuleb kiita Tapa valda, kes leiab, et paljud ideed ja algatused saavad alguse kodupaigast, lihtsatest asjadest ja tuntud tõdedest. Muidugi kasutatakse filmide näitamisel Tapa sümboleid: raudtee, militaartegevus ja kino.

Vana-Vigala rahvamaja juhataja Ast-ra Põlma võttis möödunud esmaspäe-val lasteaedade lapsi vastu mõlemast Vigalast. Rahvamajas käidi kindlasti vanas filminäitamise ruumis, kitsa trepist ülestõusuga. Tutvustas rah-vamaja, mis on paljude aktiivsete elanike toel ja tähelepanul saanud palju nägusama vormi. Nukufilmina

oli „Miriami lood“ kestusega 80 mi-nutit. Kokku tehti aastatel 2002-2017 13 vahvat lugu. Miriam on väike ise-päine tüdruk, kellel tekib oma fantaa-sia lennukusest ja iseolemise soovist. Noore peas on tüütuseni teada küsi-mus, kui ükskord suureks saan, mida siis teeks. Miriam on laps, kel on tahe õppida, võimetekohaselt kaasa lüüa ja asju korraldada. Möödunud esmas-päeval lasteaedade lapsed vaatasid filme lühema programmikohaselt, kolmapäeval vaadati pikemalt. Filmi kestus oli kokkuleppe küsimus. Nel-japäeval oli 60remix täiskasvanutele kestusega 56 minutit. Nimetagem selle seansi filmid: Teekond Nirvaa-nasse; Kaasasündinud kohustused, Kolmnurga afäär, Lili ja Generatio. Need olid Vigalas näidatavad prog-rammid, aga üle Eesti oli neid kokku kaheksa. Kogu filmide esitus oli tasu-ta, et haarata inimesi laialdasemalt.

Animafilmi esimeseks loojaks oli El-bert Tuganov, esimeseks filmiks „Peet-rikese unenägu“ Tallinnfilmis (1958), hiljem valmis temalt 5 aasta jooksul 9 nukufilmi. Tapa vallavanem tänab tutvustavas materjalis neid omavalit-susi, kes filmifestivaliga liitusid. Kok-kuvõttena, filmide vaatajana ootan aktiivsemat osavõttu piirkonna elani-kelt, koolidelt ja vallajuhtidelt; taha-me et ühisvallas kohalik kultuurielu leiaks laiemat kandepinda, oleksime enam märgatavad ja toeks korralda-jatele, sest see oli ikkagi vabariikliku tähelepanuga üritus. Või teisisõnu, aastatega on paljudes süvenenud aru-saam, keda peaks huvitama piirkond-lik elukorraldus – kutsun võimalusel kaasa lööma.

Lastelastega kinos Jaan Viska

kino maale - nukufilmid SuurePäraSeS eSituSeS Vana-VigalaS

10VIGALA SÕNUMID

Vigala Sõnumid, Kivi-Vigala küla,Vigala vald 78001 RaplamaaVäljaandja: Vigala VallavalitsusTrükk: Hansaprint OÜ

Toimetaja: Elle Ljubomirov, elle@vigala.eeToimetajal on õigus redigeerida aval-damiseks saadetud artikleidKüljendus: Kurimuri OÜ

Tel 489 4770, GSM 5615 9260Faks 489 4773Kodulehekülg: www.vigala.ee/ajaleht/ajaleht.html

novembri sünnipäevalapsed

maimU miTT 90Helmi HiibUs 88meida saareleHT 85ilmar lUiGe 85Jaan niiT 82ene Jeeser 81elle rein 81maie maal 80anne siiTam 70aime HinTs 65meelis lUiK 65

aastates peidus on rõõmude ootust,neist leiad õnne ja nendes on lootust.oota ja vaata mis toovad nad tulles,meie poolt päikest täis päevi sulle!

palJU Õnne!

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 50 45 215, 51 45 215, info@est-land.ee

Uus ilmakodanik

maGnUs pilv

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega

või asetseda piiranguvööndis.Tel: 56 111 900

Märjamaa ujula on Vigala valla rahva päralt alates kella 19.00 - 20.30 järgmistel teisipäevadel:

7. november21. november5. detsember

19. detsember

Buss väljub Kivi-Vigala Põhikooli eest 18.15; Vana-Vigala bussijaamast 18.30;

Bussisõit maksab 2.50.-

Info ja eelregistreerumine bussisõiduks telefonil 48 94 777; 52 69 841 Ilme Roosi

Oktoobrikuu Vigala Sõnumites sai uus ilmakodanik omale vale nime.

Õige nimi on TANEL LUMI.

Vabandame!

Vigala SõnumidJärgmisel kuul ilmuv

“Vigala Sõnumid” jääb viimaseks Vigala valla enda

lehenumbriks.

Ootame viimaseid kaastöid hiljemalt 07. detsembriks.

Head kirjutamist!